This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62025CC0011
Opinion of Advocate General Campos Sánchez-Bordona delivered on 12 March 2026.###
Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona, 12.3.2026 ettepanek.
Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona, 12.3.2026 ettepanek.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2026:195
- Date of document:
- 12/03/2026
- Form:
- Kohtujuristi ettepanek
- Advocate General:
- Campos Sánchez-Bordona
Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 12. märtsil 2026(1)
Kohtuasi C‑11/25
Jelgavas valstspilsētas pašvaldība
versus
Konkurences padome
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Augstākā tiesa (Senāts) (Läti kõrgeim kohus))
Eelotsusemenetlus – Konkurents – ELTL artikkel 102 – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Majandustegevuse ja ettevõtja mõiste – Omavalitsuse territooriumil jäätmete käitlemise teenuse korraldamine ja õigus valida teenuseosutaja valimise menetlus – Otsused, mis kuuluvad avaliku võimu teostamise juurde – Olmejäätmete käitlemise teenuse osutaja valimise menetlus – Lepingu sõlmimine otse – Teenuseosutaja, kes kuulub osaliselt omavalistusüksusele
1. Jelgavas valstspilsētas pašvaldība (Jelgava riigilinna linavalitsus, Läti) sõlmis 2004. aastal äriühinguga, mille enamusaktsionär ta on, teenuste osutamise lepingu jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks omavalitsusüksuses.
2. Teenuseosutaja valiti hankemenetlust korraldamata. Leping pidi kehtima 2029. aastani.
3. Konkurences padome (konkurentsiamet, Läti) leidis 2021. aastal, et teenuseosutaja otsevalimisega rikkus linnavalitsus keeldu kuritarvitada turgu valitsevat seisundit, ning määras talle trahvi.
4. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub tõlgendada ELTL artiklit 102, et teha sisuliselt kindlaks, kas linnavalitsus tegutseb „ettevõtjana“, kui ta teeb otsuse selle kohta, kuidas korraldada oma territooriumil jäätmekäitlusteenuse osutamist.
I. Õigusraamistik
A. Liidu õigus
1. Direktiiv 75/442/EMÜ(2)
5. Artiklis 5 on sätestatud:
„Liikmesriigid asutavad või määravad pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad teatud piirkonnas jäätmekõrvaldamistoimingutega seotud planeerimise, organiseerimise, lubade andmise ja järelevalve eest.“
2. Direktiiv 2008/98/EÜ(3)
6. Artiklis 13 („Inimese tervise ja keskkonna kaitse“) on sätestatud:
„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda ning mis eelkõige:
a) ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;
b) ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning
c) ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.“
B. Läti õigus
1. Konkurentsiseadus(4)
7. Paragrahvi 1 lõige 1 käsitab „turgu valitseva seisundina“ ühe või mitme ettevõtja majanduslikku seisundit asjaomasel turul, kui nad tõenäoliselt takistavad, piiravad või moonutavad märkimisväärselt konkurentsi sellel turul piisavalt pika aja jooksul, tegutsedes konkurentidest, klientidest, tarnijatest või tarbijatest täiesti või osaliselt sõltumata.
8. Paragrahvi 1 lõike 9 kohaselt käsitatakse „ettevõtjana“ iga isikut, sealhulgas välismaist isikut, kes tegeleb või kavatseb tegeleda majandustegevusega Läti territooriumil või kelle tegevus mõjutab või võib mõjutada konkurentsi Läti territooriumil.
9. Paragrahvil 13 on sama sisu kui ELTL artiklil 102.(5)
2. Riikliku halduskorralduse seadus(6)
10. Paragrahvi 1 punkti 2 kohaselt käsitatakse „teisese avalik-õigusliku juriidilise isikuna“ kohalikku omavalitsusüksust või muud seadusega või seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikku juriidilist isikut.
11. Paragrahvis 87 on sätestatud, et avalik-õiguslik juriidiline isik tegutseb eraõiguse valdkonnas, kui ta i) teeb tehinguid, mis on vajalikud tema toimimiseks; ii) osutab teenuseid; või iii) on asutatud kapitaliühinguna või omandab osaluse olemasolevas kapitaliühingus. Eraõiguse valdkonnas tegutseva avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes kohaldatakse seadusi, mis reguleerivad eraõiguslikke tehinguid üldiselt, kui seda tegevust ei piira muud õigusnormid.
3. Kohaliku omavalitsuse seadus(7)
12. Paragrahvi 15 kohaselt on kohalike omavalitsuste autonoomne ülesanne korraldada elanikele kommunaalteenuseid, sealhulgas olmejäätmete käitlemist.
4. Jäätmekorralduse seadus(8)
13. Paragrahvi 9 kohaselt korraldavad kohalikud omavalitsusüksused oma haldusterritooriumil olmejäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemist jäätmekavade alusel.
14. Paragrahv 15 reguleerib kohaliku omavalitsuse pädevust valida välja ettevõtja, kes vastutab olmejäätmete kogumise, vedamise, käitlemise ja ladustamise eest asjaomases jäätmekäitluspiirkonnas kooskõlas riigihankeid reguleerivates õigusnormides ette nähtud menetlusega, korraldades riigihankemenetluse olmejäätmete käitlemiseks konkreetsel alal.(9)
5. Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse vajaduste täitmiseks riigihangete korraldamise seadus(10)
15. Paragrahvi 1 lõike 3 punkti a kohaselt on „hankija“ avaliku sektori asutus, muu ametiasutus, teisene avalik-õiguslik juriidiline isik ja eraõiguslik isik, kes vastab samal ajal järgmistele kriteeriumidele:
– ta on asutatud avaliku vajaduse rahuldamiseks või täidab seda funktsiooni ning ta ei ole ärilist laadi;
– ta allub või tema suhtes omab otsustavat mõju avaliku sektori asutus, muu avaliku võimu kandja, teisene avalik-õiguslik juriidiline isik või nendele kriteeriumidele vastav eraõiguslik isik (kus tal on järelevalve- või juhtimisorganite liikmete valimisel või juhtide nimetamisel häälteenamus) või tema tegevust rahastab rohkem kui 50% ulatuses riik, teisene avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik isik, kes vastab nendele kriteeriumidele.
16. Paragrahv 4 sisaldab erandeid seaduse kohaldamisest ja lubab hankijal seda mitte kohaldada, kui hankelepingu ese on muu hulgas teenus, mida osutab hankija ülesannete täitmiseks asutatud organisatsioon, kes on hankija täieliku kontrolli all või alluvussuhtes ning kes osutab oma teenuseid peamiselt (üle 80% maksumusest) hankijale ja järgib täielikult seaduses sätestatud nõudeid suhetes kolmandate isikutega.
II. Asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
17. Eelotsusetaotluses esitatud asjaolud on järgmised:
– 27. septembril 2004 kanti Läti Vabariigi äriregistrisse SIA Jelgavas komunālie pakalpojumi (edaspidi „SIA JKP“), kelle kapitalist 51% kuulub Jelgava linnale ja 49% ühele eraõiguslikule juriidilisele isikule.
– Jelgava linn sõlmis 1. novembril 2004 SIA JKP‑ga teenuste osutamise lepingu, mille ese oli jäätmekäitlus ning jäätmekäitlussüsteemi arendamine ja edendamine Jelgava omavalitsusüksuses kuni 31. detsembrini 2029 (edaspidi „teenuste osutamise leping“).
– Jelgava linn sõlmis selle teenuse osutamise lepingu hankemenetlust korraldamata, kuna ta kasutas sel ajal kehtinud riigihangete seaduses ette nähtud erandit, nimelt in-house-menetlust.
– Konkurentsiamet sai 25. mail 2020 eraisikult kaebuse, milles väideti, et Jelgava linna territooriumil jäätmekäitluse teenuse osutaja valimise menetlus oli ebaseaduslik, mistõttu tuleb teenuse osutamise leping lõpetada ja korraldada teenuseosutaja leidmiseks uus valikumenetlus.
– Konkurentsiamet tegi 22. juulil 2021 otsuse, milles leidis, et Jelgava linna tegevus rikkus konkurentsiseaduse § 13 lõiget 1 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld), ja määras talle trahvi.
18. Jelgava linn esitas selle otsuse peale kaebuse Administratīvā apgabaltiesale (regionaalne halduskohus, Läti). Ta väitis sisuliselt, et jäätmete kogumise teenuste hankelepingu sõlmimine in-house-menetluse teel ei kujuta endast ettevõtja otsust. Olmejäätmete käitleja valikumenetlust käsitleva otsuse vastuvõtmisega teostas linn avalikku võimu (avaliku õiguse alusel), mis ei allu konkurentsiameti kontrollile.
19. Esimese astme kohus jättis hagi rahuldamata, nõustudes konkurentsiameti kaalutlustega ja kinnitades, et Jelgava linn on turul tegutsev ettevõtja ja ta kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit.
20. Jelgava linn kaebas esimese astme kohtu otsuse peale edasi Augstākā tiesale (Senāts) (Läti kõrgeim kohus).
21. Neil asjaoludel esitab Augstākā tiesa (Senāts) (kõrgeim kohus) Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [ELTL] artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid, jääb nimetatud sätte kohaldamisalasse ka selline teisese avalik-õigusliku juriidilise isiku tehtud otsus, mis käsitleb omavalitsusüksuse territooriumil jäätmekäitluse korraldamise viisi ja seisnes käesolevas kohtuasjas otsuses korraldada nimetatud teenuse osutamine sel viisil, et teenuse asutamise õigus anti in-house-menetluse kohaselt ettevõtjale, kes kuulub osaliselt omavalitsusüksusele?
Täpsemalt, kas saab asuda seisukohale, et omavalitsusüksus tegutseb turuosalise või ettevõtjana [ELTL] artikli 102 tähenduses, kui ta teeb otsuse korraldada olmejäätmete käitlemise teenuse osutamise sel viisil, et nimetatud teenuse osutamise õigus antakse in-house-menetluse kohaselt ettevõtjale, kes kuulub osaliselt omavalitsusüksusele?“
III. Menetlus Euroopa Kohtus
22. Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtus 9. jaanuaril 2025.
23. Kirjalikud seisukohad on esitanud Jelgava linn, konkurentsiamet, Läti valitsus ja Euroopa Komisjon. Kõik nad osalesid 10. detsembri 2025. aasta kohtuistungil.
IV. Hinnang
A. Eelotsusetaotluse vastuvõetavus
24. Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab üksikasjalikud(11) põhjused, mis tema arvates räägivad eelotsusetaotluse vastuvõetavuse kasuks:
– ta möönab, et käsitletavas asjas ei saa turgu valitseva seisundi kuritarvitamine mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuna asjaolud puudutavad puhtalt riigisisest olukorda. Põhimõtteliselt kohaldatakse ainult riigisiseseid õigusnorme, nimelt konkurentsiseadust;
– ta selgitab, et Läti konkurentsiõigus on koostatud nii, et see oleks kooskõlas liidu õigusega. 2001. aastal vastu võetud konkurentsiseadus vastab põhiosas EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82 (nüüd ELTL artiklid 101 ja 102);
– ta rõhutab seoses turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeluga, et konkurentsiseaduse § 13 lõike 1 punkt 2 on analoogne ELTL artikliga 102, välja arvatud osas, mis puudutab riikidevahelise kaubanduse mõjutamist. Seetõttu ei tohiks seda sätet puudutav riigisisese õiguse tõlgendus kalduda kõrvale sellest, kuidas kohaldatakse liidu õigust;
– ta märgib, et Euroopa Kohus on tunnistanud ennast pädevaks vastama liidu õiguse sätteid puudutavatele eelotsuse küsimustele „olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud on küll väljaspool liidu õiguse otsest kohaldamisala, kuid kus need õigusnormid on muudetud kohaldatavateks [riigisisese] õigusega, mis järgib puhtalt [riigisiseste] olukordade lahendamisel liidu õiguses sätestatut“.(12)
25. Nõustun eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukohaga. Ilma muude kaalutlusteta piisab, kui viidata 5. detsembri 2024. aasta kohtuotsusele, mis tehti Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus) analoogse eelotsusetaotluse raames,(13) et kinnitada eelotsusetaotluse vastuvõetavust.
26. Kohtuasjas C‑606/23:
– taotleti ELTL artikli 101 lõike 1 tõlgendamist seoses asjaoludega, mis küll jäid väljapoole liidu õiguse vahetut kohaldamisala, kuid mida reguleerisid riigisisesed õigusnormid, mis omakorda lähtusid puhtalt riigisisese olukorra lahendamiseks liidu õigusest;
– eelotsusetaotluse esitanud Läti kohus leidis, et konkurentsiseaduse § 11 lõike 1 kohaldamise üle otsustamiseks on vaja tõlgendada liidu õigust. Selle sätte tõlgendus ei tohiks tema hinnangul olla erinev ELTL artikli 101 lõike 1 tõlgendusest, kuna need kaks sätet kehtestavad sisuliselt analoogse õigusliku raamistiku.
