(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. ELi lepingu artiklis 3 on täpsustatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ja et liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Neid väärtusi on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(2)

On väga tähtis neid õigusi ja väärtusi aktiivselt arendada, kaitsta, edendada, tagada nende rakendamine ning neid levitada kodanike ja rahvaste seas ning tagada nende jäämine liidu projektis kesksele kohale, kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse nõrgenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu. Liidu üldeelarvesse tuleks seepärast lisada sätted uue õiguse, õiguste ja väärtuste fondi kohta, mis koosneb kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/693, (4) ning õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi äärmusluse, radikalismi ja lõhenemisega ning sõltumatu kodanikuühiskonna tegevusruum on kahanemas, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja liidu väärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Sellel on suur ja vahetu mõju liidu poliitilisele, ühiskondlikule, kultuurilisele ja majanduselule. Olles osa uuest õigluse, õiguste ja väärtuste fondist, aitab õigusprogramm kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (5) aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammiga ka edaspidi arendada liidu õigusruumi, mis põhineb õigusriigil, kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel, õiguskaitse kättesaadavusel ja piiriülesel koostööl.

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm (edaspidi „programm“) koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/2013 (6) aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/2014 (7) loodud programmi „Kodanike Euroopa“ (edaspidi „varasemad programmid“).

(3)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (8) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(4)

Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja kaks selle aluseks olevat põhirahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtusi ja rikkalikku mitmekesisust, samuti õigusi ja võrdõiguslikkust elavana ja dünaamilisena. Lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, pluralistlikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See hõlmab aktiivset ja suurema mõjuvõimuga kodanikuühiskonda ja inimeste demokraatliku, kodaniku- ja sotsiaalse osalemise soodustamist ning Euroopa ühiskonna rikkaliku mitmekesisuse arendamist, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 nähakse ette, et liidu institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult arvamusi liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(5)

Programmi toetusesaajatega ja muude asjaomaste sidusrühmadega tuleks pidada avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning selleks tuleks moodustada kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm. Kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühm peaks olema avatud ja mitteametlik arutelufoorum ning aitama kaasa kogemuste ja heade tavade vahetamisele ning arutelule poliitika arengu üle programmiga hõlmatud valdkondade ja eesmärkide raames ning nendega seotud valdkondades. Kodanikuühiskonnaga dialoogi pidamise rühmal ei tohiks olla mingit osa programmi juhtimisel.

(6)

Varasemaid programme edasi arendades ja nende positiivsetele kogemustele tuginedes peaks programm aitama arendada koostoimet, et tegelda liidu väärtuste edendamise ja kaitsmisega seotud ühiste probleemidega ja saavutada piisav ulatus ning et jõuda selles valdkonnas konkreetsete tulemusteni. Nii on võimalik ära kasutada kogu koostoimest tulenev potentsiaal, et toetada hõlmatud poliitikavaldkondi tulemuslikumalt ja suurendada võimalust, et seotud poliitikad jõuavad inimesteni ja kodanikuühiskonnani, seades eesmärgiks tasakaalustatud geograafilise jaotuse. Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada erinevate poliitikavaldkondade eripärasid, nende erinevaid sihtrühmi ja eriomaseid vajadusi, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud ja sihtotstarbelisi lähenemisviise.

(7)

Õigusriigi ja demokraatia täielik järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline, et suurendada kodanike usaldust liidu vastu ja tagada liikmesriikide vastastikune usaldus. Õiguste ja väärtuste edendamisega aitab programm kaasa demokraatlikuma liidu ülesehitamisele, õigusriigi ja demokraatliku dialoogi, läbipaistvuse ja hea valitsemistava austamisele, seda ka juhul, kui kodanikuühiskonna tegevusruum kahaneb.

(8)

Selleks et tuua liit oma kodanikele lähemale ja edendada demokraatlikku osalemist, on vaja mitmesuguseid meetmeid ja koordineeritud tegevust. Euroopa kodakondsust ja Euroopa identiteeditunnetust tuleks arendada ja edendada, suurendades kodanike arusaamist poliitika kujundamisest ja edendades kodanikuaktiivsust liidu tegevuses. Veelgi enam, tuues kodanikud kokku sõpruslinnade projektide või linnade võrgustike raames ning toetades kohaliku, piirkondliku, riikliku ja riikidevahelise tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone programmiga hõlmatud valdkondades, aitab see samuti suurendada kodanike kaasatust ühiskonnas ja seeläbi nende aktiivset osalemist liidu demokraatlikus elus. Samal ajal soosib vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sotsiaalset kaasamist ja teiste austamist edendavate meetmete toetamine liitu kuulumise tunde tekkimist ja Euroopa kodanikuks olemise ühist identiteeditunnetust, mis põhineb ühisel arusaamisel meie ühistest euroopalikest väärtustest, kultuurist, ajaloost ja pärandist. Tugevama liitu kuulumise tunde ja liidu väärtuste edendamine on eriti oluline selle äärepoolseimate piirkondade elanike seas kuna nad on eraldatud ja Mandri-Euroopast kaugel.

(9)

Kodanike ja eeskätt noorte teadlikuks muutmiseks oma ühisest ajaloost ja ühistest väärtustest kui ühise tuleviku alusest, on vaja ajaloolise mäluga seotud tegevust ja Euroopa ajaloolise mälu kriitilist analüüsi. Ajaloolise mäluga seotud tegevus peaks hõlmama arutelu Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide, eelkõige natsismi, mis viis holokaustini, fašismi, stalinismi ja totalitaarsete kommunistlike režiimide põhjuste üle ning nende kuritegude ohvrite mälestamist. See peaks hõlmama ka muid määrava tähtsusega hetki ja märgilise tähtsusega sündmusi Euroopa lähiajaloos. Ühistel väärtustel ja ühtekuuluvustundel põhineva Euroopa identiteedi kujundamiseks tuleks arvesse võtta ka ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust.

