Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62021CJ0147

    Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 19.1.2023.
    Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises (CIHEF) jt versus Ministre de la Transition écologique ja Premier ministre.
    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État.
    Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Biotsiidid – Määrus (EL) nr 528/2012 – Artikkel 72 – Kaupade vaba liikumine – ELTL artikkel 34 – Liikmesriikide võimalus võtta piiravaid meetmeid seoses kauplemistavade ja reklaamiga – ELTL artikli 34 kohaldamisalast välja jäävad müügitingimused – Põhjendatus – ELTL artikkel 36 – Eesmärk kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda – Proportsionaalsus.
    Kohtuasi C-147/21.

    ECLI identifier: ECLI:EU:C:2023:31

    Date of document:
    19/01/2023
    Date lodged:
    08/03/2021
    Author:
    Euroopa Kohus
    Country or organisation from which the request originates:
    Prantsusmaa
    Form:
    Kohtuotsus
    Authentic language:
    prantsuse keel
    Type of procedure:
    Eelotsusetaotlus
    Observations:
    Euroopa Komisjon, ELi institutsioonide ja ametite, Madalmaad, EL liikmesriigid, Itaalia, Prantsusmaa
    Judge-Rapporteur:
    Gavalec
    Advocate General:
    Emiliou
    National court:

    *A9* Conseil d'État, Section du contentieux, 6ème et 5ème chambres réunies, Décision du 05/03/2021 (433889 433890)

    *P1* Conseil d'État, Section du contentieux, 6ème et 5ème chambres réunies, Décision du 21/04/2023 (ECLI:FR:CECHR:2023:433889.20230421)
    Link
    Select all documents mentioning this document
    Case affecting:
    Affected by case:
    Instruments cited in case law:
    Notes relating to the decision:
    • 1. Rigaux, Anne: Circulation des merchandises - Réglementation des biocides, Europe 2023 n° 3 mars, comm. 98 (FR)
    Subject matter:
    Case law directory code:

     EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)

    19. jaanuar 2023 ( *1 )

    Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Biotsiidid – Määrus (EL) nr 528/2012 – Artikkel 72 – Kaupade vaba liikumine – ELTL artikkel 34 – Liikmesriikide võimalus võtta piiravaid meetmeid seoses kauplemistavade ja reklaamiga – ELTL artikli 34 kohaldamisalast välja jäävad müügitingimused – Põhjendatus – ELTL artikkel 36 – Eesmärk kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda – Proportsionaalsus

    Kohtuasjas C‑147/21,

    mille ese on ELTL artikli 267 alusel Conseil d’État' (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 5. märtsi 2021. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. märtsil 2021, menetluses

    Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises (CIHEF),

    Florame,

    Hyteck Aroma-Zone,

    Laboratoires Gilbert,

    Laboratoire Léa Nature,

    Laboratoires Oméga Pharma France,

    Pierre Fabre Médicament,

    Pranarom France,

    Puressentiel France

    versus

    Ministre de la Transition écologique,

    Premier ministre,

    EUROOPA KOHUS (kolmas koda),

    koosseisus: koja president K. Jürimäe, kohtunikud M. Safjan, N. Piçarra, N. Jääskinen ja M. Gavalec (ettekandja),

    kohtujurist: N. Emiliou,

    kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,

    arvestades kirjalikku menetlust ja 9. märtsi 2022. aasta kohtuistungil esitatut,

    arvestades seisukohti, mille esitasid:

    –

    Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises (CIHEF), Florame, Hyteck Aroma-Zone, Laboratoires Gilbert, Laboratoire Léa Nature, Laboratoires Oméga Pharma France, Pierre Fabre Médicament, Pranarom France ja Puressentiel France, esindajad: avocats A. Bost, V. Lehmann ja M. Ragot,

    –

    Prantsuse valitsus, esindajad: G. Bain ja T. Stéhelin,

    –

    Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Palatiello,

    –

    Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja A. M. de Ree,

    –

    Euroopa Komisjon, esindajad: R. Lindenthal ja F. Thiran,

    olles 2. juuni 2022. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

    on teinud järgmise

    otsuse

    1

    Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT 2012, L 167, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 334/2014 (ELT 2014, L 103, lk 22) (edaspidi „määrus nr 528/2012“), sätete tõlgendamist.

    2

    Taotlus on esitatud ühelt poolt Comité interprofessionnel des huiles essentielles françaises’i (CIHEF) ja kaheksa eeterlike õlide valdkonnas tegutseva äriühingu ning teiselt poolt ministre de la Transition écologique'i (Prantsusmaa keskkonnasäästliku ülemineku minister) ja Premier ministre’i (Prantsusmaa peaminister) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on nõue tühistada esiteks 26. juuni 2019. aasta dekreet nr 2019‑642 teatavaid biotsiidide kategooriaid puudutavate keelatud kauplemisvõtete kohta (décret no 2019‑642, du 26 juin 2019, relatif aux pratiques commerciales prohibées pour certaines catégories de produits biocides; JORF27.6.2019, lk 10) ja teiseks 26. juuni 2019. aasta dekreet nr 2019‑643 teatavatesse kategooriatesse kuuluvate biotsiidide kaubandusliku reklaami kohta (décret no 2019‑643, du 26 juin 2019, relatif à la publicité commerciale pour certaines catégories de produits biocides; JORF27.6.2019, lk 11).

    Õiguslik raamistik

    Liidu õigus

    3

    Määruse nr 528/2012 põhjendustes 1–3, 6, 28 ja 31 on märgitud:

    „(1)

    Biotsiidid on vajalikud inimeste ja loomade tervisele kahjulike ning looduslikke või toodetud materjale kahjustavate organismide tõrjeks. Biotsiidid võivad aga oma omaduste ja nendega seotud kasutusviiside tõttu ohustada inimesi, loomi ja keskkonda.

    (2)

    Biotsiidi ei tuleks turul kättesaadavaks teha ega kasutada ilma käesoleva määruse kohaselt antud loata. Töödeldud toodet tohiks turule lasta üksnes juhul, kui kõik biotsiidid, mida see sisaldab või millega seda töödeldi, sisaldavad käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud toimeaineid.

    (3)

    Käesoleva määruse eesmärk on tõhustada biotsiidide vaba liikumist liidus, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavate rühmade, näiteks rasedate ja laste kaitsele. Käesoleva määruse sätted peaksid põhinema ettevaatusprintsiibil, et toimeainete ja biotsiidide tootmine ning turul kättesaadavaks tegemine ei tooks kaasa kahjulikke mõjusid inimeste või loomade tervisele või vastuvõetamatut mõju keskkonnale. Biotsiididega kauplemisel esinevate takistuste võimalikult suures ulatuses kõrvaldamist silmas pidades tuleks sätestada toimeainete heakskiitmise ning biotsiidide turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamise eeskirjad, sealhulgas lubade vastastikuse tunnustamise ja paralleelse kaubanduse eeskirjad.

    […]

    (6)

    Võttes arvesse peamisi muudatusi, mis tuleks teha kehtivates eeskirjades, on sobiv õiguslik vahend [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta] direktiivi 98/8/EÜ[, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT 1998, L 123, lk 1; ELT eriväljaanne 03/23, lk 3),] asendamiseks määrus, milles sätestatakse selged, üksikasjalikud ja vahetult kohaldatavad eeskirjad. Lisaks tagatakse määrusega õigusnõuete üheaegne ja ühtlustatud viisil kohaldamine kogu liidu piires.