27. Euroopa Kohus, vastates sellele eelotsusetaotlusele:
– nõustus oma pädevusega kohtuasja lahendada, kuna tookord esitatud eelotsusetaotlusest „[…] nähtub, et konkurentsiseaduse § 11 lõikes 1 on ette nähtud samasugune õiguslik raamistik nagu ELTL artikli 101 lõikes 1 ja et § 11 lõiget 1 tõlgendatakse Läti õiguskorras samamoodi nagu ELTL artikli 101 lõiget 1“;(14)
– tuletas meelde, et ta on juba tunnistanud ennast pädevaks lahendama sarnastes olukordades Läti kohtute esitatud eelotsusetaotlusi, mis puudutavad ELTL artikli 101 lõike 1 tõlgendamist.(15)
28. Need kaalutlused kehtivad mutatis mutandis sellises kohtuasjas nagu käesolev, kus on kõne all ELTL artikli 102 tõlgendamine.
B. Eelotsuse küsimuse analüüs
29. Konkurentsiameti otsus põhineb kahel eeldusel, et Jelgava linn tegutses vaidlusaluse hankelepingu sõlmimisel ettevõtjana ja kuritarvitas oma valitsevat seisundit olmejäätmete kogumise teenuse osutamise turul oma territooriumil.(16)
30. Siiski ei ole kindel, et konkurentsiameti otsus puudutas üksnes hetke (1. november 2004)(17), mil teenuste riigihankeleping sõlmiti või vastupidi, see ulatus hetkeni (25. mai 2020), mil esitati kaebus, mille alusel see organ oma menetluse algatas.
31. Selle hetke kindlakstegemine, mis võeti arvesse turgu valitseva seisundi kuritarvitamise hindamisel, võib mõjutada kohaldatavat liidu õigust.(18)
32. ELTL artikkel 102 nimelt ei kehtinud 2004. aastal. Seevastu kehtis EÜ asutamislepingu artikkel 82. Kuna nende mõlema sisu langeb sisuliselt kokku, ei ole mul keeruline keskenduda liidu esmase õiguse sättele, mille kohta eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib (ELTL artikkel 102).
1. Lepingu laad
33. Kohtuistungil tekkis vaidlus selle üle, kas kõnealust tehingut saab kvalifitseerida teenuste riigihankeks või kontsessiooniks.
34. Selle küsimuse lahendamine võiks olla asjakohane, et teha kindlaks, kas riigihankeid reguleeriva liidu õiguse seisukohast kohaldatakse direktiivi 2014/24/EL(19) või direktiivi 2014/23/EL.(20)
35. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on, arvestades lepingu täpset sisu, mille kohta on eelotsusetaotluse esitanud kohtu käsutuses kõik otsustamiseks vajalikud andmed, teha kindlaks lepingu laad.(21)
36. Ühe või teise lahenduse valik ei mõjuta vastust küsimusele ELTL artikli 102 tõlgendamise kohta. Kui Jelgava linn tegutses ettevõtjana ja kuritarvitas turgu valitsevat seisundit, siis see, kas selline (hüpoteetiline) kuritarvitamine tuleneb teenuste osutamise lepingust või kontsessioonist, ei ole minu arvates määrav.
37. Samuti ei usu ma, et vahetegemine oleks käsitletavas asjas oluline in-house-lepingute õigusliku regulatsiooni käsitlemisel, millele ma järgnevalt viitan. Direktiivi 2014/24 artikli 12 (teenuste hankelepingute puhul) või direktiivi 2014/23 artikli 17 (kontsessioonide puhul)(22) kohaselt on see õiguslik kord sarnane.
38. Igal juhul viitan käsitletavas ettepanekus eelotsusetaotluse esitanud kohtu kasutatud terminoloogiat järgides „teenuse osutamise lepingule“.
2. Vaidluse sisu ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoht
39. Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise põhjused, mille võtan kokku järgmiselt:
– selleks et linna suhtes kehtiks konkurentsiseaduse § 13 lõikes 1 sätestatud kohustus, tuleb teda pidada ettevõtjaks ja tal peab lisaks olema asjaomasel turul turgu valitsev seisund;
– avalik-õiguslik juriidiline isik võib tegutseda eraõiguse valdkonnas. Kui ta tegutseb ettevõtjana, peab ta järgima konkurentsinorme;
– ELTL artikli 102 kontekstis sõltub üksuse kvalifitseerimine ettevõtjaks sellest, kas tema tegevust saab kvalifitseerida majandustegevuseks või hoopis tegevuseks, mis on seotud avaliku võimu teostamisega;
– jäätmekäitlusteenuste osutamine on iseenesest majandustegevus. Linn, asutades eraõigusliku juriidilise isiku või omandades osaluse olemasolevas kapitaliühingus, tegutseb eraõiguse valdkonnas;
– siiski on kaheldav, kas linn tegutseb eraõiguse valdkonnas, kui ta otsustab, kuidas ta kavatseb korraldada jäätmekäitlust enda territooriumil;
– Läti õiguse kohaselt on jäätmekäitluse korraldamine linna autonoomne ülesanne ja avalik-õiguslik kohustus. Selleks teostatakse avalikku võimu, nagu see on määratletud riigisisestes õigusnormides;(23)
– linn kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on seadusest tulenev kohustus korraldada jäätmekäitlust, peab valima jäätmekäitleja seaduses ette nähtud korras, mis viitab riigihankenormides sätestatule;(24)
– teenuste osutamise lepingu sõlmimise ajal (2004) ei sisaldanud riigisisene seadus ühtegi sätet menetluse kohta, mis võimaldaks omavalitsusüksusel valida teenust osutava ettevõtja. Satversmes tiesa (Läti konstitutsioonikohus) otsustas siiski, et riigihankeõigus on alates 2002. aastast kohaldatav jäätmekogumisteenuse osutajate valimise suhtes;
– riigihangete seaduse kohaselt võivad omavalitsusüksused jätta riigihankenormid kohaldamata, kui nad sõlmivad lepingu täielikult nende kontrolli all oleva üksusega. Kui in-house-menetluse tingimused ei ole täidetud, tuleb kasutada riigihankemenetlust.
40. Nende eelduste põhjal leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et „omavalitsusüksus ei tegutse konkurentsitingimustes, vaid teostab avalikku võimu“(25), kui ta otsustab(26), kuidas jäätmekäitlusteenuseid osutatakse.
