EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013L0036-20210628
Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on access to the activity of credit institutions and the prudential supervision of credit institutions, amending Directive 2002/87/EC and repealing Directives 2006/48/EC and 2006/49/EC (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
- Date of document:
- 28/06/2021
- Date of effect:
- 28/06/2021
- Author:
- Not available
- Form:
- Konsolideeritud tekst
- Link
- Link
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Consolidation: basic act:
- 32013L0036
02013L0036 — ET — 28.06.2021 — 007.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
►M6 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ ◄ (ELT L 176 27.6.2013, lk 338) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, |
L 60 |
34 |
28.2.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL, 15. mai 2014, |
L 173 |
190 |
12.6.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/2366, 25. november 2015, |
L 337 |
35 |
23.12.2015 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/843, 30. mai 2018, |
L 156 |
43 |
19.6.2018 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/878, 20. mai 2019, |
L 150 |
253 |
7.6.2019 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2034, 27. november 2019, |
L 314 |
64 |
5.12.2019 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/338, 16. veebruar 2021, |
L 68 |
14 |
26.2.2021 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/36/EL,
26. juuni 2013. aasta
mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
I
JAOTIS
REGULEERIMISESE JA -ALA NING MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:
krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused;
krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tegevate pädevate asutuste järelevalvealased volitused ja vahendid;
pädevate asutuste poolne krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve viisil, mis on kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetega;
avalikustamisnõuded pädevatele asutustele krediidiasutuste usaldatavusnõuete ja nende täitmise järelevalve valdkonnas.
Artikkel 2
Reguleerimisala
▼M6 —————
Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:
▼M6 —————
keskpangad;
postižiiroasutused;
Taanis „Eksport Kredit Fonden”, „Eksport Kredit Fonden A/S”, „Danmarks Skibskredit A/S” ja „KommuneKredit”;
Saksamaal „Kreditanstalt für Wiederaufbau”, „'Landwirtschaftliche Rentenbank”, „Bremer Aufbau-Bank GmbH”, „Hamburgische Investitions- und Förderbank”, „Investitionsbank Berlin”, „Investitionsbank des Landes Brandenburg”, „Investitionsbank Schleswig-Holstein”, „Investitions- und Förderbank Niedersachsen – NBank”, „Investitions- und Strukturbank Rheinland-Pfalz”, „Landeskreditbank Baden-Württemberg – Förderbank”, „LfA Förderbank Bayern”, „NRW.BANK”, „Saarländische Investitionskreditbank AG”, „Sächsische Aufbaubank – Förderbank”, „Thüringer Aufbaubank”, ettevõtjad, keda seaduse „Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz” alusel käsitatakse osana riiklikust elamumajanduspoliitikast ja kelle peamine tegevusvaldkond ei ole pangandustegevus, ning ettevõtjad, keda kõnealuse seaduse alusel käsitatakse mittetulunduslike elamumajanduse ettevõtjatena;
Eestis „hoiu-laenuühistud”, mis on hoiu-laenuühistu seaduse kohaselt tunnustatavad ühistud;
Iirimaal Strategic Banking Corporation of Ireland, krediidikassad ja vastastikuse abistamise ühingud;
Kreekas „Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων” (Tamio Parakatathikon kai Danion);
Hispaanias „Instituto de Crédito Oficial”;
Prantsusmaal „Caisse des dépôts et consignations”;
Horvaatias „kreditne unije” ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak”;
Itaalias „Cassa depositi e prestiti”;
Lätis „krājaizdevu sabiedrības”, ettevõtjad, keda „krājaizdevu sabiedrību likums” seaduse alusel käsitatakse ühistutena, kes osutavad finantsteenuseid üksnes oma liikmetele;
Leedus „kredito unijos”, välja arvatud „centrinės kredito unijos”;
Ungaris „MFB Magyar Fejlesztési Bank Zártkörűen Működő Részvénytársaság” ja „Magyar Export-Import Bank Zártkörűen Működő Részvénytársaság”;
Maltal „The Malta Development Bank”;
Madalmaades „Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV”, „NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij”, „NV Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering”, „Ontwikkelingsmaatschappij Oost-Nederland NV” ja „kredietunies”;
Austrias ettevõtjad, keda käsitatakse üldistes huvides tegutsevate elamumajandusettevõtjatena, ja „Österreichische Kontrollbank AG”;
Poolas „Spółdzielcze Kasy Oszczędnościowo – Kredytowe” ja „Bank Gospodarstwa Krajowego”;
Portugalis 1. jaanuaril 1986 olemas olnud „Caixas Económicas”, välja arvatud need, mis on asutatud osaühingutena, ja „Caixa Económica Montepio Geral”;
Sloveenias „SID-Slovenska izvozna in razvojna banka, d.d. Ljubljana”;
Soomes „Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB” ja „Finnvera Oyj/Finnvera Abp”;
Rootsis „Svenska Skeppshypotekskassan”;
Ühendkuningriigis „National Savings and Investments (NS&I)”, „CDC Group plc”, „Agricultural Mortgage Corporation Ltd”, „Crown Agents for overseas governments and administrations”, krediidikassad ja munitsipaalpangad.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„krediidiasutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus; |
|
2) |
„investeerimisühing” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühing; |
|
3) |
„ ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ ; |
▼M6 —————
|
5) |
„kindlustusandja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud kindlustusandja; |
|
6) |
„edasikindlustusandja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 6 määratletud edasikindlustusandja; |
|
7) |
„juhtorgan” – ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ organ, mis on ametisse nimetatud kooskõlas siseriikliku õigusega ning mille pädevuses on ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ strateegia ja eesmärkide kehtestamine ja tegevuse üldine suunamine ning mis teostab järelevalvet ja kontrolli juhtkonna otsuste tegemise üle, ning millesse kuuluvad isikud, kes ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevust tegelikult juhivad; |
|
8) |
„järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan” – juhtorgan, mis tegutseb oma rollis juhtkonna otsuste tegemise jälgija ja kontrollijana; |
|
9) |
„kõrgem juhtkond” – sellised füüsilised isikud, kes täidavad ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ otsuste elluviimise funktsiooni ning kes on vastutavad ja aruandekohustuslikud juhtorgani ees ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ igapäevase juhtimise eest; |
|
10) |
„süsteemne risk” – finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla finantssüsteemile ja reaalmajandusele tõsised negatiivsed tagajärjed; |
|
11) |
„mudelirisk” – potentsiaalne kahju, mida ►C3 finantsinstitutsioon ◄ võib kanda selliste otsuste tagajärjel, mis võiksid põhimõtteliselt põhineda sisemudelite väljundil, ning vigade tõttu kõnealuste mudelite väljatöötamisel, rakendamisel või kasutamisel; |
|
12) |
„väärtpaberistamise tehingu algataja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja; |
|
13) |
„sponsor” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor; |
|
14) |
„emaettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud emaettevõtja; |
|
15) |
„tütarettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 16 määratletud tütarettevõtja; |
|
16) |
„filiaal” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud filiaal; |
|
17) |
„abiettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud abiettevõtja; |
|
18) |
„varahaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 19 määratletud varahaldusettevõtja; |
|
19) |
„finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja; |
|
20) |
„segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud segafinantsvaldusettevõtja; |
|
21) |
„segavaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud segavaldusettevõtja; |
|
22) |
„finantseerimisasutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus; |
|
23) |
„finantssektori ettevõte” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud finantssektori ettevõte; |
|
24) |
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 28 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ; |
|
25) |
„ELis emaettevõtjana tegutsev ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 29 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ; |
|
26) |
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 30 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja; |
|
27) |
„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 31 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja; |
|
28) |
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 32 määratletud liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; |
|
29) |
„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 33 määratletud ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; |
|
30) |
„süsteemselt oluline ettevõtja” – ELis emaettevõtjana tegutsev ►C3 finantsinstitutsioon ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või ►C3 finantsinstitutsioon ◄ , mille maksejõuetus või ebapiisav toimimine võib tuua kaasa süsteemse riski; |
|
31) |
„keskne vastaspool” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 34 määratletud keskne vastaspool; |
|
32) |
„osalus” – – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud osalus; |
|
33) |
„oluline osalus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus; |
|
34) |
„kontroll” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 37 määratletud kontroll; |
|
35) |
„märkimisväärne seos” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 38 määratletud märkimisväärne seos; |
|
36) |
„pädev asutus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud pädev asutus; |
|
37) |
„ ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 41 määratletud ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ; |
|
38) |
„tegevusluba” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 42 määratletud tegevusluba; |
|
39) |
„päritoluliikmesriik” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 43 määratletud päritoluliikmesriik; |
|
40) |
„vastuvõttev liikmesriik” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vastuvõttev liikmesriik; |
|
41) |
„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” ehk „EKPSi keskpangad” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 45 määratletud Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad; |
|
42) |
„keskpangad” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 46 määratletud keskpangad; |
|
43) |
„konsolideeritud olukord” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 47 määratletud konsolideeritud olukord; |
|
44) |
„konsolideeritud alusel” või „konsolideeritud järelevalve” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 48 määratletud konsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel toimuv järelevalve; |
|
45) |
„allkonsolideeritud alusel” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 49 määratletud allkonsolideeritud alusel; |
|
46) |
„finantsinstrument” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 50 määratletud finantsinstrument; |
|
47) |
„omavahendid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 118 määratletud omavahendid; |
|
48) |
„operatsioonirisk” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52 määratletud operatsioonirisk; |
|
49) |
„krediidiriski maandamine” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamine; |
|
50) |
„väärtpaberistamine” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 61 määratletud väärtpaberistamine; |
|
51) |
„väärtpaberistamise positsioon” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 62 määratletud väärtpaberistamise positsioon; |
|
52) |
„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 66 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte; |
|
53) |
„vabatahtlikud pensionihüvitised” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 73 määratletud vabatahtlikud pensionihüvitised; |
|
54) |
„kauplemisportfell” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfell; |
|
55) |
„reguleeritud turg” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 92 määratletud reguleeritud turg; |
|
56) |
„finantsvõimendus” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 93 määratletud finantsvõimendus; |
|
57) |
„ülemäärase finantsvõimenduse risk” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 94 määratletud ülemäärase finantsvõimenduse risk; |
|
58) |
„reitinguagentuur” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 98 määratletud reitinguagentuur; |
|
59) |
„sisemeetodid” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 osutatud sisereitingul põhinev meetod, artiklis 221 osutatud sisemudelil põhinev meetod, artiklis 225 osutatud sisehinnangul põhinev meetod, artikli 312 lõikes 2 osutatud täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod, artiklites 283 ja 363 osutatud sisemudeli meetod ning artikli 259 lõikes 3 osutatud sisemisel hinnangul põhinev meetod; |
|
60) |
„kriisilahendusasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus; |
|
61) |
„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja; |
|
62) |
„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 134 määratletud kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja; |
|
63) |
„konsolideerimisgrupp” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 138 määratletud konsolideerimisgrupp; |
|
64) |
„kolmanda riigi konsolideerimisgrupp” – konsolideerimisgrupp, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis; |
|
65) |
„sooneutraalne tasustamispoliitika” – tasustamispoliitika, mille aluseks on mees- ja naistöötajatele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine. |
Selleks et tagada käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalvevolituste kohaldamine konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva direktiiviga või nimetatud määrusega, hõlmavad terminid „ ►C4 finantsinstitutsioon ◄ ”, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ ”, „ELis emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ ” ja „emaettevõtja” ka järgmist:
finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kellele on antud heakskiit kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 21a;
määratud ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ , keda kontrollib ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomase emaettevõtja suhtes ei ole kohaldatav käesoleva direktiivi artikli 21a lõike 4 kohane heakskiitmine, ning
finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad või käesoleva direktiivi artikli 21a lõike 6 punkti d kohaselt määratud ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ .
II
JAOTIS
PÄDEVAD ASUTUSED
Artikkel 4
Pädevate asutuste määramine ja nende volitused
Artikkel 5
Liikmesriigisisene koordineerimine
Liikmesriigid, milles on krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtavad nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikke meetmeid.
Artikkel 6
Koostöö Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis
Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist õigus- ja haldusnormide rakendamisel, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:
pädevate asutuste koostöö Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmetena rajaneb usaldusel ja täielikul vastastikusel lugupidamisel, tagades eelkõige enda ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele;
pädevad asutused osalevad Euroopa Pangandusjärelevalve ja vajaduse korral järelevalvekolleegiumide töös;
pädevad asutused teevad kõik mis võimalik, et järgida suuniseid ja soovitusi, mille on Euroopa Pangandusjärelevalve välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16, ning reageerida hoiatustele ja soovitustele, mille on välja andnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt määruse (EL) nr 1092/2010 artiklile 16;
pädevad asutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;
pädevatele asutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist Euroopa Pangandusjärelevalve või, kui see on asjakohane, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmena või käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt.
Artikkel 7
Järelevalve liidu mõõde
Iga liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti eriolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.
III
JAOTIS
KREDIIDIASUTUSE TEGEVUSE ALUSTAMISE JA JÄTKAMISE TINGIMUSED
1.
PEATÜKK
Krediidiasutuse tegevuse alustamise ja jätkamise üldtingimused
Artikkel 8
Tegevusloa andmine
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
teave, mis krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevale asutusele, sealhulgas artikliga 10 ette nähtud tegevuskava, organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimiskord;
artikli 14 kohaselt olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete, või selliste aktsionäride ja liikmete puudumisel, kahekümne kõige suurema osalusega aktsionäri või liikme suhtes kohaldatavad nõuded, ning
asjaolud, mis võivad takistada pädeval asutusel järelevalvefunktsiooni tõhusat täitmist, nagu on osutatud artiklis 14.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 8a
Erinõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud krediidiasutustele tegevusloa andmiseks
Liikmesriigid näevad ette, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjad, kes on tegevusloa juba direktiivi 2014/65/EL II jaotise kohaselt saanud, esitavad tegevusloa taotluse kooskõlas artikliga 8 hiljemalt päeval, mil
koguvarade keskmine kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on 30 miljardit eurot või rohkem, või
koguvarade keskmine kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud varade koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada
teavet, mille ettevõtja peab tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitama, sealhulgas artikliga 10 ette nähtud tegevuskava;
lõikes 1 osutatud künniste arvutamise metoodikat.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimese lõigu punktides a ja b osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.
Artikkel 9
Keeld, mille kohaselt isikud või ettevõtjad, mis ei ole krediidiasutused, ei tohi tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega
Artikkel 10
Tegevuskava, organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimise korraldus
Artikkel 11
Majanduslik põhjendatus
Liikmesriigid ei või nõuda, et tegevusloa taotluse menetlemisel lähtutakse turu majanduslikest vajadustest.
Artikkel 12
Algkapital
Liikmesriigid võivad anda tegevusloa teatud liiki krediidiasutustele, mille algkapital on lõikes 1 sätestatust väiksem, kui täidetud on järgmised tingimused:
algkapital on vähemalt 1 miljon eurot;
asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele selle valiku kasutamise põhjused.
Artikkel 13
Majandustegevuse tegelik juhtimine ja peakontori asukoht
Nad ei anna tegevusluba juhul, kui juhtorgani liikmed ei vasta artikli 91 lõikes 1 osutatud nõuetele.
Kõik liikmesriigid nõuavad, et:
igal juriidilisest isikust krediidiasutusel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele registrijärgne asukoht, peab peakontor olema samas liikmesriigis, kus on registrijärgne asukoht;
kõigi teiste kui punktis a osutatud krediidiasutuste peakontorid peavad asuma liikmesriigis, kus on välja antud tegevusluba ja kus krediidiasutus tegelikult tegutseb.
Artikkel 14
Aktsionärid ning osanikud
Määrates kindlaks, kas olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 2 ) artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust ning samuti nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi.
Liikmesriigid ei võta arvesse hääleõigusi ega aktsiaid ja osasid, mida ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ võivad omada finantsinstrumentide emissiooni tagamise tulemusena või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, sealhulgas direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punkti 6 alusel, tingimusel, et neid õigusi ei teostata ega kasutata muul viisil selleks, et sekkuda emitendi juhtimisse, ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
Pädevad asutused keelduvad krediidiasutusele tegevuse alustamiseks loa andmisest, kui krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neil tõhusalt teostada järelevalvet.
Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid neile andmed, mis on vajalikud selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes toodud tingimuste täitmist.
Artikkel 15
Tegevusloa andmisest keeldumine
Kui pädev asutus keeldub krediidiasutusele tegevuse alustamiseks loa andmisest, teavitab ta taotlejat otsusest ja keeldumise põhjustest kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist või, mittetäieliku taotluse puhul, kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on saatnud otsuse langetamiseks vajaliku teabe.
Tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse igal juhul 12 kuu jooksul pärast taotluse saamist.
Artikkel 16
Eelnev konsulteerimine teise liikmesriigi pädevate asutustega
Pädev asutus konsulteerib enne krediidiasutusele tegevusloa andmist teise liikmesriigi pädevate asutustega, kui krediidiasutus on:
teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse tütarettevõtja;
teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja;
sama füüsilise või juriidilise isiku kontrolli all, kes kontrollib selles teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust.
Pädev asutus konsulteerib enne krediidiasutusele tegevusloa andmist kindlustusandjate või investeerimisühingute järelevalve eest vastutava asjaomase liikmesriigi pädeva asutusega juhul, kui krediidiasutus on:
liidus tegevusloa saanud kindlustusandja või investeerimisühingu tütarettevõtja;
liidus tegevusloa saanud kindlustusandja või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja;
sama füüsilise või juriidilise isiku kontrolli all, kes kontrollib liidus tegevusloa saanud kindlustusandjat või investeerimisühingut.
Artikkel 17
Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalid
Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalide puhul ei nõua vastuvõtvad liikmesriigid tegevusluba ega asutamiskapitali. Selliste filiaalide asutamine ja järelevalve toimuvad vastavalt artiklile 35, artikli 36 lõigetele 1, 2 ja 3, artiklile 37, artiklitele 40 kuni 46 ning artiklitele 49, 74 ja 75.
Artikkel 18
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
Pädevad asutused võivad krediidiasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui krediidiasutus:
ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, sõnaselgelt loobub tegevusloast või on lõpetanud tegevuse vähemalt kuueks kuuks, juhul kui asjaomane liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel tegevusluba aegub;
kasutab oma tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevuseks ja tema koguvarade keskmine on viiel järjestikusel aastal väiksem kui nimetatud artiklis sätestatud künnis;
on saanud tegevusloa valeandmete esitamise tõttu või muul ebaseaduslikul viisil;
ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;
ei täida enam määruse (EL) nr 575/2013 III, IV või VI osas, välja arvatud artiklites 92a ja 92b, sätestatud või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 alusel kehtestatud usaldatavusnõudeid või kui on põhjust arvata, et ta ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees, eelkõige ei suuda tagada talle hoiustajate poolt usaldatud varade turvalisust;
vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
paneb toime artikli 67 lõikes 1 osutatud rikkumise.
Artikkel 19
Krediidiasutuse nimi
Olenemata kõigist sõnu „pank”, „hoiupank” ja muid pankade kohta kasutatavaid nimesid käsitlevatest vastuvõtva liikmesriigi sätetest, võivad krediidiasutused oma tegevuses kasutada kogu liidu territooriumil sama nime, mida nad kasutavad selles liikmesriigis, kus asub nende peakontor. Võimaliku segaduse korral võib vastuvõttev liikmesriik selguse huvides nõuda, et nimele lisataks teatav selgitav täiend.
Artikkel 20
Euroopa Pangandusjärelevalve teavitamine tegevusloa andmisest ja kehtetuks tunnistamisest
Artikkel 21
Erandid krediidiasutustele, kes on püsivalt seotud keskasutusega
Liikmesriigid võivad selle erandi kohaldamise suhtes säilitada oma siseriikliku õiguse ja seda kasutada niivõrd, kui see ei lähe vastuollu käesoleva direktiiviga ja määrusega (EL) nr 575/2013.
Artikkel 21a
Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmine
Lõike 1 kohaldamisel esitavad selles lõikes osutatud finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ ja liikmesriigi, kus see ettevõtja on asutatud, pädevale asutusele, kui see asutus ei ole sama asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet, järgmise teabe:
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, nimetades selgelt oma tütarettevõtjad ja vajaduse korral emaettevõtjad ja iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoha ja tegevuse liigi;
teave vähemalt kahe finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat sisuliselt juhtiva isiku nimetamise kohta ja artiklis 121 sätestatud juhtide sobivust käsitlevatele nõuetele vastamise kohta;
teave artiklis 14 sätestatud kriteeriumidele vastamise kohta seoses aktsionäride ja liikmetega, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus;
konsolideerimisgrupi sisestruktuur ja ülesannete jaotus;
muu teave, mis võib olla vajalik käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud hindamise läbiviimiseks.
Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmine toimub samaaegselt artiklis 22 osutatud hindamisega, koordineerib selle artikli kohaldamise seisukohast pädev asutus vajaduse korral tegevuse ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega ◄ ja selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole sama asutus. ►C4 Sellisel juhul peatatakse artikli 22 lõike 2 teises lõigus osutatud hindamisperiood vähemalt 20 tööpäevaks, kuni käesolevas artiklis sätestatud menetlus on lõpule viidud. ◄
Käesoleva artikli kohaselt võib finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale anda heakskiidu üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
konsolideerimisgrupisisene sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva direktiivi ja määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel ning eelkõige toimivad need:
kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse koordineerimiseks, muu hulgas vajaduse korral tänu nõuetekohasele ülesannete jaotusele tütarettevõtjate vahel;
konsolideerimisgrupisiseste konfliktide ärahoidmiseks või haldamiseks ja
emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjast segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimiseks kogu konsolideerimisgrupis;
selle konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist tütarettevõtjast ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ või emaettevõtjast ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ üle seoses individuaalsete, konsolideeritud või vajaduse korral allkonsolideeritud kohustustega, mis on nendele kehtestatud. Selle kriteeriumi hindamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja positsioon mitmetasandilises konsolideerimisgrupis;
aktsiate omamise struktuur ja
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja roll konsolideerimisgrupis;
artiklis 14 sätestatud kriteeriumid ja artiklis 121 sätestatud nõuded on täidetud.
Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja käesoleva artikli kohane heakskiitmine ei ole nõutav, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või peamine tegevus on segafinantsvaldusettevõtja korral osaluse hoidmine tütarettevõtjates seoses ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ või finantseerimisasutustega;
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus vastavalt direktiivile 2014/59/EL;
tütarettevõtjast krediidiasutus on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tegele konsolideerimisgruppi või selle ►C4 finantsinstitutsioonist ◄ või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavate juhtimisalaste, tegevusalaste ja finantsotsuste tegemisega;
konsolideerimisgrupi tõhusa konsolideeritud alusel teostatava järelevalve puhul ei esine takistusi.
Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes ei ole käesoleva lõike kohaselt kohaldatav heakskiitmise nõue, ei jää konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistikust välja, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013.
Esimeses lõigus osutatud järelevalvemeetmed võivad hõlmata järgmist:
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamine;
finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või juhtorgani liikmetele või juhtidele artiklite 65–72 kohaselt tehtav ettekirjutus või määratav karistus;
finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale korralduse või suunise andmine ►C4 finantsinstitutsioonist ◄ tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmiseks;
muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ määramine konsolideerimisgrupis ajutiselt vastutavaks käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel;
aktsionäridele või osanikele väljamaksete või intressimaksete tegemise piiramine või keelamine;
nõudmise esitamine finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale loobuda osalusest ►C4 finantsinstitutsioonis ◄ või teises finantssektori ettevõtjas või vähendada osalust sellises üksuses;
nõudmise esitamine finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale esitada kava nõuete taas täitmise viivitamatuks saavutamiseks.
See ühine otsus tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja seda tuleb põhjendada. ►C4 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab ühise otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale.
Kui kokkulepet ei saavutata, jätab ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ või selle liikmesriigi pädev asutus, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, otsuse tegemata ja edastab asja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19 Euroopa Pangandusjärelevalvele. ►C4 Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. ◄ Asjaomased pädevad asutused võtavad vastu ühise otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast kahe kuu möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.
Heakskiidu andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse igal juhul kuue kuu jooksul taotluse saamisest. Keeldumisega võivad vajaduse korral kaasneda lõikes 6 osutatud meetmed.
Artikkel 21b
ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja
Pädev asutus võib lõikes 1 osutatud ►C4 finantsinstitutsioonil ◄ lubada omada kahte ELis vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine:
oleks vastuolus tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega, mis on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet tegeva asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi põhiemaettevõtja peakontor, või
muudaks kriisilahenduskõlblikkuse vähem tõhusaks kui kahe ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul lähtuvalt hinnangust, mille on andnud ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja pädev kriisilahendusasutus.
