EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2018

COM(2018) 797 final

2018/0409(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet) 1 artikli 54 lõikes 3 on sätestatud, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib koordineerida liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd välispiiride halduse valdkonnas. Sellega seoses võib amet viia välispiiridel ellu tegevusi, milles osalevad üks või mitu liikmesriiki ja vähemalt üks asjaomase liikmesriigi naabruses paiknev kolmas riik, kes on selleks oma nõusoleku andnud, ning mida võidakse teostada kolmanda riigi territooriumil.

Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikele 4 sõlmib liit asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe juhtudel, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks. Staatust käsitlev kokkulepe hõlmab kõiki tegevuse läbiviimise olulisi tahke, eelkõige operatsiooni ulatuse kirjeldust, tsiviil- ja kriminaalvastutust ning rühma liikmete ülesandeid ja õigusi. Staatust käsitleva kokkuleppega tagatakse, et operatsioonide käigus austatakse täielikult põhiõigusi.

Nõukogu läbirääkimisjuhistele toetudes on Euroopa Komisjon pidanud Serbia Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevuse üle Serbia Vabariigis („staatust käsitlev kokkulepe“) eesmärgiga kehtestada õiguslik raamistik, mis võimaldab operatsiooniplaanide alusel kohest tegutsemist juhtudel, mil on vaja kiiresti reageerida. Piirkonna rändevood on küll palju väiksemad kui 2015. ja 2016. aastal, kuid organiseeritud kuritegevuse võrgustikud kohandavad rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise marsruute ja meetodeid kiiresti mistahes uute tingimustega. Pärast staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimist suudavad Serbia Vabariigi ametiasutused ja ELi liikmesriigid, kelle tegevust koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, sellistele võimalikele arengutele palju kiiremini reageerida.

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õiguslik vahend staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahel.

21. veebruaril 2017 sai komisjon nõukogult volituse alustada läbirääkimisi Serbia Vabariigiga staatust käsitleva kokkuleppe osas, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis.

Läbirääkimised staatust käsitleva kokkuleppe üle algasid 7. aprillil 2017 ja teine voor toimus 11. mail 2017. Kokkulepe saavutati lõpuks 3. augustil 2018. Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik D. Avramopoulos ja Serbia Vabariigi siseminister N. Stefanović parafeerisid staatust käsitleva kokkuleppe 20. septembril 2018 Belgradis.

Komisjon on seisukohal, et nõukogu läbirääkimisjuhistega seatud eesmärgid on saavutatud ja kokkuleppe eelnõu on liidule vastuvõetav.

Liikmesriike teavitati ja nendega konsulteeriti asjaomases nõukogu töörühmas.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormidega

Serbia Vabariigiga on praeguse seisuga sõlminud kahepoolse kokkuleppe kuusteist liikmesriiki. Serbia Vabariigi siseministeeriumi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vaheline koostöö toimub vastavalt nendevahelisele kokkuleppele, mis hõlmab eelkõige Serbia piiripolitsei esindajate korrapärast osalemist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koordineeritavates ühisoperatsioonides, kus nad kokkuleppel vastuvõtva liikmesriigiga tegutsevad vaatlejatena liikmesriikide territooriumil.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rände tegevuskava 2 toetub neljale põhimõttele. Üks neist on piirihaldus, mis hõlmab ELi välispiiri paremat haldamist, eelkõige solidaarsuse kaudu nende liikmesriikidega, mis asuvad välispiiridel, ning piiriületuspunktide tõhususe suurendamist. Kontrolli tugevdamine Serbia Vabariigi piiridel avaldab positiivset mõju ka ELi välispiiridele, eelkõige Bulgaaria, Horvaatia, Ungari ja Rumeenia välispiiridele ja samuti Serbia Vabariigi piiridele. Julgeoleku jätkuv tugevdamine välispiiridel on kooskõlas ka Euroopa julgeoleku tegevuskavaga 3 .

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkt c koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktiga a.

Staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu poolt on sõnaselgelt välja toodud määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikes 4, kus on sätestatud, et liit sõlmib asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt. Määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikes 4 on sätestatud staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine Euroopa Liidu poolt asjaomase kolmanda riigiga. Seega kuulub käesolevale dokumendile lisatud kokkulepe Serbia Vabariigiga Euroopa Liidu ainupädevusse.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktile v on käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Võttes arvesse, et organiseeritud kuritegevuse võrgustikud kohandavad kiiresti rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise marsruute ja meetodeid, on Serbia Vabariigi piirikontrolli täiustamiseks vaja ELi osalust. Staatust käsitlev kokkulepe on vajalik selleks, et Serbia Vabariigi vastutavad ametiasutused ja ELi liikmesriigid, kelle tegevust koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, suudaksid sellistele võimalikele arengutele kiiresti reageerida. Kokkulepe võimaldab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil lähetada ootamatu ebaseadusliku rändajatevoo korral Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi Serbia Vabariiki liikmesriikidest.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuna tegemist on uue kokkuleppega, ei olnud võimalik olemasolevaid õigusakte hinnata ega nende toimivust kontrollida.