41. Samuti lisab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et seda, kas linn teostas avalik-õiguslikku pädevust õigesti, võiks kontrollida riigihankeõiguse rikkumise uurimise raames. Seega näib ta kaudselt välistavat selle, et see kontrollimine peab toimuma riigisiseste konkurentsinormide alusel, mis kordavad ELTL artikli 102 sisu.
3. ELTL artikli 102 mõju
a) Ettevõtja mõiste ja avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega tegelevate avalik-õiguslike üksuste mõiste
42. Euroopa Kohus lähtus kõigepealt orgaanilisest käsitlusest, mille kohaselt „ettevõtja“ on ühtne organisatsioon, mis koosneb inimressurssidest ning varalistest ja mittevaralistest osadest, mis on seotud õiguslikult iseseisva isikuga, kes kestvalt taotleb kindlaksmääratud majanduslikku eesmärki.(27)
43. Seejärel on lähenemisviis muutunud funktsionaalsemaks. Raskuskese on liikunud üksusest majandustegevusse, millega ta tegeleb: „[…] ettevõtja mõiste hõlmab mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist […]“.(28)
44. Euroopa Kohus on leidnud, et „[…] majandustegevuse mõistet iseloomustab just kaupade ja teenuste pakkumise asjaolu teatud turul […]“.(29) Tavaliselt on tegemist tasu eest osutatavate teenustega, mille puhul tasu „on majanduslik vastusooritus kõnealuse teenuse eest“.(30)
45. Selle põhjal on võimalik, et avalik-õiguslik üksus tegutseb ettevõtjana ELTL artikli 102 tähenduses.(31) Seevastu „ei ole avaliku võimu teostamisega seotud tegevusel majanduslikku laadi, mis õigustaks EL toimimise lepingus ette nähtud konkurentsieeskirjade kohaldamist […]“.(32)
46. Avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega tegelemine ei välista, et avalik-õiguslik isik võib samal ajal tegeleda eraõigusliku majandustegevusega, mille puhul teda peetakse ettevõtjaks.(33)
47. Seega on vaja ad casum analüüsi, et teha kindlaks, kas konkreetses olukorras tegutseb avalik-õiguslik üksus ettevõtjana või mitte.
b) Olmejäätmete käitlemise korraldamine
48. Mis puudutab jäätmekäitluse korraldamist, siis liidu õigusakt, millele tugineti siis, kui Jelgava linn sõlmis 2004. aastal olmejäätmete käitlemise teenuse lepingu, oli direktiiv 75/442.
49. Direktiivi 75/442 artikkel 4 kohustas liikmesriike võtma vajalikke meetmeid, et tagada jäätmete kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda. Artikkel 5 kohustas neid looma või määrama pädeva asutuse või pädevad asutused, kes vastutavad muu hulgas jäätmete kõrvaldamise toimingute korraldamise eest kindlaksmääratud piirkonnas.(34)
50. Direktiiv 75/442 ei kehtestanud olmejäätmete käitlemiseks spetsiifilist avalik-õiguslikku või eraõiguslikku süsteemi. Seda ei nõutud ka hilisemas direktiivis 2008/98. Liidus eksisteerivad nende direktiivide kohaldamisalas samal ajal erinevad mudelid vastavalt iga liikmesriigi eelistustele sellise käitluse reguleerimiseks.
51. Liikmesriikides, kes valivad välise hanketa mudeli, st süsteemi, mida haldavad nende ametiasutused (tavaliselt kohalikud omavalitsused), võivad viimased võtta vastutuse teenuse osutamise eest ise, kasutades iseenda inimressursse ja materiaalseid vahendeid, või usaldada juhtimise nende kontrolli all olevale vaheüksusele in house-ülesannete täitmiseks sobivatel tingimustel.(35)
52. Mis puudutab iseseisvuse ja läheduse põhimõtteid jäätmete käitlemisel ning kooskõlas „põhimõttega, et keskkonnakahju tuleb heastada eelistatult selle kahju tekkekohas“, siis on Euroopa Kohus rõhutanud selles valdkonnas pädevate kohalike omavalitsuste rolli.(36)
53. Seega ei takista miski seda, et liidu õiguse seisukohast on riigisiseste õigusnormidega olmejäätmete kogumise, vedamise, käitlemise ja kõrvaldamise korraldamise ülesanne pandud kohalikule omavalitsusüksusele kui avalikku võimu teostavale isikule.
54. Samamoodi ei saa asjaomast kohalikku omavalitsust pidada „ettevõtjaks“, kelle suhtes kohaldatakse EL toimimise lepingu konkurentsinorme (eelkõige ELTL artiklit 102).
55. Kordan, et kui seda kohalikku omavalitsust võib pidada ettevõtjaks seoses muu majandustegevusega, siis ei ole see nii, kui ta korraldab olmejäätmete käitlemist õigusliku korra raames, mis seob selle käitlemise avaliku võimu teostamisega.
56. Eelotsusetaotluses Euroopa Kohtule esitatud teabest nähtub, et Läti Vabariigis on kohalikel omavalitsusüksustel jäätmekäitlusteenuste korraldamisel funktsionaalne autonoomia.(37)
57. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt riigisisesele õigusele antud hinnangust ei tulene teisiti, on linna ülesanne otsustada, kuidas olmejäätmeid tema territooriumil käideldakse, sealhulgas valida välja jäätmete kogumise, vedamise, hoidmise ja ladustamisega tegelev ettevõtja.(38)
58. Loogiliselt on Jelgava linna tegevuse hindamisel eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kindlaks teha, kas olmejäätmete käitlemise korraldamine kuulub avaliku võimu teostamise alla, ja kui see on nii, siis kas see linn järgis seda valdkonda reguleerivat seadust.
59. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab (nagu nähtub eelotsusetaotlusest), et linn ei tegutse konkurentsitingimustes, vaid teostab avalikku võimu, kui ta otsustab, kuidas olmejäätmete käitlemist korraldada, on ELTL artikli 102 kohaldamine lihtsalt välistatud: linn ei ole tegutsenud ettevõtjana.
60. Veelgi enam, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti märgib, ei ole sellises olukorras vaja hinnata „turgu valitsevat seisundit, kuna sellise otsuse tegemise pädevus (või võime mõjutada turgu) ei tulene juba oma olemuselt linna majanduslikust seisundist asjaomasel turul, vaid asjaolust, et tal on seadusest tulenev avalik-õiguslik kohustus korraldada jäätmekäitlust asjaomasel territooriumil“.(39)
61. Eeltoodust tuleneb, et selleks, et vastata eelotsuse küsimusele niisugusena, nagu see on esitatud, piisab, kui märkida, et omavalitsusüksust, kes avalikku võimu teostades otsustab korraldada oma territooriumil jäätmete kogumise ja käitlemise teenuse osutamist, ei saa kvalifitseerida ettevõtjaks ELTL artikli 102 tähenduses. See on tegelikult eelotsusetaotluse põhiküsimus.
