26e8315a-2e4e-11eb-b27b-01aa75ed71a1

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 26e8315a-2e4e-11eb-b27b-01aa75ed71a1 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 26e8315a-2e4e-11eb-b27b-01aa75ed71a1

Help

Consolidated text: Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

Access current version (01/01/2024) 01/01/2024

Date of document:: 16/11/2020
Date of effect:: 16/11/2020

Author:: Not available
Form:: Konsolideeritud tekst
Additional information:: LASTMODIN 32020R1652

Consolidation: basic act:: 32015R0220

HTML

PDF

02015R0220 — ET — 16.11.2020 — 005.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220,

3. veebruar 2015,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad

(ELT L 046 19.2.2015, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/2323, 11. detsember 2015,	L 328	97	12.12.2015
►M2	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2129, 5. detsember 2016,	L 331	1	6.12.2016
►M3	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2280, 11. detsember 2017,	L 328	12	12.12.2017
►M4	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1794, 20. november 2018,	L 294	3	21.11.2018
►M5	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1975, 31. oktoober 2019,	L 308	4	29.11.2019
►M6	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1652, 4. november 2020,	L 372	1	9.11.2020

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 091, 5.4.2017, lk 41 (2015/220)

▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/220,

3. veebruar 2015,

1. PEATÜKK

VAATLUSALA JA VALIKUKAVA

Artikkel 1

Majandusliku suuruse künnis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus osutatud majandusliku suuruse künnis on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Aruandvate majapidamiste arv

Aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi kohta ja määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnad on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Valikukava

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmete vormi ja sisuga seotud näidised ja meetodid on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 1 osutatud valikukava, mille on heaks kiitnud kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud riiklik komitee hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse kavaga hõlmatud aruandeaasta algust.

▼M1

Soome ja Horvaatia võivad oma aruandeaastaks 2016 esitatud valikukavad läbi vaadata. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2016.

▼M2

Bulgaaria, Taani ja Austria vaatavad läbi oma 2017. aruandeaastaks esitatud valikukavad. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2017.

▼M3

Saksamaa, Kreeka, Ungari, Rumeenia ja Soome vaatavad läbi oma 2018. aruandeaastaks esitatud valikukavad. Nad edastavad oma muudetud valikukavad kõnealuse aruandeaasta kohta komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2018.

▼B

2. PEATÜKK

LIIDU PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE LIIGITUS

Artikkel 4

Põllumajandustootmise eriviisid

Meetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 3 osutatud põllumajandustootmise eriviiside arvutamiseks ja meetod nende vastavuse kindlaksmääramiseks kõnealuse artikli kohastele üldistele ja peamistele põllumajandustootmise viisidele, on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 5

Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 4 osutatud põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse ja kõnealuse määruse artikli 5b lõikes 1 osutatud majandusliku suuruse klasside arvutusmeetod on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

▼M5

Artikkel 6

Põllumajandusliku majapidamise standardtoodangu koefitsient ja kogustandardtoodang

Arvutusmeetod määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu koefitsiendi kindlakstegemiseks ja vastavate andmete kogumise kord on sätestatud käesoleva määruse IV ja VI lisas.

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 2 osutatud eri tegevusalade standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks põllumajanduskultuuride ja põllumajandusloomadega seotud muutujate puhul, mis on loetletud käesoleva määruse IV lisa B osa I punktis, ning käesoleva määruse VI lisa punkti 2 alapunktis b osutatud iga geograafilise üksuse puhul.

Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu saamiseks korrutatakse iga põllumajanduskultuuri ja põllumajandusloomaga seotud muutuja standardtoodangu koefitsient vastavate ühikute arvuga.

▼B

Artikkel 7

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikes 5 osutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus on määratud kindlaks käesoleva määruse VII lisa A osas. Sellise tegevuse osakaal esitatakse protsendivahemikuna. Kõnealune protsendivahemik on sätestatud käesoleva määruse VII lisa C osas.

Esimeses lõigus osutatud tulutoova tegevuse osakaalu hindamise meetod on sätestatud käesoleva määruse VII lisa B ja C osas.

Artikkel 8

Andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5b lõikele 6 esitavad liikmesriigid enne aasta N+3 31. detsembrit komisjonile (Eurostat) aasta N võrdlusperioodi standardtoodangu väärtuse ja andmed selle kindlaksmääramiseks.

Liikmesriigid kasutavad lõikes 1 osutatud andmete esitamiseks komisjoni (Eurostat) poolt sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud arvutisüsteeme.

3. PEATÜKK

PÕLLUMAJANDUSARUANDE JA ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 9

Põllumajandusaruande vorm ja esitusviis

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 8 osutatud raamatupidamisandmete vorm ja esitusviis ja sellega seotud juhiseid on sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 10

Komisjonile andmete edastamise meetodid ja tähtajad

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artiklis 7 osutatud kontaktasutus edastab komisjonile põllumajandusaruanded määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi kaudu. Nõutavat teavet vahetatakse elektrooniliselt selle süsteemi kaudu kontaktasutusele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

Liikmesriike teavitatakse lõikes 1 osutatud arvutisüsteemi rakendamise üldtingimustest põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komitee kaudu.

Põllumajandusaruanded edastatakse komisjonile 31. detsembriks pärast asjaomase aruandeaasta lõppu.

Liikmesriigid, kellel ei olnud võimalik 2012. aasta põllumajandusaruande andmeid esitada esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, võivad põllumajandusaruande esitada komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega.

▼M6

Erandlike asjaolude korral, mis võivad takistada andmete esitamist, teavitavad liikmesriigid komisjoni viivitamata andmete kogumise ja esitamise seisust ning pakuvad välja lahenduse andmete esitamiseks. Pärast esitatud teabe analüüsimist võib komisjon erandkorras pikendada esimeses lõigus osutatud tähtaega üks kord kuni kolme kuu võrra.

▼B

Põllumajandusaruanded loetakse komisjonile esitatuks pärast seda, kui artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed on sisestatud lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi, sellega seonduv arvutipõhine kontroll on tehtud ja kontaktasutus on kinnitanud, et andmeid saab süsteemi üles laadida.

4. PEATÜKK

TÜÜPTEENUSTASU

Artikkel 11

Nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punkti a kohaldamisel on põllumajandusaruanne nõuetekohaselt koostatud, kui selle sisu on faktiliselt täpne ja see sisaldab tõepäraseid andmeid, mis on kirjendatud ja esitatud vastavalt käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vormile ja esitusviisile.

▼M5

Raamatupidamisbürood ja nende ülesandeid täitvad haldusasutused vastutavad põllumajandusaruannete nõuetekohase ja õigeaegse täitmise eest, nii et kontaktasutused saaksid need esitada käesoleva määruse artikli 14 lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtaegade jooksul.

▼B

Artikkel 12

Rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete arv

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 2 osutatud selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv liikmesriigi kohta, mille eest makstakse tüüpteenustasu, ei tohi ületada käesoleva määruse II lisaga kehtestatud aruandvate põllumajanduslike majapidamiste arvu asjaomase liikmesriigi kohta.

Kui liikmesriigil on mitu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonda, võib selliste nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete arv, mille puhul makstakse tüüpteenustasu, olla andmevõrgu asjaomase piirkonna kohta määratud arvust kuni 20 % suurem, tingimusel et nõuetekohaselt täidetud ja tähtajaks esitatud põllumajandusaruannete üldarv kogu asjaomase liikmesriigi kohta ei ole suurem kui käesoleva määruse II lisas selle liikmesriigi kohta kindlaks määratud üldarv.

▼M4

Selliste põllumajandusaruannete eest, mis saadakse põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnast, mille kohta on esitatud rohkem põllumajandusaruandeid, kui selle põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna kohta on II lisas kindlaks määratud, ei maksta tüüpteenustasu põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonnas, mille kohta liikmesriik on esitanud vähem kui 80 % nõutavast aruandvate majapidamiste arvust.

▼B

Artikkel 13

Tüüpteenustasu maksmine

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu makstakse kahes osas:

makse, mis moodustab 50 % kogusummast, mis on arvutatud käesoleva määruse artikli 14 esimeses lõigus kindlaksmääratud summa alusel, tehakse iga aruandeaasta alguses sellisele hulgale aruandvatele põllumajanduslikele majapidamistele, nagu on kehtestatud käesoleva määruse II lisaga;

ülejäänud summa makstakse pärast seda, kui komisjon on kontrollinud, kas esitatud põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud ülejäänud summa arvutamiseks korrutatakse käesoleva määruse artikli 14 alusel arvutatud tüüpteenustasu raamatupidamisaruande kohta selliste põllumajandusaruannete arvuga, mis on nõuetekohaselt täidetud ja käesoleva määruse artikli 12 kohaselt rahastamiskõlblikud, lahutades sellest käesoleva artikli esimese lõigu punktis a osutatud makse.

▼M5

Tüüpteenustasu aitab katta kulusid, mis on seotud põllumajandusaruannete nõuetekohase täitmisega, andmete esitamise ajastuse, protsesside, süsteemide ja korra täiustamisega ning põllumajandusaruannete üldise kvaliteedi parandamisega ning mida kannavad eelkõige raamatupidamisbürood ja eelnimetatuga seoses nende ülesandeid täitvad haldusasutused.

Tüüpteenustasust, mida liikmesriikidele makstakse komisjonile edastatud nõuetekohaselt täidetud ja rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete eest, saab liidu ressursist liikmesriigi ressurss.Tüüpteenustasust, mida liikmesriikidele makstakse komisjonile edastatud nõuetekohaselt täidetud ja rahastamiskõlblike põllumajandusaruannete eest, saab liidu ressursist liikmesriigi ressurss.

Riikliku komitee, piirkondlike komiteede ja kontaktasutuste loomise ja tegevusega seotud kulud kannavad liikmesriigid.

▼M3

Artikkel 14

Tüüpteenustasu suurus

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud tüüpteenustasu on 160 eurot ühe põllumajandusaruande kohta.

Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnist ei ole täidetud põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna tasandil ega asjaomase liikmesriigi tasandil, kohaldatakse kõnealuse sätte kohast vähendamist vaid siseriiklikul tasandil.

Kui määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 19 lõike 1 punktis a osutatud 80 % künnis on põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi tasandil täidetud, suurendatakse tüüpteenustasu järgmiselt:

viie euro võrra, kui liikmesriik esitab käesoleva määruse artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed hiljemalt üks kuu enne artikli 10 lõikes 3 osutatud tähtaega; või

seitsme euro võrra aruandeaasta 2018 puhul ja kümne euro võrra aruandeaasta 2019 puhul, kui liikmesriik esitab käesoleva määruse artiklis 9 osutatud raamatupidamisandmed hiljemalt kaks kuud enne artikli 10 lõikes 3 osutatud tähtaega.

▼M5

Lõike 3 punktides a ja b sätestatud tüüpteenustasu suurendamisele võib lisada kaks eurot 2018. aruandeaasta puhul, viis eurot 2019. ja 2020. aruandeaasta puhul ning kümme eurot alates 2021. aruandeaastast, kui komisjon on kontrollinud raamatupidamisandmeid käesoleva määruse artikli 13 esimese lõigu punkti b kohaselt ning kui põllumajandusaruandeid peetakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 8 lõikele 2 nõuetekohaselt täidetuks kas nende komisjonile esitamise ajal või 40 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon teatas põllumajandusaruande esitanud liikmesriigile, et esitatud aruanne ei ole nõuetekohaselt täidetud.

▼M4

Erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon otsustada kõnealust 40 tööpäeva pikkust ajavahemikku pikendada.

40 tööpäeva pikkuse ajavahemiku lõppkuupäev või selle ajavahemiku pikendamine kinnitatakse komisjoni ja asjaomase liikmesriigi kontaktasutuse vahel kirjalikult.

▼B

5. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärused (EL) nr 283/2012 ja (EL) nr 730/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Neid määrusi kohaldatakse siiski jätkuvalt 2015. aruandeaastale eelnevate aruandeaastate suhtes.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 2015. aruandeaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

I LISA

VAATLUSALA JAOKS KEHTESTATUD MAJANDUSLIKU SUURUSE KÜNNIS (ARTIKKEL 1)

Liikmesriik/Andmevõrgu piirkond	Künnis eurodes
Belgia	25 000
▼M2
Bulgaaria	4 000
▼M5
Tšehhi	15 000
Taani	25 000
▼B
Saksamaa	25 000
Eesti	4 000
Iirimaa	8 000
Kreeka	4 000
Hispaania	8 000
Prantsusmaa (v.a Martinique, Reunion, Guadeloupe)	25 000
Prantsusmaa (ainult Martinique, Reunion, Guadeloupe)	15 000
Horvaatia	4 000
Itaalia	8 000
Küpros	4 000
Läti	4 000
Leedu	4 000
Luksemburg	25 000
Ungari	4 000
Malta	4 000
Madalmaad	25 000
▼M2
Austria	15 000
▼B
Poola	4 000
Portugal	4 000
▼M3
Rumeenia	4 000
▼B
Sloveenia	4 000
Slovakkia	25 000
Soome	8 000
Rootsi	15 000
Ühendkuningriik (v.a Põhja-Iirimaa)	25 000
Ühendkuningriik (ainult Põhja-Iirimaa)	15 000

II LISA

ARUANDVATE MAJAPIDAMISTE ARV (ARTIKKEL 2)

Viitenumber	Andmevõrgu piirkonna nimi	Aruandvate majapidamiste arv aruandeaasta kohta
BELGIA
341	Vlaanderen	720
342	Bruxelles-Brussel	—
343	Wallonie	480
Belgia kokku		1 200
▼M2
BULGAARIA
831	Северозападен (Severozapaden)	393
832	Северен централен (Severen tsentralen)	377
833	Североизточен (Severoiztochen)	347
834	Югозападен (Yugozapaden)	222
835	Южен централен (Yuzhen tsentralen)	482
836	Югоизточен (Yugoiztochen)	381
Bulgaaria kokku		2 202
▼M5
745	TŠEHHI	1 282
370	TAANI	1 600
▼M3
SAKSAMAA
015	Schleswig-Holstein/Hamburg	662
030	Niedersachsen	1 307
040	Bremen	—
050	Nordrhein-Westfalen	1 010
060	Hessen	558
070	Rheinland-Pfalz	887
080	Baden-Württemberg	1 190
090	Bayern	1 678
100	Saarland	90
110	Berlin	—
112	Brandenburg	284
113	Mecklenburg-Vorpommern	268
114	Sachsen	313
115	Sachsen-Anhalt	270
116	Thüringen	283
	Saksamaa kokku	8 800
▼B
755	EESTI	658
380	IIRIMAA	900
▼M3
KREEKA
450	Μακεδονία — Θράκη (Makedoonia-Traakia)	1 700
460	Ήπειρος — Πελοπόννησος — Νήσοι Ιονίου (Ípeiros, Peloponnesos, Joonia saared)	1 150
470	Θεσσαλία (Tessaalia)	600
480	Στερεά Ελλάς — Νήσοι Αιγαίου — Κρήτη (Kesk-Kreeka, Egeuse saared, Kreeta)	1 225
	Kreeka kokku	4 675
▼B
HISPAANIA
500	Galicia	450
505	Asturias	190
510	Cantabria	150
515	País Vasco	352
520	Navarra	316
525	La Rioja	244
530	Aragón	676
535	Cataluña	664
540	Illes Balears	180
545	Castilla y León	950
550	Madrid	190
555	Castilla-La Mancha	900
560	Comunidad Valenciana	638
565	Murcia	348
570	Extremadura	718
575	Andalucía	1 504
580	Canarias	230
Hispaania kokku		8 700
PRANTSUSMAA
121	Île-de-France	190
131	Champagne-Ardenne	370
132	Picardie	270
133	Haute-Normandie	170
134	Centre	410
135	Basse-Normandie	240
136	Bourgogne	340
141	Nord-Pas de Calais	280
151	Lorraine	230
152	Alsace	200
153	Franche-Comté	210
162	Pays de la Loire	460
163	Bretagne	480
164	Poitou-Charentes	360
182	Aquitaine	550
183	Midi-Pyrénées	480
184	Limousin	220
192	Rhône-Alpes	480
193	Auvergne	360
201	Languedoc-Roussillon	430
203	Provence-Alpes-Côte d'Azur	420
204	Corse	170
205	Guadeloupe	80
206	Martinique	80
207	La Réunion	160
Prantsusmaa kokku		7 640
▼M1
HORVAATIA
861	Jadranska Hrvatska	329
862	Kontinentalna Hrvatska	922
Horvaatia kokku		1 251
▼B
ITAALIA
221	Valle d'Aosta	170
222	Piemonte	594
230	Lombardia	717
241	Trentino	282
242	Alto Adige	338
243	Veneto	707
244	Friuli-Venezia Giulia	451
250	Liguria	431
260	Emilia-Romagna	873
270	Toscana	577
281	Marche	452
282	Umbria	460
291	Lazio	587
292	Abruzzo	572
301	Molise	342
302	Campania	667
303	Calabria	510
311	Puglia	723
312	Basilicata	400
320	Sicilia	706
330	Sardegna	547
Itaalia kokku		11 106
740	KÜPROS	500
770	LÄTI	1 000
775	LEEDU	1 000
350	LUKSEMBURG	450
▼M3
UNGARI
767	Alföld	1 144
768	Dunántúl	733
764	Észak-Magyarország	223
	Ungari kokku	2 100
▼B
780	MALTA	536
360	MADALMAAD	1 500
▼M2
660	AUSTRIA	1 800
▼B
POOLA
785	Pomorze ja Mazury	1 860
790	Wielkopolska ja Śląsk	4 350
795	Mazowsze ja Podlasie	4 490
800	Małopolska ja Pogórze	1 400
Poola kokku		12 100
PORTUGAL
615	Norte e Centro	1 233
630	Ribatejo e Oeste	351
640	Alentejo e Algarve	399
650	Açores e Madeira	317
Portugal kokku		2 300
▼M3
RUMEENIA
840	Nord-Est	724
841	Sud-Est	913
842	Sud-Muntenia	857
843	Sud-Vest-Oltenia	519
844	Vest	598
845	Nord-Vest	701
846	Centru	709
847	București-Ilfov	79
	Rumeenia kokku	5 100
▼B
820	SLOVEENIA	908
810	SLOVAKKIA	562
▼M3
SOOME
670	Etelä-Suomi	420
680	Sisä-Suomi	169
690	Pohjanmaa	203
700	Pohjois-Suomi	108
	Soome kokku	900
▼B
ROOTSI
710	Slättbyggdslän	637
720	Skogs- och mellanbygdslän	258
730	Län i norra Sverige	130
Rootsi kokku		1 025
ÜHENDKUNINGRIIK
411	England – North Region	420
412	England – East Region	650
413	England – West Region	430
421	Wales	300
431	Šotimaa	380
441	Põhja-Iirimaa	320
Ühendkuningriik kokku		2 500

III LISA

VALIKUKAVA ETTEVALMISTAMISE NÄIDISED JA MEETODID (ARTIKLI 3 LÕIGE 1)

Määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a lõikes 4 osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt järgmisele struktuurile.

A. TEABELEHT

1.	Üldine teave
1.1.	Aruandeaasta
1.2.	Liikmesriik
1.3.	Kontaktasutuse nimi
1.4.	Kas kontaktasutus on riiklike haldusorganite osa (jah/ei)?

2.	Valikukava alus
2.1.	Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi allikas
2.2.	Põllumajanduslike majapidamiste andmekogumi aasta
2.3.	Standardtoodangu aasta
2.4.	Vaatlusala definitsioon

3.	Vaatlusala kihtide moodustamise kord
3.1.	Klastrite moodustamine põllumajandustootmise viisi alusel
3.2.	Klastrite moodustamise põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse alusel
3.3.	Täiendavad riiklikud kriteeriumid vaatlusala kihtide moodustamise kohta
3.3.1.	Kas kohaldatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume vaatlusala kihtide moodustamise kohta?
3.3.2.	Kas riikliku valimi koostamisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?
3.3.3.	Kas andmekogumi andmete kaalumisel kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?
3.3.4.	Kas aruandvate põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamisel ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu jaoks kasutatakse täiendavaid riiklikke kriteeriume?
3.3.5.	Kui kasutate seda ELi valimi jaoks, palun selgitage oma valikut ja esitage üksikasjad selle esindatuse mõjust ELi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu vaatlusalale
3.4.	Klastrite moodustamise eeskirjad
3.5.	Valimi hõlmavus

4.	Meetodid, millega määratakse kindlaks iga kihi puhul valitud valikumäär ja valimi suurus
	— Proportsionaalne jaotamine — Optimaalne jaotamine — Proportsionaalne ja optimaalne jaotamine — Muu meetod

5.	Aruandvate majapidamiste väljavalimise kord
	— Juhuslik valik — Mittejuhuslik valik — Juhuslik ja mittejuhuslik valik — Muu meetod

6.	Valikukava edaspidise ajakohastamise kord

7.	Valikukava tõenäoline kehtivusaeg

8.	Vaatlusalasse kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse vastavalt liidu põllumajanduslike majapidamiste liigitusele (vähemalt peamiste tootmisviiside puhul)

9.	Iga kihi puhul valimisse võetavate aruandvate majapidamiste arv

10.	Lisateave täiendavalt eelmistele punktidele

11.	Valikukava on kinnitatud riiklikus komitees, kuupäev

B. VALIKUKAVA TABELID

Üksikasjad võrdlusandmekogumi ja asjaomase aruandeaasta jaoks määratud valimi kohta tuleb esitada valikukava dokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevate järgnevate tabelite kohaste näidete alusel.

