Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62020CB0655

    Kohtuasi C-655/20: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 17. novembri 2021. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia n° 38 de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – Marc Gómez del Moral Guasch versus Bankia SA (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Tarbijakaitse – Direktiiv 75/324/EMÜ – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Hüpoteeklaenuleping – Muutuv intressimäär – Hüpoteeklaenude baasindeks (IRPH) – Läbipaistvuskontroll liikmesriigi kohtus – Lepingutingimuste ebaõigluse hindamine – Tühisuse tuvastamise tagajärjed – 3. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Gómez del Moral Guasch (C-125/18, EU:C:2020:138) – Uued küsimused)

    ELT C 37, 24.1.2022, p. 2–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    24.1.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 37/2


    Euroopa Kohtu (üheksas koda) 17. novembri 2021. aasta määrus (Juzgado de Primera Instancia no 38 de Barcelona eelotsusetaotlus – Hispaania) – Marc Gómez del Moral Guasch versus Bankia SA

    (Kohtuasi C-655/20) (1)

    (Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Tarbijakaitse - Direktiiv 75/324/EMÜ - Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes - Hüpoteeklaenuleping - Muutuv intressimäär - Hüpoteeklaenude baasindeks (IRPH) - Läbipaistvuskontroll liikmesriigi kohtus - Lepingutingimuste ebaõigluse hindamine - Tühisuse tuvastamise tagajärjed - 3. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Gómez del Moral Guasch (C-125/18, EU:C:2020:138) - Uued küsimused)

    (2022/C 37/02)

    Kohtumenetluse keel: hispaania

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Juzgado de Primera Instancia no 38 de Barcelona

    Põhikohtuasja menetluse pooled

    Hageja: Marc Gómez del Moral Guasch

    Kostja: Bankia SA

    Resolutsioon

    1)

    Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklit 5 ja lepingutingimuste läbipaistvuse nõuet hüpoteeklaenu raames tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui müüja või teenuseosutaja ei lisa sellisesse lepingusse muutuva intressimäära arvutamiseks kasutatava baasindeksi määratlust või ei anna tarbijale enne selle lepingu sõlmimist teabelehte kõnealuse indeksi varasema muutumise kohta, sest seda indeksit puudutav teave avaldatakse ametlikult, tingimusel, et avalikult kättesaadavat teavet ning olenevalt olukorrast müüja või teenuseosutaja esitatud teavet arvesse võttes võis keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, mõista baasindeksi arvutamise meetodit konkreetset toimimist ja seega hinnata täpsete ja arusaadavate kriteeriumide põhjal niisuguse lepingutingimuse majanduslikke tagajärgi – mis võivad olla märkimisväärsed – oma finantskohustustele.

    2)

    Direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1, artikli 4 lõiget 2 ja artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohus leiab, et lepingutingimus, mille ese on kehtestada muutuva intressimäära arvutamise meetod hüpoteeklaenu lepingus, ei ole koostatud selgelt ja arusaadavalt selle direktiivi artikli 4 lõike 2 või artikli 5 tähenduses, siis peab see kohus hindama, kas tingimus on „ebaõiglane“ nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses.

    3)

    Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle alusel peab liikmesriigi kohus andma tarbijale valiku ühelt poolt lepingu kohandamise vahel, asendades ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimuse, mis puudutas muutuvat intressimäära, sellise tingimusega, mis viitab seaduses dispositiivselt sätestatud indeksile, ja teiselt poolt hüpoteeklaenulepingu kui terviku tühistamise vahel, kui see ei saa ilma nimetatud tingimuseta kehtida.

    4)

    Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 koostoimes sama direktiivi artikli 1 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus see, kui juhul, kui ebaõiglane tingimus, milles määratakse kindlaks muutuva laenuintressi arvutamise aluseks olev baasindeks, on tühine, asendab liikmesriigi kohus – järgides 3. märtsi 2020. aasta kohtuotsuse Gómez del Moral Guasch (C-125/18, EU:C:2020:138) punktis 67 toodud tingimusi – selle indeksi seadusjärgse indeksiga, mida kohaldatakse juhul, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, kui need kaks indeksit arvutatakse sama keerukuse astmega meetodiga ja liikmesriigi õiguses on see asendamine ette nähtud rahumeelsetel juhtudel, kus selle eesmärk on säilitada tasakaalu poolte kohustuste vahel, tingimusel et asendusindeks kajastab tegelikult riigisisese õiguse dispositiivset normi.

    5)

    Direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui müüja või teenuseosutaja ja tarbija vahel sõlmitud leping ei saa edasi kehtida pärast ebaõiglase tingimuse tühistamist ning kui lepingu tervikuna tühistamisel on tarbija jaoks äärmiselt kahjulikud tagajärjed, võib liikmesriigi kohus selle tingimuse tühisuse kõrvaldada, asendades selle riigisisese õiguse dispositiivse normiga, kusjuures asendusindeksist tulenevat intressimäära tuleb kohaldada alates lepingu sõlmimise kuupäevast.


    (1)  Saabumise kuupäev: 2/12/2020


    Top