Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9557 – Swisscom / AMAG Group / Zürich Insurance Group / autoSense)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 408/01)

25. novembril 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult saksa keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

—	elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9557 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9567 – PGGM / Macquarie / Genesee & Wyoming Australia)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 408/02)

28. novembri1 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9567 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euroopa Keskpanga arvamus,

30. oktoober 2019,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust euroala lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistiku kohta

(CON/2019/37)

(2019/C 408/03)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

9. ja 18. septembril 2019 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Parlamendilt ja nõukogult taotlused avaldada arvamust seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust euroala lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistiku kohta (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määrus mõjutab Euroopa Keskpankade Süsteemi esmast ülesannet säilitada hindade stabiilsus ning, ilma et see mõjutaks hindade stabiilsuse säilitamise ülesannet, toetust liidu üldisele majanduspoliitikale, millele viidatakse aluslepingu artikli 127 lõikes 1 ja artikli 282 lõikes 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklis 2.

EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.   Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi üldised eesmärgid

Viie liidri 22. juuni 2015. aasta aruandes rõhutatakse vajadust viia lõpule majandus- ja rahaliidu (EMU) majanduslik ja institutsionaalne ülesehitus. Eelkõige rõhutati kriisi ajal ilmnenud lahknevuste ületamise ja uue lähenemisprotsessi alustamise tähtsust. Aruande kohaselt eeldab „püsiv lähenemine ka ulatuslikumaid poliitikameetmeid struktuurireformide näol, st reforme, mille eesmärk on moderniseerida majandust“ (2).

Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi eesmärgiks on struktuuripoliitika kõrval ka avaliku sektori investeeringud projektipõhise vahendite jaotamise kaudu liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendis võivad vabatahtlikult osaleda ka vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevad liikmesriigid (edaspidi koos liikmesriikidega, mille rahaühik on euro „osalevad liikmesriigid“).

Seega, lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend eduka rakendamise korral eeldatakse majanduse toimimise paranemist, mis tooks kaasa avaliku sektori kulutuste kasvusõbraliku koosseisu, millel on positiivne mõju võimalikule kasvule ja euroala negatiivsete šokkide vastupanuvõimele. Selle tulemusel aitaks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend kaasa EMU sujuvale toimimisele ja EKP rahapoliitika tulemuslikkusele. Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend peaks oma soovitud eesmärkide täitmiseks olema piisavalt rahastatud.

1.2.   Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimine

Ettepandud määrusega kehtestatakse lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistik kahes etapis. Esiteks on ette nähtud strateegiliste suuniste ja investeerimisprioriteetide vastuvõtmine euroala jaoks tervikuna. Teises etapis on ette nähtud riigipõhised suunised iga üksiku euroala liikmesriigi jaoks, mis peab olema strateegiliste suunistega kooskõlas, ja nõukogu riigipõhised soovitused. Riigipõhiste suuniste alusel peaksid liikmesriigid välja selgitama võimalikud reformi- ja investeerimispaketid, mis esitatakse komisjonile hindamiseks. Nõukogu teeb otsuse poliitiliste ja strateegiliste suuniste kohta pärast arutelu eurorühmaga ja komisjoni poolt tehtud algatuste alusel.

Võimaluste piires peaks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimine olema kooskõlas Euroopa poolaastaga ja muude olemasolevate majanduspoliitika koordineerimisvahenditega. See tagaks protsesside ja menetluste vahelise vajaliku kooskõla. Ettepandud määruse eesmärgiks on selle kooskõla saavutamine strateegiliste juhiste, mille võtab vastu nõukogu euroala tippkohtumisel pärast eurorühmaga konsulteerimist, ja euroala soovituste vahel. See rõhutab ka riigipõhiste suuniste ja riigipõhiste soovituste vahelise kooskõla vajadust, kuna riigipõhised soovitused on Euroopa poolaasta põhialuseks. Kooskõlas aluslepingul põhineva majanduspoliitika koordineerimisprotsessiga hindab komisjon liikmesriikide poolt esitatud reformi- ja investeerimispakette, jälgib nende rakendamise seisu ja algatab strateegiliste suuniste koostamise.

