—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012) 436 – C7-0224/2012) (2),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2010. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (COM(2012) 585) ning aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SWD(2012) 340 ja SWD(2012) 330),

—

võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2012. aasta teatist komisjoni 2011. aasta haldustegevuse koondaruande kohta (COM(2012) 281,

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiitu andvale institutsioonile 2011. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2012) 563) ja sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SWD(2012) 283),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) (aastaaruanne) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2013. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2011. aasta eelarve täitmisel (05752/2013 – C7-0038/2013),

—

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2013. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2011. aasta eelarve täitmisel (05754/2013 – C7-0039/2013),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (5) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (6) eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded), (7) eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0116/2013),

A.

arvestades, et Euroopa on silmitsi majandus- ja finantskriisiga, mis lisandub usalduskriisile liidu institutsioonide vastu, ning selline olukord eeldab parlamendilt erilist rangust komisjoni raamatupidamisaruannete kontrollimisel;

B.

arvestades, et kontrollikoda ei saanud 18. korda järjest teha positiivset kinnitavat avaldust maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

C.

arvestades, et liikmesriigid peavad praegu läbirääkimisi uue mitmeaastase finantsraamistiku üle aastateks 2014–2020;

D.

arvestades, et majandus- ja finantskriisist tingitud ressursside piiratuse tõttu on vaja nn arukat solidaarsust, st liidu raha kasutamist reformide korraldamiseks, finantsdistsipliini järelevalveks ning poliitilise ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on komisjonil lõplik vastutus liidu eelarve täitmise eest ja liikmesriigid peavad tegema komisjoniga lojaalset koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt;

F.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 287 on sätestatud: „Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust …”;

G.

arvestades, et tulemusauditid, millega mõõdetakse seda, millises ulatuses on kulutuste abil saavutatud taotletud eesmärgid, on muutunud veelgi olulisemaks;

H.

arvestades, et tollisüsteemi puudused nõuavad paremat tasakaalu kontrolli vähendamise ja järelkontrolli suurendamise vahel;

I.

arvestades, et komisjoni haldustegevusest tuleks anda õiglane ülevaade, et suurendada üldsuse usaldust institutsioonide suhtes;

J.

arvestades, et tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” on ulatuslik strateegia, mis hõlmab peaaegu kõigi sisepoliitika eest vastutavate komisjoni talituste tegevusi, ja arvestades, et 2011. aasta oli esimene täisaasta, mil seda strateegiat rakendati;

K.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud institutsioonidevaheline dialoog peaks andma võimaluse ergutada uut tulemuslikkuse kultuuri komisjonis;

L.

arvestades, et eelarvekontrollikomisjon peaks edaspidi komisjoni kulutuste järelevalves suuremal määral osalema; loodab teha kontrollikojaga tihedamat koostööd, et esitada ulatuslikke ettepanekuid auditimenetluste tulemusikumaks muutmise kohta;

M.

arvestades, et eelarvekontrollikomisjonil eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses kasutada olevaid ressursse ja pädevust tuleks algatusraportis hinnata ja need tuleks üksikasjalikult kirja panna;

1.

nõuab, et komisjon esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmist silmas pidades parlamendile tegevuskava järgmiste prioriteetsete meetmete võtmiseks:

Komisjoni teavitustegevus liidu eelarve kaitsmise kohta

Veamäär eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Regionaalpoliitika peadirektoraat

Veamäär tsentraliseeritud haldamise korral

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat

Hindamisaruanne (ELi toimimise lepingu artikkel 318) ja tulemusauditite ulatuslikum kasutamine

Tulud ja traditsioonilised omavahendid

liidu finantshuvide nõuetekohase kaitse ja liidule kasvu toetamiseks piisavate omavahendite tagamiseks peaks komisjon tegema järgmist:

2.

väljendab tõsist muret offshore-finantstegevuse suure ulatuse üle, mis on saanud avalikuks hiljutiste offshore-paljastuste käigus; palub komisjonil võtta kiireid meetmeid, et likvideerida need võimalused sadade miljardite eurode kõrvalesuunamiseks normaalsest raharinglusest eeskätt maksudest kõrvalehiilimise ning ebaseaduslike summade peitmise eesmärgil liikmesriikide maksuametite eest;

3.

soovitab tungivalt komisjonil võtta meetmeid selle tagamiseks, et kogu pangandustegevus, mis on seotud offshore-struktuuride loomisega ja sellealase nõustamisega, muudetaks ebaseaduslikuks ning et mitte ühelgi Euroopa Liidus tegutseval pangal, kes on seotud sellise tegevusega, ei oleks võimalik saada ELi rahastamist mis tahes programmi alusel või abi liikmesriikide toetusmeetmete kaudu;

4.

ootab komisjonilt kahe kuu jooksul õigusakti ettepanekuid, millega tehtaks lõpp maksuparadiiside kasutamise praktikale üksikisikute, ettevõtete ja isegi avalike asutuste poolt;

5.

väljendab heameelt komisjoni järelmeetmete üle vastuseks parlamendi taotlusele suurendada finantskorraldusvahendite läbipaistvust ja eelkõige selle üle, et asjakohastes õigusaktides sisalduvaid finants- ja rakendusküsimusi puudutav liikmesriikide aruandlus on tehtud kohustuslikuks, (13) ning märgib, et parlamendile edastati õigeaegselt kokkuvõte finantskorraldusvahendite rahastamise ja rakendamise edenemise kohta, millest komisjon teatas aruandes, mis käsitleb 2010. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmeid (COM(2012) 585); märgib ühtlasi, et see dokument sisaldab andmeid finantskorraldusvahendite kirjelduse ja nende rakendamiskorraga, rakendusüksuste määratlust ja nendesse vahenditesse makstavate ja nende kaudu makstavate toetussummade kohta;

6.

märgib, et finantskorraldusvahendite kaudu rakendatud struktuurifondide summa on aastatel 2007–2013 pidevalt kasvanud, eriti ettevõtjatele suunatud vahendite osas; juhib tähelepanu sellele, et üle 90 % lõplikele toetusesaajatele tegelikult välja makstud summadest läks ettevõtjatele; palub komisjonil selgitada, milline protsent tegelikult väljamakstud summadest läks tõelistele eraettevõtetele, mitte aga ettevõtetele, mille enamusosa kuulub avalikule sektorile;

7.

märgib murega, et 2011. aasta lõpus oli linnaarenduse ja energiatõhususe/taastuvenergiaga seotud finantskorraldusvahendite osakaal vaid 17 % kõigile finantskorraldusvahenditele makstud summast ning ka vahendite suunamine konkreetseteks linnaprojektideks jätkus tagasihoidlikus mahus;

8.

kiidab heaks järgmised eespool nimetatud kokkuvõttes sisalduvad komisjoni varasemast tegevusest tehtud järeldused liikmesriikide aruandluse kohta:

9.

võtab teadmiseks, et komisjon on teinud ekspertide rühmale (14) ülesandeks koostada aruanne Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kasutamise kohta finantskorraldusvahendite toetamiseks; peab seda esimeseks sammuks ja tunneb muret, et ekspertide hindamisvõrgustiku analüüs toob esile rea tõsiseid probleeme, näiteks tõendite puudumise, mille põhjal teha kindlaks, kas toetuse ulatus vastab laenude ja omakapitali kaudu rahastamise turgudel olevatele tühimikele; ei ole ka tõendeid, mille põhjal hinnata, kas ERFi toetusel asutatud riskikapitalifondid on piisavalt suured, et olla elujõulised; vähe on teavet finantskorraldusvahendite loomise ja kasutamise kulude kohta tagastamatute toetustega võrreldes; ka on reguleerimine keeruline ja selle tõlgendamisel valitseb ebakindlus;

10.

kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid finantskorraldusvahendite kasutamise märkimisväärseks parandamiseks liidu finantshuvide parema kaitsmise eesmärgil;

11.

tuletab meelde, et parlament kutsus komisjoni üles hindama objektiivselt ja kriitiliselt finantskorraldusvahenditega ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas programmitöö perioodil 2007–2013 saadud kogemusi, koostama eri finantskorraldusvahendite kohta eraldi riskihinnangud ning arvestama finantskorraldusvahenditest toetuse saajate riskistruktuuri ja esitama igal aastal parlamendile eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastava menetluse ajaks aegsasti aruande finantskorraldusvahendite kasutamise kohta liikmesriikides, mis sisaldaks ka võrreldavaid näitajaid finantskorraldusvahendite tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse ja selle kohta, kuidas komisjon koordineerib tegevust, kuidas ta tagab järjepidevuse ja kuidas ta väldib kattumise ohtu eri poliitikavaldkondades;

12.

avaldab kahetsust selle üle, et komisjon pidevalt eirab parlamendi ammu esitatud taotlust lisada peadirektoraatide iga-aastastele tegevusaruannetele vastava valdkonna eest vastutava voliniku allkiri; märgib samas, et koondaruande võtab vastu volinike kolleegium ja see sisaldab konkreetset avaldust, milles toonitatakse komisjoni lõplikku vastutust eelarvevahendite käsutajate haldamise eest, tuginedes nende poolt iga-aastastes tegevusaruannetes tehtud kinnitustele ja reservatsioonidele; on seetõttu arvamusel, et kolleegium võttis koondaruande vastuvõtmisel teadmiseks eri peadirektoraatide probleemid ja teda võib lugeda nende eest vastutavaks;

13.

kutsub komisjoni üles veelgi parandama iga-aastaste tegevusaruannete kvaliteeti ja võrreldavust;

14.

avaldab heameelt selle üle, et komisjon on andnud parlamendile juurdepääsu liikmesriikide aastakokkuvõtetele; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 17 liikmesriiki andis komisjonile loa seda teha; palub komisjonil teada anda, milliseid samme ja meetmeid ta võtab tagamaks, et kõik ülejäänud 10 liikmesriiki annavad samuti loa;

15.

avaldab heameelt finantsmäärusega (EL, Euratom) nr 966/2012 eelmaksete regulaarse tasaarvelduse kohta kehtestatud uute eeskirjade üle ning julgustab komisjoni jätkuvalt järgima kontrollikoja soovitusi asjakohaste raamatupidamisandmete ja -meetodite kohta;

16.

tõdeb, et komisjoni ettepanekud programmitöö perioodiks 2014–2020 vastasid suures osas 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlenud otsusega kaasnenud resolutsioonis parlamendi poolt tõstatatud küsimustele, (15) nagu soovitus võtta liikmesriikide osas kasutusele netofinantskorrektsioonid ning lihtsustatud menetlused ja tingimused, mille kohaselt võib maksed katkestada või peatada; märgib, et nendes ettepanekutes selgitatakse ka teatavaid toetuskõlblikkuse eeskirju ja välistatakse selgelt võimalus, et korraldusasutused valivad välja enne rahastamistaotluse esitamist juba valmis või täielikult rakendatud projektid (nn retrospektiivsed projektid);

17.

palub komisjonil uurida võimalusi luua kuluvaldkondades, kus vigu tekib rohkem, korrektsioonisüsteem, milles vigade materiaalne koguväärtus aastal n lahutatakse osaliselt või täielikult sertifitseerimisasutuste poolt aasta jooksul esitatud hüvitusnõuetest, sõltuvalt eeskirjade eiramise raskusastmest;

18.

tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 287 sätestatakse: „Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust […]”;

19.

märgib, et lisaks ühele raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta antavale arvamusele annab kontrollikoda veel kolm arvamust aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi liikmetel on sellise arvamuste paljususe tõttu raskem komisjoni eelarve täitmise kohta hinnangut anda;

20.

juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda tõdes auditite põhjal, et maksete kõige tõenäolisem veamäär oli 2011. aastal 3,9 %; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda võtab rahvusvaheliste standardite alusel üldiselt aktsepteeritava veamäära olulisuse künniseks 2 %, ja kui kõige tõenäolisem veamäär ületab selle künnise, annab kontrollikoda vastupidise arvamuse;

21.

märgib, et rahvusvaheliste auditistandardite kohaselt peaks välisaudiitor määrama vigade olulisuse määra sõltumatult;

22.

toonitab, et eristada tuleks vigu ja pettust, ja on seisukohal, et suuremal enamikul juhtudest tulenevad vead haldusalastest vigadest, millest paljud on seotud ELi ja rahvusvaheliste eeskirjade keerukusega ja mida on võimalik parandada; tuletab komisjonile siiski meelde, et praegune veamäär on ikka veel vastuvõetamatult kõrge ja et parlamendil on vigade suhtes nulltolerants;

23.

toonitab ühtlasi asjaolu, et selline veamäär ei anna mitmekülgset ülevaadet liidu poliitika mõjususest; on seetõttu seisukohal, et vastavusauditit peaks täiendama tulemusaudit, millega hinnatakse liidu poliitikavahendite majanduslikkust, tõhusust ja mõjusust; juhib tähelepanu ajaolule, et Ameerika Ühendriikide valitsuse aruandluse eest vastutav amet (Government Accountability Office) keskendub rohkem tulemus- kui vastavusaudititele;

24.

paneb tähele, et kontrollikojal ja komisjonil on mõned erinevad seisukohad selle suhtes, kuidas vigu tuleks arvutada, eriti selles osas, kas eelmaksed tuleks sisse arvata või välja jätta, kuidas käsitleda kvantifitseeritavaid ja mittekvantifitseeritavaid vigu ja kuidas sissenõudmisi ja finantskorrektsioone vigade finantsmõju ja süsteemide korrektsioonivõime hindamisel tuleks arvestada; on arvamusel, et eri lähenemisviisid kajastavad nende institutsioonide eri rolle, nimelt ühelt poolt audiitori ja teiselt poolt haldaja rolli; palub kontrollikojal kaaluda võimalust eristada vaidlusalused veamäärade kategooriad oma järgmises aastaaruandes ja näidata sissenõudmised ja finantskorrektsiooni meetmed/tulemused sektorite kaupa;

25.

mõistab, et aja jooksul võivad asjatundlikkus ja meetodid muutuda; nõuab siiski, et audititulemused peavad olema võrreldavad, et parlamendil oleks võimalik anda poliitiline hinnang pika perioodi jooksul;

26.

nõuab seetõttu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikele 3, et riiklikud auditiasutused ja Euroopa Kontrollikoda teeksid tihedamat koostööd selles osas, mis puudutab koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve auditeerimist;

27.

teeb ettepaneku kaaluda, et riiklikud auditiasutused väljastaksid sõltumatute välisaudiitoritena ja kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega liidu rahaliste vahendite haldamise kohta riiklikud auditeerimistõendid; need tõendid esitataks liikmesriikide valitsustele, nii et need võidaks vastavalt kehtestatavale nõuetekohasele institutsioonidevahelisele menetlusele esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks;

28.

tunneb heameelt asjaolu üle, et liidu 2011. aasta raamatupidamise aruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt liidu finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning tehingute tulemusi ja rahavooge siis lõppenud aastal;

29.

võtab rahuloluga teadmiseks, et 31. detsembril 2011 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

30.

võtab rahuloluga teadmiseks, et 31. detsembril 2011 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

31.

kahetseb sügavalt, et maksed on jätkuvalt olulisel määral vigadest mõjutatud;

32.

võtab teadmiseks, et kontrollikoja vastupidine arvamus tugineb tähelepanekule, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid on ainult osaliselt mõjusad ja seetõttu on maksed mõjutatud veamäärast, mis on kõige tõenäolisemalt 3,9 %;

33.

võtab murega teadmiseks, et vigadest on olulisel määral mõjutatud järgmised poliitikavaldkondade rühmad: põllumajandus; turg ja otsetoetused; maaelu areng, keskkond, kalandus ja tervishoid; regionaalpoliitika, energeetika ja transport; tööhõive ja sotsiaalküsimused ning teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad;

34.

tuletab meelde, et maksete kõige tõenäolisem veamäär eelarveaastal 2010 oli hinnanguliselt 3,7 % ja eelarveaastal 2009 3,3 %; on selle kasvu üle hämmeldunud, kuna see muudab aastatel 2007, 2008 ja 2009 täheldatud positiivset suundumust; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid, et jõuda suundumuseni, mis näitaks veamäära pidevat vähenemist; toonitab, et parlament on seisukohal, et „nende eesmärkide saavutamine on oluline tulevikus ELi kulutustest täieliku kasu saamiseks ja samm positiivse kinnitava avalduse poole” (16);

35.

seletab sellist arengut eelkõige kõige tõenäolisema veamäära kasvuga põllumajanduse valdkonnas, ning tunneb muret eelkõige kõrge veamäära pärast maaelu arengus, kus kõige tõenäolisem veamäär oli 7,7 %;

36.

palub kontrollikojal edaspidi kohandada oma eriaruandeid eri poliitikavaldkondade kohta nii, et need võimaldaksid rohkem võrdlusi eelnevate perioodidega;

37.

väljendab kahetsust asjaolu üle, et nõukogu keeldub jätkuvalt nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisel parlamendiga koostööd tegemast; on veendunud, et see jätab eelarvekontrollikomisjonile väga vähe vahendeid ning et eelarvekontrollikomisjon on lõpuks sunnitud esitama oma küsimused ja nõuded nõukogu eelarve kohta teabe saamiseks komisjonile;

38.

märgib, et nõukogu soovitab anda komisjonile Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisel heakskiidu; märgib, et Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik on hääletanud komisjonile Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisel heakskiidu andmise vastu; võtab teadmiseks nimetatud riikide tähelepanekud:

39.

märgib sellega seoses komisjoni reservatsioonide suurt arvu seoses ERFi/Ühtekuuluvusfondi juhtimis- ja kontrollisüsteemidega perioodil 2007–2013, muu hulgas Madalmaades ja Ühendkuningriigis; julgustab nõukogu tegema Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriigi tähelepanekutest järeldusi ja läbi viima vastastikust eksperdihinnangut iga liikmesriigi finantsjuhtimise ja tulemuste kvaliteedi kohta;

40.

rõhutab, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 on lõplik vastutus ELi eelarve täitmise eest komisjonil; juhib tähelepanu asjaolule, et kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele vastavalt finantsmääruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 53b;

41.

toonitab sellega seoses, et peadirektorite vastutus on komisjoni praeguse liidu rahaliste vahendite haldamise süsteemi nurgakivi, ning toonitab, kui tähtis on see, et nad näitaksid oma iga-aastases tegevusaruandes halduse tulemuslikkust õiglaselt;

42.

tuletab meelde 2010. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis esitatud parlamendi ettepanekut, et uues komisjonis aastatel 2014–2019 peaks olema täiskohaga eelarvekontrolli volinik;

43.

eeldab, et liikmesriigid on täielikult teadlikud oma kohustustest vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 ja lojaalse koostöö põhimõttele abistada liitu aktiivselt ja tulemuslikult aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel;

44.

toonitab sellega seoses finantsmääruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53b tähtsust, milles sätestatakse, et liikmesriigid võtavad eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel kõik liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikud meetmed, sh seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed; toonitab sellega seoses, et uue finantsmääruses (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõikes 2 koguni täpsustatakse, et need meetmed peaksid hõlmama järgmist: a) tagama, et eelarvest rahastatavad meetmed viiakse ellu korrektselt ja tulemuslikult ning kohaldatavate valdkondlike eeskirjade kohaselt ning et nad b) väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi;

45.

märgib, et praegune süsteem ei taga Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi toetuse saajate täielikku läbipaistvust; praeguses raamistikus teeb komisjon kättesaadavaks portaali, mille kaudu on võimalik juurde pääseda riikide veebisaitidel olevatele toetusesaajate nimekirjadele, mis on ainult vastava riigi keeles ega ole koostatud ühiste kriteeriumide alusel; eeldab, et struktuurivahendeid käsitlevates tulevastes õigusaktides tagatakse, et liikmesriigid annavad ERFi/Ühtekuuluvusfondi toetusesaajate kohta andmed, mis avaldatakse komisjoni ametlikul veebisaidil ühes liidu kolmes töökeeles, järgides ühiseid kriteeriume, mis võimaldavad teha võrdlusi ja avastada vigu;

46.

juhib tähelepanu märkimisväärsetele erinevustele liikmesriikide haldustegevuses tulude ja kulude vallas eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, eelkõige mis puudutab eeskirjade eiramise, pettuste ja vigade tuvastamist ning rahanduslikke järelmeetmeid nii tollivaldkonnas kui ka liidu rahaliste vahendite kulutamises; märgib, et komisjoni järelevalve haldustegevuse üle toimub praegu tagantjärele reageerimise teel ja iga üksiku juhtumi puhul eraldi ega võimalda seetõttu teha piisavat suundumuste analüüsi riskivaldkondade tuvastamiseks; palub komisjonil rakendada finantsriskide tuvastamiseks suundumuste analüüsi meetodit ja võtta meetmeid liikmesriikide haldustegevuse parandamiseks;

47.

avaldab heameelt asjaolu üle, et vastavalt uue finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõigetele 3, 4 ja 5 nõutakse liikmesriikide haldusasutustelt edaspidi, et nad esitaksid komisjonile oma raamatupidamise aastaaruanded koos vahendite haldaja kinnituse, lõpliku auditiaruande ja tehtud kontrollide iga-aastase aastakokkuvõtte ning sõltumatu auditeerimisasutuse arvamusega;

