ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia

PÕHIPUNKTID

Ühised probleemid

Ajalooliselt on seda piirkonda mõjutanud keeruline poliitiline ja majanduslik olukord ning konfliktid. Peamised probleemid on järgmised:

• sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus riikide ja piirkondade vahel;
• taristupuudujäägid ja halb juurdepääsetavus;
• ebapiisavad elektrivõrkudevahelised ühendused ja vähesed investeeringud gaasivõrkudesse;
• mere ja rannikualade ökosüsteeme ohustab suurenenud kasutamine inimeste poolt (nt turism avaldab survet reoveetaristule);
• kliimamuutusest tulenevad looduslikud ja inimtegevusest põhjustatud ohud (nt sagedasemad metsatulekahjud);
• vajadus suurendada omavalitsus- ja ametiasutuste suutlikkust (st arendada oskusi, võimekust, protsesse jne) riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Tegevuskava

Strateegiaga kaasneb tegevuskava, mis laiendab selle merelist mõõdet ja hõlmab ka sadamalähedast maismaad. Tegevuskava on üles ehitatud nelja üksteisest vastastikku sõltuva samba ümber.

1. Meremajanduse kasv: edendada piirkonnas innovaatilist merendusalast majanduskasvu, edendades jätkusuutlikku majandusarengut, luues töökohti ja ettevõtlusvõimalusi meremajanduses, sealhulgas kalanduses ja vesiviljeluses.
2. Piirkonna ühendamine: parandada transpordi- ja energiavõrkude ühilduvust.
3. Keskkonna kvaliteet: läbi koostöö aidata kaasa mere- ja rannikualade ökosüsteemide hea keskkonnaseisundi saavutamisele, vähendades mere saastamist, leevendades ja kompenseerides mulla katmist (st mullapinna kaotust selle katmisega elamuehituse, teede või muude rajatiste jaoks), vähendades õhusaastet ning aidates peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja ökosüsteemide kahjustumist.
4. Säästev turism: arendada kogu piirkonnas innovaatilise, jätkusuutliku, vastutustundliku ja kvaliteetse turismi võimalusi mitmekesiste turismitoodete ja -teenuste pakkumise ning hooajalisuse vähendamisega.

Kõik need sambad hõlmavad ka kliimamuutuse leevendamise meetmeid (vähendades sellest tulenevaid ohte inimestele ja varale), kohanemist ning samuti katastroofiohu juhtimist.

Samuti määratakse kindlaks kaks valdkondadevahelist aspekti:

• suutlikkuse parandamine, sealhulgas teabevahetus strateegia tõhusaks rakendamiseks, üldsuse teadlikkuse ja toetuse suurendamiseks;
• teadusuuringud ja innovatsioon, et suurendada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate tööhõivet, majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Riikidevaheliste võrkude koostöö võib tuua turule ideid ning aidata arendada uusi tooteid ja teenuseid.