SOC/671

Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis

ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“
[COM(2020) 711 final]

Raportöör: Cristian Pîrvulescu

Kaasraportöör: Christian Bäumler

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni välja töötatud uue strateegia. Ettepanek sisaldab selgeid kohustusi ja selles rõhutatakse kohaldamise ja rakendamisega seotud küsimusi. Seda suunda on komitee järjekindlalt toetanud, sealhulgas oma arvamuses esimese strateegia kohta, mis võeti vastu 2011. aastal 1 .

1.2Oluliste sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste arengute tõttu on põhiõiguste kaitse sellest ajast alates keerulisemaks muutunud ning see on tekitanud praeguste raamistike, sealhulgas põhiõiguste harta kohaldamises uusi probleeme. Praegune pandeemia suurendab märkimisväärselt riske miljonite inimeste tervisele, turvalisusele ja heaolule kogu Euroopas. Üleilmsel tasandil, kus ELile langeb oluline vastutus, on olukord veelgi hullem.

1.3Sellega seoses peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid selge visiooniga ja energilisemalt tegutsema põhiõiguste kaitsmise nimel. Ehkki harta kohaldamine piirdub kaasneva ELi õigusega, loovad kasvav õigusaktide hulk ja poliitikasektorite valdkonnaülene integreerimine üha rohkem tegevusvõimalusi. Sellel arengul on tõenäoliselt mitmekülgne mõju kodanikuühiskonnale, kohalikele kogukondadele, sotsiaalpartneritele ja ettevõtjatele.

1.4Pärast kümmet aastat harta rakendamist on eurooplaste teadlikkus selle olemasolust ja rollist ikka veel piiratud. Ka kodanikuühiskonna organisatsioonid, riiklikud inimõiguste institutsioonid ja inimõiguste kaitsjad on seda vähe kasutanud. Me ei saa oodata veel kümme aastat, et muuta hartas esitatud õigused üldsuse, kodanikuühiskonna ja avalike institutsioonide jaoks tegelikkuseks. Loodame, et Euroopa Komisjon teavitab aktiivsemalt kodanikke, meediat, kodanikuühiskonda, sotsiaalpartnereid ja mitmeid muid asutusi hartast, selle asjakohasusest, mõjust ja seonduvatest vahenditest.

1.5Kõik ELi institutsioonid peavad kindlalt ja tugevalt toetama kõiki neid kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguslasi ja ajakirjanikke, kes puutuvad kokku füüsiliste ja verbaalsete rünnakute, hirmutamise ja ahistamisega, sealhulgas kuritarvituslike kohtuasjade, vägivalla ning internetis ja mujal leviva vaenukõnega. Kodanikuühiskonna usaldatavust ja legitiimsust mõjutavad laimukampaaniad peavad lõppema ning tuleks võtta meetmeid nende liikmesriikide valitsuste vastu, kes nendes osalevad. Kehtivate eeskirjade jõustamine peaks olema prioriteetse tähtsusega.

1.6Kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate üldist suutlikkust harta raames tegutseda tuleks oluliselt tugevdada paketi kaudu, mis hõlmab koolitust ja teadmiste edastamist, organisatsioonilist tuge, stabiilset ja prognoositavat rahastamist ning kaitset rünnakute ja negatiivsete kampaaniate eest. Sellega seoses on komitee valmis aitama terviklikuma ja üksikasjalikuma kava väljatöötamisel, eriti oma ajutise töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ kaudu. Sellised jõupingutused peaksid olema osa ulatuslikust Euroopa kodanikuühiskonna strateegiast, mis tuleb komitee arvates kiiresti teoks teha 2 .

1.7Komitee kiidab heaks komisjoni ulatusliku lähenemisviisi ELi aluseks olevate põhiväärtuste edendamisele ja kaitsmisele ning kõnealuse strateegia, Euroopa demokraatia tegevuskava ja esimese õigusriigi olukorda käsitleva aruande vastastikuse täiendavuse. Samuti soovitab komitee kõikehõlmavasse planeerimisprotsessi lisada ELi rassismivastase tegevuskava ning ELi puuetega inimeste strateegia ja LGBTIQ strateegia. Probleemid, mida nende kavade ja strateegiatega lahendada püütakse, on sageli laialt levinud.

