Raamistik krediidihaldajatele ja krediidiostjatele

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega ühtlustatakse viivises olevas krediidilepingus sätestatud krediidihaldajatele* ja krediidiostjatele* kohaldatavaid õigusnorme.
• Selle eesmärk on toetada viivislaenude* järelturgude arengut Euroopa Liidus (EL), tagades samal ajal, et selliste laenude müük ei kahjustaks laenuvõtjate õigusi.

PÕHIPUNKTID

Direktiivi kohaldatakse nii viivises olevas krediidilepingus sätestatud krediidihaldajatele kui ka krediidiandja õiguste ostjatele, välja arvatud mõned selgelt määratletud erandid.

Krediidihaldajatele tegevusloa andmine

Krediidihaldajad peavad

• taotlema tegevusluba asjaomaselt riiklikult ametiasutuselt;
• vastama teatavatele tingimustele (vastasel korral on see alus taotluse tagasilükkamiseks), nad peavad eelkõige
  • olema juriidilised isikud ja nende registrijärgne asukoht või peakontor peab asuma selles ELi liikmesriigis;
  • tõendama, et nende juht- või haldusorgani liikmetel on laitmatu maine, et neid ei ole kohtulikult karistatud, nad ei ole kuulutatud pankrotis olevaks ning neil on piisavad teadmised ja kogemused tegutsemiseks pädeval ja vastutustundlikul moel;
  • olema sisse seadnud tugeva juhtimiskorra ja piisava sisekontrollisüsteemi;
  • järgima krediidivõtjate kaitset ning õiglast ja hoolsat kohtlemist ning krediidivõtjate kaebuste tasuta registreerimist ja käsitlemist tagavaid õigusnorme;
  • olema kehtestanud asjakohased rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastased menetlused, ning
  • nende suhtes kohaldatakse aruandlus- ja avalikustamisnõudeid vastavalt liikmesriigi õigusele.

Riiklikud pädevad asutused peavad

• kehtestama krediidihaldajatele tegevusloa andmise menetluse, mis võimaldab kontrollida, kas nad vastavad kõigile tingimustele;
• otsustama 90 päeva jooksul, kas tegevusluba antakse või keeldutakse seda andmast;
• omama järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitusi ning saama antud tegevusloa teatavatel tingimustel kehtetuks tunnistada;
• haldama avalikult kättesaadavat veebipõhist registrit, kuhu kantakse kõik krediidihaldajad;
• teatavatel tingimustel lubama ühes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidihaldajal osutada teenuseid mujal ELis.

Krediidiostjad ja krediidihaldajad peavad oma suhetes krediidivõtjatega

• tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt;
• andma krediidivõtjatele teavet, mis ei ole eksitav, ebaselge ega vale;
• austama ja kaitsema krediidivõtjate isikuandmeid ja eraelu puutumatust;
• suhtlema krediidivõtjatega viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist;
• andma krediidivõtjale pärast krediidiandja õiguste üleandmist ja enne esimest võlgade sissenõudmist, aga ka iga kord, kui krediidivõtja seda nõuab, järgmist teavet:
  • üleandmise kuupäev ning krediidiostja identifitseerimis- ja kontaktandmed;
  • teave summade kohta, mida krediidivõtja peab tasuma, koos täpsustusega, mis kuulub kapitali, intresside, teenustasude ja muude tasudena tasumisele;
  • kinnitus selle kohta, et jätkuvalt kohaldatakse asjakohast ELi ja liikmesriigi õigust;
  • asjaomaste pädevate asutuste nimed, aadressid ja kontaktandmed.

Õigus saada teavet

Krediidiasutused peavad

• andma võimalikele krediidiostjaile teavet krediidiandja õiguste kohta, et nad saaksid ise hinnata viivises oleva laenu sissenõudmise tõenäosust;
• andma kaks korda aastas oma pädevatele asutustele teavet, näiteks krediidiostja andmete ning üleantud viivises olevate krediidilepingute koondjäägi, sh nende arvu ja mahu kohta.

Krediidivõtja õigusi üleandvad krediidiostjad peavad kaks korda aastas ja võimaluse korral kord kvartalis esitama asjaomastele ametiasutustele andmeid uue ostja kohta ja muud teavet, nagu viivises olevate krediidilepingute koondjääk.

Liikmesriigid peavad kehtestama asjakohased halduskaristused ja parandusmeetmed direktiivi nõuete rikkumise korral.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised ja tehnilised standardid direktiivi üksikasjalike tahkude kohta.

Direktiiviga muudetakse direktiive 2008/48/EÜ (vt kokkuvõte) ja 2014/17/EL (vt kokkuvõte).

Euroopa Komisjon esitab

• 29. detsembriks 2023 Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande regulatiivse raamistiku kohta;
• 29. detsembriks 2026 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hinnangu direktiivi kohta.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

• Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 28. detsember 2021. Neid õigusnorme kohaldatakse alates 30. detsembrist 2023.
• Kooskõlas siseriikliku õigusega lubatakse üksustel, kes 30. detsembril 2023 juba tegelevad krediidihaldustegevusega, jätkata seda oma päritoluliikmesriigis kuni 29. juunini 2024 või kuni kuupäevani, mil nad saavad tegevusloa kooskõlas käesoleva direktiiviga, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

TAUST

• Pangalaen loetakse üldiselt viivislaenuks, kui laenaja on hilinenud laenu osamaksete või intressi maksetega üle 90 päeva või kui tekib kahtlus, et laenaja selle tagasi maksab.
• Viivislaenude tõhus haldamine vähendab pankade bilansiga seotud riske, võimaldades neil keskenduda ettevõtjatele ja üksikisikutele laenamisele.

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL (ELT L 438, 8.12.2021, lk 1–37)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34–85)

Direktiivi 2014/17/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66–92)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 27.04.2022