SELETUSKIRI
1.Delegeeritud õigusakti taust
1.1.Ettepaneku õiguslik ja poliitiline taust
Ökodisaini raamdirektiivis on sätestatud ELi raamistik, mida energiamõjuga toodete tootjad peavad kasutama oma toodete keskkonnatoime parandamiseks. Raamistikuga on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded ja muud keskkonnakriteeriumid – nagu veetarbimine, heitetasemed või teatavate komponentide minimaalne vastupidavus –, mida tootjad peavad täitma, enne kui nad saavad oma tooted turule lasta.
Energiamärgistuse raammäärus täiendab ökodisaini raamdirektiivi, võimaldades lõpptarbijatel määrata A–G (rohelisest punaseni) skaala abil kindlaks väiksema energiamõjuga tooted. Õigusraamistik põhineb nende kahe õigusakti koosmõjul.
Ökodisaini ja energiamärgistuse raamistik on kesksel kohal, et muuta Euroopa energiatõhusamaks, ning need annavad eelkõige panuse energialiidu raamstrateegiasse ning tugevama tööstusbaasiga, süvendatud ja õiglasema siseturu eesmärgi saavutamisse. Esiteks sunnib see seadusandlik raamistik tööstust parandama toodete energiatõhusust ja kõrvaldab turult kõige ebatõhusamad tooted. Teiseks aitab see tarbijatel ja ettevõtjatel elektriarveid vähendada. Tööstus- ja teenustesektoris toetab raamistik konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Kolmandaks tagatakse sellega, et toodete Euroopa Liidu (EL) turule laskmise eest vastutavad tootjad ja importijad peavad järgima ainult kogu ELi hõlmavaid ühtseid eeskirju; sageli viib see tarbijahindade alanemisele.
Mitu kolmandat riiki (nt Lõuna-Aafrika Vabariik, Hongkong, Hiina, Brasiilia, Argentina, Peruu, Tšiili, Türgi, Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Ghana jt) on loonud või loovad Euroopa omale sarnaseid poliitikaraamistikke ning energiamõjuga toodetele on seal kohustuslikud energiatõhususe märgised, mis üldiselt sarnanevad Euroopa energiatõhususe märgisega.
Joonis 1. Televiisorite neli energiamärgist kehtivas määruses.
Oktoobris 2014 viidi lõpule uuring energiamärgise – ja selle võimalike muudatuste – mõju kohta tarbijate arusaamisele ja ostuotsustele ning see oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiamärgistuse direktiivi 2010/30/EL läbivaatamise alus. Uuringust selgus, et energiamärgise tunneb ära ja seda kasutab 85 % eurooplastest ning see on ELiga seostatud sümbolitest tuntuselt teisel kohal euro rahaühiku sümboli järel. Enamik ELi tarbijaid olid võimelised õigesti tuvastama toote, mille kasutamine on kõige vähem kulukas, mis näitab, et tarbijad mõistavad märgisel oleva teabe tähendust (nt kWh/aastas).
Augustis 2017 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL. Kehtetuks tunnistatud direktiivi kohaselt lubati energiamärgisel kasutada ka klasse A+ kuni A+++, kuna kõrgemasse A-klassisse kuulus liiga palju mudeleid. Aja jooksul on tehnika arengu tõttu ka klassidesse A+ kuni A+++ jõudnud liiga palju mudeleid, mis vähendab tuntavalt märgise tõhusust. Probleemi lahendamiseks on uues raammääruses ette nähtud praeguse energiamärgiste skaala muutmine esialgse skaala A–G uuesti kasutusele võtmisega. Energiamärgistuse raammääruse artiklis 11 on loetletud viis prioriteetset tooterühma, mille kohta tuleb hiljemalt 2. novembril 2018 võtta vastu uued delegeeritud õigusaktid muudetud klassifikatsiooniga energiamärgistega. Nende prioriteetsete tooterühmade hulka kuuluvad ka televiisorid.
Lisaks näitavad mitmed uued poliitikaalgatused, et ökodisaini ja energiamärgistuse poliitika on oluline laiemas poliitilises kontekstis, eelkõige seoses järgmisega:
·energialiidu raamstrateegia, milles nõutakse jätkusuutlikku, vähese CO2 heitega ja kliimasõbralikku majandust,
·Pariisi kokkulepe, milles nõutakse uusi jõupingutusi CO2 heite vähendamiseks,
·Göteborgi protokoll õhusaaste kontrolli kohta,
·ringmajanduse algatus, mis muu hulgas rõhutab vajadust võtta ökodisainis arvesse parandatavust, ringlussevõetavust ja vastupidavust,
·ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS), mille eesmärk on vähendada kulutõhusalt kasvuhoonegaaside heidet ning mida mõjutab kaudselt elektrienergia tarbimine, kui kasutatakse ökodisaini ja energiamärgistuse poliitika kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid, ning
·energiajulgeoleku strateegia, mis on ette nähtud püsiva energiavarustuse tagamiseks.
Ökodisaini ja energiamärgistuse raamistikus on televiisorid ja televiisorikuvarid reguleeritud komisjoni määrusega (EÜ) nr 642/2009 (ökodisain) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2010 (energiamärgis). Määruse (EL) nr 1062/2010 artiklis 7 nõutakse läbivaatamist viie aasta jooksul (st detsembriks 2015).
Lisaks hõlmab komisjoni ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019 mõlema määruse läbivaatamist. Eelkõige tuleb uurida, kuidas hinnata ja arvesse võtta ringmajanduse seisukohast olulisi aspekte. See on kooskõlas ringmajanduse algatusega, milles jõuti järeldusele, et eesmärkide saavutamiseks on oluline toote ehitus, sest sellel võib olla märkimisväärne mõju kogu toote olelusringi jooksul (näiteks võib sellega muuta toote vastupidavamaks või lihtsamini parandatavaks, korduskasututavaks või ringlusse võetavaks). Lisaks on ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019 eraldi nimetatud infoekraanid, mida tuleb televiisorite kehtivate eeskirjade läbivaatamisel arvesse võtta.
1.2.Üldine taust
Ökodisaini õigusraamistik koos energiamärgistuse õigusraamistikuga kujutab endast tõuke ja tõmbe turumehhanismi, mille eesmärk on vähendada süsihappegaasiheidet (
joonis 2
), mõjutades olulisel määral valikuid, mida tarbijad energiat tarbivate toodete ostmisel teevad.