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Staatust käsitleval kokkuleppel puudub finantsmõju. Tegelik operatsiooniplaani ja asjaomase toetuslepingu alusel toimuv Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade lähetamine hõlmab kulutusi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarvest. Staatust käsitleva kokkuleppe alusel toimuvaid tulevasi operatsioone rahastatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti omavahenditest.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon tagab nõuetekohase järelevalve staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise üle.

Iga ühis- või kiirreageerimisoperatsiooni hindavad Serbia Vabariik ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ühiselt.

Eelkõige koostavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Serbia Vabariik ja konkreetses meetmes osalevad liikmesriigid iga meetme lõppedes aruande kokkuleppe sätete kohaldamise kohta, hõlmates ka isikuandmete töötlemist.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kokkuleppe kohaldamisala

Käesoleva kokkuleppe kohaselt võib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Serbia Vabariiki ühisoperatsioonideks ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioonideks lähetada täitevvolitustega Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi. Käesolev kokkulepe ei laienda Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelist riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu (edaspidi „EÜ ja Serbia Vabariigi vaheline tagasivõtuleping“) 4 kohaldamisala, kuid Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmadel on konkreetse tagasisaatmisoperatsiooni käigus lubatud aidata Serbia Vabariiki sinna tagasivõetavate isikute tuvastamisel vastavalt Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelisele tagasivõtulepingule.

Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmi võib lähetada ainult Serbia Vabariigi ELi välispiiridega piirnevatesse piirkondadesse ja rühma liikmetel on neis Serbia Vabariigi piirkondades operatsiooniplaaniga ettenähtud täitevvolitused.

Tegevuse algatamine

Amet võib teha ettepaneku tegevuse algatamiseks. Serbia Vabariigi pädevad ametiasutused võivad teha ametile ettepaneku kaaluda tegevuse algatamist. Tegevuse läbiviimiseks on vaja Serbia Vabariigi pädevate asutuste ja ameti nõusolekut.

Operatsiooniplaan 

Enne iga ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni peavad amet ja Serbia Vabariik kokku leppima operatsiooniplaani. Operatsiooniplaaniga peavad nõustuma ka operatiivpiirkonnaga piirnevad liikmesriigid.

Operatsiooniplaanis täpsustatakse üksikasjalikult ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid.

Rühma liikmete ülesanded ja volitused

Reeglina on rühmadel volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide läbiviimiseks. Nad järgivad Serbia Vabariigi siseriiklikku õigust.

Rühmad tegutsevad Serbia Vabariigi territooriumil üksnes Serbia Vabariigi piirivalveametnikelt või politseiametnikelt saadud korralduste alusel ning nende juuresolekul.

Rühma liikmed kannavad asjakohastel juhtudel vormiriietust, nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ning sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Lisaks peab neil kaasas olema akrediteerimisdokument, et Serbia Vabariigi ametiasutused neid selgelt tuvastada saaks.

Rühma liikmed võivad kanda päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Serbia Vabariigi ametiasutused teatavad ametile eelnevalt, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning milline on asjakohane õigusraamistik ja nende kasutamise tingimused.

Rühma liikmed võivad kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi ametivõimude nõusolekul, Serbia Vabariigi piirivalveametnike või politseiametnike juuresolekul ning kooskõlas Serbia Vabariigi siseriikliku õigusega. Serbia Vabariigi ametiasutused võivad lubada rühma liikmetel kasutada jõudu ka ilma oma piirivalvurite juuresolekuta. Rühma liikmed võivad kasutada relvi üksnes juhul, kui see on vajalik enesekaitseks või nende endi või teiste isikute vastu suunatud vahetu eluohtliku ründe tõrjumiseks kooskõlas Serbia õigusega.

Serbia Vabariigi pädevad ametiasutused võivad edastada rühma liikmetele nende nõudmisel riiklikes andmebaasides leiduvat asjakohast teavet, kui see on vajalik rühma liikmetele nende ülesannete täitmiseks. Amet võib edastada Serbia pädevatele ametiasutustele operatiiveesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet.

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

Nii amet kui ka Serbia Vabariigi ametiasutused võivad tegevuse peatada või lõpetada, kui neile tundub, et teine osapool ei järgi kokkulepet või operatsiooniplaani.

Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

Rühma liikmetel on Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus, kuid teenistusvälisel ajal sooritatud tegude suhtes see puudub.