(10)

Kodanikud peaksid olema teadlikumad oma õigustest, mis tulenevad liidu kodakondsusest, ning nad peaksid tundma end teises liikmesriigis elamise, reisimise, õppimise, töötamise või vabatahtlikuna tegutsemise suhtes vabalt. Neil peaks olema võimalus kasutada kõiki oma kodakondsusest tulenevaid õigusi ning nad peaksid olema kindlad, et kus nad ka liidus ei asuks, on neil võrdsed võimalused ning nende õigused on tagatud ja kaitstud ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Kodanikuühiskonda on vaja toetada teadlikkuse suurendamisel liidu väärtustest, nende väärtuste edendamisel ja kaitsmisel ning liidu õigusest tulenevate õiguste tulemusliku kasutamise toetamisel.

(11)

Sooline võrdõiguslikkus on üks liidu põhiväärtusi ja eesmärke. Sellele vaatamata on soolise võrdõiguslikkuse üldine areng takerdunud. Naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine ning nendevastase vägivalla mitmesugused vormid riivavad nende põhiõigusi ja takistavad nende täielikku poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku osalemist ühiskonnas. Lisaks takistavad tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamist poliitilised, struktuursed ja kultuurilised tõkked. Seepärast on soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja soolõime liidu kõigis tegevustes liidu keskne ülesanne ning majanduskasvu ja ühiskondliku arengu soodustaja, ning seda tuleks programmiga toetada. Eriti oluline on võidelda aktiivselt stereotüüpide ning vaikse ja läbipõimunud diskrimineerimise vastu. Võrdne juurdepääs tööturule, võrdne osalemine tööturul ja karjääritakistuste kõrvaldamine kõigis sektorites, näiteks kohtusüsteemis ning teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatikaga seotud sektorites on soolise võrdõiguslikkuse alustalad. Keskenduda tuleks ka töö- ja eraelu tasakaalustamisele ning tasustamata majapidamistööde ja laste, eakate ning teiste sõltuvate isikute eest hoolitsemisega seotud ülesannete võrdsele jagamisele meeste ja naiste vahel, kuna need küsimused on lahutamatult seotud võrdse majandusliku sõltumatuse ja osaluse ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisega.

(12)

Sooline vägivald ja vägivald riskirühmade (lapsed, noored ja muud riskirühmad, näiteks LGBTIQ-inimesed ning puuetega inimesed) vastu kujutab endast põhiõiguste tõsist rikkumist ning seda esineb kogu liidus, kõigis sotsiaalsetes ja majanduslikes oludes, ning sellel on tõsised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja vaimsele tervisele ning ühiskonnale tervikuna. Kõige rohkem kannatavad nii kodus kui ka avalikus sfääris soolise vägivalla ja ahistamise all naised; seetõttu on sellise vägivalla ja ahistamise vastu võitlemine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel üks otsustava tähtsusega meetmeid. Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (edaspidi „Istanbuli konventsioon“) määratluse kohaselt tähendab naistevastane vägivald kõiki soolise vägivalla akte, mille tulemusena tekitatakse või võidakse tekitada naisele füüsilist, seksuaalset, psühholoogilist või majanduslikku kahju või kannatusi, sealhulgas selliste aktidega ähvardamist, sundi või omavolilist vabaduse võtmist sõltumata sellest, kas see leiab aset avalikult või eraelus. Soolise vägivalla vastu võitlemiseks on vaja küsimusele läheneda mitmemõõtmeliselt, mis hõlmab tegelemist selle õiguslike, majanduslike, haridus- ja terviseaspektidega. Peale selle on vaja aktiivselt võidelda soostereotüüpide vastu juba varases eas, samuti kõigi vihakõne ja internetivägivalla vormide vastu. Seda arvesse võttes on jätkuvalt oluline toetada naiste õigusi kaitsvaid organisatsioone ja muid selles valdkonnas tegutsevaid osalisi. Ka lastel, noortel ja muudel riskirühmadel, nagu LGBTIQ-inimestel ja puuetega inimestel, on suurem oht sattuda vägivalla ohvriks, eelkõige perekondlikes ja lähisuhetes.

Tuleks võtta meetmeid, et edendada ohustatud isikute, eelkõige laste, sealhulgas nende, kes on jäänud orvuks perevägivalla tagajärjel või muul põhjusel, ja teiste eriti kaitsetus olukorras olevate laste õigusi ning toetada laste kaitsmist ja tagada nende õigus arengule ja väärikusele. Liidu prioriteedid on võidelda vägivalla kõikide vormide vastu, eelkõige soolise vägivalla vastu, edendada selle ennetusmeetmeid ning kaitsta ja toetada ohvreid, aidates seeläbi tagada üksikisikute põhiõigusi ja soolist võrdõiguslikkust. Neid prioriteete tuleks programmiga toetada. Rõhutatakse, kui oluline on eraldada programmiga rahalisi vahendeid kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes kõigis liikmesriikides edendavad soolist võrdõiguslikkust, võitlevad soolise vägivalla vastu ja edendavad naiste õigusi, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervist ja seonduvaid õigusi ning LGBTIQ-inimeste õigusi. Kõigi nende meetmete eesmärk on edendada liidu põhiväärtusi ja seetõttu tuleks neid eranditult toetada kogu liidus.

