11.2.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/3

---

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 34/03

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„ΦΑΒΑ ΣΑΝΤΟΡΙΝΗΣ” (FAVA SANTORINIS)

EÜ nr: EL-PDO-0005-0520-09.01.2006

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Φάβα Σαντορίνης” (Fava Santorinis)

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Kreeka

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Rühm 1.6.

Puuvili, köögivili ja teravili värskelt või töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus:

Kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluva taime Lathyrus clymenum L. kuivatatud kooritud ja purustatud idulehed, mis on kahvatukollase värvusega, 2 mm läbimõõduga lameda ketta kujulised ja mille veesisaldus on kuni 13 %. Toode on eriti suure valgusisaldusega ja selles on palju süsivesikuid. Toote „Fava Santorinis” füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu on ubade keetmine lihtne (keetmise aeg on väga lühike); kõnealuste omaduste tõttu on keedetud oad või nendest valmistatud toidud ainulaadsete organoleptiliste omadustega, nimelt õhulise tekstuuri ja kergelt magusa maitsega.

3.3.   Tooraine:

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Toote „Fava Santorinis” iseloomulike omaduste kujunemisele avaldavad mõju sellised tootmise etapid nagu taime Lathyrus clymenum L. kasvatamine, seemnete valmimine (kuivatamine), seemnete koorimine ja pakendamine. Need etapid peavad toimuma määratletud piirkonnas, kuna seal on kõige sobivamad tingimused keskkonna, kultuuri kasvatamise ja kuivatamisprotsessi (Santorini pinnase kasutamine) osas. Just need näitajad on toote eripära allikaks ja nende muutmine võib toote „Fava Santorinis” omadusi kõige rohkem ohustada.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Et oleks tagatud kvaliteet ja lõpptoote päritolu tõhus kontroll, peab pakendamine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Vahetult pärast koorimist ja idulehtede eraldamist tuleb toode sobivalt ja kiiresti pakendada, et õrn lõpptoode ei niiskuks. Pakendamine väljaspool Santorini saart tooks kaasa vajaduse kasutada meretransporti, mille puhul võib toode tõenäoliselt niiskuda ja puutuda kokku parasiitide ja haigustega ning toote kvaliteet võib seega halveneda.

3.7.   Märgistuse erieeskirjad:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Toote „Fava Santorinis” tootmise geograafiline piirkond hõlmab järgmisi Kreeka saari Santorini, Thirassia, Palea, Nea Kameni, Aspronisi, Christiana ja Askania, mis asuvad Küklaadide maakonnas (Egeuse mere lõunaosas).

Kõigile neile saartele on iseloomulik vulkaaniline pinnas ja väga eriline mikrokliima. Punktis 5.1 üksikasjalikult kirjeldatud piirkonna kliima on soe ja kuiv, päikesevalguse tase on väga kõrge, põhjast puhuvad tugevad tuuled (meltémi) ja aasta keskmine suhtelise niiskuse tase on 71.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

a)

Kliima. Allpool on esitatud näitajad, mida loetakse eripärasteks kliimatingimusteks ja toote „Fava Santorinis” omaduste allikaks: 1) suhteline õhuniiskuse näitaja on kogu aasta vältel keskmiselt 71; 2) aastane sademetehulk on 370 mm; 3) põhjatuuled puhuvad kogu aasta läbi; 4) aasta keskmine temperatuur on 17,5 °C; 5) päikesevalgust esineb 202 päeval aastas; 6) öökülmi ei esine.

b)

Pinnas. Peaaeg kogu Santorini saart kattev vulkaaniline aluspind koosneb peamiselt tertsiaarajastu kivimitest, vulkaanilisest kivimist ja laavast. See pinnas on paksu kihina ning nõgusid ja madalaid nõlvu esineb selles vähe või peaaegu mitte. Üldiselt on saare pinnas peene struktuuriga ja ilma peamiste anorgaaniliste elementideta nagu kaalium ja lämmastik. Samas on pinnases ka erakordselt vähe orgaanilisi ühendeid. Lisaks sellele on veevarud ülimalt väiksed, sisuliselt olematud.

5.2.   Toote eripära:

Toote „Fava Santorinis” peamine eripära seisneb selles, et selle saamiseks kasutatakse erilist taimeliiki, nimelt kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluvat taime Lathyrus clymenum L. Seda taime kasvatatakse üksnes määratletud piirkonnas ning ainuke kõnealuse kultuuri lõpptoode on „Fava Santorinis”.