1.8Komitee kordab oma tähelepanekuid õigusriigi ja põhiõiguste majanduslike aspektide kohta. Kui neid ei peatata, siis kahjustavad ohud õigusriigile ja üldine põhiõigustest kinnipidamise vähenemine tõenäoliselt vastastikust usaldust, millel siseturg põhineb, ja seega ka majanduskasvu ELis 3 .

1.9Komitee rõhutab, et põhiõiguste harta hõlmab ka sotsiaalõigusi. Nende rakendamine on inimeste elus märkimisväärse tähtsusega. Sotsiaalpartnerid peavad olema kaasatud nende kaitsmisse Euroopa ja riiklikul tasandil. Sotsiaaldialoogi tuleks tõhustada ja keskenduda tuleks hartas sätestatud põhiõigustele. Ajakohastades komitee 2011. aasta arvamuses strateegia kohta tehtud üleskutset, tuleks suuremat rõhku panna harta III jaotisele „Võrdsus“ ja IV jaotisele „Solidaarsus“, mis on kesksel kohal ELi kui demokraatliku, väärtuspõhise liidu jaoks, kes suhtub tõsiselt oma sotsiaalsesse mudelisse ja kohustustesse.

1.10Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et strateegias rõhutatakse harta üldist laadi ja sellega täiendatakse sihipäraseid jõupingutusi, et muuta ELi õigused ja väärtused käegakatsutavamaks sellistes valdkondades nagu ohvrite õigused ja õiguskaitse kättesaadavus, võrdsus ja kaasatus, rassismivastane võitlus ja pluralism, sotsiaalõigused ning kaasav haridus ja koolitus, majanduslikud õigused, ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ning lapse õigused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata COVID-19 mõjule laste õigustele, heaolule ning intellektuaalsele ja emotsionaalsele arengule. Komitee märgib ka majandusvaldkonda mõjutavate harta artiklite tähtsust, nt ettevõtlusvabaduse, omandiõiguse ja nõuetekohaste õigusnormidega seotud artiklid.

1.11Komitee toetab tingimusteta ELi kohustust edendada ja kaitsta inimõigusi ning väärtusi kogu maailmas. Kaubanduskokkulepete ja nende põhiõigustele avalduva võimaliku mõju rõhutamine on täielikult õigustatud. Nagu mitmes arvamuses öeldud, juhib komitee tähelepanu ka rände- ja varjupaigapoliitikale kui põhiõiguste kaitsmise pühendumuse peamisele proovikivile ELis. Inimõiguste kaitsjaid tuleks kogu maailmas aktiivsemalt toetada.

1.12Nagu ettepanekus märgitud, lasub riiklikel ja kohalikel ametiasutustel, liikmesriikide parlamentidel ja õiguskaitseasutustel keskne roll hartas sätestatud õiguste edendamisel ja kaitsmisel. Ei ole selge, kuidas peaks erinema koostöö sellest, mida tehti viimase kümne aasta jooksul, kui rakendati ellu esialgne strateegia. Selle strateegia põhieesmärk peaks olema välja selgitada stiimulite ja vahendite sobiv kombinatsioon, mis motiveerib riiklikke ja kohalikke institutsioone tegutsema põhiõiguste kaitse vallas pühendunumalt ja ennetavamalt.

1.13Komitee loodab, et strateegiat täiustatakse sisuliselt kõigis selle peamistes mõõtmetes – ennetamine, edendamine, rakendamine ja jõustamine. Eelkõige tuleks keskenduda jõustamisele, kuigi ka teisi valdkondi ei tohiks jätta tähelepanuta. Harta nõuetekohane kohaldamine on otsustava tähtsusega toimiva ja väärtuspõhise liidu säilitamisel. Harta rakendamine on ka kohustuslik. Kui õigustest kinni ei peeta, peab komisjon vastavalt tegutsema ja algatama jõulisemalt rikkumismenetlusi.

