This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62019CN0534
Case C-534/19: Request for a preliminary ruling from the Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha (Spain) lodged on 11 July 2019 — SR v Subdelegación del Gobierno en Ciudad Real
kohtuasi C-534/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha (Hispaania) 11. juulil 2019 – SR versus Subdelegación del Gobierno en Ciudad Real
kohtuasi C-534/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha (Hispaania) 11. juulil 2019 – SR versus Subdelegación del Gobierno en Ciudad Real
ELT C 372, 4.11.2019, p. 12–13
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
4.11.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 372/12 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha (Hispaania) 11. juulil 2019 – SR versus Subdelegación del Gobierno en Ciudad Real
(kohtuasi C-534/19)
(2019/C 372/12)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal Superior de Justicia de Castilla-La Mancha
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja ja apellant: SR
Vastustaja ja vastustaja apellatsioonimenetluses: Subdelegación del Gobierno en Ciudad Real
Eelotsuse küsimus
Euroopa Liidu Kohtult küsitakse, kas 25. novembri 2003. aasta nõukogu [direktiivi] 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (1) artikliga 12 ning muu hulgas Euroopa Liidu Kohtu 7. detsembri 2017. aasta kohtuotsusega (kohtuasi C-636/16 (2)) ja 8. detsembri 2011. aasta kohtuotsusega (kohtuasi C-371/08 (3)) on kooskõlas niisugune tõlgendus, mis sisaldub Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) 19. veebruari 2019. aasta kohtuotsustes nr 191/2019 kassatsioonikaebuses 5607/2017 (ECLI:ES:TS:2019:580) ja 27. veebruari 2019. aasta kohtuotsuses nr 257/2019 kassatsioonkaebuses 5809/2017 (ECLI:ES:TS:2019:663), mille kohaselt on direktiivi 2001/40/EÜ (4) tõlgendamise kaudu võimalik jõuda kinnituseni, et iga kolmanda riigi kodanik, kellel on pikaajaline elamisluba ja kes on toime pannud kuriteo, mis on karistatav vähemalt üheaastase karistusega, võib ja tuleb „automaatselt“ välja saata, s.t [ilma] vajaduseta hinnata tema isiklikke, perekondlikke, sotsiaalseid või tööhõivealaseid asjaolusid.
(1) ELT 2004, L 16, lk 44; ELT eriväljaanne 19/06, lk 272.
(2) 7. detsembri 2017. aasta otsus López Pastuzano (C-636/16, EU:C:2017:949).
(3) 8. detsembri 2011. aasta otsus Ziebell (C-371/08, EU:C:2011:809).
(4) Nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT 2001, L 149, lk 34; ELT eriväljaanne 19/04, lk 107).