(13)

Selleks et võidelda kõigi vägivalla vormide vastu ja neid ennetada ning ohvreid kaitsta, on vaja tugevat poliitilist tahet ja kooskõlastatud tegevust, mille aluseks on varasemate Daphne programmide, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning õigusprogrammi meetodid ja tulemused. Eelkõige on Daphne rahastamine, millega toetatakse laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ärahoidmist ja selle vastu võitlemist ning ohvrite kaitset, olnud alates selle käivitamisest 1997. aastal tõeliselt edukas nii populaarsuse poolest sidusrühmade seas (avalikud asutused, akadeemilised asutused ja vabaühendused) kui ka rahastatud projektide tulemuslikkuse poolest. Daphne programmiga on rahastatud projekte, et suurendada teadlikkust, pakkuda ohvritele tugiteenuseid ja toetada kohapeal tegutsevaid kodanikuühiskonna organisatsioone. Selle raames on käsitletud kõiki vägivallavorme, sealhulgas perevägivald, seksuaalvägivald, inimkaubandus, ahistav jälitamine ja kahjulikud tavad nagu naiste suguelundite moonutamine, kuid ka uusi esilekerkivaid vägivallavorme nagu küberkiusamine ja küberahistamine. Võttes arvesse soolise vägivalla ohvrite endiselt murettekitavat arvu, on oluline jätkata kõiki neid meetmeid, eraldades sõltumatud eelarvevahendid tegevustele, millega rakendati Daphne raames soolise vägivalla kõigi vormide ennetamise ja nende vastu võitlemise erieesmärki, ning võtta programmi rakendamisel igakülgselt arvesse nende meetmete tulemusi ja saadud kogemusi.

(14)

Diskrimineerimiskeeld on liidu oluline põhimõte. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 19 sätestatakse võimalus astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka harta artiklis 21. Arvesse tuleks võtta diskrimineerimise eri vormide, sealhulgas otsese, kaudse ja struktuurse diskrimineerimise erisusi, ja paralleelselt tuleks välja töötada vastavad meetmed ühel või mitmel põhjusel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks. Programmist tuleks toetada meetmeid, millega ennetada ja tõkestada igas vormis diskrimineerimist, rassismi, ksenofoobiat, afrofoobiat, antisemitismi, romavastasust, moslemivastast vaenu ja kõiki sallimatuse vorme, sealhulgas homofoobiat, bifoobiat, transfoobiat ja interfoobiat ning sooidentiteediga seonduvat sallimatust internetis ja väljaspool seda, samuti sallimatust vähemustesse kuuluvate isikute vastu, võttes arvesse mitmekordset diskrimineerimist. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata ka vägivalla kõikide vormide, vaenu, segregatsiooni ja häbimärgistamise ärahoidmisele ja nende vastu võitlemisele ning võitlemisele kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemise vastu. Programmi tuleks rakendada vastastikku toetaval viisil koos muude liidu meetmetega, millel on sama eesmärk, eelkõige nendega, millele on osutatud komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ ja nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovituses romade tulemuslikuks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (9).

(15)

Sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud takistused ning juurdepääsu puudumine muudavad puuetega inimestel teistega võrdsetel alustel ühiskonnas täisväärtuslikult ja tulemuslikult osalemise keeruliseks. Puuetega inimestel on lisaks muudele takistustele keerulisem pääseda tööturule, saada kaasavat ja kvaliteetset haridust, vältida vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, saada osa kultuurialgatustest ja meediast või kasutada poliitilisi õigusi. Olles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni osaline, on liit ja kõik selle liikmesriigid võtnud endale kohustuse edendada, kaitsta ja tagada kõigile puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne kasutamine. Nimetatud konventsioon on saanud liidu õiguskorra lahutamatuks osaks.

(16)

Õigus isiku era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele on põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud põhiõigus. Õigus isikuandmete kaitsele on ELi toimimise lepingu artiklis 16 ja harta artiklis 8 sätestatud põhiõigus. Isikuandmete kaitse normide järgimist kontrollivad sõltumatud järelevalveasutused. Liidu õigusraamistikus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680 (11), on sätestatud normid, et tagada, et õigust isikuandmete kaitsele jõustataks tulemuslikult. Nende õigusaktidega tehakse riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele ülesandeks suurendada üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisega seotud riskidest, normidest, kaitsemeetmetest ja õigustest. Arvestades seda, kui oluline on õigus isikuandmete kaitsele praegusel tehnoloogia kiire arengu ajastul, peaks liidul olema võimalik võtta teadlikkuse suurendamise meetmeid, sealhulgas toetades liidu nõuete kohast isikuandmete kaitset edendavaid kodanikuühiskonna organisatsioone, ning korraldada uuringuid ja võtta muid asjakohaseid meetmeid.

(17)

ELi toimimise lepingu artiklis 24 kohustatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu määrama kindlaks ELi lepingu artikli 11 tähenduses kodanikualgatuse esitamise korra ja tingimused. Seda on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 (12) vastuvõtmisega. Programmiga tuleks toetada kõnealuse määruse rakendamise tehnilise ja korraldusliku toe rahastamist, millega toetatakse seda, et kodanikud saavad teostada oma õigust algatada ja toetada Euroopa kodanikualgatusi.

(18)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolõimet ja mittediskrimineerimise peavoolustamist. Programmi vahe- ja lõpphindamise käigus tuleks hinnata soolist mõju, et selgitada välja, mil määral aitab programm saavutada soolist võrdõiguslikkust ja ega see ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele ettekavatsematult negatiivset mõju. Sellega seoses ja võttes arvesse programmi eri tegevussuundade meetmete erinevat olemust ja ulatust, on tähtis, et kõik projektiarendajate kogutud üksikandmed esitataks võimaluse korral alati sugude lõikes. Samuti on oluline anda toetuste taotlejatele teavet selle kohta, kuidas võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse, sealhulgas vajaduse korral teavet selliste soolõime vahendite nagu sootundliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise kasutamise kohta. Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu.

