Põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahel – ebaausad kaubandustavad ettevõtjatevahelistes suhetes

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivis sätestatakse põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ostjate ja tarnijate vahel keelatud ebaausate kaubandustavade miinimumloetelu ning nähakse ette nende keeldude järgimise tagamiseks miinimumnormid.
• Direktiivi eesmärk on takistada suuremaid ettevõtjaid, kes kasutavad ära väikeseid ja keskmise suurusega tarnijaid nende nõrgema läbirääkimispositsiooni tõttu, ning vältida selliste tavadega seotud kulude suunamist esmatootjatele.

PÕHIPUNKTID

Normidega kaitstakse väikeseid ja keskmise suurusega tarnijaid ning suuremaid tarnijaid, kelle aastakäive on kuni 350 miljonit eurot. Kaitse puhul võetakse aluseks tarnija ja ostja suhteline suurus nende aastakäibe alusel. Tarnijad jaotatakse viide alamrühma aastakäive alusel:

• kuni 2 miljonit eurot;
• 2–10 miljonit eurot;
• 10–50 miljonit eurot;
• 50–150 miljonit eurot;
• 150–350 miljonit eurot.

Ebaausate kaubandustavade keelustamine

Direktiiviga keelustatakse igal juhul järgmised ebaausad kaubandustavad:

• maksmine riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete eest hiljem kui 30 päeva;
• maksmine muude põllumajandustoodete ja toiduainete eest hiljem kui 60 päeva;
• riknevate põllumajandustoodete ja toiduainete tellimuste tühistamine lühikese etteteatamisega;
• ostja muudab ühepoolselt tarnelepingu tingimusi;
• ostja nõuab tarnijalt makseid, mis ei ole seotud tarnija põllumajandustoodete ja toiduainete müügiga;
• ostja nõuab, et tarnija maksaks põllumajandustoodete ja toiduainete raiskumineku või kao eest, kui tegu ei ole tarnija hooletuse või süüga;
• ostja keeldub kirjalikult kinnitamast ostja ja tarnija vahel sõlmitud tarnelepingut tarnija palvest hoolimata;
• ostja kasutab ebaseaduslikult tarnija ärisaladusi;
• ostja kasutab tarnija vastu suunatud kaubanduslikke survemeetmeid, kui tarnija kasutab oma lepingust tulenevaid ja juriidilisi õigusi;
• ostja nõuab tarnijalt kompensatsiooni tarnija toodete müügiga seotud kliendikaebuste läbivaatamise eest, kuigi kaebuse põhjus ei ole seotud tarnija hooletuse või süüga.

Direktiiviga keelustatakse järgmised ebaausad kaubandustavad, välja arvatud juhul, kui tarnija ja ostja on selgelt ja ühemõtteliselt nende suhtes kokku leppinud:

• ostja tagastab tarnijale müümata jäänud põllumajandustooted ja toiduained, ilma et ta maksaks nimetatud müümata jäänud toodete või nimetatud toodete kõrvaldamise või mõlema eest;
• tarnijalt nõutakse tasu tema põllumajandustoodete ja toiduainete ladustamise, väljapanemise, kaubaloetellu lisamise või turul kättesaadavaks tegemise eest;
• ostja nõuab, et tarnija maksaks ostja poolt müügiedenduse käigus müüdavate põllumajandustoodete ja toiduainete allahindluse kulud;
• ostja nõuab, et tarnija kannaks ostja poolt müüdavate põllumajandustoodete ja toiduainete turundamise või turustamise kulud;
• ostja nõuab, et tarnija kannaks tarnija toodete müügiks kasutatavate müügialade kordaseadmise eest personalile tasutavad kulud.

Kaebused ja konfidentsiaalsus

ELi riigid määravad riiklikud nõuete täitmise eest vastutavad asutused. Tarnija võib esitada kaebuse kas oma liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutavale asutusele või selle ostja liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutavale asutusele, kelle puhul kahtlustatakse keelatud kaubandustava kasutamist.

Nõudmisel võtab nõuete täitmise eest vastutav asutus meetmeid, mis on vajalikud, et tagada kaebuse esitaja kaitse ja mis tahes muu sellise teabe konfidentsiaalsus, mille avalikustamine võib kaebuse esitaja või tarnijate huve kahjustada.

Pädevate asutuste volitused

Nõuete täitmise eest vastutaval asutusel peavad olema õigused ja eksperditeadmised, et:

• algatada ja läbi viia uurimisi;
• nõuda ostjatelt ja tarnijatelt teavet;
• korraldada ette teatamata kohapealseid kontrolle;
• nõuda keelatud kaubandustava kasutamise lõpetamist, kui see on asjakohane;
• algatada menetlusi, et määrata õigusrikkumise toimepanijale trahve ja muid karistusi ning võtta ajutisi meetmeid;
• avaldada tehtud otsuseid.

ELi riigid võivad edendada vaidluste tõhusa ja sõltumatu lahendamise mehhanismi.

ELi riigid peavad tagama, et nõuete täitmise eest vastutavad asutused teevad omavahel ja komisjoniga tõhusalt koostööd ja abistavad üksteist vastastikku piiriülese mõõtmega uurimistes.

Euroopa Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis loodi vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013 (vt kokkuvõte Põllumajandusturgude ühine korraldus ELis).

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

See tuleb ELi riikides seadusena vastu võtta hiljemalt 1. maiks 2021. ELi riigid peavad hakkama norme kohaldama hiljemalt 1. novembril 2021.

TAUST

Lisateave:

• Direktiiv põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas esinevate ebaausate kaubandustavade kohta (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59–72)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1–18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

Määruse (EL) nr 1308/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (ELT L 48, 23.2.2011, lk 1–10)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 29.08.2019