1)

Lairibaühenduse olemasolu on info- ja sidetehnoloogiate väljatöötamise, kasutuselevõtu ja kasutamise jaoks majanduses ja ühiskonnas olulise tähtsusega. Lairibaühendus on strateegilise tähtsusega, sest selle kaudu saab kiirendada kõnealuste tehnoloogiate levitamist kasvu ja uuenduste saavutamiseks kõigis majandussektorites ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Kooskõlas Lissaboni strateegia ja sellele järgnenud Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) teatistega (2) toetab ka järelevalveamet aktiivselt lairibateenuste kättesaadavust kõigile Euroopa kodanikele.

2)

Tuleb meenutada, et dokumendis „Riigiabi tegevuskava – vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” (3) märkis komisjon, et teatavatel tingimustel võivad riigiabimeetmed olla tõhusad vahendid ühishuvi eesmärkide saavutamisel. Eelkõige võib riigiabi andmine aidata korrigeerida turutõrkeid, parandades turgude tõhusat toimimist ning aidates kaasa konkurentsivõime tugevdamisele. Lisaks võib juhul, kui turg on toimiv, kuid saavutatud tulemused ei ole ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, riigiabi kasutada soovitumate, tasakaalustatumate tulemuste saavutamiseks. Eelkõige võib hästisuunatud riiklik sekkumine lairibaühenduse valdkonnas aidata vähendada digitaalset lõhet, (4) mis eraldab ühe riigi piires selliseid alasid ja piirkondi, kus pakutakse taskukohaseid ja konkurentsivõimelisi lairibateenuseid, ning selliseid alasid, kus kõnealuseid teenuseid ei pakuta.

3)

Samal ajal tuleb tagada, et riigiabi ei suruks tagaplaanile lairibasektori turuinitsiatiivi. Kui lairibaühendusele antavat riigiabi kasutatakse piirkondades, kus turuosalised tavaliselt investeeriksid või on juba investeerinud, võib see mõjutada lairibaoperaatorite poolt turutingimuste kohaselt tehtud investeeringuid ja märkimisväärselt kahjustada turuosaliste üldist tahet lairibaühendusse investeerida. Sellistel juhtudel võib lairibaühendusele antav riigiabi eesmärgi saavutamist takistada. Lairibaühenduse valdkonna riigiabi kontrollimise peamine eesmärk on tagada, et riigiabimeetmete kaudu saavutatakse kiiremini suurema katvusega lairibaühendus ja selle laialdasem kasutuselevõtt võrreldes abi mitteandmisega, ning et abi soodne mõju kaaluks üles konkurentsimoonutusena ilmneda võiva kahjuliku mõju.

4)

Tuleb meenutada, et elektroonilist sidet käsitlevas reguleerivas raamistikus käsitletakse ka lairibajuurdepääsuga seotud küsimusi (5). Seega kasutatakse lairibateenuse hulgimüügiturgude puhul kõigis EFTA riikides seni eelnevat reguleerimist (6). Sellega seoses on juba tehtud mitu algatust eesmärgiga tegeleda uute probleemide lahendamisega, mida järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud (7) tekitavad reguleerimise seisukohast, eelkõige seoses juurdepääsuküsimustega (8).

5)

Käesolevas peatükis kirjeldatakse komisjoni kehtivale otsuste tegemise tavale tuginevat järelevalveameti poliitikat, mis käsitleb EMP lepingu riigiabieeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, millega toetatakse tavapäraste lairibavõrkude kasutuselevõttu (2. jagu), samuti tegeletakse mitme küsimusega, mis on seotud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire kasutuselevõtu soodustamiseks ja toetamiseks mõeldud meetmete hindamisega (3. jagu).

6)

Järelevalveamet kohaldab käesoleva peatükiga ette nähtud suuniseid lairibaühendusele antava riigiabi hindamisel, suurendades seeläbi otsuste tegemise tava õiguskindlust ja läbipaistvust.

7)

Oma otsustes on komisjon võtnud soosiva hoiaku selliste riigiabimeetmete suhtes, millega toetatakse lairibaühenduse kasutuselevõttu maapiirkondades ja puuduliku ühendusega piirkondades, olles samas kriitilisem abimeetmete võtmise suhtes piirkondades, kus lairibainfrastruktuur on juba olemas ja konkurents toimib. Kui riiklik sekkumine lairibaühenduse kasutuselevõtuks vastas riigiabi tingimustele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 1), on komisjon selle kokkusobivust hinnanud peamiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohaselt (mis vastab EMP lepingu artikli 61 lõikele 3). Komisjoni riigiabipoliitika seoses lairibavõrkude kasutuselevõtu toetamiseks võetavate riiklike meetmetega on kokkuvõtlikult esitatud jagudes 2.2 ja 2.3.

8)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt „on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepinguosaliste vahelist kaubandust”. Sellest järeldub, et meede on riigiabi, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

9)

Lairibaühenduste projektidele antav riiklik toetus hõlmab sageli riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (9).

10)

Esiteks hõlmavad meetmed tavaliselt riigi ressursse (nt riik toetab lairibaühenduse projekte toetuste, maksuvähenduste või muud liiki soodsamate rahastamistingimuste kaudu) (10).

11)

Teiseks, seoses majandustegevuse toetamisega, on lairibaühenduse kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed tavaliselt seotud majandustegevusega (nt lairibainfrastruktuuri ehitamine ja käitamine ning sellele juurdepääsu võimaldamine; see hõlmab tagasiühenduse seadmeid ja maapealseid seadmeid, nt traatühenduse, maapealseid traadita ja satelliidipõhiseid tehnoloogiaid või tehnoloogiate kombineerimist). Siiski on erandjuhtudel võimalik, et nimetatud viisil rahastatud võrku ei kasutata äritegevuse eesmärkidel (nt võrk annab lairibajuurdepääsu mittetulunduslikele veebisaitidele, teenustele ja teabele); (11) sel juhul ei hõlma riiklik sekkumine majandusliku eelise andmist ettevõtjatele ega ole seega riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

12)

Kolmandaks, seoses eelise andmisega, antakse abi otse võrguinvestoritele, (12) kes enamikul juhtudel valitakse välja avatud hankemenetluse teel (13). Kuna hankemenetluse kasutamine tagab, et abi on konkreetse projekti puhul piiratud vajaliku miinimumsummaga, võib rahaline toetus võimaldada väljavalitud pakkujal tegeleda ettevõtlusega tingimustel, mis muidu turul kättesaadavad ei oleks. Kaudsete kasusaajate hulka võivad kuuluda ka kolmandatest isikutest operaatorid, kes saavad eelnevalt kirjeldatud viisil ehitatud infrastruktuurile hulgimüügitasandi juurdepääsu, ning ärikasutajad, kes saavad lairibaühenduse sellistel tingimustel, mis ei oleks ilma riikliku sekkumiseta võimalikud (14).

