Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015CN0622

    Kohtuasi C-622/15 P: Koninklijke Philips Electronics NV 19. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 9. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-92/13: Koninklijke Philips Electronics NV versus Euroopa Komisjon

    ELT C 27, 25.1.2016, p. 25–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    25.1.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 27/25


    Koninklijke Philips Electronics NV 19. novembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 9. septembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-92/13: Koninklijke Philips Electronics NV versus Euroopa Komisjon

    (Kohtuasi C-622/15 P)

    (2016/C 027/29)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Apellant: Koninklijke Philips Electronics NV (esindajad: advocaat E. Pijnacker Hordijk, advocaat J. K. de Pree, advocaat S. Molin)

    Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

    Apellandi nõuded

    Apellant palub Euroopa Kohtul:

    tühistada Üldkohtu otsus T-92/13;

    tühistada täielikult või osaliselt komisjoni 5. detsembri 2012. aasta otsuse (juhtum COMP/39437 – telerite ja arvutikuvarite kineskoobid (edaspidi „otsus”)) artikli 1 lõike 1 punkt c ja lõike 2 punkt f ning artikli 2 lõike 1 punktid c ja e ja artikli 2 lõike 2 punktid c ja e osas, milles need puudutavad KPNV-d; ja/või vähendada otsuse artikli 2 lõike 1 punktides c ja e ning artikli 2 lõike 2 punktides c ja e KPNV-le määratud trahvi;

    mõista komisjonilt välja kohtukulud esimeses astmes ja apellatsiooniastmes.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab apellant järgmised peamised väited ja argumendid:

    Üldkohus rikkus ELTL artikli 101 ja määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõike 2 kohaldamisel õigusnormi, sest ta leidis, et komisjon võis kvalifitseerida elektronkiiretorude müügi LPD Group’ilt Philips Group’ile (ja LGE Group’ile) kontsernisiseseks müügiks ning sedastas, et komisjonil oli õigus võtta KPNV tütarettevõtjate poolt arvutikuvarite ja värviteleviisorite – mis sisaldasid LPD Group’i tarnitud elektronkiiretorusid – edasimüügi eest KPNV-le määratud trahvi arvutamisel arvesse otsemüügi väärtust EMP-s töödeldud toodete kaudu.

    Üldkohus rikkus õigusnormi, leides, et komisjon ei rikkunud KPNV kaitseõigusi, kui ta otsustas, et ei kaasa LPD Group’i – isegi selle juhtumi asjaoludel – haldusmenetlusse ega edasta talle vastuväiteid, sest KPNV-l lasub üldine hoolsuskohustus säilitada oma raamatupidamisarvestuses ja toimikutes teavet LPD Group’i tegevuse kohta ja seda isegi viimase pankroti korral.

    Üldkohus tegi hindamisvea, sest ta esitas valesti KPNV väite otsemüügi kohta EMP-s töödeldud toodete kaudu ning jättis seetõttu käsitlemata KPNV hagi peamise väite otsuse vastu. Lisaks väidab apellant, et talle ei võimaldatud võrdse kohtlemise aluspõhimõtte kaitset, kuna Üldkohus ei tunnustanud, et trahvi arvutamise aluse määramisel kasutati erinevate ettevõtjate puhul erinevaid õiguslikke standardeid. Kõnealune diskrimineeriv kohtlemine tõi endaga kaasa märkimisväärselt suurema trahvi määramise KPNV-le.


    (1)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1, ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).


    Top