(19)

ELi lepingu artikli 3 järgi edendab liit muu hulgas lapse õiguste kaitset, tehes seda kooskõlas harta artikliga 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

(20)

Kooskõlas võrdset kohtlemist käsitlevate liidu õigusaktidega loovad liikmesriigid võrdse kohtlemise edendamiseks sõltumatud asutused (võrdõiguslikkust edendavad asutused), et võidelda diskrimineerimise vastu rassilise või etnilise päritolu või soo alusel. Mitmed liikmesriigid on läinud nende liidu aktide nõuetest veelgi kaugemale ja taganud, et võrdõiguslikkust edendavad asutused võivad käsitleda ka diskrimineerimist, mis toimub muul alusel, näiteks keele, vanuse, sootunnuste, soolise identiteedi, soolise mitmekesisuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või puude alusel. Võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võrdõiguslikkuse edendamisel ning võrdse kohtlemise õigusnormide tulemusliku kohaldamise tagamisel nende vastavates liikmesriikides keskne roll, pakkudes eelkõige sõltumatut abi diskrimineerimise ohvritele, korraldades diskrimineerimist käsitlevaid sõltumatuid uuringuid, avaldades sõltumatuid aruandeid ja andes soovitusi seoses diskrimineerimisküsimustega. On väga oluline, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste sellesisulist tööd koordineeritaks liidu tasandil.

Võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik Equinet loodi 2007. aastal ning selle liikmeteks on riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused, mis on loodud nõukogu direktiivide 2000/43/EÜ (13) ja 2004/113/EÜ (14) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2006/54/EÜ (15) ja 2010/41/EL (16) alusel. Komisjon võttis 22. juunil 2018 vastu soovituse (EL) 2018/951 (17) võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta, milles käsitletakse nende asutuste volitusi, sõltumatust, tulemuslikkust ning koordineerimist ja koostööd. Equinet on erilises olukorras, sest see on ainus üksus, mis tagab võrdõiguslikkust edendavate asutuste tegevuse koordineerimist. Equineti poolne koordineerimine on liikmesriikides liidu diskrimineerimisvastase õiguse tulemusliku rakendamise seisukohast kesksel kohal ja seda tuleks programmiga toetada.

(21)

Programmile juurdepääsu kasutajasõbralikkuse parandamiseks ning programmi kõigi aspektide kohta erapooletute juhiste ja praktilise teabe esitamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik luua toetusesaajate ja taotlejate abistamiseks kontaktpunkte. Programmi kontaktpunktid peaksid täitma oma ülesandeid sõltumatult, ilma avaliku sektori asutuste sekkumiseta otsuste tegemisse. On oluline, et liikmesriikidel oleks võimalik valida programmi kontaktpunktide kõige asjakohasem haldamine, sealhulgas avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide või nende konsortsiumide kaudu. Programmi kontaktpunktidel ei peaks olema mingit osa programmi juhtimisel.

(22)

Sõltumatutel inimõiguste organisatsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel on keskne koht teadlikkuse suurendamisel liidu ühistest väärtustest, nende väärtuste edendamisel ja kaitsmisel ning liidu õigusest, sealhulgas hartast tulenevate õiguste tulemuslikule kasutamisele kaasaaitamisel. Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2018. aasta resolutsioonis, (18) on rahastuse suurendamine ja piisav rahaline toetus kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna kujundamiseks kesksel kohal, et tugevdada nende rolli ja võimaldada neil täita oma ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. Liidu rahastamine peaks täiendama riigi tasandi rahastamist, aidates toetada selliseid sõltumatuid kodanikuühiskonna organisatsioone ning suurendada nende mõjuvõimu ja suutlikkust, kes tegelevad väärtuste ja õiguste edendamisega ja kelle tegevus aitab parandada selliste õiguste strateegilist kohaldamist, mis tulenevad liidu õigusest, sealhulgas hartast, muu hulgas õiguste kaitsmise (strateegilised kohtuvaidlused, kampaaniate korraldamine, teavitustegevus) ja muude järelevalvemeetmete kaudu, samuti edendada ja kaitsta liidu väärtusi ning suurendada teadlikkust nendest kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil. Programmi tuleks rakendada kasutajasõbralikul viisil, näiteks kasutades kasutajasõbralikku taotlus- ja aruandemenetlust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et programm oleks kättesaadav kodanikuühiskonna organisatsioonidele kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil, sealhulgas kohalikele rohujuuretasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, samuti tuleks tähelepanu pöörata toetusesaajate suutlikkusele. Seejuures tuleks kaaluda rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele, kui see on asjakohane.

(23)

Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja koostoime liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tööga, ning võtma arvesse teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööd programmi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.

(24)

Teatud tingimustel peaks programmis olema võimalik osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed. Programmis peaks olema võimalik osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel, potentsiaalsetel kandidaatriikidel, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames, Euroopa naabruspoliitika riikidel ja teistel kolmandatel riikidel.

(25)

Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada, et kõigil programmi raames elluviidavatel meetmetel on liidu lisaväärtus, nad täiendavad liikmesriikide meetmeid ja on kooskõlas teiste liidu meetmetega. Tuleks püüda saavutada kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige õigusprogrammiga ja samuti programmiga „Loov Euroopa“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXXX/XXXX, (19) ning programmiga „Erasmus+“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXXX/XXXX, (20) et kasutada ära koostoimet kultuuri, meedia, kunsti, hariduse ja loovuse valdkondades. Koostoimet on vaja luua muude liidu rahastamisprogrammidega, eriti järgmistes valdkondades: tööhõive ja võitlus sotsiaalse tõrjutusega, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-iga, siseturg, ettevõtlus, noored, tervis, kodakondsus, õigus, ränne, julgeolek, teadustegevus, innovatsioon, tehnoloogia, tööstus, ühtekuuluvus, turism, välissuhted, kaubandus ja kestlik areng.

(26)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava, (21) punkti 18 tähenduses.

