Avaliku sektori laenuvahend õiglase ülemineku mehhanismi alusel

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2021/1229, mis käsitleb õiglase ülemineku mehhanismi osana loodavat avaliku sektori laenurahastut

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega luuakse avaliku sektori laenurahastu (PSLF), mille eesmärk on toetada Euroopa Liidu (EL) piirkondi, mis seisavad silmitsi tõsiste, kliimaneutraalsele ELile üleminekust tulenevate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega.

PÕHIPUNKTID

• Avaliku sektori investeeringute kaudu püüab PSLF käsitleda sotsiaalseid, tööhõive-, majandus- ja keskkonnamõjusid, mis tulenevad ELi üleminekust 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidele ning kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ELis hiljemalt 2050. aastaks, tuginedes Pariisi kokkuleppele (vt kokkuvõtet).
• See on õiglase ülemineku mehhanismi kolmas sammas koos Õiglase Ülemineku Fondi ja InvestEU kavaga.
• See on Euroopa rohelise kokkuleppe (vt kokkuvõte) põhielement.

Eesmärk

PSLF-i erieesmärk on suurendada avaliku sektori investeeringuid jätkusuutlikesse investeerimisprojektidesse, mis vastavad asjaomaste territooriumide arenguvajadustele, kuid mis ei pruugi luua piisavaid tuluvooge oma investeerimiskulude katmiseks.

Eelarve ja rahastamine

• PSLF pakub projektidele kombinatsiooni Euroopa Komisjoni antud toetustest ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) soodustingimustel antud laenudest.
• Eeldatakse, et PSLF avab 18,5 miljardi euro väärtuses investeeringuid.
• ELi toetused annavad ligikaudu 1,5 miljardit eurot, millest 250 miljonit eurot tuleb ELi eelarvest – jooksevhindades aastate 2021–2027 mitmeaastasest finantsraamistikust.
• EIP laenud võivad anda kuni 10 miljardit eurot.
  • Rahastamisvahendit võib teatavatel tingimustel laiendada ka muudele rahastamispartneritele* peale EIP.

Nõuded osalejatele

Projektid peavad vastama teatud kriteeriumidele:

• neil peab olema mõõdetav mõju ja need peavad vajaduse korral sisaldama väljundnäitajaid, mis käsitlevad ELi kliimamuutuseesmärkidest tulenevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid väljakutseid;
• need peavad andma kasu territoriaalses õiglase ülemineku kavas määratletud territooriumidele, isegi kui projektid nendel territooriumitel ei asu;
• need peavad toetama kestlikke investeeringuid, mis vastavad asjaomaste territooriumide arenguvajadustele:
  • taastuvenergia ning roheline ja kestlik liikuvus, sh rohelise vesiniku ja tõhusate kaugküttevõrkude edendamine;
  • avalikud uuringud;
  • digiteerimine;
  • aruka jäätme- ja veemajanduse keskkonnainfrastruktuur;
  • säästva energia, energiatõhususe ja integratsioonimeetmed, sh hoonete renoveerimine ja ümberehitamine;
  • linnauuendus ja linnade taaselustamine;
  • üleminek ringmajandusele;
  • maa ja ökosüsteemide taastamine ja saastest puhastamine, võttes arvesse põhimõtet, et „saastaja maksab“;
  • elurikkus;
  • oskuste täiendamine ja ümberõpe, koolitus ja sotsiaalne infrastruktuur, sh hoolekandeasutused ja sotsiaaleluruumid; ning
  • investeeringud teistesse sektoritesse, mida saaks samuti toetada, kui need on kooskõlas kinnitatud territoriaalse õiglase ülemineku kavadega;
• need ei tohi toetada õiglase ülemineku fondi asutamise määruse (EL) 2021/1056 9. artikli alusel välja jäetud tegevusi.

Järelevalve

• Määrusega sätestatakse rahastu programmitöö, järelevalve, hindamise ja kontrolli eeskirjad.
• Rahastut rakendatakse tööprogrammide kaudu, mis sisaldavad projektide asjakohasust, mõju ja kvaliteeti hindavaid lepingu sõlmimise kriteeriume. Olukordades, kus taotletav rahastus ületab saadaoleva rahastamise, eelistatakse:
  • projekte, mida edendavad vähem arenenud piirkondades asuvad abisaajad;
  • projekte, mis aitavad otseselt kaasa ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele hiljemalt 2050. aastaks;
  • projekte, mida edendavad abisaajad, kes on vastu võtnud CO2-heite vähendamise kavad.
• Avaliku sektori laenufondi haldamine on delegeeritud Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametile.
• Territoriaalsetes õiglase ülemineku kavades kirjeldatakse sektoreid ja valdkondi, mida võiks avaliku sektori laenurahast toetada.
• Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu viivad läbi rahastuga seotud vahehindamise enne 30. juunit 2025.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 19. augustist 2021.

TAUST

Lisateave:

• Õiglane ülemineku mehhanism (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1229, mis käsitleb õiglase ülemineku mehhanismi osana loodavat avaliku sektori laenurahastut (ELT L 274, 30.7.2021, lk 1–19)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1–20)

Määruse (EL) 2021/1056 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30–89)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Viimati muudetud: 31.03.2022