48.

on veendunud, et eespool nimetatud kinnitused koos juurutatava enesekriitilise kaalutlemisega nõukogus, mida praegu ei tehta, ja liikmesriikide õiglase, ausa ja avatud vastastikuse hindamisega viiksid parema ja tulemuslikuma eelarve täitmiseni, parandaksid poliitika, programmide ja projektide täitmist ning aitaksid tugevdada liikmesriikide vahelist solidaarsust ja asendada sellega vastastikuse usaldamatuse, kusjuures see tulemus on eelistatavam kui eelarvekärped, mis takistavad majanduse taastamist ja õõnestavad liidu kodanike usku ühisesse Euroopasse;

49.

avaldab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid võivad avaldada asjakohasel tasandil eelmainitud teabe ja anda ühtlasi selle teabe põhjal asjakohasel tasandil allkirjastatud kinnitusi; kutsub komisjoni üles abistama liikmesriike uue finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõikes 5 osutatud vahendite haldajate vabatahtlike kinnituste esitamisel parimate tavade edendamisega; nõuab, et parlamendile esitataks nii vahendite haldajate kinnitused kui vabatahtlikud kinnitused;

50.

märgib, et komisjon peaks juhendama liikmesriike sisukate aastakokkuvõtete koostamisel; märgib, et selleks tuleks liikmesriikidega koostöös rakendatavate rakenduskavade kohta antavat teavet standardida vormi ja sisu osas; aastakokkuvõtted tuleks anda Euroopa Parlamendi käsutusse ning teha kättesaadavaks mitte üksnes liikmesriigi keeles, et suurendada sellega läbipaistvust ja vastutust;

51.

märgib siiski, et ei kontrollikoda ega komisjon ei pea aastakokkuvõtteid selles etapis väärtuslikuks teabeallikaks, millega hinnata, kuidas toetusesaajad nõudeid täidavad või millised on nende tulemused; kordab oma nõuet, et komisjon peaks analüüsima riiklike kontrollisüsteemide tugevusi ja nõrkusi esitatud aastakokkuvõtete alusel; on seisukohal, et see olukord on vastuvõetamatu, ja nõuab, et komisjon võtaks viivitamata meetmed tagamaks, et järgmised aastakokkuvõtted on toetusesaajate tulemuste hindamisel kasulikud;

52.

märgib, et liikmesriikide esitatavate aastakokkuvõtte lisandväärtust nende praegusel kujul loetakse väikeseks ning et praeguste aastakokkuvõtete nõuetejärgse koostamise puhul lihtsalt dubleeritakse juba muudest allikatest hõlpsasti kättesaadavad teavet; (17) nõuab seetõttu, et kõik liikmesriigid suurendaksid oma aastakokkuvõtete kasulikkust, lisades sellesse tulemuste üldise analüüsi ja üldise kindlustaseme avalduse, et näidata kinnipidamist liidu rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse nõudest; nõuab, et Austria, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola ja Hispaania järgiksid viivitamata nende 15 liikmesriigi eeskuju, kes on lisanud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) struktuurimeetmete puhul aastakokkuvõttesse „üldise kindlustaseme avalduse”, (18) et eelarvekontrollikomisjon saaks sellest teabest 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses kasu; eeldab, et need liikmesriigid, kes sellist avaldust õigeaegselt ei esita, esitavad igakülgse avalduse põhjendustega, miks nad seda ei teinud;

53.

kutsub liikmesriike üles esitama asjakohasel poliitilisel tasandil riiklikud haldusdeklaratsioonid ja palub komisjonil koostada sellise deklaratsiooni näidisvormi;

54.

kutsub komisjoni üles koostama lühiajalises plaanis koostöös liikmesriikidega riiklike haldusdeklaratsioonide näidise, et need oleksid otstarbekad ja võrreldavad; palub komisjonil anda nende deklaratsioonide kohta avalikult oma arvamus; on seisukohal, et need deklaratsioonid peaksid muu hulgas tõendama selliste kriteeriumite täitmist nagu raamatupidamise auannete korrektsus ja tõesus, haldus-ja kontrollisüsteemide tõhusus ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus ning täpsustama seda, mida kinnituse reservatsioonid ja vastutuse välistamine hõlmavad; palub komisjonil esitada ettepanekud nende liikmesriikide või piirkondade kontrollikoormuse vähendamiseks, kelle tulemused on kontrollikoja aastaaruannete ja oma riiklike haldusdeklaratsioonide põhjal kogu aeg head; on arvamusel, et kontrollikoda ja komisjon peaksid saama arvestada riiklike haldusdeklaratsioonide sisu oma audititegevuses;

55.

märgib allpool esitatud tulemustabelis toodud andmeid kahe algatuse kohta, mille eesmärk on parandada liikmesriikide panust eelarve koostöös liikmesriikidega täitmise tulemuslikkuse tõstmisel:

Tulemustabel

56.

märgib, et komisjoni peadirektorite poolt iga-aastastes tegevusaruannetes kasutatud reservatsioonide arv kokku kasvas 2011. aastal 27-ni 2010. aasta 17-lt ja reservatsioonide hinnanguline finantsmõju kokku suurenes 1,959 miljard euroni, mis moodustab 1,5 % 2011. aastal tehtud maksetest (2010. aastal oli vastav näitaja 423 miljonit eurot ja 0,3 % maksetest);

57.

väljendab muret, et need arengud peegeldavad suurt vigade ohtu mõnes valdkonnas, näiteks maaelu arengu, ühekuuluvuse või seitsmenda raamprogrammi valdkondades, mida märkisid komisjoni peadirektorid ja mida kinnitasid kontrollikoja audititulemused;

58.

võtab teadmiseks komisjoni peasekretäri ja eelarve peadirektoraadi peadirektori poolt peadirektoritele ja komisjoni talituste juhatajatele antud suunised allesjäänud veamäära arvutamiseks, mille tulemusel mõne iga-aastase tegevusaruande kvaliteet paranes, nagu osutas kontrollikoda;

59.

kahetseb siiski, et kontrollikoda leidis juhistes ja nende rakendamises puudusi, eriti allesjäänud veamäära osas; nõuab seetõttu tungivalt komisjonilt oma suuniste viivitamatut parandamist;

60.

tunnistab edusamme, mida komisjon on teinud selle kindlaks määramiseks, mil määral jäävad vead tehinguid mõjutama, kuid märgib pettumusega, et kontrollikoda jõudis järeldusele, et allesjäänud veamäär ei ole veel usaldusväärne näitaja;

61.

ergutab komisjoni avaldama täpsemaid ja usaldusväärsemaid andmeid sissenõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta ja esitama nii suurel määral kui võimalik võrreldava teabe aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil asjakohane sissenõudmine või finantskorrektsioon aruande lisades avaldati (19);

62.

tervitab komisjoni aruannet regionaalpoliitika valdkonna finantskorrektsioonide, sealhulgas tegelikult sisse nõutud ja eelarvesse tagastatud summa kohta programmitöö perioodi 2000–2006 lõpu seisuga, milles on näidatud programmitöö perioodi jooksul ja lõpus tehtud finantskorrektsioonide mõju aastaid 2000–2006 hõlmava programmitöö perioodi üldisele veamäärale;

63.

kutsub komisjoni üles laiendama sellist aruandluse tava muudele mitmeaastaste programmide kaudu hallatavatele poliitikavaldkondadele;

64.

soovitab kooskõlas kontrollikoha avaldatud seisukohaga, et omavahel tuleks ühendusse viia iga-aastases tegevusaruandes kajastatud (eelkõige allesjäänud veamäära arvutamiseks kasutatud) summad ja raamatupidamise aastaaruandes sissenõudmiste/finantskorrektsioonide kohta esitatud teave;

65.

märgib, et komisjon suudab anda ülevaate tuvastatud vigade ja eeskirjade eiramiste korrigeerimise kohta 2011. aastal, eelkõige seoses selle osaga eelarvest, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega (20);

66.

teeb komisjonile ettepaneku, et komisjon peaks nõudma peadirektoritelt selliste andmete süstemaatilist kogumist ja nende avaldamist iga-aastastes tegevusaruannetes;

67.

kutsub komisjoni üles esitama parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale igal aastal asjaomase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks teatise, milles loetletakse riikide ja programmide kaupa finantskorrektsioonid ja sissenõutud summad, et näidata komisjoni töö tulemuslikkust liidu eelarve kaitsmisel; kutsub komisjoni üles koostama selle alusel tulemuslikkuse järjestust;

68.

märgib murega, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannetele lisatud märkus 6 kajastab üksnes ELi tasandil tehtud finantskorrektsioone ja sissenõudmisi ning usaldusväärsusega seotud põhjustel ei avaldata teavet liikmesriikide poolt struktuurifondide vahenditest maha arvatud, sisse nõutud ja veel sisse nõudmata summade kohta, sest „mõnede liikmesriikide esitatud ja/või mõnede programmidega seonduvate andmete kvaliteedi ja täielikkuse osas on endiselt kahtlusi”; kutsub komisjoni üles avalikustama igal aastal teatises kõik eelmise aasta jooksul finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste teel kõigi haldusliikide osas ning liidu ja liikmesriikide tasandil korrigeeritud summad;

69.

tunneb muret selle üle, et komisjon ise kinnitab nimetatud märkuses 6 kontrollikoja antud hinnangut, et liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole usaldusväärsed, ning väljendab sügavat kahetsust selle üle, et see võiks mõjutada komisjoni juhtkonna esitatud teabe usaldusväärsust; kutsub komisjoni üles tagama liikmesriikide esitatud andmete täielikkus ja täielik usaldusväärsus;

70.

tuletab sellega seoses meelde, et peadirektorite ja talituste juhatajate poolt iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud kinnitavatele avaldustele ja reservatsioonidele tugineva koondaruande vastuvõtmisega võtab komisjon endale üldise poliitilise vastutuse liidu eelarve haldamise eest (21);

71.

väljendab heameelt komisjoni siseaudiitori antud üldises arvamuses tehtud paranduste üle, mis on ka koondaruande aluseks, kuid märgib, et siseaudiitori antud positiivne arvamus tugineb eelkõige komisjoni kõrgema juhtkonna poolt iga-aastastes tegevusaruannetes antud kinnitusele;

72.

kordab sellest tulenevalt varasemat nõuet, et komisjon koostaks usaldusväärsed ja objektiivsed iga-aastased tegevusaruanded;

73.

märgib, et kahes poliitikavaldkonnas, milles leiti kõige suuremal määral vigu (maaelu areng, keskkond, kalandus ja tervishoid ning regionaalpoliitika, energeetika ja transport), täidetakse eelarvet peamiselt koostöös liikmesriikidega, ja peab kahetsusväärseks, et esimese nimetatud valdkonna kõige tõenäolisem veamäär on 7,7 % ja teise oma 6 %;

74.

rõhutab, et kontrollikoja president ütles, et liikmesriikide ametiasutuste käsutuses on esmased – ja kõige tähtsamad – abivahendid ELi kodanike finantshuvide kaitsmiseks ning liikmesriikide ametivõimud peavad ELi vahendite haldamisele ja kontrollimisele rohkem pühenduma; (22) rõhutab sellega seoses, et liikmesriigid on kaasvastutavad raha parema kasutamise eest; on lisaks seisukohal, et riikide parlamentide aktiivne kaasamine asjaomaste liikmesriikides liidu maksumaksja raha kasutamise järelevalve eest vastutavate komisjonide kaudu (lähtudes Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni näitest) mitte ainult poliitilisel ja ekspertide järelevalve tasandil, vaid ka uue ühtekuuluvuspoliitika programmitöö protsessis vähendaks veamäära taset ning suurendaks läbipaistvust ja liidu vahendite kasutamise protsessi demokraatlikku legitiimsust;

75.

taunib tõsiasja, et regionaalpoliitika valdkonnas auditeeritud, vigadest mõjutatud tehingutest 62 % ja auditeeritud ESFi tehingutest 76 % puhul oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet vähemalt osa vigade avastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise nõudmist, ja et maaelu arengu puhul tegi kontrollikoda kindlaks, et kohapealseid kontrolle ei olnud alati nõuetekohaselt tehtud; nõuab seetõttu liikmesriikidelt ja komisjonilt, et nad suurendaksid tingimata esmatasandi kontrolli, et tegeleda nimetatud halva juhtimise lubamatult kõrge tasemega;

76.

kutsub nõukogu ja COREPERi üles tagama, et eelkõige riiklikud kontrollisüsteemid ja üldisemalt liikmesriikide kaasvastutus vahendite parema kasutamise eest võetakse regulaarselt konkreetsete punktidena pädevate ministrite nõukogude koosolekute päevakorda ja neid arutatakse komisjoni juuresolekul;

77.

nõuab, et kontrollikoda esitaks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule arvamuse riiklike auditeerimisasutuste sõltumatuse kohta liikmesriikidega koostöös toimuva halduse kontekstis;

78.

märgib, et paljud vead tulenevad riigisiseste eeskirjade ebakorrektsest kohaldamisest (eelkõige ESFi puhul, sest 2011. aasta veamäärast 86 % oli seotud just riigisiseste eeskirjade rikkumisega) ja et kaks peamist veaallikat on rahastamiskõlblikkusega seotud vead (eelkõige toetusesaajate puhul) ja avalike hangete eeskirjade rikkumine (eriti koostöös liikmesriikidega ja kaudselt hallatavate rahaliste vahendite puhul);

79.

tunneb seetõttu heameelt komisjoni 20. detsembri 2011. aastal tehtud ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011) 896), sest selle eesmärk on eeskirju lihtsamaks ja paindlikumaks muuta, et suurendada avaliku sektori raha kasutamise tõhusust; märgib aga, et liidu õigusaktide kohaselt tuleks lihtsamaks muuta ka liikmesriikide avalike hangete eeskirju;

80.

peab kahetsusväärseks, et vead võivad tekkida ka seetõttu, et lisaks liidu eeskirjadele kohaldatakse riigisiseseid eeskirju, mis on tarbetult keerukad ja mida on seetõttu raske täita ja kontrollida ka liikmesriikidel endil ning mis tekitavad toetusesaajatele kunstliku lisakoormuse (ülemäärased nõuded);

81.

juhib tähelepanu sellele, et isegi kui mõttetult keeruliste eeskirjade eest vastutavad tegelikult liikmesriigid, loetakse kõik rikkumised liidu eelarve täitmise tasandil tehtud veaks ja seetõttu ei põhjusta sellised eeskirjad mitte ainult veamäära tarbetut suurenemist, vaid nende tagajärjel võib ka juhtuda, et komisjon peab hakkama summasid sisse nõudma;

82.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid komisjoniga kooskõlastades ja kontrollikojaga konsulteerides need tarbetult keerulised riigisisesed eeskirjad kindaks, et neid lihtsamaks muuta, ja annaksid sellest parlamendile aru; märgib sellega seoses, et täiendavalt tuleks uurida avaliku hanke menetluste pakkumise standarddokumentide väljatöötamise võimalusi;

83.

palub komisjonil kohaldada teadaolevate eelarve- ja konkurentsiõiguse rikkumiste korral liikmesriikides (eriti riigihankelepingute sõlmimise puhul) rangemat järelevalvet ja tingimusi ning kahtluse korral peatada koheselt rahastamine struktuurifondide vahenditest, kuni on tagatud eeskirjade järgimine ja seega vahendite kasutamine vastavalt liidu õigusele;

84.

innustab komisjoni talitusi juurutama katsetamiseks samasugust tegevuskava, mida tööhõive peadirektoraat kasutab suure veariskiga poliitikavaldkondades ja mille eesmärk on teha kindlaks peamised valdkonnad, milles lihtsustamine võib aidata toetusesaaja tasandil veamäära vähendada;

85.

nõuab tungivalt, et komisjon arendaks välja täiendavad instrumendid toetusesaajatega konsulteerimise protsessi lihtsustamiseks ja tugevdaks nende otsest tagasiside andmist liikmesriikide ametiasutustele, kooskõlas jõupingutustega lihtsustada riigisiseseid eeskirju ja vähendada veamäära;

86.

nõuab veel kord, et komisjon nimetaks liikmesriigid, kes on kindlaks tehtud kumulatiivsete kvantifitseeritavate vigade eest vastutavad; ei nõustu sellega, et kontrollida piirab tema statistilise valimi meetod, mille tõttu ei ole kontrollikojal võimalik kõige kõrgema veamääraga liikmesriigi nime nimetada; kutsub kontrollikoda uuesti üles võrdlema oma auditileide komisjoni omadega, et teha kindlaks liikmesriigid ja piirkonnad, mille vigade arv on kõige suurem ja/või määr on kõige kõrgem;

87.

võtab teadmiseks Euroopa stabiilsusmehhanismi jõustumise, kuid avaldab kahetsust, et see mehhanism loodi väljaspool liidu institutsioonilist raamistikku, mis välistab liidu institutsioonide, eelkõige parlamendi mis tahes demokraatliku, poliitilise või eelarvekontrolli selle üle; rõhutab asjaolu, et selle loomine väljaspool liidu institutsioone kujutab endast tagasiminekut liidu arengus, mis toimub eelkõige Euroopa Parlamendi, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Kohtu kulul; peab ülioluliseks, et ESMi üle korraldataks vähemalt kord aastas täiskogul arutelu ESMi audiitorkogu aastaaruande alusel ning nõukogu ja komisjoni osalusel;

88.

kutsub komisjoni üles andma hinnangu ja esitama aruanded pettustevastase võitluse strateegiate kohta, mis kehtestati igas direktoraadis pärast komisjoni uue pettustevastase võitluse strateegia (COM(2011) 376) ja selle rakendamiseks vajaliku sisemise tegevuskava (SEC(2011) 787) vastuvõtmist 2011. aasta juunis;

89.

kutsub komisjoni üles esitama aruande selle kohta, kuidas ta kavatseb võimalikult kiiresti juurutada võimalike huvide konfliktide ja nn pöördukseprobleemi aktiivse haldamise;

90.

kutsub komisjoni üles esitama aruande selle kohta, kuidas ta on rakendanud WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni artikli 5 lõiget 3 ja kuidas ta kavatseb kehtivaid eeskirju parandada ja täpsustada;

91.

kutsub komisjoni üles esitama parlamendile võimalikult kiiresti ülevaate kõikidest (avalikest ja mitteavalikest) dokumentidest ja kõigist isikutest, kes on seotud tubakatööstusega sõlmitava nelja koostöölepingu läbirääkimistega;

92.

märgib, et liit on alla kirjutanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonile; on seisukohal, et artikli 5 lõike 3 kohaldamine on liidu jaoks siduv kohustus; palub komisjonil aru anda, kuidas on artikli 5 lõike 3 sätteid liidus ja selle institutsioonides kohaldatud; seejuures palub eelkõige selgitada, mil määral on kohaldamine kooskõlas WHO poolt artikli 5 lõike 3 kohta sätestatud suunistega, ning kuidas ja miks on komisjon nendest suunistest kõrvale kaldunud;

93.

tunneb heameelt selle üle, et eelarve täitmise määr oli kõrge: 99,3 % kulukohustuste assigneeringute (sama mis 2010. aastal) ja 98,6 % maksete assigneeringute puhul (2010. aastal 96,6 %); tunneb heameelt ka selle üle, et üldine ülejääk vähenes 2010. aasta 4,5 miljardilt eurolt 2011. aastal 1,5 miljardi euroni;

94.

on mures selle pärast, et ESFi, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul esitavad liikmesriigid rohkem maksetaotlusi aasta lõpu poole, mille tagajärjel ei ole aga komisjonil võimalik õigel ajal eelarvepädevatelt institutsioonidelt taotleda, et need võtaksid vastu paranduseelarve, millega suurendada saadud taotluse väljamaksmiseks vajalikke maksete assigneeringuid; palub seetõttu, et komisjon nõuaks liikmesriikidelt, et need esitaksid enamiku oma nõuetest esimesel võimalusel;

95.

märgib, et maksete suure osakaalu koondumine detsembrikuule võib vähendada järelevalve- ja kontrollisüsteemide mõjusust ja suurendada vigade tekkimist;

96.

väljendab muret selle pärast, et programmitöö perioodi 2007–2013 täitmata eelarveliste kulukohustuste summa on järsult suurenenud (kui 2010. aastal oli summa 13 miljardit eurot, siis 2011. aastal 207 miljardit eurot, enamik sellest ühtekuuluvuspoliitikas);

97.

rõhutab, et järgmistel aastatel tuleb piisavad maksete assigneeringud kättesaadavaks teha kohe aasta alguses;

98.

märgib, et kontrollikoda leidis oma aastaaruandes, et tulude arvutamisel ei olnud tehtud olulisel määral vigu; väljendab muret seoses sellega, et traditsiooniliste omavahendite osas ei ole kontrollikoja auditiga võimalik hõlmata deklareerimata imporditud kaupu ega imporditud kaupu, mis pääsesid tollijärelevalvest, ja et aastaaruandes ei tooda seetõttu välja, kui suur summa liidu eelarves selle tagajärjel saamata jäi; soovitab kontrollikojal esitada eriaruande deklareerimata imporditud kaupade kohta, lähtudes vähemalt 10 liikmesriigis läbi viidavast uuringust, ja kohandada oma 2013. aasta tööprogrammi vastavalt;