    […]

    (28)

    Selleks et tagada üksnes selliste toodete turul kättesaadavaks tegemine, mis vastavad käesoleva määruse asjakohastele sätetele, peaks biotsiididele loa andma pädev asutus, kui luba käsitleb nende turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist liikmesriigi territooriumil või selle osal, või komisjon, kui luba käsitleb nende turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist liidus.

    […]

    (31)

    Biotsiidide hindamiseks ja neile loa andmiseks tuleb ette näha ühised põhimõtted, et tagada pädevate asutuste ühtlustatud lähenemisviis.“

    4

    Selle määruse artiklis 1 „Eesmärk ja sisu“ on ette nähtud:

    „1.   Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme. Käesoleva määruse sätted põhinevad ettevaatusprintsiibil, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavate elanikkonnarühmade kaitsele.

    2.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad

    a)

    biotsiidides kasutada lubatud toimeainete loetelu kehtestamiseks liidu tasandil,

    b)

    biotsiididele loa andmiseks,

    c)

    lubade vastastikuseks tunnustamiseks liidu piires,

    d)

    biotsiidide turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks ühes või mitmes liikmesriigis või liidus,

    e)

    biotsiididega töödeldud toodete turulelaskmiseks.“

    5

    Määruse artiklis 2 „Reguleerimisala“ on sätestatud:

    „1.   Käesolevat määrust kohaldatakse biotsiidide ja töödeldud toodete suhtes. Käesoleva määrusega hõlmatud biotsiidiliikide loetelu ning kirjeldused on esitatud V lisas.

    […]

    3.   Kui käesoleva määruse või mõne muu liidu õigusakti mis tahes selgesõnalisest sättest ei tulene vastupidist, ei piira käesolev määrus järgmiste õigusaktide kohaldamist:

    […]

    k)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta [(ELT 2006, L 376, lk 21)];

    […]

    m)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist[ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1)];

    […]“.

    6

    Määruse artiklis 3 „Mõisted“ on ette nähtud:

    „1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    […]

    i)

    „turul kättesaadavaks tegemine“ – biotsiidi või nendega töödeldud toote mis tahes tarnimine äritegevuslikuks turustamiseks või kasutamiseks kas tasu eest või tasuta;

    j)

    „turulelaskmine“ – biotsiidi või nendega töödeldud toote esmakordne turul kättesaadavaks tegemine;

    k)

    „kasutamine“ – kõik biotsiididega teostatavad toimingud, sealhulgas ladustamine, käitlemine, segamine ja nendega töötlemine, välja arvatud mis tahes toiming, mille eesmärk on biotsiidide või nendega töödeldud toodete eksportimine liidust;

    […]

    y)

    „reklaam“ – vahend biotsiidi müügi või kasutuse edendamiseks trüki-, elektroonilise või muu meedia vahendusel;

    […]“.

    7

    Määruse nr 528/2012 IV peatükis „Biotsiididele loa andmisega seotud üldpõhimõtted“ on artikkel 17 „Biotsiidide turul kättesaadavaks tegemine ja kasutamine“, mis on sõnastatud järgmiselt:

    „1.   Biotsiide ei tehta turul kättesaadavaks ega kasutata ilma käesoleva määruse kohaselt antud loata.

    […]

    5.   Biotsiide kasutatakse vastavalt loas artikli 22 lõike 1 kohaselt sätestatud tingimustele ning artiklis 69 sätestatud märgistamis- ja pakendamisnõuetele.

    Nõuetekohane kasutamine tähendab füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste või vajaduse korral muude meetmete kombinatsioonide mõistlikku rakendamist, mille abil on võimalik biotsiidide kasutamist piirata hädavajaliku miinimumini ja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud.

    Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et teavitada üldsust asjakohaselt biotsiidide riskidest ja kasulikkusest, samuti võimalustest, kuidas vähendada miinimumini nende kasutamist.

    […]“.

    8

    Määruse artiklis 18 „Meetmed biotsiidide säästlikuks kasutamiseks“ on ette nähtud:

    „Hiljemalt 18. juuliks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamisest saadud kogemuste põhjal aruande selle kohta, kuidas käesolev määrus edendab biotsiidide säästvat kasutamist, sh vajaduse kohta kehtestada lisameetmeid – eriti kutselistele kasutajatele –, et vähendada ohte, mida biotsiidid inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tekitavad. Aruandes käsitletakse muu hulgas järgmist:

    a)

    parimate tavade edendamine, et vähendada biotsiidide kasutamist miinimumini;

    b)

    kõige tõhusamad lähenemisviisid biotsiidide kasutamise järelevalveks;

    c)

    kahjuritõrje integreeritud põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine seoses biotsiidide kasutamisega;

    d)

    ohud, mis on seotud biotsiidide kasutamisega teatavates paikades, nagu koolid, töökohad, lasteaiad, avalikud ruumid, vanurite hooldekodud, või pinna- või põhjavee läheduses, ning kas nende ohtude käsitlemiseks on vaja lisameetmeid;

    e)

    millist rolli võib biotsiidide kasutamiseks rakendatavate seadmete tõhususe suurendamine mängida nende säästval kasutamisel.

    Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vajaduse korral ettepaneku, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.“

    9

    Määruse artiklis 19 „Loa andmise tingimused“ on sätestatud:

    „1.   Biotsiidile, mis ei vasta artiklis 25 sätestatud loa andmise lihtsustatud menetluse tingimustele, antakse luba juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

    a)

    toimeained on kantud I lisasse või asjaomase tooteliigi osas heaks kiidetud ja nende toimeainete suhtes sätestatud nõuded on täidetud;

    b)

    kooskõlas VI lisas sätestatud biotsiidi toimikute hindamise üldiste põhimõtetega on kindlaks tehtud, et kui biotsiidi kasutatakse vastavalt loale ning arvestatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tegureid, vastab see järgmistele kriteeriumidele:

    i)

    biotsiid on piisavalt tõhus;

    ii)

    biotsiid ei avalda sihtorganismidele vastuvõetamatut mõju, eelkõige ei põhjusta vastuvõetamatut resistentsust või ristresistentsust või selgroogsete puhul tarbetut kannatust ja valu;

    iii)

    biotsiid ei avalda otseselt ega oma jääkide kaudu kohest või hilisemat vastuvõetamatut mõju inimeste, sealhulgas haavatavate elanikkonnarühmade, või loomade tervisele vahetult või joogivee, toidu, sööda, õhu või muu kaudse mõju kaudu;

    iv)

    biotsiid ei avalda ise ega oma jääkide kaudu vastuvõetamatut mõju keskkonnale […]“.