Operatsiooniplaanis on üksikasjalikult sätestatud tegevused, mille suhtes kehtib Serbia Vabariigis kriminaalõiguslik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, esitab ameti tegevdirektor enne kohtumenetluse algatamist Serbia Vabariigi pädevale kohtuasutusele tõendi selle kohta, kas rühma liige pani kõnealuse teo toime oma ametiülesannete täitmisel või mitte. Ameti tegevdirektor võtab otsuse vastu pärast piirivalveametniku või muu asjaomase töötaja lähetanud liikmesriigi ja Serbia Vabariigi pädevate asutuste kõigi esildiste hoolikat arvessevõtmist.

Rühma liikmetele antud privileegid ja kriminaalkohtulik puutumatus Serbia Vabariigis ei vabasta neid päritoluliikmesriigi jurisdiktsiooni alt.

Sarnane kord kehtib ka rühma liikmete tsiviil- ja haldusvastutuse puhul.

Rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Serbia Vabariigis saab loobuda liikmesriik, kes on asjaomase piirivalvuri või muu asjaomase töötaja lähetanud. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

Kokkuleppes on sätestatud mehhanism kahjude kompenseerimiseks. Kompensatsioonimehhanism põhineb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2016/1624 artiklil 42. Kui kahju on põhjustatud rühma liikme poolt ametiülesannete täitmisel, vastutab Serbia Vabariik. Kui kahju on tekitatud osaleva liikmesriigi rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see tekitati teenistusvälisel ajal, võib Serbia Vabariik ameti tegevdirektorilt taotleda, et kompensatsiooni maksaks asjaomane osalev liikmesriik. Kui kahju on põhjustanud ameti töötajad, võib Serbia Vabariik taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud kriminaal- või tsiviilkohtumenetlus, mis ei ole seotud nende ametiülesannete täitmisega.

Rühma liikmete varustust, mis on vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes mingisuguseid isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

Rühma liikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega Serbia Vabariigis kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted. Nad on vabastatud ka ameti või liikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Serbia Vabariiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Serbia Vabariigis.

Serbia Vabariigi ametiasutused lubavad rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja sealt välja viia ning vabastavad need tollimaksudest, lõivudest ja muudest sellistest tasudest, välja arvatud ladustamis-, veo- ja muude sarnaste teenuste tasud.

Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida juhul, kui on alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Serbia Vabariigi õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Serbia Vabariigi karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühma liikme(te) või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja asjad on puutumatud, välja arvatud täitemenetluse puhul. Rühma liikmed ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.

Akrediteerimisdokument

Amet väljastab koostöös Serbia Vabariigiga igale rühma liikmele akrediteerimisdokumendi, mis võimaldab Serbia Vabariigi ametiasutustel tuvastada rühma liikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesolevas kokkuleppes ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada neis osutatud volitusi. Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Serbia Vabariiki, vajamata selleks viisat või eelnevat luba. Tegevuse lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada. Amet annab Serbia pädevatele ametiasutustele akrediteerimisdokumendi näidise enne kokkuleppe kohaldamise algust ja alati, kui näidist muudetakse.

Põhiõigused

Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, inimväärikust, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu, õigust vabadusele, tagasisaatmise lubamatust ja kollektiivse väljasaatmise keeldu, lapse õigusi ning õigust era- ja perekonnaelule. Nad ei diskrimineeri kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ega seksuaalse sättumuse alusel. Kõik meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

Igal kokkuleppeosalisel peab olema kaebuste lahendamise kord liikmete poolt toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks. Amet on kehtestanud Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse (EL) 2016/1624 artiklis 72 osutatud kaebuste lahendamise korra ning seega on nimetatud kohustus täidetud. Selliste väidetavate rikkumistega võiks tegeleda Serbia Vabariigi ombudsman („kodanike kaitsja“), välja arvatud juhul, kui Serbia Vabariigi ametiasutused otsustavad luua mehhanismi spetsiaalselt käesoleva kokkuleppe alusel esitatud kaebuste tarvis.

Isikuandmete töötlemine

Rühma liikmed töötlevad isikuandmeid siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne vastavalt ameti ja ELi liikmesriikide suhtes kohaldatavatele õigusnormidele. Serbia Vabariigi ametiasutused töötlevad isikuandmeid oma riigi õigusnormide kohaselt.

Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja Serbia Vabariigi ametiasutused ühisaruande, mis käsitleb isikuandmete töötlemist rühma liikmete poolt. Kõnealune aruanne saadetakse ameti põhiõiguste ametnikule ja isikuandmete kaitse ametnikule ning Serbia Vabariigi pädevale isikuandmete kaitse asutusele. Ameti põhiõiguste ametnik ja isikuandmete kaitse ametnik annavad aru ameti tegevdirektorile.

Vaidlused ja tõlgendamine

Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Serbia pädevad ametiasutused ja ameti esindajad ühiselt. Ameti esindajad konsulteerivad Serbia Vabariigi naabruses asuvate liikmesriikidega.

Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Serbia Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel. Vajaduse korral konsulteerib komisjon mõne Serbia Vabariigi naabruses paikneva liikmesriigiga.