62. Täielikkuse huvides tuleks vastuses käsitleda ka küsimusi, mis tõstatati seoses Jelgava linna ja SIA JKP vahel in house-menetluses sõlmitud lepingu sisuga. Neid küsimusi käsitleb eelotsusetaotluse teine osa.
4. Riigihankenormide kohaldamine
63. Euroopa Kohtule esitatud teabe kohaselt jätab riigisisene õigus kohalikele omavalitsustele teatud kaalutlusruumi jäätmekäitlusteenuste korraldamise viisi valikul.
64. See kaalutlusruum võimaldas Jelgava linnal sõlmida teenuste riigihankelepingu võistleva menetluse (teenuse sisseostmine) alusel või osutada ise jäätmete kogumise teenust (asutusesisene teenus).(40)
65. Kui Jelgava linn otsustas asutusesisese teenuse kasuks, võis ta seda osutada enda vahenditega kas otse või asutusesisese menetluse raames, mida tavaliselt nimetatakse in house-menetluseks.
66. Jelgava linn väidab, et 2004. aastal otsustas ta osutada olmejäätmete käitlemise teenuseid, kasutades in house-menetluse raames ettevõtjat, mille kapitalis tal oli enamusosalus.
67. Seda liiki in house-menetluste lubatavust käsitlev kohtupraktika on rikkalik.(41) Nagu Euroopa Kohus on korduvalt öelnud, on in house-erand „[…] õigustatud juhul, kui hankijaks olev ametiasutus saab avalike huvidega seotud ülesandeid täita omaenda administratiivsete, tehniliste või muude vahenditega, ilma et ta oleks kohustatud pöörduma selliste üksuste poole, kes ei ole tema alluvuses […]“.(42)
68. Euroopa Kohus lisab, et seda erandit „võib laiendada olukordadele, milles teine lepingupool on hankijast eraldiseisev juriidiline üksus, kuid viimane teostab teise lepingupoole üle analoogset kontrolli nagu oma üksuste üle ja kui põhiosa selle üksuse tegevusest toimub koos hankija või hankijatega, kellele ta kuulub […]“, kusjuures võib asuda seisukohale, et sellisel juhul on „hankija […] kasutanud oma vahendeid“.(43)
69. Kohtuotsuses Undis Servizi, mille mõju vaidlusele kohtuistungil arutati, kordas Euroopa Kohus neid samu kaalutlusi ja lisas, et in-house-erandi tunnustamine on põhjendatud „sisemise seose olemasoluga hankija ja tema lepingupoole vahel, isegi kui see üksus on hankijast õiguslikult eraldiseisev […]. Niisugustel juhtudel võib asuda seisukohale, et hankija kasutab tegelikult enda vahendeid […] ning teine lepingupool on peaaegu tema enese allüksus“.(44)
70. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei palu tõlgendada liidu õigusnorme in‑house-lepingute kohta, mis on riigihankeõiguse kohaldamisalast välja jäetud.(45) Ta ei pöördu Euroopa Kohtu poole, et teha kindlaks, kas asutusesisene teenuseosutaja, kellega Jelgava linn sõlmis otselepingu jäätmete kogumise teenuse osutamiseks, vastas in-house-lepingu sõlmimiseks vajalikele eritingimustele.
71. Konkurentsiamet ja Läti valitsus väidavad siiski, et riigihankenormide kohaldamine ei välista, et konkurentsiasutused hindavad nende õigusnormidega hõlmatud konkreetse tegevuse vastavust konkurentsiõigusele (mille hulka kuulub ELTL artikkel 102).
72. Nad lisavad, et selline hindamine võimaldaks tuvastada ELTL artiklis 102 sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu rikkumise, sõltumata sellest, kas asjaomane tegevus kuulub valdkondlike õigusnormide (käesoleval juhul riigihankeõiguse) kohaldamisalasse või mitte.(46)
73. Konkurentsiamet ja Läti valitsus tunnistasid kohtuistungil, et esimesel ei ole õigust ise hinnata, kas kohaliku omavalitsusüksuse otsus, millega tehakse teenuse osutamine lepingu alusel ülesandeks oma asutusesisesele teenusepakkujale, on õigusvastane. See otsus allub Iepirkumu uzraudzības birojsi (riigihangete järelevalveasutus, Läti) ja hiljem kohtu kontrollile.(47)
74. Seda arvestades ja kuna on kindlaks tehtud, et konkurentsiamet ei ole pädev otsustama, kas in-house-lepingu sõlmimine on õigusvastane (st direktiivi 2014/24 artikliga 12 või direktiivi 2014/23 artikliga 17 vastuolus), keskendub vaidlus küsimusele, kas sellest (väidetavast) õigusvastasest lepingu sõlmimisest piisab, et tuvastada turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.
75. Minu arvates ei saa konkurentsiameti ja Läti valitsuse kaitstav „kaheastmeline kontroll“ viia järelduseni, et in-house-lepingute sõlmimise menetlus iseenesest toob kaasa turgu valitseva seisundi kuritarvitamise.
76. Kui konkurentsiameti ja Läti valitsuse seisukoht oleks üldkohaldatav, tooks in‑house-menetlus iseenesest kaasa turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, kuna kohalik omavalitsus jätab majandustegevuse teataval turul endale ja kõrvaldab konkurendid samalt turult pikemaks või lühemaks ajaks.
77. Läti valitsus kinnitab samamoodi, et in-house-menetluse kasutamisega kõrvaldati konkurendid ja sellel oli negatiivne mõju konkurentsile asjaomasel turul.(48)
78. In‑house-menetluste – mida liidu õigus lubab ja reguleerib (direktiivi 2014/24 artikkel 12 ja direktiivi 2014/23 artikkel 17) – mõte seisneb aga selles, et rangetel tingimustel soodustatakse avaliku võimu kandja enda vahendite valimist teenuse osutamise vahendiks. Seega tähendab (asutusesisese) lepingupartneri valimine teenuse osutamise ülesande täitmiseks eo ipso kõigi teiste hüpoteetiliste konkurentide välistamist.