    10

    Sama määruse artikli 20 „Loataotlusele kohaldatavad nõuded“ lõikes 1 on sätestatud:

    „Loataotleja esitab koos taotlusega järgmised dokumendid:

    a)

    biotsiidide puhul, mis ei vasta artiklis 25 sätestatud tingimustele:

    i)

    biotsiidi toimik või teabekasutusnõusolek, mis vastab III lisas sätestatud nõuetele;

    ii)

    kokkuvõte biotsiidi omaduste kohta, sealhulgas vajaduse korral artikli 22 lõike 2 punktides a, b ja e–q osutatud teave;

    iii)

    iga biotsiidis sisalduva toimeaine toimik või teabekasutusnõusolek, mis vastab II lisas sätestatud nõuetele;

    b)

    biotsiidide puhul, mis vastavad taotleja hinnangul artiklis 25 sätestatud tingimustele:

    i)

    käesoleva lõike punkti a alapunktis ii osutatud kokkuvõte biotsiidi omaduste kohta;

    ii)

    andmed tõhususe kohta ning

    iii)

    mis tahes muu asjakohane teave, mis toetab järeldust, et biotsiid vastab artiklis 25 sätestatud tingimustele.“

    11

    Määruse nr 528/2012 V peatükk „Loa andmise lihtsustatud menetlus“ sisaldab artikleid 25–28, mis näevad ette loa andmise menetluse biotsiididele, mis vastavad teatud tingimustele.

    12

    Määruse XIII peatükis „Töödeldud tooted“ on artikkel 58 „Töödeldud toodete turulelaskmine“, mille lõikes 2 on sätestatud:

    „Töödeldud toote tohib turule lasta üksnes juhul, kui kõik toimeained, mis sisalduvad biotsiidides, millega seda on töödeldud või mida see sisaldab, on kantud artikli 9 lõike 2 kohaselt koostatud nimekirja seoses asjakohase tooteliigi ja kasutusega või I lisasse ning täidetud on nendes sätestatud tingimused või piirangud.“

    13

    Määruse XV peatükk „Teavitamine ja teabevahetus“ sisaldab 2. jagu „Biotsiide käsitlev teave“, mis koosneb sama määruse artiklitest 69–73. Artiklis 69 „Biotsiidide klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine“ on ette nähtud:

    „1.   Loaomanikud tagavad, et biotsiidid klassifitseeritakse, pakendatakse ja märgistatakse artikli 22 lõike 2 punktis i osutatud ohu- ja hoiatuslausete kohaselt, [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta] direktiivi 1999/45/EÜ [ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1999, L 200, lk 1; ELT eriväljaanne 13/24, lk 109)] kohaselt ja vajaduse korral määruse [nr 1272/2008] kohaselt.

    Tooted, mida võib eksikombel pidada toiduaineks, sealhulgas joogiks, või söödaks, tuleb pakendada nii, et sellise eksimuse tõenäosus oleks minimaalne. Kui sellised tooted on üldsusele kättesaadavad, peavad need sisaldama koostisosi, mis nende tarbimise vastumeelseks muudavad, eelkõige laste jaoks.

    2.   Lisaks kooskõlale lõikega 1 tagavad loaomanikud, et märgistus ei ole eksitav toote mõju suhtes inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale või selle tõhususe suhtes ning ei sisalda mingil juhul märkusi „madala riskitasemega biotsiid“, „mittetoksiline“, „tervisele kahjutu“, „looduslik“, „keskkonnasõbralik“, „loomasõbralik“ või muid samalaadseid märkusi. Lisaks peab märgistusel olema selgelt ja kustutamatult esitatud järgmine teave:

    […]

    f)

    biotsiidi kasutusviisid, millele on luba antud;

    g)

    tähenduslikult ja kasutajale arusaadavalt väljendatud kasutusjuhised, kasutamise sagedus ja määrad meetermõõdustiku ühikutes iga loa tingimuste kohaselt ettenähtud kasutusotstarbe jaoks;

    […]

    i)

    lause „Enne kasutamist lugeda läbi kaasas olev juhend“, kui tootega on kaasas infoleht, ning vajaduse korral hoiatuslaused haavatavatele elanikkonnarühmadele;

    […]

    m)

    vajaduse korral need kasutajarühmad, kellel on lubatud biotsiidi kasutada;

    n)

    vajaduse korral teave konkreetse keskkonnaohu kohta, eelkõige seoses muude kui sihtorganismide kaitse ja vee saastumise ärahoidmisega;

    […]

    3.   Liikmesriigid võivad nõuda:

    a)

    pakendite, etikettide ja infolehtede mudeleid või kavandeid;

    b)

    nende territooriumil turul kättesaadavaks tehtud biotsiidide märgistamist riigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.“

    14

    Määruse nr 528/2012 XV peatükk sisaldab ka artiklit 72 „Reklaam“, mis on sõnastatud järgmiselt:

    „1.   Lisaks kooskõlale määrusega [nr 1272/2008] sisaldavad kõik biotsiidireklaamid lauseid „Kasutage biotsiidi ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja teave toote kohta.“. Need laused peavad olema ülejäänud reklaamist selgesti eristatavad ja loetavad.

    2.   Reklaamijad võivad ettenähtud lausetes asendada sõna „biotsiidid“ selge viitega reklaamitavale tooteliigile.

    3.   Biotsiidireklaamides ei esitleta toodet viisil, mis võib olla eksitav selle mõju suhtes inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale või selle tõhususe suhtes. Mitte mingil juhul ei tohi biotsiidireklaamis kasutada väljendeid „madala riskitasemega biotsiid“, „mittetoksiline“, „tervisele kahjutu“, „looduslik“, „keskkonnasõbralik“, „loomasõbralik“ või muud samalaadset.“

    15

    Määruse V lisas „Biotsiidide tooteliigid ja nende kirjeldused vastavalt artikli 2 lõikele 1“ on sätestatud:

    „Põhirühm 1: desinfektsioonivahendid

    […]

    Tooteliik 2: desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul

    […]

    Tooteliik 4: toidu- ja söödaruumid

    […]

    Põhirühm 3: kahjuritõrje

    Tooteliik 14: rodentitsiidid

    […]

    Tooteliik 18: insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks

    […]“.

    Prantsuse õigus

    16

    Keskkonnaseadustiku (code de l’environnement) artiklis L. 522‑5‑3 on sätestatud:

    „[Määruses nr 528/2012] määratletud teatavate biotsiidikategooriate igasugune kaubanduslik reklaam on keelatud.

    Erandina käesoleva artikli esimeses lõigus sätestatust on lubatud kutselistele kasutajatele suunatud reklaami tegemine neile mõeldud müügikohtades ning neile suunatud väljaannetes.

    Conseil d’État' [(riiginõukogu)] dekreedis määratletakse asjaomaste toodete kategooriad, lähtudes ohtudest inimeste tervisele ja keskkonnale, ning reklaami esitamise tingimused. Reklaami esitamisel tuuakse esile nende toodete kasutamist ja nendega töötlemist puudutavad kasulikud võtted, mis aitavad kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda, samuti võimalikud ohud inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale.“

    17

    Keskkonnaseadustiku artiklis L. 522‑18 on ette nähtud:

    „Artiklis L. 522‑1 määratletud tunnustele vastavate biotsiidide müügil on keelatud soodushindade kindlaksmääramine, hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemine, äriseadustiku [(code de commerce)] artiklis L. 441‑1 osutatud müügilepingu tüüp- ja eritingimuste diferentseerimine, samuti kauba peale tasuta toodete pakkumine ja muud samaväärsed kauplemisvõtted. Keelatud on kauplemisvõtted, mille otsene või kaudne eesmärk on sellest keelust kõrvalehoidmine nende toodete ostmisega seotud tootevalikule soodushindade kindlaksmääramise ning hinnaalanduste või hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemise teel.