Pädevad asutused kokkuleppe rakendamiseks

Serbia Vabariigi pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamiseks on siseministeerium. Euroopa Liidu jaoks on see Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet.

Ühisdeklaratsioonid

Mõlemad kokkuleppeosalised võtavad arvesse, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab Serbia Vabariiki, et tõhusalt kontrollida oma piiri mis tahes riigiga, mis ei ole Euroopa Liidu liige, muude vahenditega kui täitevvolitustega Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade lähetamine.

Mõlemad kokkuleppeosalised nõustuvad, et käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses, ei mõjuta mingil viisil Serbia Vabariigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumide rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.

Kokkuleppele on lisatud ka ühisdeklaratsioon, milles kajastatakse Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini tihedat seost Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

2018/0409 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja d ning artikli 79 lõike 2 punkti c koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 5 ,

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt nõukogu […] otsusele 2018/XXX allkirjastati Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitlev Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vaheline kokkulepe („staatust käsitlev kokkulepe“) […] poolt […..], tingimusel, et see hiljem sõlmitakse.

(2)Vastavalt määruse (EL) 2016/1624 6 artikli 54 lõikele 4 sõlmib liit asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe juhtudel, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks. Staatust käsitlev kokkulepe peaks hõlmama kõiki tegevuse läbiviimise olulisi tahke.

(3)Käesolev staatust käsitlev kokkulepe võimaldab kooskõlas operatsiooniplaaniga lähetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmi kiiresti Serbia Vabariigi territooriumile, reageerida praegusele rändevoogude nihkumisele rannikuäärsele marsruudile ning aidata kaasa välispiiride haldamisele ja võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu.

(4)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 7 ; Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 8 ; Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(6)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)Seega tuleks staatust käsitlev kokkulepe Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe“) sõlmimine kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel ja kooskõlas kokkuleppe artikli 13 lõikega 2 teatama menetluste lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end kokkuleppega siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(2)    COM(2015) 240 final.

(3)    COM(2015) 185 final.

(4)    ELT L 334, 19.12.2007, lk 46.

(5)    ELT C , , lk .

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1).

(7)    Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(8)    Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2018

COM(2018) 797 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

LISA

KOKKULEPE

Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahel, mis käsitleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis

EUROOPA LIIT

ja SERBIA VABARIIK,

edaspidi „kokkuleppeosalised“,

ARVESTADES, et võib tekkida olukordi, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet võib koordineerida operatiivkoostööd ELi liikmesriikide ja Serbia Vabariigi vahel, sealhulgas Serbia Vabariigi territooriumil,

ARVESTADES, et tuleks sõlmida staatust käsitleva kokkuleppe kujul õigusraamistik olukordadeks, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad Serbia Vabariigi territooriumil täitevvõimu,

ARVESTADES, et kokkuleppeosalised järgivad käesoleva staatust käsitleva kokkuleppe rakendamisel nõuetekohaselt lisatud deklaratsioone,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kogu tegevuse puhul Serbia Vabariigi territooriumil tuleks täiel määral järgida põhiõigusi,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE KOKKULEPPE:

Artikkel 1

Kokkuleppe kohaldamisala

1. Käesolev kokkulepe hõlmab kõiki Serbia Vabariigi ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koostöö aspekte, mis on seotud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevusega, mis võib toimuda Serbia Vabariigi territooriumil, kus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühma liikmed teostavad täitevvõimu.

2.Käesolev kokkulepe ei laienda Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelist riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingut (edaspidi „ELi ja Serbia vaheline tagasivõtuleping“). Artikli 2 punktis d määratletud tagasisaatmisoperatsioonide puhul käsitleb käesolev kokkulepe üksnes operatiivtoetust tagasisaatmisoperatsioonidele, mida teostatakse vastavalt ELi ja Serbia vahelisele tagasivõtulepingule.

3.Käesolev kokkulepe kehtib Serbia Vabariigi kohta. Käesolev kokkulepe ei kehti Kosovo 1 * kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)    „tegevus“ – ühisoperatsioon, kiirreageerimisoperatsioon või tagasisaatmisoperatsioon;

(b)    „ühisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on ebaseadusliku rände või piiriülese kuritegevusega võitlemine või tõhustatud tehnilise ja operatiivabi andmine Serbia Vabariigi ja naabruses paikneva liikmesriigi välispiiril ning mida viiakse ellu Serbia Vabariigi territooriumil;

(c)    „kiirreageerimisoperatsioon“ – tegevus, mille eesmärk on reageerida liikmesriigi naabruses paikneva Serbia Vabariigi piiril esinevale spetsiifilisele ja ebaproportsionaalsele survele, ning mida viiakse ellu Serbia Vabariigi territooriumil piiratud ajavahemiku jooksul;

(d)    „tagasisaatmisoperatsioon“ – ameti korraldatav või koordineeritav ja ühe või mitme liikmesriigi pakutavat tehnilist ja operatiivtuge hõlmav operatsioon, mille raames ühest või mitmest liikmesriigist saadetakse isikud, kelle kohta on tehtud lõplik tagasisaatmisotsus, sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasi Serbia Vabariiki kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepinguga;

