Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62019TN0505

    kohtuasi T-505/19: 12. juulil 2019 esitatud hagi — DE versus parlament

    ELT C 305, 9.9.2019, p. 63–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    9.9.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 305/63


    12. juulil 2019 esitatud hagi — DE versus parlament

    (kohtuasi T-505/19)

    (2019/C 305/73)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: DE (esindaja: advokaat T. Oeyen)

    Kostja: Euroopa Parlament

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Euroopa Parlamendi 30. oktoobri 2018. aasta otsus, millega keelduti hagejale andmast vastavat eripuhkust asendusemaduse abil saadud vastsündinud kaksikutest laste eest hoolitsemiseks.

    mõista kohtukulud välja parlamendilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

    1.

    Esimene väide, et on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

    Kuna vaidlustatud otsusega keelduti andmast hagejale õigust vanemapuhkusele, mis on võrdväärne sünnituspuhkuse ja/või lapsendamispuhkusega, siis on selle otsusega rikutud hageja põhiõigusi võrdsele kaitsele ja mittediskrimineerimisele, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) artiklis 14 ja ELi personalieeskirjade artikli 1 lõikes d. Kuna homoseksuaalid moodustavad valdava enamuse asendusemadust kasutavatest vanematest, mõjutab parlamendi tõlgendus ELi personalieeskirjades sünnituspuhkust reguleerivatele sätetele neid ebaproportsionaalselt, nagu nähtub vaidlustatud otsusest.

    2.

    Teine väide, et on rikutud hageja õigust pereelule.

    Kuna hagejale ei antud vastsündinud laste eest hoolitsemiseks vastavat eripuhkust, mis on võrdväärne sünnituspuhkuse ja/või lapsendamispuhkusega, siis on vaidlustatud otsusega rikutud EIÕK artiklit 8, mis kaitseb hageja õigust pereelule, koosmõjus EIÕK artikliga 14.

    3.

    Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on tehtud hea halduse põhimõtet rikkudes.

    Eelkõige väidab hageja, et kostja (i) ei andnud talle õigust olla ära kuulatud; ning (ii) ei põhjendanud oma otsust piisavalt.

    4.

    Neljas väide, et kostja on vaidlustatud otsuses tõlgendanud ELi personalieeskirjades eripuhkust käsitlevaid sätteid õigusvastaselt.

    Samadel põhjustel, mis on toodud eespool esimeses kuni kolmandas väites, leiab hageja, et kostja on õigusvastaselt tõlgendanud ELi personalieeskirjade artiklit 57 koosmõjus personalieeskirjade V lisa artikliga 6, nagu see väljendub vaidlustatud otsuses, mille tagajärg on, et Euroopa Parlamendi ametnikel ja muudel teenistujatel, kes saavad vanemateks asendusemaduse abil, ei ole õigust eripuhkusele, mis on võrdväärne sünnituspuhkuse ja/või lapsendamispuhkusega.

    5.

    Viies väide, et on rikutud õigusnorme ning vääralt kohaldatud ELi personalieeskirjade lisa 2 artiklit 6 ja Euroopa Parlamendi siseeeskirju, mis käsitlevad puhkust.

    Juhuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et hagejal ei ole õigust vanemapuhkusele, mis on võrdväärne sünnituspuhkuse ja/või lapsendamispuhkusega, väidab hageja, et kaksikute isana on tal õigus 20päevasele puhkusele. See õigus kehtib sõltumata õiguslikust mehhanismist, mille kaudu hageja vanemliku vastutuse sai.


    Top