Need kaks poliitikaraamistikku aitavad kaasa sellele, et ELi turule lastavad tooted teeksid väiksema energiakuluga sama töö. 2020. aastaks säästetakse ELis energiatõhususe märgiste ja ökodisaini nõuete abil prognoosi kohaselt energiat ligikaudu 165 miljonile naftaekvivalenttonnile vastaval määral, mis on ligikaudu võrdne Itaalia aastase primaarenergia tarbimisega. Suhtelises arvestuses tähendab see potentsiaalset energiasäästu rohkem kui 9 % kogu ELi energiatarbimisest ja süsihappegaasiheite võimalikku 7 % vähenemist. Prognoosi kohaselt kasvab kokkuhoid 2030. aastaks 15 %ni kogu ELi energiatarbimisest ja 11 %ni süsihappegaasiheitest.
Joonis 2. Ökodisaini mõju eraldi ja koos energiamärgistusega
Need kaks poliitikaraamistikku aitavad vähendada ka tarbijate kulutusi, vähendades nii elektriarveid kui ka toodete hinda, sest tootja võib tänu ELi ühtsele õigusraamistikule kitsendada toodetavate mudelite valikut.
Kõigi kuvarite energiatõhusus on paranenud ja seda peamiselt tänu televiisoritootjatele. Kuid hinnangute kohaselt annavad kuvarid kokku – peamiselt seetõttu, et neid on üha rohkem ja nad on üha suuremad – jätkuvalt arvestatava osa energiatarbimisest, kui ei võeta parandusmeetmeid. See kehtib eelkõige infoekraanide kohta (vt
joonis 3
), mis on tavaliselt suuremad ja millel on palju suurem heledus ning mille osatähtsus üha kasvab.
Joonis 3. Kolme kõige levinuma kuvariliigi aastane energiatarbimine (TWh) sisselülitatud seisundis aastatel 1990–2030 praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi korral (allikas: VHK, 2018).
Seni on eri liiki kuvaritest ainult televiisorite suhtes kohaldatud kohustuslikke energiamärgistuse meetmeid (vastavalt määrusele (EL) nr 1062/2010) ja ökodisaini nõudeid (sätestatud määruses (EÜ) nr 642/2009). Muud kuvarid on hõlmatud vaid horisontaalsete nõuetega (nt ooteseisundit käsitlev komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2008).
Kehtivate eeskirjade aluseks on ettevalmistav uuring ja hinnang, mis on praeguseks rohkem kui kümme aastat vana. Vastavalt läbivaatamisklauslile alustas komisjon 2012. aastal kahe televiisorite määruse läbivaatamist uuringuga ja esitas oma järeldused sidusrühmadele. Läbivaatamisel ilmnes juba siis, et esineb regulatiivseid lünki ja turutõrkeid, mis takistavad energiasäästupotentsiaali täielikku saavutamist. Teabe kogumist pikendati ja andmeanalüüsi korrati, rõhutades parandusmeetmete võtmise asjakohasust. 2012. aastast 2017. aasta lõpuni analüüsiti neljas etapis andmebaasi, mis sisaldas ELi turule lastud rohkem kui kolme tuhandet kuvarit.
Alates läbivaatamise algusest on esile tõstetud turutõrkeid ja reguleerimise puudujääke ning vahepeal on esile kerkinud mitu uut lahendamist vajavat probleemi, mille võib televiisorite puhul kokku võtta järgmiselt:
–mitte piisavalt ranged ökodisaini vähimnõuded ja sobimatu energiatõhususe skaala, mille põhjuseks on kiired ja ettenägematud muudatused tehnikas. Sellepärast täitusidki kõrgemad klassid liiga kiiresti: juba 2017. aastal oli üle 85 % müüdud televiisoritest liigitatud kõrgemasse klassi kui B;
–erinevate kuvarite (nagu televiisorid, arvutikuvarid ja infoekraanid) vahel toimub kiire funktsionaalne lähenemine, mis tekitab võimalikke õiguslünki. Televiisoritega saab üha enam veebi sirvida, jälgida internetist voogedastusi ja isegi mängida. On mitmesuguseid kuvareid, millega vaadatakse saateid, mida varem vaadati üksnes televiisorist. Lisaks sellele hõlmab määruses sätestatud televiisorikuvari vananenud määratlus paljusid praegu turul olevaid arvutikuvareid;
–puuduvad nõuded uute energiamahukate omaduste kohta, nagu laiendatud heledusvahemik (HDR), mis ilmus tippmudelitesse 2016. aastal ning on järk-järgult ilmunud ka taskukohasematesse mudelitesse (kuigi HDR-kvaliteediga tooteid on ikka veel väga vähe). Halva rakendamise korral võib HDR kuvari energiatarbimise rohkem kui kahekordistada;
–puuduvad ressursitõhususe aspekte käsitlevad nõuded.
Kavandatava energiamärgistuse määruse ettepaneku eesmärk on innustada tootjaid parandama kuvarite energiatõhusust ja suurendama energiatõhusate toodete turulelaskmist peamiselt järgmiselt:
·kohaldamisala laiendamine kõige levinumatele kuvaritele;
·energiamärgise klassifikatsiooni muutmine praeguselt A+++ kuni D skaalalt (joonis 1) esialgsele A kuni G skaalale;
·tarbijatele märgisel sellise teabe esitamine, mis vastab paremini tegelikule kasutusele, võimaldab neil teha teadlikumaid ostuvalikuid toodete võrdlemise teel.
1.3.Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid
Kuvarite keskkonnatoimet käsitlevad järgmised praegu kehtivad meetmed:
–Direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses;
–Direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks;
–Määrus (EL) nr 1062/2010 seoses televiisorite energiamärgistusega;
–Määrus (EL) nr 642/2009 seoses televiisorite ökodisaini nõuetega.
Lisaks sellele on komisjoni otsusega 2009/300/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökoloogilised kriteeriumid teleritele) kehtestatud televiisoritele teatavad rangemad energiatõhususe nõuded ning on käsitletud muid keskkonnaprobleeme.
Lisaks hõlmab ooteseisundit käsitlev määrus (EÜ) nr 1275/2008 kuvareid, mis ei ole hõlmatud televiisorimäärusega. Praegu kehtivasse ELi ja USA vahelisse Energy Stari lepingusse lisati ka arvutikuvarid ja infoekraanid (C lisasse). Seetõttu ei hõlma ükski märgistusprogramm enam arvutikuvareid ja infoekraane, isegi mitte vabatahtlikult, ning puudub märgistusvahend, mis hõlmaks kõnealuseid tooteid riigihangete kriteeriumina.
