SOC/640
EURES – tööturgude parem integreerimine
ARVAMUS
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
„EURES– parem integreerimine“
[omaalgatuslik arvamus]
Raportöör: Dimitar Manolov
|
Täiskogu otsus
|
20. veebruar 2020
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 32 lõige 2
|
|
|
omaalgatuslik arvamus
|
|
|
|
|
Vastutav sektsioon
|
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
16/12/2021
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
DD/MM/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee julgustab korraldama Euroopa ja kohalikul tasandil algatusi, mille abil arendada Euroopa tööturgu, mis on senisest kohanemisvõimelisem ja ligipääsetavam kõigile kodanikele, olenemata nende kodakondsusest, soost, vanusest või sotsiaalsest staatusest. Teabe-, nõustamis- ja vahendusteenuste läbipaistvus ja kättesaadavus tööturul on väga olulised Euroopa tööturu tugevdamisel ja arendamisel. 1994. aastal loodud EURESe portaal on kiiresti muutunud harjumuspäraseks vahendiks, mille eesmärk on tagada võrdne juurdepääs kvaliteetsele teabele, nõustamisele ja vahendamisele, pakkuda tõhusaid ja turvalisi süsteeme elektrooniliseks teabevahetuseks tööotsijate ja tööandjate vahel ning parandada tagasisidet tööandjate, tööotsijate ja institutsioonide vahel teise riiki tööle suunamisega kaasnevate protsesside kohta. Ligi 27 aasta jooksul ELis ja EMPs toimunud sotsiaal-majanduslikud muutused nõuavad aga kõnealuste teenuste parandamist ning avalike tööturuasutuste tegeliku tulemuslikkuse suuremat selgust ja nähtavust. Seda täiendamist saab teostada keskendudes teavitamis-, nõustamis- ja vahendustegevuse edasise arendamise või muutmise tulevikuplaanidele, Euroopa tööturu tasakaalustamatuse vähendamise toetamisele ning tööjõu vahendamise valdkonnas kuritarvituslike ja reguleerimata tavadega seotud probleemide lahendamisele. Brexiti järgne uus tegelikkus ning COVID-19 pandeemia, dünaamiline sotsiaal-majanduslik keskkond ELis ja EMPs ning EURESe kaasamine Euroopa Tööjõuameti tegevusse nõuavad samuti EURESt reguleeriva raamistiku ajakohastatud tõlgendamist. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et alates EURESe loomisest ei ole selles tehtud olulisi muudatusi, et ajakohastada õigeaegselt selle ülesandeid ja tegevust.
1.2Komitee soovitab põhjalikult analüüsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni. Süsteemi tegevuse kontekstis on komitee seisukohal, et võrgustik võib anda analüütilisemat teavet ja jälgida tööjõu liikuvusega seotud protsesse. Oma elektroonilise portaali kaudu võiks võrgustik anda tööotsijatele ja tööandjatele konsolideeritud teavet ja nõu palju suuremas ulatuses kui praegu. EURESe kaasamine Euroopa Tööjõuameti tegevusse võimaldaks laiendada võrgustiku kasutusvõimalusi ja seda optimeerida, et maksimeerida sellesse investeeritud inimressursside ja rahaliste vahendite tootlust.
1.3Komitee kutsub üles algatama avaliku konsultatsiooni EURESe võrgustiku ja portaali ajakohastamise kohta ning hindama pakutavate teenuste tõhusust. Seda tuleks teha koostöös sotsiaalpartneritega nii riikide kui ka Euroopa tasandil. See loob vajaliku aluse ja platvormi võrgustiku edasiseks arendamiseks, kaasates aktiivselt kõik protsessis osalejad.
1.4Komitee arvates tuleb EURESe võrgustiku tegevust süstemaatiliselt ja üksikasjalikult analüüsida, pidades silmas selle kaasamist Euroopa Tööjõuameti üldisesse tegevusmehhanismi. Kui võrgustik oleks Euroopa Tööjõuameti osa, siis suureneks võrgustiku potentsiaal ja võimalused arendada edasi oma tegevust kuritarvituste vastu võitlemisel tööturul, hõlbustada kasutajatel otsuste tegemist ning teavitada neid paremini tööalasest liikuvusest ja sellega seotud probleemidest. EURESe võrgustik on kvaliteetne süstematiseeritud teabe kanal, mis võiks mängida aktiivsemat rolli töötajate tööõiguste kuritarvitamise ohu ennetamisel, jälgimisel ja kontrollimisel seoses piiriülese liikuvusega. Euroopa tööturu dünaamikat mõjutavate COVID-19-ga seotud protsesside jälgimiseks mõeldud üldsusele kättesaadavate süsteemide ja selliste protsesside arendamine, mis peegeldaksid vahendajate ja tööturu osaliste reguleerimata tavasid ning heidaks neile valgust, pakuks suurt lisaväärtust EURESe võrgustiku tööle.