13)

Neljandaks, seoses valikulisuse tingimusega, on lairibavõrkude kasutuselevõttu toetavad riiklikud meetmed laadilt selektiivsed, kuna need on suunatud ettevõtjatele, kes tegutsevad ainult teatavates piirkondades või elektrooniliste sideteenuste turu teatavates segmentides. Lisaks, mis puutub konkurentsi moonutamisse, siis riiklik sekkumine kaldub muutma olemasolevaid turutingimusi, sest hulk ettevõtjaid valiks olemasolevate, tõenäoliselt kallimate turupõhiste lahenduste asemel nüüd abi saava teenusepakkuja teenused (15). Seetõttu on asjaolul, et lairibateenus muutub kättesaadavaks – kas üleüldse või madalama hinnaga kui muidu –, konkurentsi moonutav mõju. Samuti võib lairibateenusele antav riiklik toetus vähendada kulutasuvust ja suruda tagaplaanile nende turul osalejate tehtavad investeeringud, kes oleksid muidu soovinud sihtpiirkonda või selle osadesse investeerida.

14)

Kuna riiklik sekkumine kaldub mõjutama muude EMP riikide teenusepakkujaid, on sellel mõju ka kaubandusele, sest elektrooniliste sideteenuste turud (sealhulgas hulgimüügiturud ja lairibateenuse jaemüügiturud) on avatud operaatorite ja teenusepakkujate vahelisele konkurentsile (16).

15)

Kui riik toetab lairibaühenduse kasutuselevõttu projekti elluviimise eest vastutava ettevõtja aktsiakapitalis osalemise teel või kapitalisüsti abil, tuleb hinnata, kas nimetatud investeering hõlmab riigiabi. Võrdse kohtlemise põhimõttest saab järeldada, et kapitali, mille riik on otseselt või kaudselt andnud ettevõtja käsutusse tingimustel, mis vastavad tavalistele turutingimustele, ei saa käsitada riigiabina.

16)

Kui riikliku investori osalusel aktsiakapitalis või tema tehtavatel kapitalisüstidel puuduvad piisavad väljavaated kasumlikkusele isegi pika aja vältel, tuleb sellist sekkumist pidada abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses ja selle kokkusobivust ühisturuga tuleb hinnata ainult nimetatud sättes ette nähtud kriteeriumide põhjal (17).

17)

Komisjon on Amsterdami otsuses käsitlenud turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamist lairibavaldkonnas (18). Nagu otsuses rõhutatud, tuleb riikliku investeeringu vastavust turutingimustele tõendada põhjalikult ja igakülgselt kas erainvestorite märkimisväärse osaluse abil või usaldusväärse äriplaani põhjal, mis näitaks investeeringu piisavat tasuvust. Kui erainvestorid projektis osalevad, on eeltingimuseks, et nad on hinnanud investeeringuga seotud äririske samadel tingimustel riikliku investoriga.

18)

Mõnel juhul võib EFTA riik otsustada käsitleda lairibavõrgu pakkumist üldist majandushuvi pakkuva teenusena EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses (19).

19)

Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt võib üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise riiklik rahastamine juhul, kui täidetud on neli põhitingimust (mida nimetatakse Altmarki kriteeriumideks), jääda väljapoole EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisala (20). Nimetatud neli tingimust on järgmised: a) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste riiklikust rahastamisest kasu saajale peab olema ametlikult antud kohustus pakkuda üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ning see kohustus peab olema selgelt määratletud; b) hüvitise väljaarvutamise parameetrid tuleb eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määrata, et vältida majanduslike eeliste andmist, mis võiksid soosida hüvitist saavat ettevõtjat võrreldes konkureerivate ettevõtjatega; c) hüvitis ei tohi ületada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid täielikke või osalisi kulutusi, võttes arvesse saadud tulu ja mõistlikku kasumit, ning d) juhul, kui hüvitise saaja ei osutu valituks riigihankemenetluse käigus, tuleb vajaliku hüvitise suuruse määramiseks analüüsida kulutusi, mida teeb nõuetekohaselt juhitud ettevõtja, kes täidab nimetatud kohustusi, võttes arvesse tegevusest saadud tulu ja kõnealuste kohustuste täitmisest saadud mõistlikku kasumit.

20)

Kahes otsuses, (21) mis käsitlevad piirkondlike asutuste võetud meetmeid (subsideeritud) avaliku teenuse kontsessiooni (22) andmiseks eraõiguslikele operaatoritele lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu jaoks puuduliku ühendusega piirkondades, jõudis komisjon järeldusele, et teatatud toetuskavad olid kooskõlas Altmarki otsuses esitatud nelja kriteeriumiga ega kuulu seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse (23). Eelkõige valiti võitnud pakkuja mõlemal juhul väikseima taotletud abisumma alusel ja makstud hüvitise suurus määrati kindlaks eelnevalt kujundatud ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Lisaks ei tuvastanud komisjon ülemäärase hüvitise maksmise ohtu ega leidnud ka tõendeid sellise maksmise kohta.

21)

Komisjon on otsustanud, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõistet ja sellest tulenevat toetumist Altmarki kohtupraktikale ei saa arvestada, kui teenusepakkujal ei olnud selget volitust ega kohustust pakkuda lairibajuurdepääsu ning ühendada kõik kodanikud ja ettevõtjad puuduliku ühendusega piirkondades, vaid tema tegevus oli pigem suunatud ühenduse pakkumisele ettevõtjatele (24).

