1. 

Käesolevas eelotsusetaotluses soovib Verwaltungsgericht Frankfurt am Main (Saksamaa) põhimõtteliselt teada, kas siseriiklik säte, mis kehtestab tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmise ülempiiriks 30 eluaastat, on nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, ( 2 ) artikli 6 lõike 1 mõttes õigustatud meede.

2. 

See taotlus on esitatud Colin Wolfi ja Stadt Frankfurt am Maini (Frankfurt) vahelises kohtumenetluses, mis puudutab viimase keeldumist võtta arvesse C. Wolfi kandidatuuri tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmisel, kuna isik oli ületanud vanuse ülempiiri 30 eluaastat.

3. 

Käesolevas ettepanekus selgitan, miks on minu arvates Saksa õigusnormid, mis näevad ette taolise ülempiiri, direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 arvestades põhjendatud.

4.

Direktiivi 2000/78 artikli 1 kohaselt on kõnealuse direktiivi eesmärk kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.

5.

Vastavalt nimetatud direktiivi põhjendusele 18 ei nõuta kõnealuse direktiiviga, et „relvajõud, politsei, vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime”.

6.

Nimetatud direktiivi artikkel 2 sätestab:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

[…]”

7.

Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkt a täpsustab:

„Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

8.

Selle direktiivi artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Olenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne.”

9.

Nimetatud direktiivi artikli 6 lõige 1 sätestab:

„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

10.

Direktiivi 2000/78 artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida rakendatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Sanktsioonid, milleks võib olla ohvrile kahju hüvitamine, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. […]”

11.

Hessische Feuerwehrlaufbahnverordnung (Hesseni liidumaa 21. detsembri 1994. aasta määrus tuletõrjeteenistuse ametnike karjääri kohta ( 3 )) näeb § 3 lõike 1 punktis 1 ette, et nooremametnikuna võib teenistusse võtta iga isiku, kes on kõige rohkem 30-aastane.

12.

Hessisches Beamtengesetz’i (Hesseni liidumaa 21. märtsi 1962. aasta ametnike seadus ( 4 )) §-d 194 ja 197 on sõnastatud järgmiselt:

„§ 194 – Pensionile saatmine

(1)   Politseiametnikud saadetakse pensionile selle kuu lõpus, mil neil täitus 60 eluaastat (vanuse ülempiir).

(2)   Teenistuse huvides ning politseiametniku taotlusel võib 60. eluaasta täitumisel pensionile saatmist kuni 62. eluaastani ühe aasta kaupa kindlaksmääratud ajaks edasi lükata.

[…]

§ 197 – Õiguslik staatus

(1)   § 187 ja § 192–194 kohaldatakse analoogiliselt elukutselise tuletõrjeteenistuse ametnikele.

[…]”

13.

Gesetz über die Versorgung der Beamten und Richter in Bund und Ländern (24. augusti 1976. aasta seadus ametnike ja riigi- ning ringkonnakohtunike pensionide kohta ( 5 )) sätestab §-des 4 ja 14 põhikohtuasja asjaolude ajal kehtinud redaktsioonis:

„§ 4 – Pensioniõiguse tekkimine ja pensioni arvutamine

(1)   Pension määratakse juhul, kui ametnik

[…]

§ 14 – Pensioni suurus

(1)   Pensioni suuruseks on pensioniõigusliku staaži iga aasta eest 1,79375% pensioniõiguslikust töötasust (§ 5), ilma et pension kokku ületaks 71,75% sellest töötasust.

[…]

(4)   Pension on vähemalt 35% pensioniõiguslikust töötasust (§ 5).

[…]”

14.

Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz (14. augusti 2006. aasta üldine seadus võrdse kohtlemise kohta, ( 6 ) edaspidi „AGG”) võttis üle direktiivi 2000/78.

15.

AGG § 15 on sõnastatud järgmiselt:

„§ 15 – Kahju hüvitamine

(1)   Diskrimineerimise keelu rikkumise korral on tööandja kohustatud tekitatud kahju hüvitama. See kohustus puudub, kui tööandja ei ole rikkumise eest vastutav.

(2)   Töötaja võib nõuda mittevaralise kahju tekitamise eest kohast rahalist hüvitist. Töölevõtmisest keeldumisel ei või hüvitis olla suurem kui kolm kuupalka, kui töötaja töölevõtmisest keeldumine ei põhinenud diskrimineerival valikul.