79. Ma tean, et mõned liikmesriikide konkurentsiasutused ei soovi, et kasutataks in-house-lepingute sõlmimise menetlusi. On loogiline, et nad kahtlevad negatiivses mõjus, mida selliste menetluste levik võib avaldada turgudele (eelkõige teenuste turgudele).(49)
80. Ent in-house-lepingute sõlmimise lubamine oli Euroopa seadusandja teadlik otsus, kui ta hindas vastavalt oma poliitilistele valikutele võimalust vabastada liikmesriikide ametiasutused teatud juhtudel kohustusest kasutada konkurentsipõhist hankemenetlust.
81. Kordan, et see otsus õigustab seda, et liikmesriikide ametiasutused annavad oma instrumentaliseeritud üksustele (eelkõige juhul, kui nad teostavad nende üle samasugust kontrolli nagu oma teenuste üle) teatavad ülesanded, kasutamata ehitustööde, teenuste või asjade hankimist turult.(50)
82. Eeltoodust erinev on see, et avaliku sektori asutuse üksikotsused, millega usaldatakse teenuse osutamine oma instrumentaliseeritud üksusele, ei ole direktiividega 2014/24 või 2014/23 kooskõlas.
83. Nii võiks see olla käesoleval juhul, kui in-house-menetlust ei oleks kohaldatud seaduses ette nähtud tingimustel, eelkõige mis puudutab „kohaliku omavalitsuse täielikku kontrolli äriühingu üle, mis ei ole võimalik, kui eraõiguslikul äriühingul on äriühingus osalus“.(51) Konkurentsiamet kritiseerib seega „asutusesiseseks muutmise põhimõtte õigusvastast kohaldamist“.(52)
84. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoht on selles küsimuses minu hinnangul õige: küsimust, kas linn teostas nõuetekohaselt oma avalik-õiguslikke volitusi, sõlmides lepingu in-house-ettevõtjaga, võib analüüsida riigihankeõiguse rikkumist käsitleva menetluse raames.(53)
85. Nimelt saab Jelgava linna õigusvastaseks peetavat otsust vaidlustada organites, kelle ülesanne on teha otsuseid avaliku sektori asutuste tegevuse kohta riigihangete valdkonnas.(54) Sellise vaidlustamise puhul võib omakorda väita, et meede ei ole seadusega kooskõlas, et see on tarbetu või ebaproportsionaalne, ning selle üle peavad lõpuks otsustama pädevad kohtud.
86. Igal juhul ei ole see iseenesest seotud ELTL artikliga 102. Esiteks seetõttu, et – nagu ma juba märkisin – see säte ei ole kohaldatav omavalitsusüksuse suhtes, kes teeb otsuse jäätmekäitluse kohta avaliku võimu teostamise raames. Teiseks seetõttu, et (võimalik) riigihankenormide rikkumine ei tähenda tingimata siseturul või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
V. Ettepanek
87. Eeltoodut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Augstākā tiesale (Senāts) (Läti kõrgeim kohus) järgmiselt:
Omavalitsusüksust, kes avalikku võimu teostades võtab vastu otsuse korraldada oma territooriumil jäätmete kogumise ja käitlemise teenuse osutamine, sõlmides selleks lepingu sisemenetluse (in-house-menetlus) kaudu üksusega, mille üle teeb omavalitsusüksus analoogset kontrolli nagu oma struktuuriüksuste üle, ei saa kvalifitseerida „ettevõtjaks“ ELTL artikli 102 tähenduses.
1 Algkeel: hispaania.
2 Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiiv jäätmete kohta (EÜT 1975, L 194, lk 47; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23).
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3). Kehtetuks tunnistatud direktiivide hulgas on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT 2006, L 114, lk 9).
4 4. oktoobri 2001. aasta Konkurences likums (Latvijas Vēstnesis, 2001, nr 151). Kättesaadav aadressil https://likumi.lv/ta/id/54890-konkurences-likums.
5 Vt selle kohta 14. septembri 2017. aasta kohtuotsus Autortiesību un komunicēšanās konsultāciju aģentūra – Latvijas Autoru apvienība (C‑177/16, EU:C:2017:689, punkt 6).
6 6. augusti 2002. aasta Valsts pārvaldes iekārtas likums (Latvijas Vēstnesis, 2002, nr 94). Kättesaadav aadressil https://likumi.lv/ta/id/63545-valsts-parvaldes-iekartas-likums.
7 19. mai 1994. aasta Likums „Par pašvaldībām“ (Latvijas Vēstnesis, 1994, nr 61). Kättesaadav aadressil https://likumi.lv/ta/id/57255-par-pasvaldibam. Kaotas kehtivuse 1. jaanuaril 2023.
8 14. detsembri 2000. aasta Atkritumu apsaimniekošanas likums (Latvijas Vēstnesis, 2000, nr 473/476). Kättesaadav aadressil https://likumi.lv/ta/id/14012-atkritumu-apsaimniekosanas-likums. Kaotas kehtivuse 18. novembril 2010.
9 22. juunil 2005 vastu võetud redaktsioon, mis jõustus 26. juulil 2005.
10 5. juuli 2001. aasta Likums „Par iepirkumu valsts vai pašvaldību vajadzībām“ (Latvijas Vēstnesis, 2001, nr 110). Kättesaadav aadressil https://likumi.lv/ta/id/26309-par-iepirkumu-valsts-vai-pasvaldibu-vajadzibam. Hiljem asendati see 2006. aasta riigihangete seadusega (Publisko iepirkumu likums, Latvijas Vēstnesis, 2006, nr 65) ja 2016. aasta riigihangete seadusega (Publisko iepirkumu likums, Latvijas Vēstnesis, 2016, nr 254).
11 Eelotsusetaotluse punkt 8.
12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab siinkohal 26. novembri 2015. aasta kohtuotsusele Maxima Latvija (C‑345/14, EU:C:2015:784, punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
13 Kohtuasi Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto (C‑606/23, EU:C:2024:1004).
14 5. detsembri 2024. aasta kohtuotsus Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto (C‑606/23, EU:C:2024:1004, punkt 20).
15 18. novembri 2021. aasta kohtuotsus Visma Enterprise (C‑306/20, EU:C:2021:935, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
16 Konkurentsiameti sõnul (tema kirjalike seisukohtade 27. joonealune märkus) on käesolevas asjas asjakohane turg olmejäätmete kogumise ja veo turg Jelgava linna haldusterritooriumil.
17 Selleks kuupäevaks oli Läti juba Euroopa Liiduga ühinenud. Läti Vabariigi ühinemise protokollid avaldati 23. septembri 2003. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2003, L 236, lk 33).