22)

Pretsedendiõigusest lähtuvalt on EFTA riikidel laialdased volitused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel, kuid järelevalveamet võib selliste teenuste või ülesannete määratluse ilmse vea korral vaidlustada (25). See tähendab, et kuigi üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seotud ülesannete laadi ja ulatuse määratlemine on EFTA riigi pädevuses ja tal on õigus teha seda oma äranägemise järgi, ei ole nimetatud pädevus piiramatu ega omavoliliselt rakendatav (26). Selleks et teatavat tegevust peetaks üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, peaksid sellel eelkõige olema erijooned võrreldes tavapärase majandustegevusega (27). Sellega seoses on järelevalveamet seisukohal, et nendes piirkondades, kus erainvestorid on juba investeerinud lairibavõrgu infrastruktuuri (või on oma võrguinfrastruktuuri laiendamas) ja juba pakuvad konkureerivaid lairibateenuseid sobiva lairibakatvusega, ei tohiks samaaegse konkureeriva ja riiklikult rahastatud lairibainfrastruktuuri loomist pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks EMP lepingu artikli 59 lõike 2 tähenduses (28). Kui on võimalik tõendada, et erainvestorid ei pruugi suuta pakkuda lähitulevikus (29) kõigile kodanikele ja kasutajatele piisavat lairibakatvust, mille tulemusena märkimisväärne osa elanikkonnast jääks ühenduseta, võib üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale maksta avalike teenuste eest hüvitist, eeldusel et punktides 23–27 sätestatud tingimused on täidetud. Eelnevalt tuleks rõhutada, et nimetatud punktides esitatud seisukohad lähtuvad lairibasektori eripärast ja kajastavad kogemusi, mida komisjon on praeguseks oma otsuste tegemise käigus kõnealuses valdkonnas omandanud. Nimetatud punktides sätestatud tingimused ei ole seega ammendavad, kuid iseloomustavad lähenemisviisi, mille alusel järelevalveamet hindab iga juhtumi puhul eraldi, kas vaadeldavat tegevust saab pidada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks ja kas riigi ressursside eraldamine selle toetamiseks on kooskõlas EMP lepingu riigiabieeskirjadega.

23)

Selleks et määratleda üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seotud ülesannete ulatus viisil, mis tagaks lairibainfrastruktuuri laialdase kasutuselevõtu, peavad EFTA riigid põhjendama, miks kõnealune teenus väärib nende arvates oma eripärast tulenevalt üldist majandushuvi pakkuva teenuse nimetust ja eristub muust majandustegevusest (30). Nad peaksid samuti tagama, et üldist majandushuvi pakkuv teenus vastab teatavatele miinimumtingimustele, mille täitmist nõutakse kõigi selliste teenuste puhul, ning esitama selle kohta tõendid.

24)

Nimetatud kriteeriumide hulka kuuluvad vähemalt a) sellise akti olemasolu, millega avalik-õiguslik asutus on teinud asjaomasele operaatorile ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, ning b) teenuse universaalsus ja kohustuslikkus. Selleks et lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratluse hindamisel ei tekiks ilmset viga, peavad EFTA riigid tagama, et kasutusele võetav lairibainfrastruktuur pakuks universaalühendust kõigile piirkonna kasutajatele, olgu nendeks kodu- või ärikasutajad. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohustuslikkus tähendab ühtlasi seda, et kasutusele võetava võrguinfrastruktuuri pakkuja ei saa oma äranägemisel ja/või diskrimineerivalt keelata sellele juurdepääsu (nt seetõttu, et juurdepääsuteenuse pakkumine ei pruugi olla teatavas piirkonnas äriliselt tulus).

25)

Võttes arvesse olukorda, mis on tekkinud konkurentsi alal alates elektrooniliste sideteenuste sektori liberaliseerimisest Euroopa Majanduspiirkonnas, ja eriti praegust konkurentsi lairiba jaeteenusteturul, peaks riiklikult rahastatud võrk, mis on loodud üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames, olema avatud kõigile huvitatud operaatoritele. Selle eelduseks, et lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtuga seotud teenust käsitataks üldist majandushuvi pakkuva teenusena, peaks seega olema passiivse ja operaatorist sõltumatu (31) infrastruktuuri pakkumine, millele oleks avatud juurdepääs. Selline võrk peaks pakkuma juurdepääsu taotlejatele kõiki erinevat tüüpi võrgujuurdepääse ja võimaldama jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks konkurentsivõimeliste ja taskukohaste teenuste pakkumise lõppkasutajale (32). Seepärast peaks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine ainult hõlmama universaalühendust võimaldava lairibavõrgu kasutuselevõttu ja sellega seotud hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid, mitte aga sideteenuste jaemüüki (33). Kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutab vertikaalselt integreeritud lairibaoperaator, tuleb kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et vältida huvide konflikti, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid kaudseid ja varjatud eeliseid (34).

26)

Kuna elektrooniliste sideteenuste turg on täielikult liberaliseeritud, ei saa lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine põhineda ainu- või eriõiguse andmisel EMP lepingu artikli 59 lõike 1 tähenduses.

27)

Kui ülesandeks on tehtud täieliku katvuse saavutamine, võib olla vaja, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja võtaks võrguinfrastruktuuri kasutusele mitte üksnes mittetulusates, vaid ka tulusates piirkondades, kus muudel operaatoritel võib juba olla kasutusel või kava võtta lähitulevikus kasutusele oma võrguinfrastruktuur. Võttes arvesse lairibasektori eripära, peaks sel juhul antav hüvitis katma üksnes kulud, mis tulenevad infrastruktuuri kasutuselevõtust mittetulusates piirkondades (35). Kui lairibavõrgu kasutuselevõtuga seotud üldist majandushuvi pakkuv teenus ei lähtu eeldusest, et kasutusele võetav infrastruktuur kuulub avalikku omandisse, tuleks kehtestada asjakohased läbivaatamis- ja tagastusmehhanismid, et vältida olukorda, kus teenuse osutaja saab põhjendamatu eelise, sest riiklikult rahastatud võrk jääb pärast kõnealuse teenuse kontsessiooni lõppemist tema omandusse. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitamine peaks põhimõtteliselt toimuma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse alusel, mis nõuab kõigilt selles osalevatelt operaatoritelt tulusate ja mittetulusate piirkondade kindlaksmääramist, prognoositavate tulude hindamist ja hüvitise taotlemist sellises summas, mis vastaks rangelt vajadustele ja väldiks ülemäärase hüvitamise ohtu. Sellistel tingimustel korraldatud hankemenetlus peaks tagama neljanda Altmarki kriteeriumi täitmise (vt punkt 19).