1.14Komitee toetab täielikult harta kontaktpunktide määramist liikmesriikide poolt ning soovitab paigutada need valitsuste või õigusloomeprotsessis osalevatesse asjaomaste ministeeriumide juurde, näiteks justiitsministeeriumidesse.

1.15Arvestades COVID-19 pandeemia suurt mõju ühiskonnale, kutsub komitee komisjoni üles keskenduma 2022. aasta aruandes selle mõjule põhiõigustele, eriti sotsiaal-majandusliku heaoluga seotud küsimustele, ning rõhutama sel viisil kindlalt, et sotsiaalõigused on põhiõigused. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nende eakate ja puuetega inimeste õigustele, väärikusele ja heaolule, kes elavad COVID-19 pandeemia ajal hooldekodudes isolatsioonis.

1.16Komitee soovitab, et kõik fondid (ühissätete määrusega hõlmatud fondid) tuleks läbi vaadata seirekomisjonide poolt, kuhu kuuluvad sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, riiklikud inimõiguste institutsioonid ja inimõiguste kaitsjad. Kõigile sellistele kodanikuühiskonna osalejatele tuleks anda võimalus kaasa rääkida selles, kuidas vahendeid jaotatakse ja hallatakse. Komitee palub komisjonil võtta arvesse oma 2021. aasta veebruaris avaldatud resolutsioonis „Organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse – mis toimib ja mis mitte?“ esitatud soovitusi.

1.17Komitee kutsub komisjoni üles määratlema rahastamisvõimalusi kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele, kes tegutsevad eesliinil tõrjutud ja haavatavates kogukondades, ning neid rahastamisvõimalusi kasutama. Komitee julgustab liikmesriike rakendama rahastamisprogramme kodanikuühiskonna ja inimõigusi kaitsvate kogukonnarühmade jaoks. Programmid tuleb koostada nii, et kaitsta rahastatavate üksuste autonoomsust ja iseseisvust.

1.18Komitee teeb ettepaneku luua reageeriv, kiire ja tõhus mehhanism kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud füüsiliste ja verbaalsete rünnakute, hirmutamise ja ahistamise, sealhulgas kuritarvituslike kohtuasjade, vägivalla ning internetis ja mujal leviva vaenukõne tuvastamiseks ja neist teatamiseks. Sellesse mehhanismi tuleks kaasata inimõigustega tegelevad riiklikud asutused ning riiklikud sotsiaal- ja majanduskomiteed.

1.19Koordineerimise hõlbustamiseks soovitab komitee liikmesriikidel luua riiklikud põhiõiguste foorumid, kus koos saaksid töötada kõik asjaomased üksused: inimõigustega tegelevad riiklikud asutused, riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused, ombudsmanid, vastloodud harta kontaktpunktid ja muud avalik-õiguslikud asutused. Foorumid peaksid hõlmama organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid. Nende foorumite loomisel saab aidata Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet.

1.20Komitee teeb komisjonile ettepaneku luua spetsiaalne abiprogramm, mille eesmärk on suurendada ja ühtlustada kõigi inimõigustega tegelevate riiklike asutuste institutsioonilist suutlikkust (loomine, akrediteerimine ja meetmed nõuetele vastavuse tagamiseks), ning koostada konkreetsed suunised liikmesriikidele. Sarnaselt muude vahendite ja programmidega soovitab komitee ka kõnealusel juhul tõhusamalt ja ulatuslikumalt kasutada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tähelepanuväärseid eksperditeadmisi. Komitee innustab ametit selle jätkuvas asjakohases töös põhiõiguste valdkonna peamiste arengutega jälgima tähelepanelikult sotsiaalõiguste kaitset. Amet peaks muutuma ka nähtavamaks ning üldsusele, kodanikuühiskonna rühmadele ja organisatsioonidele lihtsamini juurdepääsetavaks.

1.21Komitee soovitab komisjonil korraldada spetsiaalseid konsultatsiooniüritusi, koostada aruandeid konkreetsete jaotiste ja artiklite kohta ning olla avatud inimõigustega tegelevate riiklike asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate kaastöödele ja teadmistele. Komitee on kindlalt valmis tegema komisjoniga tihedat koostööd sellist laadi korrapäraste kohtumiste korraldamisel, kuhu on kaasatud kodanikuühiskonna esindajad.