1.4.Kooskõla ELi muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega
Energiatõhusate kuvarite turulelaskmise edendamine aitab saavutada 2020. ja 2030. aasta energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke. Selle eesmärk on toetada ressursside tõhusamat ja säästvamat kasutamist, kaitsta keskkonda, tugevdada ELi juhtrolli uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisel, parandada ettevõtluskeskkonda ning aidata tarbijatel teha teadlikumaid valikuid.
2.Enne õigusakti vastuvõtmist toimunud konsultatsioonid
2.1.Konsulteerimine huvitatud isikutega
Protsessis on algusest peale osalenud ELi ja rahvusvahelised sidusrühmad ning liikmesriikide eksperdid.
Energiamärgistuse ettepanekut arutati koos võimalike ökodisaini nõuetega neljal nõuandefoorumil, kus osalesid liikmesriikide eksperdid, tootjate esindajad, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ja tarbijaorganisatsioonid. Aruteludest võtsid osa ka teiste organisatsioonide esindajad, nt Euroopa organisatsioonid, kes esindavad ringlussevõtu-, remondi-, jäätmehoolduse ja keskkonnateenuste sektorit (kohalikud omavalitsused ja erasektor).
Kõik asjakohased töödokumendid saadeti liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja sidusrühmadele ning avaldati komisjoni CIRCA veebisaidil 30 päeva enne nõuandefoorumi kohtumisi. Nõuandefoorumi kohtumiste järel anti sidusrühmadele 30 päeva kirjalike märkuste esitamiseks (kättesaadavad CIRCA veebisaidil).
Lisaks arutati eri nõuete konkreetseid aspekte komisjoni töötajate ja eri sidusrühmade vahel mitmel kahepoolsel ja mitmepoolsel kohtumisel 2013. aastast 2018. aasta märtsini. Protsess viidi läbi avatult, võttes arvesse kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt ja sõltumatutelt tehnilistelt ekspertidelt saadud teavet.
Põhimõtteliselt on liikmesriigid ja sidusrühmad kavandatavat kuvarite energiamärgistuse kava toetanud.
Mis puudutab hõlmatud toodete valikut, siis pärast 2009. aasta nõuandefoorumit ja 2012. aasta foorumit nõustus valdav enamik liikmesriike ja valitsusväliseid organisatsioone märgistamiskava laiendamisega ka muudele kuvaritele peale televiisorite. Tootjad aga taotlesid erandeid või erinõudeid sellistele kuvaritele nagu avalikud ekraanid, raaljoonistamiseks kasutatavad profikuvarid ja ringhäälingus kasutatavad kuvarid.
Kavandatav energiamärgistuse meede arvestab liikmesriikide ja sidusrühmade märkusi, mis saadi nõuandefoorumi kohtumistel ja pärast seda.
Ettevalmistava protsessi käigus koguti 2013. aastal tehtud mõju hindamiseks ja selle esimeseks, 2015. aasta ajakohastuseks täiendavaid tõendeid ja andmeid. Turu- ja tehnilisi andmeid saadi mitmel kahepoolsel ja mitmepoolsel sidusrühmadega peetud kohtumisel või avalikult kättesaadavatest andmetest.
Peale selle koostas komisjon kuvarite (peamiselt televiisorite ja arvutikuvarite) keskkonnatoime kohta andmekogud, mida on neli korda ajakohastatud, et kajastada turu olukorda ning toetada kavandatud ökodisaini ja energiamärgistuse meetmete väljatöötamist. See aitab tagada, et nõuded on kehtestatud asjakohasel tasemel ning kajastavad tehnika uusimat taset.
Joonis 4.
Kavandatud energiamärgis, nagu see on tehtud tarbijate arusaadavusuuringu põhjal
Energiamärgistuse raammääruses (EL) 2017/1369 on sätestatud, et komisjon peab delegeeritud aktide ettevalmistamisel katsetama energiamärgiste kavandeid ja sisu liidu tarbijate esindava valimi peal, et oleks tagatud energiamärgiste arusaadavus. Selline kuvarite uute energiamärgiste uuring toimus 2017. aastal, lisaks toimus veebiuuring, milles osales 4081 võimalikku tarbijat 7 ELi liikmesriigist. Uuringus pakuti välja mitmesuguseid piktogramme ja märgisel kasutatavaid tekste. Pool elanikkonnast kas mõistab halvasti või ei tee üldse vahet energia (mõõdetakse kWh-ides) ja võimsuse esitamisel (mõõdetakse W-ides), kuid arvud on ikkagi abiks toodete võrdlemisel. Uuringu tulemusena valminud kavand on kujutatud joonisel 4. Seejärel peetud konsultatsioonidel tekkis kahtlusi selles suhtes, kuivõrd arusaadav on standardset välistoiteallikat kujutav piktogramm (vt joonis 4), mis peaks kujutama kestvust ja parandatavust.
12. veebruarist kuni 7. maini 2018 toimus veebipõhine avalik konsultatsioon, millega koguti sidusrühmade arvamusi sellistes küsimustes nagu võimalike seadusandlike meetmete oodatav mõju ettevõtetele ja energiatarbimise suundumustele.
Avalik konsultatsioon hõlmas ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevat ühist osa, millele järgnesid tootepõhised küsimused i) külmikute, ii) nõudepesumasinate, iii) pesumasinate, iii) televiisorite, iv) kuvarite ja v) lampide kohta.
1230 vastajast 67 % olid tarbijad ja 19 % äriühingud (kellest kolm neljandikku olid VKEd ja neljandik suurettevõtjad). 6 % vastajatest moodustasid valitsusvälised organisatsioonid ja 7 % kuulusid kategooriasse „teised“. Alla 1 % vastajatest olid valitsusasutused või kohalikud omavalitsused ja 0,25 % riiklikud turujärelevalve asutused.
Tuleb märkida, et 1230 vastajast 719 (58 %) vastasid ainult valgustusega seotud küsimustele teatrite valgustust käsitleva koordineeritud kampaania raames.
Umbes 63 % osalejatest pooldas parandatavust ja vastupidavust käsitlevate ökodisaini nõuete lisamist ning 65 % vastanutest leidis, et see teave peaks olema energiamärgisel.
Toodete parandatavuse puhul pidasid osalejad peamiselt väga oluliseks või oluliseks (62 %–68 %) garantiid, varuosade kättesaadavust ning täielikku remondi- ja hoolduskäsiraamatut. Varuosade tarneaega pidas väga oluliseks või oluliseks 56 % vastajatest.