Tabel 1 Klastrite moodustamise eeskirjad ELi andmevõrgu põllumajanduslike majapidamiste valimi koostamiseks

Tabeli struktuur

Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Andmevõrgu piirkonna kood (vt II lisa)
2	Klastrid põllumajandustootmise viisi alusel (vt IV lisa)
3	Klastrid majandusliku suuruse alusel (vt V lisa)

Tabel 2 Valimi hõlmavus

Tabeli struktuur

Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Majandusliku suuruse klassid (sätestatud V lisas)
2	Majandusliku suuruse klasside alampiir (eurodes)
3	Majandusliku suuruse klasside ülempiir (eurodes)
4	Andmekogumis esitatud põllumajanduslike majapidamiste arv
5	Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus
6	Andmekogumis esindatud kasutatud põllumajandusmaa (ha)
7	Andmekogumis esindatud kasutud põllumajandusmaa kumulatiivse protsendi pöördväärtus
8	Andmekogumis esindatud kogustandardtoodang
9	Andmekogumis esindatud kogustandardtoodangu kumulatiivse protsendi pöördväärtus
10	Andmekogumis esindatud loomühikute arv
11	Andmekogumis esindatud loomühikute arvu kumulatiivse protsendi pöördväärtus

Tabel 3 Andmekogumis esindatud põllumajanduslike majapidamiste jaotus

Tabeli struktuur

Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Kood – peamine põllumajandustootmise viis
2	Määratlus – peamine põllumajandustootmise viis
3	Majandusliku suuruse klass – 1
4	Majandusliku suuruse klass – 2
5	Majandusliku suuruse klass – 3
6	Majandusliku suuruse klass – 4
7	Majandusliku suuruse klass – 5
8	Majandusliku suuruse klass – 6
9	Majandusliku suuruse klass – 7
10	Majandusliku suuruse klass – 8
11	Majandusliku suuruse klass – 9
12	Majandusliku suuruse klass – 10
13	Majandusliku suuruse klass – 11
14	Majandusliku suuruse klass – 12
15	Majandusliku suuruse klass – 13
16	Majandusliku suuruse klass – 14
17	Majandusliku suuruse klass – kokku

Tabel 4 Valikukava

Tabeli struktuur

Veeru number	Veeru kirjeldus
1	Andmevõrgu piirkond – ELi andmevõrgu piirkonna kood
2	Andmevõrgu piirkond – nimi
3	Põllumajandustootmise viis – riiklik kood
4	Põllumajandustootmise viis –põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kood
5	Majandusliku suuruse klass – riiklik kood
6	Majandusliku suuruse klass – ELi andmevõrgu kood
7	Majandusliku suuruse klass – kirjeldus (suurus eurodes)
8	Valimisse koondatavate põllumajanduslike majapidamiste arv (A)
9	Põllumajanduslike majapidamiste arv andmekogumis (B)
10	Kaalutud keskmine (B)/(A)

IV LISA

PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID JA NENDE VASTAVUS ÜLDISTELE JA PEAMISTELE PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISIDELE (ARTIKKEL 4)

▼M5

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

Standardtoodang (standard output (SO)) – kogutoodangu standardväärtus. Standardtoodangu näitajat kasutatakse põllumajanduslike majapidamiste liigitamiseks liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse alusel (milles põllumajandustootmise viisi määravad peamised tootmistegevused) ja põllumajanduslike majapidamiste majandusliku suuruse kindlaksmääramiseks.

Standardtoodangu koefitsient (standard output coefficient (SOC)) – artikli 6 lõikes 1 osutatud iga põllumajandusliku muutuja kogutoodangu keskmine rahaline väärtus lähtuvalt asjaomase piirkonna keskmisest olukorrast, arvestatuna toodanguühiku kohta. Standardtoodangu koefitsient arvutatakse põllumajandustootja hinnana, põllumajanduskultuuride puhul eurodes hektari kohta ja põllumajandusloomade puhul eurodes looma kohta (erandid: seente puhul eurodes 100 m2 kohta, kodulindude puhul eurodes 100 linnu kohta ja mesilaste puhul eurodes taru kohta). Põllumajandustootja hind ei sisalda käibemaksu, muid makse ja toetusi. Standardtoodangu koefitsiente uuendatakse vähemalt iga kord, kui viiakse läbi põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlev Euroopa uuring.

Põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodang – põllumajandusliku majapidamise toodanguühikute ja nende vastavate standardtoodangu koefitsientide korrutiste summa.

▼M5

A. PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE ERIVIISID

Põllumajandustootmise eriviisid määratletakse kahe tunnuse põhjal:

Asjaomaste muutujate laad

Muutujad on 2020. aasta loenduse käigus vaadeldavad muutujad: nende tähistamiseks kasutatakse käesoleva lisa B osa I punkti vastavustabelis esitatud koode või käesoleva lisa B osa II punktis esitatud muutujate ümberrühmitamise koode ( 1 ).

Klassipiiride kindlaksmääramise tingimused

Kui ei ole märgitud teisiti, väljendatakse need tingimused põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu murdosadena.

Selleks et põllumajandusliku majapidamise saaks liigitada põllumajandustootmise eriviisi alla, peavad kõik konkreetsele tootmisviisile spetsialiseerumise tingimused olema täidetud kumulatiivselt.

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – taimekasvatussaadused

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
1	Spetsialiseerunud põllukultuuridele
		15	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele ja valgurikastele taimedele
				151	Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õliseemnetele ja valgurikastele taimedele	Teravili (v.a riis), õliseemned, kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3	P151 + P16 + SO_CLND014 > 2/3
				152	Spetsialiseerunud riisile	Riis > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3	SO_CLND013 > 2/3
				153	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja riisile	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 151 ja 152	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 2/3
		16	Spetsialiseerunud üldviljelusele
				161	Spetsialiseerunud rühvelkultuuridele	Kartul, suhkrupeet ja mujal nimetamata muud rühvelkultuurid > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	P17 > 2/3
				162	Spetsialiseerunud teraviljale, õliseemnetele, valgurikastele taimedele ja rühvelkultuuridele	Teravili, õliseemned, kuivatatud kaunviljad, valgurikkad taimed > 1/3 JA rühvelkultuurid > 1/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 > 1/3 JA P17 > 1/3
				163	Spetsialiseerunud põlluköögiviljale	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	SO_CLND045 > 2/3
				164	Spetsialiseerunud tubakale	Tubakas > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	SO_CLND032 > 2/3
				165	Spetsialiseerunud puuvillale	Puuvill > 2/3	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3	SO_CLND030 > 2/3
				166	Mitmesugused põllukultuurid	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 161, 162, 163, 164 ja 165	P1 > 2/3	P15 + P16 + SO_CLND014 ≤ 2/3
2	Spetsialiseerunud aiandusele
		21	Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes
				211	Spetsialiseerunud köögiviljale, sisetingimustes	Köögivili (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3	SO_CLND081 > 2/3
				212	Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3	SO_CLND082 > 2/3
				213	Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 211 ja 212	P2 > 2/3	SO_CLND081 + SO_CLND082 > 2/3
		22	Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal
				221	Spetsialiseerunud köögiviljale, avamaal	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3	SO_CLND044 > 2/3
				222	Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3	SO_CLND046 > 2/3
				223	Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 221 ja 222	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 > 2/3
		23	Muu aiandus
				231	Spetsialiseerunud seentele	Seened > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3	SO_CLND079 > 2/3
				232	Spetsialiseerunud puukoolidele	Puukoolid > 2/3	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3	SO_CLND070 > 2/3
				233	Mitmesugused aiandusalad	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 231 ja 232	P2 > 2/3	SO_CLND044 + SO_CLND046 ≤ 2/3 JA SO_CLND081 + SO_CLND082 ≤ 2/3
3	Spetsialiseerunud püsikultuuridele
		35	Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele
				351	Spetsialiseerunud kvaliteetveinile	Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad ja kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3	SO_CLND064 + SO_CLND065 > 2/3
				352	Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile	Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3	SO_CLND066 > 2/3
				353	Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele	Lauaviinamarjad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3	SO_CLND067 > 2/3
				354	Muud viinamarjaistandused	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 351, 352 ja 353	P3 > 2/3	SO_CLND062 > 2/3
		36	Spetsialiseerunud puu- ja tsitrusviljadele
				361	Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitrusviljad, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid)	Parasvöötme puuviljad ja marjad (v.a maasikad) > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3	SO_CLND056_57 + SO_CLND059 > 2/3
				362	Spetsialiseerunud tsitrusviljadele	Tsitrusviljad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061 > 2/3	SO_CLND061 > 2/3
				363	Spetsialiseerunud pähklitele	Pähklid > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061> 2/3	SO_CLND060 > 2/3
				364	Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele	Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad > 2/3	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061> 2/3	SO_CLND058 > 2/3
				365	Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitrusviljadele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 361, 362, 363 ja 364	P3 > 2/3	SO_CLND055 + SO_CLND061> 2/3
		37	Spetsialiseerunud oliividele
				370	Spetsialiseerunud oliividele	Oliivid > 2/3	P3 > 2/3	SO__CLND069 > 2/3
		38	Mitmesugused püsikultuurid
				380	Mitmesugused püsikultuurid	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 351–370	P3 > 2/3

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
4	Spetsialiseerunud kariloomadele
		45	Spetsialiseerunud piimandusele
				450	Spetsialiseerunud piimandusele	Piimalehmad > 3/4 kõikidest kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 3/4 GL JA GL > 1/10 P4
		46	Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine
				460	Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine	Kõik veised (s.o alla ühe aasta vanused, vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused ja vähemalt kahe aasta vanused veised (pullid ja mullikad, piimalehmad, muud kui piimalehmad ja pühvellehmad)) > 2/3 kariloomadest JA piimalehmad ≤ 1/10 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	P46 > 2/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 ≤ 1/10 GL JA GL > 1/10 P4
		47	Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine
				470	Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine	Kõik veised > 2/3 kariloomadest JA piimalehmad > 1/10 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast; v.a klassi 450 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised	P4 > 2/3	P46 > 2/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/10 GL JA GL > 1/10 P4; v.a 450
		48	Lambad, kitsed ja muud kariloomad
				481	Spetsialiseerunud lammastele	Lambad > 2/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470	SO_CLVS012 > 2/3 GL AND GL > 1/10 P4
				482	Spetsialiseerunud lammastele ja veistele	Kõik veised > 1/3 kariloomadest JA lambad > 1/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470	P46 > 1/3 GL JA SO_CLVS012 > 1/3 GL JA GL > 1/10 P4
				483	Spetsialiseerunud kitsedele	Kitsed > 2/3 kariloomadest JA kariloomad > 1/10 kariloomadest ja söödast	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470	SO_CLVS015 > 2/3 GL JA GL > 1/10 P4
				484	Mitmesugused kariloomad	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 481, 482 ja 483	P4 > 2/3	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 450, 460 ja 470
5	Spetsialiseerunud teratoidulistele
		51	Spetsialiseerunud sigadele
				511	Spetsialiseerunud seakasvatusele	Suguemised > 2/3	P5 > 2/3	P51 > 2/3	SO_CLVS019 > 2/3
				512	Spetsialiseerunud sigade nuumamisele	Põrsad ja muud sead > 2/3	P5 > 2/3	P51 > 2/3	SO_CLVS018 + SO_CLVS020 > 2/3
				513	Sigade kasvatamine ja nuumamine	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 511 ja 512	P5 > 2/3	P51 > 2/3
		52	Spetsialiseerunud kodulindudele
				521	Spetsialiseerunud munakanadele	Munakanad > 2/3	P5 > 2/3	P52 > 2/3	SO_CLVS022 > 2/3
				522	Spetsialiseerunud kodulinnulihale	Broilerid ja muud kodulinnud > 2/3	P5 > 2/3	P52 > 2/3	SO_CLVS021 + SO_CLVS023 > 2/3
				523	Munakanad ja kodulinnuliha	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 521 ja 522	P5 > 2/3	P52 > 2/3
		53	Mitmesugused teratoidulised
				530	Mitmesugused teratoidulised	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 511–523	P5 > 2/3

Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus (D1)	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
6	Segakultuuride kasvatamine
		61	Segakultuuride kasvatamine
				611	Aiandus ja püsikultuurid	Aiandus > 1/3 JA püsikultuurid > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P2 > 1/3 JA P3 > 1/3
				612	Põllukultuurid ja aiandus	Üldviljelus > 1/3 JA aiandus > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA P2 > 1/3
				613	Põllukultuurid ja viinamarjaistandused	Üldviljelus > 1/3 JA viinamarjaistandused > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA SO_CLND062> 1/3
				614	Põllukultuurid ja püsikultuurid	Üldviljelus > 1/3 JA püsikultuurid > 1/3 JA viinapuud ≤ 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA P3 > 1/3 JA SO_CLND062 ≤ 1/3
				615	Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid	Üldviljelus > 1/3 JA muud tegevusalad puuduvad > 1/3	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3	P1 > 1/3 JA P2 ≤ 1/3 JA P3 ≤ 1/3
				616	Muud segakultuurid	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 611, 612, 613, 614 ja 615	(P1 + P2 + P3) > 2/3 JA P1 ≤ 2/3 JA P2 ≤ 2/3 JA P3 ≤ 2/3
7	Mitmesugused põllumajandusloomad
		73	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad
				731	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt piimakari	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad > 1/2 piimaveistest	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3; P5 ≤ 2/3	P4 > P5	P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45
				732	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassi 731	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3	P4 > P5
		74	Mitmesugused põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised
				741	Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimakari	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA teratoidulised > 1/3 JA piimalehmad > 1/2 piimaveistest	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3	P4 ≤ P5	P45 > 1/3 GL JA P5 > 1/3 JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45
				742	Mitmesugused põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassi 741	P4 + P5 > 2/3 JA P4 ≤ 2/3 JA P5 ≤ 2/3	P4 ≤ P5
8	Segakultuurid ja põllumajandusloomad
		83	Põllukultuurid ja kariloomad
				831	Põllukultuurid koos piimakarjaga	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad + pühvellehmad > 1/2 piimaveistest JA piimaveised < üldviljelus	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3	P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45 JA P45 < P1
				832	Piimakari koos põllukultuuridega	Piimaveised > 1/3 kariloomadest JA piimalehmad + pühvellehmad > 1/2 piimaveistest JA piimaveised ≥ üldviljelus	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3	P45 > 1/3 GL JA SO_CLVS009 + SO_CLVS011 > 1/2 P45 JA P45 ≥ P1
				833	Põllukultuurid koos kariloomadega, v.a piimakari	Üldviljelus > kariloomad ja sööt, v.a klassi 831 kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3	P1 > P4; v.a 831
				834	Kariloomad (v.a piimakari) koos põllukultuuridega	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832 ja 833	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	P1> 1/3 JA P4 > 1/3
		84	Mitmesugused kultuurid ja põllumajandusloomad
				841	Põllukultuurid ja teratoidulised	Üldviljelus > 1/3 JA teratoidulised > 1/3	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834	P1> 1/3 JA P5 > 1/3
				842	Püsikultuurid ja kariloomad	Püsikultuurid > 1/3 JA kariloomad ja sööt > 1/3	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834	P3 > 1/3 JA P4 > 1/3
				843	Mesindus	Mesilased > 2/3	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834	SO_CLVS030 > 2/3
				844	Mitmesugused segakultuurid ja põllumajandusloomad	Tingimustele C1 ja C2 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 841, 842 ja 843	Põllumajanduslikud majapidamised, mis ei kuulu klassidesse 151–742 ja 999	Tingimusele C1 vastavad põllumajanduslikud majapidamised, v.a need, mis kuuluvad klassidesse 831, 832, 833 ja 834

Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajandustootmise viisid (* parema loetavuse huvides on käesoleva jaotise kuus veergu esitatud käesoleva lisa C osas)						Põllumajandustootmise eriviiside arvutusmeetodid KUI (C1) JA (C2) JA (C3), SIIS (S1)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus	Muutujate kood ja tingimused (vt käesoleva lisa B osa)
Üldine viis	Kirjeldus	Peamine viis	Kirjeldus	Eriviis	Kirjeldus (S1)	Arvutuse kirjeldus	Tingimus 1 (C1)	Tingimus 2 (C2)	Tingimus 3 (C3)
9	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised
		99	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised
				999	Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised	Kogustandardtoodang = 0

B. VASTAVUSTABEL JA KOODIDE ÜMBERRÜHMITAMINE

I. Järgmiste rubriikide omavaheline vastavus: rakendusmääruses (EL) 2018/1874 osutatud põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat hõlmava 2020. aasta liidu uuringu rubriigid (edaspidi „2020. aasta uuring integreeritud statistika kogumiseks”), 2017. aasta standardtoodangu koefitsiendi jaoks kogutavate andmete rubriigid ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruande rubriigid.

Samaväärsed rubriigid standardtoodangu koefitsientide kasutamiseks
Põllumajanduslikke majapidamisi käsitleva integreeritud statistika kood	2020. aasta uuring integreeritud statistika kogumiseks (nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/1874)	Standardtoodangu koefitsiendi (SOC) kood	2017. aasta standardtoodangu koefitsiendi (SOC) rubriik	Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu põllumajandusaruanne (käesoleva määruse VIII lisa)
I. Põllumajanduskultuurid
CLND004	Pehme nisu ja speltanisu	SOC_CLND004	Pehme nisu ja speltanisu	10110. Pehme nisu ja speltanisu
CLND005	Kõva nisu	SOC_CLND005	Kõva nisu	10120. Kõva nisu
CLND006	Rukis ja taliviljasegud (meslin)	SOC_CLND006	Rukis ja taliviljasegud (meslin)	10130. Rukis ja taliviljasegud (meslin)
CLND007	Oder	SOC_CLND007	Oder	10140. Oder
CLND008	Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)	SOC_CLND008	Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)	10150. Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)
CLND009	Maisiterad ja maisitõlvikusegu	SOC_CLND009	Maisiterad ja maisitõlvikusegu	10160. Maisiterad ja maisitõlvikusegu
CLND010 CLND011 CLND012	Tritikale Sorgo Mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)	SOC_CLND010_011_012	Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)	10190. Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)
CLND013	Riis	SOC_CLND013	Riis	10170. Riis
CLND014	Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)	SOC_CLND014	Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)	10210. Põldherned, oad ja maguslupiin 10220. Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes 10290. Muud valgurikkad taimed
CLND015	Põldherned, oad ja maguslupiin	SOC_CLND015	Põldherned, oad ja maguslupiin	10210. Põldherned, oad ja maguslupiin
CLND017	Kartul (sh seemnekartul)	SOC_CLND017	Kartul (sh seemnekartul)	10300. Kartul (sh varajane ja seemnekartul)
CLND018	Suhkrupeet (v.a seeme)	SOC_CLND018	Suhkrupeet (v.a seeme)	10400. Suhkrupeet (v.a seeme)
CLND019	Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid	SOC_CLND019	Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid	10500. Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid
CLND022	Rapsi- ja rüpsiseemned	SOC_CLND022	Rapsi- ja rüpsiseemned	10604. Rapsi- ja rüpsiseemned
CLND023	Päevalilleseemned	SOC_CLND023	Päevalilleseemned	10605. Päevalilleseemned
CLND024	Soja	SOC_CLND024	Soja	10606. Soja
CLND025	Linaseemned (õlilina)	SOC_CLND025	Linaseemned (õlilina)	10607. Linaseemned (õlilina)
CLND026	Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid	SOC_CLND026	Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid	10608. Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid
CLND028	Kiulina	SOC_CLND028	Kiulina	10609. Kiulina
CLND029	Harilik kanep	SOC_CLND029	Harilik kanep	10610. Harilik kanep
CLND030	Puuvill	SOC_CLND030	Puuvill	10603. Puuvill
CLND031	Mujal nimetamata muud kiutaimed	SOC_CLND031	Mujal nimetamata muud kiutaimed	10611. Mujal nimetamata muud kiutaimed
CLND032	Tubakas	SOC_CLND032	Tubakas	10601. Tubakas
CLND033	Humal	SOC_CLND033	Humal	10602. Humal
CLND034	Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed	SOC_CLND034	Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed	10612. Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed
CLND035 CLND036	Mujal nimetamata energiakultuurid Mujal nimetamata muud tehnilised kultuurid	SOC_CLND035_036	Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid	10613. Suhkruroog 10690. Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid
CLND037	Põllumaalt haljalt koristatud taimed	SOC_CLND037	Põllumaalt haljalt koristatud taimed
CLND038	Lühiajaline rohumaa ja karjamaa	SOC_CLND038	Lühiajaline rohumaa ja karjamaa	10910. Lühiajaline rohumaa ja karjamaa
CLND039	Haljalt koristatud liblikõielised taimed	SOC_CLND039	Haljalt koristatud liblikõielised taimed	10922. Haljalt koristatud liblikõielised taimed
CLND040	Haljasmais	SOC_CLND040	Haljasmais	10921. Haljasmais
CLND041 CLND042	Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais) Põllumaalt haljalt koristatud muud taimed, mujal nimetamata	SOC_CLND041_042	Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a mais), mujal nimetamata	10923. Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a haljasmais), mujal nimetamata
CLND043	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad	SOC_CLND043	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal
CLND044	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus	SOC_CLND044	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus	10712. Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus
CLND045	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal	SOC_CLND045	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal	10711. Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal
CLND046	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)	SOC_CLND046	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) – avamaal	10810. Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)
CLND047	Seemned ja seemikud	SOC_CLND047	Seemned ja seemikud	11000. Põllumaa seemned ja seemikud
CLND048 CLND083	Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid Muud põllumaakultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	SOC_CLND048_083	Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	11100. Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
CLND049	Kesa	SOC_CLND049	Kesa	11200. Kesa
CLND050	Püsirohumaa	SOC_CLND050	Püsirohumaa
CLND051	Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa	SOC_CLND051	Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa	30100. Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa
CLND052	Hooldamata karjamaa	SOC_CLND052	Hooldamata karjamaa	30200. Hooldamata karjamaa
CLND053	Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele	SOC_CLND053	Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele	30300. Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele
CLND055	Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)	SOC_CLND055	Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)
		SOC_CLND056_057	Parasvöötme puuviljad
CLND056	Õunviljad	SOC_CLND056	Õunviljad	40101. Õunviljad
CLND057	Luuviljad	SOC_CLND057	Luuviljad	40102. Luuviljad
CLND058	Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad	SOC_CLND058	Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad	40115. Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad
CLND059	Marjad (v.a maasikad)	SOC_CLND059	Marjad (v.a maasikad)	40120. Marjad (v.a maasikad)
CLND060	Pähklid	SOC_CLND060	Pähklid	40130. Pähklid
CLND061	Tsitrusviljad	SOC_CLND061	Tsitrusviljad	40200. Tsitrusviljad
CLND062	Viinamarjad	SOC_CLND062	Viinamarjad
CLND063	Veiniviinamarjad	SOC_CLND063	Veiniviinamarjad
CLND064	Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad	SOC_CLND064	Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad	40411. Kaitstud päritolunimetusega vein 40451. Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad
CLND065	Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad	SOC_CLND065	Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad	40412. Kaitstud geograafilise tähisega vein 40452. Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad
CLND066	Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad	SOC_CLND066	Mujal nimetamata muude veinide (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) viinamarjad	40420. Muud veinid 40460. Muude veinide viinamarjad
CLND067	Lauaviinamarjad	SOC_CLND067	Lauaviinamarjad	40430. Lauaviinamarjad
CLND068	Rosinaviinamarjad	SOC_CLND068	Rosinaviinamarjad	40440. Rosinaviinamarjad
CLND069	Oliivid	SOC_CLND069	Oliivid
		SOC_CLND069A	Tavapäraselt lauaoliivide tootmine	40310. Lauaoliivid
		SOC_CLND069B	Tavapäraselt õli tootmiseks oliivide tootmine	40320. Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena) 40330. Oliiviõli
CLND070	Puukoolid	SOC_CLND070	Puukoolid	40500. Puukoolid
CLND071	Muud püsikultuurid, sealhulgas muud püsikultuurid inimtoiduks	SOC_CLND071	Muud püsikultuurid	40600. Muud püsikultuurid
CLND072	Jõulupuud	SOC_CLND072	Jõulupuud	40610. Jõulupuud
CLND073 CLND085	Koduaiad Mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	SOC_CLND073_085	Koduaiad ja mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	20000. Koduaiad
CLND079	Kultuurseened	SOC_CLND079	Kultuurseened	60000. Kultuurseened
CLND081	Köögivili (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	SOC_CLND081	Köögivili (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	10720. Köögivili (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
CLND082	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	SOC_CLND082	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	10820. Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
CLND084	Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	SOC_CLND084	Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all	40700. Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
II. Põllumajandusloomad
CLVS001	Alla ühe aasta vanused veised	SOC_CLVS001	Alla ühe aasta vanused veised	210. Alla ühe aasta vanused veised
CLVS003	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid	SOC_CLVS003	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid	220. Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid
CLVS004	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad	SOC_CLVS004	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad	230. Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad
CLVS005	Vähemalt kahe aasta vanused pullid	SOC_CLVS005	Vähemalt kahe aasta vanused pullid	240. Vähemalt kahe aasta vanused pullid
CLVS007	Vähemalt kahe aasta vanused mullikad	SOC_CLVS007	Vähemalt kahe aasta vanused mullikad	251. Aretusmullikad 252. Nuummullikad
CLVS008	Lehmad	SOC_CLVS008	Lehmad
CLVS009	Piimalehmad	SOC_CLVS009	Piimalehmad	261. Piimalehmad
CLVS010	Muud kui piimalehmad	SOC_CLVS010	Muud kui piimalehmad	269. Muud kui piimalehmad
CLVS011	Pühvellehmad	SOC_CLVS011	Pühvellehmad	262. Pühvelpiimalehmad
CLVS012	Lambad (igas vanuses)	SOC_CLVS012	Lambad (igas vanuses)
CLVS013	Uted	SOC_CLVS013	Uted	311. Uted
CLVS014	Muud lambad	SOC_CLVS014	Muud lambad	319. Muud lambad
CLVS015	Kitsed (igas vanuses)	SOC_CLVS015	Kitsed (igas vanuses)
CLVS016	Emakitsed	SOC_CLVS016	Emakitsed	321. Emakitsed
CLVS017	Muud kitsed	SOC_CLVS017	Muud kitsed	329. Muud kitsed
CLVS018	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg	SOC_CLVS018	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg	410. Põrsad eluskaaluga alla 20 kg
CLVS019	Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg	SOC_CLVS019	Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg	420. Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg
CLVS020	Muud sead	SOC_CLVS020	Muud sead	491. Nuumsead 499. Muud sead
CLVS021	Broilerid	SOC_CLVS021	Broilerid	510. Kodulinnud – broilerid
CLVS022	Munakanad	SOC_CLVS022	Munakanad	520. Munakanad
CLVS023	Muud kodulinnud	SOC_CLVS023	Muud kodulinnud	530. Muud kodulinnud
CLVS029	Emaküülikud	SOC_CLVS029	Emaküülikud	610. Emaküülikud
CLVS030	Mesilased	SOC_CLVS030	Mesilased	700. Mesilased

II. Koodid, millega rühmitatakse ümber mitmed 2020. aasta uuringuga hõlmatud muutujad:

P45.