(3)   Kollektiivlepingute kohaldamisel on tööandja kohustatud hüvitist maksma üksnes siis, kui diskrimineerimine oli tahtlik või selle põhjustas raske hooletus.

[…]”

16.

C. Wolf, kes on sündinud 9. detsembril 1976, kandideeris Stadt Frankfurt am Maini tuletõrjeteenistusele 4. oktoobril 2006 saabunud kirjaga tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuks.

17.

Stadt Frankfurt am Main teavitas C. Wolfi 13. novembri 2006. aasta kirjas, et järgmine värbamine toimub 1. augustil 2007. Seda kuupäeva lükati edasi 1. veebruarini 2008, millele eelnes valikumenetlus 2007. aasta augustis.

18.

Stadt Frankfurt am Main teatas 28. veebruari 2007. aasta kirjas C. Wolfile, et tema kandidatuuri ei saa arvesse võtta, kuna ta ületab vanuse ülempiiri 30 eluaastat.

19.

C. Wolf palus 12. aprillil 2007 Stadt Frankfurt am Mainilt AGG § 21 alusel hüvitist. Nõutud kahjuhüvitise summa vastas kolmekordsele kuupalgale, mis ta oleks saanud töölevõtmise korral.

20.

Kuna see taotlus lükati tagasi 4. mai 2007. aasta otsusega, mida kinnitati 10. oktoobri 2007. aasta otsusega, pöördus C. Wolf Verwaltungsgericht Frankfurt am Maini poole ning nõudis 4. mai ja 10. oktoobri 2007. aasta otsuste tühistamist ning Stadt Frankfurt am Mainilt kahjuhüvitise väljamõistmist.

21.

Ta väitis nimetatud kohtus, et FeuerwLVO on AGG-ga vastuolus.

22.

Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtul oli kahtlusi Saksa õigusnormide kooskõla kohta direktiivi 2000/78 artiklitega 6 ja 17, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised kümme eelotsuse küsimust:

23.

Teen ettepaneku uurida esimest üheksat küsimust koos. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub nende küsimustega sisuliselt Euroopa Kohtul anda õiguslik hinnang selle kohta, kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 1 võimaldab õigustada siseriiklikke õigusnorme, mis näevad ette tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel vanuse ülempiiriks 30 eluaastat.

24.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus toob eelotsusetaotluses välja erinevaid eesmärke, mida võib seostada FeuerwLVO § 3 lõike 1 punktis 1 sisalduva vanusel põhineva erineva kohtlemisega, mis on direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punktiga a põhimõtteliselt keelatud. Mulle tundub, et sellele kohtule tarviliku vastuse andmiseks ei ole vaja uurida kõiki neid eesmärke.

25.

Pidades silmas menetluse ajal Saksamaa valitsuse antud täpseid ja üksikasjalikke vastuseid Euroopa Kohtu küsimustele, tuleks minu arvates pöörata põhitähelepanu vanuse ülempiiriks 30 eluaasta kehtestamise sisulisele eesmärgile, milleks on harmoonilise vanuselise struktuuri loomine, mis võimaldab tagada tuletõrjeteenistuse toimevõime ja nõuetekohase toimimise.

26.

Saksamaa valitsuse selgituste kohaselt on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike ülesanne sekkuda välitingimustes. Vastupidi tuletõrjeteenistuse juhtkonna ülesannetele on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike ülesanded peamiselt füüsilist laadi.

27.

Tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike erinevad tegevusvaldkonnad on tulekahjude kustutamine, inimeste päästmine, keskkonnakaitsega ja ilmastiku põhjustatud kahjudega seotud ülesanded, loomade päästmine ning ohtlike loomade kinnipüüdmine, samuti abistavad ülesanded, nagu tuletõrjevarustuse ja sõidukite hooldus ja kontroll.

28.

Kõik need tegevused eeldavad erinevat füüsilist võimekust. Kahes esimesena nimetatud valdkonnas, nimelt tulekahjude kustutamine ja inimeste päästmine, eeldatakse tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikelt eriti kõrgete füüsiliste nõuete täitmist. Siinkohal tuleb märkida, et ainuüksi kaitseriietus kaalub juba ligikaudu 30 kilogrammi.