1.5Komitee juhib eriti tähelepanu COVID-19 pandeemia põhjustatud kiirelt muutuvale tööturu olukorrale Euroopas. Liikmesriigid peavad järgima pidevalt muutuva sotsiaalkriisi lahendamiseks kavandatud algoritme ja töötama välja uuenduslikke lähenemisviise probleemide lahendamiseks. EURESe platvorm peaks olema pandeemia puhkemise või tööjõu vaba liikumist mõjutavate piirangute ja uute väljakutsete puhul valmis viivitamatult reageerima konkreetsete meetmetega. Sellega seoses tuleks välja töötada ka meetmed tööturult kõige kaugemal asuvate sotsiaalsete rühmade, näiteks puuetega inimeste, pensionieale lähenevate inimeste ja noorte integratsiooni parandamiseks, sealhulgas parema dialoogi ja koostöö kaudu erinevate asjaomaste asutuste ja sotsiaalpartnerite vahel.
1.6Pandeemia olukorras on tööturu üks enim mõjutatud segmente hooajatöötajad. Informeeritud otsuse tegemisel minna teise riiki tööle on olulisel kohal tööotsijatele üksikasjaliku teabe andmine potentsiaalse tööandja poolt kõigi meetmete kohta COVID-19-st tulenevate hooajalise piiriülese töötamisega seotud raskustega toime tulemiseks. Komitee leiab ka, et avaldatavate teadete korraldust ja vormi oleks kasulik kvalitatiivselt läbi vaadata, et avaldatud teabe kvaliteet oleks tähtsam kui selle kvantiteet.
1.7Komitee soovitab kasutada Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES) ka õpiliikuvuse ja tööturu eri rühmade oskuste täiendamisega seotud algatuste kanalina. Komitee arvates oleks selline mudel Euroopa Tööjõuameti raamistikus kasumlik ja teostatav, kasutades EURESt ja selle e-portaali ressursse ja kvaliteetsust.
2.Erimärkused
2.1Komitee hindab kõrgelt Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES kui olulist vahendit Euroopa tööturu ümberkujundamisel ja tunnustab ka avalike tööturuasutuste olulist rolli selle rakendamisel. Komitee arvates võiks EURESel olla suurem roll tööjõu teavitamisel ja nõustamisel selle kohta, kuidas kõige paremini reageerida digiüleminekust, keskkonnahoidlikele töökohtadele üleminekust, jätkuvast pandeemiast ning uuest tööhõivepoliitikast ja tööhõivevormidest tulenevatele probleemidele. Komitee pooldab Euroopa Tööjõuameti asutamist ja selle rolli tööjõu piiriülese liikuvuse koordineerimismehhanismina ühiskontrollide hõlbustamiseks ning vahendajana lahenduste leidmisel riikide ametiasutuste vahelise piiriülese vaidluse korral. Sellega seoses leiab komitee, et EURES peab Euroopa Tööjõuameti osana jätkama ja kiirendama oma ümberkujundamist, et aktiivselt kohandada oma tegevust COVID-19 pandeemiast tulenevate uute probleemidega, mis mõjutavad Euroopa tööturu üldist arengut.
2.2Prioriteetsete poliitikameetmete kaalutletud ja õigeaegne tasakaalustamine on ELi majandusliku ja sotsiaalse tervise jaoks äärmiselt oluline. Inimtegur ning inimeste heaolu ja areng on Euroopa kogukonna ühine missioon. See uus reaalsus nõuab kõigi kättesaadavate ressursside kiiret ümbermõtestamist ja vajaduse korral EURESe võrgustikuga seotud tegevuste ümberkujundamist viisil, mis sobib paremini uue turu ja sotsiaalsete tingimustega. Praeguses olukorras leiab komitee, et erilist rõhku tuleks panna ka tööturu haavatavatele rühmadele – puuetega inimestele, noortele ja vananevale elanikkonnale – ning erilist tähelepanu tuleks pöörata teatavatele tööhõivevormidele, näiteks hooajatöötajatele, et tagada kõnealuste töötajate võrdne kohtlemine, eelkõige pandeemia kontekstis. Probleemid, millega tööandjad võrgustiku kasutamisel silmitsi seisavad, ei ole tähtsusetud. Komitee nõuab seega osutatavate teenuste hindamise algatamist ja selle tulemuste analüüsi koostöös sotsiaalpartneritega nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.