28)

Kui neli Altmarki kriteeriumit ei ole täidetud, kuid on täidetud üldtingimused EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamiseks, käsitatakse lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtu kui avaliku teenuse eest makstud hüvitist riigiabina ning selle suhtes kohaldatakse EMP lepingu artikleid 49, 59 ja 61 ning EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu protokolli nr 3 (edaspidi „järelevalve- ja kohtulepingu protokoll nr 3”) I osa artiklit 1. Kui sellist riigiabi antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena teatavatele ettevõtjatele, kellele on tehtud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine (vt punktid 23–27 eespool), võib abi pidada EMP lepinguga kokkusobivaks ja vabastatuks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest, juhul kui on täidetud tingimused, mis on ette nähtud EMP lepingu XV lisa punktis 1h viidatud õigusaktis (komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsus 2005/842/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes), (36) mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel (37).

29)

Kui komisjon on lairibasektoris teatatud meetme puhul leidnud, et see kujutab endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, on kokkusobivust seni hinnatud vahetult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel (38).

30)

Võib juhtuda, et piirkonnad, mida hõlmab lairibaühenduse riigiabiprojekt, on abisaavad piirkonnad ka artikli 61 lõike 3 punktide a ja c ning järelevalveameti riigiabisuuniste aastatel 2007–2013 antavat regionaalabi käsitleva peatüki (edaspidi „regionaalabi käsitlev peatükk”) (39) tähenduses. Sellisel juhul võib lairibaühenduseks antavat abi käsitada ka abina alginvesteeringute jaoks regionaalabi käsitleva peatüki tähenduses. Siiski on paljudel komisjoni uuritud juhtudel teatatud meede olnud suunatud ka sellistele piirkondadele, mis ei ole abisaavad piirkonnad, ja selle tulemusena ei saanud komisjon viia läbi hindamist vastavate komisjoni regionaalabi suuniste kohaselt (40).

31)

Kui meede kuulub regionaalabi käsitleva peatüki kohaldamisalasse ja kui kavatsetakse anda sihtotstarbelist üksikabi ühele ettevõtjale või abi, mis on suunatud ühele tegevusvaldkonnale, siis peavad EFTA riigid tõendama, et regionaalabi käsitleva peatüki tingimused on täidetud. Eelkõige peavad nad tõendama, et kõnealuse projektiga toetatakse ühtse regionaalarengu strateegiat ning projekti olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi.

32)

Hinnangu andmisel sellele, kas abimeedet võib lugeda EMP lepinguga kokkusobivaks, võrdleb järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühishuvist kantud eesmärgi saavutamisele selle võimalike negatiivsete kõrvalmõjudega, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine.

33)

Tasakaalustatuse kriteeriumi kohaldamisel hindab järelevalveamet järgmist.

34)

Tasakaalustatuse kriteeriumi erinevad aspektid lairibavaldkonnas on üksikasjalikumalt esitatud jagudes 2.3.2 ja 2.3.3.

35)

Nagu viidatud sissejuhatuses, on levinud ja taskukohane juurdepääs lairibaühendusele suure tähtsusega, sest selle kaudu saab kiirendada asjaomaste tehnoloogiate levitamist kasvu ja uuenduste saavutamiseks kõigis majandussektorites ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks.

36)

Lairibaühenduse teenuse pakkumise maksumuse tõttu ei peeta turul sellesse investeerimist alati tulusaks. Tänu rahvastikutiheduse säästu soodustavale mõjule on lairibavõrkude kasutuselevõtt üldiselt tasuvam seal, kus potentsiaalne nõudlus on suurem ja kontsentreeritum, s.o tihedama asustusega piirkondades. Investeeringu suurte püsikulude tõttu võivad ühikkulud rahvastikutiheduse vähenedes oluliselt suureneda. Selle tulemusena katavad kasumlikud lairibavõrgud vaid osa elanikkonnast. Samuti saadaks teatavates piirkondades kasumit vaid siis, kui oma võrgu looks üks teenusepakkuja, mitte kaks või enam.

37)

Kui turg ei paku piisavat lairibakatvust või kui juurdepääsutingimused ei ole asjakohased, võib riigiabi mängida kasulikku rolli. Lairibavaldkonnas antav riigiabi võib korrigeerida turutõrke, s.o olukorra, milles üksikud turuinvestorid ei investeeri, kuigi see oleks tulus laiemas majanduslikus perspektiivis, nt soodsa järelmõju tõttu. Teisest küljest võib lairibaühendusele antavat riigiabi vaadelda ka võrdsuse eesmärkide saavutamise vahendina, s.o viisina edendada kõigi ühiskonnaliikmete juurdepääsu peamistele sidevahenditele, osalemist ühiskonnas ja sõnavabadust, parandades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

38)

On kasulik algusest peale teha vahet erinevate sihtpiirkondade vahel, sõltuvalt sellest, millises ulatuses on piirkonnad juba lairibaühendusega kaetud. Komisjon on pidevalt teinud vahet piirkondadel, kus lairibainfrastruktuur puudub või kus seda lähemal ajal tõenäoliselt välja ei arendata („valged” piirkonnad), piirkondadel, kus tegutseb vaid üks lairibavõrgu operaator („hallid” piirkonnad), ja piirkondadel, kus tegutseb vähemalt kaks või enam lairibavõrgu pakkujat („mustad” piirkonnad) (42).

39)

Järelevalveamet leiab, et lairibavõrkude kasutuselevõtu toetamine maapiirkondades ja puuduliku ühendusega „valgetes” piirkondades edendab territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning korrigeerib turutõrkeid. Lairibavõrgud hõlmavad kasumlikult vaid osa elanikkonnast, seega on täieliku katvuse saavutamiseks vaja riigi toetust.