1.22Komitee ootab huviga komisjoni tööd teadlikkuse suurendamise kampaania vallas. Arvestades selle meetme olulisust ja kiireloomulisust, oleks olnud kasulik täpsustada selles strateegias lähemalt kampaania eesmärke, ajakava, sihtrühmi, vahendeid, partnereid ja kavandatud eelarvet. Komitee innustab Euroopa Komisjoni korraldama oma Euroopa tuleviku konverentsi raames hartaga seotud tegevusi ning tooma põhiõiguste alased küsimused kodanikele ja avalikkusele lähemale.

1.23Harta rakendamise mõistmise arendamiseks on tarvis rohkem teadusuuringuid ja konsultatsioone, mis põhinevad riskidel ja haavatavustel, millega puutuvad sagedamini kokku teatavad sotsiaalsed rühmad ja piirkondlikud kogukonnad.

2.Üldised märkused

2.1Arvamuse taust

2.1.1Hartat kohaldatakse ELi institutsioonide kõigi meetmete suhtes. Euroopa Komisjoni 2010. aasta dokumendis „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks“ on rõhutatud, kui oluline on ELi hea eeskuju. Selles sätestati, kuidas kavatseb komisjon tagada harta täieliku järgimise. Hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes ELi õiguse rakendamisel.

2.1.2Tänu hartale on vastu võetud uusi ELi õigusakte, mille eesmärk on otseselt kaitsta ja edendada teatavaid põhilisi õigusi. Olulised näited on uued eeskirjad andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse, rikkumisest teatajate kaitse, õiglase kohtumenetluse ja kaitseõiguste ning kuriteoohvrite kohta. Hartale tuginev Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika on paljudes poliitikavaldkondades märkimisväärselt arenenud.

2.1.3Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametist on saanud usaldusväärne ELi asutus, mis pakub põhiõiguste kohta võrreldavaid andmeid ja analüüse, toetamaks ELi institutsioonide ja liikmesriikide tööd. Samuti on ELis oluliselt suurenenud inimõigustega tegelevate sõltumatute riiklike institutsioonide ja asutuste arv.

2.1.4Kolmes liikmesriigis aga riiklikud inimõiguste asutused puuduvad (Tšehhi Vabariik, Itaalia, Malta 4 ), kahes ei ole akrediteeritud riiklikke inimõiguste asutusi (Eesti (akrediteerimine kavas 2020. aasta lõpus) ja Rumeenia) ning kuues puudub ÜRO Pariisi põhimõtetele vastav A-staatusega riiklik inimõiguste asutus (Austria, Belgia, Küpros, Slovakkia, Sloveenia ja Rootsi).

2.1.5Hiljutisest Eurobaromeetri uuringust harta alasest teadlikkusest ilmneb, et ainult 42 % vastajatest on hartast kuulnud ja ainult 12 % teab päriselt, mis see on. Kuus vastajat kümnest tahavad rohkem teada oma õiguste kohta ja selle kohta, kuhu pöörduda, kui nende hartast tulenevaid õigusi rikutakse 5 .

2.1.6Komitee on pikaajaliselt pühendunud inimõiguste ja inimõiguste kaitsjate toetamisele. Komitee on põhiõiguste kultuuri ja raamistike lahutamatu osa, kuna ta osaleb mitmesugustes struktuurides ja tegevustes, tal on oluline roll kodanike, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite murede väljendamisel ning ta sõnastab õigustel põhineva nägemuse alusel poliitilisi ja seadusandlikke ettepanekuid. Oma jõupingutuste tugevdamiseks on komitee loonud rühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“, et toetada oma nägemust ja vastutust.