2.2.1Hooajatöötajad. Praegu kaasneb tööjõu hooajalise liikuvusega ühest liikmesriigist teise lisaks pandeemiast tulenevale täiendavale ohule töötajate tervisele ka vähendatud suutlikkus tagada nende ohutus, kuna neil puuduvad teadmised ja teadlikkus vastuvõtva riigi tööõigusest. EURESe võrgustik, mis keskendub tööotsijatele, peab muutma oma toimimist ning tagama pandeemias kõnealuse töötajate rühma õiguste, töötingimuste ja staatusega seotud tagatiste võimalikult kõrge taseme. EURESe meeskonnad peavad eelnevalt arusaadaval viisil teavitama kõiki töötajaid, kes otsustavad töötada muus riigis kui nende kodumaa ja kes teevad selle valiku võrgustiku abil, täpsetest tingimustest ja konkreetsetest tervishoiumeetmetest, mis on neile ja nende perele tagatud teises liikmesriigis tööle asumisel. Vastutus kavandatud sanitaar- ja tervishoiutingimuste täitmata jätmise eest tuleb samuti selgelt määratleda. Komitee on seega seisukohal, et tuleks viivitamatult hinnata, kas määrus 2016/589 on võimeline tegelema Euroopa tööturu praeguste probleemide ja spetsiifiliste vajadustega ning kas seda tuleks muuta. Arvestades nende töösuhete olemust, on hooajatöötajad üks kõige haavatavamaid piiriüleste töötajate rühmi ning nende õiguste kaitse tuleks läbi vaadata nii epideemiameetmetest, loodusõnnetustest või muudest vääramatu jõu asjaoludest tulenevate piirangute korral kui ka üldisemalt pärast naasmist tavapärase avaliku ja majandusliku elu juurde. EURES peaks oma nõustajate kaudu liikmesriikides esitama iga päev ajakohastatud teavet igas liikmesriigis võetud meetmete kohta, mis puudutavad töötajate õigusi ja kohustusi pandeemia olukorras, sealhulgas ravivõimalusi ja -tingimusi terviseprobleemide ilmnemise korral. E-portaalis avaldatud hooajatöötajate õigusi käsitlevad uurimistööd on hea alus seda laadi teabe kogumiseks. Kõnealuse töötajate rühma jaoks on vaja välja töötada kaitsemeetmed, mis peaksid olema avalikult teostatava järelevalve all. Komitee soovitab võtta arvesse hooajatöötajatele suunatud teenuseid ning kohaldada nende suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/36/EL (kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta) nõudeid ning komisjoni teatist suuniste kohta hooajatöötajate kohta ELis COVID-19 pandeemia kontekstis (2020/C 235 I/01).
2.2.2Puudega inimesed. Komitee soovitab kohandada võrgustikku puuetega inimeste erivajadustega, kellega ei ole praeguse portaali puhul arvestatud, tekitades tööturul ebavõrdsust haavatavate rühmade vahel. Komitee soovitab esiteks portaali lisada funktsiooni, mis võimaldab seda kasutada erineva puudega inimestel. Lisaks sellele on vaja luua eraldi osa puuetega inimestele sobivate töökohtade jaoks ja ligipääsetav keskkond, et nende töökohtade kohasele teabele hõlpsalt juurde pääseda ja seda kätte saada. Komitee leiab, et meie püüdlustes luua ühine ja sotsiaalseid kohustusi järgiv Euroopa kodu on vaja sellele segmendile suunata rohkem tähelepanu ja ressursse, ning nõuab struktureeritud teavet portaali teenustest kasu saavate puuetega inimeste arvu kohta. Samal ajal puudub meil ka süstemaatiline teave EURESe loodud üleeuroopaliste algatuste kohta ning see lünk tuleks kõrvaldada kiiresti ja asjakohaselt.