Lisaks sellele on väga oluline praegune sätestus, mille kohaselt liikmesriikide poolt esitatud reformi- ja investeerimispakette hinnatakse ühiselt kokku lepitud riigipõhiseid poliitikavajadusi arvestades, kuna reformi- ja investeerimisprioriteedid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Seetõttu peaks liikmesriikide peamiseks lähtepunktiks jääma riigipõhised soovitused, mis on igal aastal Euroopa poolaasta osana juba koostatud komisjoni poolt ja heaks kiidetud nõukogu poolt, ning nad peaksid oma reformi- ja investeerimispakette esitades selgelt viitama kehtivatele riigipõhistele soovitustele. Kuna nõukogu riigipõhiste soovituste kontekstis koostatud komisjoni aruanded riikide kohta osutavad alates 2019. aastast olulistele struktuuripoliitika vajadustele ja avaliku sektori investeeringute peamistele valdkondadele, on see hea võrdlusalus riikide reformi- ja investeerimispakettide kujundamiseks. Riigipõhised suunised võiksid riigipõhiseid soovitusi vajaduse korral täpsustada.

Olenevalt sellest, kas lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendiga seotud reformi- ja investeerimispaketid on komisjonile hindamiseks esitatud, tuleks lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi võrdlusalusena kasutada eelmise aasta riigipõhiseid soovitusi. Liikmesriikide poolt esitatud reformi- ja investeerimispakettide hindamisel peab komisjon arvesse võtma ka jooksva aasta riigipõhiseid soovitusi, kui need on õigeaegselt avaldatud.

Üldjuhul peaks eespool osutatud viis säilitama peamise lähtealusena riigipõhised soovitused ning tagama sisulise kooskõla kehtivate koordineerimismenetlustega, eelkõige Euroopa poolaastaga, ja nende õigeaegsuse. Seda arvesse võttes saab lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahend realiseerida oma potentsiaali ja keskenduda liikmesriikide ees seisvate olulisimate majandus- ja eelarvepoliitika probleemide käsitlemisele.

1.3.   Täiendavad kaalutlused

Kuna lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi eesmärgiks on struktuuripoliitika ja avaliku sektori investeeringute toetamine konkurentsivõime ja lähenemise parandamiseks, on vajalikud edasised arutelud lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi ulatusest väljaspool, st kuidas kehtestada makromajanduslik stabiliseerimisfunktsioon, mis praegu euroala tasandil puudub. See vahend on olemas kõikides rahaliitudes, et paremini toime tulla majandusšokkidega, mida ei ole võimalik juhtida riigisisesel tasandil (3). EKP on varem tähelepanu juhtinud asjaolule, (4) et ühine makromajandusliku stabiliseerimise vahend võiks õige kujunduse korral suurendada osalevate liikmesriikide ning kogu euroala majanduslikku vastupanuvõimet, toetades samas ka ühtset rahapoliitikat. Selleks peab eelarve stabiliseerimise vahend olema piisava suurusega.

Käesolev arvamus avaldatakse EKP veebilehel.

---

(1)  COM (2019) 354 final.

(2)  Vt 22. juuni 2015 aruanne „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“, mille koostas Jean-Claude Juncker koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga, lk 7, avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu. www.ec.europa.eu.

(3)  Vt arvamuse CON/2018/51 üldisi märkusi. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(4)  Vt arvamuse CON/2018/51 üldisi märkusi.

Euro vahetuskurss (1)

3. detsember 2019

(2019/C 408/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1071
JPY	Jaapani jeen	120,39
DKK	Taani kroon	7,4719
GBP	Inglise nael	0,85200
SEK	Rootsi kroon	10,5653
CHF	Šveitsi frank	1,0947
ISK	Islandi kroon	134,40
NOK	Norra kroon	10,1668
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,527
HUF	Ungari forint	331,75
PLN	Poola zlott	4,2845
RON	Rumeenia leu	4,7777
TRY	Türgi liir	6,3508
AUD	Austraalia dollar	1,6186
CAD	Kanada dollar	1,4747
HKD	Hongkongi dollar	8,6675
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7000
SGD	Singapuri dollar	1,5117
KRW	Korea vonn	1 319,15
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,2253
CNY	Hiina jüaan	7,8140
HRK	Horvaatia kuna	7,4400
IDR	Indoneesia ruupia	15 615,65
MYR	Malaisia ringit	4,6216
PHP	Filipiini peeso	56,583
RUB	Vene rubla	71,0634
THB	Tai baat	33,529
BRL	Brasiilia reaal	4,6545
MXN	Mehhiko peeso	21,6958
INR	India ruupia	79,4300