    Conseil d’État' [(riiginõukogu)] dekreedis määratletakse vastavate toodete kategooriad, lähtudes ohtudest inimeste tervisele ja keskkonnale.“

    18

    Keskkonnaseadustiku artiklis R. 522‑16‑1, mis lisati 26. juuni 2019. aasta dekreediga nr 2019-642 ning mis on vastu võetud keskkonnaseadustiku artikli L. 522‑18 alusel, on sätestatud:

    „Artiklis L. 522‑18 nimetatud tootekategooriad, mille puhul on teatavad kauplemisvõtted keelatud, hõlmavad tooteid, mis kuuluvad [määruses nr 528/2012] määratletud tooteliikidesse 14 ja 18.

    Neid sätteid ei kohaldata biotsiidide suhtes, millele võib taotleda luba lihtsustatud menetluses vastavalt nimetatud määruse artiklile 25.“

    19

    Keskkonnaseadustiku artiklis R. 522‑16‑2, mis lisati 26. juuni 2019. aasta dekreediga nr 2019‑643 ning mis on vastu võetud keskkonnaseadustiku artikli L. 522‑5‑3 alusel, on ette nähtud:

    „I – Artiklis L. 522‑5‑3 nimetatud biotsiidide kategooriad, mille puhul on keelatud tavatarbijatele suunatud kaubandusliku reklaami tegemine, on järgmised:

    1. tooted, mis kuuluvad [määruses nr 528/2012] määratletud tooteliikidesse 14 ja 18;

    2. tooted, mis kuuluvad nimetatud määruses määratletud tooteliikidesse 2 ja 4 ning mis liigitatakse vastavalt [määruse nr 1272/2008] sätetele vesikeskkonnale ohtlikeks aineteks, mis kuuluvad ägeda mürgisuse 1. ohukategooriasse (H 400) või kroonilise mürgisuse 1. kategooriasse (H 410).

    II – I jaos nimetatud toodete puhul peab kutselistele kasutajatele suunatud reklaami sõnastus vastama I jao punktis 1 nimetatud [määruse nr 528/2012] artiklis 72 sätestatule. Lisaks peavad seal olema selgelt ja loetavalt esitatud järgmised osised:

    1. Kaks lauset järgmises sõnastuses: „Enne iga kasutamist veenduge, et see on vältimatu, eelkõige elanikkonna poolt sageli külastatavates kohtades. Eelistage võimaluse korral alati alternatiivseid meetodeid ja tooteid, millega kaasneb kõige väiksem oht inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.“

    2. Tootega seotud biotsiidi liigi nimetus vastavalt eespool nimetatud [määruse nr 528/2012] V lisale.

    III – Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata biotsiidide suhtes, millele võib taotleda luba lihtsustatud menetluses vastavalt [määruse nr 528/2012] artiklile 25.“

    Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

    20

    Põhikohtuasja kaebajad esitasid Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kaks kaebust võimu kuritarvitamise kohta, paludes tühistada esiteks 26. juuni 2019. aasta dekreet nr 2019‑642 ja teiseks 26. juuni 2019. aasta dekreet nr 2019‑643. Eelotsusetaotlusest nähtub, et nende dekreetidega lisati keskkonnaseadustiku artiklitesse R. 522‑16‑1 ja R. 522‑16‑2 sätted, mis kujutavad endast artiklite L. 522-18 ja L. 522‑5‑3 rakendussätteid.

    21

    Põhikohtuasja kaebajad väitsid eelkõige, et neil dekreetidel puudub õiguslik alus, sest need võeti vastu määrust nr 528/2012 rikkudes.

    22

    Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei sisalda see määrus ühtegi sätet, mis lubaks või keelaks liikmesriigil kehtestada selliseid piiravaid meetmeid, nagu on sätestatud keskkonnaseadustiku artiklites L. 522‑18 ja L. 522‑5‑3. Seega tekib küsimus, kas niisuguseid meetmeid, mida ei ole määruses ette nähtud, võib vastu võtta ilma, et see määrust kahjustaks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et käesoleva kohtuotsuse punktis 20 nimetatud dekreedid on vastu võetud niisuguste õigusnormide alusel, mille eesmärk on vältida teatavate biotsiidide liigsest tarvitamisest tingitud probleeme rahvatervisele ja keskkonnale. See eesmärk ei ole loomulikult vastuolus määruse nr 528/2012 eesmärkidega. Nendes õigusnormides ette nähtud keelud käsitlevad siiski biotsiidide, mille liidu tasandil ühtlustamine on kõnealuse määruse eesmärk, turul kättesaadavaks tegemist, ilma et selles määruses oleks viidatud liikmesriikide rakendusaktide vastuvõtmisele ja ilma, et seal oleks selliseid rakendusakte määruse täieliku toime seisukohast vajalikuks peetud.

    23

    Neil asjaoludel otsustas Conseil d’État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

    „Kas [määrusega nr 528/2012] on vastuolus see, et liikmesriik võtab rahvatervise ja keskkonnakaitse huvides vastu sellised kauplemisvõtete kasutamist ja reklaami piiravad normid nagu need, mis on sätestatud keskkonnaseadustiku artiklites L. 522‑18 ja L. 522‑5‑3? Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis millistel tingimustel võib liikmesriik sellised meetmed vastu võtta?“

    Eelotsuse küsimuse analüüs

    24

    Kõigepealt tuleb tõdeda, et ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel lahendada tema menetluses oleva vaidluse. Seda silmas pidades tuleb Euroopa Kohtul vajaduse korral temale esitatud küsimus ümber sõnastada ja võtta arvesse ka neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus oma küsimuses ei ole viidanud (16. mai 2019. aasta kohtuotsus Plessers, C‑509/17, EU:C:2019:424, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

    25

    Käesoleval juhul küsitakse Euroopa Kohtult üldiselt määruse nr 528/2012 tõlgendamise kohta, et teha sisuliselt kindlaks, kas põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid käsitlevad selle määruse sätetega ühtlustatud valdkonda, ja kui jah, siis kas kõnealused riigisisesed õigusnormid on selle määrusega vastuolus.

    26

    Olgu meelde tuletatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu tasandil täielikult ühtlustatud valdkonnas vastu võetud riigisisese meetme hindamisel lähtuda ühtlustamismeetme sätetest, mitte esmase õiguse sätetest (24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Viva Telecom Bulgaria, C‑257/20, EU:C:2022:125, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).

    27

    Niisiis tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust mõista nii, et see käsitleb esmajoones kõnealuse määruse tõlgendamist, ning seejärel juhul, kui selle määrusega ei ole valdkonda ammendavalt ühtlustatud, kaupade vaba liikumist käsitlevate EL toimimise lepingu sätete, nimelt ELTL artiklite 34 ja 36 tõlgendamist.

    28

    Seega selleks, et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tema menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks tarvilik vastus, tuleb lähtuda sellest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas määrust nr 528/2012 ning vajaduse korral ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid:

    –

    mille kohaselt on keelatud teatud kaubandustavad, nagu soodushindade kindlaksmääramine, hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemine, müügilepingu tüüp- ja eritingimuste diferentseerimine, kauba peale tasuta toodete pakkumine ja muud samaväärsed tavad 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide puhul, mis kuuluvad selle määruse V lisa vastavate toodete põhirühma 3 (edaspidi „14. ja 18. tooteliigi biotsiidid“);

    –

    mis nõuavad kutselistele kasutajatele suunatud reklaami puhul märke lisamist 2. ja 4. tooteliigi biotsiididele, mis kuuluvad määruse nr 528/2012 V lisas põhirühma 1 (edaspidi „2. ja 4. tooteliigi biotsiidid“), ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiididele;

    –

    mis keelavad tavatarbijatele reklaamida 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiide.