2.2.3Noored. Algatuste pakkumine väljaõppe- ja praktikakohta otsivate noorte toetamiseks on samm töökeskkonna parandamise suunas. EURESe võrgustik juba osaleb Euroopa noorteprojektides ning võib objektiivselt nende rakendamise tulemusi uurides ja integreeritud lähenemisviisi kasutades aidata suurendada teadlikkust ohtudest, mis on seotud noorte värbamisega praktikakohtadele, ning tegeleda selliste ohtude lahendamise või ennetamisega. Üha enam noori kasutab oma õigust tööalasele liikuvusele, et alustada oma töökogemust teises liikmesriigis. Kahjuks kasutatakse seda tüüpi tööhõives ka palju reguleerimata ja kahjulikke tavasid, mis tulenevad peamiselt liikmesriikide standardite erinevustest ja erinevatest kohaldatavatest õigusnormidest. Seni oli ainus 18–35-aastastele noortele suunatud algatus „Sinu esimene EURESe töökoht“. Komitee nõuab selle algatuse ning tema tulemuslikkuse ja tõhususe hindamist ning et liikmesriigid annaksid portaali vahendusel struktureeritud teavet praktikantide / õpipoisiõppes osalejate õiguste ja kohustuste ning kohaldatavate õigusnormide kohta.
2.2.4Pensionieale lähenevad inimesed. Komitee väljendab heameelt, et eeldatav eluiga Euroopas on kasvamas, kuid on mures Euroopa vananeva elanikkonna mõju pärast tööturule. Selleks et EURESe võimaluste kaudu võimalikult kaua ära kasutada eakate inimeste potentsiaali, oleks soovitatav töötada välja üleeuroopalised programmid, et edendada eakate inimeste tööl hoidmist, nagu näiteks Saksamaa programm „Senior Expert Services“ (Vanemspetsialistide programm). Vanemate inimeste osakaal tööturul kasvab pidevalt, nõudes konkreetseid meetmeid ja stiimuleid. Euroopa tööturu ees seisvad demograafilised probleemid nõuavad uusi kooskõlastatud lähenemisviise ja meetmeid, mille saavutatud tulemusi jälgitakse. Selles vallas on EURESel suurepärased tehnilised ja inimressursid, mida saaks aktiivsemalt kasutada, iseäranis seoses algatustega, mis on seotud töötamise toetamisega elanikkonna vananemise kontekstis. Võrgustiku praegu välja pakutud algatus on „Reactivate“ ning komitee soovitab hinnata seda algatust ning samuti selle tulemuslikkust ja tõhusust.
2.2.5Tööandjad. Komitee arvates peaks EURESe võrgustik andma tööandjatele, kes võrgustikku kasutavad, ligipääsetavat ja arusaadavat teavet ning portaal ei peaks mitte ainult keskenduma piiriülesele liikuvusele, vaid ka edendama liikuvust liikmesriikide siseselt. Selleks et panna kõik tööandjad võrdsetele alustele, tuleks anda selged juhised haldustakistuste kõrvaldamiseks inimeste teistest liikmesriikidest töölevõtmisel, nagu on leitud võrgustiku 2019. aasta hindamisaruandes – EURESe järelhindamist toetav uuring ja EURESe teine iga kahe aasta tagant esitatav aruanne. Kõikide liikmesriikide tööjõu ja eelkõige kvalifitseeritud töötajate puuduse kontekstis peaks EURESe võrgustik andma ka ajakohast teavet liikmesriikide tööjõupuuduse ja ülejäägi kohta ning soodustama ka liikmesriikide meetmete kooskõlastamist tööotsijate võrdseks jaotamiseks, et tugevdada üleeuroopalist tööturgu.
2.3Samal ajal on komitee teadlik, et oskuste täiendamine ja ülekantavad oskused on hädavajalikud tööjõu võimekuse tugevdamisel ning kvaliteetsete ja kestlike töökohtade loomiseks. Tööotsijate tööalase konkurentsivõime parandamiseks teeb komitee ettepaneku laiendada EURESe portaali funktsioone, et anda asjakohast teavet õpiliikuvuse võimaluste kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult koolitusvõimalusi teistes liikmesriikides, mida pakuvad era- ja avaliku sektori organisatsioonid ja asutused, sealhulgas muud Euroopa Komisjoni portaalid/võrgustikud, näiteks SALTO. Selline teave ei ole praegu ühte kohta koondatuna kättesaadav. Sellega seoses oleks portaali teavet võimalik täiendada, tõhustades koostööd koolitus- ja haridusorganisatsioonide ning -asutustega. Sel viisil võib võrgustiku elektroonilisest portaalist saada kindel platvorm ühtsete lahenduste pakkumiseks seoses koolituse, tööhõive ning tööotsijate ja tööandjate huvide kaitsega.