Kui ükski käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ►C4 finantsinstitutsioon ◄ ei ole krediidiasutus või kui seoses investeerimistegevusega tuleb teise ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja asutada, et täita kohustuslik nõue, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, võib erandina käesoleva lõike esimesest lõigust vastavalt kas ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja või teine ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja olla direktiivi 2014/65/EL artikli 5 lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL.
Käesoleva artikli kohaldamisel
on kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus järgmiste varade summa:
kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga liidus asuva finantsinstitutsiooni vara koguväärtus, mis tuleneb tema konsolideeritud bilansist või nende individuaalsetest bilanssidest, kui finantsinstitutsiooni bilanss ei ole konsolideeritud, ja
käesoleva direktiivi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 ( 4 ) või direktiivi 2014/65/EL kohaselt liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga filiaali vara koguväärtus;
mõiste „finantsinstitutsioon” hõlmab ka investeerimisühinguid.
Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele järgmise teabe iga nende jurisdiktsioonis tegutseva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kohta:
kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate järelevalve alla kuuluvate ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ nimed ja vara koguväärtus;
käesoleva direktiivi, direktiivi 2014/65/EL või määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaalide nimed ja vara koguväärtus ning tegevusalad, milleks nad on loa saanud;
selles liikmesriigis loodud iga ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja nimi ja liik, nagu on osutatud lõikes 3, ning selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, millesse ta kuulub.
Pädevad asutused tagavad, et iga nende jurisdiktsiooni kuuluv kolmanda riigi konsolideerimisgrupi ►C4 finantsinstitutsioon ◄ vastab ühele järgmistest tingimustest:
tal on ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja;
ta on ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja;
ta on ainus selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuv ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või
ta kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille varade koguväärtus liidus on väiksem kui 40 miljardit eurot.
Komisjon vaatab 30. detsembriks 2026 pärast Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerimist käesolevas artiklis ►C4 finantsinstitutsioonidele ◄ kehtestatud nõuded läbi ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
kas käesolevas artiklis sätestatud nõuded toimivad, on vajalikud ja proportsionaalsed ja kas muud meetmed oleksid sobivamad;
kas käesolevas artiklis ►C4 finantsinstitutsioonidele ◄ nõudeid tuleks muuta, et kajastada parimaid rahvusvahelisi tavasid.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab hiljemalt 28. juuniks 2021 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande kolmandate riikide filiaalide kohtlemise kohta liikmesriikide asjakohaste õigusaktide alusel. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
kas ja millises ulatuses erinevad liikmesriigiti nende õigusaktide kohased kolmandate riikide filiaalide üle teostatava järelevalve tavad;
kas kolmandate riikide filiaalide erinev kohtlemine võib põhjustada õiguslikku arbitraaži;
kas kolmandate riikide filiaale käsitlevat liikmesriikide korda oleks vaja rohkem ühtlustada ja kas see oleks asjakohane, eelkõige seoses oluliste kolmandate riikide filiaalidega.
Komisjon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve soovituste alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, kui see on asjakohane.
2.
PEATÜKK
Oluline osalus krediidiasutuses
Artikkel 22
Kavandatavast omandamisest teatamine ja selle hindamine
Pädevatel asutustel on alates teate ja kõikide dokumentide, mille lisamist liikmesriik artikli 23 lõikes 4 osutatud loetelu alusel nõuab, kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva („hindamisaeg”) aega artikli 23 lõikes 1 sätestatud hindamise („hindamine”) teostamiseks.
Teate kättesaamisel teatavad pädevad asutused kavandavale omandajale hindamisaja lõppkuupäeva.
Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. Peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidised täiendavat või selgitavat teavet nõudvad teabepäringud on pädevate asutuste kasutada nende äranägemisel, kuid nende tulemusena ei tohi hindamisaeg peatuda.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab lõigetes 9 ja 10 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 23
Hindamiskriteeriumid
Krediidiasutuse kavandava omandaja tõenäolist mõju arvestades ning selleks, et tagada omandatava krediidiasutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine, hindavad pädevad asutused artikli 22 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 22 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise rahastamise usaldusväärsust järgmiste kriteeriumide põhjal:
kavandava omandaja maine;
kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse majandustegevust juhtima asuva juhtorgani iga liikme maine, teadmised, oskused ja kogemused, nagu on sätestatud artikli 91 lõikes 1;
kavandava omandaja finantsseisundi tugevus, pidades eelkõige silmas omandatava krediidiasutuse olemasoleva ja kavandatava majandustegevuse laadi;
kas krediidiasutus suudab järgida käesoleval direktiivil ja määrusel (EL) nr 575/2013 põhinevaid ja vajaduse korral ka teistel liidu õigusaktidel, eriti direktiividel 2002/87/EÜ ja 2009/110/EÜ põhinevaid usaldatavusnõudeid ning nende järgimist jätkata; sealhulgas, kas konsolideerimisgrupil, mille osaks ta saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada tõhusalt teavet pädevate asutuste vahel ning määrata kindlaks ülesannete jaotuse pädevate asutuste vahel;
kas esineb põhjendatud kahtlus, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või rahastada terrorismi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) ( 5 ) artikli 1 tähenduses, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.
Artikkel 24
Koostöö pädevate asutuste vahel
Asjaomased pädevad asutused konsulteerivad hindamise käigus üksteisega täielikult, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:
krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses („eurofondi valitseja”), mis on tegevusloa saanud teises liikmesriigis või sektoris, mis erineb sektorist, milles kavandatav omandamine toimub;
sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või eurofondi valitseja emaettevõtja, mis on tegevusloa saanud teises liikmesriigis või sektoris, mis erineb sektorist, milles kavandatav omandamine toimub;
füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või eurofondi valitseja, mis on tegevusloa saanud teises liikmesriigis või sektoris, mis erineb sektorist, milles kavandatav omandamine toimub.
Artikkel 25
Teatamine loovutamise korral
Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on otsustanud olulise osaluse krediidiasutuses kas otseselt või kaudselt võõrandada, teatama sellest kirjalikult enne võõrandamist päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, näidates asjaomase osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevaid asutusi juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et tema osa hääleõigustes või kapitalis langeks alla 20 %, 30 % või 50 % või et krediidiasutus lakkaks olemast tema tütarettevõtja. Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % künnist, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule künnist üks kolmandik.
Artikkel 26
Teatamiskohustus ja karistused
Krediidiasutused, mille aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud turgudel, teatavad pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aktsionäride ja osanike nimed, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, nagu see on esitatud aktsionäride ja osanike üldkoosolekul või saadud nendele äriühingutele kehtestatud eeskirjade täitmise tulemusena, mille aktsiatega on lubatud kaubelda reguleeritud turgudel.
Sarnaseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida eelneva teatamise kohustust, nagu on sätestatud artikli 22 lõikes 1 ning võttes arvesse artikleid 65 kuni 70.
Kui osalus omandatakse pädeva asutuse vastuseisust hoolimata, näevad liikmesriigid olenemata mis tahes muudest karistustest ette vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need õigustühiseks tunnistada.
Artikkel 27
Olulise osaluse kriteeriumid
Et määrata kindlaks, kas artiklites 22, 25 ja 26 osutatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, võetakse arvesse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 9, 10 ja 11 osutatud hääleõigust ning samuti kõnealuse direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi.
Et määrata kindlaks, kas artiklis 26 osutatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, ei võta liikmesriigid arvesse hääleõigusi ega aktsiaid ja osasid, mida ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ võivad omada finantsinstrumentide emissiooni tagamisel või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õigusi ei teostata ega kasutata muul viisil selleks, et sekkuda emitendi juhtimisse ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
▼M6 —————
V
JAOTIS
ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED
1.
PEATÜKK
Üldpõhimõtted
Artikkel 33
Krediidiasutused
Liikmesriigid näevad ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artiklile 35, artikli 36 lõigetele 1, 2 ja 3, artikli 39 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 40 kuni 46 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid.
Artikkel 34
Finantseerimisasutused
Liikmesriigid näevad ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artiklile 35, artikli 36 lõigetele 1, 2 ja 3, artikli 39 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 40 kuni 46 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi finantseerimisasutused, olenemata sellest, kas tegemist on krediidiasutuse tütarettevõtjaga või vähemalt kahe krediidiasutuse ühisomandis oleva tütarettevõtjaga, mille asutamislepingus ja põhikirjas on lubatud tegelemine sellistel tegevusaladel ja mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema saadud liikmesriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
kõnealuste tegevusaladega peab tegelema sellesama liikmesriigi territooriumil;
emaettevõtjal või -ettevõtjatel peab olema 90 % või rohkem finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
pädevad asutused peavad olema veendunud, et emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; lisaks sellele peavad emaettevõtja või -ettevõtjad olema asjaomase päritoluliikmesriigi pädevate asutuste nõusolekul teatanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
finantseerimisasutus peab, eelkõige kõnealuste tegevusalade osas, kuuluma emaettevõtja või iga oma emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesoleva direktiivi VII jaotise 3. peatükile ning määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile, eriti kõnealuse määruse artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudeid silmas pidades, kõnealuse määruse IV osa kohase suurte riskipositsioonide kontrollimise ja kõnealuse määruse artiklites 89 ja 90 sätestatud osaluspiirangute puhul.
Päritoluliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmist ja annavad finantseerimisasutusele selle kohta tõendi, mis tuleb lisada artiklites 35 ja 39 osutatud teatisele.
2.
PEATÜKK
Krediidiasutuse asutamise õigus
Artikkel 35
Teatamise nõue ja pädevate asutuste vaheline suhtlemine
Liikmesriigid nõuavad, et iga teises liikmesriigis filiaali asutada sooviv krediidiasutus esitaks lõikes 1 osutatud teatamisel kõik järgmised andmed:
liikmesriik, mille territooriumil kavatsetakse filiaal asutada;
tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja filiaali organisatsiooniline ülesehitus;
aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada,
filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.
Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused teatavaks krediidiasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse ning omavahendite nõuete summa vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 87.
Erandina teisest lõigust teevad päritoluliikmesriigi pädevad asutused artiklis 34 osutatud juhul teatavaks finantseerimisasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse ning tema emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse koguriskipositsiooni, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõigetega 3 ja 4.
Andmete edastamisest keeldumine või vastamata jätmine annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 36
Tegevuse alustamine
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 37
Teave keeldumiste kohta
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele, mitu korda ja missugusel juhul on keeldutud artikli 35 ja artikli 36 lõike 3 kohase teabe edastamisest.
Artikkel 38
Filiaalide liitmine
Kõiki tegevuskohti, mille on teatavas liikmesriigis asutanud teises liikmesriigis peakontorit omav krediidiasutus, käsitatakse ühe filiaalina.
3.
PEATÜKK
Teenuste osutamise vabaduse kasutamine
Artikkel 39
Teatamise kord
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
4.
PEATÜKK
Vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste volitused
Artikkel 40
Aruandlusnõuded
Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik krediidiasutused, kellel on tema territooriumil filiaale, annavad neile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.
Selliseid aruandeid nõutakse üksnes teabe või statistilistel eesmärkidel, artikli 51 lõike 1 kohaldamiseks või kooskõlas käesoleva peatükiga järelevalve eesmärkidel. Neile kohaldatakse ametisaladuse nõuet, mis vastab vähemalt artikli 53 lõikes 1 osutatule.
Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad eelkõige nõuda krediidiasutustelt esimeses lõigus osutatud teavet, et kõnealused pädevad asutused saaksid hinnata, kas filiaal on oluline vastavalt artikli 51 lõikele 1.
Artikkel 41
Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetavad meetmed seoses tegevusega vastuvõtvas liikmesriigis
Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt artikli 50 alusel saadud teabe põhjal kindlaks, et krediidiasutus, millel on filiaal või mis osutab teenuseid tema territooriumil, vastab kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis toimuva tegevuse tõttu ühele järgmistest tingimustest, teavitavad nad päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi:
krediidiasutus ei järgi siseriiklikke õigusnorme, millega võetakse üle käesolev direktiiv, või määrust (EL) nr 575/2013;
on tõsine oht, et krediidiasutus ei järgi siseriiklikke õigusnorme, millega võetakse üle käesolev direktiiv, või määrust (EL) nr 575/2013.
Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad viivitamata vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus heastab õigusnormide rikkumise või võtab meetmed rikkumise ohu ära hoidmiseks. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teevad need meetmed viivitamata teatavaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.
Artikkel 42
Põhjendused ja teatamine
Artikli 41 lõike 1 või artikli 43 või 44 alusel võetud mis tahes meede, mis sisaldab karistusi või teenuste osutamise või asutamisvabaduse piiranguid, peab olema põhjendatud ning sellest tuleb teatada asjaomasele krediidiasutusele.
Artikkel 43
Ettevaatusabinõud
Kui päritoluliikmesriigi või muu mõjutatud liikmesriigi pädevatel asutustel on vastuväiteid ettevaatusabinõudele, mida on võtnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, võivad nad suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ja paluda abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb nimetatud artikli kohaselt, teeb ta 24 tunni jooksul mis tahes otsuse vastavalt nimetatud määruse artikli 19 lõikele 3. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti aidata pädevatel asutustel saavutada kokkulepet enda algatusel kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
Artikkel 44
Vastuvõtvate liikmesriikide volitused
Vastuvõtvad liikmesriigid võivad, sõltumata artiklitest 40 ja 41, neile käesoleva direktiiviga antud volituste rakendamiseks võtta vajalikke meetmeid oma territooriumil toime pandud selliste rikkumiste vältimiseks või nende eest karistamiseks, mis on vastuolus õigusnormidega, mis nad on vastu võtnud vastavalt käesolevale direktiivile või üldise heaolu huvides. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval krediidiasutusel uute tehingute algatamist antud liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 45
Meetmed pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist
Tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata vastuvõtva liikmesriigi pädevaid asutusi. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomast krediidiasutust algatamast uusi tehinguid kõnealuse riigi territooriumil ja kaitsta hoiustajate huve.
Artikkel 46
Reklaam
Käesoleva peatükiga ei takistata mingil moel krediidiasutustel, mille peakontorid asuvad teistes liikmesriikides, reklaamida oma teenuseid vastuvõtvas liikmesriigis kõigi võimalike sidevahendite abil vastavalt sellise reklaami vormi ja sisu käsitlevatele üldise heaolu huvides vastu võetud eeskirjadele.
VI
JAOTIS
SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA
Artikkel 47
Kolmandate riikide filiaalidest teatamine ja neid filiaale omavate krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused
Liikmesriigid nõuavad kolmandas riigis peakontorit omavate krediidiasutuste filiaalidelt, et nad esitaksid vähemalt üks kord aastas pädevatele asutustele järgmise teabe:
kogu nende vara, mis vastab selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaali tegevusele;
teave filiaalile kättesaadava likviidse vara kohta, eriti sellise likviidse vara kättesaadavuse kohta, mis on liikmesriikide vääringutes;
filiaali käsutuses olevad omavahendid;
filiaali hoiustajate jaoks kehtiv hoiuste tagamise kord;
riskijuhtimise kord;
juhtimise korraldus, kaasa arvatud filiaali tegevuses võtmekohtadel olevad isikud;
filiaali hõlmavad finantsseisundi taastamise kavad ja
kogu muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et võimaldada põhjalikult jälgida filiaali tegevust.
Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet järgmisest:
kõik filiaalide tegevusload, mis on antud kolmandas riigis peakontorit omavatele krediidiasutustele ja kõik nende tegevuslubade edasised muudatused;
kolmandas riigis paiknevate peakontoritega krediidiasutuste tegevusloa saanud filiaalide varade ja kohustuste kogu vara korrapäraste aruannete alusel;
selle kolmanda riigi konsolideerimisgrupi nimi, millesse tegevusloa saanud filiaal kuulub.
Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kõikide liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi filiaalide loetelu, märkides ära liikmesriigid, kus neil on tegevusluba.
Euroopa Pangandusjärelevalve hõlbustab käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel pädevate asutuste vahelist koostööd, kaasa arvatud selleks, et kontrollida, kas artikli 21b lõikes 4 osutatud piirmäär on saavutatud.
Artikkel 48
Konsolideeritud järelevalve alane koostöö kolmandate riikide järelevalveasutustega
Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel pöörduda nõukogu poole ettepanekuga pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks järgmiste üksuste üle:
►C3 finantsinstitutsioonid ◄ , mille emaettevõtjate peakontorite asukoht on kolmandas riigis,
Lõikes 1 osutatud kokkulepetega püütakse eelkõige tagada, et:
liikmesriikide pädevatele asutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada konsolideeritud finantsseisundil põhinevat järelevalvet liidus asuvate krediidiasutuste, investeerimisühingute, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate üle, mille tütarettevõtjad on kolmandates riikides asuvad krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused või mis omavad neis osalust;
kolmandate riikide järelevalveasutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada järelevalvet emaettevõtjate üle, mille peakontorite asukoht on nende territooriumil ja mille tütarettevõtjad on ühes või mitmes liikmesriigis asuvad krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused või mis omavad neis osalust;
Euroopa Pangandusjärelevalve on võimeline hankima liikmesriikide pädevatelt asutustelt teavet, mis on saadud kolmandate riikide asutustelt kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.
VII
JAOTIS
USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE
1.
PEATÜKK
Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted
Artikkel 49
Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste pädevus
Artikkel 50
Järelevalvealane koostöö
Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole nõus vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste võetavate meetmetega, võivad nad suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 ja paluda temalt abi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb nimetatud artikli alusel, teeb ta otsuse ühe kuu jooksul.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 51
Olulised filiaalid
Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb käsitada olulisena, arvestades eelkõige järgmist:
asjaolu, kas filiaali hoiuste turuosa ületab vastuvõtvas liikmesriigis 2 %;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju vastuvõtva liikmesriigi süsteemsele likviidsusele ja maksesüsteemidele ning kliiringu- ja arveldussüsteemidele;
filiaali suurus ja tähtsus sõltuvalt klientide arvust vastuvõtva liikmesriigi pangandussektori ja finantssüsteemi kontekstis.
Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ja, juhul kui kohaldatakse artikli 112 lõiget 1, ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ teevad kõik endast oleneva, et jõuda filiaali olulisena käsitamise suhtes ühise otsuseni.
Kui kahe kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse esitamisest ei jõuta ühise otsuseni, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused järgmise kahe kuu jooksul vastu oma otsuse selle kohta, kas filiaal on oluline. Oma otsuses võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused arvesse ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kõiki seisukohti ja reservatsioone.
Kolmandas ja neljandas lõigus osutatud otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse eraldi dokumendis, mis edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele ning neid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes liikmesriikides.
Filiaali olulisena käsitamine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste õigusi ja kohustusi.
Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus saab teadlikuks eriolukorrast ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ , nagu on osutatud artiklis 114 lõikes 1, hoiatab ta viivitamata artikli 58 lõikes 4 ja artikli 59 lõikes 1 osutatud asutusi.
Päritoluliikmesriigi pädevad asutused teevad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, kus on asutatud olulised filiaalid, teatavaks kõnealuste filiaalidega ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ riskihindamise tulemused, nagu on osutatud artiklis 97 ning, kui see on kohaldatav, artikli 113 lõikes 2. Samuti edastavad nad otsused artiklite 104 ja 105 alusel, kui kõnealused hinnangud ja otsused on asjaomaste filiaalide puhul olulised.
Päritoluliikmesriigi pädevad asutused konsulteerivad nende vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutustega, kus on asutatud olulised filiaalid, artikli 86 lõikega 11 nõutud operatiivsete sammude üle, kui see on oluline vastuvõtva liikmesriigi valuuta likviidsusriski seisukohast.
Kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole konsulteerinud vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega või kui pärast sellist konsulteerimist jäävad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused seisukohale, et artikli 86 lõikes 11 nõutud operatiivsed sammud ei ole piisavad, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 ja paluda temalt abi.
Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate asutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele artiklis 7 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustusi.
Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab kõigile kolleegiumi liikmetele eelnevalt igakülgset teavet kõnealuste koosolekute korraldamise, peamiste arutatavate küsimuste ja kaalutavate tegevuste kohta. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel tehtud otsustest või rakendatud meetmetest.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 52
Teises liikmesriigis asutatud filiaalide kohapealne kontroll
Artikkel 53
Ametisaladus
Konfidentsiaalset teavet, mida sellised isikud, audiitorid või eksperdid saavad, võidakse avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.
Sellest olenemata võib krediidiasutuse pankroti või sundlikvideerimise korral tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes on seotud kõnealuse krediidiasutuse päästmise katsetega.
Artikkel 54
Konfidentsiaalse teabe kasutamine
Pädevad asutused, kes saavad konfidentsiaalset teavet artikli 53 alusel, kasutavad seda ainult oma ametikohustuste täitmisel ja järgmistel eesmärkidel:
krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimuste täitmise kontrollimine ning konsolideerimata või konsolideeritud kontrolli lihtsustamine ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ tegevuse üle, pidades eriti silmas likviidsuse, maksevõime, riskide kontsentreerumise, juhtimis- ja raamatupidamistava ning sisekontrolli mehhanismide kontrollimist;
karistuste kehtestamine;
kaebuse esitamine pädeva asutuse otsuse kohta, sealhulgas artikli 72 kohased kohtuasjad;
kohtuasjades, mis on algatatud vastavalt liidu õigusaktidega kehtestatud krediidiasutusi käsitlevatele erisätetele.
Artikkel 54a
Artiklid 53 ja 54 ei mõjuta Euroopa Parlamendile ELi toimimise lepingu artikliga 226 antud uurimiste korraldamise pädevust.
Artikkel 55
Koostöölepingud
Liikmesriigid ja Euroopa Pangandusjärelevalve võivad vastavalt määruse (EL) nr1093/2010 artiklile 33 sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutuste või asutuste või organitega kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 56 ja artikli 57 lõikega 1teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe ametisaladuse hoidmise kohustus on vähemalt samaväärne, kui on osutatud käesoleva direktiivi artikli 53 lõikes 1. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema kõnealuste asutuste või organite järelevalveülesande täitmine.
Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.
Artikkel 56
Teabe vahetamine asutuste vahel
Artikli 53 lõige 1 ja artikkel 54 ei välista teabevahetust pädevate asutuste vahel liikmesriigi piires, või eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel või pädevate asutuste ja järgmiste asutuste vahel nende järelevalvefunktsioonide täitmisel:
asutused, kes vastutavad muude finantssektori üksuste järelevalve eest, ning need asutused, kes vastutavad finantsturgude järelevalve eest;
asutused või organid, kes vastutavad finantssüsteemi stabiilsuse säilitamise eest liikmesriikides makrotasandi usaldatavusnõuete rakendamisega;
organid või asutused, kes tegelevad saneerimisega finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmise eesmärgil;
►C3 finantsinstitutsioonide ◄ lepingulised või omaalgatuslikud kaitseskeemid, millele osutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7;
organid, kes tegelevad ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega;
isikud, kes vastutavad ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kindlustusandjate ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustusliku auditeerimise eest;
asutused, kes vastutavad järelevalve eest selle üle, kuidas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 9 ) artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 osutatud kohustatud isikud täidavad kõnealuse direktiivi nõudeid, ja rahapesu andmebürood;
pangandusgrupi struktuurilist eraldatust käsitlevate õigusnormide kohaldamise eest vastutavad pädevad asutused või organid.
Artikli 53 lõige 1 ja artikkel 54 ei välista hoiuste tagamise skeeme ja investeeringute tagamise skeeme haldavatele organitele nende ametikohustuste täitmiseks vajaliku teabe avaldamist.
Saadud teabe suhtes kehtivad igal juhul ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt võrdsed artikli 53 lõikes 1 osutatuga.
Artikkel 57
Teabevahetus järelevalveorganitega
Olenemata artiklitest 53, 54 ja 55 tagavad liikmesriigid teabevahetuse toimumise pädevate asutuste ja selliste asutuste vahel, kes vastutavad:
nende organite järelevalve eest, kes on seotud ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ lepinguliste või omaalgatuslike kaitseskeemide järelevalve eest;
nende isikute järelevalve eest, kellele on ülesandeks tehtud krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslik auditeerimine.
Lõikes 1 osutatud juhtudel nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
teavet vahetatakse lõikes 1 osutatud järelevalve ülesande täitmiseks;
saadud teabe kohta kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt võrdsed artikli 53 lõikes 1 osutatuga;
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see ainult selgesõnalisel kokkuleppel teabe avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.
Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
teavet vahetatakse äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamiseks ja uurimiseks;
saadud teabe kohta kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt võrdsed artikli 53 lõikes 1 osutatuga;
kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see ainult selgesõnalisel kokkuleppel teabe avaldanud pädevate asutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.