(e)    „piirikontroll“ – piiril teostatav isikute, reisidokumentide, transpordivahendite ja riigipiiri ületamisel kaasas olevate esemete kontroll, mis seisneb piiripunktis teostatavas kontrollis ning piiri valvamisest piiripunktide vahelisel alal;

(f)    „rühma liige“ – ameti töötaja või osalevatest liikmesriikidest pärit piirivalveametnike ja muude asjakohaste töötajate rühma liige, sealhulgas liikmesriikide poolt ametisse lähetatud piirivalveametnikud ja asjakohased töötajad, keda kasutatakse tegevuse raames;

(g)    „liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

(h)    „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus rühma liige on piirivalveametnik või muu asjaomane töötaja;

(i)    „isikuandmed“ – kõik andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav isik on isik, keda võimaldavad otseselt või kaudselt tuvastada identifitseerimistunnused, näiteks nimi, identifitseerimisnumber, nt kodaniku unikaalne isikukood, asukohateave ja võrguidentifikaator, või üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust;

(j)    „osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes osaleb Serbia Vabariigis toimuvas tegevuses, tagades tehnilised seadmed, piirivalveametnikud ja muud asjakohased töötajad, keda kasutatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmade raames;

(k)    „amet“ – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mis on loodud määrusega (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet.

Artikkel 3

Tegevuse algatamine ja operatsiooniplaan

1. Amet võib omal algatusel teha Serbia Vabariigi pädevatele asutustele tegevuse algatamise ettepaneku. Serbia Vabariigi pädevad asutused võivad teha ametile ettepaneku kaaluda tegevuse algatamist.

2. Tegevuse läbiviimiseks on vaja nii Serbia Vabariigi pädevate asutuste kui ka ameti nõusolekut.

3. Iga ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni puhul lepivad amet ja Serbia Vabariik kokku ühise operatsiooniplaani. Euroopa Komisjon jälgib, et järgitaks Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 54 lõike 3 sätteid.

Operatsiooniplaaniga nähakse üksikasjalikult ette ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korralduslikud ja menetluslikud aspektid, sealhulgas esitatakse olukorra kirjeldus ja analüüs, operatsiooni eesmärk ja sihtmärgid, kasutatavate tehniliste seadmete liik, rakenduskava, koostöö kolmandate riikide, muude liidu ametite ja asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, põhiõiguste kaitset, sealhulgas isikuandmete kaitset käsitlevad sätted, koordineerimis-, juhtimis-, kontrolli- ja aruandlusstruktuur, organisatsiooniline korraldus ja logistika, ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamine ja finantsaspektid. Ühisoperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni hindamise viivad ühiselt läbi Serbia Vabariigi pädev asutus ja amet.

Artikkel 4

Rühma liikmete ülesanded ja volitused

1.Rühma liikmetel on volitused täita ülesandeid ja teostada täitevvõimu, mis on vajalikud piirikontrolli ja tagasisaatmisoperatsioonide jaoks.

2.Rühma liikmed järgivad Serbia Vabariigi siseriiklikku õigust.

3.Rühma liikmed võivad täita ülesandeid ja kasutada volitusi Serbia Vabariigi territooriumil üksnes Serbia Vabariigi piirivalveametnikelt või muudelt politseiametnikelt saadud korralduste alusel ning nende juuresolekul. Vajaduse korral annab Serbia Vabariigi pädev asutus rühmale korraldusi kooskõlas operatsiooniplaaniga. Serbia Vabariigi pädev asutus võib volitada rühmade liikmeid tegutsema enda nimel tingimusel, et üldvastutus ja juhtimisfunktsioonid jäävad alati Serbia Vabariigi piirivalveametnikele või politseiametnikele.

Amet võib oma koordineeriva ametniku kaudu teatada Serbia Vabariigi pädevale asutusele oma seisukohad rühmale antavate korralduste kohta. Sellisel juhul võtab Serbia Vabariigi pädev asutus neid seisukohti arvesse ja järgib neid nii palju kui võimalik.

Kui rühmale antud korraldused ei ole operatsiooniplaaniga kooskõlas, teatab koordineeriv ametnik sellest viivitamata ameti tegevdirektorile. Tegevdirektor võib võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tegevuse peatada või lõpetada.

4.Rühma liikmed kannavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vormiriietust. Nad kannavad vähemalt nähtavat isiklikku identifitseerimistunnust ja sinist Euroopa Liidu ja ameti sümboolikaga käesidet. Et Serbia Vabariigi pädevatel asutustel oleks rühma liikmeid võimalik tuvastada, kannavad nad igal ajal kaasas artiklis 7 osutatud akrediteerimisdokumenti.