Piimaveised = SO_CLVS001 (Alla ühe aasta vanused veised) + SO_CLVS004 (Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad) + SO_CLVS007 (Vähemalt kahe aasta vanused mullikad) + SO_CLVS009 (Piimalehmad) + SO_CLVS011 (Pühvellehmad)

P46.

Veised = P45 (Piimaveised) + SO_CLVS003 (Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid) + SO_CLVS005 (Vähemalt kahe aasta vanused pullid) + SO_CLVS010 (Muud kui piimalehmad)

Kariloomad = P46 (Veised) + SO_CLVS013 (Uted) + SO_CLVS014 (Muud lambad) + SO_CLVS016 (Emakitsed) + SO_CLVS017 (Muud kitsed)

Kui GL = 0, SIIS

FCP1

Sööt müügiks = SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid) + SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed) + SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa)

FCP4

Sööt kariloomade jaoks = 0

P17

Rühvelkultuurid = SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme)) + SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid)

Kui GL > 0, SIIS

FCP1

Sööt müügiks = 0

FCP4

Sööt kariloomade jaoks = SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid) + SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed) + SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa) + SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa)

P17

Rühvelkultuurid = SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme))

P151.

Teravili (v.a riis) = SO_CLND004 (Pehme nisu ja speltanisu) + SO_CLND005 (Kõva nisu) + SO_CLND006 (Rukis ja taliviljasegud (meslin)) + SO_CLND007 (Oder) + SO_CLND008 (Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)) + SO_CLND009 (Maisiterad ja maisitõlvikusegu) + SO_CLND010_011_012 (Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms))

P15.

Teravili = P151 (Teravili, v.a riis) + SO_CLND013 (Riis)

P16.

Õliseemned = SO_CLND022 (Rapsi- ja rüpsiseemned) + SO_CLND023 (Päevalilleseemned) + SO_CLND024 (Soja) + SO_CLND025 (Linaseemned (õlilina)) + SO_CLND026 (Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid)

P51.

Sead = SO_CLVS018 (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) + SO_CLVS019 (Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg) + SO_CLVS020 (Muud sead)

P52.

Kodulinnud = SO_CLVS021 (Broilerid) + SO_CLVS022 (Munakanad) + SO_CLVS023 (Muud kodulinnud)

P1.

Üldviljelus = P15 (Teravili) + SO_CLND014 (Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)) + SO_CLND017 (Kartul (sh seemnekartul)) + SO_CLND018 (Suhkrupeet (v.a seeme)) + SO_CLND032 (Tubakas) + SO_CLND033 (Humal) + SO_CLND030 (Puuvill) + P16 (Õliseemned) + SO_CLND028 (Kiulina) + SO_CLND029 (Harilik kanep) + SO_CLND031 (Mujal nimetamata muud kiutaimed) + SO_CLND034 (Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed) + SO_CLND035_036 (Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid) + SO_CLND045 (Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal) + SO_CLND047 (Seemned ja seemikud) + SO_CLND048_083 (Mujal nimetamata muud põllumaakultuurid, sh klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND049 (Kesa) + FCP1 (Sööt müügiks)

P2.

Aiandus = SO_CLND044 (Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus) + SO_CLND081 (Köögivili (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND046 (Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) + SO_CLND082 (Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all) + SO_CLND079 (Kultuurseened) + SO_CLND070 (Puukoolid)

P3.

Püsikultuurid = SO_CLND055 (Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)) + SO_CLND061 (Tsitrusviljad) + SO_CLND069 (Oliivid) + SO_CLND062 (Viinamarjad) + SO_CLND071 (Muud püsikultuurid) + SO_CLND084 (Püsikultuurid klaaskatte all)

P4.

Kariloomad ja sööt = GL (Kariloomad) + FCP4 (Sööt kariloomade jaoks)

P5.

Teratoidulised = P51 (Sead) + P52 (Kodulinnud) + SO_CLVS029 (Emaküülikud)

▼B

C. A OSAS OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE VIISID

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – põllumajanduskultuurid

Üldine põllumajandustootmise viis	Peamine põllumajandustootmise viis	Põllumajandustootmise eriviisid
1. Spetsialiseerunud põllukultuuridele	15. Spetsialiseerunud teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele	151. Spetsialiseerunud teraviljale (v.a riis), õlikultuuridele ja valgurikastele taimedele 152. Spetsialiseerunud riisi tootmisele 153. Spetsialiseerunud teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja riisi tootmisele
1. Spetsialiseerunud põllukultuuridele	16. Spetsialiseerunud üldviljelusele	161. Spetsialiseerunud juurvilja tootmisele 162. Spetsialiseerunud teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede ja juurvilja tootmisele 163. Spetsialiseerunud põlluköögiviljade tootmisele 164. Spetsialiseerunud tubakakasvatusele 165. Spetsialiseerunud puuvillakasvatusele 166. Mitmesugused põllukultuurid
2. Spetsialiseerunud aiandusele	21. Spetsialiseerunud aiandusele, sisetingimustes	211. Spetsialiseerunud köögiviljadele, sisetingimustes 212. Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, sisetingimustes 213. Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, sisetingimustes
	22. Spetsialiseerunud aiandusele, avamaal	221. Spetsialiseerunud köögiviljadele, avamaal 222. Spetsialiseerunud lilledele ja dekoratiivtaimedele, avamaal 223. Spetsialiseerunud mitmele aiandusalale, avamaal
	23. Muu aiandus	231. Spetsialiseerunud seentele 232. Spetsialiseerunud puukoolidele 233. Erinevad aianduse liigid
3. Spetsialiseerunud püsikultuuridele	35. Spetsialiseerunud viinamarjaistandustele	351. Spetsialiseerunud kvaliteetveinile 352. Spetsialiseerunud muule veinile kui kvaliteetveinile 353. Spetsialiseerunud lauaviinamarjadele 354. Muud viinamarjaistandused
	36. Spetsialiseerunud puuviljadele ja tsitruselistele	361. Spetsialiseerunud puuviljadele (v.a tsitruselised, troopilised ja subtroopilised puuviljad ja pähklid) 362. Spetsialiseerunud tsitruselistele 363. Spetsialiseerunud pähklitele 364. Spetsialiseerunud troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele 365. Spetsialiseerunud puuviljadele, tsitruselistele, troopilistele ja subtroopilistele puuviljadele ja pähklitele: segatootmine
	37. Spetsialiseerunud oliividele	370. Spetsialiseerunud oliividele
	38. Erinevad püsikultuurid	380. Erinevad püsikultuurid

Spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised – loomakasvatustoodang

Üldine põllumajandustootmise viis	Peamine põllumajandustootmise viis	Põllumajandustootmise eriviisid
4. Spetsialiseerunud kariloomadele	45. Spetsialiseerunud piimandusele	450. Spetsialiseerunud piimandusele
	46. Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine	460. Spetsialiseerunud veistele – kasvatamine ja nuumamine
	47. Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine	470. Veised – piimandus, kasvatamine ja nuumamine
	48. Lambad, kitsed ja teised kariloomad	481. Spetsialiseerunud lammastele 482. Spetsialiseerunud lammastele ja veistele 483. Spetsialiseerunud kitsedele 484. Erinevad kariloomad
5. Spetsialiseerunud teratoidulistele	51. Spetsialiseerunud sigadele	511. Spetsialiseerunud seakasvatusele 512. Spetsialiseerunud sigade nuumamisele 513. Sigade kasvatamine ja nuumamine
	52. Spetsialiseerunud kodulindudele	521. Spetsialiseerunud munakanadele 522. Spetsialiseerunud kodulinnulihale 523. Munakanad ja kodulinnuliha
	53. Erinevad teratoidulised	530. Erinevad teratoidulised

Mitme tegevusalaga põllumajanduslikud majapidamised

Üldine põllumajandustootmise viis	Peamine põllumajandustootmise viis	Põllumajandustootmise eriviisid
6. Segakultuuride kasvatamine	61. Segakultuuride kasvatamine	611. Aiandus ja püsikultuurid 612. Põllukultuurid ja aiandus 613. Põllukultuurid ja viinamarjaistandused 614. Põllukultuurid ja püsikultuurid 615. Segakultuurid, peamiselt põllukultuurid 616. Muud segakultuurid
7. Erinevad põllumajandusloomad	73. Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad	731. Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt piimandus 732. Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt kariloomad, v.a piimakari
7. Erinevad põllumajandusloomad	74. Erinevad põllumajandusloomad, peamiselt teratoidulised	741. Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja piimandus 742. Erinevad põllumajandusloomad: teratoidulised ja kariloomad, v.a piimakari
8. Segakultuurid – põllumajandusloomad	83. Põllukultuurid ja kariloomad	831. Põllukultuurid koos piimandusega 832. Piimandus koos põllukultuuridega 833. Põllukultuurid ja kariloomad (v.a piimakari) 834. Kariloomad (v.a piimakari) ja põllukultuurid
8. Segakultuurid – põllumajandusloomad	84. Erinevad kultuurid ja kariloomad	841. Põllukultuurid ja teratoidulised 842. Püsikultuurid ja kariloomad 843. Mesindus 844. Erinevad segakultuurid ja põllumajandusloomad
9. Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised	99. Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised	999. Klassifitseerimata põllumajanduslikud majapidamised

V LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS JA MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID (ARTIKKEL 5)

A. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIK SUURUS

Põllumajandusliku majapidamise majanduslikku suurust mõõdetakse selle standardtoodangu koguväärtuse järgi ja väljendatakse eurodes.

B. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE MAJANDUSLIKU SUURUSE KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse.

Klassid	Piirangud eurodes
I	Alla 2 000
II	2 000 kuni alla 4 000
III.	4 000 kuni alla 8 000
IV	8 000 kuni alla 15 000
V	15 000 kuni alla 25 000
VI	25 000 kuni alla 50 000
VII	50 000 kuni alla 100 000
VIII	100 000 kuni alla 250 000
IX	250 000 kuni alla 500 000
X	500 000 kuni alla 750 000
XI	750 000 kuni alla 1 000 000
XII	1 000 000 kuni alla 1 500 000
XIII	1 500 000 kuni alla 3 000 000
XIV	üle 3 000 000

Suurusklasse II ja III või III ja IV, IV ja V või III kuni V, VI ja VII, VIII ja IX, X ja XI ja XII kuni XIV või X kuni XIV võib ühendada.

▼M5

VI LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD STANDARDTOODANGU KOEFITSIENT

1. STANDARDTOODANGU KOEFITSIENDI MÕISTE JA ARVUTAMISE PÕHIMÕTTED

Standardtoodang, standardtoodangu koefitsient ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodang on määratletud käesoleva määruse IV lisas.

Tootmisperiood

Standardtoodangu koefitsient vastab 12-kuulisele tootmisperioodile.

Nende taime- ja loomakasvatussaaduste puhul, mille tootmisperiood on lühem või pikem kui 12 kuud, arvutatakse 12 kuu kasvule või toodangule vastav standardtoodangu koefitsient.

Põhiandmed ja võrdlusperiood

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks lähtuvalt ühikupõhisest toodangust ja põllumajandustootja hinnast, millele on osutatud IV lisas esitatud standardtoodangu koefitsiendi määratluses. Selleks kogutakse liikmesriikides põhiandmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 ( 2 ) artiklis 4 määratletud võrdlusperioodi kohta.

Ühikud

Füüsilised ühikud

Põllumajanduskultuuride standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks hektarites väljendatud ala põhjal.

Seente standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks aasta kõikide järjestikuste saagikoristuste kogutoodangu põhjal ning seda väljendatakse 100 m2 kultuuride all oleva maa kohta. Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu kontekstis kasutamiseks jagatakse sel viisil seente puhul kindlaks määratud standardtoodangu koefitsient aasta järjestikuste saagikoristuste arvuga, mis teatatakse komisjonile vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

Põllumajandusloomade standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks loomühiku alusel.

Erandina määratakse kodulindude standardtoodangu koefitsient kindlaks 100 linnu kohta ja mesilaste standardtoodangu koefitsient taru alusel.

Rahaühikud ja ümardamine

Standardtoodangu koefitsiendi kindlaksmääramiseks kasutatavad põhiandmed ja arvutatud standardtoodang väljendatakse eurodes. Nende liikmesriikide puhul, kes ei osale majandus- ja rahaliidus, konverteeritakse standardtoodangu koefitsiendid eurodesse, kasutades võrdlusperioodi keskmist vahetuskurssi, nagu on määratletud käesoleva lisa punkti 1 alapunktis c. Keskmised vahetuskursid arvutatakse komisjoni (Eurostat) avaldatud ametlike vahetuskursside alusel.

Vajaduse korral võib standardtoodangu koefitsiendi ümardada lähima 5 euroni.

2. STANDARDTOODANGU KOEFITSIENTIDE LIIGENDUS

Põllumajanduskultuuride ja -loomade kaupa

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks kõigi põllumajanduslike muutujate puhul, mis vastavad käesoleva määruse IV lisa tabelis B.I loetletud standardtoodangu koefitsiendi kohaldamisel kasutatavatele rubriikidele.

Geograafiline liigendus

—

Standardtoodangu koefitsient määratakse kindlaks vähemalt selliste geograafiliste üksuste põhjal, mis on kasutatavad põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevas integreeritud statistikas ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus. Need geograafilised üksused põhinevad kõik statistiliste territoriaalüksuste liigitusel (NUTS), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 ( 3 ). Neid üksusi võib kirjeldada kui NUTS 3 piirkondade ümberrühmitamist. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alasid ei loeta geograafilisteks üksusteks.

—

Standardtoodangu koefitsienti ei määrata kindlaks nende muutujate puhul, mis ei ole asjaomases piirkonnas asjakohased.

3. STANDARDTOODANGU KOEFITSIENDI KINDLAKSMÄÄRAMISEKS KOGUTAVAD ANDMED

Standardtoodangu koefitsiendi kindlaksmääramiseks kogutavaid põhiandmeid uuendatakse vähemalt iga kord, kui tehakse määruse (EL) 2018/1091 artikli 5 kohase loenduse vormis põllumajanduslike majapidamiste struktuuri käsitlev Euroopa uuring.

Kui põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringut võib teha määruse (EL) 2018/1091 artiklis 5 osutatud valimipõhise uuringuna, siis standardtoodangu koefitsienti ajakohastatakse

kas uuendades põhiandmeid punktis a osutatud viisiga sarnasel viisil

ii)

või kasutades muutusetegurit, ajakohastades seeläbi standardtoodangu koefitsienti, et võtta arvesse muutusi, mis liikmesriigi hinnangu kohaselt on toimunud iga muutuja ja piirkonna kaupa ühiku kohta toodetud kogustes ja hindades ning mis on aset leidnud alates viimasest võrdlusperioodist, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 1198/2014 artiklis 4.

4. TÄIDEVIIMINE

Liikmesriigid vastutavad käesoleva lisa kohaselt nende põhiandmete kogumise eest, mida kasutatakse standardtoodangu koefitsiendi arvutamiseks, selle ümberarvestamiseks eurodesse ja vajaduse korral ajakohastamismeetodi rakendamiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma andmete kogumise ja arvutusmetoodika ning vajaduse korral annavad selgitusi, selleks et liikmesriikide standardtoodangu koefitsiendi arvutamise metoodikat saaks ühtlustada.

5. ERIJUHTUDE KÄSITLEMINE

Teatavate muutujate standardtoodangu koefitsiendi ja põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamiseks kehtestatakse järgmised erireeglid.

Kesa

Kesaga seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui selle põllumajandusliku majapidamise mõned teised standardtoodangu koefitsiendid on positiivsed.

Koduaiad

Kuna koduaedade toodang on tavaliselt mõeldud omaniku oma tarbeks ja mitte müügiks, loetakse et koduaedade standardtoodangu koefitsient võrdub nulliga.

Põllumajandusloomad

Põllumajandusloomade puhul on muutujad jaotatud loomade vanuserühma järgi. Toodang vastab looma kasvu väärtusele ühes vanuserühmas. Teisisõnu, see vastab looma väärtuse erinevusele vanuserühma liigitamise ja sealt väljaarvamise vahel (nimetatakse ka asendusväärtuseks).

Alla ühe aasta vanused veised

Alla ühe aasta vanuste veistega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises on alla ühe aasta vanuseid veiseid rohkem kui lehmi. Arvesse võetakse üksnes ülejäägi suhtes kindlaks määratud standardtoodangu koefitsienti. Alla ühe aasta vanuste veiste puhul määratakse ainult üks standardtoodangu koefitsient, võtmata arvesse looma sugu.

Muud lambad ja muud kitsed

Muude lammastega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole uttesid.

Muude kitsedega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole emakitsi.

Põrsad

Põrsastega seotud standardtoodangu koefitsienti võetakse põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangu arvutamisel arvesse üksnes juhul, kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole suguemiseid.

Sööt

Kui põllumajanduslikus majapidamises ei ole kariloomi (s.o veised, lambad või kitsed), käsitatakse sööta (s.o rühvelkultuurid, haljalt koristatavad taimed, karjamaa ja heinamaa) müügiobjektina ning osana üldviljeluse toodangust.

Kui põllumajanduslikus majapidamises on kariloomi, käsitatakse sööta kariloomade toiduna ning see on osa kariloomade ja söödatoodangust.

▼B

VII LISA

PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOV TEGEVUS (ARTIKKEL 7)

A. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE MÄÄRATLUS

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus hõlmab kõiki muid tegevusi, v.a põllumajandustegevus, on otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud, ning sellel on majanduslik mõju kõnealusele põllumajanduslikule majapidamisele. Need on tegevused, mille puhul kasutatakse põllumajandusliku majapidamise ressursse (maa-ala, hooned, seadmed jne) või tooteid.

Muu tulutoov tegevus tähendab selles kontekstis aktiivset tööd; üksnes finantsinvesteeringud on seega välistatud. Maa või muude põllumajandusliku majapidamise põllumajandusressursside rendile andmist mitmesugusteks tegevusteks ise selles osalemata ei käsitata muu tulutoova tegevusena, vaid majapidamise põllumajandusliku tegevuse osana.

Muu tulutoov tegevus on igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. ►M2 Veini ja oliiviõli tootmist käsitatakse kui põllumajanduslikku tegevust juhul, kui veini või oliiviõli sisseostetav osa ei ole märkimisväärne. ◄

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemist kõrvalsaadusteks põllumajanduslikus majapidamises sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud, käsitatakse muu tulutoova tegevusena. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

B. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUSE HINNANG

Põllumajandusliku majapidamise toodanguga otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaalu hinnatakse põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse osakaaluna põllumajandusliku majapidamise kogukäibe ja asjaomasele põllumajanduslikule majapidamisele määruse (EL) nr 1307/2013 ( 4 ) kohaselt makstud otsetoetuste summas:

C. PÕLLUMAJANDUSLIKU MAJAPIDAMISEGA OTSESELT SEOTUD MUU TULUTOOVA TEGEVUSE TÄHTSUST KAJASTAVAD KLASSID

Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse allpool piiritletud suurusklassidesse, mis kajastavad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tähtsust lõpptoodangus: Kohaldatakse järgmisi piiritlusi:

Klassid	Protsendivahemikud
I	0 % kuni 10 % (vähene osatähtsus)
II	Rohkem kui 10 %–50 % (keskmine osatähtsus)
III.	Rohkem kui 50 % kuni vähem kui 100 % (suur osatähtsus)

VIII LISA

PÕLLUMAJANDUSARUANDE VORM (ARTIKKEL 9)

Kogutavad andmed liigitatakse tabelitesse ning jaotatakse rühmadesse, kategooriatesse ja veergudesse. Teatavale andmeväljale viidatakse järgmiselt:

<tabeli täht>_<rühm>_<kategooria>[_< kategooria >]_<veerg>_

Andmete konkreetsed väärtused esitatakse veeru tasandil. Alljärgnevalt esitatud tabelites võib andmeid sisestada tühjadesse lahtritesse; hallidel lahtritel, millel on tähis „—”, puudub rühma jaoks tähendus ja sinna ei või andmeid sisestada

Näited:

—

B.UT.20.A (veerg A, rühm UT, kategooria 20, tabel B) vastab „renditud kasutatava põllumajandusmaa”„pindalale”, mis tuleb märkida tabeli B lahtrisse „rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa”.