Artikkel 58
Teabe edastamine seoses raha-, hoiuste kaitse, süsteemsete ja makseaspektidega
Mitte miski käesolevas peatükis ei takista pädevat asutust edastamast teavet oma ülesannete täitmise eesmärgil järgmistele asutustele:
EKPSi keskpangad ja muud samalaadsete ülesannetega organid, kui need tegutsevad rahaasutusena, kui kõnealune teave käsitleb nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmist, sealhulgas rahapoliitika teostamist ja sellega seotud likviidsuse tagamist, makse-, kliirimis- ja arveldussüsteemide järelevalvet ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamist;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ lepingulised või omaalgatuslikud kaitseskeemid;
vajaduse korral muud maksesüsteemide järelevalve eest vastutavad asutused;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 10 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustusjärelevalve”) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, kui kõnealune teave on oluline määruste (EL) nr 1092/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 kohaste ülesannete täitmiseks.
Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid et kaotada tõkked, mis takistavad pädevat asutust edastamast teavet kooskõlas esimese lõiguga.
Artikkel 58a
Teabe edastamine rahvusvahelistele organisatsioonidele
Olenemata artikli 53 lõikest 1 ja artiklist 54 võivad pädevad asutused käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud tingimuste täitmise korral edastada teatavat teavet järgmistele üksustele või jagada nendega teatavat teavet:
Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank finantssektori hindamisprogrammi tarbeks läbi viidavate hindamiste jaoks;
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks;
finantsstabiilsuse nõukogu tema järelevalvefunktsiooni täitmiseks.
Pädevad asutused võivad konfidentsiaalset teavet jagada üksnes asjaomase organisatsiooni sõnaselge taotluse alusel, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
taotlus on nõuetekohaselt põhjendatud, võttes arvesse taotleva organisatsiooni poolt kooskõlas tema põhikirjajärgsete volitustega täidetavaid konkreetseid ülesandeid;
taotlus on taotletava teabe olemuse, ulatuse ja vormingu ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne;
taotletav teave on rangelt vajalik taotleva organisatsiooni konkreetsete ülesannete täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgsete ülesannete jaoks;
teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega;
teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed artikli 53 lõikes 1 osutatud nõuetega.
Artikkel 59
Teabe edastamine teistele üksustele
►C3 Sellistel tingimustel võib teavet edastada siiski vaid usaldatavusnõuete täitmise järelevalveks ning finantsinstitutsioonide maksejõuetuse ärahoidmise ja nende kriisilahenduse korral. ◄ Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed artikli 53 lõikes 1 osutatud nõuetega.
Artikli 114 lõikes 1 osutatud eriolukorras peavad liikmesriigid pädevatel asutustel võimaldama edastada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asutustele olulist teavet kõikides asjaomastes liikmesriikides.
Liikmesriigid võivad lubada avaldada teatavat ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud teavet oma liikmesriigi parlamendikomisjonidele, oma liikmesriigi kontrollikodadele ja oma liikmesriigi teistele sarnastele üksustele järgmiste tingimuste alusel:
kõnealustel üksustel on siseriiklikus õiguses sätestatud pädevus uurida selliste asutuste tegevust, kes vastutavad ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve eest või sellist järelevalvet käsitleva õiguse välja töötamise eest;
teave on rangelt vajalik punktis a osutatud volituse täitmiseks;
teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaseid ametisaladuse nõudeid, mis on vähemalt võrdväärsed artikli 53 lõikes 1 osutatud nõuetega;
kui teave pärineb teisest liikmesriigist, avaldatakse see üksnes teabe edastanud pädevate asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.
Kui usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud teabe avalikustamine hõlmab isikuandmete töötlemist, järgivad esimeses lõigus osutatud üksused andmete töötlemisele kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.
Artikkel 60
Kohapealse kontrolli käigus saadud teabe avalikustamine
Liikmesriigid tagavad, et artikli 52 lõike 3, artikli 53 lõike 2 ja artikli 56 alusel saadud teave ning artikli 52 lõigetes 1 ja 2 osutatud kohapealse kontrollimise käigus saadud teave avalikustatakse artikli 59 alusel ainult siis, kui selleks on selgesõnaline nõusolek andmed avalikustanud pädevatelt asutustelt või selle liikmesriigi pädevatelt asutustelt, kus toimus kohapealne kontroll.
Artikkel 61
Kliirimis- ja arveldusteenustega seotud teabe avalikustamine
Artikkel 62
Isikuandmete töötlemine
Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi kohaldamisel toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja asjakohasel juhul kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 63
Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused
Liikmesriigid sätestavad, et kõik isikud, kellele on antud luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) ( 12 ), ning kes täidavad ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 13 ) artiklis 51, nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ( 14 ) artiklis 37 või direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 73 kirjeldatud või muid seadusjärgseid tööülesandeid, on vähemalt kohustatud kohe teavitama pädevaid asutusi kõigist ülesannete täitmise jooksul neile isikutele teatavaks saanud kõnealust ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis võivad:
anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest;
mõjutada ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse jätkumist,
viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või märkustega kinnitamiseni.
Liikmesriigid näevad ette vähemalt selle, et esimeses lõigus nimetatud isik on samuti kohustatud ette kandma kõikidest esimeses lõigus kirjeldatud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest või otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt märkimisväärsed sidemed ►C3 finantsinstitutsiooniga ◄ , kus ta kõnealuseid tööülesandeid täidab.
Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad nõuda esimeses lõigus osutatud isiku asendamist, kui see isik rikub oma kohustusi, mis tulenevad esimesest lõigust.
Artikkel 64
Järelevalve- ja karistuste määramise volitused
Pädevad asutused kasutavad oma järelevalve- ja karistuste määramise volitusi kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega järgmiselt:
vahetult;
koostöös teiste asutustega;
enda vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;
suunates küsimuse pädevatele kohtuasutustele.
Artikkel 65
Halduskaristused ja muud haldusmeetmed
Pädevatele asutustele tuleb anda kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud teabe kogumise volitused ja uurimisvolitused. Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud asjakohaseid sätteid, hõlmab see järgmisi volitusi:
volitus nõuda, et järgmised füüsilised või juriidilised isikud esitavad kogu teabe, mis on vajalik pädevate asutuste ülesannete täitmiseks, sealhulgas korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaksmääratud kujul esitatav teave järelevalve või sellega seotud statistilistel eesmärkidel:
asjaomases liikmesriigis asutatud ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ ;
asjaomases liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtjad;
asjaomases liikmesriigis asutatud segafinantsvaldusettevõtjad;
asjaomases liikmesriigis asutatud segavaldusettevõtjad;
alapunktides i kuni iv osutatud üksustesse kuuluvad isikud;
alapunktides i kuni iv osutatud üksuste tööülesandeid või tegevusi teostavad allhankijatest kolmandad isikud;
volitus teha kõiki vajalikke uurimistoiminguid iga asjaomases liikmesriigis asutatud või asuva punkti a alapunktides i kuni vi osutatud isiku suhtes, kui on vaja teostada pädevate asutuste ülesandeid, sealhulgas:
õigus nõuda dokumentide esitamist;
uurida punkti a alapunktides i kuni vi osutatud isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha sellistest dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
saada punkti a alapunktides i kuni vi osutatud isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi, ning
küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;
volitus korraldada vastavalt liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele punkti a alapunktides i kuni vi osutatud juriidiliste isikute tööruumides ja muude konsolideeritud järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides vajalikke kohapealseid kontrolle, kui pädev asutus teostab konsolideeritud järelevalvet, tingimusel et asjaomaseid pädevaid asutusi teavitatakse sellest ette. Kui kohapealse kontrolli tegemiseks on siseriiklike eeskirjade kohaselt vaja kohtuasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks.
Artikkel 66
Halduskaristused ja muud haldusmeetmed tegevusloa andmise ja olulise osaluse omandamise nõuete rikkumise eest
Liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud halduskaristused ja muud haldusmeetmed vähemalt seoses järgmisega:
avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamine asutuse poolt, kes ei ole krediidiasutus, rikkudes artiklit 9;
vähemalt ühe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevusega tegelemine ja nimetatud artiklis sätestatud künnise täitmine krediidiasutuse tegevusluba omamata;
krediidiasutusena tegevuse alustamine, ilma selleks tegevusluba saamata, rikkudes artiklit 9;
otseselt või kaudselt olulise osaluse omandamine krediidiasutuses või krediidiasutuses olulise osaluse otsene või kaudne suurendamine, mille tulemusel hääleõiguste või omatava kapitali osakaal ulatuks artikli 22 lõikes 1 osutatud künnisteni või ületaks neid, või nii, et krediidiasutusest saaks tütarettevõtja, ilma et teavitataks kirjalikult selle krediidiasutuse pädevaid asutusi, milles kavatsetakse olulist osalust omandada või seda suurendada, hindamisperioodi jooksul või hoolimata pädevate asutuste vastuseisust, rikkudes artikli 22 lõiget 1;
otseselt või kaudselt olulise osaluse võõrandamine krediidiasutuses või krediidiasutuses sellise olulise osaluse otsene või kaudne vähendamine, mille tulemusena hääleõiguste või omatava kapitali osakaal väheneks allapoole artiklis 25 osutatud künniseid, või nii, et krediidiasutus ei oleks enam tütarettevõtja, ilma et pädevaid asutusi teavitataks kirjalikult;
heakskiidu taotlemata jätmine, rikkudes artiklit 21a, või kõnealuse artikli muu nõude rikkumine.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist:
avalik teadaanne, milles on identifitseeritud vastutav füüsiline isik, krediidiasutus, investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja rikkumise laad;
korraldus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;
juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest, kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316;
füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 17. juulist 2013
rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata;
lõikes 1 sätestatud rikkumiste eest vastutava(te) aktsionäri(de) või osaniku (osanike) hääleõiguse peatamine.
Kui esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane brutotulu selline brutotulu, mis tuleneb põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest
Artikkel 67
Muud sätted
Käesolevat artiklit kohaldatakse vähemalt igal järgmisel asjaolul:
►C3 finantsinstitutsioon ◄ on saanud tegevusloa valeandmete esitamise teel või mis tahes muul seadusvastasel viisil;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ , olles saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tulemusel osalused ületavad või langevad alla artikli 22 lõikes 1 või artiklis 25 osutatud künnise, ei teata kõnealusest omandamisest või võõrandamisest pädevatele asutustele, rikkudes artikli 26 lõike 1 esimest lõiku;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ , mis on loetletud reguleeritud turgude loetelus, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab avaldama vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artiklile 47, ei teata pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aktsionäride või liikmete nimesid, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, rikkudes käesoleva direktiivi artikli 26 lõike 1 teist lõiku;
►C3 finantsinstitutsioonil ◄ puudub pädevate asutuste nõutav juhtimiskord vastavalt siseriiklikele sätetele, millega võetakse üle artikli 74 sätted;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta, rikkudes kõnealuse määruse artikli 99 lõiget 1;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei täida aruandekohustust või esitab pädevatele asutustele seoses määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 101 osutatud andmetega puudulikku või ebaõiget teavet;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet suure riskide kontsentreerumise kohta, rikkudes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 394 lõiget 1;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet likviidsuse kohta, rikkudes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikeid 1 ja 2;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet finantsvõimenduse määra kohta, rikkudes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 430 lõiget 1;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei hoia korduvalt või pidevalt likviidseid varasid, rikkudes määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 412;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsioon ületab piirmäärasid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 395;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ väärtpaberistamise positsiooni krediidirisk ei vasta tingimustele, rikkudes määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 405;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei avalda nõutud teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet, rikkudes määruse (EL) nr 575/2013 artikli 431 lõikeid 1, 2 ja 3 või artikli 451 lõiget 1;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ teeb väljamakseid ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, rikkudes käesoleva direktiivi artiklit 141, ►C2 või juhul, kui määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 28, 52 või 63 keelatakse omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele niisuguste väljamaksete tegemine; ◄
►C3 finantsinstitutsioon ◄ on tunnistatud vastutavaks direktiivi 2005/60/EÜ kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete raske rikkumise eest;
►C3 finantsinstitutsioon ◄ on lubanud ühel või mitmel isikul, kes ei vasta artikliga 91 kehtestatud nõuetele, saada või jääda juhtorgani liikmeks;
emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ei võta meetmeid, mis võivad olla nõutavad, et tagada kooskõla määruse (EL) nr 575/2013 III, IV, VI või VII osas sätestatud või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 kohaselt kehtestatud usaldatavusnõuetega konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel.
Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist:
avalik teadaanne, milles on nimetatud vastutav füüsiline isik, krediidiasutus, investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja rikkumise laad;
korraldus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ puhul tegevusloa kehtetuks tunnistamine vastavalt artiklile 18;
juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316;
füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 17. juulist 2013 seisuga;
rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealune kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata.
Kui esimese lõigu punktis e osutatud ettevõtja on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane kogutulu selline kogutulu, mis tuleneb põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest.
Artikkel 68
Halduskaristuste avaldamine
Kui liikmesriigid lubavad avaldada teavet edasikaevatud karistuste kohta, avaldavad pädevad asutused põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebisaidil ka teabe kaebuse seisu ja tulemuse kohta.
Pädevad asutused avaldavad teavet karistuste kohta anonüümselt kooskõlas siseriikliku õigusega järgmistel juhtudel:
kui karistus on määratud füüsilisele isikule ning pärast kohustuslikku eelnevat hindamist leitakse, et isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne;
kui avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;
kui avaldamine põhjustaks niivõrd, kuivõrd seda on võimalik kindlaks teha, asjaomastele ►C3 finantsinstitutsioonidele ◄ või füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju.
Kui esimeses lõigus osutatud asjaolusid mõistliku aja möödudes tõenäoliselt enam ei esine, võib lõike 1 alusel ettenähtud avaldamise selle ajavahemiku võrra edasi lükata.
Artikkel 69
Karistusi käsitleva teabe vahetamine ja keskse andmebaasi pidamine Euroopa Pangandusjärelevalve poolt
Artikkel 70
Karistuste tõhus kohaldamine ja karistuste määramise volituste kasutamine pädevate asutuste poolt
Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või muu haldusmeetme laadi ja rahalise halduskaristuse suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas, kui see on kohane:
rikkumise raskusaste ja kestus;
rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;
rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku finantsseisund, millele osutab näiteks juriidilise isiku kogukäive või füüsilise isiku aastane sissetulek;
rikkumise toime pannud vastutava füüsilise või juriidilise isiku teenitud kasumi või välditud kahju suurus, kui seda saab kindlaks teha;
rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks teha;
rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;
rikkumise toime pannud füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised;
rikkumise mis tahes võimalikud süsteemsed tagajärjed.
Artikkel 71
Rikkumistest teatamine
Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:
rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ nende töötajate asjakohane kaitse, kes teatavad asutuses toime pandud rikkumistest, vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;
selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teatab rikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav rikkumise toimepanemise eest, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;
selged eeskirjad, millega tagatakse, et ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ toime pandud rikkumistest teatanud isiku konfidentsiaalsus on igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse kohaselt nõutakse edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames selle avalikustamist.
Sellise kanali võib luua ka sotsiaalpartnerite poolt sõlmitavate kokkulepetega. Kohaldatakse samasugust kaitset, nagu on osutatud lõike 2 punktides b, c ja d.
Artikkel 72
Kaebuse esitamise õigus
Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele või määrusele (EL) nr 575/2013 tehtud otsuste ja võetud meetmete puhul on õigus esitada kaebus. Samuti tagavad liikmesriigid, et kaebuse võib esitada, kui otsust ei tehta kuue kuu jooksul alates sellise tegevusloa taotluse esitamisest, mis sisaldab kogu käesoleva direktiivi üle võtvates siseriiklikes õigusnormides nõutavat teavet.
2.
PEATÜKK
Läbivaatamine
Artikkel 73
Sisemine kapital
►C3 Finantsinstitutsioonid ◄ peavad kehtestama põhjalikud, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali kogusumma, liigid ja koosseis komponentide lõikes, mida nad peavad piisavaks, et katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset.
Need strateegiad ja protsessid tuleb korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus asjaomase ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes.
Artikkel 74
Sisejuhtimine ning maksevõime taastamise kavad ja kriisilahenduskavad
Esimeses lõigus osutatud tasustamispoliitika ja -tavad peavad olema sooneutraalsed.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ sooneutraalse tasustamispoliitika kohta.
Kahe aasta jooksul pärast teises lõigus nimetatud suuniste avaldamist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevate asutuste kogutud teabe põhjal aruande sooneutraalse tasustamispoliitika kohaldamise kohta ►C4 finantsinstitutsioonides ◄ .
Artikkel 75
Tasustamispoliitika järelevalve
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, et töötada välja tasustamispoliitika suunised, mida rakendatakse selliste töötajate kategooriate puhul, kes osalevad investeerimisteenuste osutamises ja investeerimistegevuses direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses.
Euroopa Pangandusjärelevalve kasutab vastavalt lõikele 1 pädevatelt asutustelt saadud teavet tasustamispoliitika suundumuste ja tavade võrdlusuuringuks liidu tasandil.
Artikkel 76
Riskide käsitlemine
Riskikomisjon nõustab juhtorganit seoses ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ üldise praeguse ja tulevase riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab juhtorganit, teostades järelevalvet kõnealuse strateegia rakendamise üle kõrgema juhtkonna poolt. Juhtorganil lasub üldine vastutus riskide eest.
Riskikomisjon kontrollib, kas klientidele pakutavate varade ja kohustuste hinnas võetakse täielikult arvesse ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ ärimudelit ja riskistrateegiat. Juhul kui riskid ei kajastu asjakohaselt hindades kooskõlas ärimudeli ja riskistrateegiaga, esitab riskikomisjon juhtorganile paranduskava.
Pädevad asutused võivad lubada ►C3 finantsinstitutsioonil ◄ , keda ei peeta esimese lõigu kohaselt oluliseks, ühendada riskikomisjon direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 41 osutatud auditikomisjoniga. Ühendkomisjoni liikmetel on nii riskikomisjoni kui auditikomisjoni puhul nõutavad teadmised, oskused ja asjatundlikkus.
Järelevalveülesannet täitev juhtorgan, ja kui riskikomisjon on loodud, siis riskikomisjon, määrab kindlaks saadava teabe laadi, hulga, vormi ja selle esitamise sageduse. Selleks et aidata luua usaldusväärseid tasustamispõhimõtteid ja -tavasid, kontrollib riskikomisjon töötasukomisjoni ülesandeid mõjutamata, kas tasustamissüsteemiga pakutavates stiimulites võetakse arvesse riski, kapitali, likviidsust ning tulude tõenäosust ja ajastust.
Liikmesriigid tagavad, et riskijuhtimise funktsiooni täitja tagab kõigi oluliste riskide kindlaksmääramise, mõõtmise ja nendest nõuetekohaselt teatamise. Nad tagavad, et riskijuhtimise funktsiooni täitja on aktiivselt kaasatud ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ riskistrateegia väljatöötamisse ja riskijuhtimist käsitlevate oluliste otsuste tegemisse ning et ta on võimeline andma täieliku ülevaate ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ kõikidest riskidest.
Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et riskijuhtimise funktsiooni täitja saab anda otse aru järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile sõltumatult kõrgemast juhtkonnast ning, kui see on asjakohane, tõstatama probleeme ja hoiatama juhtorganit, kui ilmnevad konkreetsed riskisuundumused, mis ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ ohustavad või võivad ohustada, ilma et see piiraks juhtorgani kohustusi nii järelevalvefunktsiooni kui ka juhtimisfunktsiooni täitmisel käesoleva direktiivi ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt.
Riskijuhtimise funktsiooni täitja juht on kõrgema astme sõltumatu juht, kes selgelt vastutab riskijuhtimise funktsiooni täitmise eest. Kui ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laad, ulatus ja keerukus ei õigusta eraldi isiku määramist, võib teine kõrgema astme juht asutuse sees täita seda funktsiooni, eeldusel et puudub huvide konflikt.
Riskijuhtimise funktsiooni täitvat juhti ei eemaldata ilma järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani eelneva heakskiiduta ning tal on vajaduse korral vahetu juurdepääs järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile.
▼M6 —————
Artikkel 77
Sisemeetodid omavahendite nõuete arvutamiseks
Käesolev artikkel ei piira määruse (EL) nr 575/2013 kolmanda osa IV jaotise 5. peatüki 1.–5. jaos sätestatud kriteeriumide täitmist.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 78
Omavahendite nõuete arvutamiseks mõeldud sisemeetodite järelevalve võrdlus
Pädevad asutused jälgivad ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ poolt lõike 1 kohaselt esitatava teabe põhjal vajadusel riskiga kaalutud vara või omavahendite nõuete suurusvahemikke (välja arvatud seoses operatsiooniriskiga) selliste riskipositsioonide või võrdlusportfellis tehtavate tehingute puhul, mis tulenevad nende ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ sisemeetoditest. Pädevad asutused hindavad vähemalt kord aastas nende meetodite kvaliteeti, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:
meetodid, mille puhul sama riskipositsiooni korral ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes;
meetodid, mille puhul on omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väiksed erinevused ja mille puhul alahinnatakse oluliselt ja süstemaatiliselt omavahendite nõudeid.
Euroopa Pangandusjärelevalve koostab aruande, et abistada pädevaid asutusi sisemeetodite kvaliteedi hindamisel lõikes 2 osutatud teabe põhjal.
Pädevad asutused tagavad, et nende otsused lõikes 4 osutatud parandusmeetmete asjakohasuse kohta vastavad põhimõttele, et selliste meetmete puhul tuleb säilitada sisemeetodi eesmärgid, ja seega:
ei põhjusta parandusmeetmed standardiseerimist ega meetodite eelistamist;
ei looda parandusmeetmetega valesid stiimuleid või
parandusmeetmed ei põhjusta n-ö karjakäitumist.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
lõike 3 kohaselt tehtud hinnangute jagamise kord pädevate asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel;
standardid pädevate asutuste poolt tehtavate hindamiste kohta, millele on osutatud lõikes 3.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks
lõikes 2 osutatud aruannete puhul liidus kasutatav vorm, määratlused ja infotehnoloogilised lahendused;
lõikes 1 osutatud võrdlusportfell või -portfellid.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 79
Krediidirisk ja vastaspoole risk
Pädevad asutused tagavad järgmise:
laenu antakse kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel ning laenu kinnitamise, laenutingimuste muutmise, uuendamise ja refinantseerimise kord määratakse üheselt kindlaks;
►C3 finantsinstitutsioonidel ◄ on kehtestatud sisemeetodid, mis võimaldavad neil hinnata positsioonide krediidiriski üksikute võlgnike, väärtpaberite või väärtpaberistamise positsioonide suhtes, samuti krediidiriski portfelli tasandil. Eelkõige ei tohi sisemeetodid tugineda üksnes ja mehhaaniliselt välisreitingutele. Kui omavahendite nõuded põhinevad reitinguagentuuri reitingul või tõsiasjal, et riskipositsioonil puudub reiting, ei vabasta see ►C3 finantsinstitutsioone ◄ kohustusest täiendavalt kaalumast muud asjakohast teavet, et hinnata oma sisemist kapitali allokeerimist;
►C3 finantsinstitutsioonide ◄ erinevate krediidiriskidega portfellide ja riskipositsioonide pidev haldamine ja kontroll muu hulgas probleemsete laenude välja selgitamiseks ja juhtimiseks ning väärtuste asjakohaseks korrigeerimiseks ja eraldiste tegemiseks toimub tõhusate süsteemide kaudu;
krediidiportfellid on piisavalt hajutatud, arvestades ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ sihtturge ja üldist laenustrateegiat.
Artikkel 80
Jääkrisk
Pädevad asutused tagavad, et riski, et ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kasutatavad tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikad osutuvad oodatust vähem tõhusaks, käsitletakse ja ohjatakse muu hulgas kirjalike põhimõtete ja protseduuridega.
Artikkel 81
Kontsentratsioonirisk
Pädevad asutused tagavad, et kontsentratsiooniriski, mis tekib nõuetest iga vastaspoole, sealhulgas kesksete vastaspoolte, omavahel seotud vastaspoolte gruppide ning samas majandusharus või geograafilises piirkonnas tegutsevate vastaspoolte vastu või mis tuleneb samast tegevusest või kaubast, samuti krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, sealhulgas suurtest kaudsetest krediidiriskile avatud positsioonidest tulenevaid riske (näiteks seoses tagatise ühe andjaga), käsitletakse ja ohjatakse muu hulgas kirjalike põhimõtete ja protseduuridega.