40)

Järelevalveamet nõustub, et rahalise toetuse andmise kaudu lairibateenuste pakkumiseks sellistes piirkondades, kus lairibateenus praegu kättesaadav ei ole ja kus erainvestoritel ei ole lähitulevikus kavas sellist infrastruktuuri kasutusele võtta, püüdlevad EFTA riigid tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusarengu saavutamise poole ning seega on nende sekkumine tõenäoliselt kooskõlas ühishuviga (43). „Lähituleviku” all tuleks mõista kolme aastat. Erainvestorite kavandatavad investeeringud peaksid seoses sellega olema piisavad, et vähemalt katvuse alal tehtaks kolme aasta jooksul märkimisväärseid edusamme; ülejäänud osa kavandatavast investeeringust tuleks eraldada pärast seda mõistliku aja jooksul (sõltuvalt projekti ja piirkonna eripärast). Riiklikud ametiasutused võivad eraõiguslikelt võrguoperaatoritelt nõuda äriplaani esitamist koos infrastruktuuri kasutuselevõtu üksikasjaliku ajakavaga, samuti tõendeid piisavate rahaliste vahendite olemasolu või selle kohta, et kavandatav meede on usutav ja teostatav.

41)

Kui konkreetses geograafilises piirkonnas tegutseb vähemalt kaks lairibavõrgu pakkujat ja lairibateenuseid pakutakse konkurentsitingimustel (võrgu omanike vaheline konkurents), siis turutõrge puudub. Sellest lähtuvalt on väga vähe alust riiklikuks sekkumiseks täiendava kasu saavutamise nimel. Vastupidi, täiendava lairibavõrgu ehitamise rahastamiseks antav riigiabi võib põhimõtteliselt viia lubamatu konkurentsimoonutuseni ja suruda erainvestorid tahaplaanile. Seetõttu hindab järelevalveamet selgelt tõendatud turutõrke puudumisel negatiivselt meetmeid, millega rahastatakse täiendava lairibainfrastruktuuri kasutuselevõttu „mustas” piirkonnas (44).

42)

Võrguoperaatori olemasolu konkreetses piirkonnas ei viita tingimata sellele, et turutõrked või ühtekuuluvusprobleemid seal puuduvad. Monopoolne seisund võib mõjutada teenuse kvaliteeti või hinda, millega seda kodanikele pakutakse. Teisalt võib toetuse andmine alternatiivse võrgu ehitamiseks piirkonnas, kus üks võrguoperaator on formaalselt olemas, moonutada turudünaamikat. Seega on riikliku toetuse andmisel lairibavõrkude kasutuselevõtuks „hallides” piirkondades vajalik üksikasjalikum analüüs ja hoolikas kokkusobivuse hindamine.

43)

Kuigi võrguoperaator võib riikliku sekkumise sihtpiirkonnas olemas olla, võivad teatavad kasutajate rühmad olla halvasti teenindatud, sest osa kasutajate taotletud lairibateenustest on neile kas kättesaamatud või on nende teenuste jaemüügi hinnad juhul, kui juurdepääsuteenuste hulgimüügihinnad ei ole reguleeritud, liiga kõrged võrreldes samade teenustega, mida pakutakse riigi muus, suurema konkurentsiga paikades või piirkondades (45). Kui lisaks eelnevale ei ole suuri väljavaateid, et kolmandad isikud ehitaksid alternatiivse infrastruktuuri, siis võib alternatiivse infrastruktuuri rahastamine olla asjakohane meede. See kaotaks infrastruktuuril põhineva konkurentsi puudumise ja vähendaks seega probleeme, mis tulenevad valitseva operaatori tegelikust monopoolsest seisundist (46). Siiski on abi andmine sellises olukorrast sõltuv mitmesugustest tingimustest, millele asjaomane EFTA riik peab vastama.

44)

Sellest lähtuvalt võib järelevalveamet kuulutada teatavatel tingimustel EMP lepinguga kokkusobivaks riigiabimeetmed, mis on suunatud piirkondadele, kus lairibainfrastruktuuri pakkumine on tegelikult ikka veel monopol, tingimusel et i) kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks ei pakuta taskukohast või nõuetele vastavat teenust ja ii) samade eesmärkide saavutamiseks puuduvad konkurentsi vähem moonutavad meetmed (sealhulgas eelnev reguleerimine). Kokkusobivuse kindlaksmääramiseks nimetatud tingimustel hindab järelevalveamet eelkõige, kas

45)

Kui lairibaühenduse katvust peetakse ebapiisavaks, võib olla vajalik riiklik sekkumine. Esimene küsimus oleks, kas riigiabi on asjakohane poliitikavahend nimetatud probleemiga tegelemiseks või kas on muid, sobivamaid vahendeid.

46)

Sellega seoses märgib järelevalveamet, et kuigi eelnev reguleerimine on paljudel juhtudel hõlbustanud lairibaühenduse kasutuselevõttu linnades ja tihedama asustusega piirkondades, ei pruugi see olla piisav vahend lairibateenuse pakkumise võimaldamiseks, eriti puuduliku ühendusega piirkondades, kus investeeringu tasuvus on väike (47).

47)

Samamoodi ei saa lairibaühenduse kasutamise soodustamiseks mõeldud nõudlusepoolsete meetmetega (näiteks maksekviitungid lõppkasutajatele) alati lairibateenuse vähese pakkumise probleemi lahendada, kuigi sellised meetmed aitavad kaasa lairibaühenduse laiemale kasutuselevõtule ning neid tuleks toetada kui alternatiivi riiklikele meetmetele või vahendit nende täiendamiseks (48). Seega on võimalik, et sellistes olukordades ei ole puudujääkide kõrvaldamiseks lairibaühenduse valdkonnas muud väljapääsu kui riigipoolne rahastamine.

48)

Võttes arvesse meetme stimuleerivat mõju, on tarvis uurida, kas asjaomane investeerimine lairibavõrku oleks toimunud sama kiiresti ka ilma riigiabita.

49)

Hinnates teatatud meetmete proportsionaalsust „valgetes” või „hallides” piirkondades, tuleb mis tahes järgnevalt punktides a–h esitatud tingimuse puudumise korral algatada põhjalik hindamine, (49) ja kõige tõenäolisemalt viib see järelduseni, et abi ei ole EMP lepinguga kokkusobiv.

