Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TN0055

    Kohtuasi T-55/16 P: Carlo De Nicola 9. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-45/11: De Nicola versus EIP

    ELT C 106, 21.3.2016, p. 45–46 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    21.3.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 106/45


    Carlo De Nicola 9. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-45/11: De Nicola versus EIP

    (Kohtuasi T-55/16 P)

    (2016/C 106/54)

    Kohtumenetluse keel: itaalia

    Pooled

    Apellatsioonkaebuse esitaja: Carlo De Nicola (Strassen, Luksemburg) (esindaja: advokaat G. Ferabecoli)

    Teine menetlusosaline: Euroopa Investeerimispank

    Nõuded

    Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

    rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja muuta osaliselt vaidlustatud kohtuotsust, tühistades resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning kohtuotsuse punktid 61–67;

    eelnevast tulenevalt kohustada EIP-d hüvitama Carlo De Nicolale tekitatud kahju, mida nõuti kohtuasja algatavas hagiavalduses või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtu mõnele teisele kojale, mis lahendaks asja teises koosseisus ja teeks tühistatud kohtuotsuse punktide osas uue otsuse. Mõista kohtukulud välja vastustajalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Käesolev asi on sisuliselt sama, mis kohtuasjades F-55/08 ja F-59/09, milles apellant on esitanud hagi Euroopa Investeerimispanga vastu.

    Apellant täpsustab selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsuses ei tehtud lahendit nõude osas tühistada 2009. aasta hindamisaruanne, 25. märtsi 2010. aasta otsus edutamisest keeldumise kohta, 2009. aasta suunised, EIP direktori kaks kirja kuupäevadega 17. ja 30. november 2010, ning „kõik seotud, järgnevad ja eelnevad aktid”.

    Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.

    1.

    Esimene väide, et tühistada tuleb 2009. aasta suunised ning EIP direktori kaks kirja kuupäevadega 17. ja 30. november 2010

    Apellant kinnitab selle kohta muu hulgas, et kui Üldkohus oleks otsustanud, et asjassepuutuvad suunised on õigusvastased, kohustaks nende tühistamine vastustajat andma oma hinnang kriteeriumide alusel, mis on õigemad ning austaksid rohkem apellanti ja tema õigusi.

    2.

    Teine väide, mis puudutab apellandi ja EIP vahelist lepingulist suhet

    Apellant väidab, et ta nõudis kahju hüvitamist vastustaja lepingulise vastutuse alusel, mitte Euroopa Liidu lepinguvälise vastutuse alusel. Vaidlustatud kohtuotsus võrdsustab EIP teenistujad liidu teiste institutsioonide ametnikega, kuigi asjassepuutuv töösuhe oli eraõiguslikku laadi, mistõttu ei ole käesolevas asjas kohaldatavad ametnike suhtes kehtestatud õigusnormid.

    3.

    Kolmas väide, mis puudutab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet

    Apellant leiab, et vaidlustatud kohtuotsuses selles küsimuses tehtud järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult ilmselgelt väärad, mistõttu on täidetud kõik tingimused selleks, et tema kahju hüvitamise nõue rahuldataks.


    Top