Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62008CA0175

    Liidetud kohtuasjad C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08: Euroopa Kohtu (suurkoda) 2. märtsi 2010 . aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Aydin Salahadin Abdulla (C-175/08), Kamil Hasan (C-176/08), Ahmed Adem, Hamrin Mosa Rashi (C-178/08), Dler Jamal (C-179/08) versus Saksamaa Liitvabariik (Direktiiv 2004/83/EÜ — Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise miinimumnõuded — Pagulase staatus — Artikli 2 punkt c — Pagulasseisundi lõppemine — Artikkel 11 — Asjaolude muutumine — Artikli 11 lõike 1 punkt e — Pagulane — Põhjendamata tagakiusamishirm — Hindamine — Artikli 11 lõige 2 — Pagulasseisundi kehtetuks tunnistamine — Tõend — Artikli 14 lõige 2)

    ELT C 113, 1.5.2010, p. 4–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    1.5.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 113/4


    Euroopa Kohtu (suurkoda) 2. märtsi 2010. aasta otsus (Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa) eelotsusetaotlus) — Aydin Salahadin Abdulla (C-175/08), Kamil Hasan (C-176/08), Ahmed Adem, Hamrin Mosa Rashi (C-178/08), Dler Jamal (C-179/08) versus Saksamaa Liitvabariik

    (Liidetud kohtuasjad C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08) (1)

    (Direktiiv 2004/83/EÜ - Pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi andmise miinimumnõuded - Pagulase staatus - Artikli 2 punkt c - Pagulasseisundi lõppemine - Artikkel 11 - Asjaolude muutumine - Artikli 11 lõike 1 punkt e - Pagulane - Põhjendamata tagakiusamishirm - Hindamine - Artikli 11 lõige 2 - Pagulasseisundi kehtetuks tunnistamine - Tõend - Artikli 14 lõige 2)

    2010/C 113/06

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Bundesverwaltungsgericht

    Põhikohtuasja pooled

    Kassaatorid: Aydin Salahadin Abdulla (C-175/08), Kamil Hasan (C-176/08), Ahmed Adem, Hamrin Mosa Rashi (C-178/08), Dler Jamal (C-179/08)

    Vastustaja: Saksamaa Liitvabariik

    Ese

    Eelotsusetaotlused — Bundesverwaltungsgericht — Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT L 304, lk 12; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96) artikli 11 lõike 1 punkti e tõlgendamine — Siseriikliku asutuse otsused, millega lõpetatakse huvitatud isikute pagulasseisund üksnes tuvastuse alusel, et nende tagakiusamishirm on kõrvaldatud, ilma et oleks uuritud täiendavaid tingimusi poliitilise olukorra kohta nende päritoluriigis — Iraagi kodanikud, kellelt võeti ära pagulasseisund pärast Saddam Husseini režiimi lõppu

    Resolutsioon

    1.

    Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) artikli 11 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada järgmiselt:

    isik kaotab oma pagulasseisundi siis, kui arvestades asjaolude olulise ja püsiva muutumisega asjassepuutuvas kolmandas riigis on ära langenud asjaolud, mille tõttu oli tal põhjendatud hirm tagakiusamise ees ühel direktiivi 2004/83 artikli 2 punktis c nimetatud põhjusel ja millest tulenevalt talle pagulasseisund anti, ning pagulane ei pea ka muudel põhjustel kartma „tagakiusamist” direktiivi 2004/83 artikli 2 punkti c mõttes;

    asjaolude muutumise hindamisel peavad liikmesriigi pädevad ametiasutused pagulase isiklikku olukorda arvestades välja selgitama, kas direktiivi 2004/83 artikli 7 lõikes 1 viidatud kaitse pakkuja või pakkujad on astunud mõistlikke samme, et vältida tagakiusamist, kas nende käsutuses on seega eeskätt tõhus õigussüsteem tagakiusamisena käsitatavate tegude avastamiseks, menetlemiseks ja karistuse määramiseks, ning kas see kaitse on huvitatud kolmanda riigi kodanikule tema pagulasseisundi lõppemise korral kättesaadav;

    direktiivi 2004/83 artikli 7 lõike 1 punktis b nimetatud kaitse pakkujate hulka võivad kuuluda rahvusvahelised organisatsioonid, kes valitsevad riiki või olulist osa riigi territooriumist, sealhulgas riigi territooriumil asuvate rahvusvaheliste relvajõududude abil.

    2.

    Kui pagulasseisundi andmise aluseks olnud asjaolud on lakanud olemast ja kui liikmesriigi pädevad ametiasutused on välja selgitamas, kas esineb muid asjaolusid, mis õigustaksid asjaomase isiku tagakiusamishirmu kas samal põhjusel kui alguses või mõnel muul direktiivi 2004/83 artikli 2 punktis c nimetatud põhjusel, tuleb nendest muudest asjaoludest tuleneva ohu hindamisel lähtuda samast tõenäosuskriteeriumist, millest lähtuti pagulaseks tunnistamisel.

    3.

    Direktiivi 2004/83 artikli 4 lõige 4 — kuivõrd see annab aimu eelnenud tagakiusamisaktide või tagakiusamise ähvarduste tõenduslikust jõust — võib olla kohaldatav siis, kui pädevad ametiasutused kavatsevad tunnistada pagulasseisundi kehtetuks direktiivi 2004/83 artikli 11 lõike 1 punkti e alusel ja huvitatud isik tugineb põhjendatud tagakiusamishirmu jätkumise õigustamiseks muudele asjaoludele kui need, mille alusel teda tunnustati pagulasena. See on tavaliselt nii siiski vaid siis, kui tagakiusamise põhjus on erinev sellest põhjusest, mida võeti arvesse pagulasseisundi andmisel, ning kui esinevad eelnenud tagakiusamisaktid või tagakiusamise ähvardused, millel on seos asjaomases staadiumis uuritava tagakiusamise põhjusega.


    (1)  ELT C 197, 2.8.2008.

    ELT C 180, 1.8.2009.


    Top