5.Oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võivad rühma liikmed kanda päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lubatud teenistusrelvi, laskemoona ja varustust. Serbia Vabariik teatab enne rühma liikmete lähetamist ametile, millised teenistusrelvad, laskemoon ja varustus on lubatud ning milline on asjakohane õigusraamistik ja nende kasutamise tingimused. Amet esitab Serbia Vabariigi pädevale asutusele eelnevalt rühma liikmete teenistusrelvade loendi, milles on relva liik, seerianumber ning laskemoona liik ja kogus.

6.Rühma liikmed võivad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel kasutada jõudu, sealhulgas teenistusrelvi, laskemoona ja varustust, päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi nõusolekul, Serbia Vabariigi piirivalveametnike või muude politseiametnike juuresolekul ning kooskõlas Serbia Vabariigi siseriikliku õigusega. Serbia Vabariik võib lubada rühma liikmetel kasutada jõudu juhul, kui Serbia Vabariigi piirivalveametnikud või politseiametnikud ei viibi juures. Rühma liikmed võivad kasutada relvi kooskõlas Serbia Vabariigi siseriikliku õigusega üksnes juhul, kui see on vajalik enesekaitseks või nende endi või teiste isikute vastu suunatud vahetu eluohtliku ründe tõrjumiseks.

7.Serbia Vabariigi pädev asutus võib edastada rühma liikmetele nende nõudmisel riiklikes andmebaasides leiduvat asjakohast teavet, kui see on vajalik rühma liikmetele operatsiooniplaanis täpsustatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks. Rühma liikmetele võib edastada üksnes sellist asjakohast teavet, mis on nende ülesannete täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalik. Amet võib edastada Serbia Vabariigi pädevatele asutustele asjakohast teavet, mis on vajalik operatsiooniplaanis täpsustatud eesmärkide saavutamiseks ja ühismeetmete rakendamiseks.

8. Operatsiooniplaanis täpsustatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks võivad Serbia Vabariigi pädevad asutused ja rühma liikmed vahetada ka muud teavet ja järeldusi.

9. Lõigetes 1 ja 3–6 nimetatud rühma liikmed ei kuulu ameti töötajate hulka.

Artikkel 5

Tegevuse peatamine ja lõpetamine

1. Ameti tegevdirektor võib pärast seda, kui ta on Serbia Vabariigi pädevat asutust kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui Serbia Vabariik ei järgi nõuetekohaselt käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Tegevdirektor teavitab Serbia Vabariigi pädevat asutust tegevuse peatamise või lõpetamise põhjustest.

2. Serbia Vabariik võib pärast seda, kui ta on ametit kirjalikult teavitanud, tegevuse peatada või lõpetada, kui amet või mõni osalev liikmesriik ei järgi nõuetekohaselt käesolevat kokkulepet või operatsiooniplaani. Serbia Vabariigi pädev asutus peab teavitama ametit selle põhjustest.

3. Eelkõige võib ameti peadirektor või Serbia Vabariik tegevuse peatada või lõpetada põhiõiguste, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte või andmekaitsenormide rikkumise korral.

4. Tegevuse lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe või operatsiooniplaani kohaldamisest enne sellist lõpetamist.

Artikkel 6

Rühma liikmete privileegid ja immuniteedid

1. Rühma liikmete dokumendid, kirjavahetus ja asjad on puutumatud, välja arvatud lõikega 6 lubatud täitemenetluse puhul.

2. Rühma liikmetel on Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus.

Kui rühma liiget süüdistatakse kuriteos, teavitab käesoleva kokkuleppe artikli 12 lõikes 1 nimetatud pädev asutus sellest viivitamata ameti tegevdirektorit ja päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pärast päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi esildise põhjalikku kaalumist ning tuginedes mõlema kokkuleppeosalise esitatud teabele teeb ameti tegevdirektor kindlaks, kas kõnealune tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus.

Kui ameti tegevdirektor teeb kindlaks, et tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus, on rühma liikmel Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes kriminaalkohtulik puutumatus.

3. Rühma liikmetel on Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus.

Kui rühma liikmete suhtes on mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teavitab käesoleva kokkuleppe artikli 12 lõikes 1 nimetatud pädev asutus sellest viivitamata ameti tegevdirektorit ja päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pärast päritoluliikmesriigi ja Serbia Vabariigi esildise põhjalikku kaalumist ning tuginedes mõlema kokkuleppeosalise esitatud teabele, teeb ameti tegevdirektor kindlaks, kas kõnealune tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus.

Kui ameti tegevdirektor teeb kindlaks, et tegu pandi toime rühma liikme ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus, on rühma liikmel Serbia Vabariigis ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuse käigus sooritatud tegude suhtes tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus.

4. Kooskõlas lõigetega 2 ja 3 võib päritoluliikmesriik olenevalt asjaoludest loobuda rühma liikmete kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtulikust immuniteedist Serbia Vabariigis. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

5. Rühma liikmed ei ole kohustatud tunnistajana ütlusi andma.

6.Kui kahju on tekitatud rühma liikme poolt tema ametiülesannete täitmisel operatsiooniplaanis sätestatud tegevuste käigus, vastutab mistahes kahju korral Serbia Vabariik.

