Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

ELi eelarve – varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem (VAKS)

Legal status of the document This summary has been archived and will not be updated, because the summarised document is no longer in force or does not reflect the current situation.

ELi eelarve – varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem (VAKS)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL, Euratom) 2015/1929 – varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrus muudab ELi põhilisi finantseeskirju ning loob varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi, mida juhib Euroopa Komisjon ning mille eesmärk on kaitsta ELi finantshuve ebaausate ettevõtjate (st ettevõtete, äriühingute ja mittetulundusühingute) eest.

PÕHIPUNKTID

  • Süsteemi eesmärk on tagada
    • ELi finantshuve ähvardavate riskide varajane avastamine;
    • ebaausate ettevõtjate kõrvalejätmine ELi vahendeid hõlmavatest hankemenetlustest ja
    • ELi eeskirju rikkuvate ettevõtjate rahaline karistamine.
  • Komisjon või muu hankija peab välistama võimaluse, et ELi vahendeid eraldatakse (näiteks ELi hankemenetluses või toetuse andmise menetluses) ettevõtjale, kes
    • on pankrotis, maksejõuetu või äritegevuse peatanud;
    • ei täida maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustusi;
    • rikub raskelt ametialaseid käitumisreegleid, näiteks ei austa intellektuaalomandiõigust või sõlmib teiste ettevõtjatega konkurentsi moonutavaid kokkuleppeid;
    • on süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus, terrorismiga seotud õigusrikkumises, laste tööjõu kasutamises või muus inimkaubanduse vormis või
    • rikub tõsiselt lepingut või eirab eeskirju.
  • Süsteemi sidusa toimimise tagamiseks tehakse kõrvalejätmise ja rahalise karistamise otsuseid sõltumatu toimkonna soovituste alusel. Toimkond annab asjaomase ettevõtja tegevusele esialgse õigusliku hinnangu, kui hinnangut ei ole antud lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega või kui tegu on tõsise lepingurikkumisega.
  • Ettevõtja kõrvalejätmise või rahalise karistamise otsus põhineb
  • Karistusotsuste langetamisel võetakse arvesse
    • proportsionaalsuse põhimõtet;
    • olukorra tõsidust;
    • rikkumise mõju ELi eelarvele ja kuvandile;
    • asjaomasest rikkumisest möödunud ajavahemikku ning rikkumise kestust ja korduvust;
    • rikkumise tahtlikkust või rikkumise põhjuseks olnud hooletuse raskusastet ja
    • leevendavaid asjaolusid, näiteks ettevõtja valmidust teha uurijatega koostööd.
  • Ettevõtjat ei jäeta hankemenetlustest kõrvale, kui
    • ettevõtja on võtnud parandusmeetmeid, tõendades seeläbi oma usaldusväärsust;
    • ettevõtja osalemine hankemenetlustes on teenuste osutamise jätkumise tagamiseks piiratud aja jooksul vältimatu või
    • kõrvalejätmine oleks ebaproportsionaalne karistus.
  • Rahaline karistus moodustab 2% kuni 10% lepingu kogumaksumusest ja hankemenetlustest kõrvalejätmise kestus on kolm kuni viis aastat.
  • Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemiga seotud teave koondatakse komisjoni loodud andmebaasi.
  • Pettuse või rikkumise eest rahalise karistuse kohaldamise otsustab komisjon või asjaomane hankija.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

TAUST

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (VAKS) eesmärk on kaitsta ELi finantshuve ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. 1. jaanuaril 2016 asendas see eelnevalt kasutusel olnud varajase avastamise süsteemi ja menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid käsitleva keskandmebaasi.

See loodi määrusega (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudeti ELi finantsmäärust.

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 286, 30.10.2015, lk 1–29)

Viimati muudetud: 05.10.2016

Top