29.

Nende nõuete tõttu, mis esitatakse füüsilistele võimetele, iseloomustab neid kahte valdkonda vanuseline struktuur, mis jääb maksimaalselt 30. ja 50. eluaasta vahele. Inimese füüsiliste võimete nõrgenemise tõttu ei tegele praktiliselt ükski ametnik, kes on jõudnud vanusesse, mis jääb 45. ja 50. eluaasta vahele, enam aktiivselt tulekahjude kustutamise ega inimeste päästmisega.

30.

Ametnikud, kes ületavad selle vanusepiiri, suunatakse teiste tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikkonna ülesannete täitmisele, mis nõuavad väiksemat füüsilist võimekust.

31.

Sellises kontekstis paistab selgesti välja põhjus, miks on tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmiseks kehtestatud 30. eluaasta vanuse ülempiir. Sellega tagatakse, et selle teenistuse ametnikud oleksid suutelised nõuetekohaselt täitma ülesandeid, milleks on vaja eriti head füüsilist vormi ja seda mõistlikult pika aja jooksul. Kui võtta arvesse asjaolu, et vanuse ülempiirile 30 eluaastat tuleb lisada 2 aastat väljaõppeks, võimaldab see tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikul olla valdkondades, mis eeldavad eriti kõrget füüsilist võimekust, aktiivses teenistuses 18 aastat (kui võtta vanusepiiriks 50 eluaastat) või 13 aastat (kui võtta vanusepiiriks 45 eluaastat).

32.

Tuletõrje tehnilise teenistuse tõrgeteta toimimine eeldab, et kui eakamad ametnikud on määratud tööle füüsiliselt vähem nõudlikumates tegevusvaldkondades, asendatakse nad füüsilises mõttes nõudlikumates tegevusvaldkondades nooremate ametnikega, kes suudavad olla neis tegevusvaldkondades aktiivsemad pikema aja jooksul. Tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike töölevõtmisel kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat on seega kergesti mõistetav, kuna see võimaldab tagada, et füüsiliselt nõudlikemate ja vähemnõudlikemate ametipostide vahelist personali voolavust kompenseerivad noored ametnikud, kes on suutelised piisavalt pika aja jooksul täitma selliseid ülesandeid nagu tulekahjude kustutamine ja inimeste päästmine.

33.

Saksamaa valitsus täiendab oma selgitusi andmetega, mis tulenevad töötervishoiu ja spordimeditsiini valdkonnas läbi viidud uuringutest. Nimetatud valitsuse arvates peegeldab selline eesmärk – mis hõlmab ametnike tööhõive mõistliku kestuse tagamist eriti häid füüsilisi eeldusi nõudvates tegevusvaldkondades, mille puhul meditsiiniline ja bioloogiline piir jääb vahemikku 45–50 eluaastat – kindlaks tehtud meditsiinilisi ja bioloogilisi andmeid. Nendest uuringutest nähtub, et vanuse suurenedes südame-veresoonkonna, kopsude, lihaskonna ning kehaline vastupidavus väheneb. Just kehalised funktsioonid on tuletõrje nooremametnike tehnilises teenistuses määrava tähtsusega.

34.

Pealegi täheldavad nimetatud uuringud, et kui töötajad töötavad rasketes tingimustes, siis vananevad nad enneaegselt. Sellest tuleneb, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikelt nõutakse keskkonnaga seotud füüsilise koormuse (nt kuumus, niiskus ja müra) talumist, erilisi füüsilisi võimeid (nt tõsta ja kanda suuri raskusi, töötamine ebamugavas keskkonnas), samuti töötamist öösiti ja vahetustega, mis võib kiirendada sedalaadi kutseala töötajate vananemist. See nähtus rõhutab minu arvates vajadust tagada, et noored ametnikud, kes on võimelised täitma pikema aja jooksul raskemaid ülesandeid, asendaksid ametnikke, kes ei suuda neid ülesandeid enam täita.

35.

Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes ei ole minu meelest mingit kahtlust, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike töölevõtmiseks kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat on – olgu siis kas direktiivi 2000/78 artikli 4 lõike 1 või artikli 6 lõike 1 kohaselt – õigustatud.

36.