Kui kahju on tekitatud osaleva liikmesriigi rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see pandi toime teenistusvälisel ajal, võib Serbia Vabariik tegevdirektori kaudu taotleda, et asjaomane osalev liikmesriik maksaks kompensatsiooni.

Kui kahju on tekitatud ameti töötajast rühmaliikme poolt ametiülesannete täitmisel raske hooletuse või tahtliku väärkäitumise tagajärjel või kui see pandi toime teenistusvälisel ajal, võib Serbia Vabariik taotleda, et kompensatsiooni maksaks amet.

Kui kahju Serbia Vabariigis tekib vääramatu jõu tõttu, ei kanna vastutust ei Serbia Vabariik, osalev liikmesriik ega amet.

7. Rühma liikmete suhtes ei tohi kohaldada täitemenetlust, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud kriminaal- või tsiviilkohtumenetlus, mis ei ole seotud nende ametiülesannete täitmisega. Rühma liikmete varustust, mis on ameti tegevdirektori tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuse, -lahendi või -määruse täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata rühma liikmete suhtes isikuvabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

8. Rühma liikmetele antud puutumatus Serbia Vabariigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid asjakohaste päritoluliikmesriikide jurisdiktsiooni alt.

9. Rühma liikmete kohta ei kehti seoses ametile osutatud teenustega Serbia Vabariigis kehtivad võimalikud sotsiaalkindlustust käsitlevad sätted.

10. Rühma liikmed on vabastatud ka ameti või päritoluliikmesriikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool Serbia Vabariiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest Serbia Vabariigis.

11. Serbia Vabariik lubab vastavalt õigusnormidele, mida ta võib vastu võtta, rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja riigist välja viia ning vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega.

12. Rühma liikmete isiklikku pagasit võib kontrollida juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud rühma liikmete isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on Serbia Vabariigi õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse Serbia Vabariigi karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase rühma liikme(te) või ameti volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7

Akrediteerimisdokument

1. Amet väljastab koostöös Serbia Vabariigiga igale rühma liikmele dokumendi, mis on koostatud Serbia Vabariigi ametlikus keeles ja mõnes Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles ning mis võimaldab Serbia Vabariigi asutustel tuvastada rühma liikmete isikut ning tõendab selle omaniku õigust täita käesoleva kokkuleppe artiklis 4 ja operatsiooniplaanis osutatud ülesandeid ja kasutada selles osutatud volitusi. Dokument sisaldab iga liikme kohta järgmist teavet: nimi ja kodakondsus; auaste või ametinimetus; hiljuti tehtud digitaalfoto ja ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma. Selles mainitakse ka, et selle dokumendi omanikul on õigus ilma täiendavate menetlusteta elada tegevuse kestel Serbia Vabariigi territooriumil.

2. Akrediteerimisdokument koos kehtiva reisidokumendiga annab rühma liikmele õiguse siseneda Serbia Vabariiki, vajamata selleks viisat või eelnevat luba.

3. Tegevuse lõppedes tuleb akrediteerimisdokument ametile tagastada.

4. Amet annab Serbia Vabariigi pädevale asutusele lõikes 1 nimetatud akrediteerimisdokumendi näidise enne kokkuleppe kohaldamise algust ja alati, kui näidist muudetakse.

Artikkel 8

Põhiõigused

1. Rühma liikmed austavad oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel alati täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, mille hulka kuuluvad juurdepääs varjupaigamenetlustele, inimväärikus, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele, tagasisaatmise lubamatus ja kollektiivse väljasaatmise keeld, lapse õigused ning õigus era- ja perekonnaelule. Oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel ei diskrimineeri nad kedagi soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Kõik nende ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel võetavad meetmed, mis riivavad põhiõiguseid ja -vabadusi, peavad olema proportsionaalsed nende abil taotletavate eesmärkidega ja arvestama nende põhiõiguste ja -vabaduste põhiolemusega.

2. Iga kokkuleppeosaline kasutab olemasolevat mehhanismi käesoleva kokkuleppe raames toimunud ühisoperatsiooni, kiirreageerimisoperatsiooni või tagasisaatmisoperatsiooni käigus liikmete poolt ametiülesannete täitmisel toime pandud väidetavate põhiõiguste rikkumiste käsitlemiseks.

Artikkel 9

Isikuandmete töötlemine

1. Isikuandmeid töödeldakse üksnes juhtudel, kui Serbia Vabariik, amet või osalevad liikmesriigid seda käesoleva kokkuleppe rakendamiseks vajavad.