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9608 – ENGIE / CDC / CNR Solaire 10)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 408/05)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2019/C 408/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„GYŐR-MOSON-SOPRON MEGYEI CSEMEGE SAJT“

ELi nr: PGI-HU-02303 – 23.3.2017

KPN () KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ungari

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Tooteliik

Klass 1.3: juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ on täisrasvane, soolatud poorne juust, mis on valmistatud lehmapiimast ning laagerdunud bakterit Brevibacterium linens sisaldava kooriku mikroflooras. Peamine laagerdumise mikrofloora reprodutseerub punktis 4 osutatud tootmisalal suuresti loomulikul teel.

Tabel 1

Juustu „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ organoleptilised omadused

Väljastpoolt	Kettakujuline juust, mis on pealt- ja altpoolt lame ning külgedelt kummuv. Õhuke ja elastne koorik on poorne, ühtlaselt punakaskollane ja puudutamisel veidi limane.
Seestpoolt	Juustumass on ühtlaselt kollakasvalge värvusega ja lõhedega, mis paiknevad lõikepinnal tihedalt ja ühtlaselt.
Tekstuur	Juust on mõnevõrra pehme, seda on kerge lõigata ja see mureneb suus.
Lõhn	Lõhn on iseloomulik, kergelt piimane ja kõrvalisi lõhnu ei esine.
Maitse	Maitse on iseloomulik, meeldivalt aromaatne ja soolane, kergelt happeline ja kõrvalisi maitseid ei esine.

Tabel 2

Juustu „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ füüsikalised ja keemilised omadused

Näitaja	Koguse protsent (g/100 g)
Kuivainesisaldus (minimaalne)	51,5
Rasvasisaldus kuivaines	45,0 ± 2
Naatriumkloriid	2,0 ± 0,5

Tabel 3

Juustu „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ kuju, mõõtmed ja kaal

Kuju	Mõõtmed (cm)	Kaal (kg)
Kettakujuline	läbimõõt: 20–22 kõrgus: 7–9	2,1–3,1

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—	Lehmapiim;

—	GMO-vabad starterkultuurid, mis sisaldavad piimhappe- ja muid laagerdusbaktereid;

—	piima kalgendamise ensüümid;

—	kaltsiumkloriid;

—

lauasool.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Juustu tootmise järgmised etapid leiavad aset määratletud geograafilises piirkonnas.

—	Piima ettevalmistamine ja kalgendamine ensüümide abil;

—	kalgendi lõikamine ja töötlemine;

—	vormimine ja pressimine;

—	soolamine;

—	laagerdumine;

—	juustu pühkimine ja kuivatamine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Juustu „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ geograafiline piirkond hõlmab järgmisi haldusüksusi.

Győri ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Abda, Bezi, Bőny, Börcs, Dunaszeg, Dunaszentpál, Enese, Fehértó, Gönyű, Győr, Győrladamér, Győr-Ménfőcsanak, Győrság, Győrsövényház, Győrújbarát, Győrújfalu, Győrzámoly, Ikrény, Kajárpéc, Kisbajcs, Koroncó, Kunsziget, Mezőörs, Mosonszentmiklós, Nagybajcs, Nagyszentjános, Nyúl, Öttevény, Pér, Rábapatona, Rétalap, Sokorópátka, Tényő, Töltéstava, Vámosszabadi, Vének.

Mosonmagyaróvári ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Jánossomorja, Lébény, Hegyeshalom, Ásványráró, Bezenye, Darnózseli, Dunakiliti, Dunaremete, Dunasziget, Feketeerdő, Halászi, Hédervár, Károlyháza, Kimle, Kisbodak, Levél, Lipót, Máriakálnok, Mecsér, Mosonmagyaróvár, Mosonszolnok, Mosonudvar, Püski, Rajka, Újrónafő, Várbalog.