Kõigepealt, mis puudutab direktiivi 2000/78 artikli 4 lõiget 1, siis see on sõnastatud nii: „[o]lenemata artikli 2 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne”.

37.

Nagu ma märkisin, eeldab paljude selliste tegevusvaldkondade laad, milles tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikud peavad sekkuma, ning tingimused, milles nad peavad oma põhiülesandeid täitma, eriti häid füüsilisi võimeid. Kuna need võimed vanusega vähenevad, on minu arvates just vanus iseloomustava tunnusena selle kutseala füüsiliselt raskeimate tegevuste nõuetekohase täitmise keskseks tingimuseks. Järelikult võib vanuse ülempiiri 30 eluaastat minu arvates käsitleda kui olulist ja määravat kutsenõuet, et tagada tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike toimevõime.

38.

Taolise eesmärgi õigustatus nähtub selgelt direktiivi 2000/78 põhjendusest 18, mis täpsustab, et „[…] ei nõuta käesoleva direktiiviga, et relvajõud, politsei, vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime”. ( 7 ) Lisaks on selline nõue proportsionaalne, kuna nagu näitavad Saksamaa valitsuse selgitused, ei lähe see kaugemale sellest, mis on vajalik, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikud saaksid pikema aja jooksul nõuetekohaselt täita oma ülesandeid, mis on füüsiliselt raskeimad.

39.

Minu arvates nähtub nendest asjaoludest, et tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnike töölevõtmiseks kehtestatud vanuse ülempiir 30 eluaastat on vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 4 lõikes 1 sätestatule õigustatud.

40.

Seejärel, mis puudutab direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1, siis tuleb meenutada, et selles artiklis on sätestatud, et „erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud”.

41.

Eesmärke võib direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses pidada „õigustatuks” ning seega vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõttest erandi tegemist põhjendavaks, kui need eesmärgid tulenevad sotsiaalpoliitikast, olles seotud näiteks tööhõivepoliitika, tööturu või kutseõppega. ( 8 )

42.

Minu seisukoht on, et eesmärk, millega soovitakse luua harmooniline vanuseline struktuur, mis võimaldab tagada tuletõrje toimevõime ja nõuetekohase toimimise, kujutab endast tööhõivepoliitika eesmärki, mis on „õigustatud” direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 mõttes. Harmoonilise vanuselise struktuuri loomist tuletõrjes võib nimelt mõista kui osa tuletõrjesisese tööhõivepoliitika definitsioonist, mille parameetrid tulenevad ülesannetest, mida see peab täitma, ja mis vastab ülekaalukale üldisele huvile.

43.

Seoses küsimusega, kas selle eesmärgi saavutamise vahendid on „asjakohased ja vajalikud” nimetatud artikli mõttes, tuleb meenutada, et liikmesriikidel on vaieldamatult laiaulatuslik kaalutlusõigus sobivate vahendite valimisel sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks. ( 9 )

44.

Direktiivi 2000/78 põhjendus 18 tugevdab seda kaalutlusõigust, kuna see määratleb tööhõivepoliitika politsei-, vangla- ja päästetalitustes.

45.

Neil tingimustel ning arvestades antud konteksti asjaolusid, mis tulenevad Saksamaa valitsuse põhjendustest ja nendest, mida ma eespool välja tõin, leian, et FeuerwLVO § 3 lõike 1 punkt 1, mis näeb ette tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmiseks vanuse ülempiiri 30 eluaastat, ei lähe kaugemale sellest, mis on kohane ja vajalik sellise harmoonilise vanuselise struktuuri loomiseks, mis võimaldab tagada tuletõrje toimevõime ja nõuetekohase toimimise.

46.

Viimasena, kuna käesolevas kohtuasjas ei esine direktiivis 2000/78 sätestatud vanuse põhjal diskrimineerimise keelu rikkumist, ei tundu olevat vajalik vastata kümnendale küsimusele, mis puudutab taolise rikkumise tagajärgi.

47.

Lähtudes kõikidest eeltoodud kaalutlustest, teen Euroopa Kohtule ettepaneku otsustada:

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõiget 1 ning artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid nagu on käsitusel põhikohtuasjas ja mis näevad tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametnikuna töölevõtmiseks ette vanuse ülempiiri 30 eluaastat.