2.4Komitee leiab, et EURESe portaali piiratud rolli nn vahendusplatvormina töö otsimisel ja tööle suunamisel tuleks uuesti hinnata ja laiendada, eriti pärast seda, kui portaali haldamine tehti ülesandeks Euroopa Tööjõuametile. EURESe nõustajate ülesandeid liikmesriikides, mis praegu hõlmavad teabe andmist ning juhendamis- ja värbamisteenuste osutamist nii tööotsijatele kui ka tööandjatele, tuleks uuendada ja täiendada tööõiguse rikkumisega seotud hoiatusteadete väljastamise ning tööinspektsioonide ja muude kontrollorganitega toimuva suhtluse hõlbustamise ülesannetega . See nõuaks palju paremat koostööd avalike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide vahel riikide tasandil ning koostööd deklareerimata töö vastase platvormiga.
2.5Komitee nõuab samuti EURESe võrgustiku tööks kestlike eeskirjade väljatöötamist avaldatud teadete järelevalve ja töömesside korraldamise kohta eri liikmesriikides. Igas liikmesriigis on vaja kehtestada ühised eeskirjad ja mehhanismid esmatasandi kontrolliks, riskantsete tööandjate kontrollimiseks ja portaalile juurdepääsu ajutiseks piiramiseks. Tuleks välja töötada asjakohane süsteem piiriüleste töötajate õiguste kaitsmiseks asjaomaste sotsiaalkoostöö võrgustike ja organisatsioonide kaudu.
2.6EURESel peab olema senisest aktiivsem roll tasakaalustamatuse ennetamisel riikide tööturgudel. Võrgustik peaks arvestama spetsiifiliste tööjõupuuduste ja ülejääkidega ning andma nende kohta teavet, takistades teatavatel ajavahemikel selliste töötajate ulatuslikku ärameelitamist, keda on ebapiisaval hulgal, eriti kõrge kvalifikatsiooniga kutsealade puhul, mis on riigi majandusele väga tähtsad. Paljude liikmesriikide ökosüsteeme on juba ohustamas ajude äravool riikidesse, kus on kõrgem elatustase. Komitee soovitab võrgustikul koguda ja analüüsida teavet töötajate kohta, keda on riigiti vähe, ning luua selge algoritm selliste töötajate värbamisega seotud tegevuste korraldamiseks ja nendes osalemiseks. Võrgustiku tegevuse nähtavuse parandamiseks ja selle ajakohasuse tagamiseks on vaja uuesti läbi vaadata, millised vabad töökohad avaldatakse EURESe e-portaalis riiklike nõustajate poolt. Praegu on portaalis nähtavad miljonid teated riikide tööturuasutuste andmebaasidest, kuid nõuete tõttu ei ole suur osa neist kohaldatavad kõigi Euroopa kodanike suhtes. See tekitab mastaabitunde, kuid teisest küljest tuleb analüüsida sellise lähenemisviisi tõhusust ja lõpptulemust. Komitee kordab vajadust otsida tasakaalustatud lähenemisviisi värbamisele ja tööjõu pakkumisele, milles võetakse arvesse tööjõupuudust ja ülejääke üksikutes liikmesriikides.
2.7Komitee nõuab ühtset lähenemisviisi EURESe nõustajate tööle kõikides liikmesriikides heade tavade vahetamise ja ühtsete suuniste väljatöötamise kaudu. Tuleks parandada konsultatsiooni- ja vahendusprotsessis osalejate vahelist tagasisidet. Mõnes liikmesriigis puudub õigusraamistik, mis nõuaks tagasisidet ja aruandlust tegeliku tööhõive kohta pärast EURESe võrgustiku kaudu tööle asumist. Komitee soovitab teha liikmesriikidest sellise teabe kogumise ja analüüsi Euroopa Koordinatsiooniameti kui katuseüksuse ülesandeks. Selle põhjal on võimalik teha õigeaegseid ja asjakohaseid otsuseid, et parandada võrgu funktsioone või arendada neid edasi. Komitee on seisukohal, et EURESe tõhususe hindamisel on väga tähtis tööandjate, töötajate ja avalike tööturuasutuste vaheline tagasiside.