99.

on seisukohal, et tulude vallas tehtud kontrollikoja tulemusaudit on äärmiselt kasulik, ja innustab kontrollikoda koondama oma vahendid pigem sellele; peab kahetsusväärseks, et aastaaruanne, mis moodustab suure osa kontrollikoja tööst, annab siiski õige vähe teavet selle kohta, kui tõhusalt tulusid tegelikult kogutakse; palub kontrollikojal pöörata aastaaruandes suuremat tähelepanu tulude auditeerimisele ja esitada põhjalik ülevaade sellest, kui tõhus on liikmesriikides tulude kogumise süsteem ja millised tagajärjed on selle puudulikul toimimisel;

100.

tuletab meelde, et parlament analüüsib omavahendite kogumist liidu finantshuvide kaitsmist käsitlevas algatusraportis, mis koostatakse kord aastas ja komisjoni aruande põhjal;

101.

on väga mures kontrollikoja järelduse pärast, mille kohaselt esineb liikmesriikide tollijärelevalves jätkuvalt puudusi ja seetõttu ei saa olla kindel, et registreeritud traditsioonilised omavahendid on täielikud ja korrektsed; peab lubamatuks, et tolliprotseduuride kontroll ei toimi liikmesriikides korralikult; tuletab meelde, et korrektsetel tolliprotseduuridel on käibemaksu arvutamisele otsene mõju; väljendab sügavat muret selle pärast, et kontrollikoda on eriaruandes nr 13/2011 kindlaks teinud, et ainuüksi tolliprotseduuri 42 (23) rakendamise tagajärjel jäi 2009. aastal ekstrapoleerituna saamata umbes 2,2 miljardit eurot tulu (24) seitset auditeeritud liikmesriiki arvestades, mis moodustab 29 % käibemaksust, mida teoreetiliselt oleks tulnud kohaldada kõikide kaupade maksustatavale kogusele, mida 2009. aastal neis seitsmes liikmesriigis tolliprotseduuri 42 alusel imporditi;

102.

rõhutab, et kontrollikoda järeldab eriaruandes nr 13/2011, et „käibemaksust kõrvalehoidumine mõjutab liikmesriikide finantshuve; märgib, et see avaldab mõju ELi eelarvele, vähendades käibemaksupõhiste omavahendite summat; märgib, et summa vähenemist kompenseeritakse rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest, mis moonutab liikmesriikide poolt ELi eelarvesse tehtavate osamaksete tasakaalu, ning et lisaks pärsib käibemaksupettus siseturu toimimist ja takistab vaba konkurentsi” (25);

103.

rõhutab, et eriaruandes nr 13/2011 toodud kontrollikoja auditileiud leidsid kinnitust järeldustes, mis koostati teabekogumismissiooni kohta, mille parlamendi eelarvekontrollikomisjon tegi Rotterdami ja Antwerpeni sadamatesse 19. ja 20. septembril 2012. aastal; märgib, et liit on üks peamisi kaubandusblokke ja et suurtest Euroopa sadamatest käib läbi palju laevu; märgib, et logistilise surve tõttu tuginevad need sadamad tollimääruses ette nähtud menetlustele ning et volitatud ettevõtjad etendavad järjest suuremat rolli; märgib siiski, et näiteks Rotterdamis asuva suurima Euroopa sadama poolt importijatele antud lihtsustatud tolliprotseduuride tase on liidu teiste peamiste sadamatega võrreldes kõrge; rõhutab, et tolliprotseduuride lihtsustamine peab hõlmama asjakohast ja tõhusat riskipõhist lähenemisviisi, mille tulemuseks oleksid konkurentsi moonutamist vältivad tõhusad kontrollisüsteemid, ning et komisjon ja liikmesriigid peaksid lihtsustatud menetlusi tõhusalt ja regulaarselt kontrollima; märgib, et väiksem kontroll võib sadamale anda ülisuure majandusliku eelise; rõhutab, et igasugune põhjendamatu väiksem kontroll võib oluliselt kahjustada liidu ja liikmesriikide finantshuve;

104.

võtab teadmiseks algatused, mille komisjon on teinud kontrollikoja eriaruande nr 13/2011 järelmeetmete võtmiseks; peab aga kahetsusväärseks, et 2012. aasta maikuus avaldatud EUROFISCi esimese, 2011. aasta tegevusaruande kohaselt ei ole eriaruandes nimetatud peamistele auditileidudele ja tähelepanekutele meetmeid järgnenud; soovib saada teavet edusammude kohta enne 2013. aasta septembrit;

105.

väljendab tõsist muret eelkõige 3. töövaldkonna auditileiu pärast, mille kohaselt puudub maksuhalduritel enamikus liikmesriikides otsene juurdepääs tolliandmetele ja andmete automaatne ristkontroll ei ole seetõttu võimalik;

106.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole täitnud eriaruande nr 13/2011 soovitust nr 6, milles nõutakse käibemaksudirektiivi muutmist, et eristada ettevõtjate käibemaksu koondaruannetes kõnealuse protseduuri alusel imporditud ja seejärel ühendusesiseselt tarnitud kaubad; märgib, et see võimaldaks impordiliikmesriigi tolli- ja maksuandmete otstarbekat võrdlemist; nõuab teavet selle kohta, miks seda ei ole tehtud;

107.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole rakendanud kontrollikoja soovitust, mille kohaselt tuleks käibemaksudirektiivi muuta, et panna importija (või tema maksuesindaja) solidaarselt kaubasaajaga vastutama käibemaksu eest, mis sihtliikmesriigis jääb saamata seetõttu, et ta ei esitanud õigel ajal täielikku käibemaksu koondaruannet;

108.

palub komisjonil teha eriaruandes nr 13/2011 sisalduvate kontrollikoja soovituste elluviimiseks suuremaid jõupingutusi;

109.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ja liikmesriigid ei ole suutnud tagada ajakohastatud tolliseadustiku õigeaegset rakendamist, mida oleks tulnud hakata kohaldama hiljemalt 24. juunil 2013. aastal; rõhutab, et igasugune viivitus takistab liikmesriikide ja seetõttu ka liidu enda finantshuvide kaitsmist; rõhutab asjaolu, et komisjoni andmeil on olukord suures osas selline seetõttu, et liikmesriigid ei suuda kokku leppida kõige kohasemas infotehnoloogia arendamise meetodis ning et neil on puudu nii inimressursse kui ka raha; väljendab muret selle pärast, et komisjon ja liikmesriigid on selle üliolulise reformiga ajakavast maas olukorras, kus omavahendite kogumise olukord on mitterahuldav;

110.

palub komisjonil hinnata, millised kulud ajakohastatud tolliseadustiku täieliku kohaldamise edasilükkamisega kaasnevad ning millises summas see eelarvet mõjutab;

111.

juhib tähelepanu parlamendi poolt tellitud uurimusele „Ajakohastatud tolliseadustiku rakendamine”, (26) mille kohaselt võiks ajakohastatud tolliseadustik (mille nimetus oleks liidu tolliseadustik, kui komisjoni uuesti sõnastatud ettepanek vastu võetakse) parimal juhul jõustuda 2017. aasta detsembris; tuletab komisjonile meelde, et liidul on tolliliidu valdkonnas ainupädevus ja et seetõttu peaks komisjon tagama, et liikmesriigid sellest kinni peavad; kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles suurendama jõupingutusi tagamaks, et ajakohastatud tolliseadustikku hakataks kohaldama esimesel võimalusel, ja vältimaks igati võimalust, et see juhtuks uurimuse kohaselt halvimal juhul alles 2033. aasta märtsis;

112.

peab kahetsusväärseks, et nõukogu on blokeerinud kaks olulist käibemaksupettusega võitlemise ettepanekut, millest üks on ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismiga (COM(2012) 428), ja teine ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses tagasipööratud maksustamismehhanismi mittekohustusliku ja ajutise kohaldamisega teatavate pettuse ohvriks langeda võivate kaupade ja teenuste tarnete suhtes (COM(2009) 511);

113.

väljendab heameelt selle üle, et ühtne operatiivne struktuur EUROFISC, mis võimaldab liikmesriikidel reageerida kiiresti piiriülesele käibemaksupettusele, on hakanud täielikult toimima; märgib, et 2011. aasta veebruaris loodi eraldi töövaldkond, mille eesmärk on vahetada sihtteavet tolliprotseduuri 42 väärkasutuse juhtumite kohta;

114.

palub komisjonil tugevdada oma koostööd liikmesriikidega, et koguda asjaomastes riikides valitseva tolli- ja käibemaksulõhe kohta usaldusväärseid andmeid ja anda neist parlamendile korrapäraselt aru;

115.

väljendab heameelt komisjoni tegevuskava üle maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamiseks(COM(2012) 722); mainib tunnustavalt eelkõige komisjoni ettepanekut luua kiirreageerimismehhanism, ning toonitab, et see võimaldaks liikmesriikidel käibemaksupettustele kiiremini ja tõhusamalt reageerida; rõhutab, et ELi liikmesriikidel jääb maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõttu igal aastal saamata hinnanguliselt 1 triljon eurot, samas kui liidu eelarves on kulukohustuste assigneeringuid üksnes 142,5 miljardi euro väärtuses;

116.

peab kahetsusväärseks veamäära kasvu 4 protsendini põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonnas, mis hõlmab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kulusid ning keskkonna, kalanduse ja tervishoiu poliitikavaldkondade rühma kulusid;

117.

tuletab meelde, et põllumajanduse ja eelkõige maaelu arengu olukorra halvenemine on peamine põhjus, miks kõigi maksete kõige tõenäolisem veamäär 2011. aasta suurenes;

118.

märgib, et isegi kui 0,2 % sellest veamäärast tekkis seetõttu, et kontrollikoda hakkas nõuetele vastavuse tingimuste rikkumisi käsitlema uue meetodiga, suurenes kogu põllumajanduspoliitika valdkonna veamäär 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes reaalväärtuses 1,5 % võrra: 2,3 protsendilt 2010. aastal 3,8 protsendini 2011. aastal (27);

119.

märgib, et kontrollikoda võttis veamäära arvutamisel esimest korda arvesse ka nõuetele vastavuse tingimuste rikkumisi, sest „nõuetele vastavuse kohustused on olulised õiguslikud nõuded, mida kõik otsetoetuste saajad täitma peavad, ning on paljudel juhtudel ainukesed tingimused, mille täitmise korral otsetoetused täies mahus välja makstakse”; (28) palub kontrollikojal sellega seoses meetodi muutmist täiendavalt selgitada ja põhjendada; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles leppima kokku järjepidevas metoodikas, mis võimaldab eri aastate eelarve täitmise näitajaid paremini võrrelda;

120.

märgib, et kontrollikoda piirdub auditi puhul ainult teatavate kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuetega ning et veamäära tuleb suhtuda väga ettevaatlikult ning selle alusel ei tohiks anda üldist hinnangut sellele, kuidas põllumajandustootjad nõuetele vastavuse tingimusi täidavad (29);

121.

märgib, et liikmesriigid ise otsustavad, kuidas head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratleda ja milliste põllumajandusmaade suhtes neid kohaldada; suhtub väga kriitiliselt tõsiasja, et otsetoetusi saavad toetusesaajad, kes väga tihti ei ole põllumajandustootjad; leiab, et see on raha vale kasutus ja see raha tuleks kokku hoida;

122.

võtab teadmiseks, et eelarveaastal 2011 nõudsid liikmesriigid toetusesaajatelt tagasi 172,7 miljonit eurot ning aasta lõpus oli toetusesaajatelt veel tagasi saamata sissenõutav summa kokku 1,2069 miljardit eurot, millest 458 miljonit eurot jäi liikmesriikide kanda EAGFi kulude katteks vastavalt 50/50 reeglile; tunnistab, et liidu eelarvest kaetakse ligikaudu 25,7 miljoni euro suurune summa, mille tagasisaamine osutus eelarveaastal 2011 võimatuks; juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat kontrollis 29. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/272/EL (30) alusel kõiki alates 2006. või 2002. aastast pärinevaid tagasi nõudmata summadega seotud juhtusid ning et 50/50 reeglit kohaldades jäeti 27,8 miljonit eurot liikmesriikide kanda ning 29,2 miljonit eurot kaeti liidu eelarvest, kuna neid ei olnud võimalik sisse nõuda;

123.

tunneb heameelt selle üle, et esimest korda on kontrollikoda koostanud kaks hinnangut: ühelt poolt turu ja otsetoetuste kohta ning teiselt poolt maaelu arengu kohta, ja on seisukohal, et see annab igast poliitikavaldkonnast parema ülevaate; palub aga kontrollikojal esitada maaelu arenguga seotud veamäär mitte koos keskkonna-, kalandus- ja tervishoiuvaldkonna omaga, vaid eraldi;

124.

tunneb heameelt registri üle, mis annab teavet selle kohta, kellele on liikmesriikides ühise põllumajanduspoliitika makseid tehtud; peab registrit oluliseks sammuks suurema läbipaistvuse saavutamisel põllumajandussektoris; tuletab aga meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 9. novembri 2010. aasta otsusele, millega tunnistati õigusnormid füüsiliste isikute puhul kehtetuks, (31) on komisjoni määrust (EÜ) nr 259/2008 (32) muudetud ja ühise põllumajanduspoliitika maksete saajate avalikustamise kohustus puudutab ainult juriidilisi isikuid; võtab teadmiseks komisjoni 25. septembril 2012. aastal vastu võetud ettepaneku uute läbipaistvuseeskirjade kohta, mille kohaselt liikmesriigid peavad avalikustama andmed kõigi toetusesaajate, sealhulgas füüsiliste isikute kohta, välja arvatud toetusesaajate puhul, kellele aastas antav toetus ei ületa teatavat miinimumtaset, võttes arvesse Euroopa Kohtu otsuses esitatud vastuväiteid, eriti seoses andmekaitsega;

125.

võtab teadmiseks praeguse tava SAPARDi vahendite haldamisel, nimelt et vahendid nõutakse täies ulatuses tagasi üksnes erandkorras, kui projekti osa puhul loodi petturliku käitumisega kunstlikult tingimused, ilma milleta toetusesaaja ei oleks projektile üldse toetust saanud; väljendab muret komisjoni poolt SAPARDi ametile soovitatud praeguse tava pärast, mille kohaselt projekti, mille osa on mõjutanud petturlik käitumine, võib lugeda rahastamiskõlblikuks, kui projekti ei loeta olemuselt kunstlikuks, st kõigi mõjutatud elementide kulude protsendimäär ei ületa 50 % kogu projekti kuludest; väljendab erilist muret selle pärast, et selline tava ei tõkesta petturlikku käitumist;

126.

peab kahetsusväärseks, et EAGFi maksetes esines 2011. aastal olulisel määral vigu, et kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 2,9 % ning kontrollikoja poolt auditeeritud kontrollisüsteemid Austrias, Soomes, Ungaris, Itaalias ja Hispaanias osutusid maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusaks;

127.

märgib, et enamik täpsusvigu on seotud maa enamdeklareerimisega, mille puhul on deklareeritud ja tegeliku pindala erinevus väiksem kui 5 %, ja peab kahetsusväärseks, et suuremate täpsusvigade puhul on tegu püsikarjamaa abikõlblikkuse ebaõige hindamise ja põllumassiivide registris registreerimisega liikmesriikide ametiasutuste poolt;

128.

toetab kontrollikoja soovitust, mille kohaselt tuleb tagada püsikarjamaa abikõlblikkuse korrektne hindamine (33);

129.

võtab pettumusega teadmiseks, et kontrollikoda tegi kindlaks, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi mõjusust pärsivad ebatäpseid andmeid sisaldavad andmebaasid ning nõuete halduslikult ebakorrektne käsitlemine teatavate liikmesriikide makseasutustes; tuletab komisjonile meelde, et ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kasutuselevõtt tõi kaasa vigade arvu vähenemise, ning nõuab komisjonilt olukorra kohest parandamist, vajaduse korral rahastamise peatamist ja katkestamist kasutades;

130.

on mures selle pärast, et komisjon säilitas tõsiste puuduste tõttu oma aasta tegevusaruandes reservatsioonid Bulgaaria ja Portugali ühtsete haldus- ja kontrollisüsteemide suhtes; rõhutab tõsiasja, et arvestades ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi olulisust põllumajanduskulude haldamise ja kontrolli seisukohalt, võivad tõsised puudused selle loomisel ja toimimisel kahjustada komisjoni mainet isegi siis, kui finantsmõju ei ületa olulisuse künnist;

131.

peab kahetsusväärseks, et ei ole kõrvaldatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide teatavaid korduvaid vigu, mida märgati ja millest anti teada juba varasematel aastatel; sellised vead on maakasutuse ebakorrektne liigitamine, abikõlblike maatükkide näitamine põllumassiivide registris suuremana ja ilmse vea kontseptsiooni vale rakendamine;

132.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda leidis puudusi kohapeal tehtud mõõtmistes; nõuab, et kohapealsete kontrollide kvaliteet oleks küllaldane abikõlbliku ala usaldusväärseks mõõtmiseks (34);

133.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja auditeeritud sertifitseerimisasutuste poolt kindluse suurendamise uue vabatahtliku menetluse raames tehtud töö kvaliteet ei ole piisav;

134.

palub komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed selleks, et makseasutused kõrvaldaksid haldus- ja kontrollisüsteemis tuvastatud puudused; rõhutab, et sertifitseerimisasutuste tehtava töö korraldust ja kvaliteeti tuleb parandada, et need annaksid usaldusväärse hinnangu makseasutuste tegevuse seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; palub komisjonil uurida, kas nõuetele vastavuse standardite kontrollimiseks ja halduskoormuse vähendamiseks oleks võimalik teha koostööd üksikisikutega;

135.

peab kahetsusväärseks, et maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ja tervishoiu poliitikavaldkonna maksed sisaldasid 2011. aastal olulisel määral vigu (kõige tõenäolisem veamäär oli kontrollikoja hinnangul 7,7 %) ning kontrollitud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid ainult osaliselt mõjusad;

136.

märgib, et suur osa kõige tõenäolisemast veamäärast puudutab muude kui pindalapõhiste meetmete (nagu põllumajandusettevõtete moderniseerimine ning majanduse ja maaelanikkonna põhiteenuste loomine) abikõlblikkust, mis on osaliselt tingitud sellest, et eeskirjad ja abikõlblikkuse tingimused on tihtipeale keerukad;

137.

väljendab muret asjaolu pärast, et palju vigu täheldati juhtudel, kus toetusesaajateks olid avaliku sektori asutused (nt omavalitused või makseasutused ise), (35) ja et vead puudutasid näiteks rahastamiskõlbmatu käibemaksu deklareerimist või avalike hangete eeskirjade rikkumist; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel tagada kehtivate eeskirjade parem jõustamine;

138.

kordab veel kord, et peab kahetsusväärseks, et komisjon kasutab põllumajanduse ja ühtekuuluvuse poliitikavaldkonna avalikes hangetes leitud vigade kvantifitseerimiseks eri meetodit, millest kumbki ei ole kooskõlas kontrollikoja meetodiga, ning nõuab, et komisjon ja kontrollikoda ühtlustaksid kiiresti nende kahe poliitikavaldkonna avalikes hangetes leitud vigade käsitluse (36);

139.

märgib, et kontrollikoda selgitas välja olulised nõuetele vastavuse tingimuste täitmise probleemid loomade identifitseerimisel ja registreerimisel; (37) palub liikmesriikidel kontrollide kvaliteeti aasta jooksul parandada, ilma et toetusesaajate halduskoormus suureneks;

140.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis liikmesriikide maaelu arengu järelevalve- ja kontrollisüsteemides puudusi ning et kolme järgmise auditeeritud aspekti puhul esines probleeme: maksete korrektsuse tagamise haldus- ja kontrollisüsteemid, kohapealsel kontrollil põhinevad kontrollisüsteemid ja nõuetele vastavuse rakendamise ning kontrollimise tagamise süsteemid;

141.

palub komisjonil võtta põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi tehtavate raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise auditite strateegia koostamisel arvesse kontrollikoja auditileide;

142.

on väga mures põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juhtkonna esitatud teabe pärast, sest aasta tegevusaruandest ei selgu, miks on maaelu arengu allesjäänud veamäär „eelmise aastaga võrreldes oluliselt kasvanud” (38);

143.

märgib, et kontrollikoja andmeil on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi allesjäänud veamäär palju madalam kontrollikoja auditileiust seetõttu, et selle aluseks on liikmesriikide poolt 2010. aasta kohta esitatud andmed, ja et kontrollikoja auditi kohaselt ei avasta liikmesriigid makseasutuste kontrollides sisalduvate puuduste tõttu kõiki rahastamiskõlbmatuid kulusid või ei anna neist aru (39);

144.