Kuvarite puhul keskenduti avaliku konsultatsiooni käigus peamiselt ümberkujundatud energiamärgisega valikutele. Enamik vastanutest leidis, et märgisel peaks olema näidatud vähemalt ekraani pindala, lahutusvõime, laiendatud heledusvahemiku (HDR) kasutamine ja aastane energiatarbimine.
2.2.Mõjuhinnang
Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 15 lõike 4 punkti b kohaselt hinnati võimalike meetmete mõju. Esimene mõjuhinnang koostati 2013. aastal ja esimene täielik ajakohastus valmis 2015. aastal. Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang on eelmise mõjuhinnangu põhjalikult läbivaadatud versioon, milles kasutatakse ajakohastatud tõendeid ja täiendavaid aktsiaturu andmeid ning võetakse arvesse märkusi, mis on saadud enne nimetatud nõuandefoorumeid, nende ajal ja pärast neid, ning komisjonile viimase kuue aasta jooksul, alates läbivaatamisprotsessi ja veebipõhise avaliku konsultatsiooni algusest saadetud seisukohti. Õiguskontrollikomitee nõudis esitatud mõjuhinnangu esimese kavandi muutmist, et täpsustataks probleemi määratlust ja paremini lõimitaks ringmajandusega seotud aspekte. Teine versioon täpsustatud andmete ja tõenditega ringmajanduse kohta ja konsultatsiooniprotsessi parema kirjeldusega, milles käsitleti protsessi selle algusest alates, sai positiivse hinnangu.
Uue energiamärgise kehtestamist hõlmava poliitikavariandi mõju televiisoritele ja muudele kuvaritele (koos uute ökodisaininõuetega) hinnati praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga võrreldes. Analüüsiti kolme ettepanekut („Eco“, „Ambi“ ja „Leni“) läbivaadatud energiamärgistuse (ja ökodisaini) meetmete kohta. Kaaluti veel kolme poliitikavarianti (uusi ELi meetmeid ei võeta, praeguse televisiooni reguleerimise lõpetamine, isereguleerumismeede tööstusharu valikul), kuid need jäeti siiski kõrvale. Ettepanek Eco vastab 2017. aasta juuli nõuandefoorumile esitatud töödokumentidele ning põhineb kahel eelmisel, 2014. ja 2012. aasta arutelul esitatud ettepanekutel. Ambitsioonikas variant Ambi hõlmab osaliselt eri liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonide tugevaid ja uuendatud nõudeid laiendada kohaldamisala infoekraanidele, samal ajal kui leebe variant Leni vastab tootjate nõudmisele, et uutele omadustele ja tehnoloogiatele, nagu UHD/HDR ja OLED, tuleb kehtestada leebemad nõuded.
Kulude ja tulude hindamise põhjal osutus kuvarite energiamärgistuse ja ökodisaini nõuete kombinatsioon eelistatud variandiks, mille abil kõrvaldada reguleerimise puudujäägid ja turutõrked kuvarite sektoris.
Sellest tulenevalt valiti võimalus kehtestada koos ökodisaini nõuetega kolme peamise kuvarite tootekategooria (televiisorid, arvutimonitorid ja infoekraanid) energiatõhususe märgistussüsteem, kuna see aitab saada suurimat säästu.
Järgnes komisjonisisene konsultatsiooniprotsess, mille käigus lisati seadusandliku ettepaneku projekti ja lisatud dokumentidesse mitmeid soovitusi ja üksikasjalikke parandusi.
2.3.Tagasisidemehhanism
Ettepaneku eelnõu avaldati tagasisidemehhanismi jaoks 2018. aasta oktoobris üheks kuuks. Äriühingutelt, ettevõtetelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt saadi kuusteist märkust. Tööstusharu, mõned ettevõtted ja valitsusvälised organisatsioonid toetasid võimsuse (või energiatarbimise) näitamist eraldi skaalal koos energiatõhususe klassiga, kui kujutisi esitatakse laiendatud heledusvahemikuga. Valitsusvälised organisatsioonid nõudsid rangemaid eeskirju tarkvarauuenduste kohta (kuid mitte toimivuse või energiatarbimise halvendamist). Tootjad olid mures tõsiste energia alaste nõuete pärast, aga ka seetõttu, et neil tuleb avaldada teave parandamise kohta, mis võib anda eeliseid konkurentidele. Valitsusvälised organisatsioonid pooldasid kohaldamisala laiendamist, kuid mõni tootja oli vastu infoekraanide lisamisele kohaldamisalasse. Üks tootja ja valitsusvälised organisatsioonid olid kahtleval seisukohal välistoiteallikate tähise lisamise tulemuslikkuse suhtes. Osa saadud täiendavast tagasisidest oli seotud ökodisaini ettepanekuga.
3.Delegeeritud õigusakti õiguslik külg
Kavandatavat meedet kohaldatakse kuvarite suhtes, sõltumata kuvatehnoloogiast. Kuvarid, mis ökodisaini määruse sisselülitatud seisundi nõuete kohaldamisalasse ei kuulu, on energiamärgistuse kohaldamisalast täielikult välja jäetud, välja arvatud infoekraanid, mille puhul kasutatakse parandustegurit, et võtta arvesse seda tooterühma iseloomustavat suuremat heledust võrreldes televiisorite või arvutimonitoridega.
Muudesse toodetesse (nt arvutitesse, külmikutesse, müügiautomaatidesse jne) sisseehitatud kuvarid ei kuulu ei ökodisaini ega märgistust käsitleva määruse kohaldamisalasse, nagu ka transpordivahendite ja meditsiiniseadmete kuvarid.
Kõikide varasemate kavandatud meetmete puhul kasutatakse energiatõhususindeksi (EEI) arvutamiseks sama ökodisaini skeemi, et tagada õige vastavus G klassi alumise piiri ja ökodisaini määruses ELi turule pääsuks lubatud maksimaalse piiri vahel. Liikmesriigid valisid lõpuks ikkagi veidi muudetud energiatõhususe märgise skeemi, mis on mõõdukam väikeste ekraanide puhul ja rangemate nõuetega suurte puhul:
Nõuded võetakse kasutusele kahe järgus.
|
Tabel 1. ECO energiatõhususe klassid
|
|
Energiatõhususe klass
|
Uus EEI
|
|
A
|
EEI < 0,30
|
|
B
|
0,30 ≤ EEI < 0,40
|
|
C
|
0,40 ≤ EEI < 0,50
|
|
D
|
0,50 ≤ EEI < 0,60
|
|
E
|
0,60 ≤ EEI < 0,75
|
|
F
|
0,75 ≤ EEI < 0,90
|
|
G
|
0,90 ≤ EEI
|
Praeguste ja uute energiaklasside vaheline võrdlus on ainult ligikaudne, sest piirmäärade määramise skeem on erinev – praeguses määruses kasutatakse sirgjoont, uues ettepanekus aga kõverjoont.