(27)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (22) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud piisavalt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses, et käesoleva määrusega toetatud meetmetega seoses kantud kulud loetakse rahastamiskõlblikuks alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kanti enne toetustaotluse esitamist.

(28)

Programmile kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmäärusega sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(29)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(30)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (23) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (24), (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (25) ja (EL) 2017/1939 (26) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (27)., ja esitada süüdistusi.

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused

(31)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa majanduspiirkonna lepinguga (28), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(32)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(33)

Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL (29) artiklile 94 on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja asjakohased avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid rahastamiskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(34)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programm mõeldud kliimameetmete peavoolustamiseks ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ning eesmärgi tagada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % eelarvest bioloogilise mitmekesisuse kulutusteks – saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist. Programmiga peaks toetama meetmeid, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtet „ära tekita kahju“. Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste kontekstis uuesti hinnata.

(35)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (30) punktidele 22 ja 23 tuleks programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal.

(36)

Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artiklites 14 ja 16 ning II lisas osutatud näitajate kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kaitsta ja edendada aluslepingutes, hartas ja kohaldatavates rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides sätestatud õigusi ja väärtusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Määrused (EL) nr 1381/2013 ja (EL) nr 390/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(40)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021,

(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. ELi lepingu artiklis 3 on täpsustatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ja et liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise. Neid väärtusi on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes.

(2)

On väga tähtis neid õigusi ja väärtusi aktiivselt arendada, kaitsta, edendada ja tagada nende rakendamine ning neid levitada kodanike ja rahvaste seas ning tagada nende jäämine liidu projektis kesksele kohale, kuna nende õiguste ja väärtuste kaitse nõrgenemine ükskõik millises liikmesriigis võib kahjustada kogu liitu. Liidu üldeelarvesse tuleks seepärast lisada sätted uue õiguse, õiguste ja väärtuste fondi kohta, mis koosneb kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/692, (3) ning õigusprogrammist. Ajal, mil Euroopa ühiskonnad seisavad silmitsi äärmusluse, radikalismi ja lõhenemisega ning sõltumatu kodanikuühiskonna tegevusruum on kahanemas, on varasemast veelgi tähtsam edendada, tugevdada ja kaitsta õigust, õigusi ja liidu väärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Sellel on suur ja vahetu mõju liidu poliitilisele, ühiskondlikule, kultuurilisele ja majanduselule. Olles osa uuest õiguse, õiguste ja väärtuste fondist, aitab õigusprogramm kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammiga ka edaspidi arendada liidu õigusruumi, mis põhineb õigusriigil, kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel, õiguskaitse kättesaadavusel ja piiriülesel koostööl. Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm koondab enda alla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1381/2013 (5) aastateks 2014–2020 loodud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning nõukogu määrusega (EL) nr 390/2014 (6) loodud programmi „Kodanike Euroopa“.

(3)

Õigusprogramm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (7) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga.

(4)

Õiguse, õiguste ja väärtuste fond ja kaks selle aluseks olevat põhirahastamisprogrammi keskenduvad inimestele ja üksustele, kes aitavad hoida meie ühiseid väärtusi ja rikkalikku mitmekesisust, samuti õigusi ja võrdõiguslikkust elavana ja dünaamilisena. Lõppeesmärk on toetada ja hoida õigustel põhinevat, võrdõiguslikku, avatud, pluralistlikku, kaasavat ja demokraatlikku ühiskonda. See hõlmab aktiivset ja suurema mõjuvõimuga kodanikuühiskonda kui olulist sidusrühma ja inimeste demokraatliku, kodaniku- ja sotsiaalse osalemise soodustamist ning Euroopa ühiskonna rikkaliku mitmekesisuse arendamist, mis põhineb meie ühistel väärtustel, ühisel ajalool ja mälul. ELi lepingu artiklis 11 nähakse ette, et liidu institutsioonid peaksid kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi ning annaksid kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult arvamusi liidu tegevuse kõigis valdkondades.

(5)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on ette nähtud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. Õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia austamine ja edendamine liidus on eeltingimused kõigi aluslepingutes sätestatud õiguste ja kohustuste tagamiseks ning inimeste usalduse suurendamiseks liidu vastu. See, kuidas õigusriiki liikmesriikides rakendatakse, on oluline liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vastastikuse usalduse tagamise seisukohalt. Selle saavutamiseks peaks liit võtma meetmeid, mille abil arendada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd. Euroopa õigusruumi edasiarendamisel tuleks kõigil tasanditel tagada ja edendada seda, et austataks põhiõigusi ning ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, nagu mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine harta artiklis 21 loetletud juhtudel, solidaarsus, kõikidele inimestele tagatud tegelik juurdepääs õigusemõistmisele, õigusriik, demokraatia ja hästi toimiv sõltumatu kohtusüsteem.

(6)

Rahastamine peaks jääma üheks oluliseks vahendiks aluslepingutes seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisel. Lisaks muudele meetmetele on paindlik ja tulemuslik õigusprogramm nende eesmärkide kavandamiseks ja rakendamiseks määrava tähtsusega. Õigusprogrammi tuleks rakendada kasutajasõbralikul viisil, näiteks kasutades kasutajasõbralikku taotlus- ja aruandemenetlust, ning selle eesmärk peaks olema tasakaalustatud geograafiline ulatus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et õigusprogramm oleks kättesaadav iga liiki toetusesaajatele. Õigusprogrammi rahastamispaketi raames tuleks säilitada teatud paindlikkus vahendite eraldamisel erieesmärkideks. Paindlikkust tuleks esmajärjekorras kohaldada meetmetele, mis toetavad õigusriigi põhimõtte edendamist.