2.2Harta tõhusa kohaldamise tagamine liikmesriikides

2.2.1Komitee toetab täielikult komisjoni ettepanekut kutsuda liikmesriike üles nimetama harta kontaktpunktid. Nende roll – hartaga seotud teabe ja parimate tavade edastamise hõlbustamine ning suutlikkuse suurendamise püüdluste koordineerimine asjaomases riigis – on põhiõiguste tegevuskava edendamisel keskse tähtsusega. Parimal juhul peaksid nad paigutuma õigusloomeprotsessis osalevate valitsuse või valdkondlike ministeeriumide keskmesse, näiteks justiitsministeeriumidesse.

2.2.2Asjakohane on uus lähenemisviis, mida on kasutatud ELis harta kohaldamist käsitleva aastaaruande koostamisel, nimelt on alustatud harta rakendamise põhjalikumat uurimist liikmesriikides. Komitee kiidab heaks ka selle, et harta uues 2021. aasta aruandes on keskendutud põhiõigustele digiajastul. Arvestades COVID-19 pandeemia suurt mõju ühiskonnale, kutsub komitee komisjoni üles keskenduma 2022. aasta aruandes selle mõjule põhiõigustele, eriti sotsiaal-majandusliku heaoluga seotud küsimustele. Veel üks aspekt, millega tuleb tegeleda, on ELi liikmesriikide valitsuste üleminek eriolukorrale, mis mõnikord kahjustab parlamentaarset järelevalvet ning demokraatlikku kontrolli ja tasakaalu. Komitee leiab, et pandeemia vastu võitlemise meetmed peaksid olema täielikult demokraatlikud, ajutised ja proportsionaalsed.

2.2.3Komitee kutsub komisjoni üles algatama jõulisemalt rikkumismenetlusi, kui see on vajalik ja kui rikutud on ELi õigust.

2.2.4Komitee tunnustab komisjoni ettepanekut, et kõigi ühissätete määrusega hõlmatud ELi fondidest toetatavate programmide jaoks peavad olema kehtestatud tõhusad mehhanismid, et tagada nende kooskõla hartaga alates nende väljatöötamisest kuni rakendamiseni. Komitee soovitab, et kõik fondid tuleks läbi vaadata seirekomisjonide poolt, kuhu kuuluvad kodanikuühiskonna organisatsioonid, riiklikud inimõiguste institutsioonid ja inimõiguste kaitsjad. See aitaks kõrvaldada põhiõigustega seotud teadmiste puudujääki ühissätete rakendamise asutustes ja suurendaks oluliselt põhiõiguste organisatsioonide suutlikkust tegeliku mõju saavutamiseks rohujuure tasandil.

2.2.5Komitee soovitab komisjonil hoolikalt kontrollida, kuivõrd ELi rahalisi vahendeid kasutatakse kooskõlas hartaga, ning kutsub üles võtma asjakohaseid ja õigustatud meetmeid, näiteks ELi rahastamise võimalik katkestamine või peatamine või finantskorrektsioonide tegemine, kui liikmesriigid ei ole eeskirjade vastaselt tehtud kulutusi korrigeerinud. Lisaks innustab komitee komisjoni viima põhiõiguste harta järgimise kontrolli seoses suurte eelarveeraldistega menetluses varasemasse etappi.

2.2.6Ettepanekus püstitatud eesmärk, nimelt edendada oma riigis, sealhulgas kohalikul tasandil, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja õiguste kaitsjate jaoks toetavat ja turvalist keskkonda, on tõepoolest vajalik. Siiski puuduvad selged märgid selle kohta, kuidas eesmärki saavutada püütakse. Komitee kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ja kasutama rahastamisvõimalusi kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele, kes tegutsevad vahetult tõrjutud ja haavatavates kogukondades.

2.2.7Komitee teeb ettepaneku luua reageeriv, kiire ja tulemuslik mehhanism kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud füüsiliste ja verbaalsete rünnakute, hirmutamise ja ahistamise, sealhulgas kuritahtlike kohtuasjade, vägivalla ning veebipõhise ja võrguvälise vaenukõne tuvastamiseks ja neist teatamiseks. Sellesse häiremehhanismi tuleks kaasata riiklikud inimõiguste asutused ning riiklikud sotsiaal- ja majanduskomiteed. Komitee on valmis ka selle mehhanismi loomisse panustama ning tegema koostööd muude ELi institutsioonidega asjaomaste organisatsioonide ja inimeste tõhusa kaitse ja neile õiguskaitsevahendite tagamise nimel.