50)

Tänaseks on mitu EMP riiki suunanud tähelepanu selliste lairibavõrkude toetamisele, mis suudavad pakkuda väga kiiret teenust ja toetada erinevaid täiustatud digitaalseid ühendatud teenuseid. Nimetatud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on peamiselt kiudoptilised võrgud või täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud, mis on mõeldud asendama kas terveid olemasolevaid koaksiaalkaablipõhiseid lairibavõrke või suuremat osa nendest, või kasutusel olevaid kaabelvõrke.

51)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on sellised traadiga juurdepääsuvõrgud, mis koosnevad kas tervikuna või osaliselt optilistest elementidest ja mis on võimelised pakkuma tõhustatud (näiteks suurema läbilaskevõimega) lairibajuurdepääsu teenuseid võrreldes nende teenustega, mida pakutakse olemasolevate koaksiaalkaablil põhinevate võrkude kaudu (58).

52)

Kokkuvõtlikult on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel kiirus ja võimsus, mille abil saab edastada tulevikus kõrglahutusega sisu, toetada tellitavaid suurt ribalaiust nõudvaid rakendusi ning võimaldada ärikasutajatele taskukohast sümmeetrilist lairibaühendust, mis on tänapäeval tavaliselt kättesaadav ainult suurettevõtjatele. Üldiselt on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudel potentsiaal hõlbustada lairibatehnoloogia ja lairibateenuste kõikide aspektide täiustamist.

53)

Komisjon on juba käsitlenud mõnda riigiabiteatist, mis hõlmas toetust kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuks. Need juhtumid hõlmasid kas piirkondliku järgmise põlvkonna juurdepääsu „tuumvõrgu” ehitamist (59) või kiudoptilise ühenduse pakkumist ainult piiratud hulgale ärikasutajatele (60).

54)

Nagu ka nn esimese põlvkonna lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu puhul, võivad omavalitsused ning riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused põhjendada toetuse andmist kiudoptiliste võrkude kiirele kasutuselevõtule turutõrke või ühtekuuluvuseesmärgiga. Kui lairibaühenduse põhiinfrastruktuuri kasutuselevõtu puhul on riikliku sekkumise näited komisjoni otsuste tegemise tavas olnud seotud peamiselt maakogukondade või -piirkondadega (väike asustustihedus, suured kulud) või piirkondadega, mis on majanduslikult vähearenenud (vähene suutlikkus teenuste eest tasuda), siis käesoleval juhul väidetakse, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude majanduslik mudel takistab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu mitte ainult hõredalt asustatud piirkondades, vaid ka teatavates linnapiirkondades. Peamine probleem, mis mõjutab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiiret ja laialdast kasutuselevõttu, näib eelkõige olevat kulukus ja vähemal määral väike asustustihedus (61).

55)

Seega võib riiklikel ametiasutustel lubada otsese sekkumise kasutamist, et tagada võrguoperaatorite poolt kahjumlikuks peetavatele piirkondadele kasu märkimisväärsest järelmõjust, mida järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud majandusele tuua võivad, ja vältida uue digitaalse lõhe, nn järgmise põlvkonna juurdepääsu lõhe tekkimist. Seega võivad EFTA riigid soovida toetada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude arendamist piirkondades, kus olemasolevate lairibaoperaatorite investeeringud sellistesse võrkudesse võtaksid mitu aastat, kuna need alad ei ole rahanduslikult nii atraktiivsed kui teatavad suuremad linnapiirkonnad. Teatavatel juhtudel võivad EFTA riigid otsustada ise investeerida või anda eraoperaatoritele rahalist toetust, et saavutada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude ühendus või saavutada see oodatust varem ning tagada tööhõive ja muude majanduslike võimaluste suurendamine võimalikult kiiresti.

56)

Mis tahes riikliku sekkumise puhul, millega toetatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude pakkumist või nende kasutuselevõtu kiirendamist, tuleb tagada selle kokkusobivus riigiabieeskirjadega.

57)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks võivad EFTA riigid valida erinevate turusekkumise tasandite vahel. Sellega seoses kohaldatakse riikliku sekkumise suhtes järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu valdkonnas mutatis mutandis seisukohti, mis on esitatud eespool jagudes 2.2.1 ja 2.2.2 (turumajandusliku investeerimise põhimõte, avalike teenuste eest makstav hüvitis ja Altmarki kriteeriumid). Sõltuvalt valitud sekkumise laadist ja mõjust võib riigiabieeskirjade kohaselt olla õigustatud erinevate analüütiliste lähenemisviiside kasutamine.

58)

Piirkondades, kus ootuste kohaselt võtavad järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud tulevikus kasutusele erainvestorid, võivad EFTA riigid otsustada võtta meetmeid investeerimistsükli kiirendamiseks, ergutades seega investoreid oma investeerimiskavasid ellu viima. Sellised meetmed ei hõlma tingimata riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Võttes arvesse, et suure osa kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtuga seonduvatest kuludest moodustavad paigaldustööd (näiteks kaevetööd, kaablite paigaldamine, juhtmete paigaldus hoonete sees jne), võivad EFTA riigid kooskõlas elektroonilist sidet käsitleva EMP reguleeriva raamistikuga otsustada näiteks lihtsustada võrkude laiendamise õiguste saamist või nõuda võrguoperaatoritelt oma paigaldustööde kooskõlastamist ja/või osa oma infrastruktuuri jagamist (62). Samuti võivad EFTA riigid näha ette, et mis tahes uue ehitustöö (sealhulgas uued vee-, elektri-, transpordi- või kanalisatsioonivõrgud) käigus ja/või hoone ehitamisel tuleb paigaldada kiudoptiline ühendus.

59)

Samuti võivad riigi ametiasutused otsustada võtta osa paigaldustöödest (näiteks kaevetööd avalikus kasutuses oleval maal, kaablikanalisatsiooni ehitus) enda kanda, et võimaldada asjaomastel operaatoritel võtta kasutusele oma võrguelemendid ja seda tegevust kiirendada. Siiski ei tohiks sellised paigaldustööd olla tööstusharu- või sektorispetsiifilised ja peaksid olema üldjuhul avatud mitte ainult elektroonilise side operaatoritele, vaid kõigile potentsiaalsetele kasutajatele (st elektri-, gaasi-, vee- ja muude avalike teenuste pakkujatele). Tingimusel, et sellise riikliku sekkumise eesmärk on luua vajalikud eeltingimused avalike teenuste pakkujate oma infrastruktuuri kasutuselevõtuks ilma konkreetset sektorit või ettevõtjat soosimata (eriti selle kapitalikulusid langetades), ei kuulu see EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse.