on väga mures selle pärast, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on seisukohal, et üldiselt on liikmesriigid maaelu kulutuste juhtimis- ja kontrollisüsteeme parandanud, (40) kui kontrollikoja audit näitab, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid Taanis, Soomes, Ungaris, Itaalias ja Hispaanias kas ei olnud mõjusad või olid ainult osaliselt mõjusad; (41) on seisukohal, et kuna komisjoni ja kontrollikoja hinnangud on sedavõrd erinevad, on eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil keeruline objektiivseid järeldusi teha; nõuab tungivalt andmete vahetamist kontrollikoja ja komisjoni vahel, selleks et hõlbustada kooskõlastatud võrdlust eelmiste perioodidega ning tagada usaldusväärne andmebaas tulevaste võrdluste jaoks; on veendunud, et ühise analüüsi jaoks on kasulikud kontrollikoja, komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide esindajate vahelised kolmepoolsed kohtumised;

145.

palub seetõttu komisjonil võtta vajalikke meetmeid maaelu arengu valdkonna veamäära vähendamiseks ja tunneb heameelt selle üle, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on moodustanud töörühma, kes hindab maaelu arengu puhul tehtud vigade algpõhjuseid ja töötab välja parandusmeetmed praeguse programmitöö perioodi ja tulevaste perioodide jaoks;

146.

palub komisjonil siiski koostada veamäära vähendamise tegevuskava, millega mitte ainult ei anta liikmesriikidele juhiseid ja abi parimate tavade näol, vaid ka suurendatakse programmide elluviimise järelevalvet ja rakendatakse vajaduse korral eelkõige maaelu arengu puhul tõhusamalt selliseid karistusi nagu maksete katkestamine ja peatamine;

147.

kutsub komisjoni üles parandama veelgi makseasutuste ja sertifitseerimisasutuste akrediteerimiskriteeriumite kvaliteedikontrolli;

148.

toetab täielikult kontrollikoja soovitust, mille kohaselt tuleks maaelu arengu valdkonna eeskirju ja tingimusi veelgi lihtsustada ja liikmesriigid peaksid tagama kehtivate eeskirjade parema jõustamise;

149.

on seoses kontrollikoja tähelepanekuga, et aasta lõpu seisuga tehtud maksetes esines olulisel määral vigu, mures selle pärast, et liidu eelarve täitmist käsitlevad kontrollikoja aastaaruandes on keskkonna- ja tervishoiupoliitika valdkonnad esitatud koos maaelu arengu ja kalanduse valdkonnaga; võtab tähelepanelikult teadmiseks, et nimetatud tähelepanek puudutab ainult maaelu arengu valdkonda; palub, et kontrollikoda kaaluks tulevikus teistsugust esitusviisi, mille puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni pädevusse kuuluvates poliitikavaldkondades saavutatud häid tulemusi;

150.

on seisukohal, et keskkonna, kliimameetmete, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldised täitmismäärad on rahuldavad; toonitab asjaolu, et 2011. aasta oli esimene eelarveaasta, mille puhul kohaldati Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud eelarvemenetlust täies mahus; tuletab veel kord meelde, et neile keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni vastutusalasse kuuluvatele poliitikavahenditele kulutatakse ainult 0,76 % liidu eelarvest, kuigi neil on neis valdkondades selge liidu lisaväärtus ja liidu kodanikud toetavad liidu keskkonna- ja kliimapoliitikat;

151.

rõhutab, et keskkonna ja kliimameetmete valdkonnas oli eelarve üldine täitmismäär 99,92 %; märgib ühtlasi, et maksete täitmismäär oli 88,05 %; võtab teadmiseks, et 2011. aasta oli esimene aasta, mil keskkonnapoliitika ja kliimameetmete eelarveridu täitsid keskkonna peadirektoraat ja hiljuti loodud kliimameetmete peadirektoraat, kes hakkas 2011. aastal eelarve täitmise eest ise vastutama;

152.

tunneb heameelt selle üle, et programmi LIFE+ tegevuseelarvet täideti 99,82 % ulatuses, mis näitab selle vajalikkust ja tunnustamist ainsa vahendina, mille ainus eesmärk on keskkonnakaitse; märgib, et 2011. aastal eraldati liikmesriikides läbiviidavatele projektidele 267 179 828 eurot, valitsusväliste organisatsioonide tegevust toetati 8 997 284 euroga, 46 817 919 eurot kasutati meetmeteks, millega toetati komisjoni rolli poliitika ja õigusaktide väljatöötamise algataja ja järelevalvajana, ning 17 589 277 eurot eraldati haldustoeks; kavatseb jätkata järelevalve pidamist programmi LIFE+ vahendite eraldamise üle selle tegeliku kasutuse kolmele valdkonnale;

153.

on teadlik sellest, et programmi LIFE+ meetmetega seotud maksed täideti kliimameetmete peadirektoraadi vastutusalas olemise esimesel aastal ainult 58,23 % ulatuses; märgib, et täitmismäär on madal, sest 2011. aasta eelarve koostamisel oldi liiga optimistlik ja taotletud summad olid liiga suured; märgib ühtlasi, et lõppmaksete arveldamist taotleti alles 2012. aastal; rõhutab asjaolu, et iga aasta novembris toimuva üldise ümberpaigutamise raames paigutati kasutamata maksete assigneeringud muudele eelarveridadele ümber; on teadlik sellest, et 2011. aastal kasutati neid makseid ühtekuuluvuspoliitika eelarveridade puudjääkide katmiseks;

154.

on seisukohal, et viie katseprojekti ja kahe ettevalmistava meetme – mille kogusumma on 11 765 508 eurot – edenemine on rahuldav; on teadlik sellest, et nende meetmete elluviimine võib olla komisjonile koormav, sest elluviimiseks vajalike menetlustega (nt tegevuskava, konkursikutsed) võrreldes on ette nähtud summad väikesed; innustab komisjoni keskenduma tulevikus sellistele katseprojektidele ja ettevalmistavatele meetmetele, mis annavad liidu jaoks tõepoolest lisaväärtust;

155.

võtab teadmiseks asjaolu, et eelarve peatüki 17 04 „Toidu- ja sööda ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis” täitmismäär oli 95,1 %; on teadlik sellest, et täies mahus täitmine ei olnud vajalik, sest sinikeeltõve vastase vaktsineerimise kulud jäid liikmesriikides prognoositust väiksemaks, kuna teatavad liikmesriigid otsustasid valida vabatahtlikkusel põhinevad, põllumajandustootjate poolt rahastatavad programmid ja veiste spongioosse entsefalopaatia juhtumite arv on vähenenud; märgib, et maksete täitmismäär võrreldes 2010. aasta määraga (90,5 %) suurenes ja ulatus 98,1 protsendini; innustab komisjoni liikmesriikidega tihedamat koostööd tegema, et saada selles poliitikavaldkonnas tehtavate prognooside jaoks kõige paremaid ja täpsemaid andmeid;

156.

võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale Euroopa Liidu 2011. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta; võtab teadmiseks kontrollikoja aastaaruande eelarveaasta 2011 kohta; usub, et merendus- ja kalandusasjade valdkond neis dokumentides esiplaanil ei ole;

157.

väljendab heameelt selle üle, et eelarvejaotise 11 rakendamine oli üldiselt rahuldav, sest kulukohustuste assigneeringud täideti 97 % ulatuses ja maksete assigneeringud 95 % ulatuses; märgib lisaks, et kontrollikojal ei olnud merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi aasta tegevusaruande kohta olulisi märkusi;

158.

palub kontrollikojal esitada kalanduse valdkonna veamäär keskkonna, maaelu arengu ja tervishoiu valdkonna näitajatest eraldi ja mitte koondandmetena;

159.

tuletab meelde, et 2010. aastal oli kalandusalaste partnerluslepingute raames püütud kalakoguste järelevalve ebapiisav, mille tagajärjel tehti lisamakseid, et katta läbirääkimiste tulemusel kinnitatud kvoote ületavad kalakogused; väljendab seepärast rahulolu, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on võtnud meetmeid kalandusalaste partnerluslepingute raames püütud kalakoguste järelevalve tõhustamiseks, mis loodetavasti hoiab ära kontrollikoja poolt esile tõstetud probleemi kordumise; märgib, et 2010. aastal lubatust rohkem püütud kogused arvati 2011. aasta kvoodist maha;

160.

nõuab veel kord tungivalt, et kontrollikoda lisaks oma tööprogrammi ühise kalanduspoliitika välismõõtme auditi;

161.

võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi aasta tegevusaruandes esitatud Euroopa Kalandusfondiga seotud reservatsioonid, mis tehti pärast kontrollikoja eriaruannet nr 12/2011 kalalaevade pardal tehtavate määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 2 kohaselt rahastatavate investeeringute kohta, (42) mis suurendasid laevade püügivõimet; on arusaamisel, et merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat on koostöös liikmesriikidega tegelenud tuvastatud probleemidega, vaadates rahastamiskõlbmatute kulude välistamiseks läbi Euroopa Kalandusfondi määruse kõnealuse sätte kohaselt rahastatud projektid;

162.

seab kahtluse alla tehnilised hindamismeetodid, mille kasutamisel leiti teatavad määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 2 kohased kulutused olevat rahastamiskõlbmatud põhjendusega, et need suurendaksid laevade püügivõimsust, kuigi tegelikult olid kõnealused kulutused mõeldud kalastustegevuse ajakohastamiseks; palub komisjonil esitada uuesti püügivõimsuse määratlus, eelkõige samalaadsete tõlgenduserisuste vältimiseks tulevikus;

163.

väljendab sügavat muret selle üle, et riigiabi on kasutatud kalalaevade püügivõime suurendamiseks, millega on suurendatud liigset püügivõimsust liidu kalandussektoris;

164.

võtab teadmiseks teise reservatsiooni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi aasta tegevusaruandes Euroopa Kalandusfondi rakendamise haldamise ja kontrolli kohta Tšehhi Vabariigis, Soomes, Itaalias, Madalmaades, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias ja Rootsis;

165.

on seisukohal, et läbipaistvuse suurendamiseks peaksid merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi arvnäitajad olema tulevastes kontrollikoja aastaaruannetes esitatud eraldi jaotises ning katsete arvu tuleks suurendada, et tagada valimist saadud tulemuste suurem üldine täpsus;

166.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks ning võimaldaksid seeläbi praeguste reservatsioonide tühistamist;

167.

taunib asjaolu, et kontrollikoja hinnangul on selle kuluvaldkonna kõige tõenäolisem veamäär 6 %, mis on vastuvõetamatult kõrge; märgib, et see veamäär on madalam kui kontrollikoja poolt perioodil 2006–2008 täheldatud veamäär ning see on tingitud tugevdatud kontrollisätetest ja komisjoni 2008. aasta tegevuskava kohasest rangest maksete katkestamise ja peatamise poliitikast, mida rakendatakse puudujääkide kindlaks tegemise korral;

168.

on mures selle pärast, et 62 % vigadest mõjutatud regionaalpoliitika valdkonna tehingute puhul oli liikmesriikide ametasutustel küllalt teavet vähemalt osade vigade avastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist; palub seetõttu komisjonil nõuda liikmesriikidelt juhtimis- ja kontrollisüsteemide parandamist, et avastada ja parandada vead liikmesriigi tasandil; on seisukohal, et selline kohustus tuleneb usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest (raha parem kasutamine); rõhutab, et liikmesriikide puudulike juhtimis- ja kontrollisüsteemidega peaks kaasnema netokorrektsioon;

169.

märgib, et kontrollikoda hindas seitsme riikliku ja piirkondliku auditeerimisasutuse (igaüks erinevast liikmesriigist) tööd ja jõudis järeldusele, et Kreeka, Ungari, Läti ja Portugali auditeerimisasutused olid mõjusad, Itaalia (Sitsiilia) ja Rumeenia asutused osaliselt mõjusad ja Tšehhi Vabariigi asutus ei olnud mõjus;

170.

kutsub komisjoni üles kasutama järgmisel, aastaid 2014–2020 hõlmaval programmitöö perioodil kõiki olemasolevaid vahendeid, nagu on kirjeldatud komisjoni ettepanekus (COM(2011) 615/2), eriti delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kaudu, et määrata kindlaks tingimused, millele riiklikud auditeerimisasutused peavad vastama, ning võtta vastu auditeerimisstrateegia, auditiarvamuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning valimivõtumeetodi näidised;

171.

peab kahetsusväärseks tõsiasja, et regionaalpoliitika peadirektoraadi 2011. aasta tegevusaruande kohaselt on programmitöö perioodil 2007–2013 suurima ebaõigete maksete tegemise riskiga riigid Tšehhi Vabariik (11,4 %), Rumeenia (11,2 %) ja Itaalia (8,6 %);

172.

võtab teadmiseks, et 2011. aastal tuvastas regionaalpoliitika peadirektoraat tõsiseid puudusi viies liikmesriigis: Prantsusmaal, Austrias, Itaalias, Rumeenias ja Tšehhi Vabariigis; märgib, et kui raskused Prantsusmaal ja Austrias tegid kindlaks riiklikud auditeerimisasutused ise, siis puudused Itaalias, Rumeenias ja Tšehhi Vabariigis olid seotud peamiselt juhtimis- ja kontrollisüsteemide ülesehitusega;

173.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni algatuse üle kutsuda nõrgima kontrollisüsteemiga liikmesriikide vastutavad ministrid Euroopa Parlamenti, et selgitada, milliseid meetmeid mingi riik on olukorra parandamiseks võtnud; hindab sellega seoses Tšehhi Vabariigi rahandusministri asetäitja panust vastutava komisjoniga toimunud aruteludes; on seisukohal, et tema tulek komisjoni on esimene samm selle poole, et liikmesriigid võtaksid endale liidu raha kasutamise eest suurema vastutuse; tunneb sellega seoses heameelt esimeste kontaktide üle Rumeenia ametiasutuste ja Itaalia parlamendiga;

174.

võtab teadmiseks komisjoni peadirektoraatide tehtud reservatsioonide arvu (121 programmi) ja selle, et voliniku andmeil on ohustatud summa 1,6 miljardit eurot; tunneb samas heameelt asjaolu üle, et suurenemise põhjus on peamiselt komisjoni järgitav rangem lähenemisviis, sh üldreegel, mille kohaselt tehakse akumuleerunud allesjäänud 2 % riski korral vastava programmi puhul reservatsioon;

175.

märgib, et suur arv komisjoni reservatsioone puudutas ERFi/Ühtekuuluvusfondi rakenduskavade juhtimis- ja kontrollisüsteeme ajavahemikus 2007–2013 järgmistes liikmesriikides: Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Hispaania ja Ühendkuningriik, ning need olid tingitud märkimisväärsetest probleemidest, mis puudutasid juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslikku toimimist;

176.

võtab teadmiseks komisjoni reservatsioonid ajavahemiku 2000–2006 kohta, mis puudutavad Ühtekuuluvusfondi juhtimis- ja kontrollisüsteeme Ungaris ja Hispaanias ning ERFi seoses lõppjärgus lahendamata küsimustega Hispaanias, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias ja piiriüleste programmide puhul, mis kõik olid tingitud mainega seotud põhjustest;

177.

märgib murega, et VKEd on rahaliste vahendite saamisel suurte äriühingutega võrreldes alaesindatud; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada see, et toetuskõlblikkuse eeskirjad, raamatupidamisalased kohustused ja nende praktiline rakendamine ei välistaks VKEde osalemist;

178.

on seisukohal, et hädavajalik on toimivate teabevabaduse seaduste kiire rakendamine kogu liidus, samuti andmete ja dokumentide süstemaatiline, ennetav ja tsentraliseeritud avalikustamine, eriti seoses regionaalpoliitikaga;

179.

toonitab asjaolu, et vigade esinemise tõenäosus on eriti suur avalike hangete menetluste ja rahastamiskõlblikkuse eeskirjade puhul;

180.

märgib, et korraldusasutustel peab olema piisavalt personali; palub liikmesriikidel sellele nõudele tähelepanu pöörata, et täita finantsmääruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 53b lõike 2 kohane kohustus võtta eelarve täitmisel kõik vajalikud meetmed liidu finantshuvide kaitsmiseks;

181.

juhib tähelepanu sellele, et vigade kvantifitseerimine võib põhjustada erinevat kohtlemist: märgib, et kui kontrollikoda kontrollib nõuetele vastavust, st seda, kas eeskirjadest peeti kinni või mitte, siis komisjon võtab arvesse vea finantsmõju, ja finantskorrektsioonid võivad seetõttu erinevad olla;

182.

rõhutab asjaolu, et sageli on vigade põhjus keerukates eeskirjades; pooldab seetõttu komisjoni püüdlusi eeskirju lihtsustada; hoiatab riski eest, mis võib kaasneda lisanduvate siseriiklike õigusaktidega, mis suurendavad halduskoormust (s.o ülemäärsed nõuded, keerulised rahastamiskõlblikkuse eeskirjad);

183.

tunneb heameelt komisjoni korrektsioonimehhanismi üle, mille raames käsitletakse asjakohaselt vigu ja puudusi, mis on avastatud mitmeaastase perioodi ajal ja programmide lõpetamisel; märgib, et ühe kolmandiku ERFi programmide puhul blokeeriti maksed 2012. aasta jooksul ja tulenevalt 121 reservatsioonist, millest anti teada 2011. aastal, on regionaalpoliitika peadirektoraat peatanud 63 programmi puhul maksetähtaja, väljastanud 115 hoiatuskirja ja algatanud nende programmide hulgast 60 puhul peatamismenetluse;

184.

tuletab meelde, et finantskorrektsioonid ei peaks olema mõeldud ainult trahvimiseks ja nende kohaldamisel peaks olema positiivne mõju juhtimis- ja kontrollisüsteemi pikaajalisele parandamisele ning vigade kordumise vältimisele;

185.

tunneb muret kontrollikoja leidude üle, mille kohaselt puudub kindlus selle kohta, et finantskorrektsiooni mehhanismidega suudetakse asjakohasel viisil kõikide rakenduskavade vigu kompenseerida ning et kõik olulised probleemid suudetakse lahendada; peale selle ei leidnud kontrollikoda tõendeid selle kohta, et finantskorrektsiooni mehhanismidega tagataks süsteemide püsiv parandamine, mis aitaks tulevikus selliste vigade kordumise ära hoida; osutab sellega seoses eelkõige eriaruandele nr 3/2012 (43) (punktid 83 ja 84); palub seetõttu komisjonil esitada põhjalik hinnang selle kohta, milliseid finantskorrektsioone on tehtud ja kuidas nad aitavad samade (eelkõige süsteemsete) vigade kordumist süsteemides tulevikus vältida; palub komisjonil oma järeldustest 2013. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile teada anda; kutsub komisjoni üles võtma kõiki asjaomaseid auditileide järgmise, aastaid 2014–2020 hõlmava programmitöö perioodi ajal arvesse ja esitama vajaduse korral õigusaktide muutmise ettepanekuid;

186.

täheldab rahuloluga, et komisjon teeb jätkuvaid pingutusi ühtekuuluvuspoliitika kontrollieeskirjade tugevdamiseks ja samaaegseks lihtsustamiseks; on seisukohal, et programmitöö perioodiks 2014–2020 kavandatavad meetmed, nagu konkreetsed eeltingimused, iga-aastased juhtkonnapoolsed kinnitavad avaldused, raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine, auditiarvamused või rangemad eeskirjad abikõlbmatute kulude asendamiseks, peaksid veamäära vähenemisele veelgi kaasa aitama; toetab ühtekuuluvuspoliitika suurenevat tulemustele suunatust ja teatavatele teemadele keskendamist, mis peaks tagama kaasrahastatavate meetmete suure lisaväärtuse.

