This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62017CA0015
Case C-15/17: Judgment of the Court (Third Chamber) of 11 July 2018 (request for a preliminary ruling from the Korkein oikeus — Finland) — Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp. v Rajavartiolaitos (Reference for a preliminary ruling — Montego Bay Convention — Article 220(6) — Powers of the coastal State — Jurisdiction of the Court to interpret provisions of international law — Directive 2005/35/EC — Ship-source pollution — Article 7(2) — Marpol Convention 73/78 — Oil spill in the exclusive economic zone from a foreign vessel in transit — Circumstances in which a coastal State may instigate proceedings against a foreign vessel — Freedom of navigation — Protection of the marine environment — Major damage or threat of major damage to the coastline, related interests or any resources in the territorial sea or exclusive economic zone — Clear objective evidence)
Kohtuasi C-15/17: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp. versus Rajavartiolaitos (Eelotsusetaotlus — Montego Bay konventsioon — Artikli 220 lõige 6 — Rannikuriigi pädevus — Euroopa Kohtu pädevus tõlgendada rahvusvahelise õiguse sätteid — Direktiiv 2005/35/EÜ — Laevade põhjustatud merereostus — Artikli 7 lõige 2 — MARPOL 73/78 konventsioon — Läbisõitvalt laevalt pärinev naftareostus majandusvööndis — Asjaolud, millistel võib rannikuriik algatada menetluse välisriigi laeva suhtes — Meresõiduvabadus — Merekeskkonna kaitse — Ulatuslik kahju või selle tekkimise oht rannikualadele, rannikuriigi seotud huvidele või kõigile loodusvaradele territoriaalmeres või majandusvööndis — Selged tõendid)
Kohtuasi C-15/17: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp. versus Rajavartiolaitos (Eelotsusetaotlus — Montego Bay konventsioon — Artikli 220 lõige 6 — Rannikuriigi pädevus — Euroopa Kohtu pädevus tõlgendada rahvusvahelise õiguse sätteid — Direktiiv 2005/35/EÜ — Laevade põhjustatud merereostus — Artikli 7 lõige 2 — MARPOL 73/78 konventsioon — Läbisõitvalt laevalt pärinev naftareostus majandusvööndis — Asjaolud, millistel võib rannikuriik algatada menetluse välisriigi laeva suhtes — Meresõiduvabadus — Merekeskkonna kaitse — Ulatuslik kahju või selle tekkimise oht rannikualadele, rannikuriigi seotud huvidele või kõigile loodusvaradele territoriaalmeres või majandusvööndis — Selged tõendid)
ELT C 319, 10.9.2018, p. 5–6
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
- Date of document:
- 11/07/2018
- Date lodged:
- 13/01/2017
- Author:
- Euroopa Kohus
- Form:
- Õigusalane teave
- Authentic language:
- soome keel
- Type of procedure:
- Eelotsusetaotlus
- Link
- Select all documents mentioning this document
- Case affecting:
-
- Related EU case-law document 62017CJ0015
- Instruments cited in case law:
- Link
|
10.9.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 319/5 |
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 11. juuli 2018. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp. versus Rajavartiolaitos
(Kohtuasi C-15/17) (1)
((Eelotsusetaotlus - Montego Bay konventsioon - Artikli 220 lõige 6 - Rannikuriigi pädevus - Euroopa Kohtu pädevus tõlgendada rahvusvahelise õiguse sätteid - Direktiiv 2005/35/EÜ - Laevade põhjustatud merereostus - Artikli 7 lõige 2 - MARPOL 73/78 konventsioon - Läbisõitvalt laevalt pärinev naftareostus majandusvööndis - Asjaolud, millistel võib rannikuriik algatada menetluse välisriigi laeva suhtes - Meresõiduvabadus - Merekeskkonna kaitse - Ulatuslik kahju või selle tekkimise oht rannikualadele, rannikuriigi seotud huvidele või kõigile loodusvaradele territoriaalmeres või majandusvööndis - Selged tõendid))
(2018/C 319/06)
Kohtumenetluse keel: soome
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Korkein oikeus
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Bosphorus Queen Shipping Ltd Corp.
Vastustaja: Rajavartiolaitos
Resolutsioon
|
1. |
Montego Bays 10. detsembril 1982 sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõiget 6 ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiviga 2009/123/EÜ), artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „selged tõendid“ nende sätete tähenduses viitab mitte ainult rikkumise toimepanemisele, vaid ka selle rikkumise tagajärgedele. |
|
2. |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõikes 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõikes 2 toodud mõistet „rannikualad või […] seotud huvid“ tuleb tõlgendada nii, et sellel on põhimõtteliselt sama tähendus kui Brüsselis 29. novembril 1969 sõlmitud naftareostuse korral avamerel sekkumise rahvusvahelise konventsiooni I artikli lõikes 1 ja II artikli punktis 4 toodud mõistel „rannik või sellega seotud huvid“, kusjuures kõnealuse artikli 220 lõiget 6 kohaldatakse samuti rannikuriigi territoriaalmere eluta loodusvarade suhtes ja kõigi rannikuriigi majandusvööndi loodusvarade suhtes. |
|
3. |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõiget 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et loodusvarad rannikuriigi territoriaalmeres või majandusvööndis nende sätete tähenduses hõlmavad püütavaid liike, aga ka elusressursse, mis on püütavate liikidega seotud, nagu taime- ja loomaliigid, mida püütavad liigid kasutavad toiduks. |
|
4. |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõike 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõike 2 kohaldamisel ning eelkõige rikkumise selliste tagajärgede hindamisel, nagu on nendes sätetes määratletud, põhimõtteliselt ei tule arvesse võtta mõistet „märkimisväärne reostus“, millele on viidatud nimetatud konventsiooni artikli 220 lõikes 5. |
|
5. |
Sellise rikkumise tagajärgede hindamisel, mis on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõikes 6 ja direktiivi 2009/123, muudetud direktiiviga 2005/35, artikli 7 lõikes 2, tuleb arvesse võtta kõiki tõendeid, mis võimaldavad tuvastada, et nendele varadele ja huvidele on tekkinud või võib tekkida kahju, ning hinnata nimetatud varadele või huvidele tekkinud või tekkida võiva kahju olulisust, võttes sealjuures arvesse eelkõige järgmist:
|
|
6. |
Läänemere spetsiifilised geograafilised ja ökoloogilised omadused ning haavatavus mõjutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 220 lõike 6 ja direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 7 lõike 2 kohaldamise tingimusi rikkumise määratlemisel ja kvalifitseerimisel ning – samas mitte automaatselt – selle kahju ulatuse hindamist, mille kõnealune rikkumine on rannikuriigi varadele või seotud huvidele tekitanud. |
|
7. |
Direktiivi 2005/35, muudetud direktiiviga 2009/123, artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba liikmesriikidel võtta rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid rangemaid meetmeid kui need, mis on ette nähtud direktiivi artikli 7 lõikes 2, kui see on kohaldatav, võttes arvesse, et rannikuriikidele on antud pädevus võtta muid samaväärse ulatusega meetmeid kui need, mis on ette nähtud nimetatud artikli 220 lõikes 6. |