—

I.A.10110.1.0.TA (veerg TA, rühm A, kategooria 10110, tabel I) vastab põllukultuuri liiki koodiga 1 „Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur” kuuluva „Pehme nisu ja speltanisu” kogupindalale ning puuduvate andmete koodile 0 („Ei ole puuduvaid andmeid”).

Kui teatava põllumajandusliku majapidamise puhul ei ole asjaomane väärtus oluline või puudub, ei märgita väärtuseks „0”.

Tabelid on tähistatud ühe tähega, rühmad ühe või mitme tähega, kategooriad numbriliste koodidega ja veerud ühe või mitme tähega.

Tabelites A–M näitab esimene tabel kõrgetasemelist maatriksit rühmade ja veergude jaoks. Teises tabelis näidatakse jaotumist eri kategooriatesse ning igale kategooriale vastab üks või mitu koodi ja alamkoodi.

Põllumajandusaruande andmed tuleb esitada järgmise täpsusastmega:

—

rahalistes väärtustes : eurodes või omavääringus ilma kümnendkohtadeta. Kui aga omavääringu ühiku väärtus on euroga võrreldes suhteliselt madal, võivad kõnealuse liikmesriigi kontaktasutus ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrguga tegelev komisjoni personal leppida kokku, et väärtusi väljendatakse sadades või tuhandetes omavääringu ühikutes;

—	füüsilistes kogustes : kaal tsentnerites (1 ts = 100 kg), v.a munad, mille kogust väljendatakse tuhandetes, ning vein ja sellega seotud saadused, mille maht väljendatakse hektoliitrites;

▼M1

—	pindalad : aarides (1 a = 100 m2), v.a seened, mille puhul väljendatakse pindala kogu haritava maa suurusena ruutmeetrites, ning välja arvatud tabelis M „Toetused”, kus põhiüksused tuleb registreerida hektarites;

▼B

—	keskmine põllumajandusloomade arv : kahe kümnendikkohani, v.a kodulindude ja küülikute puhul, kelle arv esitatakse täisarvudena, ning mesilaste puhul, kelle arv esitatakse kasutuses olevate tarude arvuna;

—	tööjõuühikud : kahe kümnendikkohani.

Asjaomase tabeli lõpus määratletakse täiendavad mõisted ja juhised iga tabeli kategooria ja veeru väärtuse kohta.

Tabel A

Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta

Üldandmete kategooria

Kood (*)

Veerud

Andmerühm

Andmevõrgu piirkond

Alapiirkond

Põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber

Kraadid

Minutid

NUTS

Raamatupidamisbüroo number

Kuupäev

Põllumajandusliku majapidamise osakaal

Põllumajandustootmise viis

Majandusliku suuruse klass

Kood

Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

—

Põllumajandusliku majapidamise asukoht

—

Raamatupidamisandmed

—

Liik

—

Klassid

—

Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamise kohta

—

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	R	S	H	DG	MI	N	AO	DT	W	TF	ES	C
10	Põllumajandusliku majapidamise number	ID	AID10R	AID10S	AID10H	—	—	—	—	—	—	—	—	—
20	Laiuskraad	LO	—	—	—	ALO20DG	ALO20MI	—	—	—	—	—	—	—
30	Pikkuskraad	LO	—	—	—	ALO30DG	ALO30MI	—	—	—	—	—	—	—
40	NUTS3	LO	—	—	—	—	—	ALO40N	—	—	—	—	—	—
50	Raamatupidamisbüroo number	AI	—	—	—	—	—	—	AAI50AO	—	—	—	—	—
60	Raamatupidamisarvestuse liik	AI	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	AAI60C
70	Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev	AI	—	—	—	—	—	—	—	AAI70DT	—	—	—	—
80	Liikmesriigi arvutatav osakaal riigis	TY	—	—	—	—	—	—	—	—	ATY80W	—	—	—
90	Liigitus valimise ajal	TY	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ATY90TF	ATY90ES	—
100	Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL100C
110	Omandisuhte liik/majanduslik eesmärk	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL110C
120	Õiguslik staatus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL120C
130	Põllumajandusliku majapidamise vastutuse tase	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL130C
140	Mahepõllumajandus	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL140C
141	Mahepõllumajanduse sektorid	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL141C
150	Kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode/kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode/garanteeritud traditsiooniline toode (GTT)/mägipiirkonna toode	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL150C
151	KPNi/KGTga seonduvad sektorid	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL151C
160	Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL160C
170	Kõrgus merepinnast	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL170C
180	Struktuurifondide ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL180C
190	Natura 2000 ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL190C
200	Veedirektiivi (2000/60/EÜ) ala	CL	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	ACL200C
210	Kastmissüsteem	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	AOT210C
220	Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal	OT	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	AOT220C

A.ID. Põllumajandusliku majapidamise identifitseerimine

Igale aruandvale majapidamisele antakse esmakordsel valikul number. Põllumajanduslik majapidamine kannab kõnealust numbrit kogu aruandluse andmevõrku kuulumise aja jooksul. Kord väljaantud numbrit ei anta ühelegi teisele põllumajanduslikule majapidamisele.

Kui põllumajanduslikus majapidamises toimuvad põhjalikud muutused, eelkõige juhul, kui sellised muutused tulenevad kaheks eraldi põllumajanduslikuks majapidamiseks jaotamisest või liitumisest teise põllumajandusliku majapidamisega, võib kõnealust põllumajanduslikku majapidamist käsitada siiski uue põllumajandusliku majapidamisena. Sellisel juhul antakse põllumajanduslikule majapidamisele uus number. Põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi muutmine ei nõua uue numbri andmist. Kui aruandval majapidamisel säilib varasem number ja see võib põhjustada segiajamist mõne teise aruandva majapidamisega (näiteks uute piirkondlike alajaotuste loomise korral), tuleb numbrit muuta. Sellisel juhul tuleb komisjonile saata vanade ja uute numbrite vastavust näitav tabel.

Põllumajandusliku majapidamise number koosneb järgmisest kolmest andmerühmast:

A.ID.10.R. Andmevõrgu piirkond: antakse koodnumber, mis vastab käesoleva määruse II lisas esitatud koodile.

A.ID.10.S. Alapiirkond: antakse koodnumber.

Valitud alapiirkondade aluseks peaks olema Eurostati ja riiklike statistikainstituutide koostöös loodud ühine piirkondade klassifitseerimise süsteem, mida tuntakse statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuurina (NUTS).

Igal juhul edastab asjaomane liikmesriik komisjonile tabeli, milles esitatakse iga kasutatud alapiirkonna puhul vastavad NUTSi piirkonnad ning vastavad piirkonnad, mille kohta on arvutatud standardse brutomarginaali konkreetsed väärtused.

A.ID.10.H. Põllumajandusliku majapidamise seerianumber.

A.LO. Põllumajandusliku majapidamise asukoht

Põllumajandusliku majapidamise asukoht esitatakse kahe viitega: geograafilised andmed (laius- ja pikkuskraad) ning NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuste kood.

A.LO.20. Laiuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

A.LO.30. Pikkuskraad: kraadid ja minutid (viie kaareminuti täpsusega), veerud DG ja MI.

A.LO.40.N. NUTS3 kood tähendab selle NUTSi 3. tasandi territoriaaljaotuse koodi, kus põllumajanduslik majapidamine asub. Tuleb esitada koodi uusim versioon, nagu on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003.

A.AI. Raamatupidamisandmed

A.AI.50.AO. Raamatupidamisbüroo number: antakse koodnumber.

Igas liikmesriigis tuleb igale raamatupidamisbüroole anda kordumatu number. Esitada selle raamatupidamisbüroo number, kes on põllumajandusliku majapidamisega kõnealusel aruandeaastal tegelenud.

A.AI.60.C. Raamatupidamisarvestuse liik: tuleb märkida, millist tüüpi raamatupidamisarvestust põllumajanduslik majapidamine kasutab. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	Kahekordne kirjendamine.

2.	Ühekordne kirjendamine.

Puuduvad.

A.AI.70.DT. Raamatupidamiskontode sulgemise kuupäev: sisestada vormingus „AAAA-KK-PP”, näiteks 2009-06-30 või 2009-12-31.

A.TY. Liik

A.TY.80.W. Põllumajanduslike majapidamiste osakaal riigis: antakse liikmesriigi arvutatud ekstrapoleerimisfaktori väärtus. Väärtused esitatakse kahe kümnendkoha täpsusega.

A.TY.90.TF. Põllumajandustootmise viis valimise ajal: käesoleva määruse IV lisa kohane põllumajandusliku majapidamise tootmisviisi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.TY.90.ES. Majanduslik suurus valimi koostamise ajal: käesoleva määruse V lisa kohane põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse klassi kood kõnealuse aruandeaasta jaoks valimi koostamise ajal.

A.CL. Klassid

A.CL.100.C. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus: esitada protsendivahemikuna, mis märgib ( 5 ) põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muust muu tulutoova tegevusest tuleneva käibe osakaalu põllumajandusliku majapidamise kogukäibes. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	≥ 0 kuni ≤ 10 % (vähene osatähtsus)

2.	> 10 % kuni ≤ 50 % (keskmine osatähtsus)

3.	> 50 % kuni < 100 % (suur osatähtsus)

A.CL.110.C. Omandisuhte liik/majanduslik eesmärk: tuleb esitada andmed põllumajandusliku majapidamise omandisuhte ja majanduslike eesmärkide kohta. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

pereettevõte: põllumajanduslik majapidamine kasutab ettevõtja/juhataja ja tema pereliikmete tööjõudu ja kapitali ning nad saavad majanduslikust tegevusest tulu;

ühisettevõte: põllumajanduslikku majapidamisse toovad tootmistegureid mitu partnerit, kusjuures vähemalt mõned partneritest osalevad põllumajandusliku majapidamise töös tasustamata tööjõuna. Tulu läheb ühisettevõttele;

kasumit taotlev ettevõte tulu kasutatakse aktsionäridele dividendide/kasumi maksmiseks. Põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele;

kasumitaotluseta ettevõte tulu kasutatakse peamiselt tööhõive säilitamiseks või sellelaadsel sotsiaalsel eesmärgil. Põllumajanduslik majapidamine kuulub nimetatud ettevõttele.

A.CL.120.C. Õiguslik seisund: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine on juriidiline isik või mitte. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

0.	ei ole juriidiline isik.

1.	on juriidiline isik.

A.CL.130.C. Valdaja/valdajate vastutuse tase: tuleb märkida (peamise) ettevõtja vastutuse tase (majanduslik vastutus). Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

täielik.

osaline.

A.CL.140.C. Mahepõllumajandus: tuleb märkida, kas põllumajanduslik majapidamine kasutab mahepõllunduslikke tootmismeetodeid määruses (EÜ) nr 834/2007 ( 6 ), eriti selle artiklites 4 ja 5 määratletud tähenduses. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid;

2.	põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid kõigi toodete puhul;

3.	põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid;

4.	põllumajanduslikus majapidamises toimub üleminek mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele.

A.CL.141.C. Mahepõllumajanduse sektorid kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid, tuleb märkida tootmissektorid, kus põllumajanduslik majapidamine kasutab üksnes mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. Kui põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse nii mahepõllumajanduslikke kui ka muid tootmismeetodeid kõikides tootmissektorites, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”.

0.	ei kohaldata

31.

teravili

32.	õliseemned ja valgurikkad taimed

33.	puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid);

34.

oliivid

35.	viinamarjaistandused

36.

veiseliha

37.

lehmapiim

38.

sealiha

39.	lambad ja kitsed (piim ja liha)

40.

linnuliha

41.

munad

42.	muud sektorid

A.CL.150.C. Tooted, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetusega/kaitstud geograafilise tähisega/garanteeritud traditsioonilise toote/mägipiirkonna toote märgistusega: tuleb märkida, kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid ja/või toiduaineid, mis on hõlmatud kaitstud päritolunimetuse (KPN), kaitstud geograafilise tähise (KGT), garanteeritud traditsiooniliste toote (GTT) või mägipiirkonna toote märgistusega või kas põllumajanduslikus majapidamises toodetakse põllumajandustooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 tähenduses. ( 7 ) Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	põllumajanduslikus majapidamises ei toodeta märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid ega toiduaineid, samuti ei toodeta seal tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks;

2.	põllumajanduslikus majapidamises toodetakse ainult märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid ja toiduaineid või tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks;

3.	põllumajanduslikus majapidamises toodetakse teatavaid märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistustega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks.

A.CL.151.C. Märgistustega kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis/garanteeritud traditsiooniline toode/mägipiirkonna toode seonduvad sektorid: kui suurema osa teatavate sektorite toodangust moodustavad tooted märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” või tooted, mida teadaolevalt kasutatakse märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” toiduainete tootmiseks, tuleb märkida kõnealused tootmissektorid (lubatud märkida mitu sektorit). Kasutatakse allpool loetletud koodnumbreid. ►C1 Kui põllumajanduslik majapidamine toodab teatavaid märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” tooteid või toiduaineid või teatavaid tooteid, mida teadaolevalt kasutatakse märgistusega KPN/KGT/GTT/„mägipiirkonna toode” hõlmatud toiduainete tootmiseks, kuid see ei moodusta suuremat osa asjaomase sektori toodangust, tuleb kasutada koodi „ei kohaldata”. ◄

0.	ei kohaldata

31.

teravili

32.	õliseemned ja valgurikkad taimed

33.	puu- ja köögivili (sealhulgas tsitrusviljad, aga välja arvatud oliivid);

34.

oliivid

35.	viinamarjaistandused

36.

veiseliha

37.

lehmapiim

38.

sealiha

39.	lambad ja kitsed (piim ja liha)

40.

linnuliha

41.

munad

42.	muud sektorid

Punktid A.CL.150.C. Kaitstud päritolunimetus/kaitstud geograafiline tähis/garanteeritud traditsiooniline toode/mägipiirkonna toode ning A.CL.151.C on liikmesriikide jaoks valikulised. Kui liikmesriik kohaldab kõnealuseid punkte, tuleb need täita kõikide liikmesriigi valimisse kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste puhul. Kui täidetakse punkt A.CL.150.C, tuleb täita ka punkt A.CL.151.C.

A.CL.160.C. Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1305/2013 ( 8 ) artikliga 32. Liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade määratlemine ei ole veel lõpule viidud, viidatakse aladele, mis olid toetuskõlblikud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii alusel programmiperioodil 2007–2013. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu looduslikust eripärast tingitud piirangutega alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 tähenduses ega piirkonnas, mis oli määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt toetuskõlblik programmiperioodil 2007–2013 nendes liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane määratlemine ei ole veel lõpule viidud;

21.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub looduslikust eripärast tingitud piirangutega alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 lõike 3 tähenduses;

22.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub oluliste looduslike piirangutega alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 lõike 4 tähenduses;

23.

suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub alal, mis oli määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunkti ii kohaselt toetuskõlblik 2007–2013 programmiperioodil nendes liikmesriikides, kus määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 3 kohane määratlemine ei ole veel lõpule viidud;

3.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub mägialal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 32 lõike 2 tähenduses;

5.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub abi järkjärgulise kaotamise alal määruse (EL) nr1305/2013 artikli 31 lõike 5 tähenduses.

A.CL.170.C. Kõrgus merepinnast: kõrgus merepinnast märgitakse vastava koodnumbriga:

1.	põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 300 m kõrgusel merepinnast;

2.	põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub 300–600 m kõrgusel merepinnast;

3.	põhiline osa põllumajanduslikust majapidamisest asub kuni 600 m kõrgusel merepinnast;

4.	andmed puuduvad.

▼M1

A.CL.180.C. Struktuurifondide piirkond: tuleb märkida, millises Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 9 ) artikli 90 lõike 2 punktis a, b või c osutatud piirkonnas asub suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast.

▼B

1.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub vähem arenenud piirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013, eriti selle artikli 90 lõike 2 punkti a tähenduses;

2.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub enamarenenud piirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013, eriti selle artikli 90 lõike 2 punkti c tähenduses;

3.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub üleminekupiirkonnas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 90 lõike 2 punkti b tähenduses;

A.CL.190.C. Natura 2000 ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ ( 10 ) ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 11 ) (Natura 2000) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele;

2.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab Natura 2000 toetuse saamise tingimustele.

A.CL.200.C. Veedirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ala: tuleb märkida, kas suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 12 ) rakendamisega. Kasutatakse järgmisi koodnumbreid:

1.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast ei asu piirkonnas, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele;

2.	suurem osa põllumajandusliku majapidamise kasutatavast põllumajandusmaast asub piirkonnas, mis vastab direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetuse saamise tingimustele.

A.OT. Muud üksikasjad põllumajandusliku majapidamisekohta

A.OT.210.C. Niisutussüsteem: tuleb märkida, milline on põllumajandusliku majapidamise kasutatav peamine niisutussüsteem:

0.	ei kohaldata (kui põllumajanduslikus majapidamises ei kasutata niisutamist);

1.	pindniisutamine

vihmutus

3.	tilkkastmine

muu

A.OT.220.C. Põllumajandusloomade karjatamispäevade arv loomühiku kohta ühismaal: karjatamispäevade arv loomühiku kohta põllumajandusliku majapidamise kasutataval ühismaal.

TABELI A VEERUD

Veergu R märgitakse andmevõrgu piirkond, veergu S alapiirkond, veergu H põllumajandusliku majapidamise järjekorranumber, veergu DG kraadid, veergu MI minutid, veergu N NUTSi piirkond, veergu AO raamatupidamisbüroo number, veergu DT kuupäev, veergu W põllumajanduslike majapidamiste osakaal, veergu TF põllumajandustootmise viis, veergu ES majandusliku suuruse klass ja veergu C kood.

Tabel B

Valduse liik

Kasutatava põllumajandusmaa kategooria		Kood (*)

Andmerühm		Kasutatav põllumajandusmaa
Andmerühm		A
UO	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa
UT	Renditud kasutatav põllumajandusmaa
US	Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	Rühm	A
10	Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa	UO
20	Rendisuhte alusel kasutatav põllumajandusmaa	UT
30	Loonusrendile antud kasutatav põllumajandusmaa	US

Kahe või enama partneri ühisomandisse kuuluva põllumajandusliku majapidamise maa registreeritakse omanike kasutuses olevana, rendisuhte alusel kasutatavana või loonusrendil olevana vastavalt partneritevahelisele kehtivale kokkuleppele.

Kasutatav põllumajandusmaa on kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist. Põllumajandusliku majapidamise kasutatavat ühismaad ei võeta arvesse.

Tuleb kasutada järgmisi andmerühmi ja -kategooriaid:

B.UO. Omandis olev kasutatav põllumajandusmaa

B.UO.10.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mille harijaks on põllumajandustootja, pikaajaline rentnik või kasutusvaldaja, ja/või samalaadsetel tingimustel hallatav kasutatav põllumajandusmaa. Sellesse kategooriasse kuulub ka rendile antud külvivalmis maa (põllukultuuri kood 11300 ).

B.UT. Renditud kasutatav põllumajandusmaa

▼M1

B.UT.20.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida hariv isik ei ole omanik, pikaajaline rentnik ega kasutusvaldaja, kuid kellel on kõnealuse maa rendiõigus (renditasu makstakse sularahas ja/või mitterahalisena, see on üldjuhul eelnevalt kindlaks määratud ega olene tavaliselt majandamise tulemustest), ja/või samalaadsetel tingimustel majandatav kasutatav põllumajandusmaa.

▼B

Renditud maa-alade hulka ei kuulu maa, mille saak ostetakse kasvava põllukultuurina. Kasvavate põllukultuuride ostu eest makstud summad tuleks rohumaa- ja söödakultuuride puhul esitada tabeli H koodide 2020 –2040 (sisseostetud sööt) all ja turustamiseks ettenähtud põllukultuuride (tooted, mis tavaliselt turustatakse) puhul koodi 3090 (muud põllukultuuridega seotud erikulud) all. Turustamiseks ettenähtud, kasvava kultuurina ostetud põllukultuurid tuleks esitada kõnealust maa-ala täpsustamata (tabel H).

Ajutiselt vähem kui üheks aastaks renditud maad ja sellelt saadud toodangut käsitatakse sama moodi nagu maad, millelt saadav saak ostetakse kasvava põllukultuurina.

B.US. Loonusrendile antud või muul alusel kasutatav põllumajandusmaa

B.US.30.A Kasutatav põllumajandusmaa (põllumaa, rohumaa ja püsikarjamaa, püsikultuuride ja koduaedade all olev maa), mida rendile andja ja loonusrentnik loonusrendi kokkuleppe alusel koos harivad, ja/või samalaadsetel tingimustel kasutatav põllumajandusmaa.

TABELI B VEERUD

Veerg A osutab kasutatavale põllumajandusmaale.

Tabel C

Tööjõud

Tööjõu kategooria		Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Üldine viis				Kogu tegevus põllumajanduslikus majapidamises (põllumajandustegevus ja muud otseselt põllumajandusliku majapidamisega seotud muud tulutoovad tegevused)		Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal
		Isikute arv	Sugu	Sünniaasta	Põllumajandusliku majapidamise juhataja põllumajanduslik väljaõpe	Tööaeg aastas	Aasta tööühikute arv	% tööajast aastas	% aasta tööühikute arvust
		P	G	B	T	Y1	W1	Y2	W2
		Täisarv	Märkida kood	Neli numbrit	Märkida kood	(tundides)	(aasta tööühikud)	%	%
UR	Tasustamata alaline tööjõud
UC	Tasustamata ajutine tööjõud	—	—	—	—		—		—
PR	Tasustatud alaline tööjõud
PC	Tasustatud ajutine tööjõud	—	—	—	—		—		—

Kood (*)	Kirjeldus	Rühm	P	G	B	T	Y1	W1	Y2	W2
10	Valdaja/juhataja	UR	—						—
20	Valdaja/muu kui juhataja	UR	—			—			—
30	Juhataja/muu kui valdaja	UR	—						—
40	Valdaja abikaasa	UR		—	—	—
50	Muud	UR, PR		—	—	—
60	Ajutine	UC, PC	—	—	—	—		—		—
70	Juhataja	PR	—						—

Mõiste „tööjõud” hõlmab kõiki põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul töötanud isikuid. Siiski ei arvata tööjõu hulka kõnealust tööd teise isiku või ettevõtja nimel teinud isikuid (põllumajanduslik lepinguline töö, millega seotud kulud esinevad tabelis H koodi 1020 all).

Kui tegemist on põllumajanduslike majapidamiste vahelise vastastikuse abiga, mis seisneb vastastikku tehtavas töös ja mille puhul saadud abi on põhimõtteliselt samaväärne antud abiga, täpsustatakse põllumajandusliku majapidamise tööjõu tööaeg ja asjaomased palgad põllumajandusaruandes.

