This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62019CA0243
Case C-243/19: Judgment of the Court (Second Chamber) of 29 October 2020 (request for a preliminary ruling from the Augstākā tiesa (Senāts) — Latvia) — A v Veselības ministrija (Reference for a preliminary ruling — Social security — Regulation (EC) No 883/2004 — Article 20(2) — Directive 2011/24/EU — Article 8(1), (5) and (6)(d) — Health insurance — Hospital care provided in a Member State other than the Member State of affiliation — Refusal of prior authorisation — Hospital treatment which can be provided effectively in the Member State of affiliation — Article 21 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union — Difference in treatment based on religion)
Kohtuasi C-243/19: Euroopa Kohtu (teine koda) 29. oktoobri 2020. aasta otsus (Augstākās tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – A versus Veselības ministrija (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalkindlustus – Määrus (EÜ) nr 883/2004 – Artikli 20 lõige 2 – Direktiiv 2011/24/EL – Artikli 8 lõiked 1 ja 5 ning lõike 6 punkt d – Ravikindlustus – Muus liikmesriigis kui kindlustajaliikmesriigis osutatud haiglaraviteenused – Eelloa andmisest keeldumine – Haiglaravi, mida on võimalik tõhusalt tagada kindlustajaliikmesriigis – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 – Erinev kohtlemine usutunnistuse alusel)
Kohtuasi C-243/19: Euroopa Kohtu (teine koda) 29. oktoobri 2020. aasta otsus (Augstākās tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – A versus Veselības ministrija (Eelotsusetaotlus – Sotsiaalkindlustus – Määrus (EÜ) nr 883/2004 – Artikli 20 lõige 2 – Direktiiv 2011/24/EL – Artikli 8 lõiked 1 ja 5 ning lõike 6 punkt d – Ravikindlustus – Muus liikmesriigis kui kindlustajaliikmesriigis osutatud haiglaraviteenused – Eelloa andmisest keeldumine – Haiglaravi, mida on võimalik tõhusalt tagada kindlustajaliikmesriigis – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 – Erinev kohtlemine usutunnistuse alusel)
ELT C 433, 14.12.2020, p. 9–9
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
14.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 433/9 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 29. oktoobri 2020. aasta otsus (Augstākās tiesa (Senāts) eelotsusetaotlus – Läti) – A versus Veselības ministrija
(Kohtuasi C-243/19) (1)
(Eelotsusetaotlus - Sotsiaalkindlustus - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Artikli 20 lõige 2 - Direktiiv 2011/24/EL - Artikli 8 lõiked 1 ja 5 ning lõike 6 punkt d - Ravikindlustus - Muus liikmesriigis kui kindlustajaliikmesriigis osutatud haiglaraviteenused - Eelloa andmisest keeldumine - Haiglaravi, mida on võimalik tõhusalt tagada kindlustajaliikmesriigis - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 21 - Erinev kohtlemine usutunnistuse alusel)
(2020/C 433/08)
Kohtumenetluse keel: läti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Augstākās tiesa (Senāts)
Põhikohtuasja pooled
Hageja: A
Kostja: Veselības ministrija
Resolutsioon
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artikli 20 lõiget 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui kindlustatud isiku elukohaliikmesriik keeldub andmast kindlustatud isikule nimetatud määruse artikli 20 lõikes 1 osutatud luba, kui selles liikmesriigis on saadaval haiglaravi, mille meditsiiniline efektiivsus on väljaspool kahtlust, kuid kasutatav ravimeetod ei vasta kindlustatud isiku usulistele veendumustele. |
2. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius artikli 8 lõiget 5 ja lõike 6 punkti d koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui patsiendi kindlustajaliikmesriik keeldub andmast patsiendile nimetatud direktiivi artikli 8 lõikes 1 ette nähtud luba, kui selles liikmesriigis on saadaval haiglaravi, mille meditsiiniline efektiivsus on väljaspool kahtlust, kuid kasutatav ravimeetod ei vasta selle patsiendi usulistele veendumustele, välja arvatud juhul, kui selline keeldumine on objektiivselt põhjendatav õiguspärase eesmärgiga säilitada ravivõimsus või meditsiiniline pädevus ning see on nimetatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik vahend – asjaolu, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. |