(7)

Kõigile vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärgulise loomise tagamiseks võtab liit meetmeid, mis on seotud tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga, mis põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mis on alates 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest liidu õigusalase koostöö nurgakivi. Vastastikune tunnustamine eeldab, et liikmesriikide vahel valitseb tugev usaldus. Selleks et hõlbustada vastastikust tunnustamist ja edendada vastastikust usaldust, on mitmes valdkonnas juba võetud meetmeid liikmesriikide õigusnormide lähendamiseks. Hästi toimiv õigusruum, kus on kaotatud takistused piiriüleste kohtumenetluste korraldamisele ja õiguskaitse kättesaadavusele piiriüleste juhtumite korral, on võtmetähtsusega ka majanduskasvu ja edasise integratsiooni tagamiseks. Samal ajal on tõrgeteta toimiva siseturu ja liidu ühiste väärtuste toetamiseks vaja hästi toimivat Euroopa õigusruumi, tõhusat, sõltumatut ja kõrge kvaliteediga riigisisest õigussüsteemi ning suuremat vastastikust usaldust.

(8)

Õiguskaitse kättesaadavus peaks hõlmama eelkõige juurdepääsu kohtutele, alternatiivsetele vaidluste lahendamise viisidele ja võimlust pöörduda ametnike poole, kellel on seadusest tulenev kohustus anda pooltele sõltumatut ja erapooletut õigusnõu.

(9)

Õigusriigi igakülgne järgimine ja edendamine on äärmiselt oluline tugeva vastastikuse usalduse saavutamiseks justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ning eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava tulemusliku õigusalase koostöö jaoks, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel. Õigusriik on üks ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühistest väärtustest ning ELi lepingu artikli 19 lõikes 1 ja harta artiklis 47 kehtestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte selle konkreetne väljendus. Õigusriigi edendamine, toetades püüdlusi parandada riiklike õigussüsteemide sõltumatust, läbipaistvust, vastutust, kvaliteeti ja tulemuslikkust, parandab vastastikust usaldust, mis on tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks hädavajalik. Kohtusüsteemi sõltumatusel ja erapooletusel on põhiroll õiguses õiglasele kohtumenetlusele ja need on keskse tähtsusega euroopalike väärtuste kaitsmisel. Peale selle on mõistlike menetlusaegadega tõhusate õigussüsteemide olemasolu kõigi asjaosaliste õiguskindluse huvides.

(10)

ELi toimimise lepingu artikli 81 lõike 2 punkti h ja artikli 82 lõike 1 punkti c kohaselt toetab liit kohtunike ja õigusalatöötajate koolitust kui vahendit, millega arendada tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, mis rajaneb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine on oluline vahend, mille abil kujundada ühine arusaamine sellest, kuidas õigusriiki ja põhiõigusi kõige paremini rakendada ja tagada. See aitab ehitada Euroopa õigusruumi, luues liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide hulgas ühise õiguskultuuri. On äärmiselt oluline tagada õiguse mittediskrimineeriv, korrektne, sidus ja järjepidev kohaldamine liidus ning vastastikune usaldus ja mõistmine õigusvaldkonna spetsialistide vahel piiriülestes menetlustes. Õigusprogrammiga toetatavad koolitusmeetmed peaksid tuginema põhjalikele koolitusvajaduste hindamistele, neis peaks kasutatama modernset koolitusmetoodikat, need peaksid hõlmama piiriüleseid üritusi, kuhu on kaasatud eri liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistid, sisaldama aktiivset õppimist ja võrgustiku loomise elemente ning olema jätkusuutlikud. Selliste meetmete hulka peaks kuuluma koolitus õigusterminoloogia, tsiviil- ja kriminaalõiguse, põhiõiguste, vastastikuse tunnustamise ja menetluslike tagatiste alal. Need meetmed peaksid samuti hõlmama kohtunikele, juristidele ja prokuröridele mõeldud koolitusi seoses probleemide ja takistustega, mis tekivad inimestel, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega või on kaitsetus olukorras, nagu näiteks naised, lapsed, vähemused, LGBTIQ-inimesed, puuetega inimesed ning soolise vägivalla, koduvägivalla või lähisuhtevägivalla ja muud liiki isikutevahelise vägivalla ohvrid. Koolituse korraldamisse tuleks vahetult kaasata nende inimeste esindus- või tugiorganisatsioonid ning võimaluse korral ka need inimesed ise. Võttes arvesse asjaolu, et naissoost kohtunikud on juhtivatel juriidilistel ametikohtadel alaesindatud, tuleks naissoost kohtunikke, naissoost prokuröre ja naisi muudel juriidilistel ametikohtadel julgustada sellistel koolitustel osalema.

(11)

Käesolevas määruses tuleks mõistet „kohtunikud ja muud õigusalatöötajad“ tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks kohtunikke, prokuröre, kohtu ja prokuratuuri töötajaid, samuti kõiki teisi õigusvaldkonna spetsialiste, kes on seotud õigusasutustega või osalevad muul viisil õigusemõistmisel, sõltumata nende riiklikust määratlusest, õiguslikust seisundist ja sisekorraldusest, nagu näiteks juristid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vahendajad, kohtutõlgid ja -tõlkijad, kohtueksperdid, vanglaametnikud ja kriminaalhooldusametnikud.

(12)

Õigusalane koolitus võib hõlmata erinevaid osalejaid, nagu liikmesriikide õigus-, kohtu- ja haldusasutused, akadeemilised asutused, õigusalase koolituse eest vastutavad riiklikud asutused, Euroopa tasandil tegutsevad koolitusorganisatsioonid või -võrgustikud või liidu õiguse kohtukoordinaatorite võrgustikud. Asutustele ja üksustele, kes tegutsevad Euroopa üldistes huvides kohtunike ja õigusalatöötajate koolituse valdkonnas, nagu Euroopa õigusalase koolituse võrgustik (EJTN), Euroopa Õigusakadeemia (ERA), Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik (ENCJ), Euroopa Liidu riiginõukogude ja kõrgemate kohtute assotsiatsioon (ACA-Europe), Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustik (EUSJC) ja Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA), jääb ka edaspidi roll edendada kohtunike ja muude õigusalatöötajate koolitusprogramme, millel on tõeline Euroopa mõõde, ja seetõttu peaks sellistele organitele või üksustele andma piisavat rahalist toetust kooskõlas menetluste ja kriteeriumidega, mille komisjon on sätestanud käesoleva määruse kohaselt vastu võetud tööprogrammides.