2.2.8On rohkem kui julgustav näha komisjoni püüdlusi ühtlustada jõupingutusi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse tagamiseks 6 . Komitee on seisukohal, et samu koordineerimispõhimõtteid tuleks rakendada ka riiklikul tasandil. Liiga sageli ei tee eri institutsioonid ja organisatsioonid, nii avalikud kui ka valitsusvälised, omavahel piisavalt koostööd. Seega võib komisjon paluda liikmesriikidel luua riiklikud põhiõiguste foorumid, kus saaksid üheskoos töötada kõik asjaomased üksused: riiklikud inimõiguste asutused, riiklikud võrdõiguslikkusega tegelevad asutused, ombudsmanid, vastloodud harta koordinatsioonikeskused ja muud avalik-õiguslikud asutused. Foorumid peaksid hõlmama kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid.

2.2.9Esmatähtis peaks olema riiklike inimõiguste institutsioonide loomine ja akrediteerimine ning sammud ÜRO Pariisi põhimõtete 7 järgimise tagamiseks ning selleks tuleks pakkuda rohkem toetust. Komitee teeb komisjonile ettepaneku luua spetsiaalne abiprogramm, mille eesmärk on suurendada ja ühtlustada kõigi riiklike inimõiguste asutuste institutsioonilist suutlikkust.

2.3Harta kasutamise edendamine ELi institutsioonide suunanäitajana

2.3.1Komisjoni peamiste algatuste kontroll algatuse ettevalmistavas etapis jääb loodetavasti komisjoni jaoks kogu otsustamisprotsessi vältel kesksele kohale. Asjaolu, et ettepanekus on rõhutatud digiteenuste õigusakti ja et püütakse tagada harta järgimist, sobib kasutada mitmesuguste probleemide ja tagajärgede esiletoomiseks, mida vastavus on esile toonud.

2.3.2Komisjoni oluliste algatuste puhul on oluline, et nad läbivad põhjaliku ettevalmistamisetapi. Samal ajal tuleks vastavuse temaatilist arendamist täiendada hartal põhineva mõtteviisi ja analüüsiga, milles keskendutakse eri jaotistele ja artiklitele vastavalt aastaaruande ülesehitusele. Üks viis selle saavutamiseks oleks korraldada eriüritusi ja koostada aruandeid konkreetsete jaotiste ja artiklite kohta ning olla avatud riiklike inimõiguste asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate kaastöödele ja teadmistele. See võimaldaks koguda olulisi teadmisi konkreetsete artiklite ja nende kaitstavate õiguste kohta ning annaks selgema pildi ELi õiguse ja poliitikakujundamise üldisest mõjust elanikkonna elule ja õigustele.

2.3.3Nagu on soovitatud eespool punktis 2.2.2, tuleb COVID-19 pandeemia suure mõju tõttu Euroopa ühiskonnale keskenduda kaasnevate õiguste olukorrale. Seega julgustaksime komisjoni rõhutama aastaaruannetes COVID-19 mõju ja sellest tingitud arvukaid probleeme põhiõiguste kaitsele.

2.3.4Sellega seoses ning ajakohastades komitee 2011. aasta arvamuses strateegia kohta tehtud üleskutset, tuleks suuremat rõhku panna harta III jaotisele „Võrdsus“ ja IV jaotisele „Solidaarsus“, mis on kesksel kohal ELi kui demokraatliku ja väärtuspõhise liidu jaoks, kes suhtub oma sotsiaalsesse mudelisse ja kohustustesse tõsiselt.