18 See võib vajaduse korral hõlmata ka riigisisese õiguse kohaldamist. Eelotsusetaotluse punktis 16 viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus mõjule, mis võib olla riigisisese õiguse seisukohast ühel või teisel kuupäeval: Jelgava linna väitel ei olnud 2004. aastal ühtegi õigusnormi, mis oleks reguleerinud teenuseosutaja valimise korda, mistõttu ei olnud riigihankemenetluse normid tema suhtes kohaldatavad.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1).
21 29. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Fastned Deutschland (C‑452/23, EU:C:2025:284, punkt 41): „[…] küsimust, kas tehing tuleb kvalifitseerida „riigihankelepinguks“ direktiivi 2014/24 tähenduses või „kontsessiooniks“ direktiivi 2014/23 tähenduses, tuleb hinnata üksnes liidu õiguse alusel […]“.
22 29. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Fastned Deutschland (C‑452/23, EU:C:2025:284, punkt 48): „[…] kontsessioone käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine oli välistatud juhul, kui avaliku sektori hankija poolt kontsessionääri üle teostatav kontroll oli analoogne kontrolliga, mida ta teostas oma struktuuriüksuste üle, ning kui samal ajal tegutses kontsessionäär peamiselt koos tema üle järelevalvet teostava avaliku sektori hankijaga […]. Sellise in‑house‑tehingu puhul leiti, et hankija kasutab omaenda vahendeid, kuna isegi kui kontsessionäär oli temast õiguslikult eraldiseisev, võis teda praktikas samastada hankija siseteenistustega, mistõttu ei olnud hankemenetluse korraldamine kohustuslik […]. Need põhimõtted on nüüd sätestatud ja täpsustatud direktiivi 2014/23 artiklis 17, milles on ette nähtud tingimused, mille korral avaliku sektori üksuste vaheline kontsessioon ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse“.
23 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et see kohustus on kooskõlas ka direktiivi 75/442 artiklis 8 (ja vastavalt direktiivide 2006/12 ja 2008/98 artiklis 8 ja artikli 15 lõikes 1) ette nähtud avalik-õiguslike kohustustega.
24 14. detsembri 2000. aasta jäätmekäitlusseaduse § 15 lõikes 1 on sätestatud, et omavalitsusüksused peavad jäätmekäitlusega tegeleva ettevõtja valima vastavalt riigihanget reguleerivates õigusaktides sätestatud korrale. Sarnane säte sisaldub 28. oktoobri 2010. aasta jäätmekäitlusseaduses.
25 Eelotsusetaotluse punkt 18.
26 Läti valitsus ja konkurentsiamet on seisukohal – kinnitades seda oma kirjalike seisukohtade mitmes lõigus ja korrates seda kohtuistungil –, et toimikus ei ole Jelgava linna akti, mis lubanuks kasutada enne lepingu sõlmimist in-house-menetlust. Eelotsusetaotluses eeldatakse siiski sellise akti olemasolu, millele on viidatud selle punktides 13 ja 18. Igal juhul näitab Jelgava linna ja SIA JKP vahelise lepingu allkirjastamine iseenesest ilma täiendavate dokumentaalsete tõenditeta, et linn valib selle teenuse osutamise lepingu sõlmimise korra; leping on üksnes kohaliku omavalitsuse vastava tahte väljendus.
27 13. juuli 1962. aasta kohtuotsus Mannesmann vs. Ülemamet (19/61, EU:C:1962:31, punktid 705 ja 706).
28 23. aprilli 1991. aasta kohtuotsus Höfner ja Elser (C‑41/90, EU:C:1991:161, punkt 21).
29 11. juuli 2006. aasta kohtuotsus FENIN vs. komisjon (C‑205/03 P, EU:C:2006:453, punkt 25).
30 10. juuli 2025. aasta kohtuotsus INTERZERO jt (C‑254/23, EU:C:2025:569, punkt 48).
31 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Compass-Datenbank (C‑138/11, EU:C:2012:449, punkt 35).
32 12. juuli 2012. aasta kohtuotsus Compass-Datenbank (C‑138/11, EU:C:2012:449, punkt 36); 19. jaanuari 1994. aasta kohtuotsus SAT Fluggesellschaft (C‑364/92, EU:C:1994:7, punktid 30 ja 31); ning 10. juuli 2025. aasta kohtuotsus INTERZERO jt (C‑254/23, EU:C:2025:569, punkt 49).
33 Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta kohtuotsus MOTOE (C‑49/07, EU:C:2008:376, punkt 25): „[…] asjaolu, et üksus osade tegevuste puhul teostab avalikku võimu, ei takista iseenesest selle üksuse kvalifitseerimist ettevõtjaks ühenduse konkurentsiõiguse tähenduses tema ülejäänud majandustegevuse osas […]. Tegevuse kvalifitseerimine avaliku võimu teostamiseks või majandustegevuseks peab toimuma üksuse iga tegevuse osas eraldi.“
34 Vt direktiivi 2008/98 artikkel 13, mis on ära toodud käesoleva ettepaneku punktis 6. Sama direktiivi artikkel 16 paneb liikmesriikidele kohustuse luua ühtne ja sobiv võrgustik, mis koosneb jäätmekäitlusrajatistest ja „rajatistest eramajapidamistest kogutud segaolmejäätmete, sealhulgas asjakohasel juhul ka teistelt jäätmetekitajatelt kogutud selliste jäätmete taaskasutamiseks“.
35 Vt Legal Assistance on the Application of Public Procurement Rules in the Waste Sector Final Report, avaldatud komisjoni poolt 2016. aasta augustis. Võttes kokku olukorra liikmesriikides, on selles kinnitatud järgmist: „Local authorities have the possibility to perform the provision of services themselves (direct public management) or to delegate it to other public or private entities (delegated public or private management). Delegated public management is mainly organised through direct contract awards to a separate public entity under the control of the authority (under the exclusions provided by the EU Public Procurement Directive for in-house provision or public-public cooperation). Delegated private management is organised by outsourcing the public task to a private operator through public contracts and concentration contracts, whereby the contract is awarded as a result of public procurement procedures“ (lk 1).
36 11. novembri 2021. aasta kohtuotsus Regione Veneto (segaolmejäätmete vedu) (C‑315/20, EU:C:2021:912, punkt 25): „[…] liikmesriikidel on kaalutlusruum selle territoriaalüksuse valimisel, mida nad peavad sobivaks, et saavutada riiklik iseseisvus kõnealuse jäätmetöötluse puhul. Siiski […] seisneb üks kõige olulisematest meetmetest, mis liikmesriigid peavad võtma eeskätt vastava pädevusega kohalike omavalitsusüksuste vahendusel, võimaluse leidmises kõnealuste jäätmete töötlemiseks nende tekkekohale võimalikult lähedal olevas rajatises, […]“. Kohtujuristi kursiiv.