    Teatavate kaubandustavade keeld

    29

    Kõigepealt tuleb sedastada, et keskkonnaseadustiku artikliga L. 522-18 on keelatud biotsiididega seotud kauplemisvõtted, mis seisnevad soodushindade kindlaksmääramises, hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemises, müügilepingu tüüp- ja eritingimuste diferentseerimises, kauba peale tasuta toodete pakkumises, ning muud samaväärsed kauplemisvõtted.

    30

    Eelotsusetaotluses sisalduvast teabest nähtub, et keskkonnaseadustiku artiklid L. 522‑18 ja R. 522‑16‑1 ei käsitle tingimusi, millele 14. ja 18. tooteliigi biotsiidid peavad turulelaskmise loa saamiseks vastama, vaid kõnealuste artiklitega on keelatud teatud kauplemisvõtted nende toodete müümisel, mistõttu need reguleerivad üksnes biotsiidide turustamise tingimusi.

    31

    Esiteks tuleb märkida, et määruse nr 528/2012 artikli 1 lõike 1 kohaselt on selle määruse eesmärk parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme. Vastavalt määruse artikli 1 lõike 2 punktile d kehtestatakse nimetatud eesmärgi saavutamiseks sellega eeskirjad biotsiidide turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks ühes või mitmes liikmesriigis või liidus.

    32

    Määruse nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktis i on turul kättesaadavaks tegemine määratletud kui biotsiidi või nendega töödeldud toote mis tahes tarnimine äritegevuslikuks turustamiseks või kasutamiseks kas tasu eest või tasuta, samas kui kasutamine on sama määruse artikli 3 lõike 1 punktis k määratletud kui kõik biotsiididega teostatavad toimingud, sealhulgas ladustamine, käitlemine, segamine ja nendega töötlemine, välja arvatud mis tahes toiming, mille eesmärk on biotsiidide või nendega töödeldud toodete eksportimine liidust.

    33

    Sellest tuleneb, et nimetatud määruse eeskirjad, mis käsitlevad biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, on piisavalt laia ulatusega, et hõlmata nende toodete müügiga seotud kaubandustavasid. Tuleb siiski tõdeda, nagu tegi ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 28–30, et see määrus ei sisalda ühtegi sätet, mille eesmärk oleks ühtlustada niisuguseid kaubandustavasid reguleerivaid norme. Lisaks, nagu nähtub määruse nr 528/2012 artiklitest 17, 19 ja 20 koostoimes selle põhjendustega 2, 3, 28 ja 31, on selle määruse eesmärk luua eelneva loa andmise kord, mis võimaldaks biotsiide turul kättesaadavaks teha, ning luua ühised põhimõtted nende biotsiidide loataotluste hindamiseks, ühtlustamata siiski kõiki nimetatud toodete turustamise aspekte.

    34

    Seega tuleb asuda seisukohale, et määruse nr 528/2012 eesmärk ei ole ühtlustada selliseid biotsiidide müügiga seotud kaubandustavasid käsitlevaid eeskirju nagu need, mis on toodud keskkonnaseadustiku artiklites L. 522‑18 ja R. 522‑16‑1.

    35

    Sellest järeldub, et kõnealuse määrusega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega keelatakse niisuguste biotsiidide nagu 14. ja 18. tooteliigi biotsiidid müümisel teatavad kaubandustavad.

    36

    Teiseks tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks – võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 27 märgitut – kindlaks teha, kas niisugused riigisisesed õigusnormid on ELTL artikliga 34 vastuolus.

    37

    Väljakujunenud kohtupraktikast ilmneb, et kõiki liikmesriigi meetmeid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liidusisest kaubandust, tuleb pidada koguseliste piirangutega samaväärseteks meetmeteks selle sätte tähenduses (11. juuli 1974. aasta kohtuotsus Dassonville, 8/74, EU:C:1974:82, punkt 5, ning 3. juuli 2019. aasta kohtuotsus Delfarma, C‑387/18, EU:C:2019:556, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

    38

    Teistest liikmesriikidest pärit toodetele teatud müügitingimusi piiravate või keelavate riigisiseste sätete kohaldamine ei saa siiski otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liikmesriikidevahelist kaubandust selle kohtupraktika tähenduses, tingimusel et neid sätteid kohaldatakse kõikidele puudutatud ettevõtjatele, kes tegutsevad riigi territooriumil, ning et need mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi kodumaiste ning teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist. Nimelt, kui need tingimused on täidetud, siis sedalaadi õigusnormide kohaldamine nende toodete müügile, mis on pärit mõnest teisest liikmesriigist ja mis vastavad selles riigis kehtivatele nõuetele, ei takista ega häiri nende turulepääsu rohkem kui kodumaiste kaupade puhul (10. veebruari 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, C‑110/05, EU:C:2009:66, punkt 36; 2. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Ker-Optika, C‑108/09, EU:C:2010:725, punkt 51, ning 21. septembri 2016. aasta kohtuotsus Etablissements Fr. Colruyt, C‑221/15, EU:C:2016:704, punkt 35).

    39

    Käesoleval juhul – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 30 – ei käsitle keskkonnaseadustiku artiklid L. 522‑18 ja R. 522‑16‑1 tingimusi, millele 14. ja 18. tooteliigi biotsiidid peavad turulelaskmise loa saamiseks vastama. Tegelikult on kõnealuste artiklitega keelatud teatud kauplemisvõtted nende toodete müümisel, mistõttu need reguleerivad üksnes nimetatud toodete turustamise tingimusi. Sellest lähtudes tuleb neid sätteid pidada müügitingimusi reguleerivateks säteteks käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud Euroopa Kohtu praktika tähenduses.

    40

    Riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad teatavate toodete müügitingimusi, võivad aga jääda ELTL artiklis 34 sätestatud keelu kohaldamisalast välja üksnes juhul, kui nende puhul on täidetud kaks punktis 38 nimetatud tingimust.

    41

    Esimese tingimuse kohta nähtub teabest, mille edastas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitanud kohus, et keskkonnaseadustiku artiklid L. 522‑18 ja R. 522‑16‑1, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 39, kuuluvad vahet tegemata kohaldamisele kõigi ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad Prantsusmaa territooriumil.

    42

    Teise tingimuse puhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne hinnata, kas need sätted mõjutavad kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi.

    43

    Käesoleval juhul ei ilmne Euroopa Kohtule teatavaks tehtud asjaoludest, et põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide kohaselt tehtaks kõnealustel biotsiididel vahet päritolu järgi. Sellegipoolest tuleb kontrollida, kas need õigusnormid ei takista faktiliselt teistest liikmesriikidest pärit biotsiidide pääsu Prantsuse turule rohkem, kui need takistavad kodumaiste toodete turulepääsu.