Artikkel 82
Väärtpaberistamise risk
Artikkel 83
Tururisk
►C3 Finantsinstitutsioonidel ◄ , kes on, arvutades omavahendite nõudeid positsiooniriski jaoks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2. peatükile, tasaarveldanud oma positsioone ühes või enamas aktsiaindeksi koosseisus olevas aktsias ühe või enama aktsiaindeksifutuuri positsiooni või muu aktsiaindeksitoote vastu, peab olema piisavalt sisemist kapitali, et katta kahjumi alusriski, mis tuleneb sellest, et futuuri või muude toodete väärtus ei muutu täielikus kooskõlas selle koosseisus olevate aktsiate väärtusega; ►C3 finantsinstitutsioonidel ◄ peab olema piisavalt sisemist kapitali ka juhul, kui neil on aktsiaindeksifutuurides vastandpositsioone, mille lõpptähtaeg ega koosseis ega mõlema kombinatsioon ei ole identsed.
Kasutades määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 345 esitatud käsitlust, tagavad ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ , et neil on piisav sisemine kapital kahjumiriski katmiseks esialgse kohustuse võtmise ja järgmise pangapäeva vahelisel ajal.
Artikkel 84
Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised, et täpsustada kriteeriume järgmiste jaoks:
krediidiasutuse või investeerimisühingu sisesüsteemis lõikes 1 osutatud riskide hindamine;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt lõikes 1 osutatud riskide väljaselgitamine, juhtimine ja maandamine;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt lõikes 2 osutatud riskide hindamine ja jälgimine;
selle kindlaksmääramine, millised lõike 1 kohaldamise eesmärgil krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, nagu on osutatud lõikes 3.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused suunised hiljemalt 28. juuniks 2020.
Artikkel 85
Operatsioonirisk
Artikkel 86
Likviidsusrisk
Pädevad asutused jälgivad likviidsusriski profiilidega seotud arenguid, näiteks tootearendust ja -mahte, riskijuhtimist, rahastamispoliitikat ja rahastamise kontsentratsioone.
Pädevad asutused võtavad tulemuslikke meetmeid, kui teises lõigus osutatud areng võib viia üksiku ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ või süsteemse ebastabiilsuseni.
Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet kõigist kolmanda lõigu kohaselt võetavatest meetmetest.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab soovitusi vastavalt määrusele (EL) nr 1093/2010, kui see on asjakohane.
Artikkel 87
Ülemäärase finantsvõimenduse risk
Artikkel 88
Juhtimiskord
Kõnealune kord vastab järgmistele põhimõtetele:
juhtorgan tagab raamatupidamis- ja finantsaruandlussüsteemide terviklikkuse, sealhulgas finantskontrolli ja tegevuse kontrollimise ning vastavuse õigusaktidele ja asjakohastele standarditele;
juhtorgan teostab järelevalvet avalikustamis- ja teabevahetusprotsessi üle;
juhtorgan vastutab kõrgema juhtkonna tõhusa järelevalve eest;
Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan jälgib ja korrapäraselt hindab ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ juhtimiskorra tõhusust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puudujääkide kõrvaldamiseks.
Liikmesriigid tagavad, et andmed juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antud laenude kohta on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavad.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „seotud isik”:
juhtorgani liikme abikaasat või registreeritud partnerit vastavalt liikmesriigi õigusele, lapsi ja vanemaid;
äriüksust, milles juhtorgani liikmel või tema punktis a osutatud lähedasel pereliikmel on oluline osalus suuruses 10 % või rohkem kõnealuse ettevõtte kapitalist või hääleõigustest, või milles sellistel isikutel on oluline mõju või milles sellised isikud töötavad juhtival kohal või on juhtorgani liikmed.
Ametisse nimetamise komisjon:
kui juhtorganis on vaja täita ametikoht, tuvastab ja soovitab kandidaate, kelle peab heaks kiitma juhtorgan või üldkoosolek, hindab, kas oskused, teadmised ja kogemused on juhtorganis tasakaalus ning valmistab komisjon ette konkreetse ametikohaga seotud ülesannete ja selle puhul nõutavate võimete kirjelduse ning hindab selle eeldatavat ajakulu.
Samuti otsustab ametisse nimetamise komisjon, milline on juhtorganis alaesindatud soo esindatuse soovitav sihtmärk, ja valmistab ette strateegia selle kohta, kuidas suurendada alaesindatud soo hulka juhtorganis, et seda sihtmärki täita. Kõnealune sihtmärk, strateegia ja selle rakendamine tehakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punkti c kohaselt avalikuks;
hindab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas juhtorgani ülesehitust, suurust, koosseisu ja tulemuslikkust ning annab juhtorganile soovitusi mis tahes muudatuste tegemiseks;
hindab korrapäraselt ja vähemalt kord aastas nii juhtorgani üksikute liikmete kui ka kogu juhtorgani teadmisi, oskusi ja kogemust ning annab selle kohta aru juhtorganile;
vaatab korrapäraselt läbi juhtorgani poliitika kõrgema juhtkonna valimiseks ja ametissenimetamiseks ning annab soovitusi juhtorganile.
Oma ülesandeid täites võtab ametisse nimetamise komisjon võimaluste piires kogu aeg arvesse vajadust tagada, et juhtorgani otsustamise üle ei domineeri üks isik või väike isikute rühm sellisel viisil, mis on kahjulik ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ huvidele tervikuna.
Ametisse nimetamise komisjonil on võimalik kasutada mis tahes vahendeid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas väliseid nõuandeid, ning teda tuleb selleks piisavalt rahastada.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui juhtorganil ei ole siseriikliku õiguse kohaselt pädevust ühegi oma liikme valimisel ega ametisse nimetamisel.
Artikkel 89
Aruandlus riikide lõikes
Liikmesriigid nõuavad alates 1. jaanuarist 2015, et kõik ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ avalikustaksid igal aastal majandusaasta kohta konsolideeritud alusel järgmise teabe, esitades teabe liikmesriikide ja kolmandate riikide lõikes, kus ►C3 finantsinstitutsioonil ◄ on tegevuskoht:
nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;
käive;
töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
maksustamiseelne kasum või kahjum;
kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
saadud riiklik toetus.
Juhul kui komisjoni aruandes tehakse kindlaks olulised negatiivsed mõjud, kaalub komisjon asjakohase seadusandliku akti ettepaneku esitamist lõikes 1 sätestatud avalikustamiskohustuse muutmiseks ning võib otsustada kooskõlas artikli 145 punktiga h need kohustused edasi lükata. Komisjon hindab igal aastal sellise edasilükkamise vajalikkust.
Komisjon esitab 30. juuniks 2021 Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustusjärelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega peetud konsultatsioonide põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesolevas lõikes osutatud hinnangu kohta ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 90
Varade tootluse avalikustamine
►C3 Finantsinstitutsioonid ◄ avalikustavad oma aastaaruandes põhinäitajate hulgas oma varade tootluse, mis arvutatakse netokasumi jagamisel bilansi kogumahuga.
Artikkel 91
Juhtorgan
Kui juhtorgani liikmed ei täida käesoleva lõike nõudeid, on pädevatel asutustel õigus sellised liikmed juhtorganist kõrvaldada. Eelkõige kontrollivad pädevad asutused, kas käesolevas lõikes sätestatud nõuded on endiselt täidetud, kui neil on piisavalt alust kahtlustada, et kõnealuses ►C4 finantsinstitutsioonis ◄ on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või vastav katse või on selleks olemas suurenenud risk.
See, kui paljudel kohtadel juhtorgani liige juhtkonnas korraga olla võib, tuleb otsustada konkreetse juhu asjaolusid ning ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes. Kui nad ei esinda liikmesriiki, ei tohi oma suuruse, sisemise korralduse ning tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse poolest oluline ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgani liikmel alates 1. juulist 2014 olla samal ajal ainult üks järgmistest kohtade kombinatsioonidest:
üks koht tegevjuhtkonnas koos kahe kohaga mitte-tegevjuhtkonnas;
neli kohta mitte-tegevjuhtkonnas.
Lõike 3 kohaldamisel lähevad järgmised kombinatsioonid arvesse ainult ühe juhtkonnakohana:
tegevjuhtkonna või mitte-tegevjuhtkonna kohad samas konsolideerimisgrupis;
tegevjuhtkonna või mitte-tegevjuhtkonna kohad
►C3 finantsinstitutsioonides ◄ , mis on sama omaalgatusliku kaitseskeemi liikmed, kui on täidetud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 kohased tingimused, või
ettevõtjates (sealhulgas üksustes, kes ei ole finantseerimisasutused), milles ►C3 finantsinstitutsioonil ◄ on oluline osalus.
Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised järgmise kohta:
piisava aja määratlus, mille juhtorgani liige pühendab oma ülesannete täitmiseks seoses konkreetsete asjaolude ning ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega;
juhtorgani piisavate kollektiivsete teadmiste, oskuste ja kogemuste määratlus, millele on osutatud lõikes 7;
juhtorgani liikme aususe, usaldusväärsuse ja sõltumatuse määratlus, millele on osutatud lõikes 8;
piisava personali ja piisavate finantsvahendite määratlus juhtorgani liikmete vastuvõtmiseks ja koolitamiseks, millele on osutatud lõikes 9;
mitmekesisuse määratlus, mida võetakse juhtorgani liikmete valikul arvesse ning millele on osutatud lõikes 10;
lõike 1 teises lõigus osutatud volituste sidus kohaldamine.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused suunised 31. detsembriks 2015.
Artikkel 92
Tasustamispoliitika
▼M5 —————
►M5 Liikmesriigid tagavad, et kogu töötasu, sealhulgas palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili, ja selle poliitika kohaldamisel järgivad ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ järgmisi nõudeid viisil, mis vastab nende suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele: ◄
tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ puhul talutava riski piiri;
tasustamispoliitika on sooneutraalne tasustamispoliitika;
tasustamispoliitika on kooskõlas ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise järelevalve eest;
tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse tasustamisega seotud põhimõtete ja menetluste järgimist, mille juhtimisorgan oma järelevalvefunktsiooni täites vastu võttis;
kontrollifunktsiooni täitvad töötajad on sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil on asjakohased volitused ning neid tasustatakse vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;
riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu on artiklis 95 osutatud töötasukomisjoni otsese järelevalve all või kui sellist komisjoni ei ole loodud, järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani otsese järelevalve all;
võttes arvesse riigisiseseid töötasu määramise kriteeriume, eristatakse tasustamispoliitikas selgelt kriteeriume, mille järgi määratakse:
kindel põhitöötasu, milles peaks eeskätt kajastama asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele, ning
muutuvtasu, milles peaks kajastama jätkusuutlikuid ja riskiga korrigeeritud tulemusi, samuti tööd, mis on tehtud lisaks töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele vastavale tööle.
Lõike 2 kohaldamise eesmärgil kuuluvad töötajate kategooriatesse, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili, vähemalt:
kõik juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmed;
töötajad, kellel on juhtimisvastutus seoses ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ kontrollifunktsioonidega või oluliste äriüksustega;
töötajad, kes said eelmisel majandusaastal suurt töötasu, kui täidetud on järgmised tingimused:
töötaja töötasu on 500 000 eurot või rohkem ning see on võrdne punktis a osutatud ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete keskmise töötasuga või sellest suurem;
töötaja töötab olulises äriüksuses ja tema kutsealane tegevus mõjutab märkimisväärselt asjaomase äriüksuse riskiprofiili.
Artikkel 93
►C3 Finantsinstitutsioonid ◄ , mis saavad tuge valitsuse sekkumisest
Juhul kui ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ saavad kasu erakorralisest valitsuse sekkumisest, kohaldatakse lisaks artikli 92 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele järgmisi põhimõtteid:
muutuvtasu on rangelt piiratud protsendimääraga netotulust, kui see ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja valitsuse toetusest õigeaegse loobumisega;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ juhtorgani liikmetele ei maksta muutuvtasu, välja arvatud põhjendatud juhtudel.
Artikkel 94
Töötasu muutuvad elemendid
Töötasu muutuvate elementide puhul kohaldatakse lisaks artikli 92 lõikega 2 ette nähtud põhimõtetele ja nendega samadel tingimustel järgmisi põhimõtteid:
kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ töötulemuste hindamisel, kusjuures üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse finants- ja muid kriteeriume;
töötulemusi hinnatakse mitmeaastase raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et maksete tegelik tegemine tulemustasu alusel jaotuks ajavahemiku peale, mille puhul võetakse arvesse krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske;
muutuvtasude summa kokku ei piira ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ võimet tugevdada oma kapitalibaasi;
tagatud muutuvtasu ei ole kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ega töötulemustele vastava tasu põhimõttega ning see ei tohi olla tulevase tasustamise korra osa;
tagatud muutuvtasud on erandlikud, neid makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja siis, kui ►C3 finantsinstitutsioonil ◄ on usaldusväärne ja tugev kapitalibaas, ning seda tehakse ainult esimesel tööaastal;
kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb asjakohane tasakaal; põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasude muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta muutuvkomponent välja maksmata;
►C3 finantsinstitutsioonid ◄ määravad kindlaks kogu töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise asjakohase suhtarvu, kusjuures kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:
muutuvkomponent ei ületa ühegi üksikisiku puhul 100 % kogu töötasu põhikomponendist. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema maksimummäära;
liikmesriigid võivad lubada ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ aktsionäridel, osanikel või muudel omanikel kiita heaks töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise suhte suurema maksimaalse taseme, tingimusel et muutuvtasu üldine tase ei ületa ühegi üksikisiku puhul 200 % kogu töötasu põhikomponendist. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema maksimummäära.
Mis tahes suurema suhtarvu heakskiitmine vastavalt käesoleva punkti esimesele lõigule toimub kooskõlas järgmise menetlusega:
liikmesriigid võivad lubada ►C3 finantsinstitutsioonidel ◄ kohaldada käesoleva punkti teises lõigus osutatud diskontomäära maksimaalselt kuni 25 % kogu muutuvtasust, tingimusel et see makstakse instrumentides, mis on edasi lükatud ajavahemiku võrra, mis on vähemalt viis aastat. Liikmesriigid võivad kehtestada väiksema maksimummäära;
Euroopa Pangandusjärelevalve koostab ning avaldab hiljemalt 31. märtsiks 2014 suunised kohaldatava tingliku diskontomäära kohta, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas inflatsioonimäära ja riski, hõlmates edasilükkamise pikkust. Euroopa Pangandusjärelevalve suunised diskontomäära kohta käsitlevad konkreetselt seda, kuidas motiveerida selliste instrumentide kasutamist, mis on edasi lükatud ajavahemiku võrra, mis on vähemalt viis aastat;
lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja nendega ei premeerita ebaõnnestumist või üleastumist;
hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad sobima kokku ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ pikaajaliste huvidega, sealhulgas blokeerimise, edasilükkamise, täitmise ja tagasinõudmise korraga;
selliste töötulemuste mõõtmisel, mis moodustavad töötasude muutuvkomponentide või muutuvkomponentide reservi aluse, võetakse arvesse igat liiki praegusi ja tulevasi riske, rakendatud kapitali maksumust ja vajalikku likviidsust;
töötasude muutuvkomponentide jaotuses ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ võetakse arvesse ka kõiki praegusi ja tulevasi riske;
olulise osa, ja igal juhul vähemalt 50 % mis tahes muutuvkomponendist, moodustab tasakaalustatud kogum järgmistest komponentidest:
aktsiad või, olenevalt asjaomase ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ õiguslikust vormist, samaväärsed osalused; või aktsiatega seotud instrumendid või, olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist, samaväärsed mitterahalised instrumendid;
võimaluse korral muud instrumendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või artikli 63 tähenduses või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või allahinnata ning mis igal juhul kajastavad adekvaatselt ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ning on asjakohased kasutamiseks muutuvtasu arvutamisel.
Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajadusel teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile m edasi lükatud töötasu muutuvkomponendi kui ka edasi lükkamata muutuvkomponendi suhtes;
oluline osa, ja igal juhul vähemalt 40 % töö muutuvtasu komponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt neli kuni viis aastat ja viidud nõuetekohaselt kooskõlla äriühingu laadi ja riskidega ning kõnealuse töötaja tegevusega. Oma suuruse, sisemise korralduse ning oma tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse tõttu oluliste ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete puhul peaks edasilükkamise periood olema vähemalt viis aastat.
Edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavaid töötasusid ei saada enne kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid. Juhul kui töö muutuvtasu komponent on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt majandustsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele;
muutuvtasud, sealhulgas edasi lükatud osa, makstakse välja või neid saadakse ainult juhul, kui see on ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ , äriüksuse ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.
Ilma et see piiraks siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtete kohaldamist, vähendatakse üldiselt muutuvtasude summat kokku märkimisväärselt, kui ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ finantstulemused halvenevad või on negatiivsed, võttes arvesse nii praegust töötasu kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas nt muutuvtasu hilisema tagasinõudmise kaudu.
Kogu muutuvtasust kuni 100 % suhtes kohaldatakse selle hilisemat tagasinõudmist. ►C3 Finantsinstitutsioonid ◄ kehtestavad konkreetsed kriteeriumid muutuvtasu hilisema tagasinõudmise kohaldamiseks. Niisugused kriteeriumid hõlmavad eelkõige olukordi, kus töötaja:
osales ►C3 finantsinstitutsioonile ◄ olulisi kahjusid põhjustanud tegevuses või oli selle eest vastutav;
ei täitnud asjakohaseid sobivuse ja käitumise nõudeid;
pensionipoliitika on kooskõlas ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.
Kui töötaja lahkub ►C3 finantsinstitutsioonist ◄ enne pensionile jäämist, hoiab ►C3 finantsinstitutsioon ◄ vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis l osutatud instrumentide kujul. Juhul kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja punktis l osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust ooteperioodi;
töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riski maandamise mõju;
muutuvtasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 575/2013 täitmata jätmise.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.
Selleks et teha kindlaks töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt finantsinstitutsiooni riskiprofiili, nagu on osutatud artikli 92 lõikes 3, välja arvatud investeerimisühingute töötajate puhul, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse kriteeriumid, et täpsustada:
juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid;
oluline äriüksus ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile ning
muud töötajate kategooriad, kellele ei ole artikli 92 lõikes 3 sõnaselgelt osutatud ja kelle ametialane tegevus mõjutab finantsinstitutsiooni riskiprofiili nimetatud lõikes osutatud töötajate kategooriate tegevusega võrreldaval määral.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kohaldatakse käesoleva direktiivi (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 ( 17 )) artikli 94 lõikes 2 sätestatud volitusi kuni 26. juunini 2021.
Erandina lõikest 1 ei kohaldata kõnealuse lõike punktides l ja m ning punkti o teises lõigus sätestatud nõudeid järgmiste suhtes:
►C4 finantsinstitutsioon ◄ , mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur ►C4 finantsinstitutsioon ◄ ning mille varade väärtus on keskmisel ja individuaalsel alusel kooskõlas käesoleva direktiiviga ja määrusega (EL) nr 575/2013 jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul vähem kui 5 miljardit eurot;
töötaja, kelle aastane muutuvtasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle töötaja aastasest kogutöötasust.
Erandina lõike 3 punktist a võib liikmesriik selles osutatud ülempiiri vähendada või suurendada, tingimusel et:
►C4 finantsinstitutsioon ◄ , kelle puhul liikmesriik käesolevat sätet kasutab, ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur krediidiasutus või investeerimisühing ning et ülempiiri suurendamise korral:
vastab ►C4 finantsinstitutsioon ◄ määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 145 alapunktides c, d ja e sätestatud kriteeriumidele ning
ülempiir ei ületa 15 miljardit eurot;
on asjakohane ülempiiri kooskõlas käesoleva lõikega muuta, võttes arvesse ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, selle sisemist korraldust või asjakohasel juhul selle konsolideerimisgrupi tunnuseid, kuhu ta kuulub.
Artikkel 95
Töötasukomisjon
Artikkel 96
Äriühingu üldjuhtimist ja töötasusid kajastava veebisaidi haldamine
Kui ►C3 finantsinstitutsioonil ◄ on veebisait, peavad nad seal selgitama, kuidas nad täidavad artiklite 88 kuni 95 nõudeid.
Artikkel 97
Järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine
Võttes arvesse artiklis 98 sätestatud tehnilisi kriteeriume, vaatavad pädevad asutused läbi korrad, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 järgimiseks on rakendanud, ja hindavad:
riske, mis ►C3 finantsinstitutsioonidel ◄ on olemas või võivad ilmneda;
▼M5 —————
sellise stressitestimise käigus tuvastatud riske, milles võetakse arvesse ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tegemisel kohaldavad pädevad asutused proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas artikli 143 lõike 1 punkti c kohaselt avaldatud kriteeriumidega.
Kui pädevad asutused kasutavad käesoleva lõike alusel selliseid kohandatud metoodikaid, teatavad nad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib järelevalvetavasid ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, et täpsustada, kuidas sarnaseid riskiprofiile käesoleva lõike kohaldamisel hinnatakse, ning et tagada sarnastele ►C4 finantsinstitutsioonidele ◄ kohandatud metoodikate sidus ja proportsionaalne kohaldamine kogu liidus.
Artikkel 98
Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tehnilised kriteeriumid
Lisaks krediidi-, turu- ja operatsiooniriskidele peab pädevate asutuste poolt artikli 97 kohaselt korraldatav läbivaatamine ja hindamine hõlmama vähemalt:
sisereitingutel põhinevat meetodit kasutavate ►C3 finantsinstitutsioonile ◄ poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 173 kohaselt läbiviidud stressitesti tulemusi;
avatust kontsentratsiooniriskile ning selle riski juhtimist ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ , sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 IV osas ja käesoleva direktiivi artiklis 81 sätestatud nõuete järgimine;
selliste põhimõtete ja protseduuride kindlust, sobivust ja rakendamise laadi, mida ►C3 finantsinstitutsioon ◄ kasutab tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikatega seotud jääkriski juhtimiseks;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ poolt väärtpaberistatud varaga seoses hoitavate omavahendite piisavust tehingu majandusliku sisu taustal, sealhulgas realiseerunud riski ülekandmise määra;
avatus likviidsusriskile ning selle riski mõõtmine ja juhtimine ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ , sealhulgas alternatiivsete stsenaariumide analüüside väljatöötamine, riskimaandajate (eriti likviidsuspuhvrite taseme, koosseisu ja kvaliteedi) ning tõhusate situatsiooniplaanide juhtimine;
hajutamise mõju ja selle arvestamine riskimõõtmissüsteemis;
►C3 finantsinstitutsioonide ◄ läbiviidud stressitestide tulemused, mille puhul on kasutatud sisemudelit tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 5. peatükile;
►C3 finantsinstitutsioonide ◄ riskipositsioonide geograafiline paiknemine;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ ärimudel.
▼M5 —————
Järelevalvevolitusi teostatakse vähemalt järgmistel juhtudel:
kui krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite majanduslik väärtus, nagu on osutatud artikli 84 lõikes 1, langeb rohkem kui 15 % tema esimese taseme omavahenditest, tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis;
kui krediidiasutuse või investeerimisühingu netointressitulu, nagu on osutatud artikli 84 lõikes 1, väheneb märkimisväärselt tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis.
Olenemata teisest lõigust ei ole pädevatel asutustel kohustust järelevalvevolitusi teostada, kui nad käesolevas lõikes osutatud läbivaatamise ja hindamise alusel leiavad, et krediidiasutus või investeerimisühing juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski piisavalt ega ole kõnealusele riskile ülemäära avatud.
Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab mõiste „järelevalvevolitused” artikli 104 lõikes 1 osutatud volitusi või volitusi täpsustada muid modelleerimise ja parameetrite eeldusi kui need, mille on kindlaks määranud Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt käesoleva artikli lõike 5a punktile b ning mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad võtma arvesse oma omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel artikli 84 lõike 1 alusel.