187.

nõuab, et struktuurifondide maksete suhtes kohaldataks rangemat nõuetele vastavuse kontrolli, et tagada struktuurifondide vahendite nõuetekohase kasutamise eeskirjade täitmine kõikides liikmesriikides;

188.

palub komisjonil aidata liikmesriikidel koostada põhjalikke, sisukaid ja võrreldavaid auditikontrolliaruandeid, mis sisaldaksid ka peatükki selle kohta, kuidas liidu raha aitas vastavas riigis strateegia „Euroopa 2020” eesmärke saavutada, seda nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, võttes arvesse iga piirkonna individuaalset arengupotentsiaali ning selle võimalikku ümberkujundamist majanduskasvu keskuseks;

189.

juhib sellega seoses komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärke arvestades peaks rakenduskavade väljatöötamisel järjest enam püüdma selle poole, et nende alameesmärgid oleksid konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajakohased ning tänu sellele tulemusauditiga kontrollitavad; märgib, et ühise tulemus- ja mõjunäitajate ühtse süsteemi loomine aitaks hinnata eri programmide raames saavutatud edusamme seoses nende tulemuslikkuse ja tõhususega ning mitte üksnes nende rahalise rakendamise mõttes;

190.

tuletab liikmesriikidele meelde, et projektide elluviimise rangete ajaliste piirangute tõttu on nõutav loend lõpuni kavandatud projektidest, seda eriti suurte taristuprojektide puhul, et alustada nende elluviimist järgmise, aastaid 2014–2020 hõlmava programmitöö perioodi algul;

191.

nõustub kontrollikoja arvamusega, et komisjon peaks praegust karistussüsteemi (katkestamine, peatamine, finantskorrektsioonid) veelgi tõhusamaks muutma, vähendades järgmise programmitöö perioodi ajal rahastamiskõlbmatute kulude muude kuludega asendamise võimalust, mis annab liikmesriikidele lisastiimuli vigade avastamiseks ja parandamiseks varases etapis;

192.

palub komisjonil luua kontrollikojaga konsulteerides läbipaistev süsteem, tänu millele oleks ühelt poolt võimalik arvesse võtta finantskorrektsioone, mis on tehtud ühe aasta jooksul, ja teiselt poolt finantskorrektsioone, mis on tehtud kogu programmitöö perioodi ajal;

193.

palub komisjonil aidata liikmesriikidel muuta esmatasandi kontrollid ja auditeerimisasutused tõhusamaks, tihendades koostööd komisjoni, kontrollikoja ja liikmesriikide ametiasutuste vahel (kolmepoolsed kohtumised) ja vahetades häid tavasid; on ühtlasi seisukohal, et riiklikud auditeerimisasutused võiksid panna rohkem rõhku saavutatud tulemuste järelmeetmetele ja liidu vahendite kasutamise tulemuslikkusele, selle asemel et kohaldada üksnes kvantitatiivset lähenemist projekti lõppeesmärkidest olenemata;

194.

kutsub komisjoni üles alustama praeguse programmitöö perioodi parimate tavade käsiraamatu ettevalmistamist, lisades sinna praktilised tulemused, saavutatud mõju ja saadud kogemused, et optimeerida raha kasutamise protsessi ja langetada veamäärade taset; märgib sellega seoses, et sellest saaksid kasu järgmise, aastaid 2014–2020 hõlmava programmitöö perioodi võimalikud tulevased toetusesaajad, sh Horvaatia, samuti võimalikud kandidaatriigid;

195.

võtab teadmiseks asjaolu, et 2011. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas kontrollikoda, nagu ka eelmisel aastal, keskenduda rohkem ühtekuuluvus- ja energiapoliitikale kui transpordipoliitikale; rõhutab, et transpordipoliitika eesmärk on arendada siseturgu, edendada konkurentsi ja innovatsiooni ning integreerida transpordivõrgud;

196.

märgib, et 2011. aastal vähendati tööstuspoliitika lähenemise läbivaatamise tõttu „Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky” assigneeringuid 51 miljoni euro võrra ja üleeuroopaliste võrkude ühist huvi pakkuvate projektide maksete assigneeringuid vähendati 60 miljoni euro võrra ajalistel põhjustel ja ka seetõttu, et 2010. aasta ülekantud assigneeringud saaks täielikult ära kasutada; tunnistab, et ühisettevõtte SESAR rahavoo vähendamine toimus kooskõlas kontrollikoja soovitusega;

197.

on pettunud, et komisjon ei esitanud üksikasjalikke andmeid transpordiohutuse assigneeringute mahu ja kasutusmäära kohta 2011. aastal, kuigi tal paluti selgitada selle valdkonna maksete assigneeringute madalat kasutusmäära 2010. aastal;

198.

märgib, et transpordiga seotud projekte iseloomustab sageli märkimisväärse osa maksete koondumine piiratud ajavahemikku, eriti aasta lõppu, ja väljendab muret seoses negatiivse mõjuga, mida see võib avaldada auditeerimisele;

199.

märgib, et kontrollikoja hinnangul oli selle kuluvaldkonna kõige tõenäolisem veamäär 2,2 %; märgib samuti, et kontrollikoja auditist nähtub, et puudusi esines eelkõige kulude esmatasandi kontrollides, mille eest vastutavad liikmesriikide korraldus- ja vahendusasutused;

200.

märgib, et 2011. aastal esitas peadirektor oma aasta tegevusaruandes reservatsioonid seoses rakenduskavadega Belgias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Lätis, Leedus, Rumeenias, Slovakkias ja Ühendkuningriigis;

201.

märgib rahuloluga, et kõige tõenäolisem veamäär on olulisuse läve lähedal, mis näitab seda, et katkestamise, peatamise ja finantskorrektsioonide järjepidev kohaldamine on üldist veamäära vähendanud;

202.

on mures selle pärast, et 76 % vigadest mõjutatud regionaalpoliitika valdkonna tehingute puhul oli liikmesriikide ametiasutustel küllalt teavet vähemalt osade vigade avastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist;

203.

rõhutab, et eeskirjade ja meetmete vajaliku nn sisemise enesekontrolli arendamine esmatasandil tehtud vigade avastamiseks ja parandamiseks on liikmesriikide auditeerimisasutuste ülesanne;

204.

võtab teadmiseks komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi poolt 2011. aastal tehtud reservatsioonide koguarvu (24 programmi), mis vastab 57,7 miljonile eurole; märgib ühtlasi, et 21 programmi maksed, mille summa oli 911 miljonit eurot, olid ajutiselt katkestatud; tunneb heameelt komisjoni järgitava range lähenemisviisi üle, mis hõlmab ka üldreeglit, mille kohaselt tehakse akumuleerunud allesjäänud 2 % riski korral vastava programmi puhul reservatsioon;

205.

kiidab heaks asjaolu, et tööhõive ja sotsiaalvaldkonna valim moodustati ja seda hinnati 2011. aastal esimest korda ühtekuuluvuspoliitika peatükist eraldi; tunneb heameelt asjaolu üle, et selle poliitikavaldkonna veamäär vähenes, ulatudes 2,2 protsendini (kõikide poliitikavaldkondade keskmine veamäär oli 3,9 %); märgib siiski, et esines ka abikõlbmatute kulude rahastamist;

206.

tuletab meelde, et tuleb jälgida ja hinnata rahastamisvahendite tulemuslikkust poliitiliste eesmärkidega (strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid) võrrelduna, et suuta selgitada välja puudused ja saavutada edu; nõuab, et tulemuslikkust kajastav teave ja andmed oleksid iga-aastaselt kättesaadavad; on arvamusel, et praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes on mitmel kriteeriumil põhinevad tulemusi kajastavad andmed ESFi sekkumiste kohta olulise tähtsusega;

207.

väljendab kahetsust, et vaatamata ESFi eelarveridade vahendite suurendamisele paranduseelarve ja erinevatelt eelarveridadelt vahendite ümberpaigutamise teel jäi toetusesaajatele välja maksmata 2,7 miljardit eurot, sest maksete assigneeringud olid ebapiisavad; palub komisjonil esitada iga-aastase eelarvemenetluse raames ettepanek täpsete maksete assigneeringute kohta ja nõukogul sellega nõustuda, et vältida ebakindlust ja eelarvepädevate institutsioonide asjatut menetluskoormust ning tagada õigeaegne maksete tegemine toetusesaajatele;

208.

tervitab asjaolu, et ESFile lisati operatiivse tehnilise abi eelarvereale 3,25 miljoni euro suurune summa, et võimaldada spetsiifiliste eriteadmiste kasutamist ja otsest toetust ESFi Kreeka rakenduskava elluviimiseks;

209.

rõhutab, et ESFi kontrolliasutuste töö tõhusust ja kvaliteeti tuleb parandada;

210.

märgib, et programmi „Progress” raames tööhõivele tehtud kulutuste osakaal on programmis ette nähtust veidi väiksem; on hindamisraporti (44) järeldustele tuginedes arvamusel, et poliitilise nõustamise, tööhõive valdkonna uuringute ja analüüsimise ning poliitilise aruteluga seotud kulutusi tuleks suurendada;

211.

kordab üleskutset tagada eelarve täitmist silmas pidades maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine kulukohustuste assigneeringutega võrreldes, et hoida ära täitmata kulukohustuste ebatavaliselt suur kasv (65 % Ühtekuuluvusfondi kogumahust 2011. aasta lõpus).

212.

märgib, et kontrollikoda leidis 180st kontrollitud ESFi tehingust 13 % puhul rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamist ning sellised vead moodustavad 77 % kõigist kvantifitseeritavatest vigadest ja umbes 73 % selle poliitikavaldkondade rühma hinnangulisest veamäärast;

213.

on väga mures selle pärast, et 86 % kontrollikoja arvutatud liidu tasandi veamäärast tuleneb ESFi puhul valesti kohaldatud siseriiklikest eeskirjadest, kusjuures vead ulatuvad tehnilistest vigadest ja tarbetult keerulistest eeskirjadest (s.o ülemäärastest nõuetest) ebapiisavate esmatasandi kontrollideni;

214.

on seisukohal, et komisjoni korrektsioonimehhanismi raames käsitletakse nõuetekohaselt vigu ja puudusi, mis on avastatud mitmeaastase perioodi ajal ja programmide lõpetamisel; märgib, et kuni 2012. aasta novembrini võttis komisjon lisaks 2011. aastal võetud meetmetele vastu kaks peatamisotsust ja 34 katkestamisotsust; katkestatud maksete summa oli 153 miljonit eurot; märgib ühtlasi, et komisjon määras kuni 2012. aasta novembrini 153 miljoni euro eest finantskorrektsioone;

215.

märgib, et liikmesriigid peavad esitama kolm lõpetamisdokumenti: tõendatud lõplike kulude aruande koos lõppmakse taotlusega, lõpliku rakendusaruande ja deklaratsiooni abi lõpetamise kohta; kõnesoleval programmitöö perioodil puudutab see 239 rakenduskava;

216.

märgib, et 149 programmi (62 %) oli 2012. aasta oktoobri lõpuks lõpetatud; märgib, et endiselt oli täitmata 1,889 miljardi eurot eest kulukohustuste assigneeringuid;

217.

väljendab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ja regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat on töötanud pettuse tõkestamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks välja arukad IT-vahendid, nagu riskihindamisvahend ARACHNE; juhib tähelepanu sellele, et Belgias, Portugalis ja Ungaris viidi ellu katseprojekt, mis viis esialgse riskihindamisvahendi edasiarendamiseni moodulitega, mis on võimelised rikastama andmeid välise avalikult kättesaadava teabega; on arusaamisel, et vahend ARACHNE valmib 2013. aasta kevadel ja hiljemalt 2013. aasta lõpus on kõigil liikmesriikidel võimalik vahendit vabatahtlikult kasutada;

218.

palub komisjonil aidata liikmesriikidel koostada põhjalikke, sisukaid ja võrreldavaid auditikontrolliaruandeid, mis sisaldaksid ka peatükki selle kohta, kuidas liidu raha aitas vastavas liikmesriigis strateegia „Euroopa 2020” eesmärke saavutada;

219.

juhib sellega seoses komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärke arvestades peaks rakenduskavade väljatöötamisel järjest enam püüdma selle poole, et nende alameesmärgid oleksid konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajakohased ning tänu sellele tulemusauditiga kontrollitavad;

220.

nõustub kontrollikoja arvamusega, et komisjon peaks praegust karistussüsteemi (katkestamine, peatamine, finantskorrektsioonid) veelgi tõhusamaks muutma, vähendades järgmise programmitöö perioodi ajal rahastamiskõlbmatute kulude muude kuludega asendamise võimalust, mis annab liikmesriikidele lisastiimuli vigade avastamiseks ja parandamiseks varases etapis;

221.

palub komisjonil ja kontrollikojal luua läbipaistev süsteem, tänu millele oleks ühelt poolt võimalik arvesse võtta finantskorrektsioone, mis on tehtud ühe aasta jooksul, ja teiselt poolt finantskorrektsioone, mis on tehtud kogu programmitöö perioodi ajal;

222.

palub komisjonil aidata liikmesriikidel muuta esmatasandi kontrollid ja auditeerimisasutused tõhusamaks, tihendades koostööd komisjoni, kontrollikoja ja liikmesriikide ametiasutuste vahel (kolmepoolsed kohtumised) ja vahetades häid tavasid; tunneb heameelt kolmepoolsete kohtumiste üle, mis on ärakuulamismenetluse oluline osa ja mille eesmärk on suurendada pooltevahelist koostööd, mille tulemusel on võimalik (eelkõige ESFiga seotud) vigu paremini avastada ja parandada;

223.

nõustub komisjoniga, et erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et

224.

võtab murelikult teadmiseks komisjoni vahearuande, milles käsitletakse Rumeenias koostöö- ja kontrollimehhanismi raames saavutatud edusamme, eelkõige Rumeenia suutlikkust kaitsta liidu finantshuve; on mures selle pärast, et aruandes kajastatud hinnangu kohaselt on avalike hangetega seotud korruptsiooni ennetamisel ja karistamisel saavutatud kõigest piiratud edu; peab oluliseks aruandes antud soovitust, mille kohaselt peab valitsus määrama prokuratuuri ja riikliku korruptsioonivastase direktoraadi uue juhtkonna; palub komisjonil nõuda Rumeenia valitsuselt vankumatult ja kindlameelselt, et komisjoni soovitused viidaks ellu ja neid selgitataks; loodab, et komisjon võtab koos Rumeenia valitsusega rea meetmeid, millega suurendada ausust Rumeenia õigussüsteemis;

225.

võtab murelikult teadmiseks komisjoni aruande, milles käsitletakse koostöö- ja kontrollimehhanismi raames Bulgaarias saavutatud edusamme eesmärgiga edendada pingutusi, mida on vaja teha konkreetsete tulemuste näitamiseks järelevalve all olevates valdkondades; kutsub üles kehtestatud õigus- ja institutsioonilist raamistikku tulemuslikult rakendama; võtab murelikult teadmiseks aruandes esitatud väite, et kõrgem justiitsnõukogu ei ole kasutanud talle antud uusi volitusi, mille eesmärk on kohtusüsteemi põhjalike reformide elluviimise ajal mõjusalt hallata ja juhtida; tunneb heameelt pingutuste üle, mida Bulgaaria valitsus on teinud uue kõrgema justiitsnõukogu valimiseks ja sellele volituste andmiseks põhjaliku reformi korraldamiseks, järgides järgmisi uusi eeskirju: kõrgema justiitsnõukogu liikmekandidaatide avalik kuulamine, selged kriteeriumid neilt oodatava erialase ja haridusalase kvalifikatsiooni kohta ning nägemus kohtusüsteemi tõhususest, vastutusest ja äraostmatusest; märgib, et loodud uued eristruktuurid näitavad pühendumist struktuuride kohandamisele, et tõhusamalt võidelda organiseeritud kuritegevusega; märgib aga, et aruande kohaselt ei ole need uued vahendid veel oluliste juhtumite lahendamisel loodetud tulemusi andnud; märgib sügava kahetsusega, et kohtunikega seotud väidetavate korruptsiooni- ja ametialase kuritarvitamise juhtumite uurimine on leidnud kohtusüsteemis eriti vähest vastukaja; kardab ka seda, et avalikke hankeid käsitlevate õigusaktide puudulik rakendamine võib olla oluliseks korruptsiooniallikaks, viia liidu avalike hangete eeskirjade tõsise rikkumiseni ning tuua kaasa Euroopa lisaväärtusega avalike hüvede vähese pakkumise ning liidu avaliku sektori raha raiskamise; väljendab heameelt avalikke hankeid käsitlevate muudetud õigusaktide üle, millega kehtestatakse hankemenetluste eelkontroll, et tagada avaliku sektori vahendite nõuetekohane kasutus; palub komisjonil nõuda Bulgaaria asjaomastelt institutsioonidelt vankumatult ja kindlameelselt komisjoni soovituste järgimist; loodab, et komisjon võtab koos Bulgaaria kohtusüsteemiga rea meetmeid, millega suurendada ausust Bulgaaria õigussüsteemis;

226.

märgib, et Tšehhi Vabariigi valitsus viis 2012. aastal ellu tegevuskava; võtab murelikult teadmiseks auditeerimistegevuse tsentraliseerimise Tšehhi Vabariigi finantsministeeriumi peamise audiasutuse alla, sest kontrollikoja hinnangul on see auditiasutus ebatõhus; kutsub komisjoni üles esitama Tšehhi valitsuse analüüsile tuginedes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande auditiasutuse personalis tehtavate muudatuste kohta, nii nagu tegevuskavas on nõutud;

227.

võtab teadmiseks, et komisjon ei ole Tšehhi Vabariigi auditisüsteemi puudustega seoses korrektsioone kohaldanud; võtab samas teadmiseks, et komisjon on peamiselt juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimises esinevate puuduste (avalike hangete ja tehingute valimise vead) tõttu kohaldanud korrektsioone mõne rakenduskava suhtes; märgib, et kohaldatud korrektsioone võib rakendada ka muude projektide puhul; on mures selle pärast, et kontrollikoja esialgselt esitatud teabe kohaselt kasutas Tšehhi rahandusministeerium oma positsiooni auditiasutusena ja sertifitseerimisasutusena ära lõpliku veamäära mõjutamiseks; nõuab, et komisjon annaks asja kohta parlamendile üksikasjalikult aru; palub komisjonil töötada koostööd Tšehhi Vabariigi valitsusega välja tegevuskava auditisüsteemi puuduste kõrvaldamiseks ja jälgida selle rakendamist;

228.

rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamine üks liidu aluspõhimõtteid; kordab oma nõudmist, et kõik liidu eelarvemenetluse sidusrühmad võtaksid eelarve koostamisel arvesse soolist võrdõiguslikkust; kutsub seetõttu kontrollikoda üles hindama liidu eelarve täitmist võimaluse korral soolisest vaatenurgast;

229.

avaldab kahetsust, et aastaaruanne ei sisalda kontrollikoja tähelepanekuid ega komisjoni vastuseid meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud kulutuste kohta;

230.

võtab teadmiseks kontrollikoja arvukad tähelepanekud ning komisjoni vastused tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitleva peatüki kohta – see on poliitikavaldkond, mille raames soolise võrdõiguslikkuse temaatikaga kõige rohkem tegeletakse; palub kontrollikojal täpsustada soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud kulutusi puudutavaid tähelepanekuid, juhul kui neid oli;

231.

kordab oma nõudmist teha täiendavaid pingutusi soopõhiste andmete kogumiseks, mis võimaldaks teostada nõuetekohast järelevalvet selle üle, kuidas eelarvelised assigneeringud mõjutavad kummagi sugupoole majanduslikke ja sotsiaalseid väljavaateid, samuti saaks vastava teabe lisada eelarve täitmise aruannetesse; rõhutab, et uus mitmeaastane finantsraamistik annab võimaluse niisuguste andmete väljatöötamiseks ja kasutamiseks ning soolist võrdõiguslikkust arvestava eelarvestamise kui hea juhtimistava rakendamiseks;

232.

rõhutab, et liidu vahendite haldamine peab toimuma läbipaistvuse ja hea juhtimistava põhimõtteid järgides; võtab teadmiseks kontrollikoja leiu, mille kohaselt 2011. aasta eelarve rubriigi 4 maksete osas olulisi vigu ei esine, kuid tõdeb, et neid esineb vahe- ja lõppmaksetes; lisaks võtab teadmiseks, et kõik vead ei olnud arvudes väljendatavad;

233.

tuletab meelde liidu välisabi rahastamise eripära ning tõdeb, et kuigi abi suhtes tuleb kohaldada samu eeskirju ja kontrollinõudeid kui ülejäänud liidu eelarve suhtes, korraldavad seda osaliselt liiduvälised isikud ja üksused, kes teevad seda mõnikord rasketes oludes ja kellel tuleb paindlikult reageerida kriisiolukordadele ja vajadustele;

234.

toetab kõiki kontrollikoja soovitusi peatüki „Välissuhted, välisabi ja laienemine” kohta ning eriti soovitusi, milles käsitletakse välispoliitika vahendite talitust ja temalt oodatavaid muudatusi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve haldamise parandamiseks;

235.

rõhutab, et valimisvaatlusmissioonideks eraldatud vahendite haldamine peab olema läbipaistvam; palub komisjonil esitada eelarvepädevatele institutsioonidele iga eelarveaasta kohta aruande kõigi missioonide kulude kohta, kirjeldades üksikasjalikult kõiki eelarvepunkte, kaasa arvatud väliste teenusepakkujatega seotud kulusid;

236.

juhib tähelepanu vajadusele kasutada valimisvaatlusmissioonide varustust (mööbel, arvutid jms) uuesti kas muudel valimismissioonidel või liidu delegatsioonide poolt, et selle kasutust maksimeerida;

237.

on rahul asjaoluga, et kontrollikoja üht peamist soovitust täites töötab komisjon uute eelarvetoetuse suuniste raames välja parandatud eelarvetoetuste riskijuhtimise raamistiku, mida hakatakse täiel määral kohaldama 1. jaanuarist 2013;

238.

märgib seoses eelarvetoetusega siiski ära kontrollikoja esitatud reservatsioonid ja hoiatused, mis käsitlevad võimalikku eeskirjade eiramiste, pettuste ja korruptsiooni olemuslikku riski; kinnitab oma sügavat veendumust, et kuigi eelarvetoetus on endiselt oluline välisabi vahend, tuleb selle suhtes kohaldada eriti rangeid poliitilisi, juriidilisi ja auditeerimisega seotud eeltingimusi;

239.

on rahul kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu suunatava liidu abi tulemuslikkuse hindamisaruande järeldustega; juhib tähelepanu aruande ühele kesksele soovitusele – vähendada kohmakate menetluste negatiivset mõju kodanikuühiskonna organisatsioonide teostatavate programmide tulemustele – ning on rahul uute võimaluste loomisega, mis lihtsustavad juurdepääsu rahastamisele;

240.

on rahul sellega, et komisjon loeb liidu projektide nähtavust nende hea elluviimise tähtsaks osaks ning et iga projekti puhul on nüüd kohustuslik koostada teavitamiskava.