37 19. mai 1994. aasta kohaliku omavalitsuse seaduse § 15.
38 14. detsembri 2000. aasta jäätmekäitlusseaduse §‑d 9 ja 15.
39 Eelotsusetaotluse punkt 18.
40 Konkurentsiamet möönab oma kirjalikes seisukohtades (punkt 17), et riigisisese õiguse kohaselt võivad kohalikud omavalitsusüksused ise korraldada jäätmekäitlust, tehes selle ülesandeks omaenda operaatorile või usaldades selle eraettevõtjatele. Eelotsusetaotluses nimetatakse „asutusesiseseks“ teenuseks seda, mida osutab kohalik omavalitsus.
41 Alates eelkõige 18. novembri 1999. aasta kohtuotsusest Teckal (C‑107/98, EU:C:1999:562) ja 11. jaanuari 2005. aasta kohtuotsusest Stadt Halle ja RPL Lochau (C‑26/03, EU:C:2005:5).
42 8. mai 2014. aasta kohtuotsus Datenlotsen Informationssysteme (C‑15/13, EU:C:2014:303, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Hiljutisem 8. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Undis Servizi (C‑553/15, EU:C:2016:935; edaspidi kohtuotsus Undis Servizi, punkt 30).
43 8. mai 2014. aasta kohtuotsus Datenlotsen Informationssysteme (C‑15/13, EU:C:2014:303, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Kohtuotsus Undis Servizi, punkt 30.
45 Direktiivi 2014/24 artiklis 12 on täpsustatud, millistel tingimustel jääb selle direktiivi kohaldamisalast välja leping, mille avaliku sektori hankija on sõlminud mõne teise eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Sama tuleneb ka direktiivi 2014/23 artiklist 17.
46 Konkurentsiamet viitab oma seisukoha põhjendamiseks 27. veebruari 2025. aasta kohtuotsusele Aeroportul Internaţional „Avram Iancu“ Cluj (C‑220/24, EU:C:2025:124, punktid 30 ja 31). Selles kohtuasjas oli kohaldav valdkondlik regulatsioon nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivis 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT 1996, L 272, lk 36; ELT eriväljaanne 07/02, lk 496). Euroopa Kohus otsustas, et direktiivi 96/67 artiklid 1 ja 6 „[e]i takista ELTL artikli 102 kohaldamist olukorras, kus maapealse käitluse teenuste osutajale ei anta juurdepääsu niisuguse tegevuse teostamiseks vajalikule lennujaama taristule Euroopa Liidu lennujaamas, mille aastane vedude maht oli selle keeldumise kuupäeval alla 2 miljoni reisija“ (resolutsioon).
47 Konkurentsiameti kirjalike seisukohtade punkt 28.
48 Läti valitsuse kirjalike seisukohtade punkt 12: „[Jelgava] linna turgu valitseva seisundi kuritarvitamine väljendus turult kõrvaldamises ja sellel oli negatiivne mõju konkurentsile asjaomasel turul. Omavalitsusüksuse tegevus, mis seisnes selles, et ta jättis objektiivse vajaduseta (põhjendamata) endale asjaomasel turul majandustegevuse ja kaitses oma tütarettevõtjat konkurentsi eest, tõi kaasa konkurentide pikaajalise turult kõrvaldamise.“
49 Vt nt Comisión Nacional de los Mercados y de la Competencia (riiklik turgude ja konkurentsi komisjon, Hispaania) 19. juuni 2013. aasta aruanne „Medios propios y las encomiendas de gestión: implicaciones de su uso desde la óptica de la promoción de la competencia“ („Omavahendid ja haldusülesanded: nende kasutamise mõju konkurentsi edendamise seisukohast”). Selles on märgitud järgmist: „Konkurentsi piiramine sulgeb juurdepääsu asjaomasele teenusele kõigi pakkujate jaoks, kes ei kuulu oma ressursside hulka, piirates nende võimet pakkuda oma tooteid haldusasutusele, kes võib paljudel juhtudel olla selliste kaupade ja teenuste oluline nõudleja“ (VI punkt, teine järeldus, lk 94). „Selle vahendi kasutamine, mis on oma olemuselt konkurentsi piirav, peab toimuma nii, et põhjendatud on nii avalikule üksusele oma ressursi staatuse nõuetekohane andmine kui ka haldusülesande delegeerimine iga konkreetse hankimise puhul“ (VII punkt, lk 97). Kohtujuristi kursiiv. Aruanne on kättesaadav aadressil https://pmt-eu.hosted.exlibrisgroup.com/primo-explore/fulldisplay?docid=34CNMC_BKM000007612_3&context=L&vid=34CNMC_V1&lang=es_ES&search_scope=LOCAL_full&adaptor=Local%20Search%20Engine&tab=default_tab&query=any,contains,informe%20%22medios%20propios%22&offset=0.
50 Tulen selles punktis tagasi kaalutluste juurde, mille esitasin oma ettepanekus kohtuasjas LitSpecMet (C‑567/15, EU:C:2017:319, punkt 69).
51 Eelotsusetaotluse punkt 7.
52 Eelotsusetaotluse punkt 7.
53 Eelotsusetaotluse punkt 18. Selle punkti lõpus rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et „eelotsuse küsimused in-house-menetluse kohaldamise kehtivuse kohta kerkivad tavaliselt menetlustes, mis puudutavad asutuse otsust sõlmida riigihankemenetluses otseleping“. Mis puudutab in-house-lepinguid, mille kohta esitati eelotsusetaotlused jäätmesektoris, vt muu hulgas 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus Sea (C‑573/07, EU:C:2009:532); 29. novembri 2012. aasta kohtuotsus Econord (C‑182/11 ja C‑183/11, EU:C:2012:758); ja 12. mai 2022. aasta kohtuotsus Comune di Lerici (C‑719/20, EU:C:2022:372).
54 Oma kirjalike seisukohtade punktis 28 möönab konkurentsiamet, et „iga liiki teenuste valiku õigustatuse ja kohaldamise suhtes kehtivad õiguslikud kriteeriumid ja seega järelevalveasutuste (ning hiljem kohtute) kontroll. Näiteks olmejäätmete kogumise ja veo turul allub iseseisvalt teenust osutava omavalitsusüksuse poolt [riigihangete seaduse] § 3 lõike 1 punkti 7 kohaldamise asjakohasus kohtulikule kontrollile“.