2.8Komitee juhib tähelepanu ka asjaolule, et Euroopa tööturu ühe peamise osaleja, nimelt Ühendkuningriigi turult taandumine nõuab isikuandmete ja töötajate õiguste töötlemise, kaitse ning edastamisega seotud protsesside suuremat paindlikkust ja kalibreerimist ning koostööd vahendusasutustega kohalikul tasandil ja kogu ELis. Võrgustiku õigeaegne reageerimine ja kohandamine Ühendkuningriigi EList väljaastumisega on oluline vahendustegevusega kaasnevate protsesside turvalisuse ning ELi kodanike isikuandmete kvaliteetse ja turvalise töötlemise jaoks. On vaja tagada, et Euroopa kodanikke, kelle isikuandmeid on edastatud võrgustiku kaudu ja mis on seega juba kolmanda riigi territooriumil vahendusorganisatsioonide valduses, teavitatakse piisavalt ning et probleemidega tegeletakse. Need protsessid on otseselt seotud EURESi võrgustiku toimimisega ning neid tuleb õiguslikus aluses nõuetekohaselt ja õigeaegselt kajastada, sealhulgas vajaduse korral määruse (EL) 2016/589 ja selle rakendusotsuste läbivaatamise kaudu.
Brüssel, 16. detsember 2021
Aurel Laurenţiu Plosceanu
tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni esimees
____________
NB!
Järgneb lisa.
I lisa
Õiguslik alus
1.Käesolev arvamus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusel (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 2004/883, (EL) 2011/492 ja (EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrusel (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013
2.EURES on olnud alates selle loomisest 1994. aastal komisjoni ja avalike tööturuasutuste vaheline koostöövõrgustik teabe ja nõuannete andmisel ning töölesuunamisel ja värbamisel nii töötajate ja tööandjate kui ka kõigi liidu kodanike jaoks, kes soovivad kasutada töötajate vaba liikumise põhimõttest tulenevaid hüvesid, nii oma nõustajate võrgustiku või Euroopa tööalase liikuvuse portaalis (EURESe portaal) kättesaadavate internetipõhiste teenusvahendite kaudu.
3.Määruse üks eesmärke on seada liidu kodanikud vabade töökohtade täitmisel esikohale, et leida tasakaal liidu tööhõive pakkumise ja nõudluse vahel. Selleks loodi ühine IT-platvorm. Määruse (EL) 2019/1149 vastuvõtmisega sai EURESe võrgustik Euroopa Tööjõuameti funktsionaalsete üksuste osaks. Selle juhatus pidi esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 2021. aasta mai keskpaigaks järelhindamise aruande määruse rakendamise ja tulemuste kohta.
4.2020. aastal oli liikmesriikide ja ELi üks peamisi prioriteete töötada välja uus kooskõlastatud tööhõivestrateegia, mis peab sammu majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse muutuvate tingimustega. Selle peamine eesmärk on hõlbustada ja edendada elukestvat õpet (on võimalik rääkida tööturust, mis ei põhine kutsealadel, vaid oskustel), et luua kvalifitseeritum ja kohanemisvõimelisem tööjõud, vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust kogu liidus ning tagada sotsiaaldialoogi läbipaistvus, kestlikkus ja tõhusus.
5.Euroopa Parlament rõhutas oma 13. märtsi 2019. aasta resolutsioonis Euroopa poolaasta kohta, et ELi sotsiaalsed eesmärgid ja kohustused on sama olulised kui tema majanduslikud eesmärgid. Resolutsioonis nõuti sotsiaalsete õiguste tugevdamist Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu, et võidelda vaesuse ja suureneva ebavõrdsuse vastu ning suurendada sotsiaalseid investeeringuid. Euroopa sotsiaalõiguste samba kontekstis peavad kõik osalejad, kes osalevad kodanike integreerimises tööhõivesse kogu ELis ja EMPs, olema vastavuses ja kalibreerima oma tegevust nii palju kui võimalik, et kõigil oleks võrdsed võimalused alustada ja väärikalt areneda. Euroopa Tööjõuamet toetab neid jõupingutusi aktiivselt ning kestliku tulemuse saavutamiseks on vaja optimeerida kõigi funktsionaalsete üksuste potentsiaali ja ressursse.
_____________