Figure 5
illustreerib sellist võrdlust suhteliselt väikeste kuvarite puhul.
Joonis 5. Uute ja vanade energiatõhususe klasside ligikaudne võrdlus.
Figure 6
kujutab 2014.–2017. aasta andmestiku hulka kuuluvate kuvarite visuaalset jaotust, eeldusel et samad kuvarid jääksid turule, kui muudetakse televiisorite klassifikatsiooni ja määratakse kindlaks märgistusnõuded muude kuvarite kohta, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Ökodisaini miinimumnõuded kõrvaldaksid kõik punasest kõverast ülevalpool olevad kuvarid. On siiski äärmiselt ebatõenäoline, et 2014. aastal turul olnud mudelid oleksid 2021. aastal ikka veel turul.
Joonis 6.
Kuvarite jaotus 2018. aasta andmestikus, mis on uue energiatõhususe skaala klassidega korrigeerimata.
Joonis 7
hõlmab energiatõhususe kohandamist sama andmestiku puhul, lähtudes keskmisest paranemisest, mida on täheldatud andmestike võrdlemisel aastate jooksul (2012–2017).
Joonis 7.
Kuvarite jaotus 2018. aasta andmestiku põhjal koos eeldatava arenguga muudetud skaalaga märgiste jõustumisel.
Joonis 8
illustreerib sama andmestikku samadel eeldustel, näidates hüpoteetilist jaotust 2025. ja 2030. aastal.
Joonis 8.
Kuvarite jaotus 2018. aasta andmestiku põhjal koos eeldatava arenguga 2025. aastaks (vasakul) ja 2030. aastaks (paremal).
Joonis 9
illustreerib energiamärgistuse eeldatavat arengut ECO stsenaariumi korral. Leebe stsenaariumi Leni korral sisaldaksid madalamad klassid rohkem tooteid (kuna rohkem tooteid lubatakse ökodisaini alusel turule). Sellise ambitsioonika stsenaariumi Ambi puhul, kus ka infoekraanid kuuluvad kohaldamisalasse, eeldatakse samuti, et madalamates energiaklassides on rohkem tooteid. „Edx“ tähistab kolme tasandit, nagu esialgu ökodisaini puhul välja pakuti (hiljem loobuti 3. tasandist).
Joonis 9.
ELis kättesaadavate standardsete kuvarimudelite jaotus energiatõhususe klasside järgi aastatel 2010–2030 (tegelik olukord aastatel 2013–2016 ja prognoositav olukord aastatel 2017–2030) koos kavandatavate ökodisaini ja energiamärgistuse meetmetega.
Selle tooterühma prognoosides esineb märkimisväärset ebakindlust, kuna uued tehnoloogiad võivad tuua kaasa energiatõhususe parandamise nn murdepunkte ning uued omadused võivad energiasäästu vähendada.
Otsest seost kuvarite jaemüügihindade ja energiatõhususe vahel ei ole näidatud, sest toote maksumuse määramisel on otsustava tähtsusega mitu muud tegurit peale energiakasutuse, näiteks ekraani suurus, eraldusteravus, uute tehnoloogiate kasutamise ulatus, uued funktsioonid (eelkõige nn nutifunktsioonid) jne.
Uus märgis sisaldaks kahte energiatõhususe klassi – ühte traditsioonilise kuvamisviisi jaoks ja teist HDRi jaoks –, mille puhul märgitakse ka energiatarve. Põhjus on selles, et HDRi uudsuse ja kättesaadavate andmete vähesuse tõttu ei ole sellele ökodisaini määruses sätestatud minimaalset energiatõhususindeksit ning ükski standardse heledusvahemiku (SDR) ja HDRi kaalutud kombinatsioon ei ole vastuvõetav.
Tuleks võrrelda ühesuguse suuruse ja lahutusvõimega kuvareid. Niisiis sisaldaks märgis põhiteavet võrreldavate kuvarite võrdlemiseks.
Kuigi standardsete välistoiteallikate (neid ei tohi segi ajada laadijatega) kasutamine võib suurendada parandatavust ja kestvust ning lihtsustada ringlussevõtmist, ei leitud üldtuntud ega sobivat piktogrammi selle teabe lisamiseks märgisele.
4.Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus
4.1.Õiguslik alus
Kavandatav määrus on delegeeritud meede, mis on vastu võetud määruse (EL) nr 2017/1369, eelkõige selle artiklite 11 ja 16 kohaselt. Määrus (EL) nr 2017/1369 põhineb omakorda aluslepingu artikli 194 lõikel 2.
4.2.Subsidiaarsuse põhimõte
Kuvarite energiamärgistusmeetmete vastuvõtmine liikmesriikide poolt siseriikliku õiguse kaudu takistaks kaupade vaba liikumist ELis. On vaja, et kõikjal ELis kehtiksid sama sisuga meetmed. Seepärast on subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt vaja võtta kõnealused meetmed vastu ELi tasandil.
4.3.Proportsionaalsuse põhimõte
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev meede kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärk kehtestada kuvaritele ühtlustatud energiamärgistuse nõuded. Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kehtiv määrus. Sellega kehtestatakse nõuded, mis motiveerivad tehnoloogialiidreid investeerima suure tõhususega kuvaritesse.
5.Õigusakti valik
Kavandatud õigusakt: delegeeritud määrus.
Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.
Rakendusmeetme vorm on delegeeritud määrus, mis on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. See on valitud seetõttu, et meetme eesmärke saab kõige tõhusamalt saavutada kogu ELis täielikult ühtlustatud nõuetega. Lisaks tunnistatakse sellega kehtetuks ja asendatakse kehtiv komisjoni määrus. Samuti tagatakse, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu haldusasutustele ei teki seetõttu kulutusi rakendusmeetme ülevõtmisel siseriiklikesse õigusaktidesse.
6.Mõju eelarvele
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
7.Lisateave
Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel
Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit.