    44

    Riigisisesed õigusnormid, mis keelavad teatud kauplemistavad teatud liiki biotsiidide müümisel, võivad põhimõtteliselt vastavate toodete kogumüüki asjasse puutuvas liikmesriigis üldjuhul vähendada ja järelikult mõjutada ka teistest liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid. Selline tõdemus ei ole siiski piisav selleks, et kvalifitseerida kõnealused õigusnormid samaväärse toimega meetmeks (vt selle kohta 23. veebruari 2006. aasta kohtuotsus A‑Punkt Schmuckhandel, C‑441/04, EU:C:2006:141, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

    45

    Nagu väidavad komisjon ja põhikohtuasja kaebajad, on sellised kaubandustavad nagu hinnaalandused ja hinda mõjutavad kliendisoodustused, mida on nimetatud keskkonnaseadustiku artiklites L. 522‑18 ja R. 522‑16‑1, tõepoolest turustusviisid, mis võivad osutuda tõhusaks, et võimaldada teistest liikmesriikidest pärit toodete pääsu omamaisele turule, sest need viisid mõjutavad kõnealuste toodete müügihinda.

    46

    Asjaolust, et riigisisestes õigusnormides on väidetavalt tõhusad turustusviisid keelatud, ei piisa siiski, et asuda seisukohale, et niisugused õigusnormid kuuluvad ELTL artiklis 34 sätestatud keelu kohaldamisalasse. Sellised õigusnormid kujutavad nimelt endast samaväärse toimega meedet ainult juhul, kui vastava turustamisviisi keelamine mõjutab negatiivselt rohkem teistest liikmesriikidest pärit tooteid kui omamaiseid tooteid.

    47

    Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kindlaks teha, kas keskkonnaseadustiku artiklites L. 522‑18 ja R. 522‑16‑1 sätestatud teatavate kauplemisvõtete keeld mõjutab teistest liikmesriikidest pärit ja kõne all olevate biotsiidide turulepääsu rohkem kui Prantsusmaalt pärit niisuguste toodete turulepääsu. Ta peab eelkõige hindama, kas need sätted hõlmavad asjaomaste biotsiidide turustamisviiside kitsast kohaldamisala – nagu väitis Prantsuse valitsus kohtuistungil – ja kas turustamisviisid, mis ei ole mainitud sätetega keelatud, võimaldavad järelikult tagada, et teistest liikmesriikidest pärit tooted pääsevad Prantsuse turule.

    48

    Kui see kohus tuvastab niisuguse analüüsi tulemusena, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid mõjutavad rohkem teistest liikmesriikidest pärinevate biotsiidide pääsemist Prantsuse turule kui vastavate Prantsuse toodete turulepääsu, tuleb tal kindlaks teha, kas need õigusnormid on põhjendatud ühe või mitme ELTL artiklis 36 nimetatud üldisest huvist tuleneva põhjusega või ühe või mitme Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud ülekaaluka üldise huviga seotud nõudega.

    49

    Selles kontekstis nähtub eelotsusetaotlusest esiteks, et keskkonnaseadustiku artikli L. 522‑18 eesmärk on vältida teatavate biotsiidide liigsest tarvitamisest tingitud probleeme rahvatervisele ja keskkonnale.

    50

    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt olgu ühelt poolt tõdetud, et inimeste elu ja tervis on aluslepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal ning liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse. Kuna see tase võib liikmesriigiti erineda, tuleb liikmesriikidele jätta teatud kaalutlusruum (2. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Ker-Optika, C‑108/09, EU:C:2010:725, punkt 58).

    51

    Teiselt poolt nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et keskkonnakaitse kujutab endast ülekaalukat üldist huvi, mis võib põhjendada koguselise piiranguga samaväärse toimega meedet (vt selle kohta 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Capoda Import-Export, C‑354/14, EU:C:2015:658, punkt 43).

    52

    Seega nähtub Euroopa Kohtule esitatud teabest, et põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid võivad vastata ülekaalukale üldisele huvile, millega on põhjendatud koguselise piiranguga samaväärse toimega meede – seda peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

    53

    Teiseks olgu märgitud, et riigi ametiasutused peavad igal konkreetsel juhul tõendama, et kõne all olevad riigisisesed õigusaktid järgivad proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab, et kehtestatud piirang on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ning et seda eesmärki ei ole võimalik saavutada keeldude või piirangute abil, mis on vähem piiravad või mis mõjutavad liidu kaubandust vähemal määral. Need ametiasutused peavad esitama selleks vajalikud tõendid. Liikmesriigi poolt esitatavate põhjendustega peavad niisiis kaasnema selle liikmesriigi võetud meetme sobivuse ja proportsionaalsuse analüüs ning konkreetsed tõendid tema argumentide toetuseks (23. detsembri 2015. aasta kohtuotsus The Scotch Whisky Association jt, C‑333/14, EU:C:2015:845, punktid 53 ning 54).

    54

    Sellest järeldub, et kui liikmesriigi kohus analüüsib riigisiseseid õigusnorme inimeste elu ja tervise kaitset puudutava põhjenduse seisukohalt ELTL artikli 36 tähenduses, siis peab see kohus objektiivselt analüüsima, kas liikmesriigi esitatud tõendid võimaldavad mõistlikult eeldada, et valitud meetmed on soovitud eesmärkide saavutamiseks sobivad, ning analüüsima võimalust saavutada need eesmärgid kaupade vaba liikumist vähem piiravate meetmetega (vt selle kohta 23. detsembri 2015. aasta kohtuotsus The Scotch Whisky Association jt, C‑333/14, EU:C:2015:845, punkt 59).

    55

    Põhikohtuasjas kõne all olevate riigisiseste õigusnormide sobivuse kohta viidatud eesmärkide saavutamiseks rõhutas Prantsuse valitsus, et nende õigusnormide eesmärk on vältida ja vähendada elanikkonna, loomade ja keskkonna kokkupuudet kõnealuste biotsiididega, piirates stiimuleid nende toodete liiga suureks ning mõnikord ebasobivaks kasutamiseks.

    56

    Kuigi näib, et nimetatud õigusnormid ei võimalda kõrvaldada asjaomaste biotsiidide kogu tarbetu laiaulatusliku kasutamise ohtu, on siiski tõsi – jättes kõrvale ostja võimaluse saada nende toodete ostmisel mis tahes rahalist kasu –, et need võivad ennetada nimetatud toodete sobimatut ostmist ning seega vähendada ohtu, mis tekib elanikkonna, loomade ja keskkonna kokkupuutest samade biotsiidide liigsel kasutamisel. Nagu märkis Prantsuse valitsus, on need õigusnormid sobivad, et vältida kõnealuste toodete kuhjumist keskkonda ja sellest tuleneda võivat veereostust. Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid näivad olevat sobivad inimeste tervise ja keskkonna kaitse eesmärkide saavutamiseks – seda peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

    57

    Teatud liiki biotsiidide müümisel kasutatavate mõningate kauplemisvõtete keelu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta tuleb sedastada, et nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 72–75, ei lähe see keeld kaugemale sellest, mis on vajalik, sest täiendavad teavitamismeetmed, mille täitmist nõutakse nende toodete müümisel, st need, mida on silmas peetud määruse nr 528/2012 artikli 17 lõike 5 ja artikli 72 lõike 1 kontekstis, ei saaks tasakaalustada hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemise või biotsiidide tasuta näidiste pakkumise atraktiivsust nende ostmisel.

    58

    Lisaks nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest ühelt poolt, et põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide eesmärk on keelata hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemine ainult 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide müümisel, see tähendab niisuguste biotsiidide puhul, mis kujutavad endast kõige suuremat ohtu inimeste tervisele, ning teiselt poolt, et need õigusnormid ei kuulu kohaldamisele biotsiidide suhtes, millele võib taotleda luba lihtsustatud menetluses vastavalt määruse nr 528/2012 artiklile 25.