2. Serbia Vabariigi pädev asutus töötleb isikuandmeid oma riigi õigusnormide kohaselt.

3. Isikuandmete töötlemine haldusotstarbel ametis ja osalevas liikmesriigis (osalevates liikmesriikides), sealhulgas isikuandmete edastamine Serbia Vabariigile, peab toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusele 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ja vastavalt meetmetele, mille amet on võtnud määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1624 artikli 45 lõikes 2.

4. Kui andmete töötlemine hõlmab isikuandmete edastamist, teavitavad liikmesriigid ja amet isikuandmete edastamise hetkel Serbia Vabariigi pädevat asutust mis tahes üldistest või konkreetsetest juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses andmete edastamise, kustutamise ja hävitamisega. Nad teavitavad Serbia Vabariigi pädevat asutust ka juhul, kui selliste piirangute vajadus ilmneb pärast isikuandmete edastamist.

5. Tegevuse käigus haldusotstarbel kogutud ja töödeldavaid isikuandmeid võivad amet, osalevad liikmesriigid ja Serbia Vabariigi pädev asutus töödelda vastavalt kohaldatavatele isikuandmete kaitse normidele.

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks peab Serbia Vabariigi pädev asutus käesoleva artikli alusel kogutud ja töödeldud isikuandmete registrit. See register sisaldab järgmisi andmeid: ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, päritoluriik, isikuttõendavate või muude dokumentide liik ja number, andmete töötlemise koht ja kuupäev ning andmete kogumise ja töötlemise põhjus.

Nimetatud registris sisalduvaid andmeid säilitatakse kolm aastat pärast kogumise kuupäeva.

6. Pärast iga tegevuse lõpuleviimist koostavad amet, osalevad liikmesriigid ja Serbia Vabariik ühisaruande lõigete 1–5 kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne saadetakse Serbia Vabariigi pädevatele asutustele, ameti põhiõiguste ametnikule ja andmekaitseametnikule. Kaks viimatinimetatut ametnikku annavad aru ameti tegevdirektorile.

Artikkel 10

Vaidlused ja tõlgendamine

1. Kõiki käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad Serbia pädevad asutused ja ameti esindajad ühiselt.

2. Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused Serbia Vabariigi pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel eranditult läbirääkimiste teel.

3. Lõigete 1 ja 2 tingimuste täitmiseks on Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet ja Euroopa Komisjon pidevas kontaktis operatiivpiirkonnaga piirneva liikmesriigi või liikmesriikidega.

Artikkel 11

Seos muude rahvusvaheliste kohustustega

Käesolev kokkulepe ei piira kohustusi, mille Serbia Vabariik või Euroopa Liit on võtnud rahvusvaheliste lepingute või kokkulepete alusel kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ega piira nende kohaldamist.

Artikkel 12

Pädevad asutused kokkuleppe rakendamiseks

1. Serbia Vabariigi pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamisel on siseasjade eest vastutav ministeerium.

2. Euroopa Liidu pädev asutus käesoleva kokkuleppe rakendamisel on amet.

Artikkel 13

Kokkuleppe jõustumine, kestus, peatamine ja lõpetamine

1. Kokkuleppeosalised kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma õigusmenetluse kohaselt.

2. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teineteisele teatanud lõikes 1 osutatud õigusmenetluse lõpuleviimisest.

3. Käesoleva kokkuleppe võib lõpetada või peatada kokkuleppeosaliste kirjalikul kokkuleppel või kumbki kokkuleppeosaline ühepoolselt. Viimasel juhul teatab kokkulepet lõpetada sooviv kokkuleppeosaline teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu oma kavatsusest käesolev kokkulepe lõpetada või peatada.

Peatamine jõustub kümne (10) tööpäeva pärast teate saatmist.

Lõpetamine jõustub teate esitamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4. Selle artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Serbia Vabariigi puhul Serbia Vabariigi välisasjade eest vastutavale ministeeriumile.

(Koht) … (kuupäev) …..

kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja Serbia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 2 PUNKTI b KOHTA

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet toetab Serbia Vabariiki piiride tõhusal kontrollimisel Serbia Vabariigi ja kõigi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide vahel muude vahenditega kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti täitevvolitustega rühmade lähetamine.

Ühisdeklaratsioon territooriumide staatuse ja piiride kohta

Käesolev kokkulepe ega ükski selle rakendamisel kokkuleppeosaliste poolt või nende nimel sooritatud tegevus, sealhulgas operatsiooniplaanid või osalemine piiriüleses tegevuses, ei mõjuta mingil viisil ei Serbia territooriumi ega territooriumide, kus kehtivad Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping, rahvusvahelisest õigusest tulenevat staatust ja piire.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, NORRA, ŠVEITSI JA LIECHTENSTEINI KOHTA

Kokkuleppeosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Antud tingimusi arvestades on soovitav, et Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini ning teiselt poolt Serbia Vabariigi asutused sõlmiksid viivitamata kahepoolsed kokkulepped, mis käsitlevad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis.

(1) * Kõnealune nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.