60)

Samalaadseid meetmeid võivad võtta ka riiklikud reguleerivad asutused, et tagada võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs postidele või avalike teenuste pakkujate või olemasolevate võrguoperaatorite omanduses olevale kaablikanalisatsioonile.

61)

Nagu komisjoni otsuste tegemise tava lairibaühenduse põhivõrkude valdkonnas näitab, annavad kohalikud või piirkondlikud ametiasutused lairibavõrkudele abi enamasti eesmärgiga parandada puudujääke piirkonna lairibaühenduses või suurendada piirkonna konkurentsivõimet, parandades veelgi olemasolevat lairibakatvust ja võrguühendust. Nende kahe eesmärgi saavutamiseks on riigi ametiasutused seni korraldanud avalikke hankeid avalikus omandis oleva lairibainfrastruktuuri ehitamiseks ja haldamiseks või andnud rahalist toetust eraomandisse kuuluva lairibavõrgu ehitamiseks (63).

62)

Kui riiklik sekkumine hõlmab riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peavad ametiasutused sellest teavitama järelevalveametit, kes hindab meetmete kokkusobivust ühisturuga kooskõlas järgnevalt jagudes 3.3 ja 3.4 sätestatud põhimõtetega (64).

63)

Nagu punktis 38 osutatud, hinnatakse tavapäraste lairibavõrkude kasutuselevõtuks antud riigiabi kokkusobivust EMP lepinguga, võttes aluseks eristuse „valgete”, „hallide” ja „mustade” piirkondade vahel. Järelevalveamet on arvamusel, et nimetatud eristus on asjakohane ka selle hindamisel, kas järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetamiseks antud riigiabi on kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, kuid nõuab täpsemat määratlust, mis võtaks arvesse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude eripära.

64)

Sellega seoses tuleb meeles pidada, et ootuste kohaselt asendatakse olemasolevad lairibavõrgud pikemas perspektiivis järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega. Kuna järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude võrguarhitektuur on erinev, pakkudes märkimisväärselt parema kvaliteediga lairibateenuseid, kui on võimalik praegu, ja teenuseid, mida tänased lairibavõrgud ei toeta, on tõenäoline, et tulevikus tekivad märgatavad erinevused nende piirkondade vahel, mis on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudega kaetud, ja nende vahel, mis ei ole nimetatud võrkudega kaetud (65).

65)

Praegu suudavad teatavad täiustatud lairibaühenduse põhivõrgud (näiteks ADSL 2+ (66)) teataval määral samuti toetada konkreetset tüüpi lairibateenuseid, mida hakatakse lähitulevikus tõenäoliselt pakkuma järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu (nt tavaline kolmikpakett). Eelneva reguleerimise kehtestamist piiramata tuleb siiski märkida, et võivad tekkida uudsed tooted või teenused, mis on nii nõudluse kui ka pakkumise seisukohast asendamatud ja mille jaoks on tarvis sellist lairibaühenduse kiirust, mis ületab lairibaühenduse põhiinfrastruktuuri füüsiliste võimaluste piirid.

66)

Sellest lähtuvalt tuleks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks antava riigiabi hindamisel pidada piirkonda, kus nimetatud võrke praegu ei ole ja kus erainvestorid neid lähitulevikus tõenäoliselt ei ehita ega võta täielikult kasutusele, järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgeks” piirkonnaks (67). Eelnevaga seoses peaks mõiste „lähitulevik” vastama ajavahemikule kolm aastat (68). Riiklikel ametiasutustel peaks olema õigus teatavatel tingimustel sekkuda, et tegeleda sotsiaalse ühtekuuluvuse küsimuste, regionaalarengu või turutõkkega, kui on võimalik tõendada, et erainvestoritel ei ole kavatsust võtta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke kasutusele eeloleva kolme aasta jooksul. Erainvestorite kavandatavad investeeringud peaksid olema piisavad, et vähemalt katvuse alal tehtaks kolme aasta jooksul märkimisväärseid edusamme; ülejäänud osa kavandatavast investeeringust tuleks eraldada pärast seda mõistliku aja jooksul (sõltuvalt piirkonna ja projekti eripärast). Pikema ajavahemiku määramine ei oleks asjakohane, kuna see võib ohustada puuduliku ühendusega piirkondade huve võrreldes riigi muude osadega, kus ühendus selliste täiustatud lairibavõrkudega on piisav. Riiklikud ametiasutused võivad eraõiguslikelt võrguoperaatoritelt nõuda äriplaani esitamist koos infrastruktuuri kasutuselevõtu üksikasjaliku ajakavaga, samuti tõendeid piisavate rahaliste vahendite olemasolu või selle kohta, et kavandatav investeering on usutav ja teostatav.

67)

Sama põhimõtte kohaselt peaks piirkonda käsitama järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „halli” piirkonnana, kui seal on esindatud ainult üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul ja ühelgi operaatoril ei ole kavas järgmise kolme aasta jooksul teist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku kasutusele võtta (69). Selle hindamisel, kas teised võrguinvestorid võiksid võtta konkreetses piirkonnas kasutusele täiendavaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, tuleb võtta arvesse kõiki olemasolevaid reguleerivaid või õiguslikke meetmeid, mis võivad olla vähendanud takistusi sellise võrgu kasutuselevõtmisel (juurdepääs kaablikanalisatsioonile, infrastruktuuri jagamine jne).

68)

Kui konkreetses piirkonnas on enam kui üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk või see võetakse kasutusele järgmise kolme aasta jooksul, tuleks nimetatud piirkonda üldjuhul käsitada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „musta” piirkonnana (70).