    59

    Seega tuleb ELTL artikleid 34 ja 36 tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on keelatud teatud kauplemisvõtted, nagu soodushindade kindlaksmääramine, hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemine, müügilepingu tüüp- ja eritingimuste diferentseerimine, kauba peale tasuta toodete pakkumine ja muud samaväärsed tavad 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide puhul, sest need õigusnormid on põhjendatud inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse eesmärkidega, need normid on sobivad niisuguste eesmärkide saavutamise tagamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks – selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

    Kutselistele kasutajatele suunatud reklaamiga seotud kohustused

    60

    Kõigepealt, nagu on tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 31, on määruse nr 528/2012 eesmärk vastavalt selle artikli 1 lõikele 1 parandada siseturu toimimist biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise abil, tagades samas inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 86 märkis, käsitleb biotsiidide reklaamimist selles määruses ainsana artikkel 72. Seega tuleb kõnealust sätet arvesse võttes hinnata, kas nimetatud määrusega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis nõuavad kutselistele kasutajatele suunatud reklaami puhul teatavat liiki biotsiididele märke lisamist.

    61

    Samuti tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas määruse nr 528/2012 artiklit 72 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis nõuavad lisaks selles artiklis sätestatule kutselistele kasutajatele suunatud mis tahes reklaami puhul 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiididele märke lisamist.

    62

    Määruse nr 528/2012 artikli 72 lõikes 1 on selles kontekstis ette nähtud, et lisaks kooskõlale määrusega nr 1272/2008 peavad kõik biotsiidireklaamid sisaldama täpset märget, mis peab olema ülejäänud reklaamist selgesti eristatav ja kergesti loetav. Märge peab olema järgmine: „Kasutage biotsiidi ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja teave toote kohta.“ Nimetatud artikli lõikes 2 nõutakse, et reklaamijad võivad selles kohustuslikus märkes asendada sõna „biotsiidid“ selge viitega reklaamitavale tooteliigile. Sama artikli lõikes 3 on sätestatud, et biotsiidireklaamides ei esitleta toodet viisil, mis võib olla eksitav selle mõju suhtes inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale või selle tõhususe suhtes. Viimati nimetatud sättes on keelatud ka niisugused väljendid nagu „madala riskitasemega biotsiid“, „mittetoksiline“ või „keskkonnasõbralik“.

    63

    Sellest järeldub, et liidu seadusandja soovis määruse nr 528/2012 artikliga 72 üksikasjalikult ja täielikult piiritleda nende märgete sõnastust, mis käsitlevad biotsiidide kasutamisega kaasnevaid ohtusid ning mis võivad esineda biotsiidide reklaamis, kuivõrd kõnealuse artikli kohaselt peab biotsiididel olema kohustuslik märge, selles on sõnaselgelt keelatud teatavad väljendid ja selle eesmärk on laiemalt keelata mis tahes reklaamiv märge, mis võib kasutajat eksitada ohtude suhtes, mida niisugused tooted võivad endast kujutada.

    64

    Lisaks nähtub määruse nr 528/2012 põhjendustest 1 ja 3, et liidu seadusandja soovis saavutada konkreetset tasakaalu biotsiidide vaba liikumise ning inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge taseme vahel.

    65

    Määruse nr 528/2012 artikli 72 grammatilisest tõlgendusest koostoimes määruse põhjendustega 1 ja 3 ilmneb, et liidu seadusandja on ühtlustanud täielikult niisuguste märgete valdkonna, mis käsitlevad biotsiidide kasutamisega kaasnevaid ohte ja mida võidakse kasutada biotsiidide reklaamimisel.

    66

    Sellist tõlgendust kinnitab nende märgete loetavuse nõue, nagu see on väljendatud määruse nr 528/2012 artikli 72 lõike 1 viimases lauses. Tuleb tõdeda, et selles sättes nimetatud märkeid täiendavad märked võivad esimeste loetavust kahjustada, isegi kui täiendavad märked ei ole vastuolus inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse eesmärkidega.

    67

    Järelikult tuleb määruse nr 528/2012 artiklit 72 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis nõuavad lisaks selles artiklis sätestatule kutselistele kasutajatele suunatud mis tahes reklaami puhul 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiididele märke lisamist.

    Tavatarbijatele suunatud reklaami keeld

    68

    Esiteks tuleb kindlaks teha, kas määrusega nr 528/2012 on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu need, mis tulenevad keskkonnaseadustiku artiklitest L. 522‑5‑3 ja R. 522‑16‑2, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide tavatarbijatele suunatud mis tahes reklaami.

    69

    Nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 63, nähtub määruse nr 528/2012 artiklist 72, et liidu seadusandja soovis üksikasjalikult ja täielikult piiritleda niisuguste märgete sõnastuse, mis käsitlevad biotsiidide kasutamisega kaasnevaid ohte ning mida võidakse kasutada nende toodete reklaamimisel. Siiski ei soovinud seadusandja reguleerida kõiki biotsiidide reklaamimisega seotud aspekte ning eelkõige välistada liikmesriikide võimalust keelata tavatarbijatele suunatud reklaamimist.

    70

    Sellest järeldub, et määruse nr 528/2012 artikliga 72 ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide tavatarbijatele suunatud mis tahes reklaami.

    71

    Sellegipoolest tuleb teiseks hinnata, kas niisugused õigusnormid on vastuolus ELTL artikliga 34.

    72

    Nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktides 37 ja 38, tuleb seoses sellega kontrollida, kas need õigusnormid kujutavad endast toodete müügitingimusi reguleerivaid õigusnorme käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud kohtupraktika tähenduses, mida kohaldatakse kõikidele puudutatud ettevõtjatele, kes tegutsevad riigi territooriumil, ning mis mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi kodumaiste ning teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist.

    73

    Käesoleval juhul olgu tõdetud, et võttes arvesse eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teavet, ei käsitle keskkonnaseadustiku artiklid L. 522‑5‑3 ja R. 522‑16‑2 tingimusi, millele 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidid peavad turulelaskmise loa saamiseks vastama. Neis sätetes on seevastu ette nähtud keeld reklaamida neid tooteid nende müümisel tavatarbijatele, mistõttu reguleerivad need üksnes kõnealuste toodete müügitingimusi. Järelikult võib neid sätteid pidada müügitingimusi reguleerivateks säteteks käesoleva kohtuotsuse punktis 38 viidatud Euroopa Kohtu praktika tähenduses.

    74

    Riigisisesed õigusnormid, mis reguleerivad teatavate toodete müügitingimusi, võivad aga jääda ELTL artikli 34 kohaldamisalast välja üksnes juhul, kui nende puhul on täidetud käesoleva kohtuotsuse punktis 38 nimetatud kaks tingimust.

    75

    Esimese tingimuse kohta nähtub teabest, mille edastas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitanud kohus, et keskkonnaseadustiku artiklid L. 522‑5‑3 ja R. 522‑16‑2 kuuluvad vahet tegemata kohaldamisele kõigi ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad Prantsusmaa territooriumil.

    76

    Teise tingimuse puhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne hinnata, kas need sätted mõjutavad kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi.

    77

    Käesoleval juhul ei selgu Euroopa Kohtu käsutuses olevast teabest, et põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide kohaselt tehtaks vahet biotsiidide päritolu järgi. Sellegipoolest tuleb kontrollida, kas need õigusnormid ei takista faktiliselt teistest liikmesriikidest pärit biotsiidide pääsu Prantsuse turule rohkem, kui need takistavad kodumaiste toodete turulepääsu.