Just muust erinev päritolu annab tootele erilised omadused, mille tõttu see erineb samalaadsetest toodetest. Toote põhiomadused on järgmised.

Füüsikalised omadused: toode „Fava Santorinis” koosneb seemnete idulehtede tükikestest, on kahvatukollase värvusega ning kujult ligikaudu 2 mm läbimõõduga lameda kettakese sarnane. Toote veesisaldus on 13 % ja olenevalt tootmisprotsessist jääb purustatud idulehtede hulk vahemikku 1–5 %.

Keemilised omadused: mullastiku- ja kliimatingimuste ning toote saamiseks kasutatava taime tõttu on „Fava Santorinis” erakordselt suure süsivesikute (63 %) ja valgusisaldusega (20 %).

Samuti tuleb rõhutada, et toote „Fava Santorinis” kasutamine muude toitude valmistamisel annab neile erilised organoleptilised omadused, mis eristavad asjaomast toitu muudest samalaadsetest ja mõjuvad hästi selle mainele. Kõige erilisemad omadused on järgmised:

õhuline teksuur: tuleneb idulehtede väikesest mõõdust ja ühtsusest, millele lisandub suur süsivesikute sisaldus;

toote säilimine: tuleneb sellest, et toode on väga kuiv, kuid samuti sellest, et toode on infektsioonivaba;

lühike keetmisaeg: kuna idulehed on väikesed ja ühtsed ning neis on palju süsivesikuid, on keetmiseks vaja vähe vett ja toode valmib kiiresti;

maitse: taime kudedes sisalduva suhkru tõttu on toote lõplik maitse kergelt magus, erinedes seega muudest samalaadsetest toodetest, mille maitse on pigem kergelt mõrkjas.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kõik toote „Fava Santorinis” eripärad, mis väljenduvad nii füüsikalistes ja keemilistes omadustes, kuid samas ka seda koostisosa sisaldavate toitude organoleptilistes omadustes, tulenevad keskkonnatingimuste, kohaliku oskusteabe ja ainulaadsete geneetiliste omaduste koosmõjust.

Kõik need eripärad on teada alates antiikajast, kuhu kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluva taime Lathyrus clymenum L. kasvatamine ulatub, ning see selgitab ka toote „Fava Santorinis” laialdast tuntust võrreldes muude samalaadsete toodetega.

a)

Omadused. Nagu eespool juba osutatud, tulenevad toote „Fava Santorinis” eriomadused kolme teguri koosmõjust. Iga teguri mõju on alljärgnevalt lühidalt kirjeldatud.   Geneetiline materjal. Alates antiikajast on üksnes Santorini saarel ja seda ümbritsevatel saarekestel kasvatatud kaunviljaliste sugukonna liblikõieliste alamsugukonda kuuluvat taime Lathyrus clymenum L. toote „Fava Santorinis” saamiseks. Saartel levinud pinnase- ja ilmastikutingimuste tõttu on raske või isegi võimatu kasvatada siin muid liblikõieliste taimede liike. Viimased seemned, mis viljade peksmise kohas kogutakse, hoitakse eraldi ja kasutatakse külviks järgmisel aastal. Üksnes selle tavaga on seletatav asjaolu, et juba 3 500 aasta jooksul on siin pidevalt kasvatatud taime, mis kuulub liblikõieliste sugukonna kohalikku sorti ning üksnes seda taime kasutatakse kuulsa toote „Fava Santorinis” valmistamiseks. Toote „Fava Santorinis” füüsikalised omadused on tagatud üksnes taime Lathyrus clymenum L. kasutamisega ning seotud erilise fenotüübi ja selle taksonoomiliste omaduste, nagu idulehtede suurus ja värvus väljendumisega. Idulehtede eriline keemiline koostis on geneetiliselt kontrollitud kvaliteediomadus.   Oskusteave. Kohalik oskusteave sisaldab niihästi taime Lathyrus clymenum L. kasvatamist kui ka selle seemnete töötlemist, mis peavad olema vähese veesisalduse ja purustatud idulehtede väikese osakaaluga. Külvi, saagikoristuse ja peksmise aeg oli määratud kindlaks kohalike viljelustavadega, mis aitasid taimel kohalikku keskkonda kohanduda, erioskus oli ka paljundamismaterjali valik järgmise aasta kultuuride saamiseks ning tänu sellele on kultuuri kasvatatud järjepidevalt. Ka valminud viljade käitlemine eeldas erilist oskusteavet. See hõlmab kahte olulist komponenti, mis olid seotud nii tootega „Fava Santorinis” kui selle kasvukeskkonnaga. Tegemist on Santorini pinnase kasutamisega ja ladude täitmisega toodete säilitamise ja ladustamise eesmärgil. Nii sai kaitsta vilju kahjurite rünnaku eest ja aidata kaasa soovitud kõvaduseastme saavutamisele, mis võimaldas järgmistes etappides nende töötlemist ilma purunemata.   Keskkond. Keskkonnamõju on oluline tegur taime Lathyrus clymenum L. kasvatamisel ning kvantitatiivsete omaduste (idulehtede keemiline koostis) kujunemisel ja ainulaadsete tootmistegurite (Santorini pinnas) olemasolu puhul. Erilised keskkonnatingimused, mis on taime Lathyrus clymenum L. kasvatamisel aidanud kaasa valiku tegemisel ja kohandumisel, on tugevad tuuled, piiratud veevarud ja vaene pinnas. Lathyrus clymenum L. on ronitaim ja seega tugevatele tuultele vastupidav, peale selle võimaldab taime kuivusele kohandunud iseloom tal kasvada isegi peaaegu ilma veeta tingimustes, kuna taim suudab kinni püüda õhus olevat lämmastikku, suudab ta toime tulla ilma peamiste toitaineteta. Kõige selgem märk selle kultuuri kohandumisest Santorini saare keskkonnaga on asjaolu, et ta on suutnud üle elada vulkaanipurske. Kuna veevarud on väikesed, on ka taime suhkrusisaldus suur, mis võimaldab tal osmoosiprotsessi tulemusel vett paremini ära kasutada.