2.3.5Komitee toetab tingimusteta ELi kohustust edendada ja kaitsta inimõigusi ning väärtusi kogu maailmas. Kaubanduskokkulepete ja nende põhiõigustele avalduva võimaliku mõju rõhutamine on täielikult õigustatud. Nagu arvukates arvamustes on öeldud, juhib komitee tähelepanu ka rände- ja varjupaigapoliitikale kui ELi põhiõiguste kaitsmise pühendumuse peamisele proovikivile. Samuti pööratakse tähelepanu asjaolule, et demokraatlik stabiilsus ja sellest tulenevad inimõiguste kaitse süsteemid on Euroopa naabruses sattunud surve alla ja nende toetamiseks tuleks rohkem ära teha. Inimõiguste kaitsjaid tuleks kogu maailmas aktiivsemalt toetada.

2.3.6Komitee julgustab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kasutama nende käsutuses olevaid vahendeid, et tagada harta tõhus kohaldamine nende töös, kasutades selleks komisjoni abi ja kaasates õigusaktide ettevalmistamise protsessi asjakohaseid Euroopa nõuandvaid organeid. Komitee on valmis sellises institutsioonidevahelises dialoogis ja töös osalema.

2.4Inimeste teadlikkuse suurendamine nende hartast tulenevatest õigustest

2.4.1Komitee ootab huviga komisjoni tööd seoses teadlikkuse suurendamise kampaania väljatöötamisega, mille eesmärk on teavitada inimesi paremini nende hartast tulenevatest õigustest ja sellest, kuhu pöörduda, kui nende õigusi rikutakse. Arvestades selle meetme olulisust ja kiireloomulisust, oleks olnud kasulik täpsustada nimetatud strateegias lähemalt kampaania eesmärke, ajakava, sihtrühmi, vahendeid, partnereid ja kavandatud eelarvet.

2.4.2Teadlikkuse suurendamise kampaania peaks olema kavandatud täiendama muid meetmeid. Kui minimaalne institutsiooniline suutlikkus on saavutatud, soovitame alustada koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja riigi tasandi asutustega, sealhulgas kohtusüsteemiga, koolituse, heade tavade edastamise ja avalikkuse teavitamise alal. Eespool nimetatud organisatsioonid ja asutused võivad toimida vahenditena, aidates inimestel kaitsta oma põhiõigusi toetavas sotsiaalses ja institutsioonilises keskkonnas.

2.4.3Sellega seoses tuleks kavandada teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et jõuda nendeni, kelle põhiõigusi kõige tõenäolisemalt rikutakse. Harta rakendamise mõistmise arendamiseks on vaja rohkem teadusuuringuid ja konsultatsioone, mis põhinevad riskidel ja haavatavustel, millega puutuvad sagedamini kokku teatavad sotsiaalsed rühmad ja piirkondlikud kogukonnad. Selle abil oleks võimalik juhtida eri asutuste võetud meetmeid ning teavitada ka mitmesugustest nõustamis- ja osalemisalgatustest.

2.4.4Komitee innustab Euroopa Komisjoni korraldama oma Euroopa tuleviku konverentsi raames hartaga seotud tegevusi ning tooma põhiõiguste alased küsimused kodanikele ja avalikkusele lähemale.

Brüssel, 10. juuni 2021

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)

   (2011/C 376/14).

(2)      Uuringus „The response of civil society organisations to face the COVID-19 pandemic and the consequent restrictive measures adopted in Europe“ (Kodanikuühiskonna organisatsioonide vastus COVID-19 pandeemiale ja sellest tulenevad Euroopas vastu võetud piiravad meetmed) (2021) kaardistas komitee pandeemia käigus esile kerkinud struktuursed probleemid ja selle, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid neile reageerisid.

(3)       ELT C 429, 11.12. 2020, lk 16 .

(4)      Malta on teinud märkimisväärseid edusamme ja eeldatavasti luuakse seal peatselt oma riiklik inimõiguste asutus.

(5)

     Eurobaromeetri eriuuring nr 487b.

(6)

     Koordineerimine ELi tasandil võib hõlmata riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikku, Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikku ja Euroopa ombudsmanide võrgustikku. Siseriiklikul tasandil koordineerimist on võimalik muuta tulemuslikuks riiklike institutsioonide abil.

(7)      Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pariisi põhimõtted on rahvusvahelised võrdlusalused, mille alusel saab ülemaailmne inimõiguste asutuste liit riiklikke inimõiguste asutusi akrediteerida.