Vahel korvatakse saadud abi teistsuguse abina (nt tööna saadud abi korvatakse masinate laenamisega). Kui teenuste vahetuse maht on piiratud, ei märgita põllumajandusaruandesse midagi (eespool toodud näite puhul ei kirjendata saadud abi tööjõu alla; kulud seadmetele hõlmavad siiski kulusid, mis on seotud seadmete kasutusse andmisega). Erandjuhtudel, kui teenuste vahetuse maht on suur, järgitakse järgmist korda:

tööna saadud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): saadud töö aeg kirjendatakse tasustatud põllumajandustöö all (rühmad PR või PC olenevalt sellest, kas tööjõud on palgatud põllumajanduslikku majapidamisse alaliselt või mitte); antud abi väärtus kirjendatakse nii vastavasse kategooriasse kuuluva toodanguna (kõnealuse näite puhul tabeli L kategooria 2010 „Lepingulised tööd”) kui ka kuluna (tabeli H kategooria 1010 „Palgad ja sotsiaalkindlustus”);

▼C1

tööna antud abi korvatakse muud laadi teenusega (nt masinate laenamisega): sellisel juhul ei võeta kasutatud tööaega ja sellega seotud palka arvesse; saadud teenuse väärtus kirjendatakse sisendina teise tabeli vastavasse kategooriasse (kõnealuse näite puhul tabeli H kategooria 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine”).

▼B

Tuleb eristada järgmisi andmerühmi ja tööjõukategooriaid:

C.UR. Tasustamata alaline tööjõud

Tasustamata tööjõud või tööjõud, kelle töötasu (sularahas või mitterahalisena) on väiksem kui osutatud teenuste eest tavaliselt makstav summa (sellised maksed ei tohiks kajastuda põllumajandusliku majapidamise kuludes) ning kes aruandeaasta jooksul (v.a tavaline puhkus) osalesid töös vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas.

Alaliselt tööle võetud isik, kes konkreetsetel põhjustel on aruandeaasta jooksul töötanud põllumajanduslikus majapidamises piiratud aja jooksul, kirjendatakse (tegelikult töötatud tundide ulatuses) alalise tööjõuna.

Võivad esineda järgmised või nendega sarnased juhud:

erilised tootmistingimused põllumajanduslikus majapidamises, milleks ei ole tööjõudu vaja kogu aasta jooksul: nt oliivi- ja viinamarjakasvandused ja põllumajanduslikud majapidamised, mis on spetsialiseerunud loomade hooajalisele nuumamisele või puu- ja köögivilja tootmisele avamaal;

töölt puudumine muul ajal kui tavalise puhkuse jooksul, nt sõjaväeteenistus, haigus, õnnetus, rasedus ja sünnitus, pikaajaline puhkus vms;

põllumajanduslikku majapidamisse saabumine või sealt lahkumine;

põllumajandusliku majapidamise töö täielik peatumine õnnetuse tagajärjel (uputus, tulekahju vms).

Kategooriad on järgmised:

C.UR.10. Valdaja/juhataja

põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine. Loonusrendi puhul märgitakse valdajaks/juhatajaks loonusrentnik.

C.UR.20. Valdaja/muu kui juhataja

Põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik, kelle ülesandeks ei ole põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.UR.30 Juhataja/muu kui valdaja

Isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine, kuid kes ei vastuta põllumajandusliku majapidamise eest õiguslikult ega majanduslikult.

C.UR.40. Valdaja(te) abikaasa(d)

C.UR.50. Muu tasustamata alaline tööjõud

Eespool olevates kategooriates märkimata alaline tasustamata tööjõud, mis hõlmab eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.UC. Tasustamata ajutine tööjõud

C.UC.60. Käesolevasse kategooriasse märgitakse kogu tasustamata tööjõud, kes aruandeaastal ei ole põllumajanduslikus majapidamises alaliselt töötanud.

C.PR. Tasustatud alaline tööjõud

Tasustatud tööjõud, kelle osutatud teenuste eest makstakse tavalise suurusega palka (sularahas ja/või mitterahalisena) ning kes aruandeaasta jooksul on põllumajandusliku majapidamise töös osalenud vähemalt ühe terve tööpäeva nädalas (v.a tavaline puhkus).

Tuleb märkida järgmised kategooriad:

C.PR.70. Põllumajandusliku majapidamise juhataja

Tasustatud isik, kelle ülesandeks on põllumajandusliku majapidamise igapäevane juhtimine.

C.PR.50. Muud

Käesolevasse rühma märgitakse andmed kõigi alaliste tasustatud töötajate kohta (v.a põllumajandusliku majapidamise palgaline juhataja). See hõlmab ka eestöölisi ja asejuhatajaid, kes ei vastuta kogu põllumajandusliku majapidamise juhtimise eest.

C.PC. Tasustatud ajutine tööjõud

C.PC.60. Käesolevasse kategooriasse märgitakse andmed tasustatud tööjõu kohta, kes aruandeaasta jooksul ei töötanud alaliselt põllumajanduslikus majapidamises (sh tükitöölised).

TABELI C VEERUD

Isikute arv (veerg P)

Mitme valdaja puhul võib abikaasasid olla rohkem kui üks. Abikaasade arv ja isikute arv tuleb märkida kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 40 ja 50).

Sugu (veerg G)

Sugu tuleb märkida üksnes valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul kategooriatesse, milles nad võivad esineda (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70). Sugu tähistatakse koodnumbriga, st:

mees;

naine.

Sünniaasta (veerg B)

Sünniaasta tuleb märkida ainult valdaja(te) ja/või juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10–30 ja 70), kasutades aastaarvu nelja numbrit.

Juhataja põllumajanduslik väljaõpe (veerg T)

Põllumajanduslik väljaõpe tuleb märkida üksnes juhataja(te) puhul (rühmade „tasustamata alaline tööjõud” UR või „tasustatud alaline tööjõud” PR kategooriad 10, 30 ja 70). Põllumajanduslikku väljaõpet tähistatakse koodnumbriga, st:

1.	ainult praktiline põllumajanduslik kogemus;

2.	põllumajanduslik baasväljaõpe;

3.	täielik põllumajanduslik väljaõpe.

Tööaeg aastas (veerg Y1)

Tööaeg tuleb märkida tundides kõikide rühmade ja kategooriate kohta. See peaks väljendama põllumajanduslikus majapidamises tegelikult töötatud aega. Vähem võimekate töötajate puhul tuleks tööaega vähendada vastavalt nende võimetele. Tükitööliste tööaeg arvestatakse välja töötasu kogusumma jagamisel tööaja alusel tööle võetud töötaja tunnipalgaga.

Töötajate koguarv: ühikute arv aasta kohta (veerg W1)

Alaliselt tööle võetud töötajate arv arvutatakse aasta tööühikuteks. Aasta tööühikute arvu ei kirjendata ajutise tööjõu puhul (ei tasustamata ajutise tööjõu (UC) ega tasustatud ajutise tööjõu (PC) puhul). Üks aasta tööühik võrdub ühe põllumajanduslikus majapidamises täistööajaga töötava isikuga. Üks inimene ei tohi ületada ühe tööühiku piiri isegi siis, kui tema tegelik tööaeg ületab piirkonna ja põllumajandusliku majapidamise liigi jaoks ettenähtud normi. Isik, kes ei tööta põllumajanduslikus majapidamises tervet aastat, moodustab osa „aastaühikust”. Iga sellise isiku „aasta tööühik” saadakse tema tegeliku aastase tööaja jagamisel täistööajaga töötaja tavapärase aastase tööajaga kõnealuses piirkonnas ning sama liiki põllumajanduslikus majapidamises.

Vähem võimekate töötajate puhul tuleks aasta tööühikut vähendada vastavalt nende võimetele.

Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % tööajast aastas (veerg Y2)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal tööajast on kohustuslik märkida üksnes ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata kui ka tasustatud ajutine tööjõud). Osakaalu märkimine on vabatahtlik valdaja(te) abikaasa(de), muu tasustamata alalise tööjõu ja muu tasustatud alalise tööjõu puhul. Osakaal märgitakse iga asjaomase kategooria puhul (40, 50, 60) protsentides aruandeaasta jooksul töötatud tundidest.

Muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal, % aasta tööühikutest (veerg W2)

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduva töö osakaal aasta tööühikutes on kohustuslik märkida kõikide tööjõukategooriate, v.a ajutise tööjõu puhul (nii tasustamata ajutine tööjõud (UC) kui ka tasustatud ajutine tööjõud (PC)). Osakaal märgitakse iga kategooria puhul protsentides aasta tööühikutest.

Töö põllumajanduslikus majapidamises

Töö põllumajanduslikus majapidamises hõlmab põllumajanduslikus majapidamises tehtava põllumajandusliku tööga ning ettevõttega otseselt seotud muu tulutoova tegevusega seonduvat füüsilist ja haldusalast korraldamist, järelevalvet ja juhtimist:

—

põllumajanduslikus majapidamises tehtav põllumajanduslik töö

—

rahaline korraldus ja juhtimine (põllumajandusliku majapidamise müügi- ja ostutehingud, raamatupidamine jne);

—

põllutööd (künd, külv, saagikoristus, viljapuuaia hooldus jne);

—

põllumajandusloomade (söödavalmistus, loomade söötmine, lüpsmine, põllumajandusloomade hooldamine jne);

—

toodete valmistamine turustamiseks, ladustamine, põllumajandustoodete otsemüük, põllumajandustoodete töötlemine enda tarbeks, veini ja oliiviõli tootmine;

—

hoonete, masinate, seadmete, hekkide, kraavide jne hooldustööd;

—

põllumajandusliku majapidamise tööjõu teostatavad veod põllumajandusliku majapidamise heaks.

—

põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse tarbeks tehtav töö

—

lepinguline töö (kasutades põllumajandusliku majapidamise tootmisseadmeid);

—

turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused;

—

põllumajandustoodete töötlemine (kas põllumajanduslikus majapidamises toodetud või mujalt ostetud toorainest), nt juust, või, lihatooted;

—

taastuvenergia tootmine;

—

metsandus ja puidu töötlemine;

—

muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus (karusloomad, raviotstarbeline põllumajandus, käsitöö, vesiviljelus).

põllumajandusliku majapidamise tööde hulka ei kuulu:

—

töö põhivara tootmiseks (hoonete või masinate ehitamine või kapitaalremont, viljapuuaedade istutamine, hoonete lammutamine, viljapuuaedade väljajuurimine jne);

—

töö valdaja või juhataja majapidamises.

Tabel D

Varad

Tabeli ülesehitus

Varade kategooria		Kood (*)

		Veerg
Andmerühm		Väärtus
Andmerühm		V
OV	Algseis
AD	Kogunenud kulum
DY	Käesoleva aasta kulum
IP	Investeeringud/Ostud, enne toetuste mahaarvamist
S	Toetused
SA	Müügitulud
CV	Lõppseis

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	OV	AD	DY	IP	S	SA	CV
1010	Sularaha ja raha ekvivalendid		—	—	—	—	—
1020	Nõuded		—	—	—	—	—
1030	Muu käibevara		—	—	—	—	—
1040	Varud		—	—
▼M3
2010	Bioloogilised varad – taimed
▼B
3010	Põllumajandusmaa		—	—
3020	Maaparandus
3030	Põllumajanduslikud tootmishooned
4010	Masinad ja seadmed
5010	Metsamaa, sh kasvav mets		—	—
7010	Immateriaalne vara, kaubeldav		—	—
7020	Immateriaalne vara, mittekaubeldav
8010	Muu põhivara

Varad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

1010. Sularaha ja raha ekvivalendid

Sularaha ja muu vara, mida saab hõlpsasti sularahaks muuta.

1020. Nõuded

Lühiajalised varad, põllumajandusettevõttele tagastamata summad, mis tulenevad enamasti äritegevusest.

1030. Muu käibevara

Mis tahes muu vara, mida saab hõlpsasti müüa või mis kavatsetakse tasuda ühe aasta jooksul.

1040. Varud

Põllumajandusliku majapidamise tootevarud, mida on võimalik kasutada sisenditena või mida hoitakse müügiks, kusjuures tooted võivad olla nii koha peal toodetud kui ka ostetud.

▼M3

2010. Bioloogilised varad – taimed

Kõikide selliste taimede väärtus, mida ei ole veel koristatud (kõik püsi- ja kasvavad kultuurid). Kogunenud kulum (D.AD) ja käesoleva aasta kulum (D.DY.) teatatakse ainult püsikultuuride kohta.

▼B

3010. Põllumajandusmaa

Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluv põllumajandusmaa.

3020. Maaparandus

Maaparandus (nt tarastamine, drenaaž, alalised niisutusseadmed) valdajale kuuluval maal olenemata maakasutuse otstarbest. Kirjendatud summade suhtes kohaldatakse veerus DY esitatud kulumit.

3030. Põllumajanduslikud tootmishooned

Valdajale kuuluvad hooned olenemata maakasutuse otstarbest. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

4010. Masinad ja seadmed

Traktorid, traktorikultivaatorid, veoautod, furgoonautod, autod, põllumajanduslikus majapidamises kasutatavad suur- ja väikeseadmed. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

5010. Metsamaa, sh kasvav mets

Põllumajandusliku majapidamise alla kuuluv omaniku valduses olev metsamaa.

7010. Immateriaalne vara – kaubeldav

Kogu immateriaalne vara, mida saab hõlpsasti osta või müüa (nt kvoodid ja õigused, kui need on kaubeldavad ilma maata ja kui on olemas aktiivne turg).

7020. Immateriaalne vara – mittekaubeldav

▼M2

Kogu muu immateriaalne vara, mida ei ole võimalik hõlpsasti osta või müüa (nt tarkvara, litsentsid jne). Rubriigi täitmine on kohustuslik ning rubriiki kantud summade suhtes kohaldatakse kulumit, mis on esitatud veerus DY.

▼B

8010. Muu põhivara

Muud pikaajalised varad. Rubriigi täitmine on kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kulumi summad märkida veergu DY.

Andmerühmad tabelis D

Andmerühmad on järgmised: (OV) algseis, (AD) kogunenud kulum, (DY) käesoleva aruandeaasta kulum, (IP) investeeringud või ostud enne toetuste mahaarvamist, (S) toetused, (SA) müük, (CV) lõppseis. Alljärgnevalt täpsustatakse andmerühmade sisu.

Veerul (V) on ainult üks väärtus.

Hindamismeetodid

Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid:

▼M3

Õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud	summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustist teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus ning millest on maha arvatud müügiga seotud hinnanguline kulu	3010 , 5010 , 7010
Soetusmaksumus	vara nominaal- või algne hind ostmisel	2010 , 3020 , 3030 , 4010 , 7020
Arvestuslik väärtus	väärtus, millega varad esinevad bilansis	1010 , 1020 , 1030 , 1040 , 8010

▼B

D.OV. Algseis

Algseis on vara väärtus aruandeaasta alguses. Põllumajanduslike majapidamiste puhul, kes olid valimisse kaasatud ka eelneval aastal, peab algseis vastama eelneva aasta lõppseisule.

D.AD. Kogunenud kulum

Varade kulumi summa alates vara kasuliku eluea algusest kuni eelmise perioodi lõpuni.

D.DY. Käesoleva aasta kulum

Vara amortiseeritava osa süstemaatiline jaotamine vara kasulikule elueale.

Iga liikmesriigi poolt kohaldatavate iga-aastaste kulumimäärade tabel tuleb esitada komisjonile õigeaegselt artikli 10 lõikes 1 osutatud arvuti- ja kontrollisüsteemi ajakohastamiseks.

D.IP. Investeeringud/Ostud

Kogukulutused ostudele, kapitaalremondile ja põhivara tootmisele aruandeaasta kestel. Kui kõnealuste investeeringutega seoses on saadud abi või toetusi, kantakse investeeringute summa enne kõnealuste toetuste ja abi mahaarvamist veergu IP.

Väiksemate masinate ja seadmete ostud ning noorte puude ja põõsaste hankimine väiksemateks ümberistutustöödeks ei kuulu kõnealustesse veergudesse, vaid märgitakse aruandeaasta kuludesse.

Kapitaalremondid, mis suurendavad oluliselt masinate ja seadmete maksumust võrreldes nende maksumusega enne remonti, kantakse samuti käesolevasse veergu kas masinate ja seadmete kulumi lahutamatu osana, mida vajaduse korral kohandatakse, võttes arvesse kõnealuse seadme (remondi tõttu) pikenenud eluiga, või kapitaalremondi kulude jaotamise teel mitmele järjestikusele aastale.

Toodetud põhivara väärtust tuleb hinnata sellega seotud kulude põhjal (sh tasustatud ja/või tasustamata tööjõu väärtus) ning liita tabelis D „Varad” koodide 2010 –8010 all esitatud põhivara väärtusele.

D.S. Investeeringutoetused

Kõikide (eelmisel või käesoleval aruandeaastal) saadud toetuste lühiajaline osa nimetatud tabelisse kantud varadest.

D.SA. Müügitulud

Vara müügi kogusumma aruandeaasta jooksul.

D.CV. Lõppseis

Lõppseis on vara väärtus aruandeaasta lõpus.

Märkused

Punktide 2010, 3010, 5010 ja 7010 puhul käsitatakse vahet andmerühmade OV + IP-SA ja CV vahel aruandeaastal kõnealustest varadest tuleneva tulu või kahjumina (mis tuleneb nii ühikuhinna kui ka mahu muutusest).

Andmed bioloogiliste varade kohta (loomad) kirjendatakse tabelisse J „Põllumajandusloomade kasvatus”.

▼M5

Tabel E

Kvoodid ja muud õigused

Kvoodi või õiguse kategooria		Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Omatav kvoot	Rendile võetud kvoot	Rendile antud kvoot	Maksud
Andmerühm		N	I	O	T
QQ	Kogus aruandeaasta lõpus				-
QP	Ostetud kvoot		-	-	-
QS	Müüdud kvoot		-	-	-
OV	Algseis		-	-	-
CV	Lõppseis		-	-	-
PQ	Liisitud või rendile võetud kvoodi eest tehtud maksed	-		-	-
RQ	Kvoodi liisimisest või rendile andmisest saadud tulu	-	-		-
TX	Maksud	-	-	-

Kood (*)	Kirjeldus
50	Orgaaniline väetis
60	Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele

Kvootide (omatav kvoot, rendile võetud kvoot ja rendile antud kvoot) kogused on kohustuslikud andmed. Kirjendatakse üksnes aruandeaasta lõpu kogus.

Käesolevasse tabelisse kirjendatakse selliste kvootidega seotud väärtused, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast. Kvoodid, millega ei või teha tehinguid eraldi nendega seotud maast, kirjendatakse üksnes tabelisse D „Varad”. Märkida tuleb ka kvoodid, mis on algselt omandatud tasuta, ning hinnata neid kehtiva turuväärtuse alusel, kui nende kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

Mõned andmekirjed märgitakse samal ajal kas üksikult või koondandmete osadena tabelite D „Varad”, H „Sisendid” ja/või I „Põllumajanduskultuurid” muudesse rühmadesse või kategooriatesse.

Kasutada tuleb järgmisi kategooriaid:

50.

Orgaaniline väetis

60.

Õigused põhitoetuskava alusel makstavatele toetustele.

Kasutada tuleb järgmisi andmerühmi:

E.QQ. Kogus (märkida üksnes veergudesse N, I, O)

Kasutatavad ühikud:

—

kategooria 50 (orgaaniline väetis): loomade arv, arvestatuna sõnniku eritumise standardümberarvestuskoefitsiendi alusel,

—

kategooria 60 (põhitoetuskava): õiguste/aaride arv.

E.QP. Ostetud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul makstud summa selliste kvootide või muude õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.QS. Müüdud kvoot (märkida üksnes veergu N)

Tuleb märkida aruandeaasta jooksul saadud summa selliste kvootide või muude õiguste eest, millega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.OV. Algseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtuse algseis, olenemata sellest, kas need on algselt omandatud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.CV. Lõppseis (märkida üksnes veergu N)

Valdaja käsutuses olevate koguste väärtuse lõppseis, olenemata sellest, kas need on algselt omandatud tasuta või ostetud, tuleb märkida kehtiva turuväärtusega, kui kvootidega võib teha tehinguid eraldi nendega seotud maast.

E.PQ. Liisitud või rendile võetud kvoodi eest tehtud maksed (märkida üksnes veergu I)

Kvootide või muude õiguste liisimise või rentimise eest makstud summa. Sisaldub ka tabeli H „Sisendid” kategoorias 5070 esitatud makstud rendis.

E.RQ. Liisitud või rendile antud kvoodist saadud tulu (märkida üksnes veergu O)

Kvootide või muude õiguste rentimise või liisimise eest saadud summa. Sisaldub ka tabeli I „Põllumajanduskultuurid” kategoorias 90900 („Muu”).

E.TX. Maksud, lisamaks (veerg T)

Makstud summa.

TABELI E VEERUD

Veerg N näitab omatavat kvooti, veerg I rendile võetud kvooti, veerg O rendile antud kvooti ja veerg T makse.

▼B

Tabel F

Võlad

Tabeli ülesehitus

Võlgade kategooria		Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Lühiajalised	Pikaajalised
Andmerühm		S	L
OV	Algseis
CV	Lõppseis

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus	S	L
1010	Tavapärane ärilaen
1020	Spetsiifiline ärilaen
1030	Perelaenud/eralaenud
2010	Võlgnevused		—
3000	Muud kohustused

Märgitud summad vastavad veel maksmata summadele, see tähendab lepingulistele laenudele, millest on maha arvatud juba tehtud tagasimaksed.

Tuleb kasutada järgmisi kategooriaid:

—

1010. Võlg – tavapärane ärilaen – laenud, mida ei toetata ühegi laenu võtmist käsitleva avaliku poliitilise strateegiaga.

—

1020. Võlg – spetsiifiline ärilaen – laenud, millele antakse avaliku poliitilise strateegia raames toetust (intressitoetused, tagatised jne).

—

1030. Võlg – perelaenud/eralaenud – laenud, mis on võetud füüsilise isiku käest, kuna tal on pere- või isiklikud sidemed võlgnikuga.

—

2010. Võlgnevused – tarnijatele tagastamata summad.

—

3000. Muud kohustused – kohustused, mis ei ole laenud ega võlgnevused.

Tuleb märkida kaks andmerühma: algseis (OV) ja lõppseis (CV).

On kaks veergu: lühiajalised kohustused (S) ja pikaajalised kohustused (L).

—

Lühiajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud alla aastase tähtajaga võlad ja muud kohustused.

—

Pikaajalised kohustused – põllumajandusliku majapidamisega seotud aastase ja pikema tähtajaga võlad ja muud kohustused.

Tabel G.

Käibemaks

Tabeli ülesehitus

Käibemaksusüsteemi kategooria		Kood (*)
Andmerühm		Käibemaksusüsteem	Muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo	Investeeringutega seotud tehingute saldo
Andmerühm		C	NI	I
VA	Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemid

Kood (*)	Kategooriate kirjeldus
1010	Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem
1020	Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem

Mõlema kategooria käibemaksusüsteemide loetelu	C	NI	I
Tavapärane käibemaksusüsteem	1	—	—
Osalise tasaarvestuse süsteem	2

Põllumajandusaruande rahalises vääringus andmeid väljendatakse ilma käibemaksuta.