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 5 kohaldamisel järgmist:
lõike 5 teise lõigu punktis a osutatud kuus järelevalvealast šokistsenaariumi ja lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud kaks järelevalvealast šokistsenaariumi, mida kohaldatakse iga valuuta intressimäärade suhtes;
rahvusvaheliselt kokku lepitud usaldatavusstandardeid silmas pidades, ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused (välja arvatud käitumuslikud eeldused), mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse lõike 5 teise lõigu punktis a osutatud omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel ning mis piirduvad alljärgnevaga:
krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali käsitlus;
krediidiasutuse või investeerimisühingu varadest, kohustustest ja bilansivälistest kirjetest tulenevate intressimääratundlike rahavoogude arvestamine, koosseis ja diskonteerimine, sealhulgas kaubanduslike marginaalide ja muude riskimarginaalikomponentide käsitlus;
dünaamiliste või staatiliste bilansimudelite kasutamine ning sellest tulenev amortiseeritud ja tähtajale lähenevate riskipositsioonide käsitlus;
rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid silmas pidades ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused (välja arvatud käitumuslikud eeldused), mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad võtma arvesse lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud netointressitulu arvutustes ning mis piirduvad alljärgnevaga:
krediidiasutuse või investeerimisühingu varadest, kohustustest ja bilansivälistest kirjetest tulenevate intressimääratundlike rahavoogude arvestamine ja koosseis, sealhulgas kaubanduslike marginaalide ja muude riskimarginaalikomponentide käsitlus;
dünaamiliste või staatiliste bilansimudelite kasutamine ning sellest tulenev amortiseeritud ja tähtajale lähenevate riskipositsioonide käsitlus;
periood, mille jooksul tulevast netointressitulu mõõdetakse;
millal on tegemist lõike 5 teise lõigu punktis b osutatud „märkimisväärse vähenemisega”.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Esimese lõigu kohaldamisel hõlmab Euroopa Pangandusjärelevalve hindamine vähemalt järgmist:
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide ühtse määratluse väljatöötamine; viimati nimetatud koosnevad riskidest, mis on seotud vara väärtuse vähenemisega regulatiivsete muudatuste tõttu;
selliste asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide väljatöötamine, mille abil hinnata keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ finantsstabiilsusele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis; need kriteeriumid hõlmavad stressitestimise protsesse ja stsenaariumide analüüse, et hinnata keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju erineva raskusastmega stsenaariumide korral;
►C4 finantsinstitutsioonide ◄ poolt keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamiseks, hindamiseks ja ohjamiseks rakendatavad korrad, protsessid, mehhanismid ja strateegiad;
analüüsimeetodid ja -vahendid, et hinnata keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ laenu- ja finantsvahendustegevusele.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab tuvastatud asjaolude kohta komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 28. juuniks 2021.
Selle aruande tulemuste põhjal võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjakohasel juhul anda kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide ühetaolise lisamise kohta pädevate asutuste teostatavasse järelevalvealasesse läbivaatamis- ja hindamisprotsessi.
Artikkel 99
Järelevalvealane kontrolliprogramm
Pädevad asutused võtavad vähemalt igal aastal nende järelevalve alla kuuluvate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kohta vastu järelevalvealase kontrolliprogrammi. Kõnealuses programmis võetakse arvesse artikli 97 kohast järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi. See sisaldab järgmist:
kirjeldus, kuidas pädevad asutused kavatsevad oma ülesandeid täita ja vahendeid jagada;
selliste ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kindlaksmääramine, mille suhtes kavatsetakse rakendada põhjalikku järelevalvet, ning võetavad järelevalvealased meetmed, nagu on sätestatud lõikes 3;
Järelevalvealased kontrolliprogrammid hõlmavad järgmisi ►C3 finantsinstitutsioone ◄ :
►C3 finantsinstitutsioonid ◄ , mille artikli 98 lõike 1 punktides a ja g ja artiklis 100 osutatud stressitestide tulemused või artikli 97 kohase järelevalvealase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi tulemus osutavad märkimisväärsetele riskidele nende jätkuvale majanduslikule usaldusväärsusele või osutavad käesolevat direktiivi ülevõtvate siseriiklike sätete ja määruse (EL) nr 575/2013 nõuete eiramisele;
▼M5 —————
muu ►C3 finantsinstitutsioon ◄ , mille puhul pädevad asutused peavad seda vajalikuks.
Kui artikli 97 alusel peetakse seda asjakohaseks, võetakse vajaduse korral eelkõige järgmised meetmed:
suurendatakse ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ kohapealsete kontrollide arvu või sagedust;
pädeva asutuse pidev kohalolek ►C3 finantsinstitutsioonis ◄ ;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ täiendav või sagedasem aruandlus;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevus- ja strateegiliste kavade või äriplaanide täiendav või sagedasem läbivaatamine;
teemapõhiselt teatavate selliste riskide kontrollimine, mille realiseerumine on tõenäoline.
Artikkel 100
Järelevalvealane stressitestimine
Artikkel 101
Sisemeetodite kasutamise loa pidev läbivaatamine
Euroopa Pangandusjärelevalve töötab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised, mis sisaldavad sellel analüüsil põhinevaid võrdlusaluseid.
Pädevad asutused võtavad arvesse seda analüüsi ja neid võrdlusaluseid, kui nad vaatavad läbi lube, mis nad annavad ►C3 finantsinstitutsioonidele ◄ sisemeetodite kasutamiseks.
Artikkel 102
Järelevalvemeetmed
Pädevad asutused nõuavad, et ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ võtavad varakult vajalikud meetmed, et lahendada olulised probleemid järgmiste asjaolude korral:
►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei täida käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid;
pädevatel asutustel on tõendeid, et ►C3 finantsinstitutsioon ◄ rikub tõenäoliselt järgmise 12 kuu jooksul käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid.
▼M5 —————
Artikkel 104
Järelevalvevolitused
Käesoleva direktiivi artikli 97, artikli 98 lõigete 4 ja 5, artikli 101 lõike 4 ja artikli 102 ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:
õigus nõuda käesoleva direktiivi artiklis 104a sätestatud tingimustel ►C4 finantsinstitutsioonilt ◄ täiendavaid omavahendeid lisaks määruses (EL) nr 575/2013 nõutule;
õigus nõuda kooskõlas artiklitega 73 ja 74 rakendatud korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;
õigus nõuda, et ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ esitaksid kava käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevatele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamiseks ja kehtestaksid tähtaja selle rakendamiseks ning teeksid kavasse parandused seoses kava ulatuse ja tähtajaga;
õigus nõuda, et ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldaksid konkreetset eraldiste moodustamise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;
õigus nõuda ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist, sealhulgas edasiantud tegevuses;
õigus nõuda, et ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;
õigus nõuda, et ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
õigus kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus omavahendite, likviidsuse ja finantsvõimenduse kohta;
õigus kohaldada konkreetseid likviidsusnõudeid, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustuste lõpptähtaegade lahknevust;
õigus nõuda täiendavat avalikustamist.
Artiklite 97–102 kohaldamisel loetakse igasugust lisateavet, mida võidakse ►C4 finantsinstitutsioonidelt ◄ nõuda, dubleerivaks, kui sama või sisuliselt sama teavet on pädevale asutusele mõnel muul viisil juba esitatud või mida võidakse pädevale asutusele esitada.
Pädev asutus ei nõua ►C4 finantsinstitutsioonilt ◄ aruandluses lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varasemalt saanud erinevas vormingus või erineva täpsusega ning kui sellisest erinevast vormingust või täpsusest hoolimata saab pädev asutus tuletada teabe, millel on samaväärne kvaliteet ja usaldusväärsus kui teabel, mille oleks saanud tuletada muul viisil aruandluses esitatud lisateabe põhjal.
▼M5 —————
Artikkel 104a
Täiendavate omavahendite nõue
Pädevad asutused kohaldavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet siis, kui nad on artiklite 97 ja 101 kohaste läbivaatamistega tuvastanud, et konkreetne ►C4 finantsinstitutsioon ◄ on ühes järgmistest olukordadest:
►C4 finantsinstitutsioon ◄ on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud, nagu on määratletud käesoleva artikli lõikes 2, määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 18 ) 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega;
►C4 finantsinstitutsioon ◄ ei vasta käesoleva direktiivi artiklites 73 ja 74 või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 sätestatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad tagamaks, et kõnealuseid nõudeid saab mõistliku aja jooksul täita;
artikli 98 lõikes 4 osutatud kohandusi ei loeta piisavaks, et võimaldada ►C4 finantsinstitutsioonil ◄ normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
artikli 101 lõike 4 kohasel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisavad omavahendite nõuded;
►C4 finantsinstitutsioon ◄ ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas artikli 104b lõikega 3 antud suunis;
►C4 finantsinstitutsiooni ◄ muu konkreetne olukord, mis pädeva asutuse arvates põhjustab olulisi järelevalveprobleeme.
Pädevad asutused kohaldavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõudeid ainult selleks, et katta ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ riskid, mis tulenevad nende tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiilile.
Esimese lõigu kohaldamisel hindavad pädevad asutused konkreetse ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ riskiprofiili arvesse võttes riske, millele asjaomane ►C4 finantsinstitutsioon ◄ on avatud, sealhulgas:
►C4 finantsinstitutsioonipõhiseid ◄ riske või selliste riskide elemente, mis on määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud;
►C4 finantsinstitutsioonipõhiseid ◄ riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
Niivõrd, kuivõrd riskide või riskielementide suhtes kohaldatakse üleminekukorda või käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud ajutiselt kohaldatavaid varasemalt kehtinud nõudeid, ei peeta neid riskideks või selliste riskide elementideks, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele.
Esimese lõigu kohaldamisel katab piisavaks peetav kapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva lõike teises lõigus sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega.
Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda oluliseks vähemalt artikli 98 lõikes 5 osutatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused jõuavad läbivaatamise ja hindamise käigus järeldusele, et ►C4 finantsinstitutsioon ◄ juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole kõnealusele riskile ülemäära avatud.
Kui nõutakse täiendavaid omavahendeid, et käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski, määravad pädevad asutused kindlaks käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
Finantsinstitutsioon täidab artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele:
vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;
vähemalt kolm neljandikku punktis a osutatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.
Finantsinstitutsioon täidab artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädeva asutuse poolt ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude esimese taseme omavahenditega.
Erandina esimesest ja teisest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et finantsinstitutsioon täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik ja võttes arvesse asjaomase finantsinstitutsiooni konkreetset olukorda.
Pädevate asutuste poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
kombineeritud puhvri nõue;
käesoleva direktiivi artikli 104b lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk.
Pädevate asutuste poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimendusega seotud riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
käesoleva direktiivi artikli 104b lõikes 3 osutatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb ülemäärase finantsvõimenduse riske.
Artikkel 104b
Täiendavate omavahendite suunis
Sellise läbivaatamise alusel määravad pädevad asutused iga ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ puhul kindlaks omavahendite üldise taseme, mida nad peavad piisavaks.
Täiendavate omavahendite alane suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad vastavalt kas määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga, määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktiga a ja artikli 128 punktiga 6 või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast summat, mida on vaja pädevate asutuste poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 piisavaks peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks.
Muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
pädevate asutuste poolt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud, käesoleva direktiivi artiklis 104a osutatud nõue ja kombineeritud puhvri nõue.
Ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks käesoleva kooskõlas artikli lõikega 3 esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata selleks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks pädevate asutuste poolt kehtestatud, käesoleva direktiivi artiklis 104a sätestatud nõuet ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.
Artikkel 104c
Koostöö kriisilahendusasutustega
Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi ►C4 finantsinstitutsioonidele ◄ artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõudest ning artikli 104b lõike 3 kohasest täiendavate omavahendite alasest suunisest ►C4 finantsinstitutsioonidele ◄ .
Artikkel 105
Likviidsuse erinõuded
Et teha vastavalt III jaole korraldatava läbivaatamise ja hindamise raames kindlaks vajalikud likviidsusnõuded, hindavad pädevad asutused, kas ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ olemasolevate või võimalike likviidsusriskide katmiseks oleks vaja kehtestada likviidsuse erinõue, võttes arvesse järgmist:
►C3 finantsinstitutsioonile ◄ eriomane ärimudel;
►C3 finantsinstitutsioonis ◄ kehtestatud kord, protsessid ja mehhanismid, millele on osutatud II jaos, eelkõige artiklis 86;
vastavalt artiklile 97 läbi viidud läbivaatamise ja hindamise tulemused.
▼M5 —————
Eelkõige, ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist, peaksid pädevad asutused kaaluma vajadust kohaldada halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, sealhulgas täiendavaid usaldatavusnõuete täitmise tasusid, mille ulatus on üldjoontes seotud erinevusega ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegeliku likviidsuspositsiooni ning liikmesriigi või liidu tasandil kehtestatud likviidsuse ja stabiilse rahastamise nõuete vahel.
Artikkel 106
Eriomased avaldamisnõuded
Liikmesriigid volitavad pädevaid asutusi nõudma ►C3 finantsinstitutsioonidelt ◄ järgmist:
määruse (EL) nr 575/2013 VIII lisas osutatud teabe avaldamine rohkem kui korra aastas ning avaldamise tähtaegade kehtestamine;
muude teavitamisvahendite ja -kohtade avaldamiseks kasutamine peale raamatupidamisaruannete.
Artikkel 107
Järelevalvealase läbivaatamise, hindamise ja järelevalvemeetmete ühtsus
Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet järgmisest:
kuidas toimib nende läbivaatamise ja hindamise protsess, millele on osutatud artiklis 97;
meetodid, mille alusel on tehtud artiklites 98, 100, 101, 102, 104 ja 105 osutatud otsused protsessi kohta, millele on osutatud punktis a.
Euroopa Pangandusjärelevalve hindab pädevate asutuste esitatud teavet, et suurendada järelvalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsust. Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda pädevatelt asutustelt lisateavet, et viia hindamine läbi lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.
Lähendamise määra suurendamiseks viib Euroopa Pangandusjärelevalve läbi vastastikuseid eksperdihindamisi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 30.
Artikkel 108
Kapitali adekvaatsuse hindamise sisemine protseduur
Pädevad asutused võivad krediidiasutuse vabastada käesoleva direktiivi artiklis 73 sätestatud nõuete täitmisest kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10.
Kui pädevad asutused loobuvad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 15 sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisest konsolideeritud alusel, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 73 sätestatud nõudeid individuaalselt.
▼M5 —————
Artikkel 109
►C3 Finantsinstitutsioonis ◄ kehtestatud korrad, protsessid ja mehhanismid
Artiklites 92, 94 ja 95 sätestatud tasustamisnõudeid ei kohaldata konsolideeritud alusel ühegi järgmise suhtes:
liidus asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldatakse konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega;
kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjad, kui nende suhtes kohaldataks konkreetseid tasustamisnõudeid kooskõlas liidu muude õigusaktidega, kui nad oleksid asutatud liidus.
Et hoida ära artiklite 92, 94 ja 95 sätetest kõrvalehoidmist, tagavad liikmesriigid erandina käesoleva artikli lõikest 4 artiklites 92, 94 ja 95 sätestatud nõuete kohaldamise nende tütarettevõtjate töötajate suhtes, kelle suhtes ei kohaldata käesolevat direktiivi individuaalselt, kui:
tütarettevõtja on kas varahaldusettevõtja või direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2, 3, 4, 6 ja 7 loetletud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja ning
need töötajad on volitatud täitma ametialaseid ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ riskiprofiilile või äritegevusele.
Artikkel 110
Läbivaatamine ja hindamine ning järelevalvemeetmed
▼M6 —————
3.
PEATÜKK
Konsolideeritud järelevalve
Artikkel 111
Konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse määramine
Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teeb selles liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse üle järelevalvet individuaalselt.
Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning ükski selle tütarettevõtja ei ole krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teeb selles liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalselt.
Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning vähemalt üks selle tütarettevõtjatest on krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse pädev asutus või, mitme krediidiasutuse korral, suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus.
Kui kahel või rohkemal liidus tegevusloa saanud krediidiasutusel või investeerimisühingul on sama emaettevõtja, kes on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb konsolideeritud järelevalvet:
krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on ainult üks krediidiasutus;
suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on mitu krediidiasutust või
suurima kogubilansi mahuga investeerimisühingu pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis ei ole ühtegi krediidiasutust.
Erandina lõike 1 kolmandast lõigust, lõike 3 punktist b ja lõikest 4, kui pädev asutus teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe krediidiasutuse üle, on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus see pädev asutus, kes teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis ühe või mitme krediidiasutuse üle, kui nende järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kogubilansi summa on suurem kui nende krediidiasutuste oma, kelle üle teeb individuaalselt järelevalvet mis tahes muu pädev asutus.
Erandina lõike 3 punktist c, kui pädev asutus teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe investeerimisühingu üle, on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus see pädev asutus, kes teeb järelevalvet individuaalselt ühe või mitme investeerimisühingu üle, kelle kogubilanss kokku on konsolideerimisgrupis kõige suurem.
Artikkel 112
►C3 Konsolideeritud järelevalvet tegevate asutuste ◄ järelevalvetegevuse koordineerimine
Lisaks käesoleva direktiivi ja määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud kohustustele täidab ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ järgmisi ülesandeid:
asjaomase või olulise teabe kogumise ja levitamise koordineerimine tavatingimustes ja eriolukorras;
järelevalve kavandamine ja koordineerimine tavatingimustes koostöös asjaomaste pädevate asutustega, sealhulgas seoses VII jaotise 3. peatükis nimetatud tegevustega;
järelevalve kavandamine ja koordineerimine koostöös asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral EKPSi keskpankadega valmistumisel eriolukordadeks ja nende kestel, sealhulgas negatiivse arengu puhul ►C3 finantsinstitutsioonides ◄ või finantsturgudel, kasutades võimaluse korral olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid kriisihalduse hõlbustamiseks.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti aidata pädevaid asutusi erimeelsuste korral seoses järelevalve koordineerimisega käesoleva artikli alusel omal algatusel kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
Artikkel 113
Ühisotsused ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ usaldatavusnõuete kohta
►C4 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja ELis emaettevõtjana tegutseva ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni järgmise suhtes:
artiklite 73 ja 97 kohaldamine, et teha kindlaks ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendite adekvaatsus seoses selle finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning omavahendite nõutav tase artikli 104 lõike 1 punkti a kohaldamisel nii ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ konsolideerimisgrupi iga üksuse suhtes kui ka konsolideeritud alusel;
meetmed, millega käsitletakse olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt artiklile 86 ning seoses vajadusega ►C4 finantsinstitutsioonipõhiste ◄ likviidsusnõuete järele vastavalt artiklile 105;
iga täiendavate omavahendite alane suunis, nagu on osutatud artikli 104b lõikes 3.
Lõikes 1 osutatud ühisele otsusele jõutakse järgmiselt:
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad asutused on teostanud artiklite 73, 97, 104a ja 104b kohaselt.
Lõike 1 punktides a ja b osutatud ühiseid otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse dokumentides, mille ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab ELis emaettevõtjana tegutsevale ►C4 finantsinstitutsioonile ◄ . Lahkarvamuse korral konsulteerib ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ mõne teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel Euroopa Pangandusjärelevalvega. ►C4 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ võib konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega omal algatusel.
ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad asjaomased pädevad asutused teevad otsuse käesoleva direktiivi artiklite 73, 86 ja 97 ning artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta individuaalsel või allkonsolideeritud alusel pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mõni asjaomane pädev asutus on enne käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist pöördunud kõnealuses küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve poole vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkavad pädevad asutused oma otsuse tegemise edasi ja ootavad ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ning teevad seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodidena kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.
Otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse eraldi dokumendis ning nendes võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul. ►C4 Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale ►C4 finantsinstitutsioonile ◄ .
Kui konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvega, kaaluvad kõik pädevad asutused tema nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Sellistel erandlikel asjaoludel võib ajakohastamise küsimuse lahendada ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel kahepoolselt.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 114
Teabenõuded eriolukorras
Kui EKPSi keskpank saab teadlikuks esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklis 112 osutatud pädevaid asutusi ning Euroopa Pangandusjärelevalvet.
Võimaluse korral kasutavad pädev asutus ja artikli 58 lõikes 4 osutatud asutus olemasolevaid sidekanaleid.
Artikkel 115
Kooskõlastus- ja koostöökord
Sellise korra kohaselt võib ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ anda lisaülesandeid ning täpsustada otsustamist ja teiste pädevate asutustega tehtavat koostööd käsitlevaid menetlusi.
Artikkel 116
Järelevalvekolleegiumid
Euroopa Pangandusjärelevalve aitab edendada ja jälgida käesolevas artiklis osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21. Sel eesmärgil osaleb Euroopa Pangandusjärelevalve vastavalt vajadusele ning teda käsitatakse pädeva asutusena.
Järelevalvekolleegiumid annavad ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele ◄ , Euroopa Pangandusjärelevalvele ja muudele asjaomastele pädevatele asutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:
teabe vahetamine omavahel ja Euroopa Pangandusjärelevalvega kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21;
asjakohasel juhul vabatahtlikus tööülesannete teiste täita jätmises ja vabatahtlikus kohustuste delegeerimises kokkuleppimine;
artiklis 99 osutatud järelevalvealaste kontrollikavade kindlaksmääramine konsolideerimisgrupi riskihindamise põhjal kooskõlas artikliga 97;
järelevalve tõhustamine, eemaldades mittevajalikud järelevalvealased topeltnõuded, sealhulgas seoses artiklis 114 ja artikli 117 lõikes 3 osutatud teabenõuetega;
käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaste usaldatavusnõuete järjepidev kohaldamine ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ konsolideerimisgrupi kõigi üksuste lõikes, ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust;
artikli 112 lõike 1 punkti c kohaldamine, võttes arvesse muid foorumeid, mida võidakse kõnealuses valdkonnas luua.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega10 kuni 14.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Selle liikmesriigi pädev asutus, kus on asutatud kooskõlas artikliga 21a heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, võib osaleda asjaomase järelevalvekolleegiumi tegevuses.
Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi seoses järelevalvekolleegiumide toimimisega, võib mis tahes asjaomane pädev asutus suunata kõnealuse küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ja paluda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti aidata pädevaid asutusi erimeelsuste korral seoses järelevalvekolleegiumide toimimisega käesoleva artikli alusel omal algatusel vastavalt nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
Artikkel 117
Koostöökohustused
Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010.
Pädevad asutused esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile, määrusele (EL) nr 575/2013 ja määrusele (EL) nr 1093/2010 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.
Esimeses lõigus osutatud teavet loetakse oluliseks, kui see võib oluliselt mõjutada ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ või finantseerimisasutuse majandusliku toimekindluse hindamist mõnes teises liikmesriigis.
Eelkõige edastavad ELis emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ ning ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ üle ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegevad asutused ◄ teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kes teostavad järelevalvet kõnealuste emaettevõtjate tütarettevõtjate üle, kogu asjakohase teabe. Asjakohase teabe ulatuse määramiseks võetakse arvesse kõnealuste tütarettevõtjate olulisust nende liikmesriikide finantssüsteemis.
Esimeses lõigus osutatud oluline teave peab eelkõige hõlmama järgmist:
konsolideerimisgrupi õiguslik vorm ning juhtimisstruktuur, sealhulgas organisatsiooniline ülesehitus, mis hõlmab kõiki õigusaktidega reguleeritud üksusi, reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja konsolideerimisgruppi kuuluvaid olulisi filiaale, emaettevõtjaid vastavalt artikli 14 lõikele 3, artikli 74 lõikele 1 ja artikli 109 lõikele 2, samuti konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi;
menetlused konsolideerimisgruppi kuuluvatelt ►C3 finantsinstitutsioonidelt ◄ teabe kogumiseks ja kõnealuse teabe kontrollimiseks;
olulised karistused ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi kohaselt võtavad, sealhulgas omavahendite erinõude kehtestamine vastavalt artiklile 104 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõikele 2.
Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Pangandusjärelevalvele mis tahes järgmisest olukorrast:
pädev asutus ei ole edastanud olulist teavet;
koostöötaotlust, eelkõige taotlust asjakohase teabe esitamiseks, ei ole rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.
Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Euroopa Pangandusjärelevalve toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti aidata pädevatel asutustel arendada järjepideva koostöö tava omal algatusel kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
Asjaomased pädevad asutused peavad enne otsuse tegemist omavahel konsulteerima järgmistes küsimustes, kui kõnealune otsus on teiste pädevate asutuste järelevalvefunktsiooni seisukohast oluline:
konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste aktsionäride või osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, mis nõuavad pädevate asutuste heakskiitu või luba, ning
olulised karistused ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused võtavad, sealhulgas omavahendite erinõude kehtestamine vastavalt artiklile 104 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 312 lõikele 2.
Punkti b kohaldamisel konsulteeritakse alati ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega ◄ .
Pädev asutus võib siiski otsustada mitte konsulteerida teiste pädevate asutustega kiireloomulistel juhtudel või kui konsulteerimine võiks kahjustada otsuse tulemuslikkust. Sellisel juhul peab pädev asutus viivitamata pärast oma otsuse tegemist teatama sellest teistele pädevatele asutustele.
Euroopa Pangandusjärelevalve võib aidata pädevaid asutusi erimeelsuste korral seoses järelevalve koordineerimisega käesoleva artikli alusel omal algatusel kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
Artikkel 118
Teises liikmesriigis asuvat üksust käsitleva teabe kontrollimine
Kui käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel soovivad ühe liikmesriigi pädevad asutused erijuhtudel kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuva ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ , finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutuse, abiettevõtja, segavaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, artiklis 125 osutatud tütarettevõtja või artikli 119 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjaga seotud teabe nõuetele vastavust, taotlevad nad selle kontrollimist selle teise liikmesriigi pädevate asutuste poolt. Asutusel, kes on sellise taotluse saanud, tuleb oma pädevuse piires teabe nõuetele vastavust ise kontrollida või lubada seda teha taotluse esitanud asutusel, audiitoril või eksperdil. Taotluse esitanud pädev asutus võib soovi korral kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei tee.