(13)

Õigusprogramm peaks toetama EJTNi iga-aastast tööprogrammi, mis on oluline osa õigusalase koolituse alal. EJTN on erandlikus olukorras, sest ta on liidu tasandil ainus võrgustik, kuhu on koondunud liikmesriikide õigusalast koolitust pakkuvad asutused. Tal on ainulaadsed võimalused korraldada uute ja kogenud kohtunike ja prokuröride vahetusi liikmesriikide vahel ning koordineerida riikide õigusalast koolitust pakkuvate asutuste tööd osas, mis puudutab liidu õiguse alaste koolituste korraldamist ja heade koolitustavade edendamist. EJTN pakub ka suurepärase kvaliteediga koolitustegevusi, mida korraldatakse liidu tasandil kulutõhusalt. EJTNi liidu tasandil pakutavad koolitused on ka kvaliteetsed ja kulutõhusad. Lisaks osalevad kandidaatriikide õigusalast koolitust pakkuvad asutused võrgustikus vaatlejatena. EJTNi aastaaruanne peaks sisaldama pakutud koolitusi käsitlevat teavet, mis esitatakse muu hulgas töötajate kategooriate lõikes.

(14)

Õigusprogrammi meetmed peaksid toetama ulatuslikumat kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikust tunnustamist tsiviil- ja kriminaalasjades, liikmesriikidevahelist usaldust ja õigusaktide vajalikku ühtlustamist, mis hõlbustab asjaomaste asutuste vahelist koostööd, sealhulgas elektrooniliste vahendite kaudu. Õigusprogramm peaks toetama üksikisiku õiguste kohtulikku kaitset tsiviil- ja kaubandusasjades. See peaks samuti edendama tsiviilõiguses suuremat ühtlustamist, mis aitab kõigi tsiviilvaidluste poolte huvides kõrvaldada kohtu- ja kohtuväliste menetluste rahuldava ja tõhusa toimimise takistused. Et soodustada liidu õiguse tulemuslikku täitmist ja praktilist kohaldamist tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, tuleks õigusprogrammiga lisaks toetada nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (8) loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku. Kriminaalasjades peaks õigusprogramm aitama edendada ja rakendada norme ja menetlusi, et tagada kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamine kogu liidus. See peaks hõlbustama koostööd ja aitama kõrvaldada takistused tulemuslikuks koostööks ja vastastikuseks usalduseks. Samuti peaks õigusprogramm aitama parandada õiguskaitse kättesaadavust, edendades ja toetades kuriteoohvrite õigusi ning kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetlustes.

(15)

Vastavalt ELi lepingu artiklile 3, harta artiklile 24 ja ÜRO lapse õiguste konventsioonile tuleks õigusprogrammiga toetada lapse õiguste kaitset ning integreerida lapse õiguste kaitse edendamine selle kõikide meetmete rakendamisse. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata meetmetele, mille eesmärk on lapse õiguste kaitse tsiviil- ja kriminaalõiguse kontekstis, sealhulgas vanematega kinnipidamiskohtades kaasas olevate laste, vangistatud vanemate laste ja kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste kaitse.

(16)

Aastateks 2014–2020 loodud õigusprogrammi raames sai korraldada liidu õigust puudutavaid koolitusi, eelkõige harta kohaldamisala ja kohaldamise kohta, ning need olid suunatud kohtunikele ja muudele õigusalatöötajatele. Nõukogu tuletas oma 12. oktoobri 2017. aasta järeldustes harta kohaldamise kohta 2016. aastal meelde, kui oluline on suurendada teadlikkust harta kohaldamisest nii riiklikul kui ka liidu tasandil, sealhulgas poliitikakujundajate, õiguspraktikute ja õigussubjektide endi seas. Seepärast on põhiõiguste järjepidevaks integreerimiseks vaja suurendada rahalist toetust teadlikkuse suurendamise meetmetele, mille sihtrühmaks on lisaks õigusasutustele ja õiguspraktikutele ka muud avaliku sektori asutused.

(17)

ELi toimimise lepingu artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi. Õiguskaitse diskrimineerimisvaba kättesaadavus kõigile on esmatähtsal kohal. Selleks et hõlbustada õiguskaitse tulemuslikku kättesaadavust ja edendada vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rahuldavaks toimimiseks, on vaja suurendada rahalist toetust muude kui riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi õigusasutuste meetmetele ning õiguspraktikute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide meetmetele, mis aitavad nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Eelkõige tuleks toetada meetmeid, mis hõlbustavad õiguskaitse tulemuslikku ja võrdset kättesaadavust isikutele, kes puutuvad sageli kokku diskrimineerimisega või on kaitsetus olukorras. Oluline on toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide huvide edendamisega seotud tegevust, nagu võrgustike loomine, kohtuvaidlused, kampaaniad, teavitamine ja muu järelevalvetegevus. Sellega seoses on tähtis roll ka õigusvaldkonna spetsialistidel, kes on seotud õigusasutustega ja töötavad kodanikuühiskonna organisatsioonide heaks.