Järgmised käibemaksuga seotud üksikasjalikud andmed tuleb esitada kategooriatena:

1010. Põllumajandusliku majapidamise peamine käibemaksusüsteem

Tavapärane käibemaksusüsteem – käibemaksusüsteem, mille puhul tagatakse, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuna maksuametile teatatakse käibemaksu jääk.

Osalise tasaarvestuse süsteem käibemaksusüsteem, mille puhul ei tagata, et see ei mõjuta põllumajandusliku majapidamise sissetulekuid, kuigi see võib sisaldada teatavat ligikaudset mehhanismi makstud ja saadud käibemaksu tasaarvestuseks.

1020. Põllumajandusliku majapidamise teisene käibemaksusüsteem

Peamise käibemaksusüsteemi jaoks kindlaksmääratud koodid.

Põllumajandusliku majapidamise käibemaksusüsteemi jaoks on ainult üks andmerühm (VA). Veerge on kolm: käibemaksusüsteemi kood (C), muude kui investeeringutega seotud tehingute saldo (NI) ja investeeringutega seotud tehingute saldo (I).

Tavapärase käibemaksusüsteemi kohta tehakse üksnes vastav märge. Kui põllumajanduslikus majapidamises kohaldatakse käibemaksu osalise tasaarvestuse süsteemi, tuleb esitada ka muude kui investeeringutega seotud tehingute ja investeeringutega seotud tehingute käibemaksu bilanss.

Kui käibemaksu kogukäive suurendab asjaomase põllumajandusliku majapidamise tulusid, on eespool osutatud käibemaksu bilanss positiivne. Tulude vähenemise puhul on bilanss negatiivne.

Tabel H.

Sisendid

Tabeli ülesehitus

Sisendi kategooria		Kood (*)

			Veerud
Andmerühm			Väärtus	Kogus
			V	Q
LM	Tööjõu ja seadmetega seotud kulud ja sisendid
SL	Põllumajandusloomadega seotud erikulud
SC	Põllukultuuridega seotud erikulud ja -sisendid
OS	Erikulud, mis on seotud muu tulutoova tegevusega
FO	Põllumajandustootmise üldkulud

Kood (*)	Rühm	Kategooriate kirjeldus	V	Q
1010	LM	Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud		—
1020	LM	Lepinguline töö ja masinate rentimine		—
1030	LM	Masinate ja seadmete korrashoid		—
1040	LM	Mootorikütus ja määrdeained		—
1050	LM	Autokulud		—
2010	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt		—
2020	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt		—
2030	SL	Sigade ostusööt		—
2040	SL	Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt		—
2050	SL	Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt		—
2060	SL	Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt		—
2070	SL	Kodulindudele ja muude väikeloomade põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt		—
2080	SL	Veterinaarkulud		—
2090	SL	Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud		—
3010	SC	Ostetud seemned ja seemikud		—
3020	SC	Põllumajanduslikus majapidamises ja kasutatud seemned ja seemikud		—
3030	SC	Väetised ja mullaparandusained		—
▼C1
3031	SC	Lämmastiku (N) kogus kasutatud mineraalväetistes	—
3032	SC	Fosfori (P2O5) kogus kasutatud mineraalväetistes	—
3033	SC	Kaaliumi (K2O) kogus kasutatud mineraalväetistes	—
▼B
3034	SC	Ostetud sõnnik		—
3040	SC	Taimekaitsevahendid		—
3090	SC	Muud põllukultuuridega seotud erikulud		—
4010	OS	Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud		—
4020	OS	Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud		—
4030	OS	Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud		—
4040	OS	Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud		—
4050	OS	Lambapiima töötlemisega seotud erikulud		—
4060	OS	Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud		—
4070	OS	Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud		—
4090	OS	Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud		—
5010	FO	Hoonete korrashoid ja maaparandustööd		—
5020	FO	Elektrienergia		—
5030	FO	Kütteained		—
5040	FO	Vesi		—
5051	FO	Põllumajanduskindlustus		—
5055	FO	Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused		—
5061	FO	Maksud ja muud tasud		—
▼M1
5062	FO	Maa ja hoonetega seotud maksud ja muud tasud		—
▼B
5070	FO	Makstud renditasu kokku		—
5071	FO	Maa eest tasutud rent		—
5080	FO	Makstud intressid ja finantskulud		—
5090	FO	Muud põllumajandustootmise üldkulud		—

►M1 Koodide 3031 –3033 kohaste 2014. kuni 2016. aasta andmete edastamine on vabatahtlik liikmesriikidele, kes kasutasid seni komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 385/2012 ( 13 ) artikli 3 kohaseid võimalusi. ◄ Osutatud võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu komiteed sellest, kuidas nad on rakendanud oma kava teha ettevalmistusi koodide all osutatud andmete kogumiseks ja edastamiseks.

Põllumajandusliku majapidamise sisendid (kulud sularahas ja mitterahalisena ning valitud sisendite kogused) käsitlevad aruandeaastaga seotud põllumajandusliku majapidamise toodangu saamiseks vajalike tootmisvahendite „tarbimist” (sh majapidamises toodetud sisendite majapidamisesisene tarbimine) või kõnealuste vahendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul. Kui teatav kasutamine on osaliselt seotud nii erakasutuse kui ka põllumajandusliku majapidamise kuludega (nt elektrienergia, vesi, kütteained ja mootorikütus jne), kantakse põllumajandusaruandesse ainult põllumajandusliku majapidamise kulud. Samuti esitatakse isiklike autode kasutamise kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks.

Aruandeaasta toodanguga seotud kulude arvutamisel tuleks aasta jooksul tehtud ostud (sh majapidamisesisene tarbimine) kohandada väärtuse muudatustega (sh muudatustega viljeluses). Iga punkti puhul tuleks esitada makstud kogukulude ja majapidamisesisese tarbimise maksumus eraldi.

▼M5

Kui märgitud kulud tähistavad kogu sisendite „tarbimist” aruandeaasta jooksul, kuid ei vasta selle aasta toodangule, tuleks sisendivarude muutused märkida tabelis D koodi 1040 „Varud” all, v.a kasvavate püsi- ja põllukultuuridega seotud kulud, mis tuleks märkida koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed” all.

▼B

Kui põllumajandusliku majapidamise tootmisallikaid (tasustatud või tasustamata tööjõud, masinad ja seadmed) kasutatakse põhivara suurendamiseks (masinate ehitamine või kapitaalremont, hoonete ehitamine, kapitaalremont või lammutamine, viljapuude istutamine või langetamine), siis ei arvata vastavaid kulusid – või hinnangulisi kulusid – põllumajandusliku majapidamise tegevuskuludesse. Igal juhul jäetakse tööjõukulud ning põhivara tootmiseks kulutatud töötunnid välja nii kuludest kui ka tööjõuga seotud andmetest. Erandjuhtudel, kui teatavaid põhivara tootmisega seotud kulusid (v.a tööjõu maksumus) ei saa eraldi välja arvutada (nt põllumajanduslikule majapidamisele kuuluva traktori kasutamine) ning need arvestatakse kulude hulka, tuleb kõigi kõnealuste põhivara tootmiseks tehtud kulutuste hinnanguline väärtus kanda tabelisse I „Põllukultuurid” põllukultuurikategooria koodiga 90900 „Muud”.

Põhivara „tarbimisega” seotud kulud väljendatakse kulumina, seega ei tuleks põhivara soetamise kulusid käsitada põllumajandusliku majapidamise kuludena. Kulumiga seotud juhised on esitatud tabelis D „Varad”.

Kuluartiklite kompenseerimisega seotud väljaminekuid aruandeaasta jooksul või hiljem (nt traktori remont kindlustuspoliisi või kolmanda isiku poolt korvatava õnnetusjuhtumi tõttu) ei kanta põllumajandusliku majapidamise kuludesse ning vastavaid tulusid ei tuleks kanda põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestusse.

Ostetud varude edasimüügist saadud tulud tuleb vastavatest sisenditest maha arvata.

Kuludega seotud abi ja toetusi ei arvata vastavatest kuludest maha, vaid märgitakse asjakohaste koodidega 4100 –4900 tabelisse M „Toetused” (vt kõnealuste koodidega seotud juhised). Investeerimisabi ja -toetused esitatakse tabelis D „Varad”.

Kuludesse kantakse igale kuluartiklile vastavate ostudega seotud väljaminekud.

Sisendid liigitatakse järgmiselt:

1010. Tasustatud tööjõu palgad ja sotsiaalkindlustuskulud

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

tasustatud tööjõule sularahas makstud palgad ja töötasud, olenemata tasustamise alusest (tükitöö või tunnitöö), millest arvatakse maha kõik valdajale kui tööandjale makstavad sotsiaalmaksud, et kompenseerida makstud palka, mis ei vasta tegelikult tehtud tööle (nt töölt puudumine õnnetusjuhtumi, tööalase koolituse vms tõttu);

—

töötasud ja loonuspalk (nt eluase, toitlustamine, majutamine, põllumajandustoodang jne);

—

tootlikkuse või erialase ettevalmistusega seotud palgalisad, kingitused, lisatasud, kasumiosa;

—

muud tööjõuga seotud väljaminekud (töölevõtmise kulud);

—

tööandja kantavad ja töötaja nimel või tema eest makstavad sotsiaalkindlustusmaksed;

—

tööõnnetuskindlustus.

Valdaja ja tasustamata tööjõu sotsiaalkindlustusmakseid ja isiklikke kindlustusmakseid ei käsitata põllumajandusliku majapidamise kuludena.

Tasustamata tööjõule makstud summasid (mis määratluse kohaselt on normaalpalgast väiksemad, vrd tasustamata tööjõu määratlusega) ei kanta põllumajandusaruandesse.

Põllumajanduslikus majapidamises töötamise lõpetanud palgalistele pensionäridele makstavad toetused (sularahas või mitterahalisena) ei kuulu käesoleva punkti alla, vaid märgitakse koodi „Muud põllumajandustootmise üldkulud” alla.

1020. Lepinguline töö ja masinate rentimine

Käesolev punkt sisaldab järgmisi andmeid:

—

põllumajanduslikus majapidamises lepingu alusel tehtud töödega seotud kogukulu(tuse)d. See sisaldab üldjuhul seadmete kasutamisega (sh kütus) ja tööga seotud kulu. Kui leping hõlmab ka kasutatud materjali (v.a kütus, nt taimekaitsevahendid, väetised ja seemned) maksumust, tuleks kõnealuste materjalide kulu maha arvata. Kõnealune summa (vajaduse korral selle hinnanguline suurus) tuleks kanda vastava kuluartikli alla (nt pestitsiidid tuleb kanda koodi 3040 „Taimekaitsevahendid” alla);

—

põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate rendikulud. Renditud masinate kasutamisega seonduv kütusekulu tuleb kanda koodi 1040 „Mootorikütus ja määrdeained” alla;

—

põllumajandusliku majapidamise töötajate kasutatavate masinate liisingukulud. Liisitud masinate kütuse- ja hoolduskulud tuleks kirjendada asjaomaste koodide alla (koodid 1030 „Masinate ja seadmete korrashoid” ja 1040 „Mootorikütus ja määrdeained”).

1030. Masinate ja seadmete korrashoid

Masinate ja seadmete hooldamise ja väikeremondiga seotud kulud, mis ei mõjuta seadmete turuväärtust (väljamaksed mehhaanikule, varuosade maksumus jne).

Selle punkti alla kuuluvad väikeseadmete ostud, sadulsepatööde ja hobuserautamisega seotud kulud, rehvide, taimelavade, tervist kahjustavate tööde tegemiseks vajalike kaitseriietuse ja seadmete üldiseks puhastamiseks vajalike detergentide ostud ning isiklike autodega seotud kuluosa vastavalt nende kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050 ). Detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks kirjendatakse koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.

Kapitaalremont, mis suurendab seadmete väärtust võrreldes nende remondieelse väärtusega, jäetakse käesoleva koodi alt välja (vt ka juhised kulumi kohta tabelis D „Varad”).

1040. Mootorikütus ja määrdeained

Käesoleva punkti alla kuulub isiklike autode kütuse ja määrdeainete kuluosa vastavalt nende autode kasutamisele põllumajandusliku majapidamise tarbeks (vt ka kood 1050 ).

Toodete kasutamise korral nii mootorikütuse kui ka kütteainena jaotatakse kogusumma kahe koodi vahel:

1040.

„Mootorikütus ja määrdeained”

5030.

„Kütteained”.

1050. Autokulud

Põllumajandusliku majapidamise isiklike autodega seotud kuluosa meelevaldse arvutamise korral (nt kindel summa kilomeetri kohta) märgitakse kõnealused kulud käesoleva koodi alla.

Sööt

Kasutatud sööt jaotatakse ostusöödaks ning põllumajanduslikus majapidamises toodetud söödaks.

Ostusööda hulka kuuluvad lakukivid, piimatooted (ostetud või põllumajanduslikku majapidamisse tagastatud) ning tooted sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ning samuti söödale võtmise, kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade kasutamise ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluva söödamaa rentimisega seotud kulud. Sisseostetud allapanu ja põhk kuuluvad samuti ostusööda hulka.

Kariloomade ostusööt jaotatakse jõusöödaks ja koresöödaks (sh söödale võtmine ning kasutatava põllumajandusmaa hulka mittekuuluvate ühiskarjamaade, karjamaade ja söödamaade kasutamisega seotud kulud ning ostetud allapanu ja õled).

Koodi 2010 „Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt” alla kuuluvad eelkõige õlikoogid, segajõusööt, teravili, rohukuivised, kuivatatud suhkrupeedilõigud, kalajahu, piim ja piimasaadused, mineraalained ning sellise sööda säilitamiseks ja ladustamiseks ettenähtud tooted.

Koresööda, nt silo tootmiseks lepingu alusel tehtud tööga seotud kulutused kantakse koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööda hulka kuuluvad põllumajandusliku majapidamise müügitooted, mida kasutatakse söödana (sh piim ja piimatooted, kuid mitte vasikate poolt udarast imetud piim, mida ei võeta arvesse). põllumajanduslikus majapidamises toodetud allapanu ja põhk võetakse arvesse ainult juhul, kui need kuuluvad asjaomase piirkonna ja asjaomase aasta müügitoodete hulka.

Kasutatakse järgmisi alamkategooriaid:

—

Ostusööt:

2010.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud jõusööt

2020.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) ostetud koresööt

2030.

Sigade ostusööt

2040.

Kodulindude ja muude väikeloomade ostusööt

—

Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud sööt:

2050.

Kariloomadele (hobuslased, mäletsejalised) põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2060.

Sigadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2070.

Kodulindudele ja muude väikeloomadele põllumajanduslikus majapidamises toodetud sööt

2080. Veterinaarkulud

Veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud.

2090. Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud

Kõik loomakasvatusega otseselt seotud kulud, mis ei kuulu tabeli H eraldi koodide alla: paaritustasud, kunstlik seemendus, kastreerimine, piimaproovid, tõuraamatutesse märkimine ja registreerimine, detergendid loomakasvatuses kasutatavate seadmete (nt lüpsimasinad) puhastamiseks, loomakasvatustoodangu pakkematerjal, loomakasvatustoodangu ettevõttevälised ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatustoodangu turustamise kulud, liigse sõnniku kõrvaldamise kulud jne. See hõlmab ka loomade eluruumideks või nendega seotud toodete ladustamiseks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist. See ei hõlma loomakasvatustoodangu töötlemise erikulusid, mis on kantud tabeli H koodide 4030 –4070 alla.

3010. Ostetud seemned ja seemikud

Kõik ostetud seemned ja seemikud, sh sibulad, juuremugulad ja mugulad. Uute istandike jaoks ostetud noorte puude ja põõsaste ostukulusid käsitatakse investeeringuna, mis tuleks märkida kas tabelisse D koodi 2010 „Bioloogilised varad – taimed” alla või koodi 5010 „Metsamaa, sh kasvav mets” alla. Väiksema ulatusega ümberistutamiseks ettenähtud noorte puude ja põõsastega seotud kulud tuleb siiski märkida aruandeaasta kulude hulka ning esitada käesoleva koodi all, v.a põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsadega seotud kulud, mis kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

Selle koodi alla kantakse ka seemnete töötlemise (sorteerimine, desinfektsioon) kulud.

3020. Põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud

Kõik põllumajanduslikus majapidamises toodetud ja kasutatud seemned ja seemikud (sh sibulad, juuremugulad ja mugulad).

3030. Väetised ja mullaparandusained

Kõik ostetud väetised ja mullaparandusained (nt lubi), sh kompost, kütteturvas ja sõnnik (v.a põllumajanduslikus majapidamises toodetud sõnnik).

Põllumajandusliku majapidamise juurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud väetised ja mullaparandusained kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3031. Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku (N) kogus

Mineraalväetistes kasutatud lämmastiku üldkogus (kaal), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende lämmastikusisalduse põhjal.

3032. Mineraalväetistes kasutatud fosfori (P2O5) kogus

Mineraalväetistes kasutatud fosfori üldkogus (kaal) (P2O5-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende fosforisisalduse (P2O5) põhjal.

3033. Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi (K2O) kogus

Mineraalväetistes kasutatud kaaliumi üldkogus (kaal) (K2O-na), mida hinnatakse mineraalväetiste koguse ja nende kaaliumisisalduse (K2O) põhjal.

3034. Ostetud sõnnik

Ostetud sõnniku väärtus.

3040. Taimekaitsevahendid

Kõik vahendid, mida kasutatakse saagi ja taimede kaitsmiseks putukkahjurite ja taimehaiguste, metsloomade, ebasoodsate ilmastikutingimuste jms eest (insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, mürksöödad, linnupeletusvahendid, rahekaitsed, öökülmavastased vahendid jne). Kui taimekaitsetöid teostab tööettevõtja ja kasutatud kaitsevahenditega seotud kulusid ei saa eraldi kindlaks määrata, kantakse kulude kogusumma koodi 1020 „Lepinguline töö ja masinate rentimine” alla.

põllumajandusliku majapidamisejuurde kuuluvate metsade jaoks kasutatud kaitsematerjalid kantakse koodi 4010 „Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud” alla.

3090. Muud põllukultuuridega seotud erikulud

Kõik taimekasvatusega (sh püsirohumaad ja rohumaad) otseselt seotud kulud, mis ei kuulu muude kuluartiklite alla: pakke- ja sidumismaterjal, nöörid ja köied, mullaanalüüsidega seotud kulud, põllumajandusnäitustega seotud kulud, plastkatted (nt maasikakasvatuses), põllukultuuride säilitusvahendid, saagi ettevõttevälise ladustamise ja pakendamise kulud, põllumajandusliku majapidamise taimsete toodete turustamise kulud, summad turustamiseks ettenähtud kasvavate põllukultuuride ostmiseks või turustamiseks ettenähtud põllukultuuride kasvatamise eesmärgil maa rentimiseks lühemaks ajaks kui üks aasta, põllumajanduslikus majapidamises töödeldavate viinamarjade ja oliivide varud jne. See ei hõlma muude põllukultuuride kui viinamarjade ja oliivide töötlemise kulusid, mis tuleb kanda koodi 4020 alla. See hõlmab ka turustamiseks ettenähtud kultuuride jaoks kasutatavate hoonete lühiajalist rentimist.

4010. Metsanduse ja puidu töötlemisega seotud erikulud

Väetised, taimekaitsevahendid, mitmesugused erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4020. Taimekasvatussaaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud taimekasvatussaaduste töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4030. Lehmapiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud lehmapiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4040. Pühvlipiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud pühvlipiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4050. Lambapiima töötlemisega seotud erikulud

4060. Kitsepiima töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ja muud kitsepiima töötlemise erikulud (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4070. Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud koostisained, toorained või pooltooted ning muud liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud, mida ei ole märgitud koodide 4030 –4060 all (nt pakendamise või turustamisega seotud erikulud). Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

4090. Muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud

Kohapealt pärinevad või ostetud toorained ja muu tulutoova tegevusega seotud muud erikulud. Tööjõukulud, lepingulised tööd ja mehhaniseerimiskulud ei kuulu käesoleva koodi alla, vaid kantakse vastavate kulukoodide alla.

5010. Hoonete korrashoid ja maaparandustööd

Hoonete ja rajatiste, sh kasvuhoonete, raamide ja tugirajatiste korrashoid (rendilepingu alusel) ning maaparandustööd. Hoonete ja rajatiste korrashoiuks ostetud ehitusmaterjalidega seotud kulud märgitakse käesoleva koodi alla.

Uuteks investeeringuteks vajalike ehitusmaterjalide ost tuleks kanda tabeli D „Varad” andmerühma „Investeeringud/Ostud” asjakohaste koodide alla.

Hoonete väärtust suurendavate kapitaalremontide (suur tehnohooldus) kulud ei kuulu käesoleva koodi alla. Kõnealused kulud märgitakse investeeringuna tabeli D koodi 3030 „Põllumajanduslikud tootmishooned” alla.

5020. Elektrienergia

Põllumajandusettevõttes kasutatava elektri kogutarbimine.

5030. Kütteained

Põllumajandusettevõttes kasutatava kütteaine kogutarbimine, sh kasvuhoonete kütmine.

5040. Vesi

Veevärgiga liitumisega ning igasuguse põllumajandusettevõttes vajaliku veetarbimisega seotud kulud, sh niisutamine. Põllumajanduslikule majapidamisele kuuluvate veeseadmete kasutamise kulud kantakse asjakohaste koodide alla: masinate ja seadmete kulum, masinate ja seadmete korrashoid, mootorikütus, elektrienergia.

5051. Põllumajanduskindlustus

Kindlustuskulu, mis hõlmab põllumajanduslikust tootmisest saadavat tulu või selle osi, sealhulgas kindlustus loomade surma ning saagikadude jne vastu.

5055. Muud põllumajandusliku majapidamise kindlustused

Kõik põllumajanduslikus majapidamises esinevaid muid riske (v.a põllumajandusega seotud) katvad kindlustusmaksed, mis hõlmavad valdaja tsiviilvastutuskindlustust ning tulekahju- ja üleujutuskindlustust, v.a käesoleva tabeli koodi 1010 alla kuuluv tööõnnetuskindlustus. See hõlmab ka hoonete kindlustusmakseid.

5061. Põllumajandusliku majapidamise maksud ja muud tasud

Kõik põllumajandusliku majapidamisega seotud maksud ja muud tasud, sh keskkonnakaitsemeetmetega seotud maksud, (kuid) välja arvatud käibemaks ning maa, hoonete või tööjõuga seotud maksud. Valdaja otsene tulumaks ei kuulu põllumajandusliku majapidamise kulude hulka.

5062. Kinnisasjamaksud ja muud sellega seotud koormatised

Omaniku valduses ja loonusrendile antud maa ja hoonete eest makstavad maksud, lõivud ja muud omandiga seotud koormatised.