Artikkel 119
Valdusettevõtjate lisamine konsolideeritud järelevalvesse
Artikkel 120
Järelevalve segafinantsvaldusettevõtjate üle
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 121
Juhtide sobivus
Liikmesriigid nõuavad, et finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtorgani liikmetel oleks nende ülesannete täitmiseks piisavalt hea maine ning piisavad teadmised, oskused ja kogemused, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 1, võttes arvesse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale eriomast rolli.
Artikkel 122
Teabenõuded ja kontrollid
Artikkel 123
Järelevalve
Artikkel 124
Teabevahetus
Kui emaettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad asutused ise artiklis 111 sätestatud korras konsolideeritud järelevalvet ei teosta, võivad sellist järelevalvet teostavad pädevad asutused taotleda, et selle liikmesriigi pädevad asutused nõuaksid emaettevõtjalt konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja edastaksid selle kõnealustele asutustele.
Samamoodi lubavad liikmesriigid artiklis 122 osutatud teabe vahetamist oma pädevate asutuste vahel, tingimusel et teabe kogumine või omamine ei tähenda, et pädevatel asutustel oleks järelevalve teostamise õigus segavaldusettevõtja ja tema selliste tütarettevõtjate üle, mis ei ole krediidiasutused, või selliste tütarettevõtjate üle, millele on osutatud artikli 119 lõikes 3.
Artikkel 125
Koostöö
Kui käesoleva direktiivi artikli 111 alusel on asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, muu kui kooskõlas direktiivi 2002/87/EÜ artikliga 10 kindlaks määratud koordinaator, teevad ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja koordinaator koostööd käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel konsolideeritud alusel. Tõhusa koostöö hõlbustamiseks ja sisseseadmiseks näevad ►C4 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ ja koordinaator ette kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.
Artikkel 126
Karistused
Kooskõlas käesoleva jaotise 1. peatüki IV jaoga tagavad liikmesriigid, et käesoleva peatüki ülevõtmiseks kehtestatud õigus- või haldusnorme rikkuvate finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate või nende tegelike juhtide suhtes võib rakendada halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, mille eesmärk on lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused.
Artikkel 127
Kolmandate riikide konsolideeritud järelevalve samaväärsuse hindamine
Hindamise viib läbi emaettevõtja või liidus tegevusloa saanud reguleeritud üksuse taotluse alusel või omal algatusel pädev asutus, kes teostaks konsolideeritud järelevalvet, kui kohaldataks lõiget 3. Kõnealune pädev asutus konsulteerib muude asjaomaste pädevate asutustega.
Lõike 1 esimeses lõigus osutatud hindamist läbi viiv pädev asutus võtab kõiki selliseid juhiseid arvesse. Selleks konsulteerib pädev asutus enne otsuse tegemist Euroopa Pangandusjärelevalvega.
►C3 Konsolideeritud järelevalvet tegevad asutused ◄ peavad pärast konsulteerimist muude asjaomaste pädevate asutustega neis järelevalvemeetodites kokku leppima.
Eelkõige võivad pädevad asutused nõuda liidus asuva peakontoriga finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja loomist ning kohaldada konsolideeritud järelevalvet käsitlevaid sätteid kõnealuse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ konsolideeritud seisundi suhtes.
Järelevalvemeetodid peavad olema sellised, et nendega saaks saavutada konsolideeritud järelevalve käesolevas peatükis sätestatud eesmärgid ning neist tuleb teatada teistele asjaomastele pädevatele asutustele, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja komisjonile.
4.
PEATÜKK
Kapitalipuhvrid
Artikkel 128
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„kapitali säilitamise puhver” – omavahendid, mida ►C3 finantsinstitutsioon ◄ peab hoidma kooskõlas artikliga 129; |
|
2) |
„ ►C3 finantsinstitutsioonipõhine ◄ vastutsükliline kapitalipuhver” – omavahendid, mida ►C3 finantsinstitutsioon ◄ peab hoidma kooskõlas artikliga 130; |
|
3) |
„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver” – omavahendid, mille hoidmist nõutakse kooskõlas artikli 131 lõikega 4; |
|
4) |
„muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver” – omavahendid, mille hoidmist võidakse nõuda kooskõlas artikli 131 lõikega 5; |
|
5) |
„süsteemse riski puhver” – omavahendid, mille hoidmist nõutakse või võidakse nõuda ►C3 finantsinstitutsioonilt ◄ kooskõlas artikliga 133; |
|
6) |
„kombineeritud puhvri nõue” – kõik esimese taseme põhiomavahendid, mida nõutakse, et täita kapitali säilitamise puhvri nõue, millele lisanduvad järgmised, nagu kohaldatav:
a)
►C3 finantsinstitutsioonipõhine ◄ vastutsükliline kapitalipuhver;
b)
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver;
c)
muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver;
d)
süsteemse riski puhver; |
|
7) |
„vastutsüklilise puhvri määr” – määr, mida ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ peavad kohaldama ►C3 finantsinstitutsioonipõhise ◄ vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks ja mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 136, artikliga 137 või asjakohase kolmanda riigi asutuse poolt (vastavalt olukorrale); |
|
8) |
„riigisiseselt tegevusloa saanud ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ” – ►C3 finantsinstitutsioon ◄ , mis on saanud tegevusloa liikmesriigis, mille vastutsüklilise puhvri määra kehtestamise eest vastutab teatav määratud asutus; |
|
9) |
„puhvri alusnäitaja” – puhvri võrdlusmäär, mis arvutatakse vastavalt artikli 135 lõikele 1. |
►C4 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse käesoleva artikli esimese lõigu punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri, määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuete, käesoleva direktiivi artikli 104a kohaselt muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete ja käesoleva direktiivi artikli 104b lõike 3 alusel muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks esitatud suunise täitmiseks.
►C4 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi täitmiseks, et täita kombineeritud puhvri nõude muid kohaldatavaid elemente.
►C4 Finantsinstitutsioonid ◄ ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse käesoleva artikli esimese lõigu punktis 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ning direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c ja 45d sätestatud nõuete riskipõhiseid komponente.
▼M6 —————
Artikkel 129
Nõue säilitada kapitali säilitamise puhver
▼M6 —————
Artikkel 130
Nõue säilitada ►C4 finantsinstitutsioonipõhine ◄ vastutsükliline kapitalipuhver
▼M6 —————
Artikkel 131
Globaalsed süsteemselt olulised ja muud süsteemselt olulised ettevõtjad
Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on üks järgmistest:
konsolideerimisgrupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; või
Muu süsteemselt oluline ettevõtja võib olla kas ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja.
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodika põhineb järgmistel kategooriatel:
konsolideerimisgrupi suurus;
konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga;
konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste või finantsinfrastruktuuri asendatavus;
konsolideerimisgrupi keerukus;
konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, sealhulgas liikmesriikidevaheline ning liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline piiriülene tegevus.
Igale kategooriale antakse võrdne kaal ning see koosneb mõõdetavatest näitajatest.
Metoodika abil antakse igale lõikes 1 osutatud üksusele üldine punktisumma, mis võimaldab teha kindlaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ning paigutada ta alakategooriasse, nagu on kirjeldatud lõikes 9.
Globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate täiendav kindlaksmääramise metoodika põhineb järgmistel kategooriatel:
käesoleva artikli lõike 2 punktides a–d osutatud kategooriad;
konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevus osalevates liikmesriikides, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 19 ) artiklis 4.
Igale kategooriale antakse võrdne kaal ning see koosneb mõõdetavatest näitajatest. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud kategooriate puhul kasutatakse samu näitajaid kui lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud vastavad näitajad.
Täiendava kindlaksmääramise metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma lõikes 1 osutatud iga hinnatud üksuse kohta ning selle põhjal võivad pädevad või määratud asutused võtta ühe lõike 10 punktis c osutatud meetmetest.
Muud süsteemselt olulised ettevõtjad määratakse kindlaks vastavalt lõikele 1. Süsteemset olulisust hinnatakse vähemalt mis tahes järgmise kriteeriumi alusel:
suurus;
olulisus liidu või asjaomase liikmesriigi majanduse seisukohast;
piiriülese tegevuse olulisus;
sellise ettevõtja või konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga.
Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist hiljemalt 1. jaanuariks 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suunised kriteeriumide kohta, mille alusel määrata kindlaks käesoleva lõike kohaldamise tingimused seoses muude süsteemselt oluliste ettevõtjate hindamisega. Suunistes võetakse arvesse riigisiseste süsteemselt oluliste ettevõtjate rahvusvahelist raamistikku ning liidus ja liikmesriigis kehtivaid eripärasid.
Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist esitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonile 31. detsembriks 2020 aruande muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määrade ülesehituse ja kalibreerimise asjakohase metoodika kohta.
Kuue nädala jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 7 osutatud teate saamist esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile arvamuse selle kohta, kas muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit peetakse asjakohaseks. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti esitada komisjonile arvamuse puhvri kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 34 lõikega 1.
Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu poolt lõikes 7 osutatud teate esitamist komisjonile võtab komisjon, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangut ning juhul, kui ta leiab, et muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvril ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ja see ei kujuta endast ega tekita takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele, vastu õigusakti, millega antakse pädevale asutusele või määratud asutusele luba kavandatud meede vastu võtta.
Pädev asutus või määratud asutus järgib muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri hoidmise nõudmisel järgmist:
muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvril ei tohi olla ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ja see ei tohi kujutada endast ega tekitada takistust siseturu toimimisele;
pädev asutus või määratud asutus peab muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri vähemalt kord aastas läbi vaatama.
Enne muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kehtestamist või taaskehtestamist teavitab pädev asutus või määratud asutus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üks kuu enne lõikes 5 osutatud otsuse avaldamist ja kolm kuud enne lõikes 5a osutatud pädeva asutuse või määratud asutuse otsuse avaldamist. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab need teated viivitamata komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning asjaomaste liikmesriikide pädevatele ja määratud asutustele. Nendes teadetes sätestatakse üksikasjalikult:
põhjendust, miks muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit peetakse riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks;
hinnangut muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri poolt siseturule avaldatavate tõenäoliste positiivsete või negatiivsete mõjude kohta liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal;
muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määra, mida liikmesriik soovib kehtestada.
Ilma et see piiraks artikli 133 ja käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline ettevõtja on sellise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja tütarettevõtja, mis on ►C4 finantsinstitutsioon ◄ või konsolideerimisgrupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit konsolideeritud alusel, ei ületa kõnealuse muu süsteemselt olulise ettevõtja suhtes individuaalselt või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhver järgmistest väärtustest väiksemat:
konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kõrgema määra ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist 1 % summa; ning
3 % määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist või määr, mida komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5a.
Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 9 kohaldamist ning kasutades lõikes 9 osutatud alakategooriaid ja neid piiritlevaid punktisummasid, võib pädev asutus või määratud asutus usaldusväärse järelevalvealase otsuse tegemisel:
paigutada globaalse süsteemselt olulise ettevõtja madalamast alakategooriast ümber kõrgemasse alakategooriasse;
paigutada lõikes 1 osutatud üksuse, mille lõikes 2 osutatud üldine punktisumma on madalaima alakategooria alampiiri tähistavast punktisummast madalam, kõnealusesse madalaimasse alakategooriasse või kõrgemasse alakategooriasse, määrates selle kindlaks kui globaalse süsteemselt olulise ettevõtja;
võttes arvesse ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalse süsteemselt olulise ettevõtja lõikes 2a osutatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast alakategooriast ümber madalamasse alakategooriasse.
▼M5 —————
Pädev asutus või määratud asutus vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaks määramise ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja paigutamise vastavasse alakategooriasse ning teavitab tulemustest asjaomast süsteemselt olulist ettevõtjat ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kes edastab need tulemused viivitamata komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele. Pädev asutus või määratud asutus avalikustab kindlaksmääratud süsteemselt oluliste ettevõtjate ajakohastatud loetelu ning alakategooria, millesse iga kindlaksmääratud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on paigutatud.
▼M5 —————
Kui artikli 133 lõike 10, 11 või 12 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ning sama ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määra summa on suurem kui 5 %, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 5a sätestatud menetlust.
▼M5 —————
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
▼M5 —————
Artikkel 133
Nõue säilitada süsteemse riski puhver
►C4 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad süsteemse riski puhvri järgmiselt:
kus
BSR = süsteemse riski puhver
rT = ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ koguriskipositsiooni suhtes kohaldatava puhvri määr;
ET = ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3;
i = indeks, mis tähistab lõikes 5 osutatud riskipositsioonide alamrühma;
ri = riskipositsioonide alamrühma i riskipositsiooni summa suhtes kohaldatava puhvri määr ning
Ei = ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ riskipositsiooni summa riskipositsioonide alamrühma i puhul, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3.
Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmise suhtes:
kõik riskipositsioonid liikmesriigis, kes kõnealuse puhvri kehtestab;
järgmised valdkondlikud riskipositsioonid, mis on võetud liikmesriigis, kes kõnealuse puhvri kehtestab:
kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga;
kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga;
kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud need, millele on osutatud alapunktis ii;
kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud need, millele on osutatud alapunktis i;
kõik need riskipositsioonid muudes liikmesriikides, mille suhtes kohaldatakse lõikeid 12 ja 15;
käesoleva lõike punktis b osutatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad muudes liikmesriikides, ainult selleks, et võimaldada muu liikmesriigi kehtestatud puhvri määra tunnustamist kooskõlas artikliga 134;
riskipositsioonid kolmandates riikides;
kõigi punktis b määratletud positsioonide alamrühmad.
Pädev asutus või määratud asutus järgib süsteemse riski puhvri säilitamise nõudmisel järgmist:
süsteemse riski puhvril ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ja see ei kujuta endast ega tekita takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele;
pädev asutus või määratud asutus vaatab süsteemse riski puhvri vähemalt iga kahe aasta tagant läbi;
süsteemse riski puhvrit ei kasutata artiklitega 130 ja 131 hõlmatud riskide käsitlemiseks.
Kui ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , mille suhtes on kohaldatav üks või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, teavitab pädev asutus või määratud asutus samuti kõnealuse liikmesriigi asutusi.
Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse riskipositsioonide suhtes kolmandates riikides, teavitab vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab need teated viivitamata asjaomaste kolmandate riikide järelevalveasutustele.
Teadetes sätestatakse üksikasjalikult:
makrotasandi või süsteemseid usaldatavusnõuetega seotud riske liikmesriigis;
põhjuseid, miks makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või süsteemsete riskide ulatus ohustab liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, põhjendades süsteemse riski puhvri määra;
põhjendust, miks süsteemse riski puhvrit peetakse riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks;
hinnangut süsteemse riski puhvri poolt siseturule avaldatavate tõenäoliste positiivsete või negatiivsete mõjude kohta liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal;
süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mille vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus kavatseb kehtestada, ja riskipositsioone, mille suhtes sellist määra või selliseid määrasid kohaldatakse, ning ►C4 finantsinstitutsioone ◄ , kelle suhtes neid määrasid kohaldatakse;
kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis põhjendust, miks asutuse arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver artiklis 131 sätestatud muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri toimimist.
Kui süsteemse riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varasemalt kehtestatud puhvri määr või määrad vähenevad või jäävad samaks, järgib vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus ainult käesolevat lõiget.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise liikmesriigi poolt kooskõlas artikliga 134 kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist 3 %-lise ülempiiri hulka.
Kui komisjoni arvamus on negatiivne, järgib kõnealuse süsteemse riski puhvri kehtestanud liikmesriigi vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus nimetatud arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee.
Kui ►C4 finantsinstitutsioon ◄ , mille suhtes on kohaldatav üks või mitu süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, taotleb pädev asutus või määratud asutus lõike 9 kohaselt esitatud teates komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust.
Komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad kumbki oma soovituse kuue nädala jooksul pärast teate saamist.
Kui tütarettevõtja ja emaettevõtja asutused ei jõua asjaomase ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ suhtes kohaldatava süsteemse riski puhvri määra või määrade suhtes kokkuleppele ning kui nii komisjon kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse soovituse, võib vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve poole ja taotleda selle abi kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Otsus kõnealuste riskipositsioonide suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise kohta peatatakse, kuni Euroopa Pangandusjärelevalve on teinud otsuse.
Kuue nädala jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 9 osutatud teate saamist esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile arvamuse selle kohta, kas süsteemse riski puhvrit peetakse asjakohaseks. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti esitada komisjonile arvamuse kõnealuse süsteemse riski puhvri kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 34 lõikega 1.
Kolme kuu jooksul pärast lõikes 9 osutatud teate saamist võtab komisjon, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangut ning juhul kui ta leiab, et süsteemse riski puhvri määral või määradel ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile kui tervikule ning see ei kujuta endast ega tekita takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele, vastu õigusakti, millega antakse vastavalt kas pädevale asutusele või määratud asutusele luba kavandatud meede vastu võtta.
Iga vastavalt kas pädev asutus või määratud asutus teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või taaskehtestamisest asjaomasel veebisaidil. Avaldatakse vähemalt järgmine teave:
süsteemse riski puhvri määr või määrad;
►C4 finantsinstitutsioonid ◄ , mille suhtes süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse;
süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus;
kuupäev, millest alates peavad ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ hakkama kehtestatud või taaskehtestatud süsteemse riski puhvrit kohaldama; ning
riikide nimed, milles võetud riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris.
Kui selle teabe avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust, jäetakse esimese lõigu punktis d nõutav teave avaldamata.
Kui väljamaksete piirangute kohaldamine ei too asjaomase süsteemse riski seisukohast kaasa ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme põhiomavahendite piisavat suurenemist, võivad pädevad asutused võtta lisameetmeid kooskõlas artikliga 64.
Artikkel 134
Süsteemse riski puhvri määra tunnustamine
Artikkel 135
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu juhised vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamise kohta
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EÜ) nr 1092/2010 artikli 16 kohastes soovitustes artikli 136 lõike 1 kohastele liikmesriikide määratud asutustele juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamise ja sealhulgas järgmise kohta:
põhimõtted, millest määratud asutused saavad vastutsükliliste kapitalipuhvrite sobivate määrade üle otsustamisel juhinduda ja mis tagavad, et asutused järgivad usaldusväärset lähenemisviisi asjakohastele makromajanduslikele tsüklitele ning edendavad usaldusväärset ja järjepidevat otsuste tegemist kõigis liikmesriikides;
üldjuhised seoses järgmisega:
laenude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKPsse) ja selle pikaajalisest suundumusest kõrvalekaldumise mõõtmine ja arvutamine;
artikli 136 lõike 2 kohaste puhvri alusnäitajate arvutamine;
juhised selliste muutujate kohta, mis osutavad krediidimahu ülemäärase kasvu perioodidega seotud süsteemse riski tekkimisele finantssüsteemis – eelkõige laenude suhe SKPsse ja selle kõrvalekaldumine pikaajalisest suundumusest –, ning muude selliste asjakohaste tegurite – sealhulgas majanduse eri sektorites toimuva majandusarengu käsitlemise – kohta, mis peaksid määratud asutustele andma teavet artikli 136 kohase vastutsüklilise puhvri sobiva määra üle otsustamisel;
juhised muutujate, sealhulgas kvalitatiivsete kriteeriumide kohta, mis osutavad, et puhver tuleks säilitada, seda tuleks vähendada või see tuleks täielikult kaotada.
Artikkel 136
Vastutsüklilise puhvri määra kehtestamine
Iga määratud asutus arvutab iga kvartali jaoks puhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsükliliste puhvrite määrade kehtestamiseks kooskõlas lõikega 3. Puhvri alusnäitaja kajastab asjakohaselt liikmesriigi krediiditsüklit ja krediidimahu ülemäärse suurenemisega seotud riske ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi majanduse eripärasid. Puhvri alusnäitaja põhineb laenude ja SKP suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, võttes muu hulgas arvesse:
krediidimahu kasvu näitajat asjaomases jurisdiktsioonis ja eelkõige näitajat, mis kajastab muutusi asjaomases liikmesriigis väljastatud laenude suhtes SKPsse;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu artikli 135 lõike 1 punkti b kohaselt antud juhiseid.
Iga määratud asutus hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise puhvri määra piisavust oma liikmesriigi jaoks ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise puhvri määra või kohandab seda. Seda tehes võtab iga määratud asutus arvesse:
puhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu artikli 135 lõike 1 punktide a, c ja d kohaseid juhiseid ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi puhvrimäära kehtestamise kohta;
muid muutujaid, mida määratud asutus peab asjakohaseks tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.
Iga määratud asutus avaldab kord kvartalis oma veebisaidil vähemalt järgmise teabe:
kohaldatav vastutsüklilise puhvri määr;
laenude suhe SKPsse ja selle kõrvalekaldumine pikaajalisest suundumusest;
puhvri alusnäitaja, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;
puhvri määra põhjendus;
kui punktis e osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohasest avaldamisest, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega;
kui puhvri määra vähendatakse, esitatakse orienteeruv ajavahemik, mille jooksul puhvri määra eeldatavalt ei suurendata, koos selle ajavahemiku põhjendusega.
Määratud asutused võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kooskõlastada kõnealuse avaldamise ajastust.
Määratud asutused teatavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastutsüklilise puhvri määra igast muutusest ning esitavad esimese lõigu punktides a–g osutatud nõutava teabe. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldab oma veebisaidil kõik teavitatud vastutsüklilise puhvri määrad ja seonduva teabe.
Artikkel 137
Üle 2,5 % suuruste vastutsüklilise puhvri määrade tunnustamine
Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutus tunnustab puhvri määra, mis ületab 2,5 % kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, teavitab ta oma veebisaidil sellisest tunnustamisest. Kõnealune teadaanne hõlmab vähemalt järgmist teavet:
kohaldatav vastutsüklilise puhvri määr;
liikmesriik või kolmandad riigid, kelle suhtes seda kohaldatakse;
kui punktis c osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohasest teadaandest, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega.
Artikkel 138
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus kolmanda riigi vastutsüklilise puhvri määrade kohta
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1092/2010 artikliga 16 esitada määratud asutustele soovituse, milles käsitletakse sobivat vastutsüklilise puhvri määra riskipositsioonide puhul kolmandas riigis, järgmistel juhtudel:
asjakohane kolmanda riigi asutus (edaspidi „asjakohane kolmanda riigi asutus”) ei ole sellise kolmanda riigi jaoks, mille suhtes liidu ühel või mitmel ►C3 finantsinstitutsioonil ◄ on krediidiriskipositsioon, kehtestanud vastutsüklilise puhvri määra ega seda avaldanud;
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu leiab, et asjakohase kolmanda riigi asutuse poolt kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määr ei ole piisav, et kaitsta liidu ►C3 finantsinstitutsioone ◄ nõuetekohaselt krediidimahu ülemäärase kasvuga seotud riskide eest kõnealuses kolmandas riigis, või määratud asutus teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, et tema arvates ei ole puhvri määr selleks piisav.
Artikkel 139
Määratud asutuste otsused kolmanda riigi vastutsüklilise puhvri määrade kohta
Esimese lõigu kohase pädevuse teostamisel ei kehtesta määratud asutus vastutsüklilise puhvri määra, mis jääb alla asjakohase kolmanda riigi asutuse kehtestatud määra, välja arvatud juhul, kui see puhvri määr ületab 2,5 % kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist selliste ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ puhul, kellel on krediidiriskipositsioone kõnealuses kolmandas riigis.
Selleks et saavutada ühtsus kolmandate riikide jaoks puhvrite kehtestamisel, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu anda niisuguste puhvrite kehtestamiseks soovitusi.
Määratud asutused avaldavad lõike 2 või 3 kohaselt kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra oma veebisaidil ja lisavad järgmise teabe:
vastutsüklilise puhvri määr ja kolmas riik, mille suhtes seda kohaldatakse;
vastutsüklilise puhvri määra põhjendus;
kui punktis c osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohase kehtestatud määra avaldamise kuupäev, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega.
