EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Eelarve järelevalve ja ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine euroalal

Eelarve järelevalve ja ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine euroalal

KOKKUVÕTE:

euroala liikmesriikide eelarvekavade hindamine ning ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamine – määrus (EL) nr 473/2013

KOKKUVÕTE

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määruse eesmärk on parandada euroala riikide eelarvepoliitika järelevalvet näiteks selle kaudu, et Euroopa Komisjon hindab igal sügisel koordineeritult nende eelarvekavasid.
  • See viib sisse euroala riikide eelarveprojektide liidu tasandil hindamise, mis toimub sügisel kooskõlastatud ajavahemiku jooksul.
  • See parandab riiklikke fiskaalraamistikke sõltumatute asutuste moodustamise nõudega.

PÕHIPUNKTID

Reguleerimisala

Määrus kehtib kõigile euroala riikidele, kusjuures erieeskirjad on ette nähtud neile, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlust.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlus seisneb reas eeskirjades, et viia puudujääk allapoole Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 sätestatud 3% piiri kavandatud SKPst stabiilsuse ja kasvu pakti kontekstis. Riigis on antud aastal puudujääk, kui sellel aastal ületavad sealsed kulud tulusid.

Ühine ajakava

Uued ühised eelarve koostamise eeskirjad hõlmavad riigieelarvete koostamise ühist ajakava, mille kohaselt esitavad kõik euroala riigid oma eelarveprojektid 15. oktoobriks, enne ELi riikide parlamentides vastu võtmist. Komisjon avaldab oma arvamuse stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele vastavuse valguses. Kui selgub, et eelarvekavas on üldised eelarve eeskirjad täitmata jäetud, võib komisjon nõuda, et asjaomane riik esitaks uue läbivaadatud eelarvekava kolme nädala jooksul komisjoni arvamuse avaldamisest. Komisjoni taotlus peab olema põhjendatud ja avalik. Komisjoni arvamus ei ole siduv, liikmesriikide parlamendid säilitavad täieliku suveräänsuse.

2013. andis komisjon välja teatise, mis sisaldas ülevaadet eelarvekavade ja võlakirjade väljaandmise aruannete spetsifikatsioonidest. 2014. aastal vastu võetud hilisema dokumendiga neid spetsifikatsioone muudeti, et tagada suurem selgus.

Järgimine ja prognoosid

Määrus nõuab, et euroala riigid moodustaksid sõltumatud organid, kes jälgivad asjakohaste eelarve-eeskirjade täitmist ning koostavad või kinnitavad aastaeelarve ja keskpika perioodi eelarvestrateegia aluseks olevad makromajanduslikud prognoosid.

Aruandlus

Lisaks on euroala riikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimise menetlust, kehtestatud rangem aruandluskohustus. Määrus annab komisjonile uue vahendi, et kiiremini reageerida ja hoiatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuete rikkumise riski puhul.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 30. maist 2013.

TAUST

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11–23)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni 27. juuni 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 877/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 244, 13.9.2013, lk 23–31)

Komisjoni teatis „Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik” ( COM(2013) 490 final, 27.6.2013)

Komisjoni teatis, millega asendatakse komisjoni teatis „Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik” ( COM(2014) 675 final, 28.10.2014)

Viimati muudetud: 22.02.2016

Top