5070. Makstud renditasu

Makstud renditasu (sularahas või mitterahalisena) renditud maa, hoonete, kvootide ja muude põllumajandusliku majapidamise õiguste eest. Kirjendada tuleks ainult taluhoonete ja muude renditud hoonete põllumajandusettevõttega seotud osa. Selliste kvootide liisimis- ja rendikulud, mis ei ole maaga seotud, tuleks kanda ka tabelisse E.

5071. Sealhulgas maa eest tasutud rent

5080. Makstud intressid ja finantskulud

Põllumajandusliku majapidamise tarbeks võetud laenukapitalilt (laenud) makstavad intressid ja finantskulud. Selle teabe esitamine on kohustuslik.

Intressitoetust ei lahutata, vaid kantakse tabelisse M koodi 3550 alla.

5090. Muud põllumajandustootmise üldkulud

Kõik muud eespool osutatud koodide all nimetamata põllumajandustootmise kulud (raamatupidamistasud, sekretäriteenuste- ja kontorikulud, telefonimaksud, mitmesugused osamaksud ja liikmemaksud jne).

Tabel I.

Põllumajanduskultuurid

Tabeli ülesehitus

	Põllumajanduskultuuri kategooria	Kood (*)
	Põllumajanduskultuuri tüüp	Kood (**)
	Puuduvad andmed	Kood (***)
Andmerühm			Veerud
			Kogupindala	sh niisutatav ala	sh energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala	sh GMOde viljelemiseks kasutatav ala	Kogus	Väärtus
			TA	IR	ET	GM	Q	V
A	Pindala						—	—
OV	Algseis		—	—	—	—	—
CV	Lõppseis		—	—	—	—	—
PR	Tootmine		—	—	—	—		—
SA	Müügitulud		—	—	—	—
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised		—	—	—	—	—
FU	Majapidamisesisene tarbimine		—	—	—	—	—

Põllukultuuri kategooria jaoks tuleb kasutada järgmisi koode:

▼M5

Kood (*)	Kirjeldus
Teravili terade (sh seemne) saamiseks
10110	Pehme nisu ja speltanisu
10120	Kõva nisu
10130	Rukis ja taliviljasegud (meslin)
10140	Oder
10150	Kaer ja suviviljasegud (segavili, v.a meslin)
10160	Maisiterad ja maisitõlvikusegu
10170	Riis
10190	Tritikale, sorgo ja mujal nimetamata muu teravili (tatar, hirss, kanaari paelrohi jms)
Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seemned ning teravilja ja kaunviljade segud)
10210	Põldherned, oad ja maguslupiin
10220	Läätsed, kikerhernes ja hiirehernes
10290	Muud valgurikkad taimed
10300	Kartul (sh varajane ja seemnekartul)
10310	- sellest tärklisekartul
10390	- sellest muu kartul
10400	Suhkrupeet (v.a seeme)
10500	Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid
Tehnilised kultuurid
10601	Tubakas
10602	Humal
10603	Puuvill
10604	Rapsi- ja rüpsiseemned
10605	Päevalilleseemned
10606	Soja
10607	Linaseemned (õlilina)
10608	Mujal nimetamata muud õliseemnekultuurid
10609	Kiulina
10610	Harilik kanep
10611	Mujal nimetamata muud kiutaimed
10612	Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed
10613	Suhkruroog
10690	Mujal nimetamata energia- ja muud tehnilised kultuurid
Värsked köögiviljad, melonid, arbuusid ja maasikad, millest:
Värsked köögiviljad, melonid, arbuusid ja maasikad – avamaal või madala kaitsekatte all (ligipääsmatu)
10711	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – avamaal
10712	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad – köögiviljakasvatus
10720	Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
Kõigi koodi „Värsked köögiviljad (sh melonid ja arbuusid) ja maasikad” alamkategooriate üksikasjad:
10731	Lillkapsas ja spargelkapsas
10732	Aedsalat
10733	Tomatid
10734	Suhkrumais
10735	Sibulad
10736	Küüslauk
10737	Porgandid
10738	Maasikad
10739	Melonid ja arbuusid
10790	Muud köögiviljad
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)
10810	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)
10820	Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid) klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
Kõigi koodi „Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)” alamkategooriate üksikasjad:
10830	Lillesibulad, juure- ja varremugulad
10840	Lõikelilled ja lillepungad
10850	Õis- ja dekoratiivtaimed
Haljalt koristatud taimed
10910	Lühiajaline rohumaa ja karjamaa
Muud haljalt koristatud taimed
10921	Haljasmais
10922	Haljalt koristatud liblikõielised taimed
10923	Haljalt koristatud muud taimed ja muu teravili (v.a haljasmais), mujal nimetamata
Seemned, seemikud ja muud põllumaakultuurid
11000	Seemned ja seemikud
11100	Muud põllumaakultuurid
Kesa
11200	Kesa
Koduaiad
20000	Koduaiad
Püsirohumaa
30100	Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa
30200	Hooldamata karjamaa
30300	Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele
Püsikultuurid
Puuviljasordid, millest:
40101	Õunviljad
40111	- sellest õunad
40112	- sellest pirnid
40102	Luuviljad
40113	- sellest virsikud ja nektariinid
40115	Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad
40120	Marjad (v.a maasikad)
40130	Pähklid
Tsitruseistandikud
40200	Tsitrusviljad
40210	- sellest apelsinid
40230	- sellest sidrunid
Oliiviistandikud
40310	Lauaoliivid
40320	Oliivid õli tootmiseks (müüakse viljadena)
40330	Oliiviõli
40340	Oliivikasvatuse kõrvalsaadused
Viinamarjaistandused
40411	Kaitstud päritolunimetusega vein
40412	Kaitstud geograafilise tähisega vein
40420	Muud veinid
40430	Lauaviinamarjad
40440	Rosinaviinamarjad
40451	Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad
40452	Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad
40460	Muude veinide viinamarjad
40470	Muud viinapuude saadused: viinamarjavirre, mahl, brändi, äädikas ja muud põllumajanduslikus majapidamises valmistatud tooted
40480	Viinamarjakasvatuse kõrvalsaadused (pressimisjäägid, käärimissete)
Puukoolid, muud püsikultuurid, püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all ning noored istandikud
40500	Puukoolid
40600	Muud püsikultuurid
40610	- sellest jõulupuud
40700	Püsikultuurid klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all
40800	Noorte istandike kasv
Muu maa
50100	Kasutamata põllumajandusmaa
50200	Metsamaa
50210	- sellest lühikese raieringiga madalmetsad
50900	Muu maa (hoonete, karjaaia, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa, viljatu maa)
60000	Kultuurseened
Muud tooted ja tulud
90100	Põllumajandusmaa rendile andmisest saadud tulu
90200	Ühegi põllumajanduskultuuriga sidumata saagikindlustusest saadud hüvitis
90300	Põllumajanduskultuuride kõrvalsaadused, v.a viinamarja- ja oliivikasvatuse kõrvalsaadused
90310	Põhk
90320	Suhkrupeedi pealsed
90330	Muud kõrvalsaadused
90900	Muud

▼B

Põllukultuuriliikide koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus
0	Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse töödeldud toodete, varude ja kõrvalsaaduste puhul.
1	Põllul kasvatatavad kultuurid – põhikultuur, kombineeritud kultuur: põllul kasvatatavad põhikultuurid ja kombineeritud kultuurid hõlmavad järgmist: — üksikkultuurid, st teataval maa-alal aruandeaastal ainsana kasvavad kultuurid; — segakultuurid: koos külvatud, haritud ja koristatud kultuurid, mis moodustavad lõpptootena segu; ►C1 — teataval maa-alal aruandeaasta jooksul järjestikku kasvatatavate kultuuride puhul kõige pikemaks ajaks põllule jäävad kultuurid; ◄ — teatava aja jooksul ühel maa-alal kasvavad kultuurid, millest igaüks annab aruandeaastal selgesti eristatava saagi. Üldpindala jagatakse kõnealuste kultuuride vahel proportsionaalselt iga kultuuri all tegelikult oleva maaga; — avamaal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad.
2	Põllul kasvatatavad kultuurid – järelkultuur(id): põllul kasvavad järelkultuurid on aruandeaasta jooksul teataval maa-alal järjestikku kasvatatavad kultuurid, mida ei käsitata põhikultuuridena.
3	Avamaal kasvatatavad aiakultuurid ja -lilled: avamaa aiakultuurid ja -lilled on värske köögivili, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse aias avamaal, ning avamaal kasvatatavad lilled ja dekoratiivtaimed.
4	Ligipääsetava kaitsekatte all kasvatatavad kultuurid: ligipääsetava kaitsekatte all kasvatavad kultuurid on katmikalal kasvatatav värske köögivili, melonid ja maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (üheaastased või mitmeaastased) ning püsikultuurid.

Puuduvate andmete koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
0	Ei ole puuduvaid andmeid.
1	Pindala kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui mingi kultuuri all oleva maa-ala suurus ei ole teada, näiteks juhul kui turustamise eesmärgil on taimekasvatustoodang saadud põllukultuuridest, mis on ostetud kõrrel või mis on saadud vähem kui aastaks ajutiselt rendile võetud maa-alalt.
2	Toodangu (lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida lepingu alusel kasvatatavate kultuuride puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut.
3	Toodangu (muud kui lepingu alusel kasvatatavad kultuurid) kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut ning tegemist ei ole lepingu alusel kasvatatavate kultuuridega.
4	Pindala ja toodangu kohta andmed puuduvad: nimetatud kood tuleks märkida, kui puudu on pindala ja tegelik toodang.

Aruandeaasta taimekasvatusega seotud teave tuleb sisestada tabeli I „Põllukultuurid” vormingus. Teave iga põllukultuuri kohta tuleb kirjendada eraldi kirjena. Tabeli sisu määratakse kindlaks valitud põllukultuuri kategooria koodi, põllukultuuri liigi koodi ja puuduvate andmete koodiga.

Üksikasjalik teave kartulite (koodid 10310 , 10390 ), värske köögivilja, melonite ja maasikate (koodid 10731 , 10732 , 10733 , 10734 , 10735 , 10736 , 10737 , 10738 , 10739 , 10790 ), lillede ja dekoratiivtaimede (koodid 10830 , 10840 , 10850 ) ning muude põllukultuuride kui oliivide ja viinamarjade kõrvalsaaduste (koodid 90310 , 90320 , 90330 ) kohta tuleb esitada üksnes siis, kui asjaomane teave on olemas põllumajandusliku majapidamise raamatupidamisarvestuses.

TABELI I ANDMERÜHMAD

Tabelis I on seitse andmerühmi käsitlevat rida: pindala (A), algseis (OV), lõppseis (CV), toodang (PR), müük (SA), põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised (FC) ning majapidamisesisene tarbimine (FU).

Tabelis I on kuus veergu, millesse tuleb iga kultuuri kohta märkida kogupindala (TA), ala, mida niisutatakse (IR), ala, mida kasutatakse energiakultuuride viljelemiseks (EN), ala, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks (GM), toodangu kogus ja müügi maht (Q) ja väärtus (V). Järgnevalt on iga andmerühma kohta märgitud, millised veerud tuleb täita.

I.A Maa-ala

Pindala (A) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida kogupindala (TA), niisutatav ala (IR), energiakultuuride viljelemiseks kasutatav ala (EN), ning geneetiliselt muundatud kultuuride viljelemiseks kasutatav ala (GM). Pindala väljendatakse kõikidel juhtudel aarides (100 aari = 1 hektar), välja arvatud seenekasvatuseks kasutatava maa puhul, mille pindala esitatakse ruutmeetrites.

I.OV Algseis

Algseisu (OV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguse laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.CV Lõppseis

Lõppseisu (CV) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus (V). Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtivate põllumajandustootja hindade alusel.

I.PR Toodang

Toodangut (PR) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta jooksul toodetud taimsete toodete kogused (Q) (v.a võimalikud kaod põldudel ja põllumajanduslikus majapidamises). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused).

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud veini ja veiniga seotud toodete puhul, mille koguseid väljendatakse hektoliitrites. Kui müügitingimuste tõttu ei saa tegelikku toodangut tsentnerites kindlaks määrata (vt müük kasvavate kultuuridena ja lepingu alusel kasvatatavad kultuurid), märgitakse lepingu alusel kasvatatavate kultuuride kohta puuduvate andmete kood 2 ning muudel juhtudel kood 3.

I.SA Müügi kogumaht

Müügi kogumahtu (SA) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos oleva või selle aasta jooksul saagina kogutud toodangu müügi maht (Q) ja müügi väärtus (V). Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid kogusummast maha, vaid märgitakse tabelisse H „Sisendid”.

I.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine ja mitterahalised hüvitised

Põllumajandusliku majapidamise omatarbimist ja mitterahalisi hüvitisi (FC) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida selliste toodete, mida tarbiti valdaja majapidamises ja/või kasutati mitterahalise tasuna kauba või teenuste eest tasumiseks (sh loonuspalk), väärtus (V). Kõnealuste toodete maksumus põllumajandustootja hindade alusel.

I.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Põllumajandusliku majapidamise sisest tarbimist (FU) käsitleva andmerühma kohta tuleb märkida aruandeaasta alguses laos olevate (hoiustatavate) toodete ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises tootmisvahendina kasutatud toodangu väärtus põllumajandustootja hindade alusel (V). See hõlmab järgmist:

—

loomasööt:

põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Talumajapidamisest pärit, talus (söödaks ja allapanuks) kasutatud õlgede maksumus määratakse ainult juhul, kui need õled kuuluvad selles piirkonnas ja kõnealusel aastal turustatavate toodete hulka. Kõnealuste toodete väärtus määratakse kindlaks põllumajandustootja hindade alusel;

—

seemned:

põllumajanduslikus majapidamises müügiks ettenähtud, aasta jooksul taimekasvatuses seemnetena kasutatud toodete väärtus põllumajandustootja hindades;

—

muu majapidamisesisene tarbimine (sh puhkajatele toidu valmistamiseks kasutatud talutooted).

▼M5

Tabel J

Loomakasvatus

Tabeli ülesehitus

Põllumajandusloomade kategooria		Kood (*)

		Veerud
Andmerühm		Keskmine arv	Arv	Väärtus
Andmerühm		A	N	V
AN	Keskmine arv		-	-
OV	Algseis	-
CV	Lõppseis	-
PU	Ostud	-
SA	Kogumüük	-
SS	Tapaloomade müük	-
SR	Müük edasiseks kasvatamiseks/tõuaretuseks	-
SU	Müük teadmata eesmärgil	-
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine	-
FU	Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine	-

Kood (*)	Kirjeldus
100	Hobuslased
210	Alla ühe aasta vanused pullid ja mullikad
220	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid
230	Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad
240	Vähemalt kahe aasta vanused pullid
251	Aretusmullikad
252	Nuummullikad
261	Piimalehmad
262	Pühvelpiimalehmad
269	Muud kui piimalehmad
311	Uted
319	Muud lambad
321	Emakitsed
329	Muud kitsed
410	Põrsad eluskaaluga alla 20 kg
420	Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg
491	Nuumsead
499	Muud sead
510	Kodulinnud – broilerid
520	Munakanad
530	Muud kodulinnud
610	Emaküülikud
699	Muud küülikud
700	Mesilased
900	Muud loomad

Põllumajandusloomade kategooriad

Eristada tuleks järgmisi põllumajandusloomade kategooriaid:

100.

Hobuslased

Sealhulgas ka traavlid, ratsahobused, eeslid, muulad, hobueeslid jms.

210.

Alla ühe aasta vanused pullid ja mullikad

220.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

230.

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused mullikad

Välja arvatud poeginud emased veised.

240.

Vähemalt kahe aasta vanused pullid

251.

Aretusmullikad

Vähemalt kahe aasta vanused emased veised, kes ei ole poeginud ja keda peetakse tõuaretuseks.

252.

Nuummullikad

Vähemalt kahe aasta vanused emased veised, kes ei ole veel poeginud ja keda ei peeta tõuaretuseks.

261.

Piimalehmad

Poeginud emased veised (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks. Sealhulgas praagitud piimalehmad.

262.

Pühvelpiimalehmad

Emased poeginud pühvlid (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks. Sealhulgas praagitud pühvellehmad.

269.

Muud kui piimalehmad

Poeginud emased veised (sh alla kahe aasta vanused), keda peetakse ainult või peamiselt vasikate saamiseks ning kelle piima ei kasutata inimtoiduks ega piimatoodete valmistamiseks.

Töölehmad.

Praagitud lehmad, kes ei ole piimalehmad (tapa eel nuumatud või nuumamata).

Kategooriate 210–252 ja 269 alla kuuluvad ka vastavad pühvlite ja/või emaste pühvlite kategooriad.

311.

Uted

Vähemalt ühe aasta vanused tõuaretuseks mõeldud uted.

319.

Muud lambad

Igas vanuses lambad, v.a uted.

321.

Emakitsed

329.

Muud kitsed

Kitsed, välja arvatud emakitsed.

410.

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg.

420.

Suguemised eluskaaluga vähemalt 50 kg

Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg, v.a praagitud emised (vt kategooria 499 „Muud sead”).

491.

Nuumsead

Nuumsead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a praagitud emised ja kuldid (vt kategooria 499 „Muud sead”).

499.

Muud sead

Sead eluskaaluga vähemalt 20 kg, v.a suguemised (vt kategooria 420) ja nuumsead (vt kategooria 491).

510.

Kodulinnud – broilerid

Broilertibud. Välja arvatud munakanad ja praagitud kanad. Välja arvatud tibud.

520.

Munakanad

Sealhulgas noorkanad, munakanad, praagitud kanad ja aretuskuked munakanade jaoks. Noorkanad on noored kanad, kes ei ole veel munele hakanud. Välja arvatud tibud.

530.

Muud kodulinnud

Sealhulgas pardid, kalkunid, haned, pärlkanad, jaanalinnud ja isased aretuslinnud (välja arvatud munakanade jaoks). Sealhulgas emased aretuslinnud. Välja arvatud tibud.

610.

Emaküülikud

699.

Muud küülikud

700.

Mesilased

Märgitakse kasutuses olevate tarude arvuna.

900.

Muud loomad

Sealhulgas tibud, hirved ja kalad. Ka muud taluturismis kasutatavad loomad. Välja arvatud muudest loomadest saadud tooted (vt tabel K, kategooria 900).

▼B

TABELI J ANDMERÜHMAD

J.AN. Keskmine arv (märkida üksnes veergu A)

Iga ühik vastab põllumajandusliku majapidamise ühele loomale aastas. Loomi loendatakse vastavalt nende aruandeaasta jooksul põllumajandusliku majapidamise oldud ajale.

Keskmine arv määratakse kindlaks kas regulaarsete inventeerimiste või saabumiste ja lahkumiste registreerimise teel. See hõlmab kõiki põllumajandusliku majapidamise loomi, sealhulgas lepingu alusel kasvatatavaid või nuumatavaid loomi (loomad, kes ei kuulu põllumajanduslikku majapidamisse ja keda põllumajanduslikus majapidamises kasvatatakse ja nuumatakse sellisel viisil, et kõnealust tegevust saab pidada valdaja poolt osutatud teenuseks, mis ei sisalda selliste loomade kasvatamise ja nuumamisega seotud tavapärast finantsriski) ning aastaks söödale võetud või antud loomi.

Keskmine arv (veerg A)

Keskmine arv väljendatakse ümardatult teise kümnendikkohani

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

J.OV Algseis

Põllumajandusliku majapidamise loomad aruandeaasta alguses, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

J.CV Lõppseis

Põllumajandusliku majapidamise loomad aruandeaasta lõpus, olenemata sellest, kas nad on kõnealusel ajal põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna või mesitarude arvuna ümardatult teise kümnendkohani.

Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

J.PU Ostutehingud

Viitab ostetud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Ostutehingute väärtus hõlmab ostukulusid. Kaasnevat abi ja toetusi ei arvata maha kõnealusest ostude kogusummast, vaid märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 5100 –5900 ).

J.SA Müügi kogumaht

Viitab müüdud põllumajandusloomade koguväärtusele aruandeaasta jooksul.

See hõlmab loomade või liha müüki tarbijatele oma tarbeks, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajanduslikus majapidamises või mitte.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kood 900 ).

Väärtus (veerg V)

Kui võimalikud turustuskulud on teada, ei arvata neid maha müügi kogusummast, vaid märgitakse koodi 2090 („Muud kariloomadega seotud erikulud”) alla. Kaasnevad toetused ja abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110 –2900 ).

J.SS Tapaloomade müük

Viitab aruandeaastal müüdud tapmiseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata aretusmullikate (kood 251 ), mesilaste (kood 700 ) ega muude loomade (kood 900 ) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.SR Müük edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks

Viitab aruandeaastal müüdud edasiseks kasvatamiseks või tõuaretuseks ettenähtud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata nuummullikate (kood 252 ), mesilaste (kood 700 ) ega muude loomade (kood 900 ) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.SU Müük teadmata eesmärgil

Viitab aruandeaastal teadmata eesmärgil müüdud põllumajandusloomadele. Kõnealust teavet ei esitata mesilaste (kood 700 ) ega muude loomade (kood 900 ) kohta.

Arv (veerg N)

Vt „Müügi kogumaht”

Väärtus (veerg V)

Vt „Müügi kogumaht”

J.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised

Viitab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul oma tarbeks või mitterahalisteks hüvitisteks kasutatud põllumajandusloomadele.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.

J.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Viitab põllumajandusloomadele, keda kasutati edasise töötlemise sisendina põllumajanduslikus majapidamises aruandeaasta jooksul tehtud muu tulutoova tegevuse raames. See hõlmab põllumajandusloomi, keda kasutati:

—

toitlustamiseks, turistide majutamiseks;

—

põllumajandusloomade töötlemiseks lihatoodeteks ja söödaks.

See ei hõlma põllumajandusloomade ega liha müüki, olenemata sellest, kas loomad on tapetud põllumajandusettevõttes või mitte (vt müüki (SA) käsitlev teave).

Nimetatud väärtus on kirjendatud ka tabelisse H kui koodi 4070 (Liha ja muude loomsete saaduste töötlemisega seotud erikulud) alla kuuluvad põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kulud.

Arv (veerg N)

Põllumajandusloomad tuleb märkida loomade arvuna ümardatult teise kümnendkohani. Kõnealust teavet ei esitata muude loomade kohta (kategooria 900).

Väärtus (veerg V)

Loomade väärtus tuleb kindlaks määrata õiglase väärtusena.

Tabel K.

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused

Tabeli ülesehitus

Loomsete saaduste või teenuste kategooria		Kood (*)
Puuduvad andmed		Kood (**)

		Veerud
Andmerühm		Kogus	Väärtus
Andmerühm		Q	V
OV	Algseis
CV	Lõppseis
PR	Toodang		—
SA	Müügitulud
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine
FU	Ettevõttesisene tarbimine

Kood (*)	Kirjeldus
261	Lehmapiim
262	Pühvlipiim
311	Lambapiim
321	Kitsepiim
330	Vill
531	Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)
532	Haudemunad (kõik kodulinnud)
700	Mesi ja mesindussaadused
800	Sõnnik
900	Muud loomsed saadused
1100	Lepinguline loomakasvatus
1120	Lepingu alusel peetavad kariloomad
1130	Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed
1140	Lepingu alusel peetavad sead
1150	Lepingu alusel peetavad kodulinnud
1190	Lepingu alusel peetavad muud loomad
1200	Muud loomadega seotud teenused

Kood (**)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
2	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).
3	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega.
4	Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

Loomsete saaduste ja loomadega seotud teenuste kategooriad

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261.