241.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul oli liidu eelarvest rahastava välisabiga seotud veamäär juba teist aastat järjest allpool olulisuse piiri; on aga mures selle pärast, et vahe- ja lõppmaksetes esines vigu olulisel määral ja kontrollikoda tegi kindlaks, et maksete üldine veamäär (2011. aastal 33 %) oli kõrgem kui kahel eelnenud aastal (2010. aastal 23 % ja 2009. aastal 22 %);

242.

on mures selle pärast, et arengu ja koostöö peadirektoraadi (EuropeAid) ning humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid jälle vaid osaliselt mõjusad; juhib eriti tähelepanu sellele, et neid süsteeme tuleb parandada delegatsioonides; palub komisjonil anda delegatsioonide töötajatele piisavalt vahendeid järelevalveülesannete õigeaegseks ja rahuldavaks täitmiseks; tunneb heameelt selle üle, et 2011. aasta juulis võeti kasutusele kaks korda aastas esitatava välisabi haldamise aruande uus versioon, mille eesmärk on parandada delegatsioonide ja EuropeAidi peakorterite vahelist aruandlust;

243.

kordab, et on mures selle pärast, et välisabi haldamise infosüsteemis tuvastati palju kodeerimisvigu, mis võivad vähendada raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks kasutatavate andmete usaldusväärsust; palub komisjonil jätkata investeerimist andmete kvaliteedi parandamisse ja välisabi haldamise infosüsteemi funktsioonide arendamisse ning eelkõige luua seos auditileidude ja raha sissenõudmise vahel (45);

244.

ootab huviga esimesi tulemusi, mida annab välissuhete direktoraatides 2012. aastal esimest korda kohaldatav komisjoni uus metoodika allesjäänud veamäära arvutamiseks;

245.

jagab kontrollikoja tõsist muret abi korraldamisega seotud inimressursside ebapiisavuse pärast, eelkõige EuropeAidi siseauditiüksuses ja delegatsioonides, ning kahjuliku mõju pärast, mida lepingulise tööjõu suur voolavus peakorterites ja komisjoni ümberkorraldamine 2011. aasta keskel võib abi korraldamisele avaldada; kutsub nõukogu kui teist eelarvepädevat institutsiooni üles vastutama selle eest, et abi korraldamine saaks ka järgnevatel aastatel jätkuda kõrgeimate standardite kohaselt;

246.

märgib, et 2011. aastal, mis oli Euroopa välisteenistuse esimene täispikk tööaasta, eraldati delegatsioonides üksteisest välisteenistuste ja komisjoni töötajate ametikohad ja nende rahastamiseks ettenähtud vahendid; on mures selle pärast, et 2011. aastal kasutas EuropeAidile eraldatud inimaastatest vähemalt 43 hoopis välisteenistus, mida on rohkem kui kummagi organisatsiooni vahel kokku lepitud töökorras ette nähtud paindlikkus võimaldab; nõuab, et nii välisteenistus kui ka komisjon peaksid töökorrast täielikult kinni ja seda eelkõige seetõttu, et EuropeAidi töötajate peamine eesmärk on tagada abi korrektne korraldamine, et hoida ära liidu abi usaldusväärse finantsjuhtimise ohtu seadmine;

247.

toonitab asjaolu, et EuropeAidi personali kavandatavaks suurendamiseks naabruspiirkonnas ei tohiks vähendada ja naabruspiirkonda üle viia personali, kes korraldab liidu abi vähim arenenud riikidele ja muudele madala sissetulekuga riikidele teistes piirkondades; on arvamusel, et täiendavate vajaduste tekkimise korral läheb vaja täiendavat personali;

248.

nõuab tungivalt, et komisjon ja välisteenistus keskenduksid järgmise, 2014.–2020. aasta finantsraamistiku alla kuuluvate kuluprogrammide väljatöötamisel pigem tulemustele ja mõju hindamisele ning kasutaksid selleks muu hulgas eelnevalt kindlaks määratud, riigipõhiseid, selgeid, läbipaistvaid ja mõõdetavaid näitajaid, mille puhul on arvesse võetud iga vahendi eripära ja eesmärke; toetab kontrollikoja soovitust, mille kohaselt peaks komisjon kindlaks määrama poliitilised eesmärgid, mille abil on tal võimalik paremini tõendada, kuidas ta järgmise programmitöö perioodi ajal liidu lisaväärtuse tagab; tuletab meelde oma nõudmist, et liidu abi hindamises osaleksid kõik asjaomased sidusrühmad, sh partnerriikide kodanikuühiskond ja kohalikud ametiasutused;

249.

on mures selle pärast, et kontrollikoda kasutab üldeelarves tehtud välissuhete, välisabi ja laienemisega seotud tehingute veamäära arvutamiseks ning ERFi maksete veamäära arvutamiseks erinevat meetodit; märgib, et kontrollikoda otsustas oma meetodid alates 2012. aastast ühtlustada, et anda Euroopa Parlamendile liidu välistegevuse valdkonna meetmetest ühtne ülevaade;

250.

nõuab seoses Euroopa välisteenistuse loomisega, et kolmandates riikides toimuva programmitöö ja eelarve täitmise osas oleksid komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ülesanded ja vastutus selgelt jagatud ja kooskõlastatud;

251.

palub komisjonil anda enne 2013. aasta juulit teada, kui palju on neid valitsusväliseid organisatsioone, kellele liit maksab toetust, kuid kes ei saa mingit muud tulu peale valitsusasutuste eraldatava raha;

252.

nõuab üksikasjalikku kokkuvõtet Liibüale eraldatud summade kohta; nõuab ühtlasi, et selgitataks, kas liidu Liibüa suursaadiku edasivolitamine on kehtetuks tunnistatud;

253.

palub komisjonil kasutada eduaruannetes hõlbustamise eesmärgil fooritulede süsteemi, mille abi näidata, mis on aastate lõikes paremaks või halvemaks läinud;

254.

on mures selle pärast, et Haiti Vabariigile antava eelarvetoetuse tulemusnäitajaid ei ole avalikustatud; nõuab tungivalt, et komisjon avalikustaks need näitajad ja asjakohased hinnangud selle kohta, milline on Haiti valitsuse tulemuslikkus eelarvetoetuse saamise tingimuste täitmisel;

255.

märgib, et uued eelarvetoetuse kriteeriumid on sätestatud komisjoni teatises „Tulevane lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele”; palub komisjonil rakendada neid kriteeriume Haiti valitsusele antavale eelarvetoetuse suhtes alates 2013. aastast ja läbipaistval viisil;

256.

peab äärmiselt kahetsusväärseks, et vaatamata lubadusele ei ole komisjon siiani avaldanud nimekirja projektidest, mida liit Haitis rahastab; palub komisjonil see nimekiri viivitamata avaldada ja esitada ka hinnang selle kohta, milline on nende projektide jätkusuutlikkus viie aasta perspektiivis;

257.

nõuab, et komisjon korraldaks 2013. aastal Haiti jaoks ettenähtud liidu abiprogrammi kohta kõige esimese, seni edasi lükatud üldise mõjuhinnangu ja esitaks selle kohta aruande eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

258.

on mures kontrollikoja auditileidude pärast, mis sisalduvad tema eriaruannetes nr 1/2012 „Euroopa Liidu arenguabi mõjusus toiduga kindlustatuse tagamiseks Sahara-taguses Aafrikas” ja 13/2012 „Euroopa Liidu arenguabi Sahara-taguse Aafrika joogiveega varustamisele ja sanitaarvaldkonnale”, mis annavad põhjust liidu abi jätkusuutlikkuse pärast muret tunda; tunneb heameelt nimetatud aruannetes esitatud kontrollikoja soovituste üle ja nõuab, et komisjon võtaks neid soovitusi liidu arenguabist võimalikult suure kasu saamiseks arvesse;

259.

tunneb heameelt selle üle, et uue finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaselt on kasutusele võetud ELi usaldusfondid, mis suurendavad liidu tegevuse nähtavust ja võimaldavad liidu raha kasutusahelat rangemini kontrollida; palub komisjonil nende fondide tulemuslikkuse kohta Euroopa Parlamendile aru anda;

260.

on mures selle pärast, et teadustegevuse raamprogrammide rakendamiseks kasutatakse otsest ja kaudset tsentraliseeritud haldamist, mis hõlmab kuut komisjoni peadirektoraati ja kaht rakendusametit; märgib, et peale selle täidavad osa eelarvest kaudse tsentraliseeritud haldamise raames ühisettevõtted ja Euroopa Investeerimispank;

261.

peab kahetsusväärseks, et kuna sellesse poliitikavaldkonda on kaasatud arvukalt komisjoni talitusi, siis on otsuste tegemine ja vastutus läbipaistmatu; palub komisjonil volinike pädevuse läbi vaadata, et võtta suuremal määral arvesse pädevuste jagunemist parlamendi komisjonide vahel ja liikmesriikides levinud tava;

262.

on mures selle pärast, et Leedus asuva Ignalina tuumaelektrijaama demonteerimine viibib, sest ametiasutuste ja töövõtjate vahel on tekkinud konfliktid; tunneb heameelt ja toetab asjaolu, et komisjon ja rahvusvahelised rahastajad on otsustanud kooskõlas Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni soovitustega peatada projektile rahalise toetuse andmise, kuni konflikte ei ole lahendatud;

263.

tunneb sügavat muret selle üle, et praegu puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, milliseid summasid on vaja kogu dekomisjoneerimisprotsessi lõpule viimiseks; märgib, et protsessile kulub veel märkimisväärselt vahendeid, ning taunib asjaolu, et liikmesriigid pole loonud vajalikke mehhanisme selle lisaraha tagamiseks; kordab ja rõhutab asjaolu, et lõplik vastutus tuumajaama ohutu sulgemise eest lasub liikmesriigil, kus jaam asub; märgib, et selle kohustuse täitmata jätmine seab ohtu liidu kodanikud;

264.

võtab teadmiseks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) poolt Rootsi sertifitseerimisasutuselt (SKB) muu hulgas tellitud eksperdiaruande, milles kinnitatakse, et GNSi kütuseelementide mahutid on ohutud; märgib murelikult, et kütuseelementide mahuteid puudutavaid dokumente, mis on kättesaadavad olnud juba pikka aega, ei ole edastatud Leedu sertifitseerimisasutusele; märgib, et seni, kuni kütuseelemente ei ole paigutatud mahutitesse, tuleb Ignalina elektrijaama suhtuda kui käigus olevasse, mis tähendab seda, et liit peab jätkama raha eraldamist umbes 2 000 töötaja töötasuks; nõuab, et komisjon ei aktsepteeriks ühtegi Leedu valitsuse vabandust, mis tekitaks loa saamisel ja projekti elluviimisel lisaviivitusi; palub ühtlasi, et komisjon kehtestaks range ajakava ja ähvardaks selle eiramisel karistustega;

265.

palub Bulgaarial, Leedul ja Slovakkial koostada dekomisjoneerimiskavad, sh üksikasjalikud rahastamispaketid, milles selgitatakse, kuidas tuumaelektrijaamade sulgemist rahastatakse;

266.

märgib, et kontrollikoja hinnangul oli selles kuluvaldkonnas, mida täidetakse peamiselt tsentraliseeritult, kõige tõenäolisem veamäär 2011. aastal 3 %, mis on enam kui kaks korda kõrgem kui 2010. aasta määr 1,4 %;

267.

märgib, et eeskirjade eiramise risk seisneb peamiselt selles, et toetusesaajad võivad rahastamiskõlblikke kulusid tegelikest suuremana näidata; riski suurendavad veelgi rahastamiskõlblike kulude arvutamiseks kasutatavad keerulised eeskirjad; peale selle kohaldavad rakendusasutused eeskirju teatavates valdkondades erinevalt; veaallikad on ka rahastamiskõlbmatud personalikulud ja äritegevusega seotud abikõlbmatud kulud; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei võtnud õigel ajal vastumeetmeid;

268.

peab lubamatuks asjaolu, et kontrollikoda leidis puudusi ka töös, mida tegid sõltumatud audiitorid toetusesaajate väljamaksetaotluste kontrollimisel: 25 juhul 31-st, mille kohta audiitorid olid väljastanud märkusteta arvamuse, leidis kontrollikoda vigu; on mures sellise ilmse ebaprofessionaalsuse pärast;

269.

on aga rahul sellega, et kontrollikoja hinnangul on järelauditid mõjusad;

270.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoda leidis, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole mõjusad; palub komisjonil järelevalve- ja kontrollisüsteemid viivitamata korralikult tööle rakendada;

271.

võtab teadmiseks kontrollikoja järeldused, et 31. detsembril 2011 lõppenud eelarveaasta teadusuuringute ja muude sisepoliitika valdkondade maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud ning et teadusuuringute ja muude sisepoliitika valdkondade läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid osaliselt mõjusad; väljendab kahetsust, et kontrollikoja aruandes ei ole esitatud üksikasjalikku teavet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kulude kohta;

272.

rõhutab, kui oluline on liidu julgeoleku ja majanduse jaoks peatükk 18 02 – Solidaarsus – Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine; kutsub komisjoni üles eelarve kavandamist parandama;

273.

võtab teadmiseks komisjoni siseasjade peadirektoraadi 2011. aasta tegevusaruandes esitatud reservatsioonid maine ohustamise kohta viivituste tõttu SIS II rakendamisel; võtab teadmiseks finantsriskid, mis tulenevad rahastamisprogrammide „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” ning „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” raames jagatud toetuste auditeerimata kogumi allesjäänud veamäärast; palub, et komisjon jätkaks teatavaks tehtud parandusmeetmete rakendamist;

274.

mõistab, et seitsmenda raamprogrammi osalejate arv on järsult suurenenud (peaaegu 20 000-ni) ja et kogemuste puudumine ja keerulised eeskirjad võivad vigu tekitada; innustab komisjoni jätkama osalejatele juhiste ja tagasiside andmist;

275.

peab mõistetamatuks, et toetusesaajate audiitorid esitavad finantsaruannete kohta vigaseid sertifikaate; on veendunud, et komisjon peab keskenduma suuniste andmisele eraaudiitorite kutsekvalifikatsiooni kohta ja täiendava oskusteabe pakkumisele;

276.

võtab teadmiseks näited, mida kontrollikoda on toonud personali- ja kaudsete kulude deklaratsioonides esinevate vigade kohta; märgib, et programmi „Horisont 2020” ettepanekuga nähti nende kulukategooriate jaoks ette eeskirjade oluline lihtsustamine; on seisukohal, et kui veamäära soovitakse märkimisväärselt vähendada, siis on lihtsustamine väga oluline;

277.

märgib, et komisjon püüab eelkontrollimenetluste läbivaatamisel varajase heakskiitmise ja kontrolli vahel tasakaalu saavutada;

278.

märgib ühtlasi, et seitsmenda raamprogrammi auditistrateegia raames auditeeriti toetusesaajaid, kes saavad 48 % seitsmenda raamprogrammi eelarvest;

279.

võtab ühtlasi teadmiseks asjaolu, et komisjon kasutab korrektsioonide puhul kindlamääralistel maksetel põhinevat lihtsustatud ekstrapoleerimise meetodit, mis võib sissenõudmist kiirendada, kui toetusesaajad teevad täielikult koostööd;

280.

nõuab, et komisjon parandaks koostööd kõikides peadirektoraatides ja muudes asjaomastes asutustes ning teeks töö, otsustusprotsessi ja vastutuse jagunemise nende vahel läbipaistvamaks;

281.

toetab täielikult kontrollikoja soovitusi, mille kohaselt tuleb

282.

kutsub Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutust (EACEA) üles muutma ühepoolseid ja ebapiisavaid finantsnäitajaid, mis on kehtestatud toetusesaajate rahalise olukorra hindamiseks ning toetuse osamaksete taseme üle otsustamiseks, millega seatakse ohtu isegi välja valitud projektid, kuna ei maksta välja tavapäraseid esimesi osamakseid, vaid oodatakse projekti lõpule jõudmist ning aruandeid; tuletab EACEA-le meelde, et projektide tõhus järelevalve ja kontroll hõlmab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning väga väikeste organisatsioonide tingimuste realistlikku hinnangut;

283.

väljendab muret järelkontrollide käigus avastatud oluliste vigade pärast EACEA alustehingutes seoses elukestva õppe programmiga (2007–2013); märgib, et need vead on tingitud põhiliselt piisavalt tõendavate dokumentide puudulikust esitamisest toetusesaajate poolt ning toetuskõlblikkuse eeskirjade mittejärgimisest; julgustab EACEAd veelgi täiustama oma kontrollisüsteeme, kohandama neid vastavalt eri liiki toetusesaajatele ja kasvatama nende teadlikkust oma finantskohustustest ning -kontrollist;

284.

avaldab heameelt riiklike ametite ja asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemides tehtud paranduste ning asjaolu üle, et liikmesriikide ametite kaudu rakendatud programmide puhul langes veamäär 2011. aastal 1 %-ni, mis on märkimisväärselt väiksem näitaja kui eelnevatel aastatel;

285.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et neljandat aastat järjest on komisjoni teabevahetuse peadirektoraadil aasta tegevusaruandes ikka veel reservatsioone, mis puudutavad autoriõigust käsitlevate õigusaktide mittejärgimist, kuigi tegevuskava võeti vastu 2009. aastal;

286.

võtab teadmiseks edukad meetmed, mida komisjon on rakendanud spordivaldkonnas; kutsub komisjoni sellegipoolest üles kasutama julgemalt olemasolevaid vahendeid ja eelarvet, et valmistuda 2014. aasta spordiprogrammiks.