Euroopa Majanduspiirkond
Kavandatavas määruses käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…,
11.3.2019,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega
ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artiklit 16,
ning arvestades järgmist:
(1)Määrusega (EL) 2017/1369 on komisjon volitatud võtma vastu delegeeritud õigusakte ilmse energiasäästu- ja asjakohasel juhul muude ressursside säästu potentsiaaliga tooterühmade märgistamise või märgise skaala muutmise kohta.
(2)Televiisorite energiamärgistus on sätestatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2010.
(3)Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2009 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2010 läbivaatamisel.
(4)Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljonit tonni aastas 2030. aastaks. Kuvarid moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma.
(5)Televiisorite tooterühma on käsitletud määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 5 punktis b; kõnealuse määruse jaoks peaks komisjon võtma vastu delegeeritud õigusakti, et võtta kasutusele muudetud energiatõhususe skaalaga A–G märgis.
(6)Määruses (EL) nr 1062/2010 on sätestatud, et komisjon peab määruse läbi vaatama, pidades silmas tehnika arengut.
(7)Komisjon on määruse (EL) nr 1062/2010 kõnealuse määruse artikli 7 nõude kohaselt läbi vaadanud ning analüüsinud televiisorite ja muude kuvarite, sealhulgas arvutikuvarite ja infoekraanide tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ning erinevate märgistuselementide tegelikku mõistmist kasutajate poolt ja nende käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud määruse (EL) 2017/1369 artikli 14 alusel.
(8)Läbivaatamisest ilmneb, et arvutikuvaritele peaksid kehtima samasugused nõuded, nagu televiisoritele, kuna selliste kuvarite ja televiisorite funktsionaalsuse kattuvus suureneb kiiresti. Lisaks on komisjoni ökodisaini tööplaanis aastateks 2016–2019 eraldi märgitud, et televiisorite kehtivate eeskirjade läbivaatamisel tuleb käsitleda ka digitaalseid infoekraane. Seega peaks käesoleva määruse kohaldamisala hõlmama kuvareid, sealhulgas televiisoreid, arvutikuvareid ja digitaalseid infoekraane.
(9)Liidus moodustas televiisorite aastane energiatarbimine 2016. aastal üle 3 % liidu elektritarbimisest. Televiisorite, arvutikuvarite ja digitaalsete infoekraanide energiatarbimine peaks praeguste suundumuste jätkumise korral olema 2030. aastal ligikaudu 100 TWh aastas. Käesolev määrus koos ökodisaini määrusega vähendab 2030. aastaks aastast lõppenergiatarbimist kuni 39 TWh.
(10)Laiendatud heledusvahemiku (HDR) kodeerimisfunktsioon võib kaasa tuua erineva energiakasutuse, mistõttu oleks selle funktsiooni jaoks vaja eraldi energiatõhususe näitajat.
(11)Määruse kohaldamisalasse kuuluvate kuvarite märgisel esitatava teabe saamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismenetlusi, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 I lisas nimetatud Euroopa standardiorganisatsioonide poolt vastu võetud ühtlustatud standardeid, kui need on olemas.
(12)Arvestades, et energiamõjuga tooteid müüakse üha rohkem pigem veebimajutusplatvormidel kui otse tarnijate või edasimüüjate veebisaitidel, tuleks täpsustada, et internetimüügiplatvormid peaksid olema kohustatud kuvama hinna lähedal tarnija esitatud märgise. Nad peaksid edasimüüjat sellest kohustusest teavitama, kuid ei peaks vastutama neile esitatud märgise ja toote teabelehe täpsuse ega sisu eest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse kohta) artikli 14 lõike 1 punktile b peaksid aga sellised veebimajutusplatvormid kõrvaldama kiiresti asjaomast toodet käsitleva teabe või tõkestama juurdepääsu sellele, kui nad on nõuetele mittevastavusest (nt märgis või toote teabeleht puudub või on puudulik või ebaõige) teadlikud, näiteks kui turujärelevalveasutus on neid sellest teavitanud. Tarnijatele, kes müüvad tooteid otse lõppkasutajatele oma veebisaidi kaudu, kehtivad kaugmüüki käsitlevad edasimüüjate kohustused, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1369 artiklis 5 .
(13)Messidel esitletavatel kuvaritel peaks olema energiamärgis, kui mudeli esimene seade on juba turule lastud või lastakse messil turule.
(14)Et käesolev määrus oleks tõhusam, tuleks keelata tooted, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.
(15)Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid arutati nõuandefoorumil ja liikmesriikide ekspertidega vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artiklile 14.
(16)Määrus (EL) nr 1062/2010 tuleks kehtetuks tunnistada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1.Käesoleva määrusega kehtestatakse kuvarite, sh televiisorite, arvutikuvarite ja digitaalsete infoekraanide märgistamise ning nende kohta täiendava tooteteabe esitamise nõuded.
2.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:
(a)kuvarid, mille ekraani pindala on kuni 100 ruutsentimeetrit,
(b)projektorid;
(c)kokkuehitatud videokonverentsisüsteemid;
(d)meditsiiniseadmete kuvarid;
(e)virtuaalreaalsusekomplektid;
(f)kuvarid, mis on sisse ehitatud või ette nähtud sisseehitamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL artikli 2 lõike 3 punktis a ja lõikes 4 loetletud toodetesse;
(g)kuvarid, mis on direktiivi 125/2009/EÜ alusel vastu võetud rakendusmeetmetega hõlmatud toodete komponendid või alakoostud;
(h)ringhäälingukuvarid;
(i)turvaekraanid,
(j)digitaalsed interaktiivsed tahvlid;
(k)digitaalseid pildiraamid;
(l)digitaalsed infoekraanid, mis vastavad mõnele järgmistest tunnustest:
(1)need on kavandatud ja valmistatud kuvapaneelina, mis paigaldatakse suurema kuvari ekraani selle osana ega ole ette nähtud kasutamiseks eraldi kuvamisseadmena;
(2)neid levitatakse autonoomsena kestas püsivalt välitingimustes kasutamiseks;
(3)neid levitatakse autonoomsena kestas, mille ekraani pindala on väiksem kui 30 dm² või suurem kui 130 dm²;
(4)kuvari pikslitihedus on väiksem kui 230 pikslit/cm² või suurem kui 3025 pikslit/cm²;
(5)valge tippheledus standardse heledusvahemiku (SDR) režiimis on 1000 cd/m² või suurem;
(6)puudub videosignaali sisendliides ja protsessor, mis võimaldaks kuvada korrektselt standardset dünaamilist video katseklippi energiatarbimise mõõtmiseks;
(a)olekuekraanid;
(b)juhtpaneelid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.