Artikkel 140
►C3 Finantsinstitutsioonipõhiste ◄ vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade arvutamine
Liikmesriigid nõuavad, et esimeses lõigus osutatud kaalutud keskmise arvutamisel kohaldaksid ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ iga kohaldatava vastutsüklilise puhvri määra suhtes määruse (EL) nr 575/2013 III osa II ja IV jaotise kohaseid kõiki krediidiriski omavahendite nõudeid, mis on seotud asjaomase territooriumi asjakohaste krediidiriskipositsioonidega, jagatuna krediidiriski omavahendite kogunõudega, mis on seotud kõigi asjakohaste krediidiriskipositsioonidega.
Kui määratud asutus kehtestab kooskõlas artikli 136 lõikega 4 vastutsüklilise puhvri määra, mis ületab 2,5 % kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, tagavad liikmesriigid, et kõnealuse määratud asutuse liikmesriigis („liikmesriik A”) asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatakse järgmisi puhvri määrasid lõike 1 kohase arvutuse tegemisel ja sealhulgas vajaduse korral selleks, et arvutada asjaomase ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud kapitali osa:
riigisiseselt tegevusloa saanud ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad puhvri määra, mis ületab 2,5 % koguriskipositsioonist;
mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad vastutsüklilise puhvri määra, mis on 2,5 % koguriskipositsioonist, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, ei ole tunnustanud üle 2,5 % suurust puhvri määra kooskõlas artikli 137 lõikega 1;
mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad vastutsüklilise puhvri määra, mille on kehtestanud liikmesriigi A määratud asutus, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, on tunnustanud kõnealust puhvri määra kooskõlas artikliga 137.
Kui asjakohane kolmanda riigi asutus on kolmanda riigi jaoks kehtestanud vastutsüklilise puhvri määra, mis ületab 2,5 % kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, tagavad liikmesriigid, et kolmandas riigis asuvate asjakohaste krediidiriskipositsioonide suhtes kohaldatakse järgmisi puhvri määrasid lõike 1 kohase arvutuse tegemisel ja sealhulgas vajaduse korral selleks, et arvutada asjaomase ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ konsolideeritud kapitali osa:
►C3 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad vastutsüklilise puhvri määra, mis on 2,5 % koguriskipositsioonist, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, ei ole tunnustanud üle 2,5 % suurust puhvri määra kooskõlas artikli 137 lõikega 1;
►C3 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldavad asjakohase kolmanda riigi asutuse kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra, kui selle liikmesriigi määratud asutus, kus nad on tegevusloa saanud, on tunnustanud puhvri määra kooskõlas artikliga 137.
Asjakohased krediidiriskipositsioonid hõlmavad kõiki muid kui määruse (EL) nr 575/2013 artikli 112 punktides a kuni f osutatud riskipositsioonide klasse, mille suhtes kohaldatakse:
kõnealuse määruse III osa II jaotise kohaseid krediidiriskist tulenevaid omavahendite nõudeid;
kõnealuse määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohaseid eririskist või kõnealuse määruse III osa IV jaotise 5. peatüki kohaseid täiendavast makseviivituse riskist ja krediidireitingute muutumise riskist tulenevaid omavahendite nõudeid, kui on tegemist kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonidega;
kõnealuse määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaseid omavahendite nõudeid, kui on tegemist väärtpaberistamise riskipositsiooniga.
Lõike 1 kohase arvutuse tegemisel:
kohaldatakse liikmesriigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra alates kuupäevast, mis on märgitud artikli 136 lõike 7 punkti e või artikli 137 lõike 2 punkti c kohaselt avaldatud teabes, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra suurendamine;
punkti c kohaldamisel kohaldatakse kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määra 12 kuud pärast seda kuupäeva, mil asjakohane kolmanda riigi asutus teavitas puhvri määra muutmisest, hoolimata sellest, kas kõnealune asutus nõuab, et kõnealuses kolmandas riigis asutatud ►C3 finantsinstitutsioonid ◄ kohaldaksid muudetud määra lühema ajavahemiku jooksul, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra suurendamine;
kui ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ päritoluliikmesriigi määratud asutus kehtestab vastutsüklilise puhvri määra kolmanda riigi jaoks kooskõlas artikli 139 lõikega 2 või 3 või tunnustab kolmanda riigi jaoks kehtestatud puhvri määra artikli 137 kohaselt, kohaldatakse seda puhvri määra alates kuupäevast, mis on märgitud artikli 139 lõike 5 punkti c või artikli 137 lõike 2 punkti c kohaselt avaldatud teabes, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra suurendamine;
vastutsüklilise puhvri määra kohaldatakse kohe, kui kõnealuse otsuse eesmärk on puhvri määra vähendamine.
Punkti b kohaldamisel loetakse kolmanda riigi jaoks kehtestatud vastutsüklilise puhvri määr teatatuks kuupäeval, mil asjakohane kolmanda riigi asutus selle avaldab kooskõlas kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 141
Väljamaksete piirangud
Esimese lõigu kohaldamisel ei tohi ►C4 finantsinstitutsioon ◄ enne asjaomaste väljamaksete maksimumsumma arvutamist teha ühtki järgmistest toimingutest:
teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid;
võtta kohustust maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus maksta võeti ajal, mil finantsinstitutsioon ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet, või
teha väljamakseid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab järgmist:
vahekasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutest,
millele liidetakse
majandusaasta kasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha kasumi väljamaksed või maksed, mis tulenevad käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutest,
millest lahutatakse
maksusummad, mis kuuluksid tasumisele, kui käesoleva lõike punktides a ja b osutatud kasumeid välja ei makstaks.
Tegur määratakse kindlaks järgmiselt:
tegur on 0, kui ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuet ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (see tähendab madalaimasse) kvartiili;
tegur on 0,2, kui ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuet ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;
tegur on 0,4, kui ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;
tegur on 0,6, kui finantsinstitutsiooni säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuet ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a sätestatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsendina nimetatud määruse artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (see tähendab kõrgeimasse) kvartiili.
Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:
kus:
Qnon asjaomase kvartiili ordinaalarv.
Kui ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei täida kombineeritud puhvri nõuet ja kavatseb teha väljamakseid jaotamisele kuuluvast kasumist või teha lõike 2 teise lõigu punktides a, b ja c osutatud toimingu, teavitab ta pädevat asutust ja esitab järgmise teabe:
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ säilitatava kapitali summa, mis jaguneb järgmiselt:
esimese taseme põhiomavahendid;
täiendavad esimese taseme omavahendid;
teise taseme omavahendid;
vahe- ja majandusaasta kasumi summa;
väljamaksete maksimumsumma, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4;
jaotamisele kuuluva kasumi summa, mida ta kavatseb jagada järgmiste elementide vahel:
dividendimaksed,
aktsiate tagasiost,
väljamaksed täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt,
muutuvtasu maksmine või vabatahtlike pensionimaksete tegemine, võttes kas uue maksekohustuse või tehes makse sellise maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, mil ►C3 finantsinstitutsioon ◄ ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet.
Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel hõlmavad esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavad väljamaksed järgmist:
rahaliste dividendide väljamaksmine;
täielikult või osaliselt tasutud boonusaktsiate või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud muude kapitaliinstrumentide jaotamine;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ oma aktsiate ja osade või kõnealuse määruse artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud muude kapitaliinstrumentide tagasivõtmine või -ostmine;
kõnealuse määruse artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud kapitaliinstrumentidega seoses makstud summade tagasimaksmine;
väljamaksed kõnealuse määruse artikli 26 lõike 1 punktides b–e osutatud kirjetest.
Artikkel 141a
Kombineeritud puhvri nõude täitmata jätmine
►C4 Finantsinstitutsioon ◄ loetakse artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet mittetäitnuks, kui tema omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki nõudeid, mis on sätestatud:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a, ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b, ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c, ega käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõuet.
Artikkel 142
Kapitali säilitamise kava
Pädevad asutused annavad sellise loa üksnes ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ konkreetsele olukorrale tuginedes ning võttes arvesse ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse ulatust ja keerukust.
Kapitali säilitamise kava sisaldab järgmist:
tulude ja kulude hinnangud ja bilansi prognoos;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ kapitali suhtarvude suurendamise meetmed;
kava ja ajakava omavahendite suurendamiseks, et täita kombineeritud puhvri nõue täiel määral;
mis tahes teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et viia läbi lõike 3 kohane hindamine.
Kui pädev asutus ei kinnita kapitali säilitamise kava kooskõlas lõikega 3, võtab ta ühe või mõlemad järgmistest meemetest:
nõuab, et ►C3 finantsinstitutsioon ◄ suurendaks omavahendeid kindlaksmääratud tasemeteni kindlaksmääratud ajavahemike jooksul;
kasutab oma volitusi artikli 102 kohaselt, et kehtestada väljamaksetele artikli 141 kohastest piirangutest rangemad piirangud.
VIII
JAOTIS
PÄDEVATE ASUTUSTE POOLNE AVALIKUSTAMINE
Artikkel 143
Avalikustamise üldnõuded
Pädevad asutused avaldavad järgmise teabe:
nende liikmesriigis usaldatavusnõuete valdkonnas vastu võetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;
liidu õiguses ette nähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid;
üldkriteeriumid ja meetodid, mida nad artiklis 97 osutatud läbivaatamisel ja hindamisel kasutavad, sealhulgas kriteeriumid artikli 97 lõikes 4 osutatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks;
ilma et see piiraks käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jao sätete kohaldamist, iga liikmesriigi usaldatavusnõuete raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 102 lõike 1 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning käesoleva direktiivi artikli 65 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad.
Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 144
Avalikustamise erinõuded
Määruse (EL) nr 575/2013 V osa kohaldamiseks avaldavad pädevad asutused järgmise teabe:
vastuvõetud üldkriteeriumid ja meetodid, et vaadata läbi määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 405 kuni 409 nõuetele vastavus;
ilma et see piiraks VII jaotise 1. peatüki II jao sätete kohaldamist, järelevalve tulemuste lühikirjeldus ja nende meetmete kirjeldus aasta lõikes, mis on võetud määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 405 kuni 409 nõuetele mittevastavuse korral.
Liikmesriigi pädev asutus, kes kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõigust, avaldab järgmise teabe:
kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 6 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ arv ning kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate selliste emaettevõtjate arv;
koondalusel liikmesriigi kohta:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest liikmesriigis kasusaava emaettevõtjana tegutseva ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;
kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest liikmesriigis kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonidee ◄ kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel;
kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest liikmesriigis kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis kõnealuse määruse artikli 92 kohaselt nõutavates omavahendites konsolideeritud alusel.
Pädev asutus, kes kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kaalutlusõigust, avaldab järgmise teabe:
kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ arv ning kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate selliste emaettevõtjate arv;
koondalusel liikmesriigi kohta:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogusumma;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 9 lõikes 1 kaalutlusõiguse kasutamisest kasusaavate emaettevõtjatena tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites;
kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaselt nõutavates omavahendites.
IX
JAOTIS
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID
Artikkel 145
Delegeeritud õigusaktid
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 148 vastu delegeeritud õigusakte järgmise kohta:
artiklis 3 ja artiklis 128 sätestatud mõistete selgitamine käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks;
artiklis 3 ja artiklis 128 sätestatud mõistete selgitamine, et võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse finantsturgude arengut;
artiklis 3 sätestatud mõistetega seotud terminoloogia vastavusseviimine ja piiritlemine kooskõlas ►C3 finantsinstitutsioone ◄ ning nendega seotud küsimusi reguleerivate hilisemate aktidega;
artikli 31 lõikes 1 osutatud summade kohandamine, et võtta arvesse Eurostati avaldatud Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksi muutusi kooskõlas ja samaaegselt direktiivi 2002/92/EÜ artikli 4 lõike 7 alusel tehtud kohandustega;
artiklites 33 ja 34 osutatud ja I lisas esitatud loetelu sisu laiendamine või loetelus kasutatud mõistete kohandamine vastavalt suundumustele finantsturgudel;
selliste valdkondade kindlaks määramine, milles pädevad asutused peavad vahetama teavet, nagu sätestatud artiklis 50;
artiklite 76 kuni 88 ja artikli 98 sätete kohandamine, et võtta arvesse finantsturgude (eelkõige uute finantstoodete) või raamatupidamisstandardite või -nõuete arengut lähtuvalt liidu õigusest, või seoses järelevalvealase tegevuse lähendamisega;
avalikustamiskohustuse edasilükkamine kooskõlas artikli 89 lõike 3 teise lõiguga, kui nimetatud lõike esimese lõigu kohaselt esitatud komisjoni aruandes tuvastatakse märkimisväärse negatiivse mõju olemasolu;
artikli 23 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohandused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.
Artikkel 146
Rakendusaktid
Artikli 147 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt kehtestatakse rakendusmeetmed, millega muudetakse artikliga 12 ja IV jaotisega ette nähtud algkapitali suurust vastavalt suundumustele majandus- ja rahandusvaldkonnas, rakendusaktiga.
Artikkel 147
Euroopa panganduskomitee
Artikkel 148
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 149
Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine
Kui komisjon võtab vastu käesoleva direktiivi kohase regulatiivse tehnilise standardi Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sõnastuses, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. Erandina määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 13 lõike 1 teisest lõigust võib tähtaega, mille jooksul Euroopa Parlament või nõukogu võivad esitada kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid, pikendada veel ühe kuu võrra, kui see on asjakohane.
X
JAOTIS
DIREKTIIVI 2002/87/EÜ MUUTMINE
Artikkel 150
Direktiivi 2002/87/EÜ muutmine
Direktiivi 2002/87/EÜ artiklit 21a muudetakse järgmiselt:
lõike 2 punkt a jäetakse välja;
lõige 3 asendatakse järgmisega:
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt viis kuud enne direktiivi 2009/138/EÜ artikli 309 lõikes 1 osutatud kohaldamise kuupäeva.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras”.
XI
JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1.
PEATÜKK
Üleminekusätted asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust kasutavate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ järelevalve kohta
Artikkel 151
Reguleerimisala
Artikkel 152
Aruandlusnõuded
Statistiliste andmete saamise eesmärgil võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et kõik krediidiasutused, millel on nende territooriumil filiaale, esitaksid kõnealuste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele korrapäraselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.
Täites käesoleva direktiivi artiklis 156 sätestatud kohustusi, võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaalidelt samasuguste andmete esitamist, mida sellisel juhul nõutakse oma riigi krediidiasutustelt.
Artikkel 153
Päritoluliikmesriigi pädevate asutuste võetud meetmed seoses tegevusega vastuvõtvas liikmesriigis
Artikkel 154
Ettevaatusabinõud
Enne artiklis 153 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused eriolukorras võtta mis tahes ettevaatusabinõusid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.
Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.
Artikkel 155
Vastutus
Artikkel 156
Likviidsusjärelevalve
Kuni edaspidise kooskõlastamiseni säilib vastuvõtva liikmesriigi vastutus koostöös päritoluliikmesriigi pädevate asutustega järelevalve eest krediidiasutuste filiaalide likviidsuse üle.
Ilma et see piiraks Euroopa Rahasüsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohaldamist, jäävad vastuvõtvad liikmesriigid täies ulatuses vastutavaks meetmete eest, mis tulenevad nende rahapoliitika elluviimisest.
Selliste meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis.
Artikkel 157
Järelevalvealane koostöö
Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd järelevalve teostamisel selliste ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ tegevuse üle, kes tegutsevad, eelkõige filiaali kaudu, ühes või mitmes liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus paiknevad nende peakontorid. Pädevad asutused jagavad üksteisega kõiki selliste ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitlevaid andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist ning tegevuslubade andmiseks vajalike tingimustega tutvumist, ning kõiki andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad selliste ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ jälgimist, eelkõige järelevalvet likviidsuse, maksevõime, hoiuste tagamise, riskide kontsentreerumise piiramise, juhtimis- ja raamatupidamistava ning sisekontrolli mehhanismide üle.
Artikkel 158
Olulised filiaalid
Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb käsitada olulisena, arvestades eelkõige järgmist:
asjaolu, kas selle ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ filiaali hoiuste turuosa ületab vastuvõtvas liikmesriigis 2 %;
►C3 finantsinstitutsiooni ◄ tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju vastuvõtva liikmesriigi süsteemsele likviidsusele ja maksesüsteemidele ning kliiringu- ja arveldussüsteemidele;
filiaali suurust ja tähtsust sõltuvalt klientide arvust vastuvõtva liikmesriigi pangandussektori ja finantssüsteemi kontekstis.
Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ja juhul, kui kohaldatakse artikli 112 lõiget 1, ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegev asutus ◄ asutus teevad kõik endast oleneva, et jõuda filiaali olulisena käsitamise suhtes ühise otsuseni.
Kui kahe kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse esitamisest ei jõuta ühise otsuseni, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused järgmise kahe kuu jooksul vastu oma otsuse selle kohta, kas filiaal on oluline. Oma otsuses võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused arvesse ►C3 konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ◄ või päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kõiki seisukohti ja reservatsioone.
Teises ja kolmandas lõigus osutatud otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse eraldi dokumendis, mis edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele ning neid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused.
Filiaali olulisena käsitamine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste õigusi ja kohustusi.
Artikkel 159
Kohapealsed kontrollid
1a. PEATÜKK
Finantsvaldusettevõtjaid ja segafinantsvaldusettevõtjaid käsitlevad üleminekusätted
Artikkel 159a
Finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate heakskiitmist käsitlevad üleminekusätted
Emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad ja emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad, kes on juba asutatud 27. juunil 2019, taotlevad heakskiitmist artikli 21a alusel 28. juuniks 2021. Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei taotle heakskiitmist 28. juuniks 2021, võetakse asjakohaseid meetmeid artikli 21a lõike 6 alusel.
Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud üleminekuperioodil on pädevatel asutustel kõik vajalikud järelevalvevolitused, mis on neile antud käesoleva direktiiviga seoses konsolideeritud järelevalve teostamisega finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate üle, kelle suhtes kohaldatakse artikli 21a kohast heakskiitmist.
2.
PEATÜKK
Kapitalipuhvreid käsitlevad üleminekusätted
Artikkel 160
Kapitalipuhvreid käsitlevad üleminekusätted
Ajavahemikus 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016:
koosneb kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahenditest, mis on võrdne 0,625 %ga ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud varade kogusummast, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3;
Ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017:
koosneb kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahenditest, mis on võrdne 1,25 %ga ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud varade kogusummast, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3;
Ajavahemikus 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018:
koosneb kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahenditest, mis on võrdne 1,875 %ga ►C3 finantsinstitutsiooni ◄ riskiga kaalutud varade kogusummast, mis on arvutatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 87 lõikega 3;
3.
PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 161
Läbivaatamine ja aruanne
Pärast läbivaatamist, mis toimub tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega, esitab komisjon hiljemalt 30. juuniks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos seadusandliku akti ettepanekuga, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 tasustamist käsitlevate sätete kohta, võttes arvesse suundumusi rahvusvahelisel tasandil ja pöörates eelkõige tähelepanu järgmisele:
sätete tõhusus, rakendamine ja täitmise tagamine, sealhulgas kõigi lünkade tuvastamine, mis on põhjustatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisest kõnealuste sätete suhtes;
millist mõju avaldab artikli 94 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõtte järgimine
konkurentsivõimele ja finantsstabiilsusele ning
töötajatele, kes töötavad tegelikult EMPs asutatud emaettevõtjana tegutsevate ►C3 finantsinstitutsioonide ◄ väljaspool EMPd asutatud tütarettevõtetes.
Läbivaatamisel kaalutakse eelkõige, kas tuleks jätkata artikli 94 lõike 1 punktis g sätestatud põhimõtte kohaldamist kõigi esimese lõigu punkti b alapunktiga ii hõlmatud töötajate suhtes.
Artikkel 162
Ülevõtmine
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. jaanuarist 2014.
Liikmesriigid edastavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste siseriiklike õigusaktide tekstid. Kui liikmesriikide esitatud ülevõtmismeetmete teatega kaasnevad dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult ülevõtmissätete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele artiklitele, võib komisjon oma määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevate ülesannete täitmiseks Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt üksikasjalikuma teabe esitamist seoses kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega.
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse artiklit 131 alates 1. jaanuarist 2016. Liikmesriigid rakendavad artikli 131 lõiget 4 alates 1. jaanuarist 2016 järgmiselt:
2016. aastal 25 % globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrist, mis on kehtestatud vastavalt artikli 131 lõikele 4;
2017. aastal 50 % globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrist, mis on kehtestatud vastavalt artikli 131 lõikele 4;
2018. aastal 75 % globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrist, mis on kehtestatud vastavalt artikli 131 lõikele 4; ning
2019. aastal 100 % globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvrist, mis on kehtestatud vastavalt artikli 131 lõikele 4
Erandina käesoleva artikli lõikest 2 kohaldatakse artiklit 133 alates 1. jaanuarist 2014.
◄
Artikkel 163
Kehtetuks tunnistamine
Direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr 575/2013 ning neid loetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisas ja määruse (EL) nr 575/2013 IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 164
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 165
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
VASTASTIKKU TUNNUSTATAVATE TEGEVUSTE LOETELU
Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine.
Laenutehingud, sealhulgas: tarbijakrediit, kinnisvaraga seotud krediidilepingud, regressiõigusega või -õiguseta faktooring, äritehingute finantseerimine (sealhulgas maksekohustuste ost).
Kapitalirent.
Makseteenused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 20 ) artikli 4 punkti 3 tähenduses.
Teiste makseviiside (nt reisitšekid ja pangavekslid) väljaandmine ja haldamine, kui see tegevusvaldkond pole hõlmatud punktiga 4.
Tagatised ja kohustused.
Nii enda arvel ja nimel kui ka klientide nimel tehtavad tehingud:
rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);
välisvaluutaga;
finantsfutuuride ja -optsioonidega;
vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega;
vabalt võõrandavate väärtpaberitega.
Osalemine väärtpaberite emiteerimisel ja sellega seotud teenuste pakkumine.
Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri ja tööstusstrateegiat puudutavates ja muudes seonduvates küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostmisega seotud nõustamine ja teenused.
Rahamaakleri tegevus.
Vara valitsemine ja nõustamine.
Väärtpaberite hoidmine.
Krediidiinfo teenuste osutamine.
Pangahoidla teenused.
E-raha väljastamine.
Direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A ja B jaos ette nähtud teenuste ja tegevuste suhtes kehtib käesoleva direktiivi kohane vastastikune tunnustamine, kui viidatakse kõnealuse direktiivi I lisa C jaos ette nähtud finantsinstrumentidele.