287.

nõuab, et seni kuni nõustajate töö lisaväärtus ei ole kinnitust leidnud, ei hüvitaks komisjon enam nende volinike nõustajate sõidukulusid, kelle töö ei ole käegakatsutavaid tulemusi andnud;

288.

võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja leiu, mille kohaselt ei olnud 28st auditeeritud juhtumist 15 puhul individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile kättesaadav teave töötajate isikliku või perekondliku olukorra kohta ajakohastatud; soovitab komisjonil kontrollikoja soovitust arvesse võtta ja nõuda töötajatelt asjakohaste ajavahemike järel nende isiklikku olukorda tõendavate dokumentide esitamist ning võtta kasutusele süsteem nende dokumentide õigeaegseks kontrollimiseks;

289.

palub komisjonil korraldada põhjalik uuring selle kohta, millised erinevused esinevad samas töökohas asuvate liidu ja liikmesriikide avalike teenistujate ja välisteenistuste ametikohtadel nõutavates kvalifikatsioonides, privileegides, töötingimustes, hüvitistes, puhkusepäevades ja palgatasemetes ja kas need erinevused õigustavad asjakohast kohaldatavat maksusüsteemi arvesse võttes liikmesriigi lähetatud teenistujate ja liidu avalike teenistujate töötasu erinevusi, võrreldes juhtumeid, kus perekondlikud olud on standardsed;

290.

märgib murelikult, et komisjon ei suuda anda täielikku ülevaadet kuludest, mis aastas tekivad koosseisuväliste töötajate ja ajutiste töötajate töölevõtmisega; nõuab nende kulude süsteemset järelevalvet ja avalikustamist;

291.

kutsub komisjoni üles kasutama hoonete ja sõidukulude vähendamiseks rohkem selliseid tehnoloogiaid nagu telekonverentsid ja kaugtöö; palub komisjonil hinnata, kui palju raha oleks võimalik kokku hoida, kui kasutada neid tehnoloogiaid rohkem, ja esitada tulemused Euroopa Parlamendile 2013. aasta septembriks;

292.

nõuab institutsioonidevahelise andmebaasi loomist teadustööks, et vältida samade teemade mitmekordset rahastamist ning võimaldada tulemuste vahetamist;

293.

on saanud OLAFi järelevalvekomiteelt teavet põhiõiguste rikkumiste kohta OLAFi juurdluste käigus; väljendab suurt muret sellise teabe pärast ning nõuab nimetatud juhtumite osas täielikku läbipaistvust, olenemata sellest, milline(millised) isik(ud) on asjasse segatud;

294.

märgib ära mitmed püüded hägustada OLAFi juurdlusmeetodite kohta esitatud süüdistuste selgitamist; peab sellist tegevust kohatuks ning nõuab täielikku selgust nende süüdistuste uurimisel;

295.

on mures, et Eurobaromeetri uurimismeetodeid on peamiselt teaduslikes väljaannetes kritiseeritud, ja palub komisjonil esitada selle kohta üksikasjaliku arvamuse;

296.

tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda annab juba teist korda aru ELi eelarvest rahastatava tegevuse tulemuslikkuse kohta; palub kontrollikojal hinnata selle raames ka muid komisjoni talitusi, eelkõige tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati ning peasekretariaati;

297.

märgib, et liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise aruande (COM(2012) 675) võttis komisjon vastu 21. novembril 2012. aastal, mistõttu jäi nii Euroopa Parlamendile kui ka kontrollikojale vähe aega selle läbivaatamiseks ja sellele vastamiseks; kordab, et nõuab komisjonilt endiselt, et see tutvustaks hindamisaruannet pädevas komisjonis ja täiskogul samal ajal, kui tutvustatakse kontrollikoja aastaaruannet;

298.

on seisukohal, et 2011. aastat käsitleva hindamisaruandega seoses on tehtud edusamme, sest aruandes esitatakse teatav tulemuspõhine teave, mis oli kõigist peamistest eelarverubriikidest eraldatud raha kohta 2011. aastal kättesaadav, ning võetakse kokku iga eelarverubriigi puhul teatavate rahastamisprogrammide hindamise tulemused;

299.

peab aga kahetsusväärseks, et aruandes esitatakse kõigest eri programme ja eri ajavahemikku hõlmavate hindamiste kokkuvõtted ega hinnata põhjalikult komisjoni poolt meetmete elluviimisel 2011. aastal saavutatud tulemusi;

300.

nõustub kontrollikoja seisukohaga, (46) et hindamisaruandes ei esitata veel piisavalt tõendeid ega usaldusväärset teavet liidu meetmete tulemuste kohta ja seetõttu ei saa see täita eesmärki, mis tal eelarve täitmisele heakskiidu andmisel olema peaks;

301.

märgib rahuloluga, et teatavad hindamistulemused aitavad parandada programmide lõplikku mõju; innustab komisjoni võtma meetmete kujundamisel peamisi hindamistulemusi arvesse;

302.

palub komisjonil anda eelarvepädevatele institutsioonidele kord aastas teada, millised muutused on toimunud väljaspool liidu eelarvet olevatel kontodel, sh milline on olnud kontode rahavoog ja milline on iga konkreetse konto eesmärk;

303.

juhib tähelepanu sellele, et kokkuvõtete esitamist 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarverubriikide kaupa ei saa iseenesest pidada liidu rahaliste vahendite hindamiseks;

304.

on seisukohal, et kuna aruanne sisaldab eri hindamiskokkuvõtteid, mis hõlmavad vahe-, järel- ja lõpphindamisi, siis on aruande ülesehituse tõttu keeruline teha tulemuste kohta sidusaid järeldusi;

305.

märgib, et komisjoni enda andmeil käsitlevad programmide mõjuhinnangud üldjuhul vähemalt kolm kuni viis aastat varem kulukohustustega seotud vahendeid; nõuab, et talle esitataks igal aastal ELi toimimise lepingu artikli 318 kohaselt hindamisaruanne, milles käsitletakse eelkõige eelnenud aastal saavutatud tulemusi, st meetmeid, mida on aasta jooksul võetud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks;

306.

palub komisjonil hindamisala laiendada ja töötada välja tegeliku kulutõhususe arvutamise meetod, mille eesmärk on mõõta poliitiliste eesmärkide täitmisel saavutatud tulemusi nende eesmärkide täitmiseks ettenähtud raha ja tööjõu alusel;

307.

palub komisjonil tagada see, et hindamised oleksid sõltumatud; märgib, et hindamisaruanded tuleks võimalikult kiiresti esitada Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile;

308.

palub komisjonil töötada piisavalt vara enne 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust välja uus haldus- ja tulemuspõhise teabe süsteem, sh hindamisaruande vorm ja eesmärk, ning võtta seejuures arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi, mis on toodud käesoleva resolutsiooni punktides 327 ja 328, ning esitada see eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

309.

palub komisjonil luua sel eesmärgil tulemusi puudutavate andmete kogumiseks usaldusväärne süsteem, millega abil teha tulemused ja mõju kindlaks nende tekkimisel (47);

310.

tunneb heameelt paranduste üle, mida kontrollikoda täheldas aasta tegevusaruannetes komisjoni tulemustealase enesehindamisega seoses, eelkõige nende esimeses osas sisalduva poliitikaga seotud tulemuste aruandluses;

311.

peab aga kahetsusväärseks, et piiratud arvu üldeesmärkide ja mõjunäitajate puhul, mille peadirektoraadid peavad määratlema, esineb endiselt probleeme, mis piiravad nende kasulikkust (48);

312.

peab kahetsusväärseks ka seda, et enamiku näitajate ja eesmärkide puhul, mis on seotud terve perioodiga 2007–2013, ei ole vahenäitajaid ega vahesihte seatud; rõhutab sellega seoses, et mõjunäitajatel peaksid olema tähtajad ja asjakohased kvantifitseeritud eesmärgid;

313.

on mures selle pärast, et komisjoni peadirektoraadid ei kehtestanud säästlikkusega (sh sisendite maksumus, tõhusus ning sisendite, väljundite ja tulemuste vaheline suhe) seotud põhitegevuse eesmärke ega andnud ka nende kohta aru;

314.

tuletab komisjonile meelde eeskirju, mis puudutavad kõrgemate ametnike rotatsiooni komisjoni administratsioonis; kinnitab, et neid nõudeid on vaja läbipaistvuse tagamiseks ja teabe kinnihoidmise vältimiseks; palub komisjonil selle põhimõtte rakendamisel edaspidi erandeid mitte teha ja rõhutab, et kõrgemad juhtimistasandid peavad andma eeskuju ja võtma erivastutuse;

315.

peab ühtlasi kahetsusväärseks, et aasta tegevusaruannete 1. osas esitatud poliitikaalaste tulemuste kirjeldus ei ole piisavalt tulemuskeskne ja et kontrollikoja ei leidnud juhtimiskava ja aasta tegevusaruannete kontrollimisel, et selles vallas oleks erilisi edusamme tehtud;

316.

rõhutab, et juhtimiskavas kehtestatud ja aasta tegevusaruannetes esitatavate eesmärkide, näitajate ja sihtide vahel peab valitsema sidusus;

317.

rõhutab ühtlasi, et tuleb selgitada, miks ei vastanud saavutatud tulemused asjaomasele eesmärgile või sihile aasta tegevusaruandes;

318.

juhib vastavalt kontrollikoja aastaaruande punktidele 10.17 ja 10.18 tähelepanu sellele, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning regionaalpoliitika peadirektoraadi koostatud hinnangute täpsus sõltub suures osas liikmesriikide esitatud andmete kvaliteedist; innustab komisjoni talitusi andma välja andmete sisestamist käsitlevaid suuniseid ja motiveerima liikmesriike esitama tulemuste kohta kvaliteetseid andmeid;

319.

märgib, et vastavalt komisjoni peasekretäri iga-aastastele tegevusaruannetele on komisjoni peadirektorid viinud üldised ja konkreetsed eesmärgid oma juhtimiskavades tööhõive ja majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020” kooskõlla;

320.

tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020”, (49) mille president Barroso algatas 2010. aastal, on komisjoni peamine projekt ja selle eesmärk on saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv; juhib tähelepanu sellele, et strateegia keskmes on viis kaugeleulatuvat, kvantifitseeritavate näitajate alusel mõõdetavat eesmärki, mis puudutavad tööhõivet, uuendustegevust, haridust, vaesust ja kliimat/energiat;

321.

märgib, et Eurostati ülesanne on toetada strateegiat statistikaga ning eelkõige töödelda ja esitada asjakohast statistikat ja tagada kvaliteetsed andmestandardid;

322.

märgib, et Eurostat ei suutnud jälle delikaatset teavet asjakohaselt hallata, nagu juhtus näiteks Kreekat puudutavate andmetega; palub komisjonil kvaliteeti rangemalt kontrollida ja tagada see, et Eurostat oleks statistiliste andmete esitamisel täpsem; nõuab, et selle kohta esitataks 2014. aasta märtsiks aruanne;

323.

rõhutab, et Euroopa statistikasüsteemi usaldusväärsust tuleb suurendada; tunneb heameelt soovituste üle, mille kontrollikoda on andnud oma eriaruandes nr 12/2012 ja mille kohaselt tuleks „kasutusele võtta Euroopa statistika, mis tagaks ametialase sõltumatuse, piisavad vahendid ning tõhusa järelevalve, sh karistused juhtudel, kui kvaliteedinõudeid ei järgita” (50);

324.

rõhutab, et liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia ei põhine tegevustel, mis kuuluvad kõik mõne kindla peadirektoraadi pädevusvaldkonda, vaid see hõlmab seitset valdkonnaülest juhtalgatust, millest igaüht viivad ellu mitu peadirektoraati ja mis eeldab komisjonis koordineerimist ja koostööd;

325.

märgib, et juhtalgatustega seotud komisjoni talituste vaheline koordineerimine on toimunud talitustevaheliste konsultatsioonidena eri kujul, vahel ka mitteametlikult; (51) peab aga kahetsusväärseks, et üheksa president Barroso poolt 2010. aasta aprillis moodustatud volinike rühma kohtusid ainult harva, (52) mistõttu seda uut koordineerimisvõimalust ei kasutatud 2011. aastal piisavalt; peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõigi juhtalgatuste elluviimise rahuldavaks koordineerimiseks ei ole mingit konkreetset mehhanismi kasutusele võetud;

326.

peab kahetsusväärseks, et strateegia „Euroopa 2020” algus 2010. aastal ei langenud ajaliselt kokku uue programmitöö perioodiga 2014–2020 ja seetõttu tekivad strateegia elluviimisel teatavad viivitused juhtudel, kus liikmesriigid ei ole suutnud ei nende enda ega liidu rahastatavaid aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu programme kohandada;

327.

palub kõigil strateegiaga „Euroopa 2020” seotud komisjoni talitustel seada vastavalt asjakohasust, võrreldavust ja usaldusväärsust puudutavatele kontrollikoja nõudmistele juhtimiskavas piiratud arvul lihtsaid eesmärke, mille abil anda iga-aastases tegevusaruandes hinnang komisjoni saavutustele strateegia täitmisel;

328.

palub komisjonil ELi toimimise lepingu artiklis 318 ette nähtud hindamisaruande ülesehitust põhjalikult muuta ning eristada sisepoliitika meetmeid välispoliitika omadest ja keskenduda aruande sisepoliitika osas strateegiale „Euroopa 2020”, sest see kajastab liidu majanduskasvu ja tööhõive ning majandus- ja sotsiaalpoliitikat; rõhutab, et toonitada tuleks juhtalgatuste elluviimisel saavutatut;

329.

kiidab heaks tulemusauditite tulemustega seoses tehtud kontrollikoja peamised järeldused, mis on järgmised:

330.

märgib rahuloluga, et komisjon on juurutanud süsteemi järelmeetmete võtmiseks tulemusauditite põhjal koostatud kontrollikoja eriaruannetes antud kõigi soovituste täitmiseks (vt eriaruannet nr 19/2012); (53) palub komisjonil järelmeetmete võtmist parandada, et rakendada kontrollikoja ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni antud soovitused õigeaegselt, tõhusalt ja tulemuslikult;

331.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon koostas eraldi töödokumendid või raportid kontrollikoja eriaruannete kohta, mille auditileidude kohta võib lugeda eraldi dokumendist (54);

332.

on seisukohal, et eriaruannetes kirjeldatud auditileidude poliitiline hindamine peaks olema eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lahutamatu osa;

333.

tunneb seetõttu heameelt konsultatsioonide üle, mida peetakse eelarvekontrollikomisjoni, komisjonide esimeeste konverentsi ja esimeeste konverentsi vahel eesmärgiga leida kõige parem lahendus, kuidas võtta eriaruannete auditileide arvesse ja saada tänu sellele kontrollikoja audititööst suurimat kasu;

334.

palub oma organitel leida 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks teostatav ja püsiv lahendus.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. eelarveaasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2012) 436 – C7-0224/2012) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 kohaselt 2011. aasta kohta koostatud kontrollikoja kinnitavat avaldust, (4) mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2013. aasta otsust Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmise kohta (5) ning oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on kõnealuse otsuse lahutamatu osa,

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2013. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisel (05752/2013 – C7-0038/2013),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (6) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (7) eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0096/2013),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.

arvestades, et kontrollikoja eriaruannetes esitatakse teavet niisuguste probleemsete teemade kohta, mis on seotud rahaliste vahendite kasutamisega, ning need on seega Euroopa Parlamendi jaoks kasulikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli täitmisel;

C.

arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta moodustavad Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2013. aasta otsuse (Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon) lahutamatu osa;

1.

tunneb heameelt kontrollikoja aruande üle ja võtab teadmiseks selles sisalduva hävitava hinnangu nii komisjoni kui ka liikmesriikide võetud meetmetele;

2.

rõhutab, et ühise kalanduspoliitika eesmärk on edendada jätkusuutlikku kalapüüki, mis eeldab kalandussektori elujõulisust pikemas perspektiivis ning tasakaalu kalavarude ja laevastiku püügivõimsuse vahel, et vältida kalavarude ülepüüki;

3.

võtab teadmiseks, et ehkki liigsete püügivõimsuste vähendamine on olnud varasemate ühise kalanduspoliitika reformide ajal pidevalt kõneaineks ning seda on käsitletud kontrollikoja eriaruannetes nr 3/1993 ja nr 7/2007, ei ole kulukad meetmed, mida on võetud püügivõimsuste vähendamiseks kalalaevastike varude suurusega vastavusse viimise teel, siiani tulemusi andnud;

4.

tunnistab, et 1995. aastast saadik on liidu kalasaagid olnud langusteel ning et ühise kalanduspoliitika reformi käsitleva 2009. aasta 22. aprilli komisjoni rohelise raamatu (COM(2009) 163) andmetel on selle languse põhjuseks peamiselt ülepüük ning et see moodustab nõiaringi, mis hõlmab liigseid püügivõimsusi ja kalalaevastike kehvi majandustulemusi;

5.

on mures selle pärast, et 2002. aastal toimunud viimasest ühise kalanduspoliitika reformist saadik on kalasaagid vähenenud 1 000 000 tonni võrra ning töökohtade arv kalandussektoris on langenud 421 000-lt 351 000-le;

6.

märgib, et kuigi liigne püügivõimsus ei ole ametlikult määratletud, on ülepüütud kalavarude tõttu vähenev püük ja kaotatud töökohad tegelik tõendus selle kohta, et püügivõimsus on liiga suur; kutsub seetõttu komisjoni üles määratlema liigse püügivõimsuse mõistet ning kaaluma asjakohasemaid ja tõhusamaid meetmeid, millega soodustada püügivõimsuse tasakaalustamist püügivõimalustega;

7.

on arvamusel, et komisjon peaks viivitamata koostama aruande, mis sisaldab andmeid liidu liigse püügivõimsuse kohta kalavarude ja riikide kaupa;

8.

tunneb lisaks muret selle pärast, et kalalaevastiku püügivõimsuse ülemmäärad on laevastiku suuruse piiramise vahendina muutunud kasutuks, sest kalalaevastiku tegelik suurus jääb ülemmääradele tublisti alla – see võiks olla koguni 200 000 tonni võrra suurem ja oleks ikkagi eeskirjadega kooskõlas; rõhutab, et samal ajal on kalalaevastiku püügivõimsus tänu tehnoloogilisele arengule viimase kümne aastaga tõusnud keskmiselt 3 % aastas;

9.

märgib, et ühise kalanduspoliitika raames mõõdetakse aluste võimsust (kilovattides) ja suurust (brutotonnaaž) ning et nende näitajate puhul ei võeta arvesse püügitehnoloogia arengut, mis raskendab nende vähendamiseks sobivate eesmärkide seadmist; märgib, et komisjon tahab säilitada nimetatud staatilisi näitajaid kuni 2015. aasta lõpuni;

10.

palub komisjonil jõustada liikmesriikide kohustus korrektselt ajakohastada laevandusregistri andmeid ning kehtestada aruande esitamise kohustus nende jõupingutuste kohta püügivõimsuse tasakaalustamisel püügivõimalustega;

11.

märgib püügivõimsuse vähendamisega seoses, et komisjoni uus ettepanek ühise kalanduspoliitika kohta põhineb uuel turupõhisel lähenemisviisil (ülekantavate kalapüügiõiguste toetuskavad), kuna komisjon on jõudnud järeldusele, et neil kavadel on püügivõimsuse vähendamisel oluline osa;

12.

väljendab muret seoses puudustega püügiõiguste käsitlemise eeskirjades juhtudeks, kui kalalaevad avaliku sektori toetusega lammutatakse, samuti seoses selgete ja tulemuslike kriteeriumide puudumisega kalalaevade valimiseks; on seisukohal, et lammutuskavasid on osaliselt puudulikult rakendatud, maksumaksja raha on kasutatud näiteks juba kasutusest kõrvaldatud laevade lammutamiseks või kaudselt isegi uute laevade ehitamiseks; märgib aga, et mõnedes liikmesriikides on lammutuskavad täitnud oma eesmärgi; rõhutab seetõttu liigse püügivõimsuse vähendamise eesmärgil rakendatavate lammutuskavade kasutamise korral vajadust range järelevalve järele, et vältida nende kavade kuritarvitamist;

13.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Kalandusfondist (EKF) rahastatavad investeeringud kalalaevade pardavarustusse võivad suurendada konkreetsete laevade püügivõimet; peab ebapiisavaks tõlgendavat märkust, mille komisjon koostas ja saatis liikmesriikidele pärast laevade püügivõimele pühendatud kontrollikoja eriaruannet, milles kontrollikoda nõudis riigiasutustelt rangemate kontrollide jõustamist, enne kui teha otsuseid pardal tehtavate investeeringute projektide rahastamise kohta;

14.

märgib, et eriaruande nr 12/2011 punktis 36 on kirjas, et 2010. aasta lõpuks oli liikmesriikide sertifitseeritud kulutuste kohaselt EKF kasutanud 645 miljonit eurot ehk 15 % perioodil 2007–2013 kättesaadavast summast, ja et enamik sellest summast deklareeriti 2010. aastal ning seisuga 31.12.2010 oli komisjonil välja maksmata veel 292 miljonit eurot, kuna nõukogu võttis oma 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (8) vastu plaanitust hiljem ning liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide esialgne sisseseadmine oli keerukas; märgib, et 2011. aasta detsembri lõpuks moodustasid liikmesriikide tõendatud vahemaksed 28 % EKFi kogueraldistest ehk kokku 1,188 miljardit eurot, ja peab tervitatavaks tõsiasja, et EKFi raha kasutamine on nüüd kiirenenud;

15.

soovitab liikmesriikidel võtta meetmed, et teha järgmist:

16.

palub komisjonil kehtestada kalalaevastiku püügivõimsuse tõhusad ülemmäärad;

17.

on arvamusel, et ühise kalanduspoliitika elluviimiseks piirkondades ning selle programmide ja meetmete vastavaks haldamiseks tuleb ühist kalanduspoliitikat reformida;

18.

kiidab heaks kontrollikoja soovitused, mille kohaselt:

19.

on lisaks seisukohal, et tänu kontrollikoja kriitikale on selgunud, et EKFi ja ühise kalanduspoliitika puhul ei kasutata praegu ühiseid vahendeid tõhusalt, ning peab seetõttu tervitavaks tõsiasja, et kogu süsteem vaadatakse lähiajal läbi; toonitab, kui oluline on süsteemi ümbertöötamise juures keskenduda pigem kalanduspoliitika nendele valdkondadele, millega on kõige parem tegelda liidu tasandil (nagu näiteks keskkonnaalased aspektid), kui mitut tüüpi ebatõhusatele subsideerimiskavadele;

20.

väljendab heameelt Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 13/2011 üle;

21.

tuletab meelde, et käibemaksu korrektsest kogumisest sõltub otseselt nii liikmesriikide majandus kui ka liidu eelarve, sest maksupettus ja eelkõige käibemaksupettus tekitab liidu eelarves ja liikmesriikide majanduses suurt saamata jäänud tulu ning süvendab seetõttu võlakriisi veelgi; juhib tähelepanu sellele, et hinnanguliselt sooritatakse aastas käibemaksupettusi umbes 1,4 miljardi euro eest;

22.

on seisukohal, et eriti praeguses majanduskeskkonnas tuleks keskenduda tulemuslikumatele ja õiglasematele maksukogumissüsteemidele; rõhutab, et selliste süsteemide parandamine peaks olema liidu ja kõigi, eelkõige suurimates majandusraskustes olevate liikmesriikide olulisim prioriteet;

23.

tuletab meelde, et vastavalt komisjoni tellimusel teostatud uuringule on keskmine liidu käibemaksulõhe hinnanguliselt 12 %; juhib eriti tähelepanu sellele, et kõige sügavamas võlakriisis olevates liikmesriikides Kreekas ja Itaalias on käibemaksulõhe tõusnud murettekitavale tasemele, sest see on esimeses 30 % ja teises 22 %;