(18)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 10 peaksid õigusprogrammi kõik meetmed toetama soolõimet ja mittediskrimineerimise peavoolustamist. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis kinnitatakse ka puuetega inimeste õigust täielikule õigusvõimele ja õiguskaitse kättesaadavusele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava (9) (edaspidi „16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“) punktiga 16 tuleks õigusprogrammi vahe- ja lõpphindamise käigus hinnata soolist mõju, et selgitada välja, mil määral aitab õigusprogramm saavutada soolist võrdõiguslikkust ja ega see ei avalda soolisele võrdõiguslikkusele ettekavatsematult negatiivset mõju. Sellega seoses ja võttes arvesse õigusprogrammi erieesmärkide meetmete erinevat olemust ja ulatust, on tähtis, et kõik projektiarendajate kogutud üksikandmed esitataks võimaluse korral alati sugude lõikes. Samuti on oluline anda toetuste taotlejatele teavet selle kohta, kuidas võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse, sealhulgas vajaduse korral teavet selliste soolõime vahendite nagu sootundliku eelarvestamise ja soolise mõju hindamise kasutamise kohta. Ekspertide ja sidusrühmadega konsulteerimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu.

(19)

Kõigi õigusprogrammi meetmetega, kui see on asjakohane, tuleks ka toetada ja kaitsta ohvrite õigusi nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Selleks tuleks erilist tähelepanu pöörata ohvrite kaitseks mõeldud mitmesuguste liidu vahendite paremale rakendamisele ja kooskõlastamisele ning meetmetele, mille eesmärk on parimate tavade vahetamine kohtute ja õiguspraktikute vahel, kes tegelevad vägivallajuhtumitega. Ühtlasi peaks õigusprogramm toetama teadmiste parandamist ja kollektiivsete õiguskaitsevahendite kasutamist.

(20)

Õigusrogrammiga hõlmatud meetmed peaksid aitama luua Euroopa õigusruumi, edendada õigussüsteemi sõltumatust ja tõhusust, suurendada piiriülest koostööd ja võrgustikku, kindlustada liikmesriikide kohtuvõimude vastastikust usaldust ning saavutada liidu õiguse õige, sidusa ja järjepideva kohaldamise. Rahastamismeetmed peaksid aitama luua ka ühist arusaama liidu väärtustest ja õigusriigist, paremini tundma õppida liidu õigust ja poliitikat, jagada teadmisi ja parimaid tavasid õigusalase koostöö vahendite kasutamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade poolt, levitada ja edendada koostalitlusvõimelisi digilahendusi, mis toetavad sujuvat ja tõhusat piiriülest koostööd, ning looma liidu õiguse ja poliitika kujundamiseks, jõustamiseks ja selle igakülgse mõistmise ja rakendamise toetamiseks tugeva analüütilise aluse. Liidu sekkumine võimaldab neid meetmeid ellu viia järjepidevalt kogu liidus ning tekitab mastaabisäästu. Peale selle on liidul liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid olukordi ning pakkuda vastastikuse õppe ja parimate tavade jagamise Euroopa platvormi.

(21)

Õigusprogramm peaks aitama ka tõhustada koostööd liikmesriikide vahel, kui liidu õigusel on välismõõde, võttes arvesse väliseid tagajärgi, et parandada õiguskaitse kättesaadavust ning hõlbustada kohtu- ja menetlusprobleemide lahendamist.

(22)

Komisjon peaks tagama üldise sidususe, vastastikuse täiendavuse ja koostoime liidu organite, ametite ja asutuste, eelkõige Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) ja Euroopa Prokuratuuri (EPPO) tööga, ning võtma arvesse teiste riiklike ja rahvusvaheliste osalejate tööd õigusprogrammi eesmärkidega hõlmatud valdkondades.

(23)

Selleks et tagada vahendite tõhus jaotus liidu üldeelarvest, on vaja tagada, et kõigil programmi raames elluviidavatel meetmetel on liidu lisaväärtus, nad täiendavad liikmesriikide meetmeid ja on kooskõlas teiste liidu meetmetega. Tuleks püüda saavutada kooskõla, täiendavust ja koostoimet selliste rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, eelkõige kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga ning ühtse turu programmiga, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/690 (10), piirihalduse ja julgeoleku programmidega, eelkõige Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning sisejulgeolekufondiga, strateegilise taristu programmidega, eelkõige programmiga „Digitaalne Euroopa“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (11), programmiga „Erasmus+“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (12), „Euroopa horisondiga“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (13), ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga ning programmiga LIFE, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) …/… (14).

(24)

Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusprogrammi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks lähtesumma 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 18 tähenduses.

(25)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (15) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud piisavalt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses, et käesoleva määrusega toetatud meetmetega seoses kantud kulud, mis loetakse rahastamiskõlblikuks alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kanti enne toetustaotluse esitamist.

(26)

Õigusprogrammile kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmäärusega sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(27)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust, asjakohaste sidusrühmade ja sihtrühma kuuluvate toetusesaajate suutlikkust ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega.

(28)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(29)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (21), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(30)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(31)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (22) on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja asjakohased avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud organid ja institutsioonid rahastamiskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(32)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on õigusprogramm mõeldud kliimameetmete peavoolustamiseks ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks ning eesmärgi tagada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % eelarvest bioloogilise mitmekesisuse kulutusteks – saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist. Õigusprogrammiga peaks toetama meetmeid, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtet „ära tekita kahju“. Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks õigusprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks asjakohaste hindamis- ja läbivaatamismenetluste kontekstis uuesti hinnata.

(33)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat õigusprogrammi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata õigusprogrammi mõju kohapeal. Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi tulemuste kohta igal aastal aru olemasolevate aruandlusmehhanismide, eelkõige ELi õigusemõistmise tulemustabeli raames.

(34)

Selleks et tagada õigusprogrammi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte artiklites 13 ja 15 ning II lisas sätestatud näitajate kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(35)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel põhinevat Euroopa õigusruumi eelkõige tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö edendamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)

Määrus (EL) nr 1382/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(38)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021.

(39)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(40)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,