LISA II
VASTAVUSTABEL
|
Käesolev direktiiv |
Direktiiv 2006/48/EÜ |
Direktiiv 2006/49/EÜ |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1, lõige 1 |
|
|
Artikkel 2, lõige 1 |
|
|
|
Artikkel 2, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 2, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 2, lõige 4 |
Artikkel 1, lõige 2 |
|
|
Artikkel 2, lõige 5 |
Artikkel 2 |
|
|
Artikkel 2, lõige 6 |
Artikkel 1, lõige 3 |
|
|
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
|
|
Artikkel 3, punkt 53 |
Artikkel 4, punkt 49 |
|
|
Artikkel 4, lõige 1 |
|
|
|
Artikkel 4, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 4, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 4, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 4, lõige 5 |
|
Artikkel 35, lõige 1 |
|
Artikkel 4, lõige 6 |
|
|
|
Artikkel 4, lõige 7 |
|
|
|
Artikkel 4, lõige 8 |
|
|
|
Artikkel 5 |
Artikkel 128 |
|
|
Artikkel 6 |
Artikkel 42b, lõige 1 |
|
|
Artikkel 7 |
Artikkel 40, lõige 3 |
|
|
Artikkel 8, lõige 1 |
Artikkel 6, lõige 1 |
|
|
Artikkel 8, lõige 2 |
Artikkel 6, lõige 2 |
|
|
Artikkel 8, lõige 3 |
Artikkel 6, lõige 3 |
|
|
Artikkel 8, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 9 |
Artikkel 5 |
|
|
Artikkel 10 |
Artikkel 7 |
|
|
Artikkel 11 |
Artikkel 8 |
|
|
Artikkel 12, lõige 1 |
Artikkel 9, lõige 1, esimene lõik |
|
|
Artikkel 12, lõige 2 |
Artikkel 9, lõige 1, teine lõik |
|
|
Artikkel 12, lõige 3 |
Artikkel 9, lõige 1, kolmas lõik |
|
|
Artikkel 12, lõige 4 |
Artikkel 9, lõige 2 |
|
|
Artikkel 13, lõige 1 |
Artikkel 11, lõige 1 |
|
|
Artikkel 13, lõige 2 |
Artikkel 11, lõige 2 |
|
|
Artikkel 14, lõige 1 |
Artikkel 12, lõige 1 |
|
|
Artikkel 14, lõige 2 |
Artikkel 12, lõige 2 |
|
|
Artikkel 14, lõige 3 |
Artikkel 12, lõige 3 |
|
|
Artikkel 15 |
Artikkel 13 |
|
|
Artikkel 16, lõige 1 |
Artikkel 15, lõige 1 |
|
|
Artikkel 16, lõige 2 |
Artikkel 15, lõige 2 |
|
|
Artikkel 16, lõige 3 |
Artikkel 15, lõige 3 |
|
|
Artikkel 17 |
Artikkel 16 |
|
|
Artikkel 18 |
Artikkel 17, lõige 1 |
|
|
Artikkel 19 |
Artikkel 18 |
|
|
Artikkel 20, lõige 1 |
Artikkel 14 |
|
|
Artikkel 20, lõige 2 |
Artikkel 14 |
|
|
Artikkel 20, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 20, lõige 5 |
Artikkel 17, lõige 2 |
|
|
Artikkel 21 |
Artikkel 3 |
|
|
Artikkel 22, lõige 1 |
Artikkel 19, lõige 1 |
|
|
Artikkel 22, lõige 2 |
Artikkel 19, lõige 2 |
|
|
Artikkel 22, lõige 3 |
Artikkel 19, lõige 3 |
|
|
Artikkel 22, lõige 4 |
Artikkel 19, lõige 4 |
|
|
Artikkel 22, lõige 5 |
Artikkel 19, lõige 5 |
|
|
Artikkel 22, lõige 6 |
Artikkel 19, lõige 6 |
|
|
Artikkel 22, lõige 7 |
Artikkel 19, lõige 7 |
|
|
Artikkel 22, lõige 8 |
Artikkel 19, lõige 8 |
|
|
Artikkel 22, lõige 9 |
Artikkel 19, lõige 9 |
|
|
Artikkel 23, lõige 1 |
Artikkel 19a, lõige 1 |
|
|
Artikkel 23, lõige 2 |
Artikkel 19a, lõige 2 |
|
|
Artikkel 23, lõige 3 |
Artikkel 19a, lõige 3 |
|
|
Artikkel 23, lõige 4 |
Artikkel 19a, lõige 4 |
|
|
Artikkel 23, lõige 5 |
Artikkel 19a, lõige 5 |
|
|
Artikkel 24, lõige 1 |
Artikkel 19b, lõige 1 |
|
|
Artikkel 24, lõige 2 |
Artikkel 19b, lõige 2 |
|
|
Artikkel 25 |
Artikkel 20 |
|
|
Artikkel 26, lõige 1 |
Artikkel 21, lõige 1 |
|
|
Artikkel 26, lõige 2 |
Artikkel 21, lõige 2 |
|
|
Artikkel 27 |
Artikkel 21, lõige 3 |
|
|
Artikkel 28, lõige 1 |
|
Artikkel 4 |
|
Artikkel 28, lõige 2 |
|
Artikkel 9 |
|
Artikkel 29, lõige 1 |
|
Artikkel 5, lõige 1 |
|
Artikkel 29, lõige 2 |
|
Artikkel 5, lõige 2 |
|
Artikkel 29, lõige 3 |
|
Artikkel 5, lõige 3 |
|
Artikkel 29, lõige 4 |
|
Artikkel 5, lõige 2 |
|
Artikkel 30 |
|
Artikkel 6 |
|
Artikkel 31, lõige 1 |
|
Artikkel 7 |
|
Artikkel 31, lõige 2 |
|
Artikkel 8 |
|
Artikkel 32, lõige 1 |
|
Artikkel 10, lõige 1 |
|
Artikkel 32, lõige 2 |
|
Artikkel 10, lõige 2 |
|
Artikkel 32, lõige 3 |
|
Artikkel 10, lõige 3 |
|
Artikkel 32, lõige 4 |
|
Artikkel 10, lõige 4 |
|
Artikkel 32, lõige 5 |
|
Artikkel 10, lõige 5 |
|
Artikkel 33 |
Artikkel 23 |
|
|
Artikkel 34, lõige 1 |
Artikkel 24, lõige 1 |
|
|
Artikkel 34, lõige 2 |
Artikkel 24, lõige 2 |
|
|
Artikkel 34, lõige 3 |
Artikkel 24, lõige 3 |
|
|
Artikkel 35, lõige 1 |
Artikkel 25, lõige 1 |
|
|
Artikkel 35, lõige 2 |
Artikkel 25, lõige 2 |
|
|
Artikkel 35, lõige 3 |
Artikkel 25, lõige 3 |
|
|
Artikkel 35, lõige 4 |
Artikkel 25, lõige 4 |
|
|
Artikkel 35, lõige 5 |
Artikkel 25, lõige 5 |
|
|
Artikkel 35, lõige 6 |
Artikkel 25, lõige 5 |
|
|
Artikkel 35, lõige 7 |
Artikkel 25, lõige 5 |
|
|
Artikkel 36, lõige 1 |
Artikkel 26, lõige 1 |
|
|
Artikkel 36, lõige 2 |
Artikkel 26, lõige 2 |
|
|
Artikkel 36, lõige 3 |
Artikkel 26, lõige 3 |
|
|
Artikkel 36, lõige 4 |
Artikkel 26, lõige 4 |
|
|
Artikkel 36, lõige 5 |
Artikkel 26, lõige 5 |
|
|
Artikkel 36, lõige 6 |
Artikkel 26, lõige 5 |
|
|
Artikkel 36, lõige 7 |
Artikkel 26, lõige 5 |
|
|
Artikkel 37 |
Artikkel 36 |
|
|
Artikkel 38 |
Artikkel 27 |
|
|
Artikkel 39, lõige 1 |
Artikkel 28, lõige 1 |
|
|
Artikkel 39, lõige 2 |
Artikkel 28, lõige 2 |
|
|
Artikkel 39, lõige 3 |
Artikkel 28, lõige 3 |
|
|
Artikkel 39, lõige 4 |
Artikkel 28, lõige 4 |
|
|
Artikkel 39, lõige 5 |
Artikkel 28, lõige 4 |
|
|
Artikkel 39, lõige 6 |
Artikkel 28, lõige 4 |
|
|
Artikkel 40, esimene lõik |
Artikkel 29, esimene lõik |
|
|
Artikkel 40, teine lõik |
|
|
|
Artikkel 40, kolmas lõik |
|
|
|
Artikkel 41, lõige 1 |
Artikkel 30, lõiked 1 ja 2 |
|
|
Artikkel 41, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 42 |
Artikkel 32 |
|
|
Artikkel 43, lõige 1 |
Artikkel 33, esimene lõik |
|
|
Artikkel 43, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 43, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 43, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 43, lõige 5 |
|
|
|
Artikkel 44 |
Artiklid 31 ja 34 |
|
|
Artikkel 45 |
Artikkel 35 |
|
|
Artikkel 46 |
Artikkel 37 |
|
|
Artikkel 47, lõige 1 |
Artikkel 38, lõige 1 |
|
|
Artikkel 47, lõige 2 |
Artikkel 38, lõige 2 |
|
|
Artikkel 47, lõige 3 |
Artikkel 38, lõige 3 |
|
|
Artikkel 48, lõige 1 |
Artikkel 39, lõige 1 |
|
|
Artikkel 48, lõige 2 |
Artikkel 39, lõige 2 |
|
|
Artikkel 48, lõige 3 |
Artikkel 39, lõige 3 |
|
|
Artikkel 48, lõige 4 |
Artikkel 39, lõige 4 |
|
|
Artikkel 49, lõige 1 |
Artikkel 40, lõige 1 |
|
|
Artikkel 49, lõige 2 |
Artikkel 40, lõige 2 |
|
|
Artikkel 49, lõige 3 |
Artikkel 41, kolmas lõik |
|
|
Artikkel 50, lõige 1 |
Artikkel 42, esimene lõik |
|
|
Artikkel 50, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 50, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 50, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 50, lõige 5 |
Artikkel 42, teine lõik |
|
|
Artikkel 50, lõige 6 |
Artikkel 42, kolmas ja kuues lõik |
|
|
Artikkel 50, lõige 7 |
Artikkel 42, neljas ja seitsmes lõik |
|
|
Artikkel 50, lõige 8 |
Artikkel 42, viies lõik |
|
|
Artikkel 51, lõige 1 |
Artikkel 42a, lõige 1 |
|
|
Artikkel 51, lõige 2 |
Artikkel 42a, lõige 2 |
|
|
Artikkel 51, lõige 3 |
Artikkel 42a, lõige 3 |
|
|
Artikkel 51, lõige 4 |
Artikkel 42a, lõige 3 |
|
|
Artikkel 51, lõige 5 |
Artikkel 42a, lõige 3 |
|
|
Artikkel 51, lõige 6 |
|
|
|
Artikkel 52, lõige 1 |
Artikkel 43, lõige 1 |
|
|
Artikkel 52, lõige 2 |
Artikkel 43, lõige 2 |
|
|
Artikkel 52, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 52, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 53, lõige 1 |
Artikkel 44, lõige 1 |
|
|
Artikkel 53, lõige 2 |
Artikkel 44, lõige 2 |
|
|
Artikkel 53, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 54 |
Artikkel 45 |
|
|
Artikkel 55 |
Artikkel 46 |
|
|
Artikkel 56 |
Artikkel 47 |
|
|
Artikkel 57, lõige 1 |
Artikkel 48, lõige 1, esimene lõik |
|
|
Artikkel 57, lõige 2 |
Artikkel 48, lõige 1, teine lõik |
|
|
Artikkel 57, lõige 3 |
Artikkel 48, lõige 2, esimene ja teine lõik |
|
|
Artikkel 57, lõige 4 |
Artikkel 48, lõige 2, kolmas lõik |
|
|
Artikkel 57, lõige 5 |
Artikkel 48, lõige 2, viies lõik |
|
|
Artikkel 57, lõige 6 |
Artikkel 48, lõige 2, neljas lõik |
|
|
Artikkel 58 |
Artikkel 49, esimene lõik |
|
|
Artikkel 58, lõige 2 |
Artikkel 49, teine lõik |
|
|
Artikkel 58, lõige 3 |
Artikkel 49, neljas lõik |
|
|
Artikkel 58, lõige 4 |
Artikkel 49, viies lõik |
|
|
Artikkel 59, lõige 1 |
Artikkel 50 |
|
|
Artikkel 59, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 60 |
Artikkel 51 |
|
|
Artikkel 61, lõige 1 |
Artikkel 52, esimene lõik |
|
|
Artikkel 61, lõige 2 |
Artikkel 52, teine lõik |
|
|
Artikkel 62 |
|
|
|
Artikkel 63, lõige 1 |
Artikkel 53, lõige 1 |
|
|
Artikkel 63, lõige 2 |
Artikkel 53, lõige 2 |
|
|
Artikkel 64 |
|
|
|
Artikkel 65 |
|
|
|
Artikkel 66 |
|
|
|
Artikkel 67 |
|
|
|
Artikkel 68 |
|
|
|
Artikkel 69 |
|
|
|
Artikkel 70 |
|
|
|
Artikkel 71 |
|
|
|
Artikkel 72 |
Artikkel 55 |
|
|
Artikkel 73 |
Artikkel 123 |
|
|
Artikkel 74, lõige 1 |
Artikkel 22, lõige 1 |
|
|
Artikkel 74, lõige 2 |
Artikkel 22, lõige 2 |
|
|
Artikkel 74, lõige 3 |
Artikkel 22, lõige 6 |
|
|
Artikkel 74, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 75, lõige 1 |
Artikkel 22, lõige 3 |
|
|
Artikkel 75, lõige 2 |
Artikkel 22, lõige 4 |
|
|
Artikkel 75, lõige 3 |
Artikkel 22, lõige 5 |
|
|
Artikkel 76, lõige 1 |
V lisa, punkt 2 |
|
|
Artikkel 76, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 76, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 76, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 76, lõige 5 |
|
|
|
Artikkel 77 |
|
|
|
Artikkel 78 |
|
|
|
Artikkel 79 |
V lisa, punktid 3, 4 ja 5 |
|
|
Artikkel 80 |
V lisa, punkt 6 |
|
|
Artikkel 81 |
V lisa, punkt 7 |
|
|
Artikkel 82, lõige 1 |
V lisa, punkt 8 |
|
|
Artikkel 82, lõige 2 |
V lisa, punkt 9 |
|
|
Artikkel 83, lõige 1 |
V lisa, punkt 10 |
|
|
Artikkel 83, lõige 2 |
|
IV lisa, punkt 5 |
|
Artikkel 83, lõige 3 |
|
I lisa, punktid 38 ja 41 |
|
Artikkel 84 |
V lisa, punkt 11 |
|
|
Artikkel 85, lõige 1 |
V lisa, punkt 12 |
|
|
Artikkel 85, lõige 2 |
V lisa, punkt 13 |
|
|
Artikkel 86, lõige 1 |
V lisa, punkt 14 |
|
|
Artikkel 86, lõige 2 |
V lisa, punkt 14a |
|
|
Artikkel 86, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 86, lõige 4 |
V lisa, punkt 15 |
|
|
Artikkel 86, lõige 5 |
V lisa, punkt 16 |
|
|
Artikkel 86, lõige 6 |
V lisa, punkt 17 |
|
|
Artikkel 86, lõige 7 |
V lisa, punkt 18 |
|
|
Artikkel 86, lõige 8 |
V lisa, punkt 19 |
|
|
Artikkel 86, lõige 9 |
V lisa, punkt 20 |
|
|
Artikkel 86, lõige 10 |
V lisa, punkt 21 |
|
|
Artikkel 86, lõige 11 |
V lisa, punkt 22 |
|
|
Artikkel 87 |
|
|
|
Artikkel 88, lõige 1 |
V lisa, punkt 1 |
|
|
Artikkel 88, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 89 |
|
|
|
Artikkel 90 |
|
|
|
Artikkel 91 |
|
|
|
Artikkel 92, lõige 1 |
V lisa, punkt 23, teine alapunkt |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, sissejuhatav lause |
V lisa, punkt 23, sissejuhatav lause |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt a |
V lisa, punkt 23, alapunkt a |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt b |
V lisa, punkt 23, alapunkt b |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt c |
V lisa, punkt 23, alapunkt c |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt d |
V lisa, punkt 23, alapunkt d |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt e |
V lisa, punkt 23, alapunkt e |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt f |
V lisa, punkt 23, alapunkt f |
|
|
Artikkel 92, lõige 2, punkt g |
|
|
|
Artikkel 93 |
V lisa, punkt 23, alapunkt k |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt a |
V lisa, punkt 23, alapunkt g |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt b |
V lisa, punkt 23, alapunkt h |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt c |
V lisa, punkt 23, alapunkt i |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt d |
|
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt e |
V lisa, punkt 23, alapunkt j |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt f |
V lisa, punkt 23, alapunkt l |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt g |
|
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt h |
V lisa, punkt 23, alapunkt m |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt i |
|
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt j |
V lisa, punkt 23, alapunkt n |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt k |
V lisa, punkt 23, alapunkt n |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt l |
V lisa, punkt 23, alapunkt o |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt m |
V lisa, punkt 23, alapunkt p |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt n |
V lisa, punkt 23, alapunkt q |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt o |
V lisa, punkt 23, alapunkt r |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt p |
V lisa, punkt 23, alapunkt s |
|
|
Artikkel 94, lõige 1, punkt q |
V lisa, punkt 23, alapunkt t |
|
|
Artikkel 94, lõige 2 |
Artikkel 150, lõige 3, punkt b |
|
|
Artikkel 95 |
V lisa, punkt 24 |
|
|
Artikkel 96 |
|
|
|
Artikkel 97, lõige 1 |
Artikkel 124, lõige 1 |
|
|
Artikkel 97, lõige 2 |
Artikkel 124, lõige 2 |
|
|
Artikkel 97, lõige 3 |
Artikkel 124, lõige 3 |
|
|
Artikkel 97, lõige 4 |
Artikkel 124, lõige 4 |
|
|
Artikkel 98, lõige 1 |
XI lisa, punkt 1 |
|
|
Artikkel 98, lõige 2 |
XI lisa, punkt 1a |
|
|
Artikkel 98, lõige 3 |
XI lisa, punkt 2 |
|
|
Artikkel 98, lõige 4 |
XI lisa, punkt 3 |
|
|
Artikkel 98, lõige 5 |
Artikkel 124, lõige 5 |
|
|
Artikkel 98, lõige 6 |
|
|
|
Artikkel 98, lõige 7 |
|
|
|
Artikkel 99 |
|
|
|
Artikkel 100 |
|
|
|
Artikkel 101 |
|
|
|
Artikkel 102, lõige 1 |
Artikkel 136, lõige 1 |
|
|
Artikkel 102, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 103 |
|
|
|
Artikkel 104 |
Artikkel 136 |
|
|
Artikkel 105 |
|
|
|
Artikkel 106, lõige 1 |
Artikkel 149 |
|
|
Artikkel 106, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 107 |
|
|
|
Artikkel 108, lõige 1, esimene lõik |
Artikkel 68, lõige 2 |
|
|
Artikkel 108, lõige 1, teine lõik |
Artikkel 3 |
|
|
Artikkel 108, lõige 1, kolmas lõik |
|
|
|
Artikkel 108, lõige 2 |
Artikkel 71, lõige 1 |
|
|
Artikkel 108, lõige 3 |
Artikkel 71, lõige 2 |
|
|
Artikkel 108, lõige 4 |
Artikkel 73, lõige 2 |
|
|
Artikkel 109, lõige 1 |
Artikkel 68, lõige 1 |
|
|
Artikkel 109, lõige 2 |
Artikkel 73, lõige 3 |
|
|
Artikkel 109, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 110, lõige 1 |
Artikkel 124, lõige 2 |
|
|
Artikkel 110, lõige 2 |
Artikkel 23 |
|
|
Artikkel 111, lõige 1 |
Artikkel 125, lõige 1 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 111, lõige 2 |
Artikkel 125, lõige 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 111, lõige 3 |
Artikkel 126, lõige 1 |
|
|
Artikkel 111, lõige 4 |
Artikkel 126, lõige 2 |
|
|
Artikkel 111, lõige 5 |
Artikkel 126, lõige 3 |
|
|
Artikkel 111, lõige 6 |
Artikkel 126, lõige 4 |
|
|
Artikkel 112, lõige 1 |
Artikkel 129, lõige 1, esimene lõik |
|
|
Artikkel 112, lõige 2 |
Artikkel 129, lõige 1, teine lõik |
|
|
Artikkel 112, lõige 3 |
Artikkel 129, lõige 1, kolmas lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 1, punkt a |
Artikkel 129, lõige 3, esimene lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 1, punkt b |
|
|
|
Artikkel 113, lõige 2, punkt a, esimene lõik |
Artikkel 129, lõige 3, teine lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 2, punkt b, esimene lõik |
|
|
|
Artikkel 113, lõige 2, teine lõik |
Artikkel 129, lõige 3, teine lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 3, kolmas lõik |
Artikkel 129, lõige 3, kolmas lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 3 |
Artikkel 129, lõige 3, neljas kuni seitsmes lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 4 |
Artikkel 129, lõige 3, kaheksas kuni üheksas lõik |
|
|
Artikkel 113, lõige 5 |
Artikkel 129, lõige 3, kümnes ja üheteistkümnes lõik |
|
|
Artikkel 114 |
Artikkel 130 |
|
|
Artikkel 115 |
Artikkel 131 |
|
|
Artikkel 116, lõige 1 |
Artikkel 131a, lõige 1, esimene kuni kolmas lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 2 |
Artikkel 131a, lõige 1, neljas lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 3 |
Artikkel 131a, lõige 2, esimene lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 4 |
Artikkel 131a, lõige 2, teine ja kolmas lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 5 |
Artikkel 131a, lõige 2, neljas ja viies lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 6 |
Artikkel 131a, lõige 2, kuues lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 7 |
Artikkel 131a, lõige 2, seitsmes lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 8 |
Artikkel 131a, lõige 2, kaheksas lõik |
|
|
Artikkel 116, lõige 9 |
Artikkel 131a, lõige 2, üheksas lõik |
|
|
Artikkel 117, lõige 1 |
Artikkel 132, lõige 1, esimene kuni kuues lõik |
|
|
Artikkel 117, lõige 2 |
Artikkel 132, lõige 1, seitsmes ja kaheksas lõik |
|
|
Artikkel 117, lõige 3 |
Artikkel 132, lõige 2 |
|
|
Artikkel 117, lõige 4 |
Artikkel 132, lõige 3 |
|
|
Artikkel 118 |
Artikkel 141 |
|
|
Artikkel 119, lõige 1 |
Artikkel 127, lõige 1 |
|
|
Artikkel 119, lõige 2 |
Artikkel 127, lõige 2 |
|
|
Artikkel 119, lõige 3 |
Artikkel 127, lõige 3 |
|
|
Artikkel 120 |
Artikkel 72a |
|
|
Artikkel 121 |
Artikkel 135 |
|
|
Artikkel 122 |
Artikkel 137 |
|
|
Artikkel 123, lõige 1 |
Artikkel 138, lõige 1 |
|
|
Artikkel 123, lõige 2 |
Artikkel 138, lõige 2, esimene lõik |
|
|
Artikkel 124 |
Artikkel 139 |
|
|
Artikkel 125 |
Artikkel 140 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 126 |
Artikkel 142 |
|
|
Artikkel 127 |
Artikkel 143 |
|
|
Artikkel 128 |
|
|
|
Artikkel 129 |
|
|
|
Artikkel 130 |
|
|
|
Artikkel 131 |
|
|
|
Artikkel 132 |
|
|
|
Artikkel 133 |
|
|
|
Artikkel 134 |
|
|
|
Artikkel 135 |
|
|
|
Artikkel 136 |
|
|
|
Artikkel 137 |
|
|
|
Artikkel 138 |
|
|
|
Artikkel 139 |
|
|
|
Artikkel 140 |
|
|
|
Artikkel 141 |
|
|
|
Artikkel 142 |
|
|
|
Artikkel 143 |
Artikkel 144 |
|
|
Artikkel 144, lõige 1 |
Artikkel 122a, lõige 9 |
|
|
Artikkel 144, lõige 2 |
Artikkel 69, lõige 4 |
|
|
Artikkel 144, lõige 3 |
Artikkel 70, lõige 4 |
|
|
Artikkel 145 |
Artikkel 150, lõige 1 |
|
|
Artikkel 146 |
Artikkel 150, lõige 1a |
|
|
Artikkel 147, lõige 1 |
Artikkel 151, lõige 1 |
|
|
Artikkel 147, lõige 2 |
Artikkel 151, lõige 2 |
|
|
Artikkel 148, lõige 1 |
Artikkel 151a, lõige 3 |
|
|
Artikkel 148, lõige 2 |
Artikkel 151a, lõige 1 |
|
|
Artikkel 148, lõige 3 |
Artikkel 151b |
|
|
Artikkel 148, lõige 4 |
Artikkel 151a, lõige 2 |
|
|
Artikkel 148, lõige 5 |
Artikkel 151c |
|
|
Artikkel 149 |
|
|
|
Artikkel 150 |
|
|
|
Artikkel 151 |
|
|
|
Artikkel 152 |
Artikkel 29 |
|
|
Artikkel 153 |
Artikkel 30 |
|
|
Artikkel 154 |
Artikkel 33 |
|
|
Artikkel 155 |
Artikkel 40 |
|
|
Artikkel 156 |
Artikkel 41 |
|
|
Artikkel 157 |
Artikkel 42 |
|
|
Artikkel 158 |
Artikkel 42a |
|
|
Artikkel 159 |
Artikkel 43 |
|
|
Artikkel 160 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 1 |
Artikkel 156, kuues lõik |
|
|
Artikkel 161, lõige 2 |
Artikkel 156, neljas lõik |
|
|
Artikkel 161, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 4 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 5 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 6 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 7 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 8 |
|
|
|
Artikkel 161, lõige 9 |
|
|
|
Artikkel 162, lõige 1 |
|
|
|
Artikkel 162, lõige 2 |
|
|
|
Artikkel 162, lõige 3 |
|
|
|
Artikkel 162, lõige 4 |
Artikkel 157, lõige 1, kolmas lõik |
|
|
Artikkel 162, lõige 5 |
|
|
|
Artikkel 162, lõige 6 |
|
|
|
Artikkel 163 |
Artikkel 158 |
|
|
Artikkel 164 |
Artikkel 159 |
|
|
Artikkel 165 |
Artikkel 160 |
|
|
I lisa |
I lisa |
|
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse ►C4 finantsinstitutsioonide ◄ finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 2 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
( 5 ) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314,, 5.12.2019, lk 314,).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
( 10 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
( 12 ) ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.
( 13 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
( 14 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.
( 15 ) ELT L 120, 15.5.2009, lk 22.
( 16 ) Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).
( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus ►C4 teatavate finantsinstitutsioonide ◄ kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366, mis käsitleb makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiive 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/64/EÜ (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