    78

    Seda silmas pidades, kuigi Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et riigisisesed õigusnormid, mis piiravad teatud reklaami liike teatavate toodete kasuks või keelavad need, võivad nende toodete kogumüüki vähendada ja järelikult mõjutada rohkem teistest liikmesriikidest pärit toodete müügikoguseid, seadis ta selle tuvastamise tingimuseks, et tuleb kindlaks teha konkreetne probleem, mis iseloomustab vastavat tooteturgu ja millega ettevõtja peab riigisisesele turule sisenemiseks silmitsi seisma, näiteks traditsioonilised sotsiaalsed tavad, kohalikud harjumused või kombed või asjaolu, et keelust puudutatud müügiviis on potentsiaalselt ainus võimalus pääseda sellele riigisisesele turule (vt selle kohta 8. märtsi 2001. aasta kohtuotsus Gourmet International Products, C‑405/98, EU:C:2001:135, punktid 19 ja 21; 19. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Deutsche Parkinson Vereinigung, C‑148/15, EU:C:2016:776, punkt 25, ning 15. juuli 2021. aasta kohtuotsus DocMorris, C‑190/20, EU:C:2021:609, punkt 41).

    79

    Euroopa Kohtu käsutuses oleva toimiku materjalidest ei nähtu aga, et Prantsuse biotsiidide turgu iseloomustaks käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis viidatud kohtupraktika tähenduses ühe või mitme konkreetse probleemi esinemine – seda peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, mistõttu ei ilmne, et teatavate biotsiidide tavatarbijatele suunatud reklaami keeld mõjutaks negatiivselt teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist.

    80

    Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab niisuguse analüüsi tulemusena siiski, et põhikohtuasjas kõne all olevad riigisisesed õigusnormid mõjutavad rohkem teistest liikmesriikidest pärinevate biotsiidide pääsemist Prantsuse turule kui niisuguste Prantsusmaalt pärit toodete turulepääsu, tuleb tal kindlaks teha, kas need õigusnormid on põhjendatud ühe või mitme ELTL artiklis 36 nimetatud üldisest huvist tuleneva põhjusega või ühe või mitme Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud ülekaaluka üldise huviga seotud nõudega.

    81

    Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 49, on eelotsusetaotluses täpsustatud, et põhikohtuasjas kõne all olevate õigusnormide eesmärk on vältida teatavate biotsiidide liigsest tarvitamisest tingitud probleeme rahvatervisele ja keskkonnale.

    82

    Niisiis tuleb seda eesmärki silmas pidades tõdeda, et need õigusnormid on sobivad inimeste tervise ja keskkonna kaitse eesmärkide saavutamiseks, sest need näevad ette teatud toodete tavatarbijatele suunatud mis tahes reklaami keelu; see kujutab endast vahendit, mis võimaldab piirata niisuguste toodete ostmisele ja kasutamisele õhutamist.

    83

    Nimetatud õigusnormide vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta tuleb sedastada, et nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 120 ja 121, ei lähe teatavate biotsiidide tavatarbijatele suunatud mis tahes reklaami keeld kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Nagu Prantsuse valitsus väidab, käsitlevad need õigusnormid ühelt poolt üksnes tavatarbijatele suunatud reklaami ega keela seega kutselistele kasutajatele mõeldud reklaami. Teiselt poolt on nimetatud õigusnormidel piiratud ulatus, sest neis ei peeta silmas kõiki biotsiide, vaid üksnes neid, mis kuuluvad 2. ja 4. tooteliiki ning 14. ja 18. tooteliiki, see tähendab neid, mis kujutavad endast kõige suuremat ohtu inimeste tervisele, ilma et neid kohaldataks biotsiididele, mille suhtes võib kohaldada määruse nr 528/2012 artiklis 25 ette nähtud lihtsustatud loamenetlust.

    84

    Seega tuleb määruse nr 528/2012 artiklit 72 tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide tavatarbijatele suunatud reklaami. Sama kehtib ELTL artiklite 34 ja 36 kohta, sest need õigusnormid on põhjendatud inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse eesmärkidega, mis on sobivad niisuguste eesmärkide saavutamise tagamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks – selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

    85

    Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et esiteks tuleb määruse nr 528/2012 artiklit 72 tõlgendada nii, et

    –

    sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis nõuavad lisaks kõnealuses artiklis sätestatule kutselistele kasutajatele suunatud mis tahes reklaami puhul 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiididele märke lisamist;

    –

    ning sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide tavatarbijatele suunatud reklaami;

    ja teiseks tuleb ELTL artikleid 34 ja 36 tõlgendada nii, et

    –

    nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on keelatud teatud kaubandustavad, nagu soodushindade kindlaksmääramine, hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemine, müügilepingu tüüp- ja eritingimuste diferentseerimine, kauba peale tasuta toodete pakkumine ja muud samaväärsed tavad 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide puhul, sest need õigusnormid on põhjendatud inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse eesmärkidega, mis on sobivad niisuguste eesmärkide saavutamise tagamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks – selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne;

    –

    ning nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide tavatarbijatele suunatud reklaami, sest need õigusnormid on põhjendatud inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse eesmärkidega, mis on sobivad niisuguste eesmärkide saavutamise tagamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks – selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

    Kohtukulud

    86

    Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
     

    Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
     

    1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 334/2014, artiklit 72 tuleb tõlgendada nii, et

    –

    sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis nõuavad lisaks kõnealuses artiklis sätestatule kutselistele kasutajatele suunatud mis tahes reklaami puhul 2. ja 4. tooteliigi biotsiididele, mis kuuluvad selle määruse V lisas põhirühma 1, ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiididele, mis kuuluvad määruse V lisas põhirühma 3, märke lisamist;

    –

    ning sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi biotsiidide, mis kuuluvad määruse nr 528/2012, mida on muudetud määrusega nr 334/2014, V lisas põhirühma 1, ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide, mis kuuluvad selle määruse V lisas põhirühma 3, tavatarbijatele suunatud reklaami.

     

    2.

    ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et

    –

    nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on keelatud teatud kaubandustavad, nagu soodushindade kindlaksmääramine, hinnaalanduste ja hinda mõjutavate kliendisoodustuste tegemine, müügilepingu tüüp- ja eritingimuste diferentseerimine, kauba peale tasuta toodete pakkumine ja muud samaväärsed tavad 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide puhul, mis kuuluvad määruse nr 528/2012, mida on muudetud määrusega nr 334/2014, V lisas põhirühma 3, sest need õigusnormid on põhjendatud inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse eesmärkidega, mis on sobivad niisuguste eesmärkide saavutamise tagamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks – selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne;

    –

    nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad 2. ja 4. tooteliigi biotsiidide, mis kuuluvad määruse nr 528/2012 V lisas põhirühma 1, ning 14. ja 18. tooteliigi biotsiidide, mis kuuluvad määruse V lisas põhirühma 3, tavatarbijatele suunatud reklaami, sest need õigusnormid on põhjendatud inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse eesmärkidega, mis on sobivad niisuguste eesmärkide saavutamise tagamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks – selle kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.

     

    Allkirjad

    ( *1 ) Kohtumenetluse keel: prantsuse.

    Top