b)

Maine. Määratletud piirkonnas on täheldatud toote „Fava Santorinis” esinemist juba XVI sajandil eKr, vähemalt seda on näidanud hilisest vaseajast pärinevad arheoloogilised leiud, mis saadi Akrotiris toimunud väljakaevamistel läänepoolsest majast. Ladudes olevate saagijäänuste järgi tehti kindlaks, et tegemist on taime Lathyrus clymenum L. seemnetega. Peale selle esineb sõna fava kirjalikul kujul Aishylose poolt VI või V sajandil eKr kirjutatud, kuid tänaseks kadunud tragöödias, kus sellega tähistati vaeste inimeste toitu. Esimest korda esineb seos sõna fava ja sellenimelise tuntud roa vahel II sajandil pKr Dioskuridesel, kes kasutab sõna kui ladinakeelset vastet kreeka sõnale κουκιά (Vicia faba L.), mis on kõige levinum liblikõieliste sugukonda kuuluv taim kaunviljade saamiseks. VI sajandil pKr osutab Kirillus Scythopolisest väikesemõõdulise kaunviljalise πισαρίων kasutamisele, mis kannab Santorinil nimetust αρακάς ja mida kasutatakse fava tootmiseks, luues seega esimest korda kirjanduslikus tekstis seose vanade kreeklaste sõna αρακίσκο ja fava tootmise vahel. 1850. aasta inventariraamatus on fava kui Santorini traditsiooniline toode saare toodangus neljandal kohal, aastal 1914 vaatleb Gennadios üksikasjalikumalt Santorini fava suurepärast kvaliteeti ja osutab, et selle tootmine põhineb taimel αρακάς. Sellele seosele on osutatud ka mitmetes XX sajandi allikates, kuid alles 1943. aastal on toodud esile seose kohaliku kultuuri ja taime Lathyrus clymenum L. vahel. XXI sajandil tehti kindlaks seos kohaliku traditsioonilise nimetuse αρακάς ja taime Lathyrus clymenum L. vahel. Käesoleva dokumendi koostamiseks viidi kõnealuse taime näidised Ateena põllumajandusülikooli süstemaatilise botaanika laborisse, kes kinnitas, et tegemist on taimega Lathyrus clymenum L.. Seega on ilmne, et Santorini favat on selles piirkonnas kasvatatud järjepidevalt 3 600 aastat.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

http://www.minagric.gr/greek/data/Fava%20Santorinis%20-%20specifications.pdf

---