Euroopa Parlament

Euroopa Parlament (EP) on ainus otse valitav ELi organ ja üks maailma suurimaid esindajatekogusid. Selle 705 liiget esindavad ELi 450 miljonit kodanikku. Liikmed valitakse iga viie aasta järel 27 ELi liikmesriigis toimuvatel valimistel. Euroopa Parlamenti valitud inimesi nimetatakse Euroopa Parlamendi liikmeteks.

Igas ELi liikmesriigis valitavate parlamendiliikmete arv määratakse selle riigi rahvaarvu järgi. Kohtade jaotus 2019.–2024. aasta parlamendi koosseisu lõpuni on järgmine: Belgia: 21, Bulgaaria: 17, Tšehhi: 21, Taani: 14, Saksamaa: 96, Eesti: 7, Iirimaa: 13, Kreeka: 21, Hispaania: 59, Prantsusmaa: 79, Horvaatia: 12, Itaalia: 76, Küpros: 6, Läti: 8, Leedu: 11, Luksemburg: 6, Ungari: 21, Malta: 6, Madalmaad: 29, Austria: 19, Poola: 52, Portugal: 21, Rumeenia: 33, Sloveenia: 8, Slovakkia: 14, Soome: 14 ja Rootsi: 21.

Parlamendi koosseisu jagunemine 2024.–2029. aastal ajakohastatakse vastavalt Euroopa Ülemkogu otsusele (EL) 2023/2061 ja valitud parlamendiliikmete koguarv on 720.

Ligikaudu 40 % parlamendiliikmetest on naised. Parlamendiliikmed jagunevad rühmadeks poliitiliste vaadete, mitte kodakondsuse alusel.

15. märtsil 2024 on kohad jaotatud seitsme fraktsiooni vahel järgmiselt:

• Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon (178 parlamendiliiget);
• Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis (140);
• fraktsioon Renew Europe (102);
• Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon (71);
• Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon (68);
• Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon (59);
• Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon – GUE/NGL (37).

Sellel kuupäeval ei kuulunud 49 parlamendiliiget ühtegi fraktsiooni.

EP põhifunktsioonid on järgmised:

• seadusandlik pädevus – EP vastutab koos Euroopa Liidu Nõukoguga enamiku ELi õigusaktide vastuvõtmise eest seadusandliku tavamenetluse kaudu;
• eelarvepädevus – EP jagab nõukoguga eelarvepädevust, mis hõlmab aastaeelarve üle hääletamist, selle jõustatavaks muutmist EP presidendi allkirjaga ja selle rakendamise üle järelevalve teostamist;
• järelevalvepädevus ELi institutsioonide ja eelkõige Euroopa Komisjoni üle – EP võib anda või keelduda andmast heakskiitu volinike ametisse nimetamiseks ning tal on õigus komisjoni umbusaldusavaldusega laiali saata. Samuti teostab EP kontrolli ELi tegevuse üle, esitades komisjonile ja nõukogule kirjalikke ja suulisi küsimusi. EP moodustab erikomisjone ja uurimiskomisjone, mille volitused ei pruugi piirduda ELi institutsioonide tegevusega, vaid võivad laieneda ka liikmesriikide poolt ELi poliitika rakendamisel võetavatele meetmetele.

Lissaboni leping tugevdas EP rolli, asetades selle Euroopa Liidu Nõukoguga ühele pulgale järgmiselt:

• laiendati seadusandliku tavamenetluse volitusi 40 uuele valdkonnale, sh põllumajandus, energia, julgeolek, sisseränne, õigus ja siseasjad, tervishoid ja struktuurifondid;
• tugevdati EP tähtsust ELi eelarve vastuvõtmisel – EP vastutab koos nõukoguga kogu eelarve vastuvõtmise eest;
• parlamendiliikmed said õiguse ELi läbirääkimiste tulemusel koostatud mitmesuguseid rahvusvahelisi lepinguid (nt rahvusvahelisi kaubanduslepinguid) heaks kiita;
• kehtestati uusi õigusi saada teavet Euroopa Ülemkogu, nõukogu roteeruva eesistujariigi ja ELi välisteenistuse tegevuse kohta;
• EP sai õiguse esitada aluslepingu muudatuste ettepanekuid;
• laiendati EP järelevalvepädevust Euroopa Komisjoni presidendi valimisel ja komisjoni liikmete heakskiitmishääletuse teel.

Parlamendiliikmed osalevad EP plenaaristungitel Strasbourgis ja Brüsselis ning komisjonide ja fraktsioonide koosolekutel Brüsselis.

ELi toimimise lepingu artikli 223 lõike 2 kohaselt peab EP võtma vastu parlamendiliikmete põhimääruse. See käsitleb parlamendiliikmete kohustuste täitmist.

Parlamendiliikmete käitumisjuhendis on sätestatud, et parlamendiliikmed peavad tegutsema ainult avalikes huvides ning tegema oma tööd erapooletult, otsekoheselt, avatult, hoolikalt, ausalt, vastutustundlikult ja austades EP mainet.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli v232 kohaselt peab EP võtma vastu kodukorra, milles sätestatakse EP sisemine töökorraldus ja toimimine.