on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu ja ei võta vastu juhiseid kelleltki väljastpoolt;
aitab avastada haldusomavoli¹ Euroopa Liidu (EL) institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses;
esitab probleemi lahendamiseks soovitusi ja pakub välja lahendusettepanekuid, kui see on asjakohane;
ei või seada kahtluse alla kohtu, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu, otsuse õigsust ega kohtu pädevust teha otsus;
teeb koostööd riiklike ja ELi ametiasutustega nende ülesannete täitmisel.

Kaebused

Iga ELi kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on ELi liikmesriigis, võib kas otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitada ombudsmanile kaebuse. Teiste isikute või asutuste kaebused ei ole vastuvõetavad.
Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ja eelnevalt peab kaebuse esitaja olema asjaga seoses pöördunud asjaomaste organisatsioonide poole.
Ombudsman lükkab tagasi kaebused, mis on väljaspool tema pädevust või on ilmselgelt põhjendamatud, ja teavitab asjaomast institutsiooni, kui ta tunnistab kaebuse vastuvõetavaks.
ELi töötajate kaebuste korral tuleb enne ombudsmani poole pöördumist ära kasutada kõik sisemised haldusmenetlused.
Ombudsman teatab kaebuse esitajatele võetud meetmetest ning püüab leida lahenduse koos asjaomase institutsiooniga. Kui lahenduse kiidab heaks nii kaebuse esitaja kui ka asjaomane institutsioon, on juhtum lõpetatud.

Uurimised

Ombudsman võib korraldada uurimisi kas omal algatusel või kaebuse põhjal, teavitades sellest asjaomast institutsiooni.
Omaalgatuslikud uurimised keskenduvad eelkõige korduva, süstemaatilise või eriti tõsise haldusomavoli juhtumitele kui avalikku huvi pakkuvatele küsimustele ja nende järel võib ta teha ka parimate haldustavade ettepanekuid.
Informaatoreid kaitstakse survemeetmete eest, kui ombudsmanile avaldatud teabe tagajärjel algatatakse uurimus.

Järelmeetmed

Kui uurimise tulemusena avastatakse haldusomavoli, teavitab ombudsman asjaomast institutsiooni ja asjakohasel juhul annab soovitusi.
Asjaomane institutsioon võib ombudsmanile vastata, tavaliselt kolme kuu jooksul. Kui ta ei vasta, on uurimine lõpetatud ja ombudsman saadab oma aruande kõigile asjaosalistele.
Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma tehtud uurimiste tulemustest. See sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste, pakutud lahenduste ja parandusettepanekute järgimisele ning üksikasjalikku teavet juhtumitest, mis on seotud ahistamise, rikkumisest teatamise ja huvide konfliktidega.

Teave

ELi institutsioonid, organid ja asutused ning asjaomased riiklikud asutused peavad andma põhjendamatu viivituseta ombudsmanile mis tahes teabe, mida ta on uurimise eesmärgil taotlenud.
See teave, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust, hõlmab teatavatel tingimustel kõiki füüsilisi ja elektroonilisi vahendeid, sealhulgas ELi salastatud teavet.
Ombudsman võib küsitleda ELi ametnikke seoses käimasoleva uurimisega seotud asjaoludega.
Ombudsman käsitleb taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, välja arvatud nendele, mis on uurimise käigus saadud.

Üldtingimused

Euroopa Parlament valib ametiaja alguses ombudsmani (kelle võib ametisse tagasi nimetada) ja tal on õigus ombudsmani ametist tagandada.
Ombudsman
- peab olema ELi kodanik, kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused ning kes ei ole olnud liikmesriigi parlamendi ega Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu või Euroopa Komisjoni liige kahe aasta jooksul enne kandidaatide esitamise kutse avaldamist;
- ei tohi ametiaja jooksul täita muid poliitilisi ega haldusülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ametikohal;
- on töötasu, toetuste ja pensioni osas samal tasemel Euroopa Kohtu kohtunikuga;
- omab asjakohast eelarvet ja sekretariaati, mis on piisav, et tagada ombudsmani sõltumatus ja tema ülesannete täitmine;
- asub Luxembourgis.

Kõnealuse määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus 94/262/ ESTÜ, EÜ, Euratom.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 5. augustist 2021.

TAUST

Selle määrusega vaadatakse läbi Euroopa Ombudsmani põhikiri ja kodifitseeritakse paljud selle kasutusel olevad töötavad. Sellega tugevdatakse ombudsmani õiguslikku alust ja kehtestatakse tagatised tema sõltumatuse täiendavaks tagamiseks.
See määrus esindab õigusloome protsessi eriliiki, mille korral on Euroopa Parlamendil otsene seadusandliku algatuse õigus, nõukogu annab oma nõusoleku ja komisjon esitab oma arvamuse.
Määrus võetakse vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a alusel.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis d tunnustatakse ELi kodaniku õigust esitada kaebus Euroopa ombudsmanile ja põhiõiguste harta artiklis 41 tunnustatakse ELi põhiõigusena õigust heale haldusele.
Ombudsmani institutsioon asutati 1992. aastal Maastrichti lepinguga (vt kokkuvõte). Pärast 1995. aasta esimest ombudsmani on olnud veel kolm ombudsmani.
Lisateave
- Euroopa Ombudsman (Euroopa Ombudsman)

PÕHIMÕISTED

Haldusomavoli. Seaduse või hea haldustava põhimõtetega kooskõlas tegutsemata jätmine või inimõiguste rikkumine.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi 24 juuni 2021. aasta määrus (EL, Euratom) 2021/1163, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (ELT L 253, 16.7.2021, lk 1–10)