24.

rõhutab, et lisaks maksust kõrvalehoidumisele ja makseviivituste tagajärjel saamata jäänud tulule on käibemaksulõhes oma osa ka pettusel, läbipaistmatutel eeskirjadel, üksteisega ühildamata kontrollisüsteemidel ja liidu õigusaktide rakendamata jätmisel või vaid osalisel rakendamisel liikmesriikides ning et saamata jäänud käibemaksu, mis ulatub miljarditesse eurodesse, korvavad suuresti liidu kodanikke mõjutavad kokkuhoiumeetmed ja selle võtavad enda kanda kodanikud, kelle sissetulek on dokumenteeritud ja hästi kontrollitav;

25.

on väga mures kontrollikoja auditileidude pärast ja eelkõige selle pärast, et juba üksnes tolliprotseduuri 42 (9) rakendamine tõi endaga kaasa hinnanguliselt ligikaudu 2,2 miljardi euro suuruse kahju seitsmes liikmesriigis, mida kontrollikoda 2009. aastal auditeeris, see moodustab 29 % käibemaksust, mis on teoreetiliselt kohaldatav nendes liikmesriikides 2009. aastal tolliprotseduuri 42 alusel imporditud kauba maksustatava koguse suhtes;

26.

märgib murelikult, et kontrollikoda tegi kindlaks, et liidu õigusraamistik ei taga kõnealuse käibemaksuvabastuse ühetaolist ja usaldusväärset haldamist liikmesriikide tolliasutuste poolt ning et see õigusraamistik ei taga, et vastavaid tehinguid puudutav teave oleks sihtliikmesriigi maksuhaldurile alati kättesaadav, mis tähendab, et süsteemi on võimalik nii organiseeritud kuritegevuse raames kui ka üksikute petturite poolt ära kasutada, mille tagajärjel jäävad heausksed ettevõtjad konkurentsis suurde kaotusseisu;

27.

juhib tähelepanu kontrollikoja leiule, mille kohaselt ei taga auditeeritud liikmesriikide tolliasutused andmete kehtivust ja täielikkust ega muude maksuvabastuse saamise tingimuste täitmist;

28.

on mures selle pärast, et kontrollikoda leidis lihtsustatud tolliprotseduurides, mis moodustavad kõigist tolliprotseduuridest 70 %, suuri puudusi ja eelkõige puudutas see puuduliku kvaliteediga või puudulikult dokumenteeritud auditeid ning lihtsustatud protseduuride töötlemise käigus kontrolli tegemiseks automatiseeritud andmetöötlusmeetodite vähest kasutust; juhib tähelepanu sellele, et need puudused on tekitanud liidu eelarves põhjendamatult suure saamata jäänud tulu ning et korrektsetel tolliprotseduuridel on käibemaksu arvutamisele otsene mõju; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole viimase 10 aasta jooksul võtnud nende puuduste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid, vaid on toonud ettekäändeks eeskirjad, mis teoreetiliselt tunduvad üsna piisavad;

29.

märgib kahetsusega, et käibemaksu kogumise mudelit ei ole selle kasutuselevõtust saadik muudetud; arvab, et see mudel on aegunud, arvestades mitmeid tehnoloogias ning majanduskeskkonnas toimunud muutusi;

30.

kutsub nii komisjoni kui ka liikmesriike tungivalt üles jälgima seniseid ja uusi pettusevõtteid ning võtma nendega seoses tulemuslikke vastumeetmeid, ning palub, et komisjon annaks eelarvekontrollikomisjonile 2013. aasta septembriks teada, milliseid ajutisi ja alalisi meetmeid on tolliprotseduuri 42 alusel võetud mitte ainult liidu, vaid ka liikmesriikide tasandil, ja kuidas on need pettuste arvu mõjutanud; võtab teadmiseks komisjoni rohelise raamatu käibemaksu tuleviku ning lihtsama, kindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi kohta (COM(2010) 695) ning nõuab käibemaksureformi kohta konkreetsete ettepanekute tegemist;

31.

kutsub komisjoni üles nõudma tungivalt, et liikmesriigid lihtsustaksid oma käibemaksualaseid õigusakte, võtaksid maksuhalduritele käibemaksu tasumisest teatamiseks kasutusele standardvormi, kehtestaksid liikmesriikide tolliasutuste kohaldatava käibemaksuvabastuse juhtumite puhul ühtse ja nõuetekohase haldamiskorra ning tagaksid ka vastavate õigusaktide parema kättesaadavuse, tõlkides need vähemalt inglise, prantsuse ja saksa keelde;

32.

peab kahetsusväärseks, et ajakohastatud tolliseadustiku jõustamine, mis on sätestatud komisjoni ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (COM(2012) 64), on edasi lükatud, ning leiab, et uus kavandatud tähtaeg, 31. detsember 2020, on vastuvõetamatu; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. määruses (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik), (10) oli sätestatud, et ajakohastatud tolliseadustik jõustub 24. juunil 2013, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid ettevalmistusprotsessi kiirendamiseks vajalikke meetmeid;

33.

soovitab tungivalt kõigil liikmesriikidel osaleda Eurofisci töövaldkonnas nr 3, milles tegeletakse tolliprotseduuri 42 väärkasutuse juhtumitega;

34.

toetab komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses maksudest kõrvalehoidumisega importimisel ja muude piiriüleste tehingute tegemisel (COM(2008) 805) ning mille eesmärk on kehtestada liidusiseseid tehinguid tegevate ettevõtjate solidaarvastutus, mille kohaselt vastutavad importijad solidaarselt, kui käibemaksust kõrvalehoidumise põhjuseks on käibemaksu kogumise eest vastutavale ametiasutusele esitatud ebakorrektsed, hilinenud või puudulikud tehinguaruanded, ning kannavad asjakohast karistust;

35.

rõhutab, et liikmesriikide vaheline koostöö peaks olema tihedam ja ladusam, teabevahetus paremini kontrollitud ning kohalike maksu- ja tolliasutuste vahel peaks olema rohkem otsekontakte, sealhulgas internetipõhise käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) kaudu, mis aitab tagada tõhusama vastastikuse abi liikmesriikide vahel;

36.

soovitab liikmesriikidel anda viivitamata tolliasutustele internetis juurdepääs käibemaksuteabe vahetamise süsteemis sisalduvatele käibemaksukohustuslasena registreerimise numbritele, et tolliasutustel oleks võimalik täita oma kohustust kontrollida tollideklaratsioonidesse kantud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbreid; palub komisjonil Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja kontrollikojale kord kuus teada anda, mida on kõigis liikmesriikides tolliprotseduuri 42 raames esineva pettuse ärahoidmiseks ette võetud;

37.

kutsub komisjoni üles looma süsteemi, mis ühitaks tollialase abi ja käibemaksualase halduskoostöö, et tagada tulemuslik teabevahetus, nii et ühe valdkonna asjaomaseid asutusi teavitataks korrapäraselt teise valdkonna tegevusest; on seisukohal, et see muudaks pädevate asutuste vahelise koostöö ja käibemaksuga maksustamise sihtriigis tulemuslikumaks ja kiiremaks;

38.

rõhutab e-halduse tähtsust läbipaistvuse suurendamisel ning pettuse ja korruptsiooniga võitlemisel ning seeläbi avaliku sektori raha kaitsmisel; rõhutab, et liit on oma tööstuspartneritest maha jäänud ja seda muu hulgas ka süsteemide koostalitluse puudumise tõttu; (11) rõhutab, et liit peab uue põlvkonna e-halduseni jõudmiseks oma pingutusi suurendama;

39.

juhib tähelepanu sellele, et dokumenteeritud elektrooniliste mittesularahatehingute puhul on varimajanduses osalemine raskem ning et riigis tehtavate e-maksete ja riigis valitseva varimajanduse vahekorra vahel paistab valitsevat tihe seos; (12) innustab liikmesriike kohustuslikele mittesularahamaksetele seatud künnist madalamale seadma;

40.

kiidab heaks kontrollikoja soovitused, eelkõige:

palub komisjonil iga kuue kuu järel aru anda, kuidas ja millal ta kavatseb need soovitused ellu viia;

41.

tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 14/2011 üle ja toetab kontrollikoja järeldusi, eelkõige kontrollikoja tähelepanekut, et „üldiselt on Horvaatia ELi ühinemiseelse abi toel teinud suuri edusamme oma haldussuutlikkuse suurendamisel, et olla valmis suurenenud ELi vahendite haldamiseks pärast ühinemist”; tunnustab märkimisväärset ja positiivset osa, mis ühinemiseelsel abil on olnud Horvaatia ametivõimude ettevalmistamisel ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu poliitika rakendamiseks ühinemisjärgsel perioodil;

42.

peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruanne ei sisalda piisavalt teavet vigade või pettuste taseme ja järelmeetmete, sh vajaduse korral õiguslike järelmeetmete kohta ning tulemuslikkuse hindamise kohta;

43.

rõhutab siiski, et kontrollikoda järeldas, et siiani on abi „olnud eesmärkide saavutamisel vaid osaliselt edukas ning suutlikkuse arendamise edenemist tuleb toetada mitmetes kesksetes valdkondades nii enne kui pärast ühinemist”; võtab teadmiseks kontrollikoja auditileiu, et „suuremas osas ühinemiseelse abi valdkondadest ei ole komisjon veel hinnanud, kas Horvaatia suutlikkus on piisav selleks, et võimaldada rakendada abi ilma komisjonipoolsete eelkontrollideta” ja et „vaatamata viimasel ajal tehtud edusammudele on hankesuutlikkus ja korruptsiooniga võitlemine need kaks valdkonda, milles Horvaatia ametiasutused rohkem tuge vajavad”;

44.

tunneb muret selle pärast, et kuidas oleks teatavate haldusasutuste ja institutsioonide puudulikku valmisolekut ning eelmiste liiduga ühinemiste käigus ühinemiseelselt rahastamiselt struktuurifondidel põhinevale rahastamisele üleminekut arvestades võimalik sarnaseid riske vältida Horvaatia osas;

45.

väljendab muret, et lisaks kontrollikoja poolt rõhutatud õigusaktide ühtlustamisele on tarvis pidevat järelevalvet ning meetmeid, et tegeleda:

46.

toetab kontrollikoja soovitusi ning eelkõige kutsub komisjoni ja Horvaatia ametiasutusi üles tegema tihedat koostööd, et seada veelgi suuremaks prioriteediks hankesuutlikkuse suurendamise, viies ellu töökohal ja väljaspool töökohta toimuvad kavandatud koolitused, võtta rohkem meetmeid piirkondliku ja kohaliku tasandi vajadustele vastava suutlikkuse arendamiseks, arendada edasi projektide mõjususe hindamist, koostada valik küpsetest projektidest, et ühinemisjärgset suurenenud rahastamist oleks võimalik täiel määral ära kasutada, võtta meetmeid maaelu arengukavade osas ja tugevdada korruptsioonivastaseid meetmeid;

47.

toetab kontrollikoja soovitust komisjonile võtta teistele riikidele antava ühinemiseelse abi puhul vajaduse korral arvesse Horvaatiale antud ühinemiseelsest abist saadud kogemusi;

48.

tunneb heameelt komisjoni 24. aprilli 2012. aasta seirearuandes Horvaatia ühinemisettevalmistuste kohta antud hinnangu üle, et „Horvaatia ühinemisettevalmistused kulgevad üldiselt kavakohaselt. Riik on saavutanud märkimisväärse taseme oma õigusaktide acquis’ga vastavusseviimises. aasta eduaruande esitamisest ja 2011. aasta sügisel toimunud seiretabelite viimasest ajakohastamisest saadik on tehtud hulk edusamme. Komisjon tuvastas sellegipoolest piiratud arvu küsimusi, millega tuleb edasi tegeleda” (13);

49.

märgib, et mitme õigustiku peatüki puhul on jäänud veel hulk küsimusi, mis vajavad lahendamist; eelkõige tuleb tähelepanu pöörata riigihankeid käsitlevate teiseste õigusaktide vastavusseviimisele, eriti kaitsehangete puhul, ning vastuvõetud uute õigusaktide nõuetekohasele rakendamisele, eelkõige kohalikul tasandil, pidades silmas ka struktuurifondide tulevast haldamist;

50.

märgib lisaks, et vaja on jätkata jõupingutusi finantskontrolli valdkonnas, et parandada avaliku sektori sisefinantskontrolli ning kesk- ja kohalikul tasandil tehtavate välisauditite toimimist üldiselt, samuti finants- ja eelarvesätete valdkonnas, kus on vaja jätkata suutlikkuse suurendamist, et olla pärast ühinemist võimeline tõhusalt koordineerima omavahendite üldist süsteemi, ning jõudsamalt tuleb ajakohastada tollikontrolli strateegiat, keskendudes rohkem tollivormistusjärgsetele kontrollidele;

51.

rõhutab, et mõnes valdkonnas on vaja teha suuremaid pingutusi, eriti põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas, kus tuleb jätkata õigusaktide vastavusseviimist ning suurendada suutlikkust otsetoetuste haldamiseks ja maaelu arengu küsimustega tegelemiseks;

52.

väljendab muret SAPARDi ja IPARDi vahendite madala kasutusmäära pärast – meetme 1 (investeeringud põllumajandusettevõtetesse) rakendamisel olid mõned sektorid eriti alaesindatud, eelkõige piimandus-, kasvuhoone- ning puu- ja köögiviljasektor; on seisukohal, et see osutab tõsistele puudustele nende sektorite suutlikkuses ja valmisolekus liidu vahendite kasutamiseks;

53.

võtab teadmiseks viivitused ühinemiseelse abi rakendamisel; tunneb heameelt probleemiga tegelemisel saavutatud edu üle ning nõuab tungivalt, et komisjon ja Horvaatia ametivõimud jätkaksid abi rakendamise kiiruse tõstmist, eriti suutlikkuse kiirema suurendamise teel; rõhutab, et ühinemiseelse abi raames suutlikkuse suurendamine peaks olema suunatud nii keskasutustele kui piirkondlikele ja kohalikele struktuuridele; avaldab muret selle üle, et Horvaatia puhul võib viimatinimetatutele mitteküllaldase tähelepanu pööramine tuua kaasa liidu abi rakendamiseks ebapiisava haldussuutlikkuse ja -kogemuse;

54.

kordab, et ühinemiseelse abi üks eesmärk on toetada kandidaatriikide võimet kasutada tulevast liidu rahastamist tõhusalt ja läbipaistvalt; tervitab seetõttu komisjoni uusi lähenemisviise Horvaatiale antava ühinemiseelse abi kavandamisel, nagu konkreetsete suutlikkuse arendamise projektide sidumine ühinemisläbirääkimistega ja mitmeaastaste rakenduskavade võimaldamine;

55.

kutsub komisjoni üles võimalikult palju suurendama institutsioonilise õppimise ja suutlikkuse arendamise võimet kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides, eelkõige ühtlustades veelgi ühinemiseelse abi andmise menetlused nendega, mida kasutatakse struktuurifondide, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames;

56.

märgib samuti, et regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise valdkonnas tuleb jätkata jõupingutusi, et teha tõhusalt teoks ühtekuuluvuspoliitika tulevaseks rakendamiseks vajaliku haldussuutlikkuse suurendamise kava ja töötada välja lõpuni kavandatud projektide esitamise süsteem;

57.

kutsub Horvaatia ametiasutusi üles võtma meetmeid eespool mainitud probleemide lahendamiseks ning palub komisjonil anda aru edusammudest, mida Horvaatia on teinud nende ja teiste probleemide lahendamisel;

58.

tunnustab Horvaatia edusamme oma institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisel ning ühinemiseelse abi juhtimise konsolideerimisel;

59.

tunneb heameelt selle üle, et 2011. aasta detsembris loodi Horvaatia regionaalarengu ja ELi rahaliste vahendite kasutamise eest vastutav ministeerium, ning asjaolu üle, et regionaalarengu ja ELi rahaliste vahendite kasutamise eest vastutav minister on määratud ka asepeaministriks, mis näitab uue valitsuse pühendumist regionaalarengut ja liidu rahaliste vahendite kasutamist puudutavatele küsimustele;

60.

märgib, et Horvaatia on teinud märkimisväärseid jõupingutusi usaldusväärse finantshaldus- ja -kontrollisüsteemi loomiseks, mistõttu on 2012. aasta teises pooles oodata eelkontrollide kaotamist; rõhutab, et sellegipoolest on tarvis võtta edasisi järjepidevaid meetmeid, kuna suuremas osas valdkondadest ei ole komisjon veel volitanud Horvaatiat rakendama ühinemiseelset abi ilma eelkontrollideta;

61.

tunneb heameelt asjaolu üle, et 2012. aasta jaanuaris jõustus uus avalikke hankeid käsitlev õigusakt, mis tagab suurema läbipaistvuse, ja et 2011. aastal viidi ellu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (2008) kergmestimisvahendi (Twinning Light facility) projekt, et suurendada suutlikkust avalike hangete menetlustes esinevate eeskirjade eiramiste kõrvaldamiseks, mis sisaldas muu hulgas ka teadlikkuse tõstmise meetmeid;

62.

nõuab tungivalt, et komisjon ja Horvaatia ametivõimud võtaksid esmajoones käsile tugeva avalike hangete süsteemi ülesehitamise; rõhutab sellega seoses, et korruptsioonivastasel võitlusel on keskne osa ühinemisprotsessis tervikuna ja et suutmatus rakendada korruptsioonivastaseid ennetusmeetmeid kahjustab suutlikkust liidu abi vastu võtta;

63.

rõhutab, et dekomisjoneerimine muutub lähiaastatel üha tähtsamaks küsimuseks, sest 2025. aastaks tuleb sulgeda üks kolmandik 14 liikmesriigis tegutsevast 133 tuumareaktorist (14);

64.

palub eelarvekomisjonil ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil 2014.–2020. aasta finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel eelarvekontrollikomisjoni leide arvesse võtta;

65.

rõhutab, et kontrollikoja auditileiud võib kokku võtta järgmiselt:

66.

märgib samuti, et komisjoni esitatud rahastamiskava suhtes ei viidud läbi põhjalikku eelhindamist;

67.

märgib, et kontrollikoja aruandes kirjeldatud olukord peegeldab ajavahemikku 2010. aasta lõpuni ning komisjon on pärast seda teinud rea algatusi;

68.

märgib, et liidu üldeesmärk tuumaenergia valdkonnas on maksimaalne tuumaohutus;

69.

võtab teadmiseks komisjoni väite, et ta on kehtestanud menetlusraamistiku, mis seab konkreetsed eesmärgid, määrab kindlaks rollid ja vastutuse ning määratleb selgelt aruandlus- ja järelevalvenõuded (16);

70.

võtab teadmiseks komisjoni vastuse, milles komisjon selgitab, et vajaduste hindamine oli osa 2011. aastal läbi viidud mõjuhinnangust (SEC(2011)1387); märgib, et mõjuhinnangus käsitleti seni tehtud edusamme, lahendamist vajavaid probleeme ja rahastamisolukorda;

71.

tuletab meelde, et Bulgaaria ja Slovakkia ühinemislepingutes on sätestatud liidupoolse finantsabi pakkumise ajaline piir (vastavalt 2009. ja 2006. aasta);

72.

tunneb heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammidele Bulgaarias, Leedus ja Slovakkias (COM(2011) 783), mis põhineb sidusrühmade, asjaomaste liikmesriikide - Bulgaaria, Leedu ja Slovakkia - ning dekomisjoneerimise eksperdirühmadega ulatuslikul konsulteerimisel; tunneb heameelt selle üle, et ettepanekus võeti arvesse ka Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni (17) ning kontrollikoja 2011. aasta dekomisjoneerimise tulemusauditi järeldusi ja soovitusi;

73.

märgib, et eksperdid nõudsid, et liidu lisatoetuse rakendamine põhineks kindlal, täielikul ja üksikasjalikul dekomisjoneerimiskaval, mis hõlmaks täielikku kuluarvutust kuni dekomisjoneerimise lõpptähtajani; on seisukohal, et selgesti tuleks märkida riigipoolne kaasrahastamine ja see, kuidas kõnealused riiklikud rahalised vahendid pikas perspektiivis tagatakse;

74.

märgib rahuloluga, et sidusrühmad toetasid selgelt komisjoni ülalnimetatud mõjuhinnangus (18) esitatud keskseid eesmärke, samuti liidu toetuse suunamist suurimat liidu lisandväärtust pakkuvate konkreetsete eesmärkide saavutamiseks; märgib, et algusest peale tuleks kaaluda vastavusmenetlust ja kulutuste hoolsat jälgimist;

75.

tuletab meelde ja rõhutab vastastikuseid kohustusi, mille liit ning Bulgaaria, Slovakkia ja Leedu vastavalt seoses Kozloduj tuumaelektrijaama nelja reaktori, Bohunice V1 tuumaelektrijaama reaktorite 1 ja 2 ning Ignalina tuumaelektrijaama reaktorite 1 ja 2 dekomisjoneerimisega võtnud on;