Csorna ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Bősárkány, Szany, Acsalag, Bágyogszovát, Barbacs, Bodonhely, Bogyoszló, Cakóháza, Csorna, Dör, Egyed, Farád, Jobaháza, Kóny, Maglóca, Magyarkeresztúr, Markotabögöte, Páli, Pásztori, Potyond, Rábacsanak, Rábapordány, Rábasebes, Rábaszentandrás, Rábatamási, Rábcakapi, Sobor, Sopronnémeti, Szil, Szilsárkány, Tárnokréti, Vág, Zsebeháza.

Kapuvári ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Beled, Babót, Cirák, Csermajor, Dénesfa, Edve, Gyóró, Himod, Hövej, Kapuvár, Kisfalud, Mihályi, Osli, Rábakecöl, Répceszemere, Szárföld, Vadosfa, Vásárosfalu, Veszkény, Vitnyéd.

Téti ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Árpás, Csikvánd, Felpéc, Gyarmat, Gyömöre, Győrszemere, Kisbabot, Mérges, Mórichida, Rábacsécsény, Rábaszentmihály, Rábaszentmiklós, Tét.

Pannonhalma ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Écs, Győrasszonyfa, Nyalka, Pannonhalma, Pázmándfalu, Ravazd, Táp, Tápszentmiklós, Tarjánpuszta.

Soproni ringkonna järgmised omavalitsusüksused:

Agyagosszergény, Fertőd, Fertődoboz, Fertőendréd, Fertőhomok, Fertőrákos, Fertőszéplak, Hegykő, Hidegség, Sarród, Tőzeggyármajor, Nyárliget, Fertőújlak.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ ja geograafilise piirkonna vaheline seos põhineb kvaliteedil ja mainel, mille põhielemendid on esitatud allpool.

Geograafilise piirkonna eripära

Győr-Moson-Soproni komitaat hõlmab tasandikku, mis on moodustunud peamiselt Doonau jõe, aga ka Rába-Rábca, Répce ja Ikva jõgede setetest.

Geograafilise piirkonna mullastiku- ja ilmastikutingimused sobivad ideaalselt nii põllukultuuride kui ka loomade kasvatamiseks. Geograafilise piirkonna sademete ja mullastikutingimused sobivad eriti hästi maisi ja koresööda kasvatamiseks, kuna tagavad piirkonna arvukatele piimakarjadele vajaliku sööda ning moodustavad selle piimatööstuse aluse. Tejgazdasági Kísérleti Intézet [piimanduse uurimise instituut] – mille eelkäija asutati 1903. aastal Mosonmagyaróváris – teeb piima töötlemise alus- ja rakendusuuringuid ning toidutehnoloogia valdkonnas teadus- ja arendustööd ja annab kõnealuses valdkonnas nõuandeid. Csermajoris asutati teadusuuringute keskus juba 1886. aastal, et võimaldada noortel omandada piima tootmise, töötlemise ja turustamise kõik etapid ning vajalikud käsitööoskused, tagades piima töötlemise oskusteabe edasiandmise põlvest põlve. Geograafilise piirkonna eeliseks on asjaolu, et seal on intellektuaalne ja tehniline baas ning toorained, mis tagavad piirkonna piimatoodetele – eelkõige juustudele – nende tähtsuse, maine ja tuntuse.

Toote eripära

Juustu iseloomulik omadus on kahvatukollane pealiskiht, mis tekib kasutatavatest männilaudadest tingituna juustu pinnale 4–5 päeval tänu laagerdumise peamisele mikrofloorale (Brevibacterium linens) ja on laagerdumiseks hädavajalik. Nii tekib toote kvaliteedi ja tootmispiirkonna vahel tihe seos. Bakterite arvu kasvu soodustab juustu keeramine ja selle pühkimine soolalahusega iga 3–4 päeva järel. Teisel nädalal on juust täielikult kaetud. Juustu keeramisel ja pühkimisel tuleb olla väga ettevaatlik, et see ei murduks.

