18. juulil 2006 esitatud hagi — Arkema France versus komisjon

(Kohtuasi T-189/06)

(2006/C 212/69)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Arkema France (Puteaux, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Winckler, S. Sorinas ja P. Geffriaud)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja osaliselt tühistada komisjoni 3. mai 2006. aasta otsus C(2006) 1766 lõplik asjas COMP/F/38.620 — vesinikperoksiid ja perboraat, millega komisjon leiab, et otsuse adressaatideks olevad, nende hulgas hageja, on rikkunud EÜ artikli 81 lõike 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 nõudeid, olles osaliseks ettevõtjatevahelistes kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevustes, mis seisnesid konkurentidevahelises teabevahetuses ning hinna- ja tootmismahtude kokkulepetes, samuti nende lepete vesinikperoksiidi ja naatriumperboraadi sektoris rakendamise järelevalves. Lisaks palub hageja tühistada selle otsusega hagejalt väljamõistetud trahv või vähendada selle summat.

Oma nõudmiste toetuseks esitab hageja neli väidet.

Esimese väitega kinnitab hageja, et pidades äriühingut Elf Aquitaine ja Total vastutavaks äriühingu Arkema toimepandud rikkumise eest ainuüksi oletuste pinnalt seoses tõsiasjaga, et osanikud olid peaaegu täies ulatuses need ettevõtted, rikkus komisjon õigusnorme ja hindas tõendeid ebaõigesti, kui ta kohaldas tütarettevõtja tegevuse emaettevõtjale omistamise reegleid ning rikkus mittediskrimineerimise põhimõtet. Hageja väitel vaidles ta sellisele kontrolli eeldamisele vastu uurimise käigus. Lisaks väidab hageja, et komisjon on rikkunud oma kohustust esitada EÜ artikli 253 kohased põhjendused, samuti hea halduse põhimõtet, jättes vastamata kõikidele argumentidele, mis hageja esitas vastuses vastuväiteteatisele.

Teiseks väidab hageja, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta suurendas äriühingu Arkema trahvi algsummat hoiatamiseks 200 % võrra, võttes aluseks äriühingute Total ja Elf Aquitaine käibe, kes olid sellel ajal emaettevõtjad, kuigi kumbagi neist ettevõtjaist ei saa hageja väitel pidada vastutavaks väidetava rikkumise eest. Teise võimalusena väidab hageja selle väite piirides, et juhul kui emaettevõtjad on vastutavad rikkumise eest, on komisjon rikkunud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, kohaldades Arkemale määratud trahvi algsummale hoiatamiseks koefitsienti 3 (ehk suurendades 200 % võrra).

Kolmandaks väidab hageja, et õigusrikkumine on ka see, et otsusega suurendati Arkema trahvi algsummat 50 % võrra korduva rikkumise puhul. Ta väidab, et korduvuse kohaldamine käesoleval juhul on ilmselgelt ülemäärane ja vastuolus õiguskindluse põhimõttega osas, milles see puudutab rikkumisi, mis komisjon on tuvastanud minevikus toimunud asjaolude põhjal. Pealegi kinnitab hageja, et komisjon rikkus non bis in idem põhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna varasemate otsustega on komisjon juba mitmel juhul arvesse võtnud teisi hiljutisi otsuseid, millega Arkema trahvi on korduvuse eest suurendatud 50 %. Hageja väidab, et teda karistatakse samadel asjaoludel teist korda.

Lõpuks väidab hageja, et otsus ei rajane ei õigusel ega faktidel, kuna sellega ei vähendata hageja trahvisummat rohkem kui 30 % selle eest, et ta tegi menetluse käigus koostööd. Hageja kinnitab, et komisjon tegi ilmse hindamisvea ja rikkus õigusnormi sellega, et ta ei kohaldanud koostööteatise (1) peatükki B, et vähendada tema trahvi 50 % võrra.

(1)  Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155).