Lehmapiim

262.	Pühvlipiim

311.

Lambapiim

321.

Kitsepiim

330.

Vill

531.	Inimtoiduks ettenähtud munad (kõik kodulinnud)

532.	Haudemunad (kõik kodulinnud)

700.	Mesi ja mesindussaadused: mesi, mõdu ning muud mesindussaadused ja kõrvaltooted.

800.

Sõnnik

900.	Muud loomsed saadused (paaritustasud, embrüod, vaha, hane- või pardimaks, muude loomade piim jne)

1100.

Lepinguline loomakasvatus

Lepingu alusel toimuvast loomakasvatusest saadud tulu, mis vastab peamiselt selliste osutatud teenuste eest saadud tasule, mille puhul valdaja ei võta endale kõnealuste loomade kasvatamise ja nuumamisega tavaliselt kaasnevat majanduslikku riski.

Kategooria 1100 „Lepinguline loomakasvatus” üksikasjalikud andmed:

Andmed tuleb sisestada, kui need on põllumajandusliku majapidamisearvepidamises olemas.

1120.

Lepingu alusel peetavad kariloomad

1130.

Lepingu alusel peetavad lambad ja/või kitsed

1140.

Lepingu alusel peetavad sead

1150.

Lepingu alusel peetavad kodulinnud

1190.

Lepingu alusel peetavad muud loomad

1200.

Muud loomadega seotud teenused

Muudest loomadega seotud teenustest saadud tulu (söödale võtmine jne)

Puuduvate andmete koodid

Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:

Kood 0

Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.

Kood 2

Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel peetavate loomade puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).

Kood 3

Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel peetavate loomadega.

Kood 4

Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

TABELI K ANDMERÜHMAD

Sõnniku (kood 800 ) kohta tuleb veeru väärtuses (V) märkida üksnes müüki (SA) käsitlevad andmed.

Muude loomsete saaduste (kood 900 ) puhul tuleb esitada teave üksnes väärtuse (veerus V) kohta, kuna heterogeensete toodete kogumi kogust ei ole võimalik märkida.

Selliste loomadega seotud teenuste puhul nagu lepingu alusel toimuv loomakasvatus (koodid 1100 –1190 ) ja muud teenused (kood 1200 ) tuleb esitada teave üksnes tulu kohta, mis tuleks märkida väärtust hõlmava veeru (V) müüki (SA) käsitleva teabe alla.

Kogus (veerg Q)

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg), välja arvatud munade puhul (koodid 531 ja 532 ), mis kirjendatakse tuhandete kaupa.

▼M1

Muude mesindussaaduste kui mee puhul (kood 700 ) väljendatakse kogus mee-ekvivalendi tsentnerites.

▼B

K.OV Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

K.CV Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus, välja arvatud põllumajandusloomad.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse hindamispäeval kehtiva õiglase väärtuse alusel.

K.PR Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Aruandeaasta jooksul toodetud loomsete toodete kogused (v.a võimalikud kaod). Kõnealused kogused märgitakse põllumajandusliku majapidamisepõhitoodete juurde (v.a kõrvalsaadused). See hõlmab ka põllumajandusettevõttega seotud muu tulutoova tegevuse raames töötlemiseks kasutatud toodangut.

Toodangu hulka ei kuulu piim, mida vasikad udarast imevad.

K.SA Müük

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus.

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

Müüdud toodangu koguväärtus sisaldab põllumajandusettevõttesse tagastatud toodete maksumust (lõss jne). Viimati nimetatud väärtus lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Aruandeaasta jooksul saadud hüvitised (nt kindlustushüvitis) tuleb lisada asjaomaste toodete müügitulule, kui kõnealuseid hüvitisi saab seostada nende toodete tootmisega. Muul juhul kantakse need koodi 900 „Muud loomsed saadused” alla.

Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110 –2900 ).

Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabelisse H „Sisendid” koodi 2090 „Muud põllumajandusloomadega seotud erikulud” alla.

K.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised

Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk). Kõnealust teavet ei esitata haudemunade kohta (kood 532 ).

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

K.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. See hõlmab järgmist:

—

loomasööt: põllumajandusliku majapidamise turustamiseks ettenähtud talutooted (tavaliselt turustamiseks ettenähtud tooted), mida aasta jooksul kasutati loomasöödaks. Piim, mida vasikad udarast imevad, ei kuulu ettevõttesisese tarbimise hulka.

—

tooted, mida on kasutatud põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse raames:

—

toitlustamiseks, turistide majutamiseks jne

—

edasiseks töötlemiseks (piim, mida töödeldakse võiks, juustuks jne).

Kogus (veerg Q)

Vt tabelit K käsitlevad juhised

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel. Nimetatud väärtused lisatakse samuti põllumajandusettevõtte kuludesse.

Tabel L.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse käive

Tabeli ülesehitus

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria		Kood (*)
Puuduvad andmed		Kood (**)

		Veerud
Andmerühm		Kogus	Väärtus
Andmerühm		Q	V
OV	Algseis	—
CV	Lõppseis	—
,PR	Toodang		—
SA	Müügitulud	—
FC	Põllumajandusliku majapidamise omatarbimine	—
FU	Ettevõttesisene tarbimine	—

Kood (*)	Kirjeldus
261	Lehmapiima töötlemine
262	Pühvlipiima töötlemine
311	Lambapiima töötlemine
321	Kitsepiima töötlemine
900	Liha või muude loomsete saaduste töötlemine
1010	Taimekasvatussaaduste töötlemine
1020	Metsandus ja puidu töötlemine
2010	Lepinguline töö
2020	Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused
2030	Taastuvenergia tootmine
9000	Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus

Kood (**)	Kirjeldus
0	Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.
1	Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.
2	Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).
3	Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga.
4	Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse kategooria

Põllumajandusliku majapidamisega seotud muu tulutoova tegevused jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

261.	Lehmapiima töötlemine

262.	Pühvlipiima töötlemine

311.	Lambapiima töötlemine

321.	Kitsepiima töötlemine

900.	Liha või muude loomsete saaduste töötlemine

1010.

Taimekasvatussaaduste töötlemine, v.a vein ja oliiviõli. See hõlmab sellise alkoholi tootmist, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, siidrist või pirnisiidrist.

1020.

Metsandus ja puidu töötlemine. See hõlmab metsamaterjali, kasvava metsa, muude metsasaaduste kui puidu (kork, männivaik jne) ja töödeldud puidu müüki aruandeaastal.

2010.

Lepingulised tööd. Tasu eest seadmete kasutusse andmist põllumajandusliku majapidamisetööjõudu kasutamata või üksnes põllumajandusliku majapidamisetööjõu kasutamist lepingulises töös ei käsitata mitte muu tulutoova tegevuse, vaid põllumajandusliku tegevuse osana.

2020.

Turism, majutus, toitlustus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused. See hõlmab turismist laekunud tasusid (telkimine, suvilad, ratsutamis-, küttimis- ja kalapüügivõimalused jne).

2030.

Taastuvenergia tootmine. See hõlmab turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmist tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest. See ei hõlma järgmisi tegevusi, mida käsitatakse põllumajandusliku majapidamisepõllumajandusliku tegevuse osana:

—

taastuvenergia tootmine üksnes põllumajandusliku majapidamise omatarbeks;

—

maa või katusepinna rendile andmine selliste rajatiste nagu tuuleveskid või päikesepaneelid kasutuselevõtuks;

—

tooraine müük teisele ettevõttele taastuvenergia toomiseks.

9000.

Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus. Põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoov tegevus, mida ei ole mujal mainitud.

Puuduvate andmete koodid

Tuleks kasutada järgmisi puuduvate andmete koode:

Kood 0

Kood 0 märgitakse juhul, kui puuduvaid andmeid ei ole.

Kood 1

Kood 1 tuleks märkida, kui toodang on saadud sisseostetud loomade või looma- või taimekasvatussaaduste ümbertöötamise tulemusena.

Kood 2

Kood 2 tuleks märkida lepingu alusel valmistatava toodangu puhul, kui müügitingimuste tõttu ei saa märkida tegelikku toodangut (veerg Q).

Kood 3

Kood 3 tuleks märkida, kui müügitingimuste tõttu ei saa sedastada tegelikku toodangut (veerg Q) ning tegemist ei ole lepingu alusel valmistatava toodanguga.

Kood 4

Kood 4 tuleks märkida, kui tegelik toodang on puudu.

TABELI L ANDMERÜHMAD

Kogus (veerg Q)

Need kogused tuleks märkida tsentnerites (100 kg).

Piimatoodete (koodid 261 , 262 , 311 ja 321 ) puhul märgitakse vedelpiima kogus, olenemata sellest, millisel kujul seda müüakse, omatarbimiseks või mitterahalise tasuna või muuks otstarbeks kasutatakse (rõõsk koor, või, juust jne).

L.OV Algseis

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ), taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) ja muu põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud muu tulutoova tegevuse (kood 9000 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.CV Lõppseis

Aruandeaasta lõpus laos olevate (hoiustatavate) toodete väärtus.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus tuleb märkida hindamispäeva õiglase väärtusena, millest on maha arvatud müügiga seotud hinnangulised kulud.

L.PR Aruandeaasta toodang

Kogus (veerg Q)

Nimetatud teave tuleb esitada üksnes piima töötlemisega (koodid 261 –321 ) seotud kategooriate kohta.

See vastab põllumajanduslikus majapidamises aruandeaastal toodetud ja töödeldud toodete valmistamiseks kasutatud vedelpiima kogusele.

L.SA Müük

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus ning muust tulutoovast tegevusest saadud tulu.

Väärtus (veerg V)

Aruandeaasta alguses laos oleva ja selle aasta jooksul toodetud toodangu müügi koguväärtus (olenemata sellest, kas tulu on aruandeaastal laekunud või mitte).

▼M1

Aruandeaasta jooksul saadud tootetoetused ja -abi ei sisaldu kõnealuses müügi kogusummas, vaid need märgitakse tabelisse M „Toetused” asjakohase kategooria alla (koodid 2110 –2900 ). Kui on teada võimalikud turustuskulud, ei arvata neid müügi kogusummast maha, vaid kantakse tabeli H „Sisendid” asjakohasesse kategooriasse „Kõrvaltegevustega seotud muud erikulud” (koodid 4010 –4090 ).

▼B

L.FC Põllumajandusliku majapidamise omatarve ja mitterahalised hüvitised

Valdaja majapidamises tarbitud tooted ja/või kauba või teenuste eest tasumiseks kasutatud mitterahaline tasu (sh loonuspalk).

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

L.FU Põllumajandusliku majapidamise sisene tarbimine

Aruandeaasta alguses laos olevad (hoiustatavad) tooted ja/või aruandeaasta jooksul valmistatud, aasta jooksul põllumajanduslikus majapidamises sisendina kasutatud toodang. Siia kuuluvad põllumajandustootmise tooted (juustuks töödeldud piim, leivaks töödeldud teravili, singiks töödeldud liha jne), mida kasutati sisendina toitlustamiseks või turistide majutamiseks.

Kõnealust teavet ei esitata lepingulise töö (kood 2010 ), turismiga seotud tegevuse (kood 2020 ) ja taastuvenergia tootmise (kood 2030 ) kohta.

Väärtus (veerg V)

Toodete väärtus määratakse õiglase väärtuse alusel.

Tabel M.

Toetused

Tabeli ülesehitus

	Toetuse kategooria/haldusteave	Kood (*)
	Rahastamine	Kood (**)
	Põhiüksus	Kood (***)
Andmerühm		Veerud
		Põhiüksuste arv			Väärtus	Tüüp
		N	V	T
S	Toetus			—
AI	Haldusalane teave		—

Kategooriad tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (*)	Rühm	Kategooriate kirjeldus	Veerud
			N	V	T
			Tootmisest lahti seotud toetus
1150	S	Põhitoetuskava			—
1200	S	Ühtse pindalatoetuse kava			—
1300	S	Ümberjaotav toetus			—
1400	S	Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus	—		—
1500	S	Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus			—
1600	S	Noorte põllumajandustootjate toetus			—
1700	S	Väikepõllumajandustootjate toetus			—

Tootmiskohustusega seotud toetus
Põllukultuurid
Teraviljad, õliseemned ja valgurikkad taimed
23111	S	Teravili			—
23112	S	Õliseemned			—
23113	S	Valgurikkad taimed			—
2312	S	Kartulid			—
23121	S	millest tärklisekartulid			—
2313	S	Suhkrupeet			—
Tehnilised kultuurid
23141	S	Lina			—
23142	S	Harilik kanep			—
23143	S	Humal			—
23144	S	Suhkruroog			—
23145	S	Sigur			—
23149	S	Muud tehnilised kultuurid			—
2315	S	Köögivili			—
2316	S	Kesa			—
2317	S	Riis			—
2318	S	Kaunviljad			—
2319	S	Määratlemata põllukultuurid			—
2320	S	Püsirohumaa			—
2321	S	Kuivsööt			—
2322	S	Puuvilla eritoetus			—
2323	S	Puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava			—
2324	S	Seemnete tootmine			—
Püsikultuurid
23311	S	Marjad			—
23312	S	Pähklid			—
2332	S	Õun- ja luuviljad			—
2333	S	Tsitruseistandikud			—
2334	S	Oliiviistandikud			—
2335	S	Viinamarjaistandikud			—
2339	S	Mujal nimetamata püsikultuurid			—
Loomad
2341	S	Lüpsikari			—
2342	S	Veise- ja vasikaliha			—
2343	S	Kariloomad (liik täpsustamata)			—
2344	S	Lambad ja kitsed			—
2345	S	Sead ja kodulinnud			—
2346	S	Siidiussid			—
2349	S	Mujal nimetamata loomad			—
2410	S	Lühikese raieringiga madalmetsad			—
2490	S	Mujal nimetamata tootmiskohustusega seotud toetused			—
▼C1

Erakorralised toetused ja abi
2810	S	Loodusõnnetuste tekitatud kahju hüvitamiseks antav abi			—
2890	S	Muud erakorralised toetused ja abi			—

2900	S	Mujal nimetamata otsetoetused			—
▼B

Maaelu areng
3100	S	Põllumajanduse investeeringutoetused			—
3300	S	Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed ja loomade heaolu toetused			—
3350	S	Mahepõllumajandus			—
3400	S	Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi toetused (v.a metsandus)			—
3500	S	Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele			—
	S	Metsandus
3610	S	Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse			—
3620	S	Natura 2000 toetused metsandus- ning metsakeskkonna- ja kliimateenustele ning metsade kaitse korraldamiseks			—
3750	S	Toetused loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamiseks ning asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmiseks			—
3900	S	Muud maaelu arengu toetused			—

Kuludega seotud abi ja toetused
4100	S	Palgad ja sotsiaalkindlustus			—
4200	S	Mootorikütused			—
Põllumajandusloomad
4310	S	Kariloomade sööt			—
4320	S	Sigade ja kodulindude sööt			—
4330	S	Muud põllumajandusloomadega seotud kulud			—
Põllukultuurid
4410	S	Seemned			—
4420	S	Väetised			—
4430	S	Taimekaitse			—
4440	S	Muud põllukultuuridega seotud erikulud			—
Põllumajandustootmise üldkulud
4510	S	Elektrienergia			—
4520	S	Kütteained			—
4530	S	Vesi			—
4540	S	Kindlustus			—
4550	S	Intressid			—
4600	S	muu tulutoova tegevusega seotud kulud			—
4900	S	Muud kulud			—

Põllumajandusloomade ostmisega seotud abi ja toetused
5100	S	Lüpsikarja ostmine			—
5200	S	Lihakarja ostmine			—
5300	S	Lammaste ja kitsede ostmine			—
5400	S	Sigade ja kodulindude ostmine			—
5900	S	Muude loomade ostmine			—

9000	S	Erinevused võrreldes eelnevate aruandeaastatega			—

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus
10000	AI	Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad	—	—
10100	AI	Põllumajanduskultuuride mitmekesistamine		—
10200	AI	Püsirohumaa		—
10210	AI	millest Natura 2000 keskkonnatundlikud püsirohumaad		—
10220	AI	millest Natura 2000 alla mittekuuluvad keskkonnatundlikud püsirohumaad		—
10300	AI	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala		—
10310	AI	Kesa		—	—
10311	AI	Terrassid		—	—
10312	AI	Maastikuelemendid		—	—
10313	AI	Puhverribad		—	—
10314	AI	Agrometsanduse hektarid		—	—
10315	AI	Piki metsa serva kulgevate toetuskõlblike hektarite ribad		—	—
10316	AI	Lühikese raieringiga madalmetsa alad		—	—
10317	AI	Metsastatud alad		—	—
10318	AI	Vahekultuuridega alad		—	—
10319	AI	Lämmastikku siduvate kultuuridega alad		—	—
▼M5
10320	AI	Maa-alad, kus kasvab siidpööris (Miscanthus)		-	-
10321	AI	Maa-alad, kus kasvab kaelus-vaigulill (Silphium perfoliatum)		-	-
10322	AI	Maa, mis on jäetud kesaks korjetaimede jaoks (õietolmu- ja nektaririkkad liigid)		-	-
▼B

Toetuste rahastamist kirjeldavad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (**)	Kirjeldus
0	Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse haldusteabe puhul.
1	Toetust rahastatakse üksnes ELi eelarvest.
2	Meedet kaasrahastavad EL ja liikmesriigid.
3	Meedet ei rahastata ELi eelarvest, vaid muudest riiklikest allikatest.

Põhiüksusi määratlevad koodid tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood (***)	Kirjeldus
0	Ei kohaldata: seda koodi kasutatakse haldusteabe puhul.
1	Toetust makstakse ühe looma kohta.
2	Toetust makstakse hektari kohta.
3	Toetust makstakse tonni kohta.
4	Põllumajanduslik majapidamine/muu: toetust makstakse kogu põllumajanduslikule majapidamisele või viisil, mis ei vasta muudele kategooriatele.

Tabel M „TOETUSED” hõlmab abi ja toetusi, mida põllumajanduslik majapidamine on saanud liikmesriigi või liidu avaliku sektori asutuselt See hõlmab haldusteavet keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuste kohta.

ANDMERÜHMAD TABELIS M

S Toetused

Abi ja toetused määratakse kindlaks toetuse kategooria (S), rahastamise ja põhiüksuste järgi. Iga kande puhul tuleb märkida põhiüksuste arv (N) ja saadud toetuse summa (V). Toetuse kategooria kohta võib teha mitu märget, kuna põhiüksused ja/või rahastamisallikas võivad üksteisest erineda.

Üldjuhul peavad tabelisse M kantud abi ja toetused langema kokku jooksva aruandeaasta abi ja toetustega, hoolimata sellest, millal toetus kätte saadi (aruandeaasta võrdub taotlusaastaga). Erandiks on investeeringutoetused ja maaelu arengu toetused, v.a looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade toetused, kuna tabelisse märgitud summad peaksid kajastama aruandeaasta jooksul tegelikult saadud toetusi (aruandeaasta võrdub taotlusaastaga).

AI Haldusteave

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamine on määratletud haldusteabe kategooriaga (AI) Iga kande puhul tuleb märkida põhiüksuste arv (N) ja/või tüüp (T) vastavalt tabelile.

Põhiüksuste arv (N) vastab alale, millel rakendatakse kliimat ka keskkonda säästvaid põllumajandustavasid, väljendatud hektarites:

1)	Kood 10100 — otsetoetuste jaoks toetuskõlblik põllumaa pindala;

2)	Kood 10200 — püsirohumaa pindala;

3)	Koodid 10300 –10319 — põllumaa, mis vastab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alale ja on väljendatud hektarites pärast vajaduse korral ümberarvestuskoefitsientide, kuid enne kaalutegurite kohaldamist.

▼M3

Koodide 10300 –10319 kohaste aruandeaastaid 2015–2017 hõlmavate veeru (N) „Põhiüksuste arv” andmete edastamine on vabatahtlik.

▼B

Tüüp (T) tuleb valida järgnevast loetelust:

Kood	Kirjeldus
1	Põllumajanduslik majapidamine on kohustatud täitma haldusnõudeid.
2	Põllumajanduslik majapidamine täidab haldusnõudeid ipso facto (mahepõllundus)
3	Põllumajanduslikule majapidamisele kohaldatakse erandit seoses Natura 2000, linnudirektiivi või veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmisega.
4	Põllumajanduslikule majapidamisele kohaldatakse erandit seoses määrusega (EL) nr 1307/2013 ette nähtud muud liiki kriteeriumitega.
5	Põllumajanduslik majapidamine kohaldab samalaadseid meetmeid vastavalt riiklikele või piirkondlikele keskkonnaalastele sertifitseerimiskavadele.
6	Põllumajanduslik majapidamine kohaldab põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetele vastavaid samalaadseid meetmeid.

Kategooria 10000 puhul kliimat ka keskkonda säästvad põllumajandustavad, veergu (T) sobivad üksnes (teineteist välistavad) väärtused 1 ja 2:

Kui valitakse kood 1, sobivad kategooriatesse 10100–10319 ja veergu (T) registreeritavaks teabeks üksnes väärtused 1, 3, 4, 5 ja 6;

Kui valitakse kood 2, ei registreerita kategooriatesse 10100–10319 mingit teavet.

( 1 ) Muutujaid SO_CLND019 (Mujal nimetamata muud rühvelkultuurid), SO_CLND037 (Põllumaalt haljalt koristatud taimed), SO_CLND049 (Kesa), SO_CLND073_085 (Koduaiad ja mujal nimetamata muu KPM klaaskatte või sisseminekuvõimalusega kõrge katte all), SO_CLND051 (Karjamaa ja heinamaa, v.a hooldamata karjamaa), SO_CLND052 (Hooldamata karjamaa), SO_CLND053 (Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele), SO_CLVS001 (Alla ühe aasta vanused veised), SO_CLVS014 (Muud lambad), SO_CLVS017 (Muud kitsed) ja SO_CLVS018 (Põrsad eluskaaluga alla 20 kg) kasutatakse ainult teatavatel tingimustel (vt VI lisa punkt 5).

( 2 ) Komisjoni 1. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1198/2014, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 321, 7.11.2014, lk 2).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

( 5 ) Vt käesoleva määruse VII lisa

( 6 ) Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

( 10 ) Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprilli 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).

( 11 ) Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1)

( 13 ) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 385/2012, 30. aprill 2012, põllumajandusettevõtte tulude kindlaksmääramiseks ja majandustegevuse analüüsimiseks koostatava põllumajandusaruande vormi kohta (ELT L 127, 15.5.2012, lk 1).

Top

All

Choose the experimental features you want to try