Intensiivne laagerdumine algab pealispinnalt ja liigub keskme suunas ning kestab umbes kolm nädalat. Laagerdumist näitab ka kooriku pH-väärtuse kiire tõus, mis on tingitud piimhappe lagunemisest (süsinikdioksiidiks ja veeks) teatud pärmseente (nt Oospora lactis) toimel, mis kasvavad pealispinnal looduslikult. Laagerdumist iseloomustab enamiku valkude kiire lagunemine, mis tähendab, et 60–80 %-st neist moodustuvad kolmandaks nädalaks vees lahustuvad lämmastikuühendid.

Laagerdumisprotsess on juustu eripära seisukohast väga oluline. Juustu võib laagerdada ainult männipuidust laudadel kõrge suhtelise õhuniiskuse tingimustes (üle 90 %). See tagab konkreetse bakteri tüve säilimise ja punase värvuse tekkimise värskel juustul. Laagerdumine annab juustule veidi happelise, meeldiva aromaatse ja eriomase maitse. Mida kauem laagerdumine kestab, seda tugevam on juustu lõhn ja maitse. Juustu põhiolemus tuleneb valkude intensiivsest lagunemisest, mis annab juustule mureda tekstuuri ja muudab selle kergesti seeditavaks.

Juustul „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ on tänu ainulaadsele laagerdumise mikrofloorale intensiivne ja aromaatne lõhn ja maitse. Juust on punakaskollase värvusega, lõikepind on poorne ja juust mureneb suus. Pärast 4–5 nädala pikkust laagerdumist tekivad selle maitses ja lõhnas ammoniaagi varjundid ning tekstuur muutub veel pehmemaks. Juustu söögikõlblikuna hoidmiseks ja selle iseloomulike omaduste säilitamiseks tuleb seda hoida alates kolmandast nädalast temperatuuril 2–8 °C.

Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Győr-Moson-Soproni komitaadi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotluse aluseks on traditsioonid, ainulaadne tootmismeetod, tootmiseks vajalikud erioskused ja juustu maine.

Juustu hea maine tuleneb selle maitsest, aroomist, lõhnast, väga meeldivast muredast tekstuurist ja ainulaadsest ühtlasest kvaliteedist. Kuni praeguseni tarbivad seda peamiselt gurmeejuustu armastajad. Valkude intensiivse lagunemise tõttu on see üks kergemini seeditavat tüüpi juuste.

Praeguseks on juust „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ pälvinud rohkem kui sajandi jooksul laialdast tunnustust. Aastatel 1995–2005 oli juust esindatud korrapäraselt ja edukalt Ungari suurimal juustumessil, mis on tuntud kui Csermajori juustukonkurss. Juust on viimase kahekümne aasta jooksul võitnud järgmisi auhindu:

1998 üleriigiline juustukonkurss, Csermajor: kuldsertifikaat;

2001 esimene Lääne-Dunántúli juustukonkurss: Lääne-Dunántúli piirkonna parim traditsioonilisel viisil valminud juust;

2005 üleriigiline juustukonkurss, Csermajor: äramärkimine kohtunike poolt;

2007 üleriigiline juustukonkurss, Csermajor: kuldsertifikaat;

2008 üleriigiline juustukonkurss, Csermajor: kuldsertifikaat.

2011. aastal anti õigus kasutada juustul „Győr-Moson-Sopron megyei Csemege sajt“ märki „HAGYOMÁNYOK-ÍZEK-RÉGIÓK“ (HÍR) [traditsioonid-maitsed-piirkonnad]. Tootele võib taotleda kaitset HÍR-märgi (registreerimisnumber 172636) abil, kui selle tootmine on seotud kindla piirkonnaga, selle tootmismeetod on traditsiooniline, vähemalt üks tootmise osa põhineb kohalikul oskusteabel ja selle hea maine on pärit vähemalt 50 aasta tagusest ajast. Märgi kasutamise kriteeriumide täitmist hindab ministri nimetatud ekspertidest koosnev hindamiskomitee esitatud spetsifikaadi ja organoleptilise uuringu põhjal.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://elelmiszerlanc.kormany.hu/download/e/33/c1000/17.pdf

eespool esitatud dokumendi 862. leheküljel.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.