El acceso al Derecho de la Unión Europea
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">Más sobre el rincón de las funciones experimentales</a>
Elija las funciones experimentales que desea probar
EUR-Lex
El acceso al Derecho de la Unión Europea

Este documento es un extracto de la web EUR-Lex

Está usted aquí
Utilice comillas para buscar una "expresión exacta". Trunque con un asterisco (*) el término de búsqueda para encontrar variantes del mismo (transp*, 32019R*). Sustituya alguno de los caracteres por un signo de interrogación para encontrar variantes (ca?a da como resultado casa, caja, cada).
Consejos de búsqueda
¿Necesita más opciones de búsqueda? Utilice la Búsqueda avanzada

Documento 62021TN0688

    Kohtuasi T-688/21: 25.oktoobril 2021 esitatud hagi – BNP Paribas Public Sector versus SRB

    ELT C 513, 20.12.2021, p. 32/34 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Fecha del documento:
    25/10/2021
    Fecha de presentación:
    25/10/2021
    Autor:
    Üldkohus
    Forma:
    Õigusalane teave
    Versión lingüística auténtica:
    prantsuse keel
    Tipo de procedimiento:
    Tühistamishagi
    Parte demandada:
    Ühtne kriisilahendusnõukogu

    20.12.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 513/32

    25.oktoobril 2021 esitatud hagi – BNP Paribas Public Sector versus SRB

    (Kohtuasi T-688/21)

    (2021/C 513/47)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hageja: BNP Paribas Public Sector SA (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Champsaur ja A. Delors)

    Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    ELTL artiklite 256 ja 263 alusel tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 13. augusti 2021. aasta otsus viitega srb.e.e4.co(2021)570897 osas, milles sellega keelduti tagastamast summasid, mis vastavad aastatega 2015–2021 seotud rahalistele tagatistele, rikkudes sellega rakendusmääruse 2015/81 artikli 7 lõiget 3;

    —

    seoses lepingutega 2016–2021 ja ELTL artiklite 272 ja 340 alusel:

    —

    tuvastada, et SRB, keeldudes tagastamast tagasivõtmatute maksekohustuste rahalistele tagatistele vastavaid summasid aastate 2016 (kaasa arvatud) – 2021 (kaasa arvatud) kohta, rikkus oma tagastamiskohustust, mis tuleneb sissemakseperioodide 2016–2021 kohta sõlmitud iga lepingu punktist 12.5, mis näeb sõnaselgelt ette rakendusmääruse 2015/81 artikli 7 lõike 3 kohaldamise, ja

    —

    kohustada SRBd tagastama hagejale summad, mis vastavad sularahatagatistele, mille SRB oma lepingulisi kohustusi rikkudes kinni pidas, ning hüvitama kõik sellega seotud kulud, viivitusintressid ja kõrvalkulud (või teise võimalusena maksma hagejale need summad hüvitisena kahju eest, mis vastab nende lepingute rikkumisele);

    —

    esimese võimalusena 2015. aasta lepingu ja teise võimalusena 2016.–2021. aastate lepingute puhul, lähtudes SRB lepinguvälisest vastutusest ja ELTL artikli 340 alusel:

    —

    tuvastada, et SRB keeldumine tagastada summasid, mis vastavad tagasivõtmatute maksekohustuste rahalistele tagatistele aastate 2015–2021 (kaasa arvatud) kohta, kujutab endast alusetut rikastumist, ja

    —

    kohustada SRBd tagastama hagejale nimetatud summad, mille SRB on ilma igasuguse õigusliku aluseta kinni pidanud, ning hüvitama kõik sellega seotud kulud, viivitusintressid ja kõrvalkulud;

    —

    mõista kõik kohtukulud välja SRB-lt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

    1.

    Esimene väide, et on rikutud rakendusmääruse nr 2015/81 (1) artikli 7 lõiget 3 ja ühtse kriisilahenduskorra määrust, kuna Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsus rikub rakendusmääruse nr 2015/81 artikli 7 lõiget 3, milles on sõnaselgelt sätestatud, et nende asutuste tagasivõtmatud maksekohustused, mis ei kuulu enam määruse (EL) nr 806/2014 (2) kohaldamisalasse, tühistatakse ning nende tagatised tagastatakse.

    2.

    Teine väide, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu rikkus õigusnormi, kui ta väitis, et ta kohaldab ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 70 lõiget 4 tagasivõtmatute maksekohustuste suhtes, kuigi see säte puudutab ainult ex ante rahalisi osamakseid ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu ajab segi rahalised osamaksed ja rahalised tagatised, mis on seotud tühistamatute maksekohustustega.

    3.

    Kolmas väide, et rikutud on lepingutingimusi, mis seovad hagejat ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu, mistõttu tekib viimase lepinguline vastutus. Hageja leiab, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu keeldumine tagastada summad, mis vastavad 2016.–2021. aasta tühistamatute maksekohustustega seotud sularahatagatistele, kujutab endast nimetatud lepingu rikkumist.

    Hageja esitab teise võimalusena väite ka seoses 2016.–2021. aasta lepingutega. Ta väidab sellega seoses, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu keeldumine tagastada summad, mis vastavad 2015.–2021. aasta tagasivõtmatute maksekohustustega seotud rahalistele tagatistele, kujutab endast Ühtne Kriisilahendusnõukogu alusetust rikastumist.

    (1)  Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/81, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).

    Arriba