69)

Kuigi järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on kvalitatiivselt palju enam arenenud kui olemasolevad tavapärased koaksiaalkaablil põhinevad lairibavõrgud, uurib järelevalveamet järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antava riigiabi riigiabieeskirjadega kokkusobivuse hindamisel ka abi mõju olemasolevatele lairibavõrkudele, võttes arvesse vastastikust asendatavust, mis tundub praegu nii lairiba kui ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kaudu pakutavate lairibateenuste puhul võimalik, nagu osutatud punktides 64 ja 65. Lisaks kohaldab järelevalveamet järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetamiseks antava riigiabi kokkusobivuse hindamisel ka tasakaalustatuse kriteeriumi (vt punkt 33). Eelkõige uurib järelevalveamet teatatud meetme proportsionaalsuse hindamisel, kas punktis 49 sätestatud tingimused (üksikasjalik kaardistamine ja katvuse analüüs, avatud hankemenetlus, majanduslikult parim pakkumine, tehnoloogia neutraalsus, olemasoleva infrastruktuuri kasutamine, avatud juurdepääsu andmine hulgimüügitasandile, hinnakujunduse võrdlusuuring ja tagastusmehhanism) on täidetud. Järgmised punktid on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude hindamisel aga eriti asjakohased.

70)

Nagu lairiba põhiteenuste puhul, leiab järelevalveamet sõltuvalt tingimustest, mida EFTA riigid täitma peavad (vt punktid 49 ja 69), et meetmed, millega toetatakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu piirkondades, kus praegu lairibainfrastruktuur puudub, või piirkondades, kus olemasolevad lairibaoperaatorid ei pea järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu kasumlikuks, on kokkusobivad EMP lepingu riigiabieeskirjadega.

71)

Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgetes” piirkondades, kus on juba olemas üks lairiba põhivõrk (tavapärased „hallid” piirkonnad), tuleb asjaomasel EFTA riigil, kes soovib anda abi järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude toetuseks, tõendada, et i) nimetatud võrkude kaudu pakutavad lairibateenused ei ole piisavad kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks kõnealuses piirkonnas (võttes arvesse ka võrkude võimalikku edasist ajakohastamist) ning ii) nimetatud eesmärkide saavutamiseks puuduvad vähem moonutavad vahendid (sealhulgas eelnev reguleerimine).

72)

Piirkondades, kus üks erainvestor on juba võtnud kasutusele järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu või võtab selle kasutusele järgmise kolme aasta jooksul (vt ka punkt 66) ja juhul kui ühelgi erainvestoril ei ole kavas võtta kasutusele teist järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku järgmise kolme aasta jooksul, peab järelevalveamet koostama üksikasjalikuma analüüsi, et kontrollida, kas riiklikku sekkumist võib sellistes piirkondades pidada kokkusobivaks riigiabieeskirjadega. Tegelikult võib riiklik sekkumine sellistes piirkondades olemasolevad investorid tagaplaanile suruda ja moonutada konkurentsi.

73)

Selleks et järelevalveamet saaks meedet riigiabieeskirjadega kokkusobivaks pidada, peaksid EFTA riigid olema võimelised tõendama esiteks, et olemasolev või kavandatav järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk ei ole või ei oleks piisav kodanike ja ärikasutajate vajaduste rahuldamiseks kõnealuses piirkonnas, ning teiseks, et nimetatud eesmärkide saavutamiseks puuduvad vähem moonutavad vahendid (sealhulgas eelnev reguleerimine). Üksikasjaliku hindamise raames hindab järelevalveamet eelkõige, kas

74)

Piirkondade puhul, kus on olemas enam kui üks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk või kus erainvestorid võivad olla kasutusele võtmas konkureerivaid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke, arvab järelevalveamet, et täiendava riiklikult rahastatud konkureeriva järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu toetamine tõenäoliselt moonutab konkurentsi suurel määral ega sobi kokku riigiabieeskirjadega.

75)

Järelevalveamet käsitleb tavapäraseid „musti” piirkondi, st piirkondi, kus praegu edastavad lairibateenuseid konkureerivad lairibainfrastruktuurid (xDSL ja kaabelvõrgud), piirkondadena, kus olemasolevatel võrguoperaatoritel peaks olema piisav stiimul ajakohastada oma tavapärased lairibavõrgud väga kiireteks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudeks, et nad saaksid sinna üle viia oma olemasolevad kliendid. Sellistes piirkondades ei peaks täiendav riiklik sekkumine põhimõtteliselt vajalik olema.

76)

EFTA riigid võivad selle argumendi siiski kummutada, näidates, et olemasolevad lairibaühenduse põhivõrkude operaatorid ei kavanda investeeringuid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse eeloleva kolme aasta jooksul, ning tõendades, et näiteks see, kuidas olemasolevad võrguinvestorid on kasutajate nõudmistele vastava suurema kiiruse saavutamiseks viimaste aastate jooksul oma lairibainfrastruktuuri ajakohastamisse investeerinud, ei ole rahuldav. Sellisel juhul tuleb järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antava riikliku toetuse suhtes kohaldada punktis 73 nimetatud üksikasjalikku analüüsi ja see peab vastama jaos 3.4.5 täpsemalt esitatud tingimustele.

77)

Nii nagu poliitika, mida järgitakse lairibaühenduse põhivõrkude kasutuselevõtu puhul, võib ka järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks antav riigiabi olla asjakohane ja põhjendatud vahend, juhul kui on täidetud rida põhitingimusi. Välja arvatud selliste järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude „valgete” piirkondade puhul, mis on „valged” piirkonnad ka lairibaühenduse põhivõrkudega seoses (kus lisanõudeid ei ole vaja esitada), leiab järelevalveamet, et lisaks tingimustele, mis on sätestatud jaos 2.3.3, eelkõige punktis 49 (üksikasjalik kaardistamine ja katvuse analüüs, avatud hankemenetlus, majanduslikult parim pakkumine, tehnoloogia neutraalsus, olemasoleva infrastruktuuri kasutamine, avatud juurdepääsu andmine hulgimüügitasandile, hinnakujunduse võrdlusuuring ja tagastusmehhanism), on tarvis täita ka järgmised tingimused.

78)

Käesolevat peatükki kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast selle vastuvõtmist.

79)

Järelevalveamet vaatab käesoleva peatüki läbi vastavalt sellele, kuidas komisjon vaatab edaspidi läbi komisjoni teatise „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”.