(1)„kuvar“ – ekraan ja sellega seotud elektroonikaseadised, mille peamine funktsioon on kuvada visuaalset teavet traadiga või traadita allikatest;
(2)„televiisor“ – kuvar, mis on eelkõige ette nähtud audiovisuaalsete signaalide kuvamiseks ja vastuvõtmiseks ning mis koosneb kuvarist ja ühest või mitmest tuunerist/vastuvõtjast;
(3)„tuuner/vastuvõtja“ – elektroonikasõlm, mis tuvastab teleringhäälingusignaali, näiteks maapealset, digitaalset või satelliitsignaali, kuid mitte interneti üksikedastust, ning aitab valida telekanaleid ringhäälingukanalite rühmast;
(4)„arvutikuvar“ (monitor) – kuvar, mis on ette nähtud ühele isikule lähedalt vaatamiseks, näiteks töölaual;
(5)„digitaalne pildiraam“ – kuvar, mis kuvab üksnes liikumatut visuaalset teavet;
(6)„projektor“ – optiline seade, mis töötleb mis tahes kujul analoog- või digitaalvideokujutist, sõltumata formaadist, et moduleerida valgusallikat ja projitseerida saadud kujutis väljaspool asuvale pinnale;
(7)„olekuekraan“ – kuvar, mida kasutatakse selleks, et näidata lihtsat, kuid muutuvat teavet, näiteks valitud kanalit, aega või energiatarbimist. Lihtsat indikaatorlampi ei loeta olekuekraaniks;
(8)„juhtpaneel“ – kuvar, mille põhifunktsioon on kuvada toote tööolekuga seotud kujutisi; kasutajal võib olla võimalik oma käsklusi toote töö juhtimiseks edastada juhtpaneeli puudutamise teel või muul viisil. Juhtpaneel võib olla tootesse sisse ehitatud või see võib olla spetsiaalselt välja töötatud ja seda turustatakse ainult asjaomase tootega kasutamiseks;
(9)„kokkuehitatud videokonverentsisüsteem“ – videokonverentsideks ja koostööks ettenähtud spetsiaalne süsteem, mis on ehitatud ühte kesta ning millel peavad olema kõik järgmised omadused:
(a)tootja tarnitaval kujul toetab videokonverentsiprotokolli ITU-T H.323 või IETF SIP;
(b)kaamera(d), ekraan ja andmetöötlussuutlikkus kahesuunalise reaalajalise videopildi edastamiseks, sealhulgas paketikaoga toimetuleku võime;
(c)valjuhääldi ja audiotöötlussuutlikkus kahesuunalise reaalajalise vabakäe-audiosüsteemi jaoks, mis hõlmab ka kaja vältimist;
(d)krüpteerimisfunktsioon;
(e)HiNA;
(10)„HiNA“ – HiNA (High Network Availability), nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 artiklis 1;
(11)„ringhäälingukuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud ringhäälinguorganisatsioonidele ja videotootmisettevõtjatele kutsetöös kasutamiseks videotoodete loomiseks ja mida sel otstarbel turustatakse. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:
(a)värvikalibreerimisfunktsioon;
(b)sisendsignaali analüüsi funktsioon sisendsignaali jälgimiseks ja vigade avastamiseks, näiteks videoanalüüsis kasutatavate ostsilloskoopidega (signaali uurimiseks ajas või signaali uurimiseks sageduse järgi), seoses RGB väljalõikega, vahendiga videosignaali oleku kontrollimiseks tegeliku eraldusteravuse korral, ülerealaotuse osas ning ekraani markeri (kursor) abil;
(c)tootel on sisseehitatud digitaalne jadaliides (SDI) või interneti videokonverentsi protokolli (VoIP) kasutamise võimalus;
(d)ei ole ette nähtud avalikes kohtades kasutamiseks;
(12)„digitaalne interaktiivne tahvel“ – kuvar, mis võimaldab kasutajal otse kujutise kuvamist juhtida. Digitaalne interaktiivne tahvel on eelkõige mõeldud ettekanneteks, õppetööks või kaugkoostööks, sealhulgas audio- ja videosignaalide edastamiseks. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:
(a)seade on eelkõige ette nähtud riputamiseks, põrandal paiknevale alusele paigaldamiseks, riiulile või lauale asetamiseks või füüsilise struktuuri külge kinnitamiseks nii, et seda näeks palju inimesi;
(b)seda tuleb kasutada arvutitarkvaraga, millel on sisu kuvamist ja toimimise juhtimist võimaldavad erifunktsioonid;
(c)see on arvutisse sisse ehitatud või ette nähtud spetsiaalselt arvutiga kasutamiseks, et kasutada punktis b nimetatud tarkvara;
(d)kuvari ekraani pindala on suurem kui 40 dm²;
(e)kasutaja juhib seda sõrme või pliiatsiga puudutamise teel või muul viisil, näiteks käeviipe või häälega;
(13)„turvaekraan“ – kõigi järgmiste omadustega kuvar:
(a)enesejälgimisfunktsioon, mis suudab saata eemalasuvasse serverisse vähemalt ühe elemendi järgmisest teabeloetelust:
–võimsustarbe seisund;
–ülekoormuse vältimise soojusanduri mõõdetud sisetemperatuur;
–videoallikas;
–heliallikas ja -tase (helitugevus/hääletu);
–mudel ja püsivaraversioon;
(b)kasutaja poolt täpsustatud erikuju, mis võimaldab kuvari paigaldamist kutselisel otstarbel kasutatavasse kesta või konsooli;
(14)„digitaalne infoekraan“ – kuvar, mis on eelkõige ette nähtud kasutamiseks väljaspool kontori- ja kodukeskkonda kohtades, kus seda peaks nägema palju inimesi. Seadmel peavad olema kõik järgmised omadused:
(a)kordumatu tunnuskood, mis võimaldab konkreetse kuvari poole pöörduda;
(b)funktsioon, mis takistab loata juurdepääsu kuvari seadetele ja kuvatavale kujutisele;
(c)võrguühendus (sisaldab kas traadiga või traadita liidest), et juhtida, jälgida või võtta vastu teavet eemal asuvast monoedastus- või multiedastusallikast, kuid mitte ringhäälinguallikast;
(d)seade on ette nähtud riputamiseks, alusele paigaldamiseks või füüsilise struktuuri külge kinnitamiseks nii, et seda näeks palju inimesi, ja seda ei lasta turule põrandal paikneva alusega;
(e)ei sisalda tuunerit ringhäälingusignaali kuvamiseks;
(15)„sisseehitatud“ – mõistet kasutatakse sellise kuvari kohta, mis on muu toote funktsionaalne komponent, st kuvari kohta, mis ei tööta sellisest tootest eraldi ja mis sõltub sellest tootest oma funktsioonide täitmiseks, sealhulgas ka toite saamiseks;
(16)„meditsiiniseadme kuvar“ – kuvar, mis kuulub järgmiste õigusaktide kohaldamisalasse:
(a)nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta või
(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, või
(c)nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta või
(d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta või
(e)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta;
(17)„1. klassi kuvar“ – kuvar, mis on ette nähtud kujutise tehnilise kvaliteedi kõrgetasemeliseks hindamiseks tootmise või ringhäälingu töö põhietappides, nagu filmitud kujutise jäädvustamine digimälusse, filmimisjärgne etapp, ülekanne ja säilitamine;
(18)„ekraani pindala“ – kuvari kujutist kuvava osa pindala, mille arvutamiseks korrutatakse piki paneeli pinda (lame või kumer) mõõdetud nähtava kuva suurim laius nähtava kuva suurima kõrgusega;
(19)„virtuaalreaalsusekomplekt“ – peas kantav seade, mis viib selle kandja teda täielikult kaasatõmbavasse virtuaalreaalsusesse, näidates mõlemale silmale stereoskoopilisi kujutisi, kasutades pea liikumise jälgimise funktsiooni.
(20)„müügikoht“ – koht, kus kuvareid esitletakse või pakutakse müügiks, rentimiseks või järelmaksuga müügiks.
Artikkel 3
Tarnija kohustused
1.Tarnija tagab järgmise:
(a)igal kuvaril on III lisas sätestatud vormis ja seal nõutavat teavet sisaldav trükitud märgis;
(b)V lisas sätestatud toote teabelehe näitajad sisestatakse toodete andmebaasi;
(c)edasimüüja erinõudmisel tehakse toote teabeleht kättesaadavaks trükitult;
(d)VI lisas sätestatud tehnilise dokumentatsiooni andmed sisestatakse toodete andmebaasi;
(e)iga kuvarimudeli visuaalsele reklaamile, sealhulgas internetis, lisatakse energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII ja VIII lisaga;
(f)iga kuvarimudeli tehnilises reklaammaterjalis, sealhulgas internetis, peab olema kirjas mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII lisaga;
(g)iga kuvarimudeli edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks III lisa kohase vormi ja sisuga märgis;
(h)iga kuvarimudeli edasimüüjatele tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks V lisa kohane elektrooniline toote teabeleht;
(i)lisaks punktile a märgis trükitakse või kinnitatakse pakendile.
2.Energiatõhususe klass põhineb energiatõhususindeksil, mis arvutatakse vastavalt II lisale.
Artikkel 4
Edasimüüja kohustused
Edasimüüja tagab järgmise:
(a)igal kuvaril on müügikohas, sealhulgas messidel, vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a tarnija poolt esitatud märgis, mis on seadme esiküljel või riputatud seadme külge või paigutatud nii, et see on selgelt nähtav ja üheselt seostatav konkreetse mudeliga; juhul kui tarbijatele müümiseks väljapandud kuvar on sisselülitatud seisundis, võib trükitud märgist asendada artikli 3 lõike 1 punkti g kohane elektrooniline märgis, mis kuvatakse ekraanil;
(b)juhul kui müügikohas müüdava kuvarimudeli puhul ei ole ühtegi kuvarit kastist välja võetud, peab olema nähtav kastile trükitud või kinnitatud märgis;
(c)kaugmüügi ja internetimüügi puhul esitatakse märgis ja toote teabeleht VII ja VIII lisa kohaselt;
(d)iga kuvarimudeli visuaalsele reklaamile, sealhulgas internetis, lisatakse energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII lisaga;
(e)iga kuvarimudeli tehnilises reklaammaterjalis, sealhulgas internetis esitatud tehnilises reklaammaterjalis, milles kirjeldatakse tehnilisi näitajaid, peab olema kirjas vastava mudeli energiatõhususe klass ja energiatõhususe skaala, nagu see on märgisel kooskõlas VII lisaga.
Artikkel 5
Veebimajutusteenuse pakkuja kohustused
Kui direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 osutatud veebimajutusteenuse pakkuja lubab oma veebisaidi kaudu müüa kuvareid, peab ta võimaldama näidata toote edasimüüja esitatud elektroonilist toote teabelehte ja elektroonilist toote märgist kuvamismehhanismi kaudu VIII lisa sätete kohaselt ning teatama edasimüüjale, et ta on kohustatud neid näitama.
Artikkel 6
Mõõtmismeetodid
Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitamisele kuuluva teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul võetakse arvesse tänapäeva tasemele vastavaid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid vastavalt IV lisas sätestatule.
Artikkel 7
Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus
Määruse (EL) 2017/1369 artikli 8 lõikes 3 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid IX lisas sätestatud kontrollimenetlust.
Artikkel 8
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt [väljaannete talitus – palun sisestada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]
Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:
(a)kas on endiselt asjakohane säilitada SDRi ja HDRi jaoks eraldi energiakategooriad;
(b)kontrollimisel lubatud kõrvalekaldeid, mis on sätestatud IX lisas;
(c)kas kohaldamisalasse tuleks lisada muid kuvareid;
(d)kui asjakohane on tasakaal suuremate ja väiksemate toodete suhtes kehtivate nõuete rangusastmete vahel;
(e)kas on võimalik töötada välja sobivad teatamismeetodid energiatarbimise jaoks;
(f)ringmajanduse aspektide käsitlemise võimalikkus.
Lisaks vaatab komisjon läbi märgise skaala, kui on täidetud määruse (EL) nr 2017/1369 artikli 11 nõuded.
Artikkel 9
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 1062/2010 tunnistatakse kehtetuks 1. märtsist 2021.
Artikkel 10
Üleminekumeetmed
Alates [väljaannete talitus – palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kuni 28. veebruarini 2021 võib määruse (EL) nr 1062/2010 artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt nõutava tooteteabe teha tootega koos trükitud kujul esitamise asemel kättesaadavaks toodete andmebaasi kaudu. Sel juhul tagab tarnija, et edasimüüja erinõudmisel tehakse tootekirjeldus kättesaadavaks trükitult.
Artikkel 11
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artikli 3 lõike 1 punkti a kohaldatakse alates 1. novembrist 2020.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11.3.2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER