52026PC0257

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
1	C1.R1	Eesmärk	Kohtumäärus TMA/178/2020 ja kuninglik dekreetseadus 23/2020	Määrus ja kuninga dekreetseadus, milles on märgitud nende jõustumine				4. kv	2020	Jõustub i) määrus TMA/178/2020, millega vähendatakse halduskoormust seoses laadimisseadmete paigaldamisega kütusetanklatesse ja määratakse kindlaks taristu kõrvaldamiseks vajalik aeg, ii) 23. juuni kuninglik dekreet-seadus nr 23/2020, millega deklareeritakse üle 250 kW võimsusega laadimistaristu üldkasutatavaks teenuseks, et kiirendada seda liiki rajatiste kasutuselevõttu
2	C1.R1	Eesmärk	Muudatused tehnilises hoone koodeksis (TBC), madalpinge-elektrotehnilises eeskirjas ja avalike laadimisteenuste reguleerimise kuningliku dekreedi heakskiitmine	Seadustikus, määruses ja kuninglikus dekreedis sisalduv säte nende jõustumise kohta				2. kv	2022	Jõustumine: i) hoonete tehnilise koodeksi muudatused, millega nähakse ette a) kohustus tagada laadimispunktide eelinstallimine 100 % eluhoonete uutesse parkimiskohtadesse ja 20 % uutest parkimiskohtadest äri- ja muudes hoonetes, b) paigaldada 2023. aastaks üks laadimispunkt iga 40 uue parkimiskoha kohta (ja üks iga 20 parkimiskoha kohta riigihalduse hoonetes) ning c) kohustus, et varem olemasolevates mitteeluhoonetes on rohkem kui 20 parkimiskohta, et kohaneda eespool nimetatud nõudega (st ühe laadimispunkti paigaldamine iga 40 parkimiskoha kohta); ii) madalpingeelektroonika määruse muudatused, et lisada hoonetega mitteseotud autoparkide laadimistaristu kohustused; iii) kuninglik dekreet avalike laadimisteenuste reguleerimise kohta, sealhulgas teenuse osutamises osalevate isikute (laadimispunktide käitajad, elektriliikuvusteenuse osutajad) suhe ning nende õigused ja kohustused.
3	C1.R2	Eesmärk	Säästva liikuvuse seaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				4. kv	2025	Säästva liikuvuse seaduse jõustumine
4	C1.I1	Siht	Eelarve, mis kulutati ostudele või mida eraldavad omavalitsused, mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust		Miljon eurot	0	400	4. kv	2022	Projekti või toetuste andmise või toetuste avaldamine ELTs või riigihankeplatvormil või selliste omavalitsuste ostudega seotud kulude tegemine, mis aitavad edendada säästvat liikuvust rohkem kui 50 000 elanikuga omavalitsustes ja pealinnades provintsis ning teatavatel tingimustel võib selle eraldada ka 20 000 kuni 50 000 elanikuga omavalitsustele. Projektidega toetatakse näiteks järgmist: a) ühistranspordiparkide ümberehitamine keskkonnasõbralike sõidukite direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01); b) vähese heitega piirkondade rakendamine ja haldamine; c) ühistranspordi digiteerimine, selle haldusjuhtimine ja juurdepääsetavuse parandamine; d) meetmed ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse stimuleerimiseks ja prioriseerimiseks. Valikukriteeriumidega tagatakse, et vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale aitab 1 500 000 000 euro suurusest kogueelarvest vähemalt 310 000 000 eurot kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 1 190 000 000 eurot koos 40 % kliimakoefitsiendiga.
8	C1.I1	Siht	Lepingud või muud õigusaktid, mis on sõlmitud riigimaanteede parandamiseks linnapiirkondades		Leping või muu õiguslik vahend	0	35	2. kv	2023	Vähemalt 35 lepingut või muud õigusakti, mille eesmärk on parandada riigimaanteid linnapiirkondades. Projektid hõlmavad uute jalgrattateede ehitamist, jalakäijate alade laiendamist, parkimisalade vähendamist või ülesõidukohtade ohutuse parandamist.
9	C1.I1	Eesmärk	Säästva liikuvuse projektid	Vastavustunnistused (sealhulgas osalised), nõuetele vastavuse deklaratsioonid või samaväärsed dokumendid				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud või muud õiguslikud vahendid või nende vastavad osad on täidetud kokku 587 säästva liikuvusega seotud projekti puhul.
9b	C1.I1	Eesmärk	Sõidukite lammutamine, vähese CO2-heitega sõidukite või poolhaagiste ostmine või laadimispunktide paigaldamine	Tehtud toimingute või nendega seotud maksekorralduste dokumentaalsete põhjenduste kontrollimine administratsiooni poolt				2. kv	2026	Administratsiooni poolne dokumentaalsete põhjenduste kontrollimine, et meetmed on võetud, või seonduvate maksekorralduste kontrollimine, mis kinnitavad meetmete lõpuleviimist kogusummas 250 000 000 eurot toetuste puhul, mis on seotud a) sõidukite lammutamisega, b) vähese CO2 heitega sõidukite ostmisega, c) poolhaagiste ostmisega või d) elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamisega.
10	C1.I1	Eesmärk	Teede ohutuse ja säästva liikuvusega seotud tööd	Vastuvõtusertifikaadid (sealhulgas osalised), vastavusdeklaratsioonid, sundvõõrandamise sertifikaadid, kasutuselevõtu sertifikaadid või samaväärsed dokumendid.				4. kv	2025	Haldusasutuse kinnitus selle kohta, et ohutuse või säästva liikuvusega seotud ehitustöödega seotud lepingud või muud õigusaktid (sh kõik muudatused) või nende vastavad osad kogusummas 94,5 miljonit eurot on täidetud või neid saab kasutusele võtta.
11	C1.I2	Siht	Elektromobiilsust edendavate uuenduslike projektide sõlmimine		Miljon eurot	0	250	2. kv	2023	Avaldatakse vähemalt 250 miljoni euro suurune toetus projektikonkurssidele, millega toetatakse elektromobiilsust edendavaid uuenduslikke projekte. Valikukriteeriumid, mida kasutatakse projektikonkurssidel abikavade eraldamiseks, hõlmavad järgmist: i) keskkonnamõju vähendamine, ii) tehniline ja majanduslik elujõulisus, iii) tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni tase, iv) korratavus ja skaleeritavus, v) projektiga seotud töökohtade loomine, otsene ja kaudne ning vi) mõju väärtusahelale ja koostoimele teiste sektoritega, peamiselt tööstusega.
419	C1.I2	Siht	Elektrisõidukitele väljastatud liiklusload		Arv	0	142 800	2. kv	2026	142 800 elektrisõidukile (akutoitega elektrisõiduk, laetav elektrisõiduk, täiselektrisõiduk või kütuseelemendiga elektrisõiduk) välja antud liiklusload.
419b	C1.I2	Eesmärk	Paigaldatud laadimispunktid	Lõpparuanded				2. kv	2026	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute esitatud lõpparuanded, mis kinnitavad 95 200 laadimispunkti paigaldamist.
13	C1.I2	Eesmärk	Elektromobiilsust edendavad uuenduslikud projektid	Lõpparuanded				4. kv	2025	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud 85 lõpparuannet, mis kinnitavad toetust saanud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud uuenduslike projektidega elektromobiilsuse innovatsiooniprojektide toetusprogrammi (MOVES Singulares II) raames.
14	C1.I3	Siht	Ümberehitatud lühikesed raudteeliinid		Arv (km)	0	200	2. kv	2023	Vähemalt 200 km ulatuses ümberehitatud lühikesi raudteeliine. Sekkumised võivad muu hulgas hõlmata järgmist: Platvormi või rööbastee uuendamine või elektrifitseerimise või turva- ja side-/signaalseadmete või ohutussüsteemide täiustamine ning seda rakendatakse kogu riigi territooriumil.
15	C1.I3	Siht	Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud		Arv	0	420	2. kv	2023	Täiustati vähemalt 420 jaama, kusjuures kõik või mõned projektid, mille RENFE on välja töötanud SPO käitajana, on järgmised: • jaamade turvasüsteemide digitaliseerimine (nt arukas videoanalüüs, küberturvalisus ja pettuste kontroll) • reisijate infosüsteemid; • jaamadele juurdepääsu kontrolli parandamine; • piletimüügiautomaatide projektid; • rajatiste kohandamine.
16	C1.I3	Siht	Täiustatud või uued lühimaa raudteejaamad		Arv	0	20	2. kv	2023	ADIF/ADIF AV parandas vähemalt 20 lühimaa raudteejaama või ehitas uusi jaamasid. Ehitustööd võivad muu hulgas hõlmata ligipääsetavustöid, hoonete või platvormi ajakohastamist, uute jaamade ehitamist ja/või uute või renoveeritud raudteede ehitamist.
17	C1.I3	Siht	Lepingud või muud õigusaktid, mis on sõlmitud lühimaaraudteeliinidesse investeerimiseks		Leping või muu õiguslik vahend	0	288	2. kv	2023	Vähemalt 288 riigi territooriumil sõlmitud lepingut või muud õigusakti, mis on seotud investeeringutega lühimaaraudteeliinidesse.
18	C1.I3	Siht	Ajakohastatud raudteeliinid		Arv (km)	200	700	2. kv	2026	Ametiasutuse kinnitus selle kohta, et 700 kilomeetri pikkuste raudteeliinide ümberehitamisega seotud lepingud või muud õigusaktid või nende vastavad osad on täidetud. (Lähtetase: Sihi 14 täitmise kuupäev)
19	C1.I3	Siht	Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud		Arv	420	850	2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et 850 raudteejaama digiteerimisega seotud lepingud või muud õigusaktid või nende vastavad osad on täidetud. Digiteerimistööd hõlmavad ühte või mitut järgmistest: • Jaamade turvasüsteemide digitaliseerimine (nt arukas videoanalüüs, küberturvalisus ja pettuste kontroll) • reisijate infosüsteemid; • jaamadele juurdepääsu kontrolli parandamine; • piletimüügiautomaatide projektid; • rajatiste kohandamine. (Lähtetase: 15. sihi täitmise kuupäev)
20	C1.I3	Siht	Täiustatud või uued raudteejaamad		Arv	20	70	2. kv	2026	Haldusasutuse kinnitus selle kohta, et 70 raudteeliinijaama ehitamise või parendamise lepingud või muud õigusaktid või nende vastavad osad on täidetud. (Lähtetase: Sihi 16 täitmise kuupäev)

A.4. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 3 (C1.R3) – kuninglik dekreet, millega reguleeritakse vähese heitega piirkondade miinimumnõudeid

Reformi eesmärk on jõustada 27. detsembri 2022. aasta kuninglik dekreet 1052/2022, milles sätestatakse miinimumnõuded, mida peavad täitma kohalikud omavalitsused rohkem kui 50 000 elanikuga omavalitsusüksustes ja saarepiirkondades kooskõlas 20. mai 2021. aasta seaduse nr 7/2021 artikli 14 lõikes 3 sätestatud õiguslike nõuetega.

Need kuninglikus dekreedis sätestatud miinimumnõuded hõlmavad järgmist:

– kohalike omavalitsuste kohustus määrata kindlaks konkreetsed meetmed, mida tuleb rakendada vähem soodsate piirkondade eesmärkide saavutamiseks, milleks on õhukvaliteedi parandamine ja kliimamuutuste mõju leevendamine ning samuti müra, säästva liikuvuse ja energiatõhususega seotud eesmärkide järgimise edendamine transpordivahendite kasutamisel. Nende meetmete eesmärk on soodustada üleminekut säästvamatele transpordiliikidele, seades esikohale aktiivse liikuvuse ja ühistranspordi.

– Kohustus piiritleda vähem soodsad piirkonnad, võttes arvesse nende reiside päritolu ja sihtkohta, mille puhul peeti vajalikuks sekkuda, kasutades selleks ümbersuunamist või soodustades reiside arvu vähendamist.

– Vähem soodsate piirkondade pindala peab olema kehtestatud eesmärkide saavutamiseks piisav ja piisav ning nende suhtes proportsionaalne. Kuningliku dekreediga nähakse kohalike omavalitsuste otsuse alusel ette võimalus kavandada mitu kohalikku piirkonda suuremates linnades ja saartel.

– Mõõdetavate õhukvaliteedi eesmärkide kindlaksmääramine, mis toob kaasa olukorra paranemise võrreldes lähteolukorraga ilma LEZideta. LEZ aitavad lisaks kaasa Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi direktiivide suunisväärtuste saavutamisele.

– Vähem soodsate piirkondade projekt sisaldab mõõdetavaid ja mõõdetavaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks väikestes majandusvööndites 2030. aastaks kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas (PNIEC) sätestatud eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga vähendada eramootorsõidukite kasutamist võrreldes teiste transpordiliikidega.

– Sõidukitele juurdepääsu, liikluse ja parkimise keelud või piirangud sõltuvalt nende saastavast potentsiaalist.

Kuninga dekreediga kehtestatakse enne kuningliku dekreedi 1052/2022 heakskiitmist asutatud olemasolevatele vähem soodsatele piirkondadele 18-kuuline üleminekuperiood nende miinimumnõuetega kohanemiseks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 2022. aasta detsembriks.

A.5. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L1	C1.R3	Eesmärk	Vähese heitega piirkondi reguleeriva kuningliku dekreedi jõustumine	Kuningliku dekreedi säte, mis viitab selle jõustumisele				4. kv	2022	Jõustub 27. detsembri kuninglik dekreet 1052/2022, millega reguleeritakse vähese heitega piirkondi

B. KOMPONENT 02. Hispaania linnade tegevuskava rakendamine: Linnade taastamise ja taaselustamise kava

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse hoonete energiaalast taastamist, nende CO2 heite vähendamist ning nende kvaliteedi ja mugavuse parandamist. Selles käsitletakse ka sotsiaaleluruume, suurendades nende varusid ning tagades õiglasema ja kaasavama taastumise. Lisaks püütakse komponendiga vähendada energiaostuvõimetust, toetades sotsiaalseid või taskukohaseid üürieluasemeid. Hõlmatud on ka digiteerimistegevus. Selle Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendiga toetatakse Hispaania riikliku energia- ja kliimakava rakendamist, millega nähakse ette 1 200 000 eluhoone renoveerimist 2030. aastaks ning kütte- ja jahutussüsteeme keskmiselt 300 000 eluhoones aastas. Sellega seoses teeb Hispaania ettepaneku:

a)Töötada välja ja rakendada reformimeetmed, sealhulgas Hispaania linnade tegevuskava, Hispaania pikaajaline renoveerimisstrateegia, eluasemeseadus, seadus arhitektuurimaastiku parandamiseks ja ühtsete kontaktpunktide loomine hoonete renoveerimiseks;

b)renoveerida 2026. aastaks vähemalt 285 000 ainulaadset elumaja vähemalt 410 000 renoveerimismeetme raames, vähemalt 600 hektarit linnapiirkondi, vähemalt 40 000 eluhoonet ja 690 000 m2 mitteeluhooneid, vähemalt 4 300 eluhoonet ja 230 000 m2 mitteeluhooneid vähem kui 5 000 elanikuga linnapiirkondades ning vähemalt 1 230 000 m2 üldkasutatavaid hooneid, saavutades keskmiselt üle 30 % primaarenergia säästu, sealhulgas renoveerides ja ajakohastades kütte- ja jahutussüsteeme;

c)ehitada sotsiaalseks üürimiseks või taskukohase hinnaga vähemalt 20 000 uut eluruumi, mille primaarenergia nõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoonete nõuetest;

d)rakendada kohalikul tasandil vähemalt 100 katseprojekti, mis toetavad energiatõhusust ja Hispaania linnade tegevuskava rakendamist; ning

e)parandada juurdepääsu rahastamisele energiatõhusate sotsiaal- ja taskukohaste eluasemete ehitamiseks ja renoveerimiseks ning arendada neis valdkondades kapitaliturge.

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi nr 3 2023 ja 4 2022, et suurendada energiatõhusate sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete kättesaadavust, sealhulgas renoveerimise kaudu. Samuti toetatakse sellega rohepööret (riigipõhised soovitused 1 2023, 1 2022 ja 3 2019) ja eelkõige energiatõhususe parandamist (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti parandab see perekondade toetamist (riigipõhine soovitus 2 2019; Riigipõhine soovitus 2 2020) ning aitab kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid majanduse elavdamiseks (riigipõhine soovitus 3 2020).

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).

B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C2.R1) – Hispaania linnade tegevuskava (ja sellega seotud tegevuskava) rakendamine

Selle meetme eesmärk on valmistada ette ja kiita heaks Hispaania linnade tegevuskava, mis kujutab endast strateegilist ja mitteregulatiivset dokumenti, mis integreerib jätkusuutlikkuse linnaarengu poliitikasse. See on ka töömeetod, mis suunab kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi saavutama oma konkreetsetes piirkondades õiglast, õiglast ja kestlikku arengut ning teenima kohalikke omavalitsusi, linnu ja külasid, olenemata nende rahvaarvust, strateegilise, integreeritud ja tervikliku perspektiiviga vahendina, nagu on nõutud ELi linnade tegevuskavas ja uues Leipzigi hartas.

Hispaania linnade tegevuskava sisaldab hinnangut Hispaania linnade ja külade nõrkadele külgedele ja probleemidele, et saavutada keskkonnasäästlik, sotsiaalselt sidus ja majanduslikult teostatav linnaareng. See hõlmab strateegilist raamistikku, mis põhineb järgmisel kümnel strateegilisel väljakutsel: demograafiline; keskkond; majanduslik ja sotsiaalne; hoonete praegune olukord; haavatavus kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes; (suur) sõltuvus turismist; ja saastega seotud riskid.

Linnade tegevuskava sisaldab ka konkreetset tegevuskava riiklikule ametiasutusele ja suuniseid, et toetada kohalikke üksusi oma kohalike tegevuskavade ettevalmistamisel kooskõlas riigi üldise administratsiooni pakutud metoodikaga, võttes kohustuse parandada avalikku ning avaliku ja erasektori valitsemist. Investeering 6 täiendab seda reformi, toetades vähemalt 100 kohaliku tegevuskava koostamist.

Osana linnade tegevuskavast ja vajadusest täita direktiivi (EL) 2018/844, milles käsitletakse hoonete energiatõhusust ja energiatõhusust, kehtestab Hispaania pikaajalise renoveerimisstrateegia, et toetada riigi elu- ja mitteeluhoonete renoveerimist. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori hooneid ning saavutab 2050. aastaks väga energiatõhusa ja vähese CO2 heitega hoonefondi, hõlbustades olemasolevate hoonete kulutõhusat ümberkujundamist liginullenergiahooneteks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2020.

Reform 2 (C2.R2) – Hispaania pikaajalise renoveerimisstrateegia ja sellega seotud tegevuskava ajakohastamine 2020. aastal

Selle meetme eesmärk on rakendada pikaajalist renoveerimisstrateegiat (ERESEE). See hõlmab meetmeid pikaajalise renoveerimisstrateegia tegevuskava strateegilise dokumendi ettevalmistamiseks, arutamiseks spetsiaalsetes töörühmades ning strateegilise dokumendi heakskiitmiseks ja levitamiseks. Tegevuskava peab olema kooskõlas ERESEEs sisalduvate meetmetega. ERESEE rakendamiseks luuakse mitu töörühma, et töötada välja selged soovitused linnade taastamise ja taaselustamise tegevuskava rakendamiseks. Töörühmade soovitusi sisaldavad aruanded avaldatakse.

ERESEE III osas „Rakendamine“ sisaldab ERESEE meetmeid, mille hulgas on reformide kogum esitatud osana tegevuskavast, millega edendatakse linnade taastamist ja uuendamist ning rohe- ja digipööret. Tegevuskava põhineb üheteistkümnel teljel ja meetmel, mille eesmärk on parandada juhtimist, reguleerimist ja rahastamist. See tegevuskava lisatakse strateegiadokumenti kui peamist sammu ERESEE rakendamise suunas. Kõige asjakohasemad meetmed on järgmised:

-renoveerida avaliku halduse hooneid (kooskõlas Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendiga nr 11);

-rahastada valdkondi, mis vajavad parandamist, sealhulgas renoveerimist soodustavat uut maksustamist nii elamu- kui ka teenindussektoris;

-edendada ja mobiliseerida erasektori rahalisi vahendeid;

-võidelda energiaostuvõimetuse vastu;

-võtta ehitussektoris kasutusele uus energiamudel, et soodustada taastuvenergia tarbimist hoonetes;

-aktiveerida ja koondada taastusravi nõudlus;

-parandada pakkumisega seotud tingimusi, tõhustades taastussektori moderniseerimist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, digiteerimise ja seire kaudu, tugevdades oskusi ja koolitusi;

-levitada teavet kodanikele ja ettevõtjatele ning vahetada häid tavasid haldusasutuste vahel; ning

-töötada välja statistika ja näitajad, et jälgida riiklikult rahastatavaid meetmeid, et riiklikku poliitikat oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata.

See strateegiline dokument võimaldab rakendada ERESEEd Hispaania linnade tegevuskava raames, kaasates eri (kesk-, piirkondlikud ja kohalikud) haldusasutused.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 3 (C2.R3) – eluasemeseadus

Selle meetme eesmärk on rakendada eluasemeseaduse abil esimest tüüpi määrust Hispaanias, et käsitleda erinevaid juba olemasolevaid avaliku planeerimise, programmitöö ja koostöö vahendeid, et toetada õigust inimväärsele ja piisavale eluasemele. Selles käsitletakse nii avaliku kui ka erasektori olemasolevate elamute taastamist ja parandamist ning elukeskkonna taaselustamist ja uuendamist, et parandada elukvaliteeti. Seaduses käsitletakse taskukohase hinnaga üürikinnisvara jaoks piisava hulga eluasemete saavutamist.

Õigusaktides käsitletakse mitmesuguseid planeerimis-, kavandamis- ja koostöövahendeid, et tagada õiguse inimväärsele ja piisavale eluasemele täitmine, sealhulgas ühe prioriteedina olemasoleva elamufondi taastamine ja parandamine ning elamukeskkonna uuendamine ja renoveerimine, kus need asuvad.

Lisaks soodustatakse seadusega taskukohaste ja sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamist, tagades vastavuse nõuetele, mis on praegu kehtestatud liginullenergiahoonetele vastavalt hoonete tehnilise koodeksi (CTE) energiasäästu põhidokumendile (DB-HE), ning välditakse meetmeid, mis võivad keskpikas perspektiivis takistada eluasemete pakkumist.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform 4 (C2.R4) – arhitektuuri ja ehituskeskkonna kvaliteedi seadus ja uus riiklik arhitektuuristrateegia

Selle seaduse eesmärk on tunnistada arhitektuuri ja hoonete kvaliteet avalikuks hüveks, parandada elukvaliteeti, edendada arhitektuuri sotsiaalseid juuri, edendada linnapiirkondade ja keskuste kestlikku arengut, aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning kaitsta ja kaitsta kultuuri- ja looduspärandit.

Selleks käsitletakse seaduses mitmesuguseid algatusi ja meetmeid, mis on tihedalt seotud Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi taastamis- ja taastamisprogrammidega. Eelkõige reguleerib seadus järgmist: i) haldusasutustevahelise koostöö meetmed arhitektuuri-, inseneri- ja linnaplaneerimise projektide ja tööde hangete valdkonnas; ii) vahendid heade tavade levitamiseks ja toetamiseks, koolituseks ning avaliku ja erasektori partnerluseks; ning iii) rehabiliteerimise edendamine terviklikust perspektiivist, nagu on kirjeldatud eespool.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2022.

Reform 5 (C2.R5) – renoveerimisasutused (ühtne kontaktpunkt)

Selle meetme eesmärk on julgustada ja laiendada mõnes omavalitsuses loodud kohalikke renoveerimisbüroosid, et aidata kodumajapidamisi ja omanike kogukondi eluhoone taastamise väga keerukates ülesannetes.

Selleks soodustab ja laiendab kõnealune meede seda lähenemisviisi veelgi, luues protsessi, millega tagatakse tõhus koostöö ja koostöö kesk-, piirkondlike ja/või kohalike omavalitsuste vahel. See hõlmab kogu avaliku sektori toetuse koordineerimise tugevdamist (kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil). Renoveerimismeetmete tõhususe maksimeerimiseks kaasatakse neisse ühtsetesse kontaktpunktidesse kõik valitsustasandid.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2021.

Reform 6 (C2.R6) – renoveerimismeetmete parem rahastamine

Selle meetme eesmärk on kõrvaldada üks peamisi takistusi renoveerimistegevuse alustamisel, nimelt juurdepääs rahastamisele soodsatel tingimustel. Renoveerimislaenu heakskiitmiseks on aeg-ajalt vaja anda individuaalne laen igale hoone omanikule. See on takistanud hoonete põhjalikku ja integreeritud renoveerimist.

Selle probleemi lahendamiseks tehakse järgmist:

-Loob uue garantiiliini Instituto de Crédito Oficial (ICO), et osaliselt katta eraõiguslike finantseerimisasutuste poolt elamute renoveerimiseks antud laenude risk;

-edendab konkreetsete õigusnormide vastuvõtmist, sealhulgas horisontaalse asjaõiguse reformimist, et parandada omanike kogukondade juurdepääsu rahastamisele; ning

-julgustab finantsasutusi kasutama keskkonnahoidlikku rahastamist.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2022.

Investeering 1 (C2.I1) – rehabiliteerimisprogramm elamukeskkonna majanduslikuks ja sotsiaalseks taastumiseks

Meetme eesmärk on toetada elamute ja eluhoonete energiatõhusaks renoveerimist. Meede seisneb taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamises eluruumides või eluhoonetes ning maksudeklaratsioonide esitamises, mis sisaldavad energiatõhusaks renoveerimisega seotud mahaarvamisi.

Investeering 2 (C2.I2) – Programm, millega toetatakse sotsiaaleluruumide ehitamist energiatõhusatesse hoonetesse

Meetme eesmärk on toetada energiatõhusaid üürile andvaid sotsiaaleluruume. Meede seisneb eluasemete pakkumises programmi raames, et toetada sotsiaaleluruumide ehitamist energiatõhusatesse hoonetesse (Programa de ayuda a la construcción de viviendas en alquiler social en edificios energéticamente Eficientes). Iga selle meetme kohane elamuehitus võib saada täiendavat toetust ka ICO Sotsiaaleluaseme edendamise laenurahastust (C2.I7), kui see ei kata samu kulusid.

Investeering 3 (C2.I3) – hoonete energia taastamise programm

Meetme eesmärk on toetada hoonete energiatõhusaks renoveerimist. Meede seisneb taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamises elamutes, eluhoonetes või mitteeluhoonetes või nende osades.

Investeering 4 (C2.I4) – taastamise programm ja demograafilised probleemid

Meetme eesmärk on toetada energiatõhusaks renoveerimist ja projekte omavalitsustes, mis on programmide PREE 5000 ja DUS 5000 raames abikõlblikud. Meede seisneb mittetaastuva primaarenergia tarbimise vähendamises elamutes, eluhoonetes või mitteeluhoonetes või nende osades ning DUS 5000 programmiga seotud tegevustes.

Investeering 5 (C2.I5) – avalike hoonete taastamise programm

Meetme eesmärk on toetada üldkasutatavate hoonete energiatõhusaks renoveerimist. Meede seisneb üldkasutatavate hoonete renoveerimises.

Investeering 6 (C2.I6) – Hispaania linnade tegevuskava kohalike tegevuskavade katseprojektide väljatöötamise toetusprogramm

Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi Hispaania linnade tegevuskava kümne strateegilise eesmärgi rakendamisel, kiites heaks vähemalt 100 kohalikku tegevuskava. Hispaania linnade tegevuskava kümme strateegilist eesmärki on järgmised: i) maakasutuse planeerimine ja kasutamine ratsionaalsemalt, säilitades ja kaitstes seda; ii) valglinnastumise vältimine ja olemasolevate linnade taaselustamine; iii) kliimamuutuste mõju ja vastupanuvõime ennetamine ja vähendamine; iv) ressursside säästev kasutamine ja ringmajanduse edendamine; v) läheduse ja säästva liikuvuse edendamine; vi) sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja võrdõiguslikkuse poole püüdlemine; vii) linnamajanduse edendamine ja ergutamine; viii) eluasemele juurdepääsu tagamine; ix) digitaalse innovatsiooni juhtimine ja edendamine; ning x) osalemis- ja juhtimisvahendite parandamine.

Meede i) on teistele kohalikele omavalitsustele eeskujuks ja suuniseks oma tegevuskavade väljatöötamisel; ii) rakendada Hispaania linnade tegevuskava koos kohaliku tasandi tegevuskavadega; ning iii) rakendada konkreetseid projekte osana kohalikest tegevuskavadest, et rõhutada Hispaania linnade tegevuskava potentsiaali. Toetust antakse võistleva pakkumismenetluse kaudu ning see hõlmab eelkõige valdkondadevahelisi ja integreeritud projekte, millel on strateegiline visioon ja juhtimismudel, mis tagab võimalikult laialdase osalemise.

Käesoleva meetme kohased investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
21	C2.R1	Eesmärk	Hispaania linnade tegevuskava ja pikaajalise renoveerimisstrateegia jõustumine Hispaania ehitussektoris	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				2. kv	2020	Hispaania linnade tegevuskava kui riikliku linnapoliitika jõustumine, millega tagatakse linnade integreeritud ja terviklik strateegiline planeerimine, ning pikaajalise renoveerimisstrateegia (LTRS) ajakohastamine 2020. aastal Hispaania ehitussektoris (ERESEE). ERESEE strateegia eesmärk on teha analüüs Hispaania hoonefondi kohta ning kõrvaldada takistused ja luua uusi lähenemisviise hoonete renoveerimise laiendamiseks, edendada sektorisse investeerimist, suurendada energiasäästu ja vähendada CO2 heidet kooskõlas kliimaeesmärkidega. Avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil peetakse jõustumise kvalitatiivseks näitajaks.
21bis	C2.R2	Eesmärk	Töörühmade soovituste avaldamine pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamiseks Hispaanias	Töörühmade soovituste avaldamine				2. kv	2023	Avaldatakse töörühmade üksikasjalikud soovitused Hispaania ehitussektori energiavaldkonna pikaajalise renoveerimisstrateegia (ERESEE) 2020. aasta ajakohastatud versiooni rakendamiseks. ERESEE strateegia eesmärk on teha analüüs Hispaania hoonefondi kohta ning kõrvaldada takistused ja luua uusi lähenemisviise hoonete renoveerimise laiendamiseks, edendada sektorisse investeerimist, suurendada energiasäästu ja vähendada CO2 heidet kooskõlas kliimaeesmärkidega. ERESEE rakendamiseks luuakse mitu töörühma, et töötada välja selged soovitused linnade taastamise ja taaselustamise tegevuskava rakendamiseks. Üksikasjalikud soovitused sisaldavad tegevuskava ja metoodilisi suuniseid iga meetme kohta, mida tuleb võtta ja mis on adresseeritud igale asjaomasele töötajale (avalik haldus, sidusrühmad jne). Metoodilised juhendid tähendavad ülesandeid.
22	C2.R3	Eesmärk	Eluasemeseaduse jõustumine, sealhulgas meetmed, millega toetatakse eluasemete pakkumise suurendamist kooskõlas liginullenergiahoonetega	Eluasemeseaduse jõustumise säte				3. kv	2022	Eluasemeseaduses käsitletakse mitmesuguseid planeerimis-, kavandamis- ja koostöövahendeid, et tagada õiguse inimväärsele ja piisavale eluasemele nõuetekohane täitmine, sealhulgas ühe prioriteedina olemasoleva elamufondi taastamine ja parandamine ning elukeskkonna uuendamine ja renoveerimine, kus nad asuvad. Seadusega soodustatakse taskukohaste ja sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamist, tagades vastavuse nõuetele, mis on praegu kehtestatud liginullenergiahoonetele vastavalt ehitiste tehnilise koodeksi (CTE) energiasäästu põhidokumendile.
23	C2.R4	Eesmärk	Arhitektuuri kvaliteedi ja ehituskeskkonna seaduse jõustumine	Arhitektuuri kvaliteedi ja ehituskeskkonna seaduse jõustumise säte				3. kv	2022	Arhitektuuri kvaliteeti ja ehituskeskkonda käsitleva seaduse vastuvõtmine, sealhulgas integreeritud lähenemisviis taastamisele, mis hoogustab liginullenergiahoonete kasvu mitte ainult uutes hoonetes, vaid ka olemasolevate hoonete vahel. Seaduses sätestatakse arhitektuuri ja tehiskeskkonna kvaliteedi põhimõte, millega kehtestatakse keskkonnasäästlikkus ja panus energiatõhususe eesmärkide saavutamisse, mis on üks peamisi hindamiskriteeriume, ning suunatakse elamufondi vajalikku taastamist rehabiliteerimise integreeritud lähenemisviisi suunas.
24	C2.R5	Eesmärk	Kuningliku renoveerimisameteid käsitleva dekreedi (edaspidi „ühtsed kontaktpunktid“) jõustumine	Kuninga renoveerimisasutuste määruse jõustumise säte				3. kv	2021	Võetakse vastu kuninglik dekreet, millega määratakse kindlaks renoveerimisasutuste (edaspidi „ühtsed kontaktpunktid“) ulatus ja nende rahastamine. Enne kuningliku dekreedi lõplikku vormistamist korraldatakse valdkondlik eluasemekonverents ning üldsuse teavitamise etapp ja muud õiguslikud menetlused viiakse lõpule.
25	C2.R6	Eesmärk	Horisontaalse asjaõiguse muudatuste jõustumine, et hõlbustada rehabilitatsiooni rahastamist	Horisontaalse asjaõiguse jõustumise säte				3. kv	2022	21. juuli seaduse nr 49/1960 (horisontaalne omandiõigus) muutmine ühisomandi kohta, et edendada hoonete renoveerimist ja parendamist omanike kogukondades ning juurdepääsu rahastamisele. Muudatusettepaneku eesmärk on hõlbustada omanike kogukondadel otsuste tegemist hoonete renoveerimisel, mis aitavad kaasa energiatõhususe parandamisele, ja hõlbustada juurdepääsu pankadepoolsele rahastamisele.
26	C2.I1	Eesmärk	Uuendamisprogrammi rakendamist reguleerivat raamistikku käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine; ja kuninglik dekreetseadus, millega reguleeritakse üksikisiku tulumaksustiimuleid programmi toetamiseks	Kuninga dekreedi ja kuningliku dekreetseaduse jõustumise säte				3. kv	2021	Võtta vastu kuninglik dekreet, milles määratakse kindlaks uuendamisprogrammi rakendamise õiguslik raamistik; ning kuninglik dekreetseadus, millega reguleeritakse üksikisiku tulumaksustiimuleid programmi toetamiseks. Reguleerivat raamistikku määratlevas kuninglikus dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada taastumatu primaarenergia tarbimise 30 % keskmise vähenemise saavutamine. Enne kuningliku dekreedi lõplikku vormistamist korraldatakse elamumajanduse valdkondlik konverents ning üldsuse teavitamise etapp ja muud õiguslikud menetlused viiakse lõpule. Toetatakse järgmisi meetmeid: a) programm energiatõhususe renoveerimise toetamiseks naabruskonna tasandil. Programmiga renoveeritakse vähemalt 600 hektarit linnapiirkondi, saavutades keskmiselt vähemalt 30 % primaarenergia nõudluse vähenemise, mida kinnitavad energiamärgised. Meetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist, elektritranspordi taristu kasutuselevõttu, hoonetele juurdepääsu parandamist ja ohtlike ainete kõrvaldamist. Kuni 15 % meetmest on ette nähtud naabruskonna tasandil olukorra parandamiseks, näiteks välisvalgustuse, jalgrattateede, rohelise taristu ja äravoolusüsteemide parandamiseks, võttes arvesse naabruskonna sotsiaal-majanduslikke omadusi. b) programm elamute energiatõhusamaks renoveerimise toetamiseks. Toetuse tase on kõrgem nende meetmete puhul, mille puhul primaarenergia nõudluse vähenemine on suurem, ja väikese sissetulekuga leibkondade puhul. Meetmed hõlmavad energiatõhususe parandamist, elektritranspordi taristu kasutuselevõttu, hoonetele juurdepääsu parandamist ja ohtlike ainete kõrvaldamist. c) tegevuste kogum käsitleb energiatõhusaks renoveerimise stiimuleid. See hõlmab muu hulgas i) võimalust arvata renoveerimine üksikisiku tulumaksust maha, kui saavutatakse primaarenergia nõudluse vähendamine vähemalt 30 % võrra, ning ii) rahastamisraamistiku parandamist avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Kuninglikus dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada vastavus primaarenergia nõudluse keskmisele 30 %-lisele vähenemisele. Üksikisiku tulumaksu muudatused kiidetakse heaks kuningliku dekreetseadusega ja nende eesmärk on määrata kindlaks maksusoodustused hoonete uuendamiseks, et saavutada energiatõhususe paranemine.
29	C2.I1	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine eluruumides või eluhoonetes		Arv	0	32 390	2. kv	2026	Eluruumidele või eluhoonetele antakse kokku 32 390 energiamärgist, mis näitab taastumatu primaarenergia tarbimise vähenemist keskmiselt 30 %, kaalutuna energiamärgisel märgitud elamiskõlbliku pindalaga.
29bis	C2.I1	Siht	Energiatõhusaks renoveerimiseks deklareeritud maksuvähendused		Miljon eurot	0	700	2. kv	2026	Esitatakse maksudeklaratsioonid energiatõhusaks renoveerimisega seotud mahaarvamiste kogusummas 700 000 000 eurot.
30	C2.I2	Eesmärk	Kuningliku dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks reguleeriv raamistik energiatõhusate sotsiaaleluruumide programmi rakendamiseks, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele	Kuninga dekreedi jõustumise säte				3. kv	2021	Kuningliku dekreedi vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks energiatõhusate sotsiaaleluruumide programmi rakendamise õigusraamistik, mis vastab energiatõhususe kriteeriumidele. Kuninglikus dekreedis sätestatakse tehnilised nõuded, et tagada hoonete ehitamisel vähemalt 20 % väiksem primaarenergia nõudlus kui liginullenergiahoonete nõue vastavalt riiklikele suunistele. Selleks on nõutav, et taastumatu primaarenergia tarbimise väärtus ei ületaks 80 % piirmäärast, mis on sätestatud ehitiste tehnilise koodeksi (DB-HE) energiasäästudokumendi (DB-HE) jaotises HE 0. Enne kuningliku dekreedi lõplikku vormistamist korraldatakse elamumajanduse valdkondlik konverents ning üldsuse teavitamise etapp ja muud õiguslikud menetlused viiakse lõpule.
31	C2.I2	Siht	Eluruumide pakkumine		Arv	0	17 365	2. kv	2026	Programmi raames pakutakse kokku 17 365 eluaset, et toetada sotsiaaleluruumide ehitamist energiatõhusatesse hoonetesse (Programa de ayuda a la construcción de viviendas en alquiler social en edificios energéticamente Eficientes).
33	C2.I3	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine elamutes, eluhoonetes või mitteeluhoonetes või nende osades		Arv	0	2 918	2. kv	2026	Elamute, eluhoonete või mitteeluhoonete või nende osade energiamärgise väljastamine kokku 2 918 korral, mis näitab taastumatu primaarenergia tarbimise vähenemist keskmiselt 30 %.
34	C2.I4	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine elamutes, eluhoonetes või mitteeluhoonetes või nende osades, mis asuvad programmi PREE 5000 kohaselt abikõlblikes omavalitsusüksustes		Arv	0	1 377	2. kv	2026	Programmi PREE 5000 raames abikõlblikes omavalitsusüksustes asuvate elamute, elamute või mitteeluhoonete või nende osade energiamärgise väljastamine kokku 1 377 korral, mis näitab taastumatu primaarenergia tarbimise vähenemist keskmiselt 30 %.
35	C2.I4	Siht	Programmi DUS 5000 toetuste lõpparuanded		Arv	0	854	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad DUS 5000 programmiga seotud toetuste saamiseks 854 lõpparuannet, mis kinnitavad antud tegevuste lõpuleviimist.
37	C2.I5	Eesmärk	Üldkasutatavate hoonete renoveerimine	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et avaliku sektori hoonete 1 230 000 m² renoveerimisega seotud lepingud on täidetud.
38	C2.I6	Siht	Hispaania linnade tegevuskava kohased tegevuskavad		Arv	0	100	4. kv	2022	Vähemalt 100 omavalitsust peavad oma kohaliku tegevuskava (linnastrateegia) heaks kiitma ja olema varustatud Hispaania linnade tegevuskavas sätestatud kriteeriumidega, mis sisaldavad hinnangut ja tegevussuundi kooskõlas kümne strateegilise eesmärgiga.

B.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 7 (C2.R7) – eluaseme kättesaadavus

Meetme eesmärk on parandada eluaseme kättesaadavust ja taskukohasust. Meede seisneb Entidad Pública Empresarial de Suelo (SEPES) põhikirja ajakohastamist käsitleva õigusakti jõustumises ning eluasemesektori linnaplaneerimislubade soovituste ja parimate tavade juhendi (Guía de recomendaciones y buenas prácticas en materia de licencias urbanísticas en el ámbito residencial) avaldamises.

Investeering 7 (C2.I7) – ICO laenurahastu sotsiaalse eluaseme edendamiseks

See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid investeerimisrahastusse, ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele energiatõhusate sotsiaal- ja taskukohaste eluasemete ehitamiseks ja renoveerimiseks ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegutseb laenude andmisega otse või vahendajate kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 750 000 000 eurot. Iga lõplik abisaaja käesoleva meetme raames võib samuti saada programmi raames täiendavat toetust energiatõhusatesse hoonetesse üüritavate sotsiaaleluruumide ehitamiseks (C2.I2), kui see ei kata samu kulusid.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Instituto de Crédito Official (ICO). Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Otselaenud energiatõhusate hoonete ehitamiseks. Hoonete primaarenergia tarbimine peab olema vähemalt 20 % väiksem kui riiklikes suunistes sätestatud liginullenergiahoonete energianõuded.

·Otselaenud olemasolevate hoonete renoveerimiseks. Renoveerimise tulemusena väheneb taastumatu energia primaarenergia tarbimine vähemalt 30 %.

·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb ICO laenudest kommertspankadele, kes omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene energiatõhusate hoonete ehitamiseks või olemasolevate hoonete renoveerimiseks.

Ehitatud ja/või renoveeritud hooneid tuleb kasutada sotsiaalseks või taskukohaseks üüriks või need tuleb üle anda sotsiaalseks ja taskukohaseks üüriks vähemalt 50 aastaks. Sotsiaalse ja taskukohase üüri kindlaksmääramise kriteeriumid on kehtestatud kuninga dekreedi 853/2021 6. programmis.

Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja ICO alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1. Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2. Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a) Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b) Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c) Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d) Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

I.Laenude puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 2 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 4 .

II.Investeerimispoliitikas nõutakse rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e) Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust ühestki liidu rahastamisvahendist.

3. Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4. Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

-Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

-Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

-Kohustus kontrollida iga toimingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus ning taaste- ja vastupidavusrahastus sätestatud nõuetega enne tegevuse rahastamise kohustuse võtmist.

-Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ICO auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad ja kliimaeesmärgi nõuded; ning iii) nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5. Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 397 500 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 5

6. Finantsvahendajate valimise nõuded: ICO valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.

7. Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas:

-finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud nõuetele otsuste tegemise ja investeerimispoliitika kohta, sealhulgas mis puudutab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist;

-kirjeldus finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kohta, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditi- ja kontrollinõudeid.

B.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L2a	C2.R7	Eesmärk	Entidad Pública Empresarial de Suelo (SEPES) põhikirja ajakohastamist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakti jõustumine				4. kv	2025	Jõustunud on õigusakt, millega ajakohastatakse Entidad Pública Empresarial de Suelo (SEPES) põhikirja.
L3	C2.R7	Eesmärk	Eluasemesektori linnaplaneerimislubade soovituste ja parimate tavade juhendi avaldamine (Guía de recomendaciones y buenas prácticas en materia de licencias urbanísticas en el ámbito residencial)	Avaldamine veebis				4. kv	2025	Eluasemesektori linnaplaneerimislubade soovituste ja parimate tavade juhendi avaldamine (Guía de recomendaciones y buenas prácticas en materia de licencias urbanísticas en el ámbito residencial).
L4	C2.I7	Eesmärk	Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				4. kv	2023	Rakenduslepingu jõustumine.
L6	C2.I7	Eesmärk	ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine	Allkirjastatud juriidilised rahastamislepingud ja üleandmistõend				2. kv	2026	ICO ja ICO valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 53 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Hispaania paigutab ICO rahastusse ümber 750 000 000 eurot

C. KOMPONENT 03. Põllumajanduse toidu- ja kalandussüsteemi keskkonnaalane ja digiüleminek

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent parandab põllumajandusliku toidutööstuse ja kalandussektori kestlikkust, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt. Selle eesmärgi saavutamiseks keskenduvad Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis sisalduvad investeeringud ja reformid järgmistele elementidele:

a)Niisutuse tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamine;

b)põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine;

c)strateegia kehtestamine, et edendada digiteerimist põllumajanduslikus toidutööstuses ja maapiirkondades tervikuna; ning

d)kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamine.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise kohta (riigipõhine soovitus 3 2019), digiõppe kättesaadavuse parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020) ning avaliku ja erasektori investeeringute edendamist ja rohepöörde edendamist (riigipõhine soovitus 3 2020).

C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C3.R1) – toidutarneahela kaubandussuhteid reguleerivate eeskirjade muutmine, sealhulgas 2. augusti 2007. aasta seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise parandamise meetmete kohta) muutmine

Selle meetme eesmärk on parandada toiduahela toimimist, muutes toidutarneahela kaubandussuhteid reguleerivaid riiklikke õigusakte (seadus 12/2013), sealhulgas direktiivi (EL) 2019/633 ülevõtmine, kuid minnes sellest kaugemale. Meede hõlmab vähemalt järgmist:

a)Laiendada seaduse kohaldamisala, lisades i) kaubandussuhted nii liikmesriikide kui ka kolmandate riikidega, kui ettevõtja asub Hispaanias, ning ii) Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud toorained ja muud tooted;

b)toidulepingute miinimumsisu laiendamine, lisades i) leppetrahve, ii) vääramatu jõuga seotud erandeid ja iii) viidet vahendustaotlusele kokkuleppe puudumise juhtumite käsitlemiseks;

c)ebaausate kaubandustavade loetelu laiendamine, näiteks lepingute ühepoolne muutmine mahu osas või müümata toodete tagastamine; ning

d)tunnustades toidualase teabe ja kontrolli ametit kui asutust, mis vastutab õigusaktide täitmise kontrollimiseks vajaliku kontrollisüsteemi loomise ja arendamise eest riiklikul tasandil, ning kontaktpunktina, kes teeb koostööd täitevasutuste vahel, samuti Euroopa Komisjoni ja autonoomsete piirkondadega nende vastavates piirkondades;

Meede täiendab i) 25. veebruari 2020. aasta kuninglikku dekreet-seadust nr 5/2020, millega võeti vastu kiireloomulised meetmed põllumajanduse ja toidu valdkonnas, ning ii) seadust nr 8/2020, millega muudetakse seadust 12/2013, mis käsitleb kiireloomulisi meetmeid toiduahela toimimise parandamiseks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 2 (C3.R2) – loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust käsitleva õigusraamistiku väljatöötamine ja läbivaatamine

Selle meetmega parandatakse loomakasvatuse keskkonnasäästlikkust, töötades välja ja vaadates läbi õigusraamistiku järgmiselt:

a)Parima võimaliku tehnika üldregistri väljatöötamine, et hõlbustada saastavate ja kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist sea- ja linnukasvatusettevõtetes ning muude keskkonnaandmete hõlmamist. Selles antakse parem hinnang selle kohta, kuidas loomakasvatajad täidavad kasvuhoonegaaside ja saasteainete heitega seotud kohustusi.

b)Vaadata järk-järgult läbi loomakasvatussektori planeerimist käsitlevad õigusaktid, millega kehtestatakse nõuded asukoha, kauguse, suuruse, tervishoiutingimuste, bioturvalisuse ning keskkonna- ja loomade heaolu infrastruktuuri kohta põllumajandusettevõtetes sektorites, kus see on juba olemas (seakasvatus), ning kehtestada uus reguleeriv raamistik sektorites (kodulinnukasvatus), mida ei ole veel reguleeritud. Komisjon kehtestab eraldi sektoripõhised heitkoguste vähendamise kohustused, sätestades nõuded vastavalt nende panusele saasteainete tekkimisse, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet.

Meede sisaldab mõlemat õigusakti, mis avaldatakse 2022. aasta lõpuks. Samuti eeldatakse, et parima võimaliku tehnika üldregistri rakendamine hakkab sea- ja linnukasvatusettevõtetes toimima 31. detsembriks 2023. Läbivaadatud planeerimist käsitlevaid õigusakte kohaldatakse järk-järgult ligikaudu kahe aasta jooksul alates nende avaldamisest.

Lisaks on selle meetme eesmärk:

a)Loomade transpordi bioturvalisuse parandamine seoses loomataudidega. Uue määrusega lisatakse digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad sõidukitesse, mida kasutatakse transpordi-, puhastus- ja desinfitseerimiskeskustena.

b)Antibiootikumide kasutamise reguleerimine loomakasvatust huvi pakkuvate liikide puhul, kasutades meetodit antibiootikumide regulaarse ja kvartaalse tarbimise arvutamiseks loomakasvatusettevõtte kohta ning riiklikku võrdlusnäitajat. Määruses kirjeldatakse tulemuste põhjal võetavaid meetmeid. Õigusaktide üleminekuperiood on üks aasta nende loomakasvatusettevõtete jaoks, kellel ei ole oma valdkondlikes õigusaktides kohustust omada integreeritud juhtimissüsteemi.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 3 (C3.R3) – põllumajandusmuldade säästvat toitumist käsitlev õigusraamistik ja põllumajandusliku päritoluga saastamist käsitlevad õigusaktid

Selle meetme eesmärk on reguleerida põllumajanduslikku väetamist, et tegeleda järjepidevalt erinevate toitainete allikatega põllumajandusmuldadesse. Lisaks annab ta põllumajandustootjatele tehnilist nõu, et toetada neid õiguslike nõuete täitmisel ja väetamise ratsionaliseerimisel. See hõlmab: i) tegeleda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga; ii) vähendada veereostust põllumajandusest pärit nitraatide ja fosfaatidega; ning iii) parandada õhukvaliteeti.

Kavandatav õigusraamistik on seotud teise õigusaktiga: kuninga dekreedi eelnõu veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (mis asendab 16. veebruari 1996. aasta kuningliku dekreedi 261/1996). See on seotud ka tegevuskava koostamisega eelkõige põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse vältimiseks, korrigeerimiseks ja vähendamiseks. Selle meetmega kehtestatakse kuninglik dekreet, millega võetakse üle 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, seades nitraadidirektiivist ambitsioonikamad eesmärgid ja ühtlustades veepoliitika raamdirektiivis sätestatud veeplaneerimise eesmärke.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 4 (C3.R4) – Hispaania niisutuse juhtimise ja säästva majandamise edendamine

Selle meetme eesmärk on luua riiklikul tasandil juhtimismehhanism, mis võimaldab kõigil asjaomastel avaliku sektori asutustel teha niisutuse valdkonnas koostööd. See hõlmab keskkonnasäästlikkust, rakendamiskriteeriume ja kohaldatavate õigusaktidega seotud aspekte. Meetmega luuakse Hispaanias niisutuse jätkusuutlikkuse vaatluskeskus, et esitada andmeid niisutamise majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta territooriumil.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 5 (C3.R5) – põllumajanduslike toiduainete ja maapiirkondade digiteerimise strateegia II tegevuskava rakendamine

Selle meetme eesmärk on jätkata Hispaania põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digitaliseerimise strateegia rakendamist, mille Hispaania valitsus võttis vastu 2019. aasta märtsis. Meetmega nähakse ette teine tegevuskava, mis vastab strateegia kolmele põhieesmärgile: i) vähendada digilõhet; ii) andmete kasutamise edendamine; ning iii) ettevõtluse arendamise ja uute ärimudelite edendamine.

Meetmega toetatakse jätkuvalt digitaalsete protsesside ja oskuste kasutuselevõttu ja kaasamist maapiirkondade ja nende sotsiaalse struktuuriga seotud majandustegevusse. Meetmega töötatakse välja, töötatakse välja ja rakendatakse põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiülemineku strateegia teine tegevuskava.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 6 (C3.R6) – säästva kalanduse reguleerimise riikliku õigusraamistiku läbivaatamine

Meetme eesmärk on: i) soodustada majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse integreerimist kalavarude majandamisse; ii) tagada kõigile kalandussektoris osalejatele suurem õiguskindlus; ning iii) tagada kalavarude majandamise suurem läbipaistvus, ajakohastamine ja digiteerimine. Meetmes võetakse arvesse ELi poliitika eesmärke ja väljakutseid, sealhulgas ühise kalanduspoliitika reformi, bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2030, merestrateegiat ja kestliku arengu eesmärke.

Investeering 1 (C3.I1) – Kastmise tõhususe ja kestlikkuse suurendamise kava

Selle meetme eesmärk on suurendada valitud meetmete kogumi abil niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust.

See hõlmab niisutussüsteemide ajakohastamist.

Investeering 2 (C3.I2) – põllumajandus- ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kava (I): Looma- ja taimetervise laborite ajakohastamine

Meetme eesmärk on suurendada toiduga kindlustatust põllumajandus- ja loomakasvatussektoris ning parandada taimetervist.

Meede hõlmab kahe bioohutusrajatise ehitamist ja riikliku taimetervise labori akrediteerimist.

Investeering 3 (C3.I3) – põllumajandus- ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kava (II): Puukoolide, puhastus- ja desinfitseerimiskeskuste suutlikkuse suurendamise ja bioturvasüsteemide tugevdamine

Meetme eesmärk on tugevdada loomataudide ja taimekahjustajate ennetamist ja nendevastast kaitset.

Meede hõlmab taristu ehitamist, renoveerimist või uuendamist või seadmete või desinfitseerimissõidukite soetamist puhastus- ja desinfitseerimiskeskustes ning paljundusmaterjali tootvates keskustes.

Investeering 4 (C3.I4) – põllumajandus- ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kava (III): Investeeringud täppispõllumajandusse, energiatõhususse või ringmajandusse põllumajandus- ja loomakasvatussektoris

Meetme eesmärk on suurendada põllumajandus- ja loomakasvatussektori kestlikkust ja konkurentsivõimet.

Meede hõlmab täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse või taastuvenergia kasutamise projekte.

Investeering 5 (C3.I5) – põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ning maakeskkonna digiteerimise strateegia: põllumajandusliku toidutööstuse ja metsandussektori ning maakeskkonna digiteerimist ja ettevõtlust toetavate meetmete väljatöötamine

Selle meetmega nähakse ette meetmed põllumajandusliku toidutööstuse, metsandus- ja maapiirkondade digitaliseerimise strateegias, mille Hispaania valitsus võttis vastu 2019. aasta märtsis, ning oma teises tegevuskavas aastateks 2021–2023. Meetmed hõlmavad järgmist:

a)Spetsiaalne rahalise toetuse eelarverida põllumajandusliku toidutööstuse VKEdele, et stimuleerida uuenduslikke ja digitaalseid äriprojekte, mida rakendatakse osaluslaenude andmise kaudu;

b)digitaalse innovatsiooni keskus põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjate jaoks, mida rakendatakse siselepingu ja riigihangete kaudu võistleva pakkumismenetluse teel;

c)põllumajandusliku toidutööstuse digiteerimise vaatluskeskus MAPA ja koostööd tegeva asutuse vahelise partnerluslepingu kaudu; ning

d)põllumajanduse teadmus- ja infosüsteemi (AKIS) nõustajate platvorm, mis toimib vahendina teadmus- ja teabesiirde edendamiseks põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis osalejate vahel ning mida rakendatakse kahe asutusesisese lepingu kaudu.

Meetme osana rakendavad 2023. aasta lõpuks vähemalt 60 põllumajandusliku toidutööstuse VKEd uuenduslikke ja digitaalseid äriprojekte, mis on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) ja mida rahastatakse osaluslaenudest.

Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), peavad põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ja Empresa Nacional de Innovación (ENISA) vahel sõlmitud õiguslikus kokkuleppes ja sellele järgnevas rahastamisvahendi investeerimispoliitikas:

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 7 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 9 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda,

III.nõuda, et ENISA kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud tegevusi ei toetata.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 6 (C3.I6) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (I): Kalandushuvi pakkuvate merevarude võrgustiku ajakohastamine

Meetme eesmärk on ajakohastada kalandusele huvi pakkuvate merevarude võrgustikku järgmiste meetmete abil:

a)Kahe eriotstarbelise abilaeva soetamine, et tagada kontroll ja järelevalve reservides toimuva tegevuse üle;

b)info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine, et võimaldada reservide kontrollimist ja seiret, hankides vähemalt mehitamata õhusõidukeid, millel on piisav võimsus, et võimaldada kontrolli- ja järelevalvetegevust ning optimeerida olemasolevaid vahendeid;

c)varude võrgustiku laiendamine uue merereservi loomise teel; ning

d)olemasoleva mereala Isla de Alboráni ja selle ümbruse ajakohastamine, et hõlbustada juurdepääsu, parandada selle energiatõhusust ja varustada see piisavate vahenditega (st radarraadioühendus poolsaarega) reservi jälgimiseks ja kontrollimiseks.

Kahe eriotstarbelise abilaeva soetamine ning kontrolli ja järelevalvet võimaldava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine viiakse ellu riigihankemenetluste kaudu.

Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) sätestatud leevendavaid samme. Eelkõige peavad kaks sihtotstarbelist abilaeva olema parimal võimalikul tehnoloogial, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Merekaitsealade võrgustiku laiendamisega seotud investeering koosneb uue merereservi loomise uuringust, mis on kavas läbi viia asutusesisese lepingu alusel. Sama kehtib Isla de Alboráni reservi ja selle ümbruse ajakohastamiseks kavandatud tööde kohta, mis hõlmavad vajalikku uuringut energia ehitamise ja optimeerimise kohta.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 7 (C3.I7) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (II): Kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine ja koolituse toetamine

See meede parandab kalanduse juhtimisega seotud otsuste tegemisel aluseks olevate teaduslike teadmiste kvantiteeti ja kvaliteeti. Algatus näeb ette järgmist: i) vähemalt kahe akustilise sondi ostmine kahe olemasoleva kalapüügi- ja okeanograafilise uurimislaeva varustamiseks, et tagada pelaagiliste liikide eri varude teaduslikuks hindamiseks saadud andmete kvaliteet; ning ii) kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine, et tagada ökosüsteemipõhine lähenemisviis otsuste tegemisel kalavarude majandamisel.

Kahe akustilise sondi soetamine toimub riigihankemenetluse alusel, milles pakkumine toimub ainuõiguslikult. Kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamine toimub riiklike teadusasutustega sõlmitavate lepingute sõlmimisega ning vajaduse korral omavahendite eraldamisega laeva pardal olevate vaatlejate töölevõtmiseks või pakkumismenetluse korraldamisega.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 8 (C3.I8) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (III): Tehnoloogiline areng ja innovatsioon kalanduses ja vesiviljeluses

Meetme eesmärk on luua keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikum kalandus- ja vesiviljelussektor kahe tegevussuuna abil:

a)Avaliku ja erasektori partnerluste loomine meremajanduse kasvu hoogustamiseks sektoris, et rakendada projekte, mis toimivad sinise majanduse protsesside katalüsaatoritena; ning

b)sektori tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni toetamine.

Meetmega nähakse ette vähemalt 20 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti lõpuleviimine, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad, mis soodustavad kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 9 (C3.I9) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (IV): Digiteerimine ja IKT kasutamine kalandussektoris

Meetme eesmärk on parandada püügitegevuse järelevalvet, et tagada keskkonnasäästlikkus ning kalandussektori elujõulisus keskpikas ja pikas perspektiivis. Meede koosneb kahest tegevussuunast:

a)Abikava kalandus- ja vesiviljelussektori digiteerimiseks, sealhulgas abi üle 24 meetri pikkuste laevade kalapüügi kaugseireks ja tagasiheite vastu võitlemiseks kaamerate abil seiresüsteemi paigaldamiseks; ning

b)kaasaegsed IKT-lahendused kalapüügiseireks, sealhulgas i) püügi registreerimise süsteem (sealhulgas saagi elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamine ja nende asukohatuvastus), mis võimaldab jälgida alla 12 meetri pikkusi laevu; ii) droonilennuteenuse katseprojekti läbiviimine kalanduse kontrolli ja järelevalve eesmärgil ning üle 24 meetri pikkuste kalalaevade kaugseiresüsteemi katseprojekti läbiviimine; ning iii) seadmed ja tarkvara (st teise tulemüüri paigaldamine) Hispaania kalanduse infosüsteemi turvalisuse tugevdamiseks.

Hispaania kalandus- ja vesiviljelussektori digitaliseerimine toimub võistupakkumise toetuste vormis, samal ajal kui kaasaegsete IKT-lahenduste rakendamine kalapüügi järelevalveks toimub avatud ja tsentraliseeritud hangete kaudu.

Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering 10 (C3.I10) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (V): Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse toetamine

Selle meetmega toetatakse võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, mis kujutab endast jätkuvalt ohtu mereökosüsteemidele. Selleks toetatakse meetmega järgmisi investeeringuid:

a)Nelja patrull-laeva soetamine; ning

b)kolme avamere patrull-laeva ajakohastamine, mida kasutatakse ebaseadusliku, teatatud ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks.

Meedet rakendatakse patrull-laevade ehitamise riigihankemenetluse kaudu ja avamerepatrull-laevade puhul Hispaania mereväega sõlmitud lepingu muutmise kaudu, millega nähakse ette õiguslik kaitse üleandmiseks mereväele, juhtides eespool nimetatud ajakohastamistöid.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 11 (C3.I11) – kalandussektori kestlikkuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise edendamise kava (VI): Kalandussektori rahastamise toetamine

Selle meetmega rahastatakse kalandussektori investeerimisprojekte, andes laenu Sociedad Anónima Estatal de Caución Agrariale (SAECA). Meetme eesmärk on luua rahastamisrida projektide jaoks, mis on seotud säästva kalapüügiga, sealhulgas: i) töö- ja ohutustingimuste parandamine; ii) protsesside ja süsteemide digiteerimine; iii) toodete väärtuse ja jälgitavuse parandamine; iv) uute toodete ja esitlusviiside, sealhulgas pakendite otsimine; ning v) innovatsiooni, energiatõhususe ja energiatõhususe edendamine ning väiksema kliimamõjuga energiale üleminek.

Meedet rakendatakse põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vahelise lepinguga, et toetada investeerimisprojektide rahastamist kalandussektoris. Mehhanism põhineb SAECA-le antud laenul, et luua rahastamise rida, mille eesmärk on tagada säästva kalapüügiga seotud meetmetega seotud projektid. Leping sisaldab tingimust, millega tagatakse, et selle rahastamisega tehtud investeeringud vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).

Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vaheline õiguslik kokkulepe ja sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist, ning

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 10 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 11 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 13 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, ning

III.nõuda, et SAECA kontrolliks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas selliste tehingute puhul, mis on vabastatud kestlikkuskontrollist.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
39	C3.R1	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreetseadus 5/2020 kiireloomuliste meetmete kohta seoses põllumajanduse ja toiduga ning seadus nr 8/2020 seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise parandamise meetmete kohta) muutmise kohta	Kuningliku dekreetseaduse 5/2020, seaduse nr 8/2020 ja seaduse 12/2013 (jõustumise kohta) sätted				4. kv	2020	Jõustus 25. veebruari 2020. aasta kuninglik dekreet-seadus 5/2020, mis sisaldab kiireloomulisi meetmeid põllumajanduse ja toidu valdkonnas, et parandada toiduahela toimimist, muutes toiduahela kaubandussuhteid reguleerivaid riiklikke õigusakte. Peamised eesmärgid on tagada, et toiduainete hinnad kataksid tootmiskulud, et vältida väärtuse hävimist toiduahelas ning keelata reklaamid, mille eesmärk on tarbijaid toodete hinna ja maine osas eksitada. Jõustub seadus nr 8/2020, millega muudetakse seadust 12/2013, milles käsitletakse kiireloomulisi meetmeid toiduahela toimimise parandamiseks, et kinnitada eespool nimetatud kuninglik dekreetseadus seaduse vastuvõtmisega.
40	C3.R1	Eesmärk	Toiduahela toimimise parandamise meetmeid käsitleva seaduse 12/2013 teise muudatuse jõustumine	Seaduse 12/2013 jõustumise säte				4. kv	2021	Jõustub seaduse 12/2013 (milles käsitletakse toiduahela toimimise parandamise meetmeid) teine muudatus, mis läheb kaugemale direktiivi (EL) 2019/633 miinimumnõuetest. Selle õigusliku muudatusega edendatakse erinevaid meetmeid läbipaistvama ja tasakaalustatuma toidu väärtusahela suunas, mis tähendab i) seaduse laiendatud kohaldamisala muutmist kaubandussuhetele; ii) toidulepingute miinimumsisu laiendatakse peaaegu kõigile tehingutele.
41	C3.R2	Eesmärk	Õigusraamistiku jõustumine, et töötada välja põllumajandusettevõtete parima võimaliku tehnika üldregister, et anda teavet saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite kohta, ning reformida planeerimist käsitlevaid õigusakte, kehtestades kriteeriumid sektorite põllumajandusettevõtete kohta.	Õigusliku raamistiku kehtestamine jõustumisel				4. kv	2022	Parima võimaliku tehnika üldregistri väljatöötamist reguleeriv raamistik hõlbustab saastavate ja kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist sea- ja linnukasvatusettevõtetes ning muude keskkonnaandmete registreerimist. Loomakasvatussektori planeerimist käsitlevate õigusaktide järkjärgulise läbivaatamisega reguleeritakse põllumajandusettevõtete asukoha, suuruse, sanitaartingimuste ja infrastruktuuriga seotud nõudeid, muudetakse seakasvatusettevõtetele esitatavaid nõudeid ja luuakse linnukasvatussektori jaoks uus õigusraamistik.
422	C3.R2	Eesmärk	Jõustumine: määrus, mille eesmärk on parandada loomade veo bioturvalisust ja antibiootikumide säästvat kasutamist kariloomaliikide puhul	Kuninga dekreedi jõustumise säte				2. kv	2023	Jõustub kuninglik dekreet, millega parandatakse loomade veo bioturvalisust, ja kuninglik dekreet antibiootikumide säästva kasutamise kohta kariloomadele huvi pakkuvate liikide puhul kooskõlas meetme kirjeldusega.
42	C3.R3	Eesmärk	Põllumajandusmuldade kestlikku toitumist käsitleva normatiivse raamistiku jõustumine.	Normatiivse raamistiku kehtestamine jõustumiseks				1. kv	2023	Selle normatiivse raamistiku eesmärk on reguleerida väetamist ja edendada põllumajandustootjate tehnilist nõustamist väetamise ratsionaliseerimiseks ja õiguslike nõuete täitmiseks.
43	C3.R4	Eesmärk	Hispaania niisutussüsteemi parandamise juhtimismehhanismi käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine.	Kuninga dekreedi jõustumise säte				4. kv	2022	Kuningliku dekreediga kehtestatakse riiklikul tasandil juhtimismehhanism, et asjaomased sektorid saaksid teha koostööd Hispaania niisutusega seotud aspektides, nagu säästvus, täitmiskriteeriumid, eeskirjad jne. Samuti on selle eesmärk luua Hispaanias säästva niisutamise vaatluskeskus.
44	C3.R5	Eesmärk	Põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiülemineku strateegia teise tegevuskava vastuvõtmine.	Avaldatud põllumajandusministeeriumi veebilehel				4. kv	2022	Meetmega tagatakse põllumajandusliku toidutööstuse ja maakeskkonna digiteerimisstrateegia järjepidevus teise kavaga, mille eesmärk on vähendada digitaalset lõhet, edendada andmete kasutamist ning edendada ettevõtluse arengut ja uusi ärimudeleid.
45	C3.R6	Eesmärk	Riiklike püügipiirkondade majandamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine	Kuninga dekreedi jõustumise säte				2. kv	2022	Kuningliku dekreediga ühtlustatakse riiklike püügipiirkondade eri vahendite, meetodite ja loenduste haldamine, hõlbustades ettevõtete paremat juhtimist ning võttes arvesse ELi peamiste poliitikavaldkondade ja probleemide eesmärke, nagu muu hulgas ühise kalanduspoliitika reform, bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030, merestrateegiad või kestliku arengu eesmärgid.
46	C3.I1	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepingu jõustumine, et toetada niisutatavate alade parandamist ja jätkusuutlikkust (I etapp)		Miljon eurot	0	260	3. kv	2021	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA (I etapp; 260 000 000 euro suuruse eelarve täitmisega rakendatakse kava tingimusi, mille eesmärk on parandada kõnealuse investeeringuga teostatava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu.
47	C3.I1	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu rakendamine (II etapp)		Miljon eurot	0	303	4. kv	2022	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA (II etapp; 303 000 000 eurot eelarve täitmisel) rakendatakse kava tingimusi, et parandada kõnealuse investeerimisprojekti raames läbiviidava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu.
424	C3.I1	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu addendum’i jõustumine (II etapp)		Miljon eurot	303	453	2. kv	2023	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise koostöölepingu addendum (II etapi pikendamine; 150 000 000 euro suuruse eelarve täitmisel) rakendatakse kava tingimusi, et parandada kõnealuse investeerimisprojekti raames läbiviidava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu. (Lähtetase: 30. juuni 2022, võttes aluseks eesmärgi 47)
48	C3.I1	Siht	Moderniseeritud niisutussüsteemid		Arv (hektarites)	0	135 124	2. kv	2026	Haldusasutuse või avaliku sektori asutuse kinnitus selle kohta, et lepingud, mis käsitlevad niisutussüsteemide moderniseerimise projekte, hõlmavad kokku 135 124 hektarit, on täidetud.
421	C3.I2	Eesmärk	Kõrgetasemelise bioohutuse labori ehitamine ja riikliku taimetervise labori akrediteerimine	Lepingu täitmist tõendavad vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid; akrediteerimisdokument.				4. kv	2025	Haldusasutuse kinnitus kõrgetasemelise bioloogilise ohutuse labori ehitamisega seotud lepingu täitmise kohta ja riikliku taimetervise labori akrediteerimine.
49	C3.I2	Eesmärk	Bioohutustasemega 3 loomapidamisrajatise ehitamine	Lepingu täitmist tõendavad vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et on täidetud leping, mis on seotud bioohutuse tasemega (NCB 3) loomapidamisrajatise ehitamisega.
50	C3.I3	Eesmärk	Puhastus- ja desinfitseerimiskeskuste ning taimse paljundusmaterjali tootmiskeskuste seadmete või desinfitseerimissõidukite ehitamine, uuendamine või soetamine	Administratsioonipoolne kontroll				4. kv	2025	Administratsiooni kontroll 244 puhastus- ja desinfitseerimiskeskuses ning taimse paljundusmaterjali tootmiskeskuses taristu ehitamise, renoveerimise või uuendamisega või seadmete või desinfitseerimissõidukite soetamisega seotud toetusmaksete dokumentaalsete põhjenduste üle.
51	C3.I4	Siht	Investeerimiskava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks		Miljon eurot	0	307	2. kv	2022	Investeerimiskava lõpuleviimine põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks täppispõllumajanduses, energiatõhususes ja ringmajanduses (eelarve täitmine summas 307 000 000 eurot). Õiguslikus aluses määratakse kindlaks, kes on abisaajad, nõuded, millele nad peavad vastama, abikõlblike investeeringute liik ja kõlblikkuskriteeriumid investeeringute tegemiseks järgmistes valdkondades: täppispõllumajandus, energiatõhusus, ringmajandus ja taastuvenergia kasutamine.
52	C3.I4	Eesmärk	Täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse või taastuvenergia kasutamise projektid	Administratsioonipoolne kontroll				2. kv	2026	Administratsioon kontrollib kokku 5 000 täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse või taastuvenergia kasutamisega seotud projekti toetusmaksete dokumentaalset põhjendust.
53	C3.I5	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja ENISA vaheliste lepingute allkirjastamine		Miljon eurot	0	30	2. kv	2023	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja ENISA vahel kolme lepingu (üks aastas) allkirjastamine, et toetada põllumajandusliku toidutööstuse VKEde digiüleminekut Hispaania põllumajandusliku toidutööstuse uuendusliku või tehnoloogiapõhise ettevõtluse toetamise kaudu (eelarve täitmine: 30 000 000 eurot; 10 000 000 eurot aastas). Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning ENISA vaheliste koostöölepingutega kehtestatakse tehnoloogiapõhise ettevõtlusliini tingimused, et toetada innovatiivseid ja digitaalseid äriprojekte esitavaid põllumajandusliku toidutööstuse VKEsid osaluslaenude andmise, investeerimispoliitika ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kaudu. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad klauslit, millega tagatakse, et selle rahastamisega tehtud investeeringud vastavad käesoleva meetme raames toetatud tehingute „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Selle investeeringu eesmärk on vastata mitmele Hispaania põllumajandusliku toidutööstuse ja maakeskkonna digiteerimise strateegia ja selle tegevuskavade eesmärgile.
54	C3.I5	Siht	Põllumajandusliku toidutööstuse VKEd, keda toetatakse uuenduslike ja digitaalsete äriprojektide rakendamiseks		Arv	0	60	2. kv	2023	Vähemalt 60 põllumajandusliku toidutööstuse VKEd on saanud ainepunkte uuenduslike ja digitaalsete äriprojektide rakendamiseks. Selle toetussuuna eesmärk on anda osaluslaene, et julgustada ettevõtteid arendama elujõulisi ja innovaatilisi projekte, mis on seotud e-kaubanduse ja tööstuse 4.0 konsolideerimisega ning paljude muude põllumajandusliku toiduainetööstuse digitaalsete ärimudelite muutmise hoobadega. Muu hulgas valikukriteeriumide abil tagatakse, et nende VKEde poolt nende laenudega tehtud investeeringu raames tehtud tehingud vastavad käesoleva meetme raames toetatud tehingute „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
55	C3.I6	Eesmärk	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine kalandushuviliste merereservide jaoks ja lepingud eriotstarbeliste laevade soetamiseks merereservide jaoks	Lepingu sõlmimise avaldamine riigihankeplatvormil				4. kv	2022	Riigihankeplatvormil avaldatakse leping, mis sõlmiti kalandushuviga merereservide IKT-seadmete soetamiseks, ja kahe lepingu sõlmimine kahe eriotstarbelise laeva soetamiseks merevarude jaoks. Merereservide IKT-seadmed koosnevad i) Alborán Lighthouse radari raadioühendusest poolsaareni ja ii) piisava võimsusega droonide ostmisest, mis võimaldavad kontrolli- ja seiretegevust ning optimeerivad olemasolevaid vahendeid, vähendades ka keskkonnamõju. Merevarude jaoks eriotstarbelise laeva ostmiseks otsitakse parimat tehnoloogiat, mis võimaldab järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01).
56	C3.I7	Eesmärk	Lepingud riiklike teadusasutustega	Lepingute allkirjastamine riiklike teadusasutustega				4. kv	2021	Lepingute allkirjastamine riiklike teadusasutustega kalandus- ja vesiviljelusalaste teadusuuringute edendamiseks, tagades ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kalavarude majandamise otsuste tegemisel
57	C3.I7	Siht	Akustiliste proovivõtturite hankimine kalandusuuringuteks		Arv	0	2	2. kv	2022	Riigihankeplatvormil avaldatakse leping kahe akustilise sondi omandamiseks, mis on ette nähtud kalandusuuringuteks. Kahe olemasoleva uurimislaeva jaoks kahe proovivõtturi hankimise eesmärk on tagada saadud andmete kvaliteet ja seega soodustada erinevate pelaagiliste liikide varude teaduslikku hindamist, aidates kaasa kalanduse jätkusuutlikkusele ja otsuste tegemisele kalavarude majandamise küsimustes, mis põhinevad parimatel teaduslikel teadmistel.
58	C3.I8	Siht	Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse toetamiseks		Arv	0	20	2. kv	2023	Vähemalt 20 teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti lõpuleviimine, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad, mis soodustavad kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõimet ja jätkusuutlikkust.
59	C3.I9	Eesmärk	Hispaania kalanduse infosüsteemi (SIPE) ja kalapüügi järelevalvesüsteemi digitaalne tugevdamine	Teise tulemüüri tõkke paigaldamine				2. kv	2023	Kalapüügiteabe ja -järelevalve digitaalne tugevdamine, sealhulgas teise tulemüüri (tulemüüri) paigaldamine, et suurendada Hispaania kalanduse infosüsteemi (SIPE) turvalisust, järgides riiklikus julgeolekusüsteemis (ENS) kehtestatud kõrge turvalisuse taseme ja kalalaevade digiteerimise nõudeid.
60	C3.I10	Eesmärk	Kergpatrull-laevade ja avamere patrull-laevade ostmine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks	Lepingu sõlmimise avaldamine riigihankeplatvormil				4. kv	2022	Riigihankeplatvormil avaldatakse leping nelja uue kergpatrull-laeva ja kolme uuendatud avamere patrull-laevaga, mida kasutatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, mis on jätkuvalt üks suurimaid olemasolevaid ohte mereökosüsteemidele. Otsitakse parimat tehnoloogiat, mis võimaldab järgida põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01).
61	C3.I11	Siht	Kalandussektori investeerimisprojektide rahastamine		Miljon eurot	0	5	2. kv	2022	Kiita heaks põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi ning SAECA vaheline leping kalandussektori investeerimisprojektide rahastamise toetamiseks, andes Sociedad Anónima Estatal de Caución Agrariale (SAECA) vähemalt 5 000 000 euro suuruse laenu eelarverea loomiseks, mille eesmärk on tagada säästva kalapüügiga seotud meetmetega seotud projektid; parandada tegevuse töötingimusi ja ohutust; ning protsesside ja süsteemide digiteerimist. Eespool nimetatud leping sisaldab klauslit, millega tagatakse, et selle investeeringuga toetatavad tehingud vastavad käesoleva meetme raames toetatud tehingute „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

C.3.Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 7 (C3.R7) – toidukao ja toidu raiskamise vältimise seadus

Reformi eesmärk on kehtestada prioriteetide hierarhia toidu kasutamisel, et see ei muutuks raiskamiseks.

Meede seisneb toidukao ja toidujäätmete tekke vältimist käsitleva seaduse jõustumises.

Reform 8 (C3.R8) – põllumajandusettevõtete infosüsteemi käsitlev õigusakt

Reformi eesmärk on luua põllumajandus- ja metsandusteabesüsteem (SIEX), mis võimaldaks põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumil hallata põllumajandus- ja loomakasvatuspoliitikat.

Meede seisneb põllumajandusettevõtete infosüsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumises.

Investeering 12 (C3.I12) – Kastmise tõhususe ja kestlikkuse suurendamise kava

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringu 1 (C3.I1) ambitsioonikust: Kastmise tõhususe ja kestlikkuse suurendamise kava

See hõlmab niisutussüsteemide ajakohastamist.

C.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L8	C3.R7	Eesmärk	Toidukao ja toidujäätmete vältimise seaduse jõustumine	Seaduse jõustumise säte				4. kv	2025	Toidukao ja toidujäätmete tekke vältimist käsitleva seaduse jõustumine.
L9	C3.R8	Eesmärk	Põllumajandusettevõtete infosüsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakti säte jõustumise kohta				4. kv	2025	Põllumajandusettevõtete infosüsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine.
L10	C3.I12	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu jõustumine (III etapp)		Miljon eurot	0	260	4. kv	2023	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA (III etapp; 260 000 000 euro suuruse eelarve täitmisel) rakendatakse kava tingimusi, et parandada kõnealuse investeerimisprojekti raames läbiviidava niisutuse tõhusust ja jätkusuutlikkust. Selle õigusnormiga reguleeritakse muu hulgas kõnealuste niisutussüsteemide ajakohastamiseks tehtavate investeeringute avaliku ja erasektori rahastamiskorda, projektide valikukriteeriume, kava täitmise menetlusi ning käesoleva meetme raames eelarve täitmisega seotud tegevuste loetelu.
L11	C3.I12	Siht	Moderniseeritud niisutussüsteemid		Arv (hektarites)	135 124	170 124	2. kv	2026	Haldusasutuse või avaliku sektori asutuse kinnitus selle kohta, et täidetud on lepingud, mis käsitlevad niisutussüsteemide moderniseerimise projekte, mis hõlmavad kokku 170 124 hektarit (lähtestsenaarium, mis põhineb sihi 48 eesmärgil)

D. KOMPONENT 04. Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse Hispaania haavatavust kliimamuutuste otsese ja kaudse kahjuliku mõju suhtes, mis tuleneb tema biogeograafiast ja geomorfoloogiast, parandades ökosüsteemide kaitsestaatust nende ökoloogilise taastamise kaudu, kui see on vajalik, ning pöörates ümber elurikkuse vähenemise, tagades loodusvarade kestliku kasutamise ning säilitades ja parandades ökosüsteemi teenuseid. Samuti aitab see komponent kaasa ökosüsteemide kohanemisele kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, võttes meetmeid nende mõju minimeerimiseks, võttes vastu kõrbestumise vastu võitlemise riikliku strateegia ja keskendudes metsatulekahjudele.

Suuremat rõhku pannakse mereökosüsteemide kaitsele, säilitamisele ja taastamisele. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi rakendamine i) käivitab sinise tegevuskava merede ja nende elurikkuse parandamiseks; ii) suurendada merekaitsealade osakaalu, kaitstes 2025. aasta lõpuks vähemalt 18 % Hispaania territooriumist, kaitstes nii loomastikku kui ka taimestikku; ning iii) võtta Hispaanias esimest korda kasutusele merenduse juhtimise raamistik.

Lisaks säilitatakse ja majandatakse kestlikult maapiirkondi, nende ökosüsteeme, bioloogilist mitmekesisust ja metsamaad. Maapiirkonnad, kus rahvastikukadu on avaldanud eriti kahjulikku mõju, on koduks suurele osale Hispaania rikkalikust looduspärandist ja on seega kohaliku jõukuse allikas, mis pakub võimalusi rahvastiku vähenemise ümberpööramiseks.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse investeeringuid rohe- ja digipöördesse (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti toetatakse sellega nõuetekohast maa majandamist, eelkõige metsa majandamist, looduskaitset ja taastamist, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030.

D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C4.R1) – maismaa ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Reformiga ajakohastatakse bioloogilist mitmekesisust ja looduspärandit käsitlevaid õigusakte, et toetada bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja hiljuti vastu võetud ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiast aastani 2030 tulenevate kohustuste täitmist.

Reformi peamine meede on looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava (mis on sätestatud looduspärandit ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevas seaduses nr 42/2007) koostamine, heakskiitmine ja rakendamine, et sellel oleks pikaajaline mõju kõigi Hispaania looduslike süsteemide kaitsele ja majandamisele ning ühiskonnale osutatavatele teenustele. Kõnealune reform hõlmab ka järgmisi selle meetme kohaseid tegevusi:

a)Bioloogilise mitmekesisuse, teaduse ja teadmiste strateegia vastuvõtmine, milles määratakse kindlaks peamised lüngad teadusuuringutes ja määratakse kindlaks konkreetsed valdkonnad, kus on vaja uurida bioloogilist mitmekesisust.

b)Võetakse vastu kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks merekaitsealade võrgustiku kava, millega edendatakse ökoloogiliselt sidusat võrgustikku, mis aitab kaasa looduspärandi ja mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, edendades merekaitsealade kavandatud, tõhusat ja sidusat majandamist.

c)Tolmeldajate kaitse riiklikus strateegias nähakse ette tolmeldajate olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Strateegias keskendutakse eelkõige i) tolmeldajatele soodsate alade edendamisele; ii) selle juhtimise parandamine ja kahjulike liikide põhjustatud riskide vähendamine; iii) fütosanitaartooted; ning iv) tolmeldajate kaitset käsitlevate teadusuuringute edendamine ja sellega seotud uurimistulemuste levitamine selles valdkonnas.

d)Määruse vastuvõtmine haldus- ja teadusasutuste ajakohastamiseks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITESi määrus) alusel, millega tagatakse CITESist tulenevate meetmete rakendamine ning tagatakse, et kauplemine ei kahjusta liikide kaitsestaatust ega nende pikaajalist püsimajäämist.

e)Märgalade kaitse- ja taastamiskava, millega tagatakse märgalade säilitamine ja ratsionaalne kasutamine.

Nende meetmete arendamist käesoleva meetme raames toetatakse otse Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi investeeringutest 1 ja 2 (kirjeldatud allpool). Samuti täiendab see Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis kirjeldatud kahte ülejäänud reformi ja investeeringut.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 2 (C4.R2) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine

Reformi eesmärk on töötada välja ja rakendada keskvalitsuse rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise strateegia, taastada kahjustatud ökosüsteemid ning konsolideerida Hispaanias 2050. aastaks täielikult toimivate maismaa- ja merelooduslike ja poollooduslike alade võrgustik.

Need reformid hõlmavad seitset eri tegevussuunda, et: i) vähendada killustumise ja ökoloogilise ühenduvuse kadumise mõju; ii) taastada elupaiku ja ökosüsteeme olulistes piirkondades; iii) säilitada ja parandada rohelise taristu elementide ökosüsteemi teenuste osutamist; iv) parandada rohelise taristuga seotud elementide vastupidavust; v) tagada territoriaalne sidusus; vi) hõlmab tõhusat rohelist taristut; ning vii) tagada piisav teabevahetus, haridus ning huvirühmade ja ühiskonna osalemine rohelise taristu arendamises.

Seda reformi toetavad ka Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi investeeringud nr 3, milles käsitletakse eelkõige ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 esitatud soovitusi, mis käsitlevad ökoloogiliste koridoride lisamist, puude ulatuslikku istutamist, märkimisväärset edu saastunud maa taastamisel ning eesmärki tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel oleks ambitsioonikas linnade haljastamise kava. See on seotud ka Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi 1. reformi ja 1. investeeringuga.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.

Reform 3 (C4.R3) – jätkusuutlik metsamajandamine

Reformiga ajakohastatakse 1999. aasta Hispaania metsastrateegiat koos Hispaania metsakavaga 2002–2032, töötades välja meetmete paketi metsandussektori edendamiseks, mis hõlmab kogu Hispaania metsa: liikide ja alade kaitse, tulekahjud, omandisuhted, areng, metsaalade ja ressursside praegune seisund ja suundumused. Reformiga käsitletakse suurte maapiirkondade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist, mis seisavad silmitsi tõsiste rahvastikukao probleemidega, ning see peab olema hästi kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.

Hispaania metsandusstrateegial on viis strateegilist prioriteeti:

1)Looduspärandi, bioloogilise mitmekesisuse ja ühendatuse säilitamine ja edendamine.

2)Kaitse, tervisekaitse ning loodus- ja keskkonnariskide ennetamise ja nendega kohanemise kaitse.

3)Metsa biomajandus: keskkonnahoidlik majandus ja töökohad, metsaressursside mobiliseerimine ning metsandussektori jätkusuutlik sotsiaal-majanduslik areng.

4)Teadmiste ja metsanduskultuuri arendamine ja parandamine.

5)Metsahalduse mudel: Hispaania metsanduspoliitika õigus-, haldus- ja instrumentaalne raamistik.

Hispaania metsastrateegias on kaks peamist vahendit, mis on vajalikud metsandussektori kui terviku reformimiseks. Esimene neist on säästva metsamajandamise suuniste vastuvõtmine. Need suunised hõlmavad selliseid küsimusi nagu bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja ringbiomajandus. Teiseks Hispaania metsatulekahjude ohjamise strateegilised suunised, milles määratakse kindlaks järgitavad eesmärgid, määratakse kindlaks peamised töösuunad ja määratakse kindlaks teatava vastutuse tasemega ühiskonnarühmad. Need strateegilised suunised on olulised metsatulekahjude ohjamiseks ja metsandussektori strateegilise positsiooni suurendamiseks ökoloogilise ülemineku kontekstis.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C4.I1) – looduspärandi digiteerimine ja teadmised

Investeeringu eesmärk on suurendada teadmisi liikidest ja elupaikadest Hispaania territooriumil.

Investeering koosneb meetmetest, mille eesmärk on suurendada teadmisi bioloogilise mitmekesisuse kohta.

Investeering 2 (C4.I2) – maismaa ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Investeeringu eesmärk on kaitsta Hispaania maismaa ja mere elurikkust.

See investeering hõlmab maismaa- ja merekeskkonna säilitamise meetmeid, sealhulgas kaitsealade poliitika toetamist.

Investeering 3 (C4.I3) – ökosüsteemide ja rohelise taristu taastamine

Investeeringu eesmärk on taastada looduslikud ökosüsteemid, edendada linnaruumi haljastamist ja taastada kaevandustegevuse tõttu kahjustatud alad.

Investeering hõlmab looduse taastamise meetmeid, sealhulgas endiste kaevandusalade taastamist, investeeringuid ökosüsteemide taastamisse ja linnade loodusliku seisundi taastamise toetamist.

C4.I4 Jätkusuutlik metsamajandamine

Investeeringu eesmärk on tagada Hispaania metsade säästev majandamine ja suurendada nende kaitset metsa- ja maastikupõlengute eest.

See investeering koosneb metsamajandamist toetavatest meetmetest ning metsapõhist biomajandust toetavatest investeeringutest.

D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
62	C4.R1	Eesmärk	Looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava ning merekaitsealade võrgustiku kava	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2022	Looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegilise kava (kuninga dekreet) ja kaitsealade võrgustiku kava (kuninga dekreet) vastuvõtmine, sealhulgas vähemalt üheksa meremajandusbaasi loomine, iii) bioloogiline mitmekesisus, teadus ja teadmiste strateegia, iv) tolmeldajate kaitse riiklik strateegia, v) määrus ametiasutuste, haldus- ja teadusasutuste ajakohastamiseks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ning vi) märgalade kaitse- ja taastamiskava alusel.
63	C4.R2	Eesmärk	Rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia vastuvõtmine	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				2. kv	2021	Rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia vastuvõtmine. Strateegia sisaldab tegevussuundi, et saavutada: i)vähendada killustumise ja ökoloogilise ühenduvuse kadumise mõju; ii) ökosüsteemide taastamine põhivaldkondades; iii) ökosüsteemi teenuste osutamise säilitamine ja parandamine; iv) vastupanuvõime parandamine; v) juhtimismudeli määratlemine; ning vi) teabevahetus, haridus ja sidusrühmade osalemine.
64	C4.R3	Eesmärk	Hispaania metsastrateegia ja -toetuskava heakskiitmine	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2022	Hispaania metsastrateegia ja -toetuskava vastuvõtmine, mis sisaldab metsa säästva majandamise suuniseid.
65	C4.I1	Eesmärk	Lepingute sõlmimine eriotstarbeliste tulekustutuseks kasutatavate õhusõidukite kohta ning bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi loomine	Lepingute sõlmimine				2. kv	2022	Lepingute sõlmimine vähemalt kümne eriotstarbelise õhusõiduki (Canadair) ajakohastamiseks ja ajakohastamiseks tulekustutuseks ning bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi kättesaadavaks tegemine. Süsteem hõlmab teadmiste suurendamist liikide ja elupaikade kohta ning digitaalset platvormi. Investeeringuga tagatakse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimine, ajakohastades ainult olemasolevaid õhusõidukeid, mis ei pikenda nende kasutusiga ega läbilaskevõimet.
66	C4.I1	Eesmärk	Teadmised bioloogilisest mitmekesisusest	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, biomeditsiiniliste teadmistega seotud toetuste kohta või administratsiooni kinnituse kohta, et biomeditsiiniliste teadmistega seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 93 000 000 eurot toetuste ja sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) kohta. Ametiasutuse kinnitus, et LiDAR-lendude lepingud, mis hõlmavad 38 102 000 hektarit Hispaania maismaaterritooriumist, on täidetud.
67	C4.I2	Siht	Merekaitsealad		% Hispaania mereterritooriumist	13	15	2. kv	2023	Saavutada vähemalt 15 % Hispaania mereterritooriumist merekaitseala. Merekaitseala on Natura 2000 võrgustikku kuuluv mereterritoorium või muud seadusega 42/2007 kehtestatud kaitsealuste loodusalade kategooriad; rahvusvaheliste õigusaktidega kaitstud alad ja merekaitsealad lisatakse vajaduse korral Hispaania merekaitsealade võrgustikku. (Lähtetase: 31. detsember 2020)
69	C4.I2	Eesmärk	Maismaa- ja merekeskkonna kaitse	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, seoses toetustega, mis on seotud maismaa- ja merekeskkonna kaitsega, sealhulgas kaitsealade poliitika toetamisega, või haldusasutuse kinnitusega, et on täidetud lepingud või nende osad, mis on seotud maismaa- ja merekeskkonna kaitsega, sealhulgas kaitsealade poliitika toetamisega, kumulatiivses kogusummas 338 000 000 eurot sõlmitud toetuste ja lepingutena (sealhulgas kõik muudatused). Eriotstarbeliste laevade ostmisel toetatakse ainult parimat kättesaadavat tehnoloogiat, võttes arvesse nende teenindatavat eriotstarvet.
70	C4.I3	Siht	Endiste kaevanduskohtade taastamine (vähemalt 20 endist kaevanduskohta)		Arv (kaevanduskohad)	0	20	2. kv	2023	Taastamise alustamine igas kaevanduskohas, mis on suunatud vähemalt 20 endisele kaevanduskohale, sealhulgas pinnase saastest puhastamine, morfoloogia taastamine ning taastaimestamine ja naturaliseerimine.
71	C4.I3	Eesmärk	Ökosüsteemide taastamine ja roheline taristu	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, ökosüsteemi taastamise ja rohelise taristuga seotud toetuste kohta või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et ökosüsteemi taastamise ja rohelise taristuga seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 200 250 000 eurot antud toetuste ja sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) kohta. Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad 20 lõpparuannet, mis kinnitavad antud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud Hispaania linnade loodusliku seisundi taastamisega.
72	C4.I3	Eesmärk	Endiste kaevanduste taastamine	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	30 endises kaevanduses on tehtud taastamistöid.
73	C4.I4	Siht	Metsa säästva majandamise meetmed		Arv (sõidukid)	0	100	2. kv	2023	Vähemalt 100 eriotstarbelise tuletõrjesõiduki ostmine. Investeeringu valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), toetades üksnes parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju, võttes arvesse nende eriotstarvet.
425	C4.I4	Eesmärk	Metsamajandamise meetmed	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist metsamajandamisega seotud toetuste puhul, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et metsamajandamisega seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 167 400 000 eurot toetuste ja sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) puhul. Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad metsapõhise biomajanduse edendamisega seotud toetuste saamiseks 50 lõpparuannet, mis kinnitavad määratud meetmete lõpuleviimist. Eriotstarbeliste sõidukite puhul ostetakse ainult parim võimalik tehnoloogia, võttes arvesse nende eriotstarvet. Toetust ei anta monokultuursetele istandikele, sealhulgas eukalüptile.

E. KOMPONENT 05. Ranniku- ja veeressursid

Selle komponendi eesmärk on parandada veevarude majandamist, rakendada rannikualade kohanemispoliitikat, et tegeleda kliimamuutuste kahjuliku mõjuga, ning tugevdada merestrateegiate ja mereala ruumiliste planeeringute rakendamist.

Veevarude majandamise parandamiseks peab Hispaania tegelema erinevate probleemidega, nagu uute saasteainete (nt mikroplast) kindlakstegemine, olemasolev investeeringute puudujääk rannikualade planeerimisel, kohanemisel kliimamuutustega, avaliku hüdraulilise domeeni, mere- ja maismaaomandi ja veepuhastuse kontrollimisel ja haldamisel ning viivitused uute tehnoloogiate ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtul veemajanduses. Selleks parandab Hispaania sektori tõhusust. Hispaania püüab samuti viia veevarude majandamise paremini kooskõlla keskkonnaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes, elurikkuse strateegias aastani 2030 ja ELi nullsaaste tegevuskavas. Selleks võetakse kasutusele erinevad strateegiad, nagu avaliku halduse digitaliseerimine, et saada juurdepääs teabele, sealhulgas vee kvaliteedile ja ökoloogilisele vooluhulgale, keskkonnataristu pakkumine ja parandamine, taristu ohutus või põhjavee seisundi ja põhjaveekihtide taastumise parandamine.

Kliimamuutused on süvendanud erosiooni ja üleujutuste mõju rannikule. Seepärast rakendatakse Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga ka poliitikat, mille kohaselt kohandatakse Hispaania rannikut kliimamuutuste kahjuliku mõjuga. Selleks et võidelda erosiooni vastu ja vähendada üleujutuste ohtu, võetakse mitmeid kohanemismeetmeid, nagu kahjustatud alade keskkonna taastamine, avalikule maismaal asuvale merendusvaldkonnale nõuetekohase ja nõuetekohase juurdepääsu parandamine või looduspõhiste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine. Selle tegevussuunaga luuakse kliimamuutuste mõju suhtes vastupanuvõimelisem rannajoon ning valmistatakse paremini ette turismisektorit ja muid rannikualade seisundist sõltuvaid sektoreid. Lisaks tugevdab see veelgi Copernicuse programmi rolli, mis on äärmiselt oluline äärmuslike ilmastikunähtuste kahju ja mõju ennetamiseks ja hindamiseks.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi osana edendab Hispaania merendussektorite optimaalset kestlikku arengut ja kaitseb merekeskkonda, et saavutada selle hea keskkonnaseisund, võttes vastu seaduse, millega võetakse üle merestrateegia raamdirektiiv ja tugevdatakse selle rakendamist.

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab suunata investeeringutega seotud majanduspoliitikat energiatõhususe ja ressursside kasutamise edendamisele (riigipõhine soovitus nr 3 2019). Samuti keskendutakse selles investeeringutele rohe- ja digipöördele, eelkõige edendades teadusuuringuid ja innovatsiooni, energiaallikate puhast ja tõhusat tootmist ja kasutamist, energiataristut, veemajandust ja jäätmekäitlust ning säästvat transporti (riigipõhine soovitus 3 2020). Samuti tõhustatakse sellega vee taaskasutamist (riigipõhine soovitus nr 3 2022).

E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C5.R1) – veekavad ja -strateegiad ning regulatiivsed muudatused

Reformi käigus käsitletakse veeseaduse, selle määruste ja muude teiseste õigusaktide läbivaatamist ja ajakohastamist, et tagada investeeringute soodustamiseks soodne õigusraamistik. Reform hõlmab mitmete selliste kavade ja strateegiate vastuvõtmist ja läbivaatamist, mis on investeeringute ja veemajanduse alus ning millega tugevdatakse ja suurendatakse investeeringuid. Need regulatiivsed muudatused viiakse kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppega.

Reformi käigus käsitletakse mitmeid igat liiki veega seotud küsimusi, nagu reovee taaskasutuse parem finantsraamistik, tammide ja nende reservuaaride ohutuse tehniliste standardite vastuvõtmine, vee puhastamise, puhastamise, tõhususe, säästmise ja taaskasutamise riikliku kava vastuvõtmine (puhastuse, kanalisatsiooni, tõhususe, kokkuhoiu, korduskasutamise ja taristu ohutuse kava).

Meede viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C5.I1) – Töötlemine, kanalisatsioon, tõhusus, säästmine, korduskasutamine ja taristu ohutus (DSEAR)

Investeeringu eesmärk on parandada vee kvaliteeti ja veemajandust Hispaanias.

Meede hõlmab investeeringuid vee- ja reoveetaristusse ning investeeringuid tammidesse ja veehoidlatesse, et säilitada nende ohutus.

Investeering 2 (C5.I2) – jõeökosüsteemide taastamine, veetaristu ja üleujutusriski maandamine

Investeeringu eesmärk on taastada jõgede ökoloogiline seisund, leevendada üleujutusriske ja vähendada niisutajate sõltuvust ülekasutatud põhjaveekihtidest.

Investeering seisneb jõgede taastamises ja investeeringutes, mis on seotud niisutus- või joogivee veevarustustaristuga.

Investeering 3 (C5.I3) – digiüleminek veesektoris (digitaalne keskkonnanõuete täitmise tagamine) – majanduse taastamise ja ümberkujundamise strateegiline projekt (PERTE) veekasutuse digiteerimiseks.

Selle investeeringu eesmärk on kiirendada digiüleminekut veega seotud juhtimissüsteemides ja -teenustes ning pakkuda uusi vahendeid meteoroloogiliseks seireks ja majandamiseks.

Investeering hõlmab PERTEga seotud meetmeid veekasutuse, radarite ning hüdroloogiliste või meteoroloogiliste protsesside digitaliseerimiseks.

Investeering 4 (C5.I4) – Rannikuala kohandamine kliimamuutustega

Investeeringu eesmärk on suurendada Hispaania ranniku vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kliima muutlikkusele ning integreerida kliimamuutustega kohanemine Hispaania ranniku ja mere planeerimisse ja majandamisse.

See investeering seisneb kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamises rannikualadel.

E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
74	C5.R1	Eesmärk	Hüdroloogilise planeerimise määruse muudatuste jõustumine	Kuninga dekreedi jõustumise säte				4. kv	2021	Kuninglik dekreet, millega muudetakse hüdroloogilise planeerimise määrust (Euroopa Liidu Teataja). Muudatused käsitlevad põudade ja veepuudusega seotud aspekte, veepoliitika raamdirektiivi rakendusnõudeid ja asjakohaseid standardeid veedirektiivide rakendamise ühise strateegia raames.
75	C5.R1	Eesmärk	Veeseaduse muudatuse ja kuningliku dekreedi 1620/2007 asendava uue määruse jõustumine	Veeseaduse jõustumise säte				2. kv	2023	Veeseaduse muutmine, et lisada reovee ärajuhtimise maksude ja veetaristu kulude katmise süsteemi läbivaatamine kooskõlas „saastaja maksab“ ja „kulude katmise“ põhimõtetega. Uue määrusega, millega asendatakse kuninglik dekreet 1620/2007, muudetakse reovee taaskasutamise õigus- ja finantsraamistikku kooskõlas „saastaja maksab“ ja kulude katmise põhimõtetega, parandades veekogude, sealhulgas põhjavee seiret ja kaitset, ning käsitletakse põudade ja nappuse aspekte.
76	C5.I1	Siht	Parem vee- ja reoveepuhastustaristu		Arv (meetmed)	0	70	2. kv	2023	70 lõpetatud meedet vee- ja reoveepuhastustaristu parandamiseks ja/või ehitamiseks, mille eesmärk on tagada vastavus direktiivile 91/271/EMÜ (reoveetaristu projektide puhul) või parandada veejaotussüsteemide tõhusust ja/või vähendada veekadusid (veetaristu projektide puhul).
427	C5.I1	Siht	Vee- ja reoveekäitlustaristu ehitamine või renoveerimine		Arv Vee- ja reoveepuhastustaristu	70	208	2. kv	2026	208 vee- ja reoveepuhastustaristu puhul: ·administratsiooni kinnitus selle kohta, et nende renoveerimise või ehitamisega seotud lepingud on täidetud; või ·haldusasutuse kinnitus selle kohta, et pärast renoveerimist või ehitamist on alanud katseetapp. ·või toetust saavate üksuste või üksikisikute esitatud lõpparuanded, mis kinnitavad nende renoveerimise või ehitamisega seotud toetusteks antud tegevuste lõpuleviimist.
428	C5.I1	Eesmärk	Tammide ja veehoidlate ohutus	Vastuvõtusertifikaadid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et kaheksa tammi ja veehoidla ohutusega seotud lepingud on täidetud. Välja jäetakse investeeringud uute tammide ehitamisse või olemasolevate tammide laiendamisse.
77	C5.I2	Eesmärk	Jõekallaste üleujutusohu vastase kaitse taastamine	MITERDi allkirjastatud sertifikaadid				4. kv	2022	Taastati vähemalt 200 km jõekaldaid ja vähemalt 40 000 elanikku on kaitstud üleujutusohu eest.
77bis	C5.I2	Eesmärk	Jõgede seire ja taastamine	Toetust saavate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse sõlmitud tegevuste lõpuleviimist seoses toetustega, mis on seotud jõeökosüsteemide seire ja taastamisega ning kaitsega üleujutusriski eest, või haldusasutuse kinnituse, et lepingud või nende osad, mis on seotud jõeökosüsteemide seire ja taastamisega ning kaitsega üleujutusriski eest, on täidetud kumulatiivselt 203 400 000 euro ulatuses antud toetuste ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused).
78	C5.I2	Eesmärk	Niisutamiseks vett andva taristu ehitamine või renoveerimine	Lepingu täitmist tõendavad vastuvõtusertifikaadid, actas de puesta en marcha/servicio, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid				2. kv	2026	15 taristu puhul, mis varustavad niisutus- või joogivett: -Administratsiooni kinnitus selle kohta, et ehitamise või renoveerimisega seotud lepingud on täidetud; või haldusasutuse kinnitus selle kohta, et pärast renoveerimist või ehitamist on katseetapp alanud. Investeeringud magestatud vee tootmise taristusse on parim võimalik tehnoloogia, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju.
430	C5.I3	Eesmärk	PERTE veekasutajate digiteerimiseks	Vastuvõtvate üksuste või üksikisikute lõpparuanded või heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse sõlmitud tegevuste lõpuleviimist veekasutuse digitaliseerimise PERTEga seotud toetuste puhul, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et veekasutuse digitaliseerimise PERTEga seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 494 100 000 eurot antud toetuste ja sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) puhul.
426	C5.I3	Eesmärk	Radarid ning hüdroloogiliste või meteoroloogiliste protsesside digitaliseerimine	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et radarite ja hüdroloogiliste või meteoroloogiliste protsesside digitaliseerimisega seotud lepingud või nende vastavad osad kogusummas 299 700 000 eurot on täidetud.
80	C5.I4	Siht	Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 50 kilomeetri ulatuses rannajoonest		Arv (kilomeetrites)	0	50	4. kv	2022	Vähemalt 50 kilomeetri pikkuse rannajoone lõpuleviimine kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamiseks, rannikualade kaitsmiseks ja neile juurdepääsu suurendamiseks, erosiooni leevendamiseks, teadmiste parandamiseks ja rannikualade vastupanuvõime suurendamiseks ning kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks, kaugseireks ja strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamiseks. Meetmete puhul võetakse arvesse järgmist: i) suurendada Hispaania ranniku vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikele mõjudele, võideldes erosiooni vastu ja tugevdades rannikut. Seejuures võetakse arvesse lainemurdevee, tehisrandade, ujuvate pindade, setete majandamise, looduspõhiste lahenduste, ranna- ja luitesüsteemide taastamist, rannikukaitsetaristut, arukate võrkude rakendamist rannikuerosiooni seireks või sarnase mõjuga meetmeid. ii) kaitsta ja taastada ranniku ökosüsteeme või kahjustatud alasid. Selleks paigutatakse ümber a) tagasilangusest mõjutatud rajatised; b) riigi omandis oleva maismaal asuva mereala piiritlemine; c) ebakorrektselt või ebasobivalt okupeeritud riigivara tagasinõudmine; d) riskihindamine ja -juhtimine või sarnased meetmed; e) kahjustatud rannikualade ja ökosüsteemide keskkonna taastamine; f) rannajoone kaitse ja majandamine; ja/või g) sarnase mõjuga meetmed. iii) parandada korrakohast ja õiget juurdepääsu avalikule maismaal asuvale merendusvaldkonnale. Selleks tuleb maad taaskasutada, et tagada juurdepääs avalikule omandile, juurdepääsu kavandamine, haldamine ja taastamine või sarnase mõjuga meetmed. iv) strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamine. Selleks rakendatakse mereala ruumilist planeerimist, merestrateegiaid, teaduslikke nõuandeid ookeanide, kliima ja rannikualade kohta ning töötatakse merekasutajate jaoks välja georefereeritud veebirakendus.
81	C5.I4	Siht	Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 100 kilomeetri ulatuses rannajoonest		Arv (kilomeetrites)	50	100	2. kv	2023	Vähemalt 100 kilomeetri ulatuses rannajoont hõlmavate tööde lõpuleviimine, mis hõlmab järgmist: i) suurendada Hispaania ranniku vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikele mõjudele, võideldes erosiooni vastu ning tugevdades rannikut ja kaugseiret. See hõlmab lainemurdmisvee, tehisrandade, ujuvate pindade, setete haldamise, looduspõhiste lahenduste, ranna- ja luidesüsteemide taastamise, rannikualade kaitsetaristu, rannikuerosiooni seireks arukate võrkude rakendamise, paremate teadmiste või sarnase mõjuga meetmete loomist;.ii) kaitsta ja taastada ranniku ökosüsteeme või kahjustatud alasid. Selleks paigutatakse ümber a) tagasilangusest mõjutatud rajatised; b) riigi omandis oleva maismaal asuva mereala piiritlemine; c) ebakorrektselt või ebasobivalt okupeeritud riigivara tagasinõudmine; d) riskihindamine ja -juhtimine või sarnased meetmed; e) kahjustatud rannikualade ja ökosüsteemide keskkonna taastamine; f) rannajoone kaitse ja majandamine; g) paremad teadmised ja/või h) sarnase mõjuga meetmed. iii) parandada korrakohast ja õiget juurdepääsu avalikule maismaal asuvale merendusvaldkonnale. Selleks taastatakse maa, et tagada juurdepääs avalikule omandile, planeerimine, haldamine ja taastamine, paremad teadmised või samalaadse mõjuga meetmed. iv) strateegilise mereplaneerimise poliitika rakendamine ja paremad teadmised. Selleks rakendatakse mereala ruumilist planeerimist, merestrateegiaid, teaduslikke nõuandeid ookeanide, kliima ja rannikualade kohta ning töötatakse merekasutajate jaoks välja georefereeritud veebirakendus. (Lähtetase: 31. detsember 2022)
81b	C5.I4	Siht	Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine		Arv (kilomeetrites)	100	145	2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus, et lepingud, mis on seotud kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamisega 145 kilomeetri ulatuses rannajoonest, on täidetud.

F. KOMPONENT 06. Säästev liikuvus (pikamaa)

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse järgmisi probleeme: 1) üleminek säästvamatele transpordiliikidele; 2) transpordisektori heitkoguste vähendamine; 3) muuta transpordisektor ohutumaks, kättesaadavamaks, kestlikumaks ja kaasavamaks.

Komponendi eesmärgid on järgmised: Hispaania raudteevõrgu (eelkõige TEN-T põhikoridoride ja TEN-T mittepõhivõrgu) arendamine; koostalitlusvõimelisema transpordivõrgu (raudteed, maanteed, sadamad) loomine, et vähendada selle CO2 jalajälge; piiriüleste ühenduste parandamine Prantsusmaa ja Portugaliga; transpordisektori moderniseerimine kõrgtehnoloogia kasutuselevõtuga.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi energiatõhususe ja ressursside kasutamisse investeerimise edendamise ning raudtee-kaubaveotaristu edendamise kohta (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning rohe- ja digipöördesse ning kestlikku transporti tehtavate investeeringute kohta (riigipõhine soovitus 3 2020).

F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C6.R1) – ohutu, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia

Meetme eesmärgid on järgmised:

a)Suurendada liikuvusvõrgustiku turvalisust, tagades inimeste ja kaupade parema kaitse, parandades standardeid ja vähendades õnnetusi.

b)Suurendada kestlikkust, seades esikohale igapäevase liikuvuse, majandusliku ja sotsiaalse võrdsuse, energiatõhususe ja kliimamuutuste vastase võitluse.

c)Parandada ühenduvust digitaliseerimise, tehnoloogia arengu ja mitmeliigilise ühenduvuse kaudu.

Strateegias käsitletakse konkreetseid meetmeid järgmises üheksas valdkonnas:

I.Liikuvus kõigile (üldise juurdepääsu tagamine mõistlike kuludega);

II.Uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristu ja -teenuste piisav rahastamine);

III.Turvaline liikuvus (esmatähtsustades investeeringuid seiresse, hooldusse ja küberturvalisusesse);

IV.Vähese heitega liikuvus (tõhususe suurendamine, energiatarbimise vähendamine);

V.Arukas liikuvus (tugevda teadus- ja arendustegevust ning liikuvusega seotud innovatsiooni, luua ja hallata arukat taristut);

VI.Arukad mitmeliigilised logistikaahelad (eelistatakse raudteekaubavedu avaliku ja erasektori tegevuskavades);

VII.Euroopa ühendamine ja ühendamine maailmaga (ühendada sadamad ühendvedude logistikaterminalidega ja tihendada koostööd naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist);

VIII.Sotsiaalsed ja tööalased aspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendusõppe meetmed); ning

IX.Transpordi-, liikuvus- ja linnaarengu ministeeriumi digiüleminek, et võtta omaks digiüleminek ning muutuda avatumaks ja uuenduslikumaks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 2 (C6.R2) – soovituslik raudteestrateegia

Reformi eesmärk on luua vahendid, millega tagatakse, et raudteevõrk vastab ühtselt ja tõhusalt tulevastele liikuvusvajadustele. Strateegiaga nähakse ette raudteetranspordiliigi selge kavandamisstsenaarium ning see võimaldab viia investeerimisprioriteedid kooskõlla ohutu, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegiaga (R1).

Reform koosneb mitmest meetmest, sealhulgas:

a)raudteesektori meetmete selgem kavandamine, mis on eelkõige suunatud igapäevasele liikuvusele;

b)võrgu hoolduse parandamine;

c)raudteevõrgu majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine;

d)ressursitõhususe esikohale seadmine koos investeerimisprojektide eel- ja järelhindamisega;

e)võrgu koostalitlusvõime suurendamine, eelkõige üleeuroopaliste võrgukoridoride puhul, ja võrgu ühendveod;

f)raudtee-kaubaveo edendamine;

g)raudteetranspordi ohutuse suurendamine ja

h)edendada transpordi digiteerimist ja innovatsiooni, et tagada ühendatud liikuvus.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C6.I1) – riiklik põhivõrk: Euroopa koridorid

Meetme eesmärk on ehitada Euroopa TEN-T põhikoridoridesse uus raudteetaristu ning ajakohastada ja ajakohastada olemasolevaid. Meede hõlmab meetmeid, mis hõlmavad 1 400 kilomeetrit TEN-T põhikoridore.

Investeering 2 (C6.I2) – üleeuroopalise transpordivõrgu programm, muud tööd

Meetme eesmärk on muuta riiklikud transpordivõrgud usaldusväärsemaks, kestlikumaks, turvalisemaks ja vastupidavamaks. Meede koosneb mitmesugustest meetmetest lennu-, maantee- ja raudteetranspordi valdkonnas ning digiteerimismeetmete toetamisest.

Investeering 3 (C6.I3) – intermodaalsus ja logistika

Meetme eesmärk on rakendada turvalise, säästva ja ühendatud liikuvuse strateegia (R1) 6. telge, mis käsitleb arukaid ühendlogistikaahelaid. Meede hõlmab sekkumisi, mis on seotud ühendveo- ja logistikaterminalidega ning sadamate juurdepääsetavuse ja kestlikkusega.

Investeering 4 (C6.I4) – kestliku ja digitaalse transpordi toetusprogramm

Meetme eesmärk on parandada transpordisüsteemi tõhusust. Meede koosneb kestliku või digitaalse transpordi meetmetest.

F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
82	C6.R1	Eesmärk	Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (avalik konsultatsioon)	Teade konsultatsiooni lõpetamise kohta				4. kv	2020	Avaliku konsultatsiooni lõpp strateegia üle, mis käsitleb meetmeid järgmises üheksas valdkonnas: 1) liikuvus kõigile (et tagada üldine kättesaadavus mõistlike kuludega); 2) uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristu ja -teenuste piisav rahastamine); 3) Turvaline liikuvus (esmatähtsustades investeeringuid seiresse, hooldusse ja küberturvalisusesse); 4) Vähese heitega liikuvus (tõhususe suurendamine, energiatarbimise vähendamine); 5) Arukas liikuvus (tugevda teadus- ja arendustegevust ning liikuvusalast innovatsiooni, ehitada ja hallata arukat taristut); 6) arukad mitmeliigilised logistikaahelad (et prioriseerida kaubavedu raudteel); 7) Euroopa ühendamine ja ühendamine maailmaga (ühendada sadamad ühendvedude logistikaterminalidega ja tihendada koostööd naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist); 8) sotsiaal- ja tööhõiveaspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendusõppe meetmed); 9) Transpordiministeeriumi digitaliseerimine (MITMA).
83	C6.R1	Eesmärk	Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (heakskiitmine)	Heakskiitmine ministrite nõukogus				4. kv	2021	Ministrite nõukogu poolt heaks kiidetud strateegia, mis käsitleb meetmeid järgmises üheksas valdkonnas: 1) liikuvus kõigile (eesmärgiga tagada mõistlike kuludega üldine juurdepääsetavus); 2) uus investeerimispoliitika (et tagada transporditaristu ja -teenuste piisav rahastamine); 3) Turvaline liikuvus (esmatähtsustades investeeringuid seiresse, hooldusse ja küberturvalisusesse); 4) Vähese heitega liikuvus (tõhususe suurendamine, energiatarbimise vähendamine); 5) Arukas liikuvus (tugevda teadus- ja arendustegevust ning liikuvusalast innovatsiooni, ehitada ja hallata arukat taristut); 6) arukad mitmeliigilised logistikaahelad (eelistatakse kaubavedu raudteel avaliku ja erasektori tegevuskavades); 7) Euroopa ühendamine ja ühendamine maailmaga (ühendada sadamad ühendvedude logistikaterminalidega ja tihendada koostööd naaberriikidega, et koordineerida piiriüleste infrastruktuuride ehitamist ja/või parandamist); 8) sotsiaal- ja tööhõiveaspektid (sooline tasakaal ning transporditöötajate ümber- ja täiendusõppe meetmed); 9) Transpordiministeeriumi digitaliseerimine MITMAs.
84	C6.R2	Eesmärk	Soovituslik raudteestrateegia	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2022	Soovitusliku raudteestrateegia heakskiitva resolutsiooni avaldamine Euroopa Liidu Teatajas koos meetmetega järgmistes valdkondades: a) raudteesektori meetmete selgem kavandamine, mis on eelkõige suunatud igapäevasele liikuvusele; b) võrgu hoolduse parandamine; c) raudteevõrgu majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine; d) prioriseerida ressursitõhusust koos investeerimisprojektide eel- ja järelhindamisega; e) võrgu koostalitlusvõime parandamine, eriti üleeuroopalistes võrgukoridorides, ja võrgu ühendveod; f) raudtee-kaubaveo edendamine; g) raudteetranspordi ohutuse suurendamine; h) edendada transpordi digiteerimist ja innovatsiooni, et tagada ühendatud liikuvus. Tagada kõigi „indikatiivses raudteestrateegias“ sisalduvate meetmete puhul keskkonnamõju hindamist käsitleva seaduse 21/2013 ja 5. detsembri 2018. aasta seaduse nr 9/2018 (millega muudetakse seadust 21/2013) sätete täitmine ning rakendada keskkonnamõju hindamise (KMH) kohaselt keskkonnakaitseks vajalikke leevendusmeetmeid. Käesoleva tegevuskorra kohaldamisel käsitatakse avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil jõustumise kvalitatiivse näitajana.
85	C6.I1	Siht	TEN-T põhivõrk: lepingute sõlmimine		Leping või muu õiguslik vahend	0	144	4. kv	2022	Vähemalt 144 sõlmitud lepingut või muud õiguslikku vahendit, mis hõlmavad meetmeid ühes või mitmes järgmises TEN-T põhivõrgu koridoris: ATLANDI KORIDOR • Y Vasca: Vitoria-Bilbao-San Sebastian/Astigarraga-Irun • Valladolid-Palencia-León • León-La Robla-Pola de Lena • Castejón-Pamplona-Logroño-Bilbao • La Coruña-Vigo-Ourense • Ourense-Monforte • Monforte-León • Talayuela-Plasencia-Cáceres-Mérida-Badajoz • Talayuela-Madrid-Valladolid-Vitoria • Sevilla-Huelva VAHEMERE KORIDOR: • Madrid-Zaragoza-Tarragona • Frontera francesa-Barcelona/Tarragona-Vandellós • Vandellós-Castellón • Sagunto-Teruel – Zaragoza • Zaragoza-Tarragona • Castellón-Valencia-La Encina-Alicante • Alcázar de San Juan-La Encina • Murcia-Cartagena • Murcia-Almería • Utrera-Antequera Santa Ana • Madrid-Valencia ÜHINE MÕLEMALE KORIDORILE • HSL Barcelona – HSL Levante ühendamine • Aranjuez-Alcázar de San Juan-Manzanares-Córdoba-Algeciras • Madrid-Sevilla Meetmed kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest liikidest: • Platvorm. See hõlmab projekte, mis võimaldavad rajada rööbasteid toetavat infrastruktuuri, mis hõlmab tamme, kiilu, viadukt, tunneleid jne. Need on peamiselt uue infrastruktuuri ehitamine. • Teenuste asendamine. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on taastada olemasolevad teenused (kerg, niisutus, vesi jne), mida raudteetööde teostamine mõjutab. • Rööbasteed. See hõlmab uutel raudteelõikudel rööbastee materjalide (ballast, liiprid, rööpad, pöörmed ja paisumisseadmed) kokkupanemist ja tarnimist ning olemasolevate rööbastee uuendamist. • Elekter. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on liinide elektrifitseerimine, sealhulgas: kontaktõhuliin, veoalajaamad, transformatsioonikeskused, elektrienergia kaugjuhtimine, kõrgepingeliinid jne. • Liiklussignaalid ja -juhtimine. See hõlmab projekte, mille eesmärk on rakendada uusi signaalimis- ja liikluskorraldussüsteeme (ERTMS jne). • Telekommunikatsioon. Hõlmab projekte, mis on seotud püsi- ja mobiilsidega raudteeliinidel (nt kiudoptiline, GSM-R) • Jaamad. See hõlmab olemasolevate jaamade ajakohastamist ja taastamist ning uute jaamade ehitamist.
87	C6.I1	Eesmärk	TEN-T põhivõrk: täidetud lepingud	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud või muud juriidilised dokumendid on täidetud				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud või muud õigusaktid või nende vastavad osad, mis on seotud ühe või mitme eesmärgis 85 määratletud meetme ja koridoriga, mis hõlmavad TEN-T põhivõrgu koridorides 1 400 kilomeetrit, on täidetud.
88	C6.I2	Siht	TEN-T võrgu raudteetransport ja riiklik maanteevõrk on sõlminud lepingud		Leping või muu õiguslik vahend	0	188	4. kv	2022	Vähemalt 188 sõlmitud lepingut või muud õigusakti, mis hõlmavad sekkumisi eri transpordiliikide puhul: raudteesektori sekkumised TEN-T põhivõrguga mitteseotud teedevõrgus ja riikliku teedevõrgu maanteede puhul a) Raudtee puhul kuuluvad sekkumised ühte või mitmesse järgmistest sekkumisliikidest: • Raudteeliikluse korraldamise tehnoloogilise infrastruktuuri parandamine • Turvalisus (nt küberturvalisus, kokkupõrkeandurite paigaldamine) • Akustilised kaitsevahendid/mürakaardid • Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) raudteesignaalimisel kasutatava satelliittehnoloogia arendamine • Lõikude elektrifitseerimine (nt Monforte-Lugo) • Rööbastee uuendamine (nt Soria-Torralba ja Monforte-Lugo) • Kontrolli ja signaalimise allsüsteemi parandamine (nt Soria-Torralba ja Ávila-Salamanca) • Uute lõikude või variantide loomine (nt Palencia-Santander, Rincón de Soto variant ja Ourense sort) b) teede puhul kuuluvad sekkumised ühte või mitmesse järgmistest sekkumisliikidest: • Liiklusohutuse parandamine: sealhulgas liiklusohutus tunnelites, ohustatud eluslooduse ja vähekaitstud kasutajate kaitse; • Jätkusuutlikkus: õhukvaliteedi parandamine, linnalise liikumiskeskkonna uued vormid, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, kliimariskide ennetamine, energiatõhusus, müra vähendamine; • Digiüleminek: sildade ja tunnelite seiresüsteemide rakendamine, kasutades suurandmete analüüsi ja asjade internetti; tee digiteerimine seireks ja hoolduseks • Intelligentsete transpordisüsteemide rakendamine bussi-VAO sõiduradadel • Gibraltari väina püsiühenduse esialgse projekti ajakohastamine
91	C6.I2	Eesmärk	Digiteerimismeetmed: täidetud lepingud	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud või muud juriidilised dokumendid on täidetud				4. kv	2025	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et täidetud on 40 digiteerimismeetmetega seotud lepingut või muud õigusakti.
92	C6.I2	Eesmärk	TEN-T võrk, välja arvatud koridorid: täidetud lepingud	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud või muud juriidilised dokumendid on täidetud				2. kv	2026	Haldusasutuse kinnitus selle kohta, et lepingud või muud õiguslikud vahendid või nende vastavad osad, mis on seotud ühe või mitme sihi 88 punktis a määratletud sekkumisega ja mis hõlmavad 900 kilomeetrit TEN-T raudteevõrgus, välja arvatud koridorid, on täidetud.
93	C6.I2	Eesmärk	Lennuliikluse korraldamine: täidetud lepingud	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et täidetud on 35 lennuliikluse korraldamisega seotud lepingut.
94	C6.I2	Eesmärk	Riiklik teedevõrk: täidetud lepingud	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud või muud juriidilised dokumendid on täidetud				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et täidetud on 92 lepingut või muud õiguslikku vahendit, mis on seotud ühe või mitme eesmärgi 88 punktis b määratletud sekkumisliigiga. Tööd on tehtud 70 tunnelis.
95	C6.I3	Siht	T1. ühendvedude ja logistika infrastruktuuri parandamiseks sõlmitud lepingute või muude õigusaktide arv	–	Leping või muu õiguslik vahend	0	66	4. kv	2022	Sõlmitud on vähemalt 66 lepingut või muud õigusakti, sealhulgas sekkumised ühendvedude ja logistika infrastruktuuri parandamiseks. Sekkumised kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest valdkondadest: a) strateegiliste ühendveo- ja logistikaterminalide arendamine ja ajakohastamine ühes või mitmes järgmises kohas: • Vicálvaro Madridis; • La Llagosta Barcelonas • San Luis Valencias • Júndiz Álavas. • Can Tunise (Barcelona) logistikarajatis • Orduña terminal (Biskaia) • Logistikarajatis Lezos (Gipuzkoa) • Muriedas (Santander) • Escombrerase terminal (Murcia); b) manöövrite ehitamine või laiendamine vähemalt 750 meetri pikkuseks; c) parandada juurdepääsu raudteele A Coruña sadamasse ja Castellóni sadamasse; d) parandada juurdepääsu Algecirase sadamale; ning e) parem juurdepääsetavus ja jätkusuutlikkus sadamates, sealhulgas: • Juurdepääsetavus: raudteele juurdepääsu tööd, sealhulgas remondi- ja uuendustööd, samuti uus juurdepääs sadamate siseliiklusele ja selle parandamine, kohandades taristut, mis jätkab oma välismaist maismaaühendust. • Jätkusuutlikkus: sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide piisavus; õhukvaliteedi parandamise kavad; tõhusamate energiavõrkude paigaldamine; fotogalvaanilised päikeseenergiaseadmed; valgustusvõrkude renoveerimine ja LED-tehnoloogia paigaldamine; energiatarbimise juhtimise süsteemid; töötlemissüsteemide uuendamine.
97	C6.I3	Eesmärk	Ühendveo- ja logistikaterminalid, sadamad või 750-meetrised haruteed: täidetud lepingud	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud või muud juriidilised dokumendid on täidetud				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et ühe või mitme eesmärgis 95 määratletud sekkumisliigiga seotud lepingud või muud õiguslikud vahendid või nende vastavad osad kogusummas 877,1 miljonit eurot on täidetud.
99	C6.I4	Eesmärk	Kestliku ja digitaalse transpordi programmi toetamine.	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja ametlike resolutsioonide vastuvõtmine				4. kv	2022	800 000 000 euro suurune toetus säästva ja digitaalse transpordi toetusprogrammi raames järgmiste meetmete kaudu: a) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ministri määrus(t)e, millega kehtestatakse säästva kaubaveo toetuskava, mis põhineb ECO-INCENTIVESil raudtee- ja merenduseesmärkidel; b) kuninglikus dekreedis sätestatud ülekandeid heaks kiitvad ametlikud resolutsioonid, millega eraldatakse rahaliste vahendite ülekandmine autonoomsetele piirkondadele, et anda toetusi projektidele, mis on seotud reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimisega piirkondlikul ja kohalikul tasandil; c) ametlikud resolutsioonid, millega kiidetakse heaks transpordi, liikuvuse ja linnade tegevuskava riigisekretariaadi resolutsioonis kehtestatud ülekanded rahaliste vahendite ülekandmise kohta autonoomsetele piirkondadele, et sõlmida lepinguid või muid õiguslikke vahendeid reisijate- ja kaubaveoteenuste digitaliseerimise projektide jaoks piirkondlikul ja kohalikul tasandil; ning d) transpordi, liikuvuse ja linnade tegevuskava riigisekretariaadi resolutsioon projektide sõlmimise kohta järgmiste meetmete jaoks: Tegevussuund 1. Koostalitlusvõime raudtee-kaubaveos 1. Rongisisesed Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemid (ERTMS) 2. Meetmed raudtee koostalitlusvõime takistuste kõrvaldamiseks kooskõlas KTKdega. 3. Vedurite muutuva rööpmelaiusega telje innovatsioon ja arendamine. Tegevussuund 2. Ühendvedude edendamine 4. Veoste ja ühendvedude raudtee-maanteeterminalide ja nende maismaaühenduste ehitamine, kohandamine või ajakohastamine; Tegevussuund 3. Raudtee-kaubaveoseadmete moderniseerimine 5. Meetmed, millega toetatakse raudtee-kaubaveo vagunite uuendamist või ajakohastamist, sealhulgas raudtee-kiirteede teenuste loomist. 6. Meetmed, millega toetatakse raudteetraktorite seadmete renoveerimist või kohandamist muu materjaliga, kasutades alternatiivkütuseid (vesinik või elekter). Tegevussuund 4. Ohutu, kestlik ja ühendatud maanteetransport 7. Tarbesõidukite turvaliste parkimisalade ehitamine ja ajakohastamine ning teabeteenuste osutamine (delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013). 8. Maanteesektori intelligentsed transporditeenused tasuliste kiirteede kontsessioonides ning muudes liiklusohutuse ja kaitse teenustes. 9. Meetmed, millega toetatakse raskeveokite alternatiivkütuste tankimistaristu kasutuselevõttu teedevõrgus 10. Meetmed, millega toetatakse vahendite ja masinate uuendamist või kohandamist, et saavutada kestlik kõnnitee: väiksem CO2 jalajälg ja helivähendajad Tegevussuund 5. Mere- ja õhutranspordi jätkusuutlikkus 11. Alternatiivkütuste kasutuselevõtu toetamine sadamates ja lennujaamades. 12. Alternatiivsete tõuketehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine merendussektoris. Tegevussuund 6. Transpordi digiteerimine 13. Projektid reisijate- ja kaubaveoteenuste digiteerimiseks riiklikul tasandil. 9. ja 11. meetme puhul peavad valikukriteeriumid vastama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), tagades, et taristu on ehitamise ajal taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside transpordiks kasutatav.
101	C6.I4	Eesmärk	Säästva ja digitaalse transpordiga seotud meetmed	Lepingute sõlmimise otsused, administratsioonipoolne kontroll, heakskiitmistunnistused, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist, auditiaruanded				2. kv	2026	Seoses vahe-eesmärgis 99 määratletud punktiga a: administratsiooni kinnitus võetud meetmete kohta kogusummas 104,8 miljonit eurot, mis on seotud kogunenud ECO-INCENTIVESi toetuste andmisega raudtee- ja merenduseesmärkidel. Vahe-eesmärgis 99 määratletud alapunkti b puhul kontrollib administratsioon dokumente, mis tõendavad toetusmakseid, mis on seotud reisijate- ja kaubaveoteenuste digitaliseerimisega piirkondlikul ja kohalikul tasandil kogusummas 8,4 miljonit eurot. Seoses vahe-eesmärgi 99 kirjelduses määratletud punktiga c haldusasutuse kinnitus selle kohta, et on täidetud 53 lepingut või muud õigusakti või nende vastavaid osi, mis on seotud reisijate- ja kaubaveoteenuste digitaliseerimisega piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seoses vahe-eesmärgi 99 kirjelduses määratletud punktiga d esitatakse 47 auditiaruannet, milles kinnitatakse, et ühe või mitme vahe-eesmärgis 99 osutatud tegevussuuna meetmed on ellu viidud.

F.3. Laenutoetuseks tehtavate investeeringute kirjeldus

Reform 3 (C6.R3) – riikliku kiirteede võrgustiku energiatõhususe strateegia

Reformi eesmärk on avaldada energiatõhususe strateegia riiklikus teedevõrgus ja kehtestada meetmed, mille eesmärk on parandada riikliku teedevõrgu energiatõhusust.

Käesolev strateegia hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)riikliku teedevõrgu energiavarustuse analüüs;

b)riikliku teedevõrgu hetkeolukorra analüüs selle valgustuse ja võimalike lahenduste põhjendatuse kohta;

c)riiklikus teedevõrgus võetavate meetmete või tegevuste loetelu; ning

d)teedevõrgu valgustussüsteemi vajalike meetmete või tegevuste investeerimis- ja rahastamiskava koos nende rakendamise ajakavaga.

Strateegia avaldatakse 2024. aasta esimeses kvartalis.

F.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtekuupäev on 1. veebruar, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L15	C6.R3	Eesmärk	Energiatõhususe strateegia	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				1. kv	2024	Riikliku teedevõrgu energiatõhususe strateegia heakskiitmise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas, mis hõlmab meetme kirjeldusele vastavaid elemente.

G. KOMPONENT 07. Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt ja integreerimine

Hispaania riiklikus energia- ja kliimakavas aastateks 2021–2030 nähakse ette taastuvenergia kasutamise märkimisväärne kasv Hispaanias, jõudes 2030. aastal 74 %ni elektrisektoris ja 42 %-ni lõppkasutuses. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk suurendada taastuvenergia kasutamist järgmiste elementide abil:

a)selge ja prognoositava õigusraamistiku väljatöötamine, mis soodustab investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse;

b)tööstuse väärtusahela loomine ja konsolideerimine taastuvate energiaallikate valdkonnas;

c)taastuvate tootmistehnoloogiate uuenduslike allikate toetamine, sealhulgas nende integreerimine lõppkasutusse; ning

d)keskkonnasäästlike oskuste arendamine.

Lisaks on selle komponendi konkreetne eesmärk edendada taastuvenergia kasutuselevõttu Hispaania saartel ning kodanike osalemist taastuvenergiakogukondade kaudu.

Komponent on seotud innovatsiooni ja energiatõhususse tehtavate investeeringute edendamisega (riigipõhine soovitus nr 3 2019). Samuti edendatakse sellega avaliku ja erasektori investeeringuid ning rohepööret (riigipõhine soovitus 3 2020).

G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C7.R1) – taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistik

Selle meetme eesmärk on tugevdada taastuvenergia tootmise edendamise õigusraamistikku, et suurendada kindlust ja soodustada erainvesteeringuid taastuvenergiasse, kõrvaldada takistused taastuvate energiaallikate kasutuselevõtult ning parandada nende integreerimist keskkonda, elektrisüsteemi ja eri sektoritesse.

Meede hõlmab mitmeid õiguslikke ja regulatiivseid etappe, sealhulgas:

-2020. aasta juunis võeti vastu kuninglik dekreetseadus nr 23/2020, millega luuakse uus taastuvenergia tootmise enampakkumissüsteem ja parandatakse taastuvenergia tootmise elektrivõrgule juurdepääsu mehhanismi;

-2020. aasta novembris võeti vastu kuninglik dekreet 960/2020, mis suurendab taastuvenergia tootmisest saadava tulu prognoositavust uutel enampakkumistel;

-2020. aasta detsembris vastu võetud kuninglik dekreet nr 1183/2020, millega reguleeritakse taastuvenergia tootmisele juurdepääsu ja sellega liitumise tingimusi kooskõlas kuningliku dekreetseadusega nr 23/2020; ning

-Kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seadus, mis on kavas vastu võtta 2021. aasta esimesel poolel ning millega kehtestatakse 2030. aasta taastuvenergia eesmärgid ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärk (sealhulgas 100 % taastuvelektrisüsteem). See seadus sisaldab ka elemente, mis on asjakohased kava muude komponentide puhul (nt haldustõkete vähendamine ja nõuded avalike laadimispunktide paigaldamiseks).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 2 (C7.R2) – riiklik omatarbimise strateegia

Selle meetme eesmärk on edendada omatarbimist kui taastuvenergia tootmise alternatiivset vormi, seada selles valdkonnas eesmärgid aastateks 2021–2030 ning teha kindlaks ja töötada välja meetmed nende kasutuselevõtu peamiste takistuste leevendamiseks. Omatarbimine aitab kaasa taastuvenergia tootmise integreerimisele hoonetes ja linnakeskkonnas ning suurendab kohalikku tööhõivet.

Meede hõlmab riikliku omatarbimise strateegia vastuvõtmist Hispaania valitsuse poolt 2021. aasta teisel poolel, et vähendada omatarbimist takistavaid haldustõkkeid. Strateegias analüüsitakse praegust ja võimalikku olukorda Hispaanias ning määratakse kindlaks meetmed, mille eesmärk on: a) haldusasutuste tegevuse parem koordineerimine; b) teabe levitamine tarbijatele ja teadlikkuse suurendamine; c) omatarbimise kasutuselevõtuga seotud olemasolevate asjakohaste oskuste ja täiendkoolitusvõimaluste kindlakstegemine.

Meetmes käsitletakse riikliku omatarbimise strateegia põhielementide rakendamist, sealhulgas suuniste avaldamist selle kohta, kuidas edendada omatarbimist, ning vajalike oskuste parandamisele suunatud koolituste läbimist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 3 (C7.R3) – energiakogukondade arendamine

Selle meetme eesmärk on arendada energiakogukondi, et suurendada kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade kaudu. See meede seisneb energiaga seotud katseprojektide või energiakogukondade büroode toetamises.

Reform 4 (C7.R4) – taastuvenergia innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu raamistik

See meede tugevdab mitmete taastuvate energiaallikate innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu raamistikku ning aitab saavutada eesmärki, et taastuvenergiaallikate osakaal energianõudluses oleks 100 %. Käesoleva meetmega hõlmatud taastuvad energiaallikad hõlmavad avamere tuuleenergiat ja biogaasi. Meede hõlbustab ka teadus- ja arendustegevust taastuvenergia tehnoloogiate valdkonnas.

Meede hõlmab avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava avaldamist. Tegevuskava eesmärk on vähendada haldustõkkeid selle taastuvenergiaallika arendamisel. Tegevuskava eesmärk on eelkõige: a) edendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni paindlikuma õigusraamistiku ning uute prototüüpide tehnoloogiakeskuste ja katseplatvormide tugevdamise kaudu; b) teha kindlaks võimalused ja koostoime peamiste tööstussektoritega; c) töötada välja asjakohane õigusraamistik Hispaanias kasutuselevõtuks (eelkõige ujuvtehnoloogia puhul); ning d) määrata kindlaks meetmed keskkonnamõju vähendamiseks (püüeldes samal ajal lihtsustada haldusmenetlusi). Meetmega rakendatakse tegevuskavas kindlaks määratud peamisi reguleerivaid meetmeid, et edendada avamere tuuleparke, edendada teadus- ja arendustegevust ning toetada ujuvtehnoloogiate kasutuselevõttu.

Selle meetme teine element on biogaasi tegevuskava avaldamine, milles analüüsitakse asjakohaseid regulatiivseid ja valdkondlikke vahendeid biogaasi edendamiseks, keskendudes selle energiaallika tõhusale kasutamisele (nt agrotööstuslikes rakendustes ja raskeveokites, kus elektrifitseerimine ei ole veel alternatiiv). Reformi selles osas käsitletakse biogaasi tegevuskava põhimeetmete rakendamist, sealhulgas järgmist: a) taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatiste süsteemi loomine, mille eesmärk on soodustada investeeringuid biogaasi ning vähendada CO2 heidet sellistes sektorites nagu tööstus ja transport; b) vahendi väljatöötamine, et arvutada biogaasi panus CO2 heite vähendamisse; ning c) teostatavuse eeluuringud biogaasi tootmisrajatiste rakendamise edendamiseks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C7.I1) – Taastuvenergia arendamine ja salvestamine

Meetme eesmärk on edendada taastuvenergia arendamist ja salvestamist. Meede hõlmab investeeringuid taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsusesse.

Investeering 2 (C7.I2) – säästev energia saartel

Meetme eesmärk on suurendada säästvat energiat Hispaania saartel (Kanaari ja Baleaari saared) ning eelkõige toetada projekte taastuvenergia kasutuselevõtuks ja integreerimiseks saartele ja poolsaarevälistesse süsteemidesse.

Meede koosneb meetmetest, millega toetatakse saartel energiasüsteemi ümberkujundamist ja täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust.

G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
102	C7.R1	Eesmärk	Kuningliku dekreetseaduse nr 23/2020 (energiameetmed) jõustumine	Jõustumisega seotud kuningliku dekreetseaduse nr 23/2020 säte				4. kv	2020	Kuningliku dekreetseadusega nr 23/2020 kiidetakse heaks energiameetmed, mille eesmärk on kehtestada uue enampakkumiskava õiguslik alus, määratleda energiasektori uued osalejad, nagu sõltumatud energiavahendajad ja taastuvenergiakogukonnad, ning aidata ratsionaliseerida juurdepääsu- ja ühenduslube.
103	C7.R1	Eesmärk	Kuningliku dekreedi 960/2020 (taastuvenergia majanduskord) jõustumine	Säte kuninglikus dekreedis 960/2020 jõustumise kohta				4. kv	2020	Kuninglik dekreet 960/2020 reguleerib taastuvenergia majanduskorda
104	C7.R1	Eesmärk	Kuningliku dekreedi nr 1183/2020 (taastuvate energiaallikate ühendamine elektrivõrku) jõustumine	Säte kuninglikus dekreedis 1183/2020 jõustumise kohta				4. kv	2020	Kuninglik dekreet nr 1183/2020 reguleerib hübridiseerimist ning taastuvatele energiaallikatele juurdepääsu ja elektrivõrguga ühendamist.
105	C7.R1	Eesmärk	Kliimamuutusi ja energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva seaduse jõustumine	Kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seaduse jõustumise säte				2. kv	2021	Kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seadusega nähakse ette alternatiivne regulatiivne stabiilsus taastuvate energiaallikate arendamiseks, väiksemad haldustõkked ja miinimumnõuded üldkasutatavate laadimispunktide kasutuselevõtuks.
106	C7.R1	Siht	Taastuvenergia täiendav tootmisvõimsus	–	Arv (MW)	0	6 000	2. kv	2023	Taastuvenergia kumulatiivne täiendav tootmisvõimsus, mida toetatakse reformiga C7.R1 hõlmatud uue toetava õigusraamistiku alusel (sealhulgas direktiiviga 960/2020 kehtestatud enampakkumismehhanism, uus määrus juurdepääsu- ja liitumislubade ning hübridiseerimise kohta): antud vähemalt 6 000 MW
107	C7.R1	Siht	Hispaanias paigaldatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus	–	Arv (MW)	0	6 000	2. kv	2023	Hispaanias ajavahemikul 2020 1. kvartal kuni 2023 4. kvartal paigaldatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus reformiga C7.R1 hõlmatud uue toetava õigusraamistiku alusel (sealhulgas direktiiviga 960/2020 kehtestatud enampakkumismehhanism, uus määrus juurdepääsu- ja liitumislubade ning hübriidimise kohta): ehitatud vähemalt 6 000 MW Tegevuskorra täiendavad spetsifikatsioonid: Kuninglik dekreet 413/2014 reguleerib ammendavalt taastuvenergia tootmise ametlikku registrit (RAIPREE). Kuningliku dekreedi artiklis 37 on sätestatud, et kõik kuningliku dekreedi kohaldamisalasse kuuluvad rajatised tuleb kanda RAIPREEsse. Kuningliku dekreedi artiklis 40 on sätestatud, et RAIPREEsse kandmiseks peab rajatisel olema lõplik kasutusluba.
108	C7.R2	Eesmärk	Riiklik omatarbimise strateegia	Avaldamine veebilehel				4. kv	2021	Ministrite nõukogu poolt riikliku omatarbimise strateegia vastuvõtmine ja avaldamine valitsuse veebisaidil, et vähendada omatarbimist takistavaid haldustõkkeid.
109	C7.R2	Eesmärk	Riikliku omatarbimise strateegia meetmete lõpuleviimine	Tulemuste avaldamine veebilehel				2. kv	2023	Riikliku omatarbimise strateegia põhimeetmete lõpuleviimine, sealhulgas: ökoloogilise ülemineku ministeeriumi veebisaidil avaldatud tehnilised suunised ja kohalikele omavalitsustele mõeldud suunised selle kohta, kuidas edendada omatarbimist, ning koolituste läbimine, mis on tehtud selleks, et parandada vajalikke tehnilisi oskusi taastuvate energiaallikate omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise valdkonnas vähemalt 500 spetsialisti jaoks.
110	C7.R3	Eesmärk	Energiakogukondade katseprojekt	Avaldamine veebilehel				2. kv	2022	Esimese katseprojekti andmine energiakogukondadele pakkumiskutsete alusel, et näidata selle mudeli elujõulisust.
111	C7.R3	Siht	Energiaga seotud katseprojektid või kontorid energiakogukondadele	–	Arv	0	37	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad lõpparuanded, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist toetuste puhul, mis on seotud kokku 37 energiakogukondade projekti või bürooga.
112	C7.R4	Eesmärk	Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava	Avaldamine veebilehel				4. kv	2021	Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava avaldamine, et vähendada haldustõkkeid selle taastuvenergiaallika arendamisel
113	C7.R4	Eesmärk	Meretuule- ja muu mereenergia kaardil kindlaks määratud reguleerivate meetmete jõustumine	Jõustuvate reguleerivate meetmete sätted				2. kv	2023	Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia kaardil kindlaks määratud peamiste reguleerivate meetmete jõustumine, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning toetada ujuvtehnoloogiate kasutuselevõttu. Need põhimeetmed hõlmavad järgmist: mereala ruumilise planeerimise kavade lõplik heakskiitmine, võrgu planeerimise ja avamerestrateegia parem koordineerimine ning õigusraamistiku ajakohastamine.
114	C7.R4	Eesmärk	Biogaasi käsitlevas tegevuskavas kindlaks määratud meetmete lõpuleviimine	Avaldamine veebilehel				2. kv	2023	Biogaasi tegevuskavas kindlaks määratud põhimeetmete lõpuleviimine, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatiste kava kehtestamine, et parandada biogaasi konkurentsivõimet ja soodustada investeeringuid biogaasi tootmisse, tagades kiirema CO2 heite vähendamise sellistes sektorites nagu tööstus ja transport.
115	C7.I1	Eesmärk	Innovaatilise või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse investeerimistoetuse pakkumismenetlus	ELTs avaldamise kuupäev				2. kv	2022	Innovaatilise või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse investeerimistoetuse esimese hanke avaldamine ELTs
116	C7.I1	Eesmärk	Mere taastuvenergia taristu uued projektid, tehnoloogiad või paigaldised	Toetuse andmise otsus/investeerimisasutuse otsus				2. kv	2023	Vähemalt kuus arendustööd, millega edendatakse uusi projekte, tehnoloogiaid või mere taastuvenergia taristu rajatisi. Need kuus arendust peaksid aitama kaasa mere taastuvenergia projektide rakendamisele Hispaanias. Arengusuunad võivad hõlmata VKEsid, kes tegelevad mere taastuvenergiaga ja saavad toetusi, laene või omakapitaliinvesteeringuid, osalevad kommertskasutusele eelnevates riigihangetes, samuti toetusi, mida antakse otse taastuvenergiaprojektidele või mere taastuvenergia prototüübile uue tehnoloogia tootmiseks või kasutuselevõtuks.
117	C7.I1	Siht	Taastuvenergia tootmise ja salvestamise täiendav võimsus	–	Arv (MW)	0	2 811	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse sõlmitud tegevuste lõpuleviimist toetuste puhul, mis on seotud taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsuse paigaldamisega, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsuse paigaldamisega seotud lepingud või kokkulepped või nende osad on täidetud kumulatiivses kogusummas 2 811 MW.
118	C7.I2	Eesmärk	Saarte puhta energia ja arukate projektide büroo	Avaldamine veebilehel				2. kv	2023	Saarte puhta energia ja arukate projektide büroo loomine, et hallata taaste- ja vastupidavusrahastu toetusprogramme. Büroo koordineerib saarte energiasüsteemi ümberkujundamise dünameerimist ja arendamist.
119	C7.I2	Siht	Meetmed energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks saartel	–	Arv	0	430	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse eraldatud meetmete lõpuleviimist seoses toetustega, mis on seotud energiasüsteemi ümberkujundamisega saartel, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et saartel on täidetud energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud lepingud või kokkulepped või nende osad, kokku 430 meetme kohta.
120	C7.I2	Siht	Täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus saartel	–	Arv (MW)	0	128	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse sõlmitud tegevuste lõpuleviimist toetuste puhul, mis on seotud taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamisega saartele, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et saartel on täidetud taastuvenergia tootmisvõimsuse paigaldamisega seotud lepingud või kokkulepped või nende osad, mille kumulatiivne kogusumma on 128 MW.

H. KOMPONENT 8. Elektritaristu, arukad võrgud ning paindlikkuse ja salvestamise kasutuselevõtt

Hispaania riikliku energia- ja kliimakava eesmärk on saavutada 2030. aastaks taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 42 %. Üha suurema hulga taastuvelektri tootmise integreerimine (eeldatavasti jõuab 2030. aastaks 74 % nõudlusest ja 2050. aastaks 100 %-ni) nõuab mitmeid täiendavaid investeeringuid võrgu digitaliseerimisse, salvestamisse ja nõudluse juhtimisse. Eelkõige tähendab taastuvenergia tehnoloogiate vahekord ja osaline prognoositavus seda, et energia salvestamisel on oluline roll süsteemi paindlikkuse tagamisel ja võrgu stabiilsuse tagamisel.

Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava sellel komponendil järgmised eesmärgid:

a)Töötada välja paindlikum, detsentraliseeritum ja dünaamilisem energiasüsteem, mis suudab tõhusalt ja ohutult vastu võtta suurema taastuvenergia tootmise taseme;

b)Uute uuenduslike ärimudelite väljatöötamine; ning

c)Uute osalejate kaasamine elektrisüsteemi (lisaks hoidlate käitajatele ja agregaatoritele ka tootjad, tarnijad ja tarbijad) ning paindlikum õigusraamistik, mis suudab kohaneda uute vajadustega regulatsiooni testkeskkondade kaudu.

Rahastamisvahendiga edendatakse investeeringuid innovatsiooni ja energiatõhususse ning soodustatakse innovatsiooni soodustavate tõhusate poliitikameetmete vastuvõtmist (riigipõhine soovitus nr 3 2019). Samuti edendatakse sellega avaliku ja erasektori investeeringuid ning rohepööret (riigipõhine soovitus 3 2020).

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C8.R1) – taastuvate energiaallikate energiasüsteemi lõimimise võimaldav raamistik: võrgud, salvestamine ja infrastruktuur

Selle meetme eesmärk on võimaldada läbipaistvat ja stabiilset õigusraamistikku, mis loob kindluse ja võimaldab taastuvate energiaallikate suuremat integreerimist energiasüsteemi investeeringute kaudu võrkudesse, salvestusse ja taristusse.

Reform hõlmab pikaajalist CO2 heite vähendamise strateegiat aastaks 2050 („ELP 2050“). Strateegia eesmärk on luua alus strateegilisele ja reguleerivale raamistikule taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks paindlikusse ja arukasse energiasüsteemi. ELP 2050 eesmärgid on muu hulgas järgmised: a) kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90 % võrreldes 1990. aastaga (kliimaneutraalsus); b) 97 % taastuvenergia osakaalu saavutamine lõppenergia tarbimises; ning c) 100 % taastuvelektri süsteem.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 2 (C8.R2) – energia salvestamise strateegia ja energia salvestamise kasutuselevõttu käsitleva õigusraamistiku kohandamine

Selle meetme eesmärk on töötada välja, kiita heaks ja võtta kasutusele reguleeriv ja strateegiline raamistik energia salvestamise edendamiseks. Reformiga luuakse vajalik raamistik C8.I1 ja C8.I3 alusel kavandatud investeeringuteks, mis on seotud vastavalt energia salvestamise kasutuselevõtuga ja uute ärimudelitega energiasüsteemi ümberkujundamisel.

Reform hõlmab energia salvestamise strateegia heakskiitmist Hispaania valitsuse poolt. Strateegia eesmärk on tagada 2030. aastaks 20 GW ja 2050. aastaks 30 GW energia salvestamine.

Reform hõlmab kolme õigusakti ja õigustloovat akti: i) kuninglik dekreet nr 1183/2020, millega reguleeritakse hoidlate juurdepääsu võrgule; ii) Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia ringkiri 1/2021, millega kehtestatakse elektritootmisrajatiste põhi- ja jaotusvõrkudele juurdepääsu ja nendega ühendamise metoodika ja tingimused; iii) 10. detsembri 2020. aasta Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia resolutsioon, millega reguleeritakse energiasalvestusseadmete osalemist abiteenuste osutamises.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 3 (C8.R3) – Paindlikuma energiasüsteemi õigusraamistik

Selle meetme eesmärk on lõimida paindlikkus ja tarbimiskaja energiasüsteemi õigusraamistikku.

Reform seisneb kolme reguleeriva meetme vastuvõtmises.

Reform 4 (C8.R4) – regulatiivsed testkeskkonnad või katsestendid

Selle meetme eesmärk on töötada riiklikus õigusraamistikus välja regulatiivsed katsestendid, mis võimaldavad võtta kasutusele uusi tooteid või tehnoloogilisi lahendusi, erandeid või regulatiivseid kaitsemeetmeid, et hõlbustada teadusuuringuid ja innovatsiooni energiasektoris. Reform on otseselt seotud reformiga C8.R3 ja investeeringuga C8.I3.

Reguleeritud testimiskeskkonnad võimaldavad tööstusel katsetada paindlikkuse, tarbimiskaja ja energia salvestamisega seotud uusi tehnoloogiaid, süsteeme ja teenuseid turvalises keskkonnas, kus huvitatud isikud saavad kogeda uuenduslikke lahendusi, ilma et nende suhtes kohaldataks ennetavaid regulatiivseid nõudeid. Lisaks nähakse testkeskkondades ette kahesuunaline regulatiivne dialoog administratsiooni ja reguleeriva asutuse vahel, mis kiirendab ja hõlbustab kehtivate eeskirjade läbivaatamist ning kohandab neid uute agentide turuletulekuga. See peaks hõlbustama tehnoloogiliste idufirmade loomist, andes neile võimaluse katsetada oma ärimudeleid.

Reformi käigus võetakse vastu kuninglik dekreet regulatsiooni testkeskkondade arendamise kohta, et võimaldada uute katseprojektide väljatöötamist eesmärgiga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 2 (C8.I2) – võrkude digitaliseerimine

Meetme eesmärk on toetada elektrijaotuse digitaliseerimist.

Meede seisneb elektrijaotusettevõtjate selliste investeeringute toetamises, mis on seotud jaotusvõrkude digitaliseerimisega.

H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
121	C8.R1	Eesmärk	Pikaajalise CO2 heite vähendamise strateegia („ELP2050“) heakskiitmine.	Heakskiitmine ministrite nõukogus				1. kv	2021	Pikaajalise CO2 heite vähendamise strateegia („ELP2050“) heakskiitmine. ELP50 alusel määratakse kindlaks strateegiline ja reguleeriv raamistik taastuvenergia tõhusaks integreerimiseks paindlikusse ja arukasse energiasüsteemi, mida tuleb lugeda riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud laiema lähenemisviisi kontekstis.
122	C8.R2	Eesmärk	Energia salvestamise lahenduse väljatöötamist edendavate planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide jõustumine.	Jõustuvate õigus- ja haldusnormide sätted				2. kv	2021	Järgmiste planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide vastuvõtmine ja jõustumine, et edendada energiasalvestuslahenduste väljatöötamist: a) energia salvestamise strateegia heakskiitmine ministrite nõukogus eesmärgiga edendada energia salvestamise kasutuselevõttu 66 konkreetse meetme abil, mis on rühmitatud strateegias sisalduvasse kümnesse tegevussuunda. Eesmärk on tagada 20 GW energia salvestamine 2030. aastaks ja 30 GW 2050. aastaks; b) kuningliku dekreedi nr 1183/2020 avaldamine ELTs, et reguleerida hoidlate juurdepääsu võrgule. c) Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia avaldatud ringkirja nr 1/2021, et kehtestada metoodika ja tingimused elektritootmisrajatiste põhi- ja jaotusvõrkudele juurdepääsuks ja nendega ühendamiseks. d) 10. detsembri 2020. aasta resolutsiooni avaldamine ELTs, millega reguleeritakse energiasalvestusseadmete osalemist abiteenuste osutamises
123	C8.R3	Eesmärk	Reguleerivate meetmete jõustumine	Jõustuvate õigus- ja haldusnormide sätted				4. kv	2025	a) jõustub Comisión Nacional de los Mercados y la Competencia 10. detsembri 2020. aasta resolutsioon, millega kiidetakse heaks süsteemi töökorra kohandamine tasakaalutingimustega. b) kuningliku dekreedi jõustumine, millega kiidetakse heaks elektrienergia tarnimise ja lepingute sõlmimise üldeeskiri ning kehtestatakse elektrienergia turustamise, agregeerimise ja tarbijakaitse tingimused c) jõustub RDL23/2020, mis hõlmab sõltumatu agregaatori staatuse loomist
124	C8.R4	Eesmärk	Jõustuvad meetmed regulatsiooni testkeskkondade edendamiseks, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.	Kuninga dekreedi jõustumise sätted				2. kv	2022	Avaldada ja jõustada kuninglik dekreet regulatsiooni testkeskkondade arendamise kohta, et võimaldada uute katseprojektide väljatöötamist eesmärgiga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris. Õigusaktid võimaldavad tööstusel katsetada uusi paindlikkuse, tarbimiskaja ja energia salvestamisega seotud tehnoloogiaid, süsteeme ja teenuseid ohutus ja soodsas ruumis, kus huvitatud isikud võivad kogeda uuenduslikke lahendusi, ilma et nende suhtes kohaldataks kehtivaid regulatiivseid nõudeid. Lisaks loob see kahesuunalist regulatiivset dialoogi administratsiooni ja reguleeriva asutuse vahel, mis kiirendab ja hõlbustab kehtivate eeskirjade läbivaatamist ning on piisav uute agentide turule sisenemiseks, soodustades tehnoloogiliste idufirmade loomist, andes neile võimaluse katsetada oma ärimudeleid.
127	C8.I2	Siht	Digiteerimisprojektide üleandmine elektrijaotusettevõtjatele	–	Arv	0	161	2. kv	2026	Jaotusettevõtetele anti vähemalt 161 digiteerimisprojekti.

I. KOMPONENT 9. Saastevaba vesinik

Hispaania riikliku energia- ja kliimakava (2021–2030) eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 23 %. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 9 peamine eesmärk arendada taastuvenergia vesinikutehnoloogiat:

a.Energia salvestamise vahendina, et hallata elektri pakkumise ja nõudluse erinevusi, tagades elektrisüsteemi paindlikkuse;

b.Edendades nende arendamist ja konsolideerimist tööstuse väärtusahelas, võttes arvesse, et need tehnoloogiad ei ole praegu turutingimustel kasutamiseks valmis;

c.Toetades nende integreerimist lõppkasutusse, sealhulgas fossiilkütustel põhineva vesiniku asendamist tööstuses; ning

d.Arendades keskkonnahoidlikke oskusi.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi edendada investeeringuid innovatsiooni ja energiatõhususse (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning edendada rohepööret (riigipõhine soovitus 3 2020).

See komponent on osa Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponentide nr 1 ja 6 (vesiniku kasutamine liikuvuse ja transpordi eesmärgil), komponendi nr 7 (taastuvenergia tootmine) ja komponendi nr 8 (salvestamine ja arukad võrgud) aluseks olevast taastuvenergiastrateegiast.

I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C9.R1) – vesiniku tegevuskava

Selle meetmega luuakse raamistik taastuvallikatest toodetud vesiniku arendamiseks Hispaanias (edaspidi „vesiniku tegevuskava“). Selleks määratakse kindlaks eesmärgid, mis tuleb 2030. aastaks saavutada seoses installeeritud võimsusega sektorite (tööstus ja transport) kaupa. Ministrite nõukogu kiitis vesiniku tegevuskava heaks 2020. aasta oktoobris. Meetmega luuakse ka konkreetne vahend tegevuskava rakendamise toetamiseks, tagades vesiniku elektrolüüsiseadmete varustamise taastuvenergiaga. Seotud regulatiivmeetmed hõlmavad i) regulatiivse vahendi loomist, mis hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku päritolutagatisi väljastavate riiklike asutuste määramist ja juhtimist; ning ii) regulatiivne mehhanism, milles sätestatakse, kuidas kontrollitakse vesiniku taastuvatest energiaallikatest päritolu.

Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 1 (C9.I1) – toetuskava saastevaba vesiniku tootmiseks, riigi projekt

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa vesiniku tegevuskava rakendamisele neljas tegevussuunas.

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mis hõlmab toetusi taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu toetamiseks. Kava toimimiseks pakutakse toetuste andmise kaudu rahalisi stiimuleid. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on toetuskava eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1 555 000 000 eurot. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE).

Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab Hispaania vastu ühe või mitu õigusakti, millega skeem luuakse ja mis sisaldavad järgmisi elemente:

1.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis sisaldab muu hulgas järgmist:

·Muu hulgas VKEde toetamine, et tugevdada ja tugevdada olemasolevat Hispaania väärtusahelat, tõhustades üht või mitut järgmistest tegevustest: tootmisvõimsus, oskused, konkurentsivõime, teadmus- ja tehnosiire ja/või rahvusvaheline mõõde;

·Toetada tehnoloogilist arengut või prototüüpe (nt elektrolüüsiseadmed, kompressorid, hoiuanumad, kütuseelemendid ja H2-põhised transpordisüsteemid), sealhulgas „esimest tüüpi“, et toetada vesiniku tootmise, jaotamise logistika või tarbimisega seotud uute täiustatud projektide või prototüüpide valideerimist;

·Toetada sekkumisi, mille eesmärk on parandada katserajatisi või rakendada vesiniku tarneahelas peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate või süsteemide, näiteks elektrolüüsiseadmete või kütuseelementide uusi tootmisliine. Need peavad kas: i) parandada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katserajatisi või -laboreid ja/või nendega seotud seadmeid; või ii) parandada uute seadmete (nt tööpingid) rajatisi ja/või hankimist vesiniku ja kütuseelemendiga seotud süsteemide, seadmete või osade tootmiseks.

·Toetus taastuvallikatest toodetud vesiniku klastrite loomiseks, mis hõlmavad suuremahulist tootmist, töötlemist ja tarbimist. Vähemalt ühe sellise klastri eesmärk on integreerida suure võimsusega taastuvallikatest toodetud vesiniku elektrolüüsiseade, mis tarnib vesinikku otse kohalikele tööstustarbijatele. Elektrolüüsiseade hangitakse taastuvelektrist. Saadud toodetud vesinik integreeritakse ettevõtete tööstusprotsessidesse ja tarneahelatesse (sealhulgas ärimudelite kohandamine ja nihutamine fossiilkütustel põhinevast vesiniku tarbimisest), et asendada vähemalt 5 % nende aastasest fossiilkütusepõhisest vesiniku tarbimisest.

·Vesiniku kasutuselevõtu toetamine teedrajavates projektides, mis on klastrist väiksemad. Nendega võetakse taastuvallikatest toodetud vesinik kasutusele väljaspool ühte tööstuskeskust isoleeritud energiasüsteemidele, mis võimaldavad taastuvallikatest toodetud vesiniku lõimimist sellistesse valdkondadesse nagu transport. Need sekkumised hõlmavad eeldatavasti taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist, jaotamist ja tarbimist, laiendades katvust eri sektorites ja Hispaania territooriumi osades.

·Mõned meetme kaudu toetatavad ettevõtted võivad koos teiste liikmesriikide ettevõtetega saada osa üleeuroopalist huvi pakkuvast vesinikuprojektist, tuginedes nõuetekohasele raamistikule, et teha liidus koostööd riiklike väärtusahelate integreerimiseks, et suurendada konkurentsivõimet.

2.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja lõplikesse toetuse andmise otsustesse või kava raames tehtavatesse investeerimisotsustesse lisatavate abisaajate valiku teeb investeerimiskomisjon või tehniline hindamiskomisjon ning need kiidab häälteenamusega heaks valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas IDAE töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Kava alusel tehtud lõplikud lepingu sõlmimise otsused või investeerimisotsused piirduvad investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud toetuse andmise otsuse või investeerimisotsuse heakskiitmisega (ilma muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Juhul kui mõni taotleja osaleb IDAE ja selle konkursi eelarvest ei piisa kõigi saadud taotluste katmiseks, auditeeritakse hindamisprotsessi väliselt, nagu on ette nähtud IDAE kavas „Plan de Mitigación de potenciales Conflictos de Interés en Sociedades Participadas“.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 14 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 15 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 16 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 17 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 18 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

4.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

5.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida kavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

6.Kliimainvesteeringute aruandlusnõuded toetuskava raames 19 .

I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
129	C9.R1	Eesmärk	Vesiniku tegevuskava	Heakskiitmine ministrite nõukogus				4. kv	2020	Vesiniku tegevuskava heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. Vesiniku tegevuskavaga kehtestatakse Hispaania määratletud suunised taastuvallikatest toodetud vesiniku sektori arendamiseks. Selleks määratakse kindlaks eesmärgid, mis tuleb 2030. aastaks saavutada seoses installeeritud võimsuse, tööstuse ja liikuvusega.
130	C9.R1	Eesmärk	Määruse (millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatised) jõustumine	Määruse jõustumisele viitav säte				2. kv	2022	Jõustub määrus, millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, sealhulgas taastuvallikatest toodetud vesiniku riiklik päritolutagatiste süsteem, millega tagatakse 100 % taastuvenergia kasutamine. Reguleeriva õigusaktiga kehtestatav süsteem hõlmab riiklike väljaandvate asutuste määramist ja nende juhtimise vastuvõtmist; ning regulatiivne mehhanism, millega nähakse ette, kuidas kontrollitakse vesiniku taastuvatest energiaallikatest päritolu.
131	C9.I1	Eesmärk	Saastevaba vesiniku toetamise kava: Kava kehtestamine	Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine				2. kv	2023	Sellise(te) õigusakti(de) jõustumine, millega kehtestatakse toetuskava, mille suurus on investeeringu eelarve kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. Enne 2025. aastat toimuvate projektikonkursside puhul võib kava otsustusprotsess koosneda ühehäälselt heaks kiidetud otsustest, mille puhul vähemalt üks hääl on Hispaania valitsusest sõltumatu. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rahastamisvahendite puhul valib toetusesaajad lõpuks välja Euroopa Komisjon üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele omase kontaktide loomise protsessi tulemusena.
132	C9.I1	Siht	Saastevaba vesiniku toetamise kava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (I)	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike rahastamisotsuste avaldamine		0	30 %	2. kv	2023	IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise vähemalt 30 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sealhulgas kaudsed kulud).
135	C9.I1	Eesmärk	Saastevaba vesiniku toetamise kava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike rahastamisotsuste ja üleandmistõendi avaldamine				2. kv	2026	Hispaania kannab abikava jaoks üle vähemalt 1 555 miljonit eurot IDAE-le. IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise 100 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sealhulgas kaudsed kulud).

J. KOMPONENT 10. Õiglane üleminek

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse majanduslikku ja sotsiaalset mõju suletud söekaevandustest ja söeküttel töötavatest/tuumaelektrijaamadest mõjutatud geograafilistes piirkondades, mida on veelgi süvendanud COVID-19 pandeemia ja soojuselektrijaamade sulgemine. Lisaeesmärk on muuta tootmismudelit ja edendada ümberkujundamist, et toetada territooriumide vastupanuvõimelisemat majanduslikku ja sotsiaalset mudelit tulevikuks. Strateegia on koostatud paralleelselt Hispaania õiglase ülemineku fondi territoriaalse kavaga, mille kohaldamisala on laiem, pikem kestus ning strateegilisem keskendumine ettevõtluse arendamisele ja toetamisele.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud tööhõive toetamisega, kasutades selleks töökohtade säilitamise meetmeid, tõhusaid stiimuleid värbamiseks ja oskuste arendamiseks (riigipõhine soovitus 2 2020); edendada rohepööret soodustavaid avaliku ja erasektori investeeringuid (riigipõhine soovitus 3 2020); ning tugevdada koostööd eri valitsustasanditel (riigipõhine soovitus 4 2019).

J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C10.R1) – õiglase ülemineku protokollid

2020. aasta veebruaris kiitis valitsus heaks õiglase ülemineku strateegia, mis on kajastatud riiklikus energia- ja kliimakavas. Käesoleva strateegia ning Hispaania taaste- ja vastupidavuskava raames kehtestatakse selle reformiga 12 õiglase ülemineku protokolli, mis hõlmavad kõiki söekaevanduste ja söeküttel töötavate elektrijaamade sulgemisest mõjutatud piirkondi. Iga õiglase ülemineku protokoll hõlmab vähemalt ühte ala, mida mõjutab söeküttel töötava elektrijaama sulgemine. Protokollid on asjaomaste territooriumide keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse vahendid. Muu hulgas keskendutakse töökohtade säilitamisele ja loomisele, mitmekesistamise ja spetsialiseerumise edendamisele, piirkondade atraktiivsuse suurendamisele rahvastikukao vastu võitlemisel ning maa keskkonna taastamisele. Need protokollid hõlmavad koostööd asjaomaste kohalike osalejatega (avaliku ja erasektori osalejad, sealhulgas ettevõtted, sotsiaalpartnerid, haridussektor, valitsusvälised organisatsioonid jne).

See reform hõlmab ka õiglase ülemineku instituudi loomist. Instituudi eesmärk on teha kindlaks ja võtta vastu meetmed, mis tagavad vähese CO2 heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja territooriumide võrdse kohtlemise, minimeerides negatiivset mõju nende territooriumide tööhõivele ja elanikkonnale ning optimeerides ümberkujundamisprotsessi võimalusi. Instituudi põhiülesanne on edendada tööstuspoliitika kujundamist, teadus- ja arendustegevust, majandustegevuse edendamist, tööhõivet ja kutsealast koolitust.

Meede hõlmab ka sellise nõuandekomisjoni loomist, mis koosneb ministeeriumide esindajatest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest, kes nõustab ja hindab õiglase ülemineku poliitika mõju.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C10.I1) – investeeringud õiglasesse üleminekusse

Meetme eesmärk on investeerida õiglase ülemineku piirkondadesse. Meede hõlmab meetmeid, millega toetatakse keskkonna-, digi- ja taristuprojekte, tööalast konkurentsivõimet, maa taastamist või tööstusrajatiste kohandamist saastevaba vesiniku ja energia salvestamise jaoks.

J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
137	C10.R1	Eesmärk	Õiglase ülemineku fondi instituudi loomine	ELTs avaldamise kuupäev				1. kv	2020	Kuningliku dekreediga 500/2020 õiglase ülemineku fondi instituudi loomine. Instituudi eesmärk on teha kindlaks ja võtta solidaarsusel põhinevad meetmed, mis tagavad vähese CO2 heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja territooriumide võrdse kohtlemise, minimeerivad negatiivset mõju nende territooriumide tööhõivele ja elanikkonnale ning optimeerivad ümberkujundamisprotsessi võimalusi.
138	C10.R1	Siht	Õiglase ülemineku protokollid ja nõuandekomisjon	–	Arv	0	12	2. kv	2023	Pärast osalusprotsessi avaldati õiglase ülemineku veebisaidil 12 õiglase ülemineku protokolli, mis sisaldavad 12 mõjutatud piirkonna kohaliku elanikkonna tööhõive, keskkonna taastamise ning majandusliku ja sotsiaalse arengu kohustusi. Iga õiglase ülemineku protokoll hõlmab vähemalt ühte ala, mida mõjutab söeküttel töötava elektrijaama sulgemine. Ministrite osakondade esindajatest ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest koosneva nõuandekomisjoni loomine, mis annab nõu ja hindab õiglase ülemineku poliitika mõju
139	C10.I1	Eesmärk	Õiglase ülemineku koolitusabiprogramm ja abi andmine õiglase ülemineku piirkondade majandusarenguks	ELTs avaldamise kuupäev				4. kv	2021	Järgmiste dokumentide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas: a) määrus, millega kiidetakse heaks „õiglase ülemineku“ koolitusabiprogrammi reguleeriv raamistik, milles täpsustatakse vähese CO2 heitega majandusele üleminekust mõjutatud töötajate ja inimeste kutsekvalifikatsiooni ja tööturule integreerimise toetuskava; ning b) määrus, millega kehtestatakse õiguslik alus abi andmiseks õiglase ülemineku piirkondade majandusarenguks keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu arendamise kaudu omavalitsustes ja territooriumidel, mis lähevad üle vähese CO2 heitega majandusele. Käesoleva tegevuskorra kohaldamisel käsitatakse jõustumise kvalitatiivse näitajana pädeva asutuse allkirjastatud heakskiitu ja avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil/platvormil. Tegevusvaldkond hõlmab kõiki territooriume, mida energiasüsteemi ümberkujundamine mõjutab; eelkõige need, keda söekaevanduste või soojus- või tuumaelektrijaamadega külgnevate alade sulgemine otseselt mõjutab.
140	C10.I1	Siht	Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine.	–	Arv	0	100	4. kv	2022	Vähemalt 91 000 000 euro suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas vähemalt 100 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti jaoks omavalitsustes ja territooriumidel, mis lähevad üle vähese CO2 heitega majandusele. 100 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projekti viiakse ellu õiglase ülemineku piirkondade omavalitsustes ja territooriumidel.
431	C10.I1	Siht	Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine		Arv	100	130	4. kv	2024	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse 11 000 000 euro suurune toetus 30 keskkonna-, digi- ja sotsiaalse taristu projektile õiglase ülemineku piirkondades.
141	C10.I1	Eesmärk	Tööhõivega seotud koolitused	Koolitusel osalemise tunnistus või tööotsinguabis osalemise tunnistus				2. kv	2026	Koolitusel osalemise tunnistused või tööotsinguabis osalemise tunnistused, mis on välja antud kokku 840 individuaalse koolituse või tööotsinguabimeetmetes osalemise kohta.
142	C10.I1	Eesmärk	Investeerimisprojektid, et kohandada tööstusrajatisi saastevaba vesiniku ja energia salvestamise jaoks.	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				4. kv	2025	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et on täidetud lepingud, mis on seotud kahe investeerimisprojektiga, mille eesmärk on kohandada Ciudad de la Energia (CIUDEN) paigaldust saastevaba vesiniku tootmise ja energia salvestamise tehnoloogia arendamiseks.
143	C10.I1	Eesmärk	Taastatud maa endistes söekaevandustes või õiglase ülemineku piirkondadena deklareeritud piirkondades	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud 2 000 hektari maa taastamiseks endistes söekaevandustes või õiglase ülemineku piirkondadena deklareeritud piirkondades on täidetud.

K. KOMPONENT 11. Avaliku halduse ajakohastamine

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse avaliku haldusega seotud probleeme, sealhulgas kohtusüsteemi tõhusust, haldussuutlikkust ja eri valitsustasandite vahelist koostööd. Selle eesmärk on ajakohastada Hispaania haldusasutusi, reformides haldusprotsesse, riigihankeid, õiglust, avalikku tööhõivet, sealhulgas personalipoliitikat; suurendada avalike teenuste kättesaadavust ja tõhusust nende edasise digitaliseerimise kaudu; edendada energiasäästu, taastuvenergia kasutamist avalikes hoonetes ja taristus, edendada riigiteenistujate säästvat liikuvust; ning tugevdada haldusasutuste haldussuutlikkust, et jälgida, kontrollida ja rakendada avalikku poliitikat. Peamised meetmed nende eesmärkide saavutamiseks on järgmised:

a)Reformida kesk-, piirkondlikke ja kohalikke haldusasutusi, parandades nendevahelist koostööd, tugevdades riigihangete raamistikku, hinnates avaliku sektori poliitikat ja soodustades üleminekut tähtajatutele töölepingutele;

b)Haldusasutuste ja protsesside digiteerimine viie prioriteetse projektiga strateegilistes valdkondades: õigusküsimused, avalikud tööturuasutused, rahvatervise andmed, konsulaatide haldamine ja territoriaalne haldus;

c)Keskvalitsuse energiasüsteemi ümberkujundamise kava;

d)Haldussuutlikkuse suurendamine.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse riigihangete raamistiku tugevdamist (riigipõhised soovitused 1 2019 ja 4 2020), tähtajatutele lepingutele ülemineku edendamist (riigipõhine soovitus 2 2019), avaliku sektori investeerimisprojektide varasemat rakendamist ning investeeringute keskendamist rohe- ja digipöördele (riigipõhised soovitused 3 2019, 3 2020, 1 2022 ja 1 2023) ning haldusasutuste vahelise koostöö parandamist (riigipõhised soovitused 4 2019 ja 2020).

K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C11.R1) – halduse ajakohastamise ja digiteerimise reform

Meetme eesmärk on kõrvaldada riiklike haldusasutuste tööhõivepoliitika puudused, tugevdada koostööd ja koordineerimist eri valitsustasandite vahel ning parandada seda, kuidas keskvalitsus rakendab avalikku poliitikat. See meede hõlmab selliste õigusaktide jõustumist, mis käsitlevad ajutiste avaliku sektori töötajate määra vähendamist ja personaliga seotud küsimusi avalikus teenistuses, poliitika eelhindamise edasiarendamist ning läbipaistvuse ja kodanike avaliku poliitika kujundamises osalemise suurendamist, huvirühmade tegevuse läbipaistvust ja usaldusväärsust, koostöö tugevdamist eri valitsustasandite vahel ning nende IT-platvormide omavahelist ühendamist ja koostalitlusvõimet ning riikliku julgeolekuraamistiku ajakohastamist.

Reform nr 2 (C11.R2) – reform õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi tõhususe edendamiseks

18. septembri seaduses nr 3/2020 ja programmis „Õigus aastani 2030“ on sätestatud Hispaania õigusemõistmise reformimise tegevuskava. Sellega seoses ajakohastatakse kõnealuse meetmega kohtusüsteemi jõustumise ajaks (võttes arvesse igas seaduses sätestatud vacatio legis’t),

31. detsembriks 2022:

(a)Kuninglik dekreetseadus menetluse tõhususe kohta, millega lühendatakse menetluste kestust kõigis jurisdiktsioonides, säilitades samal ajal kodanike menetluslikud tagatised;

(b)Kuninglik dekreet-seadus digitaalse tõhususe kohta, millega edendatakse andmepõhist arhitektuuri teabe haldamiseks.

31. detsembriks 2024:

(c)Kohtusüsteemi korralduslikku ja menetluslikku tõhusust käsitlev seadus, millega muudetakse kohtusüsteemi korraldust ja nähakse ette alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid. See seadus asendab suure arvu üheisikulisi esimese astme kohtuid 431 kollegiaalse organiga (Tribunals de Instancia) ja rakendab kohtuametit.

(d)Kaitseõigust käsitlev seadus, millega arendatakse ja tugevdatakse põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning aidatakse lõppkokkuvõttes kaasa õigusriigi edendamisele.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 3 (C11.R3) – reform majanduse juhtimise institutsioonilise struktuuri ajakohastamiseks

Selle meetmega reformitakse institutsioonilise majanduse juhtimise raamistiku aspekte, sealhulgas kiirendades ja edendades protsesside digiteerimist. See hõlmab järgmist: a) reformitakse, kuidas Caja General de Depósitos (üldine hoiuste fond) haldab tagatisi, et muuta need elektrooniliseks; b) ajakohastada finants- ja auditivaldkonna järelevalvet üldise raamatupidamiskava ja auditimääruse reformi kaudu; ning c) rohelise raamatu avaldamine jätkusuutliku rahanduse edendamiseks Hispaanias.

Reform 4 (C11.R4) – riiklik riigihankestrateegia

Reformiga viiakse lõpule riigihankereformi rakendamine, mis on sätestatud avaliku sektori lepinguid käsitlevas seaduses 9/2017 (mis on peamine õigusakt, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst). Sellega luuakse juhtimisstruktuur, et tegeleda vajadusega järjepideva riigihangete raamistiku järele, mis tagaks läbipaistvuse, tõhusad kontrollimehhanismid, riigihangete andmebaaside ühendamise kõigil valitsustasanditel ja koordineerimise valitsustasandite vahel, et: i) muuta riiklik hindamisamet täielikult toimivaks ja ii) võtta vastu riiklik riigihankestrateegia.

Hispaania on juba loonud riigihangete reguleerimise ja järelevalve sõltumatu ameti ning riikliku hindamisbüroo. Reformiga käsitletakse ka probleeme, mis on seotud riigihankeid käsitleva teabe ja andmebaaside piiratud pakkumisega, ning puudusi riigihankelepingute struktuuris. Selleks tehakse reformiga järgmist: a) parandada riigihangete tõhusust (protsessid, tulemused, andmed ja teave); b) edendada osalejate kutseliseks muutmist (kooskõlas komisjoni 2017. aasta oktoobri soovitusega); c) parandada VKEde juurdepääsu; ning d) tugevdada digitaalsete riigihangete õigusraamistikku.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 5 (C11.R5) – haldussuutlikkus

Reformiga ajakohastatakse avaliku halduse sisemist toimimist, et parandada Hispaania taaste- ja vastupidavuskava rakendamist, eesmärgiga avaldada pikaajalist mõju Hispaania avaliku halduse tulevaste reformide ja investeeringute rakendamisele. Üldiselt reformib komisjon koos investeeringuga 5 haldusasutuste suutlikkust tagada taaste- ja vastupidavuskava nõuetekohane rakendamine.

Taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate meetmete juhtimine, aruandlus ja seire võetakse kasutusele uue haldus- ja finantsjuhtimise mudeli kaudu, et tagada taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete nõuetekohane rakendamine. See ühtne mudel tuleb tsentraliseerida Euroopa fondide peasekretariaadis ning seda kasutatakse aruandvates ministeeriumides, nende vastavates info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üksustes ning võimaluse korral piirkondade (autonoomsed kogukonnad) vastavates haldusasutustes. Selleks võttis keskvalitsus vastu kuningliku dekreetseaduse 36/2020.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

Investeering 1 (C11.I1) – riigihalduse ajakohastamine

Meetme eesmärk on ajakohastada riigi üldhaldust digiülemineku kaudu. See seisneb kõigi olemasolevate riigihankeplatvormide (keskvalitsus ja piirkondlik valitsus) edasises ühendamises ja lepingute täitmises järgmistes valdkondades: 1. Kodanikele suunatud haldus, 2. Arukad toimingud, 3. Andmete valitsus, 4. Digitaristud ja 5. Küberturvalisus, sealhulgas küberturvalisuse operatsioonide keskuse loomine.

Investeering 2 (C11.I2) – eriprojektid keskvalitsuse digitaliseerimiseks

Meetme eesmärk on kiirendada keskvalitsuse digipööret. See seisneb selliste lepingute täitmises, mis on seotud keskse avaliku halduse või institutsioonilise avaliku sektori digiüleminekuga või koolituste või muude meetmetega, millega toetatakse keskset avalikku haldust või institutsioonilist avalikku sektorit digiüleminekul.

Investeering 3 (C11.I3) – Territoriaalse poliitika ja demokraatliku mälu ministeeriumi, digiülemineku ja avaliku teenistuse ministeeriumi ning piirkondlike ja kohalike haldusasutuste ning riikliku tervishoiuteenistuse digiüleminek ja moderniseerimine.

Meetme eesmärk on ajakohastada territoriaalpoliitika ja demokraatliku mälu ministeeriumi, digiülemineku ja avaliku teenistuse ministeeriumi, piirkondlikke ja kohalikke haldusasutusi ning riiklikku tervishoiuteenistust. See hõlmab aruande avaldamist isikliku digihoolduse kava 17 katseprojekti kohta ning lepingute täitmist või toetuste andmist järgmistel strateegilistel eelarveridadel: 1. kodanikele suunatud haldus; 2. arukad toimingud; 3. andmete valitsus; 4. digitaristud; 5. küberturvalisus.

Investeering 4 (C11.I4) – energiaalase ülemineku kava riigi üldises halduses

Meetme eesmärk on parandada energiasäästu ja vähendada heidet keskvalitsuse hoonetes, taristus ja sõidukipargis. See investeering seisneb taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamises keskmiselt vähemalt 30 % ulatuses üldkasutatavate hoonete kumulatiivsest elupaigapinnast, taastuvenergiasüsteemide paigaldamises, energiasäästu parandamise meetmete rakendamises, elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamises ning üldkasutatavate sõidukite asendamises heiteta või vähese heitega mudelitega 20 .

Investeering 5 (C11.I5) – halduse ümberkujundamine Hispaania taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks

Meetme eesmärk on kohandada avaliku halduse toimimist, et tulla toime taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest ja järelevalvest tulenevate probleemidega. See hõlmab integreeritud teabe- ja juhtimissüsteemi, koolitusplatvormi ja taaste- ja vastupidavuskava käsitlevate koolituste loomist ning teavitustegevust, et teavitada haldusasutusi, kodanikke ja ettevõtjaid taaste- ja vastupidavuskava pakutavatest võimalustest.

Investeering 6 (C11.I6) – Küberturvalisus

Meetme eesmärk on tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust. See meede seisneb lepingute täitmises, et tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust järgmistes valdkondades: i) küberohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine; ii) strateegiliste varade turvalisuse ja vastupidavuse tagamine; iii) tugevdada küberkuritegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmise suutlikkust; iv) suurendada küberturvalisust kodanike ja ettevõtjate jaoks; v) küberturvalisuse sektori edendamine; ning vi) küberturvalisuse kultuuri arendamine.

K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
144	C11.R1	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega vähendatakse ajutist tööhõivet avalikus halduses	Õigusakti säte, mis viitab õigusakti jõustumisele				2. kv	2021	Jõustunud on õigusakt, milles sätestatakse meetmed ajutise tööhõive vähendamiseks avalikus sektoris ning tõhusad sätted kuritarvituste ennetamiseks ja nende eest karistamiseks, sealhulgas kohustus avaldada kõik üleskutsed ajutiste töötajate stabiliseerimismenetluste kohta 31. detsembriks 2022. Käesolevat õigusakti kohaldatakse riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste suhtes.
145	C11.R1	Eesmärk	Seaduse 40/2015 muudatuse jõustumine ja ministeeriumi korraldused piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks	Õigusaktis ja ministri määrustes sisalduv säte nende jõustumise kohta				4. kv	2022	Seaduse 40/2015 muudatuse jõustumine ja ministrite korraldused piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks, mis hõlmavad järgmisi elemente: i) võimaldada luua mitut valdkonda hõlmavaid konverentse, ii) määrata kindlaks otsustamismenetlused valdkondlikel konverentsidel, sealhulgas juhul, kui nendega sõlmitakse kokkuleppeid kohustusliku vastavuse kohta; iii) tugevdada esimeeste konverentsi alalise sekretariaadi loomise kaudu; iv) nähakse ette mitmeaastaste poliitikaeesmärkide ja tulemusnäitajate kohustuslik ettevalmistamine, heakskiitmine ja avaldamine ning läbipaistvad järelevalve- ja hindamismehhanismid; ning v) keskvalitsuse ja piirkondliku valitsuse IT-platvormide vahelise digitaalse haldusasutustevahelise ühendamise ja koostalitlusvõime loomine. Eesmärkide i, ii ja iv osas konsulteeritakse ministrite korraldustega autonoomsete piirkondadega kaasavas, kaasavas ja läbipaistvas protsessis.
146	C11.R1	Eesmärk	Avaliku poliitika hindamise tugevdamise seaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				4. kv	2022	Hindamisseaduse jõustumine koos meetmetega, mille eesmärk on tugevdada eelhindamisel põhinevat avalikku poliitikat. Need valdkonnad on i) tugevdada praeguse riikliku hindamisinstituudi (Instituto de Evaluación de Políticas Públicas) korda, et tagada selle organisatsiooniline ja funktsionaalne sõltumatus; ii) tagada instituudile suutlikkus ja vahendid oma ülesannete täitmiseks; iii) sealhulgas poliitika süstemaatilise eelhindamise põhimõte; ning iv) säilitada teiste organite ja asutuste, sealhulgas AIReFi volitused.
147	C11.R1	Eesmärk	Kohalike halduskordade seaduse 7/1985 reformi jõustumine ja 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 muutmine, millega kiidetakse heaks määrus kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise kohta	Seaduse säte ja kuninglik dekreet reformide rakendamise kohta, milles on märgitud nende jõustumine				4. kv	2022	Kohalikku halduskorda reguleeriva seaduse 7/1985 muudatuse ja 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 (millega kiidetakse heaks kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise määrus) jõustumine. Kohalikku halduskorda reguleeriva seaduse 7/1985 muutmine aitab kaasa järgmisele: i) kohalike avalike teenuste kasutuselevõtu kiirendamine ja laiendamine, sealhulgas digitaalsete vahendite, näiteks rakenduste kaudu, ning ii) väikelinnade toetamine avalike teenuste osutamisel. 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 (millega kiidetakse heaks määrus kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise kohta) muudatusega ajakohastatakse ja parandatakse omavalitsuste hallatavat elanike loendust. Reformidega kaasneb mõjuhinnang, sealhulgas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse aspektid.
148	C11.R1	Eesmärk	Riigiameti avalikku teenistust käsitlevate reguleerivate meetmete jõustumine	Reformi elemente rakendava kuningliku(te) dekreedi(de) ja ministri käskkirja(de) säte, mis näitab nende jõustumist				4. kv	2022	Riigiameti avalikku teenistust käsitlevate reguleerivate meetmete jõustumine. Meetmed tugevdavad administratsiooni suutlikkust meelitada ligi ja hoida talente, kes on vajalikud praeguste ülesannete täitmiseks, sealhulgas info- ja telekommunikatsioonivaldkonnas. Meetmed hõlmavad järgmisi elemente: i) inimressursside planeerimise, korraldamise ja juhtimise vahendite taaselustamine; ii) võrdsuse, teenete ja juurdepääsuvõimaluste põhimõtete tõhususe ning valikuprotsesside läbipaistvuse ja paindlikkuse tagamine; iii) hindamise ja tulemuslikkuse reguleerimine vastavalt pädevuspõhisele raamistikule, sealhulgas uute töötajate värbamiseks; ning iv) juurdepääs kõrgemate riigiteenistujate ametikohtadele (nimelt madalama astme üldametnikele ja sarnastele ametikohtadele), mis põhinevad teenetel ja konkurentsil. Reguleerivad meetmed kehtestatakse kuninga dekreet-seadusena punktide ii ja iii kohta; ning ministri määrus(t)e punktide i ja iv kohta.
149	C11.R1	Eesmärk	Uue hindamise avalik-õigusliku asutuse põhikiri	Kuningliku dekreedi säte, mis viitab õigusakti jõustumisele				3. kv	2023	Jõustub õigusakt, millega kiidetakse heaks riikliku avaliku poliitika hindamise ameti põhikiri.
150	C11.R1	Siht	Avaliku sektori tööhõive stabiliseerimine		Arv	0	300 000	4. kv	2024	Riigi ametlikus väljaandes avaldatakse otsused, mis käsitlevad värbamismenetlusi tähtajalise avaliku sektori tööhõive stabiliseerimiseks (Procesos de Estabilización de empleo temporal) ja mis hõlmavad 300 000 edukat isikut.
432	C11.R1	Eesmärk	Seadus, mis käsitleb läbipaistvust ja ausust huvirühmade tegevuses	Seaduse jõustumist näitav säte				2. kv	2026	Selliste õigusaktide jõustumine, millega reguleeritakse suhteid lobistide (sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, ettevõtjate ühendused ja ametiühingud – välja arvatud juhul, kui nad täidavad oma põhiseaduslikke ülesandeid –, tulundus- ja mittetulundusühingute, ettevõtjate organisatsioonide ja juristide vahel, kui nende eesmärk on pigem mõjutada poliitikat kui anda õigusabi) ja avaliku sektori vahel. Õigusaktiga luuakse avalik ja kohustuslik huvirühmade register, mille üle teostab järelevalvet sõltumatu asutus, kellel on järelevalve- ja karistuste määramise volitused. Seadusega edendatakse meetmeid uue registri ühendamiseks olemasolevate piirkondlike huvirühmade registritega.
433	C11.R1	Eesmärk	Riikliku julgeolekuraamistiku ajakohastamine	Kuninga dekreedi jõustumise säte				2. kv	2023	Jõustub kuninglik dekreet, millega ajakohastatakse riiklikku julgeolekuraamistikku. Kuninga dekreedis: i) kohandada riikliku julgeolekuraamistiku nõudeid teatavate rühmade või tüüpi süsteemide tegeliku olukorraga, võttes kasutusele „konkreetse vastavusprofiili“ mõiste; ii) viia riiklik julgeolekuraamistik kooskõlla õigusraamistiku ja strateegilise kontekstiga, et tagada turvalisus digitaalses avalikus halduses kooskõlas 2019. aasta riikliku küberturvalisuse strateegia ja riikliku küberturvalisuse kavaga; ning iii) hõlbustada paremat reageerimist küberturvalisuse suundumustele, vähendada nõrkusi ja edendada pidevat valvsust, vaadates läbi aluspõhimõtted, miinimumnõuded ja turvameetmed.
151	C11.R2	Eesmärk	Seaduse nr 3/2020 (menetluslike ja korralduslike meetmete kohta õigusvaldkonnas) jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				3. kv	2020	Jõustub 18. septembri seadus nr 3/2020, mis käsitleb menetlus- ja korralduslikke meetmeid COVID-19ga toimetulekuks õigusemõistmise valdkonnas.
152	C11.R2	Eesmärk	Kohtumenetluste tõhusust parandava kuningliku dekreetseaduse ja digitaalset tõhusust käsitleva kuningliku dekreetseaduse jõustumine	Seaduse/seadus(t)e säte/sätted nende jõustumise kohta				4. kv	2022	Jõustub kuninglik dekreetseadus, millega parandatakse menetluste tõhusust siseriiklikus kohtusüsteemis, ja kuninglik dekreetseadus digitaalse tõhususe kohta, mis:i) kasutada intensiivsemalt tehnoloogiat, et pakkuda tõhusat ja kvaliteetset avalikku teenust; ii) viia läbi menetlusõiguse reformid, et kiirendada haldus- ja sotsiaaljurisdiktsioonides menetlusi; ning iii) muuta apellatsioonimenetlusi (procesos de casación), et vältida põhjendamatuid viivitusi.
434	C11.R2	Eesmärk	Organisatsioonilise ja menetlusliku tõhususe seaduse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				2. kv	2023	Organisatsioonilise ja menetlustõhususe seaduse jõustumine, et muuta kohtute võrgustiku korraldust kooskõlas meetme kirjeldusega ja parandada veelgi kohtusüsteemi menetluse tõhusust järgmiselt: i) viia läbi menetlusõiguse reformid, et kiirendada menetlusi jurisdiktsioonides, mis ei ole hõlmatud eesmärgiga 152, ii) alternatiivsete vaidluste lahendamise vahendite kasutuselevõtmine; iii) viia läbi menetlusõiguse reformid, mis lahendavad vaidlused enne kohtusse jõudmist; iv) saavutada veelgi tõhusam juhtimine ning kiirem reageerimine kodanike ja ettevõtete nõudmistele; ning v) üldiselt kiirema, tõhusama, kodanikusõbralikuma, jätkusuutlikuma ja läbipaistvama õigusemõistmise saavutamine.
435	C11.R2	Eesmärk	Kaitseõiguse seaduse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				2. kv	2023	Kaitseõiguse seaduse jõustumine, et arendada ja tugevdada põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele.
153	C11.R3	Eesmärk	Kuningliku dekreedi 937/2020 (Caja General de Depósitose määruse kohta) jõustumine	Dekreedi jõustumise säte				4. kv	2020	27. oktoobri 2020. aasta kuningliku dekreedi 937/2020 (millega kiidetakse heaks Caja General de Depósitose määrus Cajale antud tagatiste ja hoiuste digitaalse haldamise rakendamise kohta) jõustumine, kõrvaldades füüsilised dokumendid. Kuninga dekreediga ajakohastatakse Cajas hoiustatud tagatiste ja sularahamaksete koostamise, tühistamise ja sundtäitmise menetlust. Samuti edendab ta elektrooniliste menetluste rakendamist Cajas, määrates kindlaks elektrooniliste dokumentide esitamise eeskirjad ja kanalid, ning loob menetluse digiteerimiseks vajaliku õigusraamistiku.
154	C11.R3	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks 20. juuli 2015. aasta seaduse 22/2015 (raamatupidamisauditite kohta) rakendusmäärus	Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele				1. kv	2021	Jõustus kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks 20. juuli 2015. aasta seaduse 22/2015 (raamatupidamisarvestuse auditeerimise kohta) rakendusmäärus. Reformi eesmärk on tagada audititegevuse õigusraamistik suurema õiguskindlusega, et saavutada audititegevuse piisav kvaliteet. Seetõttu antakse audiitoritele, audiitorühingutele ja kõigile käesolevast määrusest mõjutatud isikutele auditeerimisseaduse sätete tõlgendamisel ja kohaldamisel suurem tagatis ja turvalisus, mille tulemuseks on auditite parem läbiviimine ja õigusaktides sätestatud kohustuste täitmine.
437	C11.R3	Eesmärk	Iga kahe aasta tagant esitatava kliimamuutuste riski aruande avaldamine finantssüsteemi jaoks ja jätkusuutliku rahanduse nõukogu loomine	Aruande ja nõukogu tegevuskava avaldamine				2. kv	2023	Ametiasutused avaldavad rohelise raamatu kestliku rahanduse edendamiseks. Lisaks viiakse lõpule kaks järgmist meedet: i) avaldatakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuse finantsstabiilsuse nõukogu (AMCESFI) veebisaidil finantssüsteemi kliimamuutuste riske käsitleva iga kahe aasta tagant esitatava aruande esimene väljaanne kooskõlas 20. mai 2021. aasta seaduse 7/2021 (kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise kohta) artikliga 33; ning ii) kestliku rahanduse nõukogu (sealhulgas avaliku halduse, finantsjärelevalveasutuste ja erasektori esindajad) loomine ja tegevuse alustamine foorumina, mille eesmärk on edendada avaliku ja erasektori koostööd kestliku rahanduse valdkonnas. Esimesel istungil kiidab nõukogu heaks tegevuskava koos ajakava ja sihteesmärkidega.
155	C11.R4	Eesmärk	Riikliku hindamisameti loomist käsitleva ministri määruse jõustumine	Ministri määruses sisalduv säte määruse jõustumise kohta				4. kv	2021	Jõustub ministri määrus, millega asutatakse riigihangete reguleerimise ja järelevalve sõltumatu asutuse (OIReScon) raames riiklik hindamisamet (Oficina Nacional de Evaluación). Riigihangete seaduse 9/2017 artikli 333 kohaselt hindab amet kontsessioonilepingute rahalist jätkusuutlikkust, nagu on määratletud riigihangete seaduse nr 9/2017 artiklites 14 ja 15. Ministri määrusega antakse ametile tema ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid.
156	C11.R4	Eesmärk	Riiklik hankestrateegia	Riigihangete reguleerimise ja järelevalve sõltumatu ameti poolt riikliku hankestrateegia vastuvõtmine				4. kv	2022	Kooskõlas seaduse 9/2017 artiklis 334 sätestatud nõuetega on riikliku hankestrateegia eesmärk parandada riigihangete tõhusust ja jätkusuutlikkust. Strateegia sisaldab järgmisi elemente: i) strateegiliste riigihangete edendamine; ii) kutseliseks muutmine; iii) hõlbustada VKEde juurdepääsu riigihangetele; iv) kättesaadavate andmete parandamine; v) riigihangete tõhususe edendamine; vi) riigihangete täielik digiüleminek; vii) õiguskindluse suurendamine; viii) riigihangete järelevalve ja kontrolli parandamine, sealhulgas korruptsiooni ennetamine tuvastatud riskide kaardi alusel.
157	C11.R5	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreetseadus 36/2020 taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava rakendamise kohta	Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele				1. kv	2021	30. detsembri kuningliku dekreetseaduse 36/2020 (millega kiidetakse heaks kiireloomulised meetmed avaliku halduse ajakohastamiseks ning Hispaania taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks) jõustumine, millega antakse Hispaania haldusasutustele vahendid, sealhulgas õigusaktid, taaste- ja vastupidavuskava õigeaegseks rakendamiseks kooskõlas ELi õigusega, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega. Kuningliku dekreetseadusega kehtestatakse regulatiivsed reformid, mis kiirendavad projektide elluviimist ja võimaldavad avaliku sektori kulutuste suuremat tõhusust, säilitades alati ELi õigusraamistikus nõutavad tagatised ja kontrollid.
158	C11.R5	Eesmärk	Uute asutuste loomine keskvalitsuses, et jälgida kava rakendamist, kontrolli ja auditeerimist.	ELTs avaldamise kuupäev				2. kv	2021	Euroopa fondide peasekretäri (Secretaría General de Fondos Europeos) ja uute talituste loomine eelarveinformaatikaametis (Oficina de Informática Presupuestaria) ja riigikontrollis (Oficina Nacional de Auditoría) riigikontrollis (Intervención General de la Administración del Estado), et edendada pikaajalist tulemuspõhist planeerimis- ja kontrollikultuuri kava haldamisel ja kontrollimisel saadud kogemuste kaudu ning kooskõlas kuningliku dekreedi 1182/2020 sätetega.
159	C11.R5	Eesmärk	Korraldus, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm	Säte korralduse jõustumisele viitavas korralduses				3. kv	2021	Jõustub määrus, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm
160	C11.I1	Eesmärk	Riiklike riigihankeplatvormide omavaheline ühendamine	Kättesaadavaks tehakse riigihankeplatvormi avalikult juurdepääsetavad ja automaatselt loodud andmefailid, mis võimaldavad otsida nii avatud kui ka koondandmevälju.				2. kv	2023	Täiendav vastastikune sidumine (andmevahetus) kõigi olemasolevate riigihankeplatvormide vahel (kesk- ja piirkondlik valitsus): keskvalitsuse platvormil on vähemalt 142 avatud andmevälja ja 52 koondandmete välja. Lähtestsenaarium: Avaandmete väljade arv keskvalitsuse platvormil 2021. aasta jaanuaris: 119 Keskvalitsuse platvormi koondatud andmeväljade arv 2021. aasta jaanuaris: 42 Koond- ja avatud andmeväljad määratletakse üksnes kui need, mille puhul on andmevahetus toimunud 2021. aasta jaanuaris (lähtestenaarium) ja 2025. aasta jaanuaris (eesmärk).
162	C11.I1	Eesmärk	Avaliku halduse keskameti digipööre	Vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende osad) on täidetud.				4. kv	2025	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et keskvalitsuse digipöördega seotud lepingud (sealhulgas nende muudatused) või nende vastavad osad kogusummas 737 881 472 eurot on täidetud. Lepingud hõlmavad järgmisi valdkondi:1. Kodanikele suunatud haldus, 2. Arukad toimingud, 3. Andmete valitsus, 4. Digitaristud ja 5. Küberturvalisus, sealhulgas küberturvalisuse operatsioonide keskuse loomine.
163	C11.I2	Eesmärk	Tervishoiu infosüsteemide edasiarendamine	Ametlik teade töö lõpetamise kohta				2. kv	2023	Keskasutus arendab edasi järgmiste põhirakenduste ja terviseinfosüsteemide funktsioone: 1) „Historia Clínica Digital del Sistema Nacional de Salud“ (HCDSNS); 2) Receta Electrónica (RESNS); ja 3) Registro de Profesionales Sanitarios (REPS).
164	C11.I2	Siht	Kohtumenetlus toimub elektrooniliselt		Arv	0	2 839	4. kv	2022	Veel vähemalt 2 839 kohtuorganil peab olema vajalik infrastruktuur, et võimaldada vähemalt 30 % menetlustest elektrooniliselt. See hõlmab telemaatiliste kohtumenetluste teostamist erinevates kohtuorganites täieliku õiguskindlusega. Selle eesmärgi saavutamiseks peab kõigil osalejatel olema võimalik kohturuumidesse siseneda videokonverentsi teel. Lisaks võimaldab see luua täielikult virtuaalseid kohturuume, millele kõigil osalejatel on juurdepääs videokonverentsi teel. Luuakse vahetu platvorm, et luua mittekontaktsete suhete ja töötlemise uued mudelid. See parandab kodanike kaugjuurdepääsu avaliku halduse osutatavatele teenustele.
166	C11.I2	Eesmärk	Avaliku halduse keskvalitsuse digitaliseerimine (v.a need, mis on hõlmatud eesmärgiga 163 ja sihiga 164)	Vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende osad) on täidetud.				4. kv	2025	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad, mis on seotud keskse avaliku halduse või institutsioonilise avaliku sektori digitaliseerimisega või koolituste või muude meetmetega, millega toetatakse keskset avalikku haldust või institutsioonilist avalikku sektorit digiüleminekul, on täidetud kogusummas 1 078 000 000 eurot. Nende hulka ei kuulu lepingud, mida on võetud arvesse vahe-eesmärkide 163 ja 164 täitmisel.
167	C11.I3	Eesmärk	Piirkondlike ja kohalike üksuste digiüleminek	Territoriaalse poliitika ja avaliku teenistuse ministeerium esitab allkirjastatud tõendi eesmärgi saavutamise kohta				2. kv	2023	Autonoomsed piirkonnad ja kohalikud omavalitsused on viinud lõpule projektid, mis kuuluvad 2025. aasta digistrateegia, avaliku halduse digiülemineku kava ja ülejäänud avaliku sektori jaoks kavandatud ajakohastamise meetmete strateegilistesse suundadesse. i) kodanikele suunatud haldus; ii) arukad toimingud; iii) andmete valitsus; iv) digitaristud ja v) küberturvalisus. Eelkõige: a) Iga autonoomne piirkond on viinud lõpule vähemalt ühe projekti ühel viiest eespool nimetatud strateegilisest eelarvereast; b) 60 % piirkondlike haldusasutuste (Comunidades Autónomas) CAE aruandes analüüsitud digitaalsetest menetlustest võimaldavad neid kasutada mobiilselt (praegu: 48 %).
169	C11.I3	Eesmärk	Piirkondlike ja kohalike haldusasutuste, samuti digiülemineku ja avaliku teenistuse ministeeriumi ning territoriaalpoliitika ja demokraatliku mälu ministeeriumi digiüleminek	Kontrolliaruanded ja vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende osad) on täidetud				2. kv	2026	Piirkondlike ja kohalike haldusasutuste ning digiülemineku ja avaliku teenistuse ministeeriumi ning territoriaalpoliitika ja demokraatliku mälu ministeeriumi digitaliseerimise valdkonnas kokku 693 420 000 eurot: -Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud (sh muudatused) või nende vastavad osad on täidetud. Kogu kumulatiivsest summast moodustab makse summa, mis on kindlaks määratud vastuvõtusertifikaatides, vastavusdeklaratsioonides, maksesertifikaatides või samaväärsetes dokumentides. -Administratsioon kontrollib toetusmaksete dokumentaalset põhjendatust. Toetuse kogusumma moodustab kõnealusel kontrollimisel subsideeritav summa. Need lepingud hõlmavad ühte või mitut järgmist strateegilist suunda: 1. Kodanikele suunatud haldus, 2. Arukad toimingud, 3. Andmete valitsused, 4. Digitaristud ja 5. Küberturvalisus. Nende hulka ei kuulu lepingud, mida on võetud arvesse vahe-eesmärkide 167 ja 438 täitmisel.
438	C11.I3	Eesmärk	Isikliku digihoolduse kava raames rakendatud katseprojektid	Link terviseameti veebisaidil avaldatud aruandele				2. kv	2026	Tervishoiuosakonna veebisaidil avaldatakse aruanne isikliku digihoolduse kava 17 katseprojekti kohta. Aruanne sisaldab järgmist: a) katseprojektide kirjeldus, b) igas katseprojektis kindlaks tehtud heade tavade või parandamist vajavate valdkondade kirjeldus ning c) poliitilised soovitused.
170	C11.I4	Siht	Sõidukite lammutamine ja ostmine		Arv	0	5 500	4. kv	2024	i) 5 500 fossiilkütustel töötava sõiduki vanametalliks lammutamise tõendid; ii) Administratsiooni kinnitus selle kohta, et on ostetud 5 500 heiteta või vähese CO2 heitega sõidukit (akutoitega elektrisõiduk, laetav elektrisõiduk, täiselektrisõiduk, kütuseelemendiga elektrisõiduk).
172	C11.I4	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine üldkasutatavates hoonetes		Arv (m2)	0	1 050 000	2. kv	2026	Energiamärgised üldkasutatavates hoonetes, mille elamiskõlblik pindala on kokku 1 050 000 m², kusjuures taastumatu primaarenergia tarbimine väheneb keskmiselt 30 %, kaalutuna elamiskõlbliku pindalaga, nagu on märgitud energiamärgisel.
439	C11.I4	Eesmärk	Fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide ja muude taastuvate energiaallikate rakendamine, elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamine ja muude meetmete rakendamine, et parandada energiasäästu avaliku halduse keskasutuste rajatistes	Lõplikud töötõendid või vastuvõtutõendid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende osad) on täidetud				2. kv	2026	Haldusasutuse või objekti haldaja (director de obra) kinnitus selle kohta, et on täidetud lepingud (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad kogusummas 80 000 000 eurot, mis on seotud fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide ja muu taastuvenergia kasutuselevõtuga, elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamisega ja muude meetmete rakendamisega energiasäästu suurendamiseks keskvalitsuse hoonetes.
173	C11.I5	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu integreeritud infosüsteem	Auditeerimisaruanne				3. kv	2021	Sellise süsteemi rakendamine, mis võimaldab a) üles laadida taaste- ja vastupidavuskava ning teavet eesmärkide ja sihtide saavutamise rakendamise ja seire kohta; b) vahendite haldaja kinnituste, auditi kokkuvõtte ja maksetaotluste koostamiseks ning c) toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikliga 22. Kasutatava süsteemi kohta koostatakse eraldi auditiaruanne. Kui aruandes tuvastatakse puudusi, soovitatakse auditiaruandes parandusmeetmeid.
174	C11.I5	Siht	Uued teabevahetusvahendid ja -tegevus		Arv	0	4	4. kv	2022	Vähemalt kaks kogukonnajuhti on tööle võetud selleks, et suurendada kohalolekut sotsiaalmeedias, suurendades kava võimalike osalejate ja toetusesaajate arvu, et nad oleksid teadlikud kava pakutavatest võimalustest; ning kaks veebisaiti on toimivad, et aidata ressursse maksimaalselt ära kasutada.
175	C11.I5	Siht	Taaste- ja vastupidavuskava käsitlevad koolitused		Arv	0	3 150	4. kv	2025	Koolitusplatvorm on veebipõhine. Koolitusel osalemise tunnistused või koolitusel osalemist tõendav ametlik resolutsioon, mis on välja antud 3 150 osalejale taaste- ja vastupidavuskava käsitlevatel koolitustel. Isikut, kes osaleb mitmel koolitusel, arvestatakse iga koolituse puhul eraldi.
175b	C11.I6	Eesmärk	Avaliku halduse küberturvalisuse alane suutlikkus	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende osad) on täidetud				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepinguid (sealhulgas muudatusi) või nende vastavaid osi on täidetud kogusummas 850 000 000 eurot, et tugevdada avaliku halduse küberturvalisuse alast suutlikkust. Lepingud hõlmavad ühte või mitut järgmist valdkonda: i) küberohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine; ii) strateegiliste varade turvalisuse ja vastupidavuse tagamine; iii) tugevdada küberkuritegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmise suutlikkust; iv) suurendada küberturvalisust kodanike ja ettevõtjate jaoks; v) küberturvalisuse sektori edendamine; ning vi) küberturvalisuse kultuuri arendamine.

L. KOMPONENT 12. Tööstuspoliitika

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 12 eesmärk on hoogustada Hispaania tööstusteenuste ökosüsteemi ajakohastamist ja tootlikkust, võttes kiiremini omaks digi- ja rohepööre.

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent aitab täita riigipõhist soovitust nr 3 2019 innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise kohta. Samuti on see kooskõlas riigipõhise soovitusega nr 3 2020 (edendades avaliku ja erasektori investeeringuid ning edendades rohepööret). Komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust nr 2 2019 ettevõtjate ja hariduse vahelise koostöö edendamise kohta tööturu jaoks vajalike oskuste pakkumisel ning riigipõhist soovitust 1 2020 tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamise kohta. Komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust nr 3 2022 ringlussevõtu määra suurendamise kohta, et saavutada ELi eesmärgid ja edendada ringmajandust, tõhustades koordineerimist kõigi valitsustasandite vahel ning tehes täiendavaid investeeringuid jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu kohustuste täitmiseks. Komponent aitab täita ka riigipõhist soovitust nr 3 2023, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja elektromobiilsuse levikut.

Üks komponendis sisalduvate meetmete eesmärke on hõlbustada Hispaania ettevõtete osalemist üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis.

L.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 2 (C12.R2) – jäätmepoliitika ja ringmajanduse edendamine

Meetme eesmärk on edendada tootmis- ja tarbimismudeleid, mis hoiavad tooteid, materjale ja loodusvarasid majanduses võimalikult kaua. Reform koosneb seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest meetmetest jäätme- ja ringmajanduse poliitika valdkonnas.

Investeering (C12.I1) – Sektoripõhised andmeruumid sektorite digiteerimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed

Meetme eesmärk on edendada nelja sektori digiteerimist. See hõlmab andmeruumide arendamist ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud meetmete rahastamist.

Investeering 2 (C12.I2) – konkurentsivõime ja tööstuse jätkusuutlikkuse edendamise programm

Meetme eesmärk on edendada Hispaania tööstusliku ülemineku jaoks oluliste strateegiliste sektorite ümberkujundamist. See hõlmab projektide rahastamist muu hulgas energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku valdkonnas, sealhulgas kolme suure strateegilise projekti (nn PERTE) kaudu.

Investeering 3 (C12.I3) – jäätmealaste õigusaktide rakendamise ja ringmajanduse edendamise toetamise kava

Meetme eesmärk on edendada Hispaanias ringmajandust. See hõlmab jäätmete ja ringmajandusega seotud meetmete tulemuslikkust.

Investeering 4 (C12.I4) – pooljuhtide väärtusahela tööstuse tugevdamine

Meetme eesmärk on toetada pooljuhtide väärtusahelat, et tugevdada riiklikku mikroelektroonika ökosüsteemi ja suurendada Hispaania ettevõtete mikroelektroonikat ja kommunikatsioonitehnoloogiat käsitlevas üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI ME-TC) osalemise mõju. See hõlmab rahastamist, et osaleda üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis ME-TC ja arendada Hispaania pooljuhtide tööstuse väärtusahelas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni etapis projekte.

Investeering 5 (C12.I5) – toetuskava ringmajanduse toetamiseks

See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest toetuskavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja toetada ringmajanduse edendamist ettevõtte tasandil kolmes Hispaania majanduse põhisektoris: tekstiil ja moekaubad, plastid ja taastuvenergiaseadmed. Kava toimimiseks antakse erasektorile toetuste või omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali- ja omakapitalifondide kaudu rahalisi stiimuleid.

Kava haldavad rakenduspartneritena Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE) ja Fundación Biodiversidad. Kavasse tehtava investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti (omakapitaliinvesteeringute puhul oleks see vahend investeerimispoliitika, mille kiidab heaks IDAE) ning millega kehtestatakse kava, mis sisaldab järgmisi elemente:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus. Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb hindamisasutus ja see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega, mis tähendab, et nad peavad olema kas rakenduspartnerite palgatud töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Skeemi lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Juhul kui mõni taotleja osaleb IDAE ja selle konkursi eelarvest ei piisa kõigi saadud taotluste katmiseks, auditeeritakse hindamisprotsessi väliselt, nagu on ette nähtud IDAE kavas „Plan de Mitigación de potenciales Confictos de Interés en Sociedades Participadas“.

2.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis on järgmine:

a.Tekstiil, mood ja plastid (vähemalt 195 000 000 eurot, haldab Fundación Biodiversidad): investeeringud taristusse, tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, et hõlbustada materjalide vähendamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu ja/või taasväärtustamist.

b.Taastuvenergiaseadmed (vähemalt 100 000 000 eurot,haldab IDAE): investeeringud ökodisaini, taristusse, tehnoloogiasse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni ja/või rajatiste ja süsteemide arendamisse, et hõlbustada materjalide vähendamist, korduskasutamist ja ringlussevõttu ja/või taasväärtustamist.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet. Eelkõige jäetakse õigusaktist (õigusaktidest) välja järgmised tegevused: i) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 21 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 22 . Jäätmetöötlusmasinate ja lisaseadmete puhul kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris väikseim keskkonnamõju. Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 23 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 24 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 25 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 26 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 27 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine.

4.Nõue, et subsiidiumikavade lõplikud abisaajad ei saa sama kulu katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

5.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida subsiidiumikavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

6.Kliimainvesteeringute aruandlusnõuded toetuskavade puhul 28 .

7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul hõlmavad investeerimispoliitika põhinõuded seoses vahendite võimaliku eraldamisega järgmist:

a.Finantstoote(-toodetete) ridade ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

8.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul järgmised seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.IDAE järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.IDAE menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.kohustus kontrollida iga tehingu puhul enne rahastamiskohustuse võtmist tehingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega;

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas IDAE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) järgitud on põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirju ja kliimaeesmärgi nõudeid. ning iii) järgitakse nõuet, et IDEA peab kontrollima, et lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas samad kulud kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning seda, kas järgitakse kohaldatava(te) õigusakti(de) või investeerimispoliitika tingimusi, millega skeem loodi.

Investeering 6 (C12.I6) – Toetuskava strateegiliste projektide toetamiseks elektriautode väärtusahelas ja muudes tööstussektorites (toetused)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, et stimuleerida toetuste abil erainvesteeringuid elektriautode väärtusahelasse ja muudesse tööstussektoritesse. Kava rakendamiseks antakse subsiidiume otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele.

Kava haldab rakenduspartnerina SEPIDES. Asjakohase õigusaktiga muudetakse SEPIDES selle investeeringu tegemiseks riigi osalusega äriühinguks (see on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava 31. komponendi investeeringu nr 6 eesmärk).

Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega skeem luuakse ja mis sisaldavad järgmisi elemente:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava alusel lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate toetusesaajate valiku teeb hindamiskomisjon või muu samaväärne juhtorgan ning selle kiidab heaks Hispaania valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas SEPIDESi töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Kava lõplik investeerimisotsus piirdub hindamiskomisjoni või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.

2.Eraldatud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet. Eelkõige jäetakse õigusaktist (õigusaktidest) välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 29 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 30 madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 31 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 32 . Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.

4.SEPIDESi kliimainvesteeringute nõuded: vähemalt 206 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 33

5.Nõue, et subsiidiumikava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida subsiidiumikavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
177	C12.R2	Eesmärk	Hispaania ringmajanduse strateegia	Heakskiitmine ministrite nõukogus				2. kv	2020	Hispaania ringmajanduse strateegia heakskiitmine. Sellega luuakse alus uue tootmis- ja tarbimismudeli edendamiseks, mille puhul toodete, materjalide ja ressursside väärtus säilitatakse võimalikult kaua, kus jäätmeteke on viidud miinimumini ja jäätmeid, mida ei ole võimalik vältida, kasutatakse täielikult ära.
178	C12.R2	Eesmärk	Ringmajanduse poliitika paketti kuuluvate õigusaktide jõustumine	Kuninga dekreetide sätted, mis näitavad seaduste jõustumist				4. kv	2022	Ringmajanduse poliitika pakett hõlmab järgmist: 4. augusti kuninglik dekreet 731/2020, millega muudetakse 30. detsembri kuninglikku dekreeti 1619/2005 kasutuselt kõrvaldatud rehvide haldamise kohta. 7. juuli 2020. aasta kuninglik dekreet nr 646/2020, millega reguleeritakse jäätmete prügilasse ladestamist. 2. juuni kuninglik dekreet 553/2020, millega reguleeritakse jäätmesaadetiste vedu riigi territooriumil. 19. jaanuari 2021. aasta kuninglik dekreet nr 27/2021 ja 13. aprilli 2021. aasta dekreet 265/2021. Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate reguleerivate meetmete peatne heakskiitmine ministrite nõukogu poolt 2022. aasta jooksul.
179	C12.R2	Eesmärk	Jäätme- ja saastatud pinnase seaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				4. kv	2022	Seadus sisaldab järgmist: i) jäätmete raamdirektiivi ja ühekordselt kasutatavat plasti käsitleva direktiivi rakendamine ning Hispaania õigusaktide ajakohastamine, võttes arvesse viimase kümne aasta kogemusi; ii) ELi jäätmetega seotud eesmärkide kehtestamine ja ELi õigusaktidest tulenevad liigiti kogumise kohustused, ennetades nende rakendamist biojäätmete puhul üle 5 000 elanikuga omavalitsustes. Lisaks kehtestatakse meetmega liigiti kogumise kohustused, mis lähevad kaugemale liidu õigusega kehtestatud nõuetest; iii) laiendatud tootjavastutuse määruse läbivaatamine, millega kehtestatakse uued eeskirjad, mis lähevad kaugemale liidu õigusega nõutust; iv) riigimaksude kehtestamine jäätmetele (sealhulgas prügilatele, põletamisele ja koospõletamisele ning ühekordselt kasutatavatele plastmahutitele).
440	C12.R2	Eesmärk	Jäätmete koordineerimiskomisjoni töörühm, et jälgida jäätmealaste õigusaktide järgimist	Jäätmete koordineerimiskomitee heakskiit				4. kv	2025	Luua jäätmete koordineerimise komitees töörühm, et jälgida jäätmealaste õigusaktide järgimist ja kiita heaks meetmed, mis hõlbustavad ühtlustatud riiklike jäätmekäitlusalaste õigusaktide järgimist. Kokkulepitud meetmed avaldatakse ministeeriumi veebilehel.
441	C12.R2	Eesmärk	Ringmajanduse valdkonna õigusaktide jõustumine	Õigusaktide sätted, millega kehtestatakse õigusaktide jõustumine				4. kv	2025	Ringmajanduse valdkonna õigusaktide jõustumine. Need õigusaktid on järgmised: -Õigusakt jäätmetega seotud finantstagatiste kohta -Õigusakt kasutuselt kõrvaldatud rehvide kohta. -Õigusakt, milles sätestatakse olmejäätmete prügilasse ladestamisele eelneva töötlemise miinimumnõuded
180	C12.I1	Eesmärk	Valdkondlikud andmeruumid ning teadus- ja arendustegevusega seotud meetmed	Toetusmaksete lõpparuanded; või vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud. R&D&I projektide toetuse määramise otsus ja maksedokument				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, andmeruumide arendamisega, sealhulgas toetavate meetmetega seotud toetuste kohta või administratsiooni ja vastava seirekomisjoni kinnituse kohta, et vastavalt lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud, kumulatiivses kogusummas 74 000 000 eurot toetustena ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused). Vahendite väljamaksmine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud meetmetele kogusummas 158 000 000 eurot.
181	C12.I2	Eesmärk	Kava edendada autotööstuse väärtusahelat säästva ja ühendatud liikuvuse suunas	Heakskiitmine ministrite nõukogus				2. kv	2020	Ministrite nõukogu kiidab heaks kava autotööstuse väärtusahela kestliku ja ühendatud liikuvuse suunas liikumise edendamiseks. Ministrite nõukogu heakskiit võib toimuda ametliku kokkuleppe või ministrite nõukogule esitatava aruande vormis. Kui Hispaania annab ametlikul kokkuleppel sellise nõusoleku. Kui ministrite nõukogu on aruande kaudu teavitatud, esitab Hispaania dokumendid, mis käsitlevad i) kohtumise kuupäeva, ii) päevakorrapunkti ja iii) kinnitust selle kohta, et päevakorrapunktist on ministrite nõukogule teatatud.
182	C12.I2	Eesmärk	PERTE elektrisõidukite valdkonnas	Heakskiitmine ministrite nõukogus				3. kv	2022	Elektrisõidukite strateegilises valdkonnas majanduse elavdamise ja ümberkujundamise strateegilise projekti (PERTE) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt ning vähemalt 400 000 000 euro suuruse eelarve eraldamine abiks. PERTE heakskiitmise otsus sisaldab üksikasjalikke valikukriteeriume, et tagada vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumid kajastavad lisaks kliimamuutuste eesmärkide suhtes kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.
183	C12.I2	Eesmärk	PERTEd kavas määratletud strateegilistes valdkondades	Heakskiitmine ministrite nõukogus				4. kv	2022	Ministrite nõukogu kiidab heaks vähemalt kaks PERTEd ja eraldab eelarvest kokku vähemalt 800 000 000 eurot abi andmiseks muudes strateegilistes valdkondades, nagu põllumajanduslik toidutööstus, tervishoid, lennundus- ja mereväesektor ning taastuvenergiaga seotud tööstussektorid, ning protsessorite ja pooljuhitehnoloogiate projekteerimise ja tootmise suutlikkus. PERTE heakskiitmise otsus sisaldab üksikasjalikke valikukriteeriume, et tagada vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumid kajastavad lisaks kliimamuutuste eesmärkide suhtes kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.
184	C12.I2	Siht	Uuenduslikud projektid tööstuse ümberkujundamiseks energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast	–	Arv	0	78	4. kv	2022	Tööstusminister eraldab vähemalt 1 200 000 000 eurot vähemalt 78 uuenduslikule projektile, sealhulgas heakskiidetud PERTE-projektidele (vähemalt 3), mis hõlmavad tööstuse olulist ümberkujundamist energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast. Projektide valimine Euroopa Liidu Teatajas avaldatud projektikonkursi alusel, mis põhineb põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) järgimise valikukriteeriumidel, kasutades välistamisnimekirja ning asjaomastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse nõuet. Valikukriteeriumid kajastavad lisaks kliimamuutuste eesmärkide jaoks kohaldatavate sekkumisvaldkondade nõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) VI lisale.
185	C12.I2	Eesmärk	PERTE ja muud projektid: rahaliste vahendite väljamaksmine	Väljamakse kinnitus				4. kv	2025	Vahendite väljamaksmine summas 2 242 693 082 eurot muu hulgas energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku valdkonnas, sealhulgas kolme heakskiidetud PERTE programmi jaoks.
186	C12.I2	Eesmärk	PERTE ja muud projektid: Lõpparuanded	Lõpparuanded				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad 210 lõpparuannet, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist, muu hulgas energiatõhususe, kestlikkuse ja digiüleminekuga seotud toetuste kohta, sealhulgas nende kohta, mis on seotud kolme heakskiidetud PERTEga.
187	C12.I3	Siht	Ringmajandust ja jäätmekäitlust käsitlevad meetmed		Arv	0	1 450	2. kv	2026	1 450 meedet viidi ellu järgmistes valdkondades: I)Jäätmeid käsitlevate õigusaktide rakendamine II)Digilahendused keskkonnajuhtimiseks III)Ringmajandus ettevõtetes IV)Liigiti kogutud jäätmete uus töötlemisvõimsus V)Ressursitõhusus olemasolevates reoveepuhastites VI)Jäätmete liigiti kogumise süsteemid VII)Kogumispunktid ringlussevõtu parandamiseks Projektikonkursside juhistes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide hulka ei kuulu järgmised tegevused: i) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 34 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise tehastega seotud tegevus 35 ; ii) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Jäätmekogumissõidukite, jäätmetöötlusmasinate ja lisaseadmete puhul kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat, millel on sektoris väikseim keskkonnamõju.
442	C12.I3	Siht	Toetuste jaotamine jäätmete rakendamise projektide rakendamiseks.		miljonit eurot	0	300	2. kv	2023	Keskkonna valdkondliku konverentsi kokkuleppe heakskiitmine, millega kiidetakse heaks toetuste eraldamise kriteeriumid ja territoriaalne jaotus, või otsetoetuste heakskiitmine kooskõlas subsiidiumide üldseadusega nr 38/2003, mis käsitleb jäätmealaste õigusaktide rakendamise toetamise kava 2024, et rahastada projekte, mille eesmärk on rakendada riiklikku jäätmeregulatsiooni raamistikku ja saavutada ELi eesmärgid. Projektid hõlmavad meetmeid jäätmete liigiti kogumise süsteemide rakendamiseks ja parandamiseks, investeeringuid kogumispunktidesse ringlussevõtu parandamiseks ning uue liigiti kogutud jäätmetöötlustehase ehitamist.
445	C12.I4	Eesmärk	Pooljuhtide väärtusahela tugevdamine: rahaliste vahendite väljamaksmine	Väljamakse kinnitamine				2. kv	2026	153 000 000 euro suurune väljamakse rahalist toetust saavatele lõplikele abisaajatele: 1) osaleda üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis „Microelectronics and Connectivity“ (mikroelektroonika ja ühenduvus) ning 2) arendada Hispaania pooljuhtide tööstuse väärtusahela projekte teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni etapis.
446	C12.I5	Eesmärk	Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Subsiidiumikava kehtestamine	Asjaomas(t)e õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Jõustub õigusakt(id), millega kehtestatakse kava kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
447	C12.I5	Siht	Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud	Avaldatud rahastamislepingute või lõplike rahastamisotsuste jõustumine ning IDAE-le ja Fundación Biodiversidadile väljamaksmistõend		0 %	100 %	4. kv	2025	IDAE ja Fundación Biodiversidad peavad olema avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas. Hispaania kannab kava jaoks üle 100 000 000 eurot IDAE-le ja 195 000 000 eurot Fundación Biodiversidadile.
448b	C12.I6	Eesmärk	Elektrisõidukite sektori ja muude tööstussektorite toetuskava (toetused); Subsiidiumikava kehtestamine	Asjakohas(t)e õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Subsiidiumikava kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
448c	C12.I6	Siht	Elektrisõidukite sektori ja muude tööstussektorite toetuskava (toetused): Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud. Ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Avaldatud seaduslike rahastamislepingute või lõplike rahastamisotsuste jõustumine ning SEPIDES-ile väljamaksete tegemise tõend.		0	100 %	2. kv	2026	SEPIDES on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas. SEPIDES on taganud, et vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab kava jaoks SEPIDESile üle 513 970 000 eurot.

I.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 7 (C12.I7) – Elektriautode väärtusahela strateegiliste projektide toetuskava (laenud)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mille eesmärk on stimuleerida laenude abil erainvesteeringuid elektriautode väärtusahelasse. Kava toimib laenude andmisega otse erasektorile.

Kava haldab rakenduspartnerina SEPIDES.

Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega luuakse laenukava, mis sisaldavad järgmisi elemente:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja kava raames lõplikesse toetuse andmise otsustesse või investeerimisotsustesse lisatavate abisaajate valiku teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning need peavad häälteenamusega heaks kiitma Hispaania valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas SEPIDESi töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Skeemi lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.

2.Eraldatud laenude ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 36 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 37 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 38 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 39 . Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju.

4.SEPIDESi kliimainvesteeringute nõuded: vähemalt 48 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 40 .

5.Nõue, et laenukava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida laenukava kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

L.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L23	C12.I7	Eesmärk	Elektriautode (laenude) väärtusahela strateegiliste projektide toetuskava: Kava kehtestamine	Asjakohas(t)e õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Õigusakti(de) jõustumine, millega luuakse laenukava kooskõlas meetme kirjelduses esitatud nõuetega
L24	C12.I7	Siht	Elektriautode (laenude) väärtusahela strateegiliste projektide toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped või avaldatud lõplikud rahastamisotsused ja investeeringute lõpuleviimine.	Avaldatud seaduslike rahastamislepingute või lõplike rahastamisotsuste jõustumine ning SEPIDES-ile väljamaksete tegemise tõend.		0	100 %	2. kv	2026	SEPIDES on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas. SEPIDES on taganud, et vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab kava jaoks SEPIDESile üle 119 760 000 eurot.

M. KOMPONENT 13. VKEde toetamine

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) on ELi ja Hispaania majanduses keskne roll, eriti seal, kus VKEde panus riigi SKPsse on suurem ja kus ettevõtete keskmine suurus on ELi keskmisega võrreldes väiksem.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate) ees seisvaid probleeme, et suurendada Hispaania majanduse konkurentsivõimet ning edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Need väljakutsed on järgmised: raske juurdepääs rahastamisele ettevõtluse, ettevõtete kasvu ja innovatsiooni jaoks; digioskuste puudumine ja digitehnoloogiate vähene kasutuselevõtt, mis takistab VKEde tootlikkust ja konkurentsivõimet; ettevõtete väiksus, mis takistab mastaabisäästu ja rahvusvahelistumist; ning suur haavatavus väliste vapustuste suhtes ja väike mastaabisääst, mis takistavad investeeringuid ja innovatsiooni.

Selle komponendi eesmärk on viia ellu reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on hõlbustada ettevõtete loomist, kasvu ja restruktureerimist, parandada ettevõtluskliimat (eelkõige tugevdades Hispaania siseturu toimimist) ning edendada veelgi tootlikkuse kasvu olulisi protsesse digiteerimise, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise kaudu. See komponent keskendub olulisel määral digiteerimisele ja horisontaalsele lähenemisviisile, et pakkuda olulisele osale VKEdest digiteerimispaketti ning vertikaalne lähenemisviis protsesside digiteerimise ja tehnoloogilise innovatsiooni edendamiseks teatavates VKEdes.

Selles osas käsitletakse osaliselt riigipõhiseid soovitusi turu ühtsuse seaduse rakendamisel tehtud edusammude kohta (riigipõhine soovitus 4 2019) ning VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele likviidsuse pakkumiseks mõeldud meetmete tõhusa rakendamise tagamise kohta, eelkõige vältides hilinenud maksmist (riigipõhine soovitus 3 2020). Selles käsitletakse ka riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad investeeringute keskendamist digipöördele (riigipõhine soovitus 3 2020) ja digiõppele juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020). Samuti edendatakse sellega investeeringuid rohepöördesse (riigipõhised soovitused 1 2023 ja 1 2022).

M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C13.R1) – ettevõtluse reguleerimise ja kliima parandamine

Reformi eesmärk on parandada majandustegevuse raamistikku, tagades parema õigusliku reguleerimise ja ärikliima, mis hõlbustab ettevõtete loomist ja kasvu ning vajaduse korral nende ümberkorraldamist, võttes vastu mitmeid meetmeid.

Reform koosneb järgmistest osadest:

a)Ettevõtete loomise ja kasvu seaduse vastuvõtmine. Käesoleva õigusakti eesmärk on:

I.Lihtsustada ettevõtte asutamise korda. See saavutatakse äriühingu asutamise miinimumkapitali nõude vähendamisega ning ühisrahastamisplatvormide ja muude avaliku sektori rahastamisvahendite tugevdamisega;

II.Õiguslikud meetmed ennetähtaegse maksmise kultuuri edendamiseks. Käesoleva seadusega parandatakse direktiivi (EL) 2011/7 (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) rakendamise tõhusust. Seadusega loodetakse äritehingute keskmiseid maksetähtaegu lühendada. See aitaks lahendada õigeaegselt maksmata võlausaldajatest VKEde likviidsusprobleeme, millel oleks positiivne ülekanduv mõju nende tegevusele ja majanduskasvule. Varajase maksmise kultuuri edendamiseks rakendatavad meetmed on näiteks suunised makseperioodide avalikustamise ja läbipaistvuse kohta, parimad äritavad ja parema jõustamise mehhanismid, näiteks vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem;

III.Muuta turu ühtsuse seaduse teatavaid sätteid, et tagada suurem selgus valdkondades, kus ebaselgus on põhjustanud rakendamisprobleeme. Turu ühtsuse seaduse eesmärk on kõrvaldada tarbetud, ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad tõkked majandustegevusele juurdepääsult ja selles tegutsemiselt ning asutamisvabaduselt kogu territooriumil. Reformi eesmärk on ka suurendada turu ühtsuse seaduses sätestatud mehhanismide tõhusust ja läbipaistvust, et kaitsta ettevõtjaid, kelle tegevust mõjutavad avaliku halduse kehtestatud tõkked. Lisaks tugevdatakse reformiga koostööd, et edendada paremat õigusloomet kogu riigis;

b)Luuakse uus valdkondlik konverents õigusloome parandamise ja ettevõtluskliima teemal. Selle eesmärk on hõlbustada hea õigusloome põhimõtete nõuetekohast kohaldamist kõigis haldusasutustes ja tagada eri haldusasutuste optimaalne koordineerimine, sealhulgas majanduse taastamisega kaasnevate meetmete puhul. Valdkondlik konverents jälgib ka teiste valdkondlike konverentside raames tehtavat tööd, mis võimaldab paremat koordineerimist, järelevalvet ja parema õigusloome edendamist, keskendudes nii horisontaalselt kui ka valdkondlikult;

c)Maksejõuetusõiguse reform, et võtta üle direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava restruktureerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning maksejõuetusmenetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv). Reform hõlmab tõhusama uue võimaluse andmise menetluse kehtestamist füüsilistele isikutele, mis võimaldab võlakergendust ilma maksejõuetu poole vara eelneva likvideerimiseta. Lisaks kehtestatakse maksejõuetusdirektiivis (EL) 2019/1023 nõutud restruktureerimiskavad uue maksejõuetuseelse instrumendina, mis parandab praegu kohaldatavate maksejõuetuseelsete instrumentide tõhusust, et vältida maksejõuetust ja sellele järgnevat pankrotti. Samuti kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks täielikult elektrooniliselt töödeldud erimenetlus, et vähendada protsessi kestust ja kulusid.

d)Reformi käigus võetakse vastu ka seadus, millega muudetakse kolme õigusakti, eelkõige seadust 34/2006, mis käsitleb advokaatide ja procurador’ide kutsetegevust. Uue süsteemiga nähakse ette ühtne juurdepääs advokaatide ja procurador’ide kutsealadele, kuna sama kvalifikatsioon annab juurdepääsu mõlemale kutsealale. Multidistsiplinaarsetel kutseühingutel on lubatud pakkuda ühiselt õigusabi ja kohtus esindamise teenuseid. Samuti muudetakse procurador’ide teenuste suhtes kohaldatavat tariifisüsteemi: kehtestatakse maksimaalsed tasud, kuid mitte miinimumtasud, et tagada teenuse kasutajatele juurdepääs konkurentsivõimeliste hindadega pakutavatele teenustele. Selle reformiga tagab Hispaania, et selle valdkonna õigusaktid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artiklitega 15, 16 ja 25 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 49 ja 56. Seoses selle reformiga kiitis ministrite nõukogu 2020. aasta septembris heaks eespool nimetatud seadusandlike ettepanekute eelnõud.

Reform 2 (C13.R2) – Hispaania ettevõtlusriigi strateegia

Meetme eesmärk on edendada Hispaania ettevõtlusstrateegiat. Reform hõlmab idufirmaseaduse vastuvõtmist, et luua soodne raamistik väga uuenduslike idufirmade loomiseks ja kasvuks, NEXT-TECHi avaliku ja erasektori fondi loomist murranguliste tehnoloogiate idufirmade laiendamiseks ning töötajate rändekorra läbivaatamist, et meelitada ligi talente ja tegeleda oskuste nappusega.

Tegevuse alustamise seaduse vastuvõtmisega 2022. aasta lõpuks: esitada idufirma õiguslik määratlus; teha kindlaks maksusoodustused, et edendada nende loomist ja meelitada ligi andekaid inimesi; kehtestada meetmed välisinvestorite ja -ettevõtjate ligimeelitamise hõlbustamiseks; ning võtta vastu mehhanismid, et hõlbustada seaduse rakendamist ja selle seost digitaalse ettevõtja ökosüsteemiga seotud meetmetega.

Reform hõlmab ka 11. jaanuari konstitutsioonilise seaduse 4/2000 (välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalset integratsiooni) ning 27. septembri 2013. aasta seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja nende rahvusvahelistumise kohta) muutmist.

11. jaanuaril vastu võetud alusseaduse 4/2000 (välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta) muutmisega lihtsustatakse rändega seotud haldusmenetlusi, sealhulgas vähendades lubade arvu ja pikendades nende kehtivust, kiirendades menetlusi, hõlbustades kolmandate riikide kodanike juurdepääsu tööturule ning parandades päritolukohas värbamise süsteemi. Eelkõige kehtestatakse muudatustega üliõpilastele paindlikum juurdepääs tööturule, hooajatöötajate mitmeaastane korduvrände kava, uued eeskirjad riigi tööhõive olukorra hindamiseks ja uue haldusüksuse (UTEX) loomine, et parandada välismaalaste toimikute menetlemist.

27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja nende rahvusvahelistumise kohta) muutmine hõlbustab väga spetsiifiliste oskuste ja pädevustega välismaalaste värbamist lihtsama ja paindlikuma menetluse abil kui alusseaduses 4/2000 määratletud standardmenetlus. Seaduse 14/2013 muutmisega võetakse kasutusele uus diginomadide rändekava, uued innovatsioonikriteeriumid ettevõtjate elamis- ja töölubade jaoks, riikliku rändekava kohaldamisala laiendamine kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele ning kõrgema taseme kutsehariduse ja -õppe tunnistuste omanikele, pikem kehtivusaeg ning elamis- ja töölubade menetluste lihtsustamine võrreldes enne muutmist kehtinud seadusega 14/2013.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 3 (C13.R3) – väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitleva seaduse läbivaatamine

Meetme eesmärk on parandada väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitlevaid õigusakte. Meede seisneb selliste õigusaktide jõustumises, millega lihtsustatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kauplemisele võtmise protsessi, võimaldatakse teatavate mitmepoolsete kauplemissüsteemide registreerimist VKEde kasvuturgudena ning kaotatakse võõrandatavate väärtpaberite kliiringu, arveldamise ja registreerimise järelevalve infosüsteem.

Investeering 1 (C13.I1) – ettevõtlus

Meetme eesmärk on edendada ettevõtlust ja digitaalset innovatsiooni ning toetada oskuste arendamist ja paremat juurdepääsu rahastamisele. Meede koosneb meetmetest, mida toetatakse ettevõtlusoskuste programmist („Emprende y Acelera“), idufirmade kiirendamise programmist („Acelera Startup“), programmist „BREAK“, programmist „Activa Crecimiento“, programmist „Activa Industria“, programmist „Activa Cybersecurity“ ja programmist „Activa Startups“. See hõlmab ka ürituste korraldamist, osaluslaenude andmist ning veebipõhist ja juurdepääsetavat riikliku ettevõtlusameti (ONE) platvormi.

Investeering 2 (C13.I2) – majanduskasv

Meetme eesmärk on edendada VKEde kasvu.

Investeering koosneb meetmetest, mis on seotud järgmisega:

1) VKEde arendatud tööstusprojektidele (1 500) antav rahaline toetus käesoleva investeeringu meetmeteks uutes tööstusrajatistes või olemasolevate laiendamiseks, või tootmissüsteemi mis tahes täiustusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet; võttes arvesse kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitamise potentsiaali.

2) VKEde rahastamisvõimaluste parandamine, pakkudes neile finants-, kaubandus- ja tehniliste tagatiste vormis toetust ettevõtte Compañia Española de Reafianzamiento SME S.A. (CERSA) tugevdamise kaudu. Selle tegevusliini raames pakub CERSA piirkondlikele vastastikuse garantii ühingutele pikaajalist toetust edasigarantii kaudu, kattes nende kantava riski. CERSA edendab VKEde konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ka kolme sihtotstarbelise eelarverea kaudu, mis võimaldavad juurdepääsu pikaajalisele rahastamisele ja käibekapitali tehingutele käesoleva investeeringu alla kuuluvate meetmete puhul järgmistes valdkondades: digiteerimine; kestlikkus, majanduskasv ja taastumine (suurendades vastupanuvõimet peamiselt COVID-19 pandeemiast mõjutatud VKEde jaoks, kes on valmis võtma vastu märkimisväärseid ümberkorraldus- ja kasvukavasid).

Lisaks tuleb finantstagatisvahendi rakendamiseks sõlmida leping investeeringute eest vastutava ministeeriumi ja rakenduspartneri või volitatud üksuse vahel. Lepingus kirjeldatakse üksikasjalikult kohaldatavat riigiabi õigusraamistikku ja kohustusi ning garantii andjate ja VKEde järelevalve- ja aruandluskohustusi, sealhulgas VKEde vajadust anda komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Prokuratuurile selgesõnaline luba teha kontrollkäike seoses kontrollide või audititega. Lisaks kohustub CERSA reinvesteerima kõik tagasisaadavad summad (st laenu intressid, omakapitali tulusus või tagasimakstud põhisumma, millest on maha arvatud seotud kulud), mis on seotud rahastamisvahendiga samade poliitikaeesmärkide saavutamiseks, sealhulgas pärast 2026. aastat. Tagamaks, et meede on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), peab Hispaania ametiasutuste ja rahastamisvahendi eest vastutava volitatud üksuse või finantsvahendaja vaheline õiguslik kokkulepe ja sellele järgnev rahastamisvahendi investeerimispoliitika.

I.nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist,

II.jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, ning

III.nõuda, et volitatud üksus või finantsvahendaja kontrolliks kõigi tehingute, sealhulgas jätkusuutlikkuse hindamisest vabastatud tehingute puhul toetusesaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Selleks et tagada meetme vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside tingimustes sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering 3 (C13.I3) Digiüleminek ja innovatsioon ning toetuskava ettevõtete digiüleminekuks

Meetme eesmärk on edendada VKEde digiüleminekut ja konkurentsivõimet. Meede seisneb programmi „Innovatiivsete ettevõtlusklastrite toetamine“ ja programmi „Digitaalne innovatsioonikeskus“ meetmete rakendamises. See meede hõlmab ka avaliku sektori investeeringuid subsiidiumikavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja toetada ettevõtete digiüleminekut programmi „Digivahendid“ ja programmi „Kit Consulting“ raames. Kava toimimiseks pakutakse rahalisi stiimuleid toetuste andmise kaudu.

Programmi „Digitaalsed töövahendid“ digilahenduste kategooriate loetelu sisaldab vähemalt järgmist: i) veebisait ja interneti olemasolu, ii) e-kaubandus, iii) sotsiaalmeedia haldamine, iv) kliendihaldus, v) äriteave ja -analüüs, vi) protsessihaldus, vii) elektrooniline arve, viii) virtuaalsed kontoriteenused ja -vahendid, ix) turvaline side, x) küberturvalisus.

Programmi „Kit Consulting“ nõustamisteenuste loetelu sisaldab vähemalt järgmist: i) tehisintellekti nõuandeteenus, ii) andmeanalüüsi nõuandeteenus (põhiteenus), iii) andmeanalüüsi nõuandeteenus (täiustatud teenus), iv) digitaalne müügi nõuandeteenus, v) äriprotsesse või tootmisprotsessi käsitlev nõustamisteenus, vi) strateegia ja äritegevuse tulemuslikkuse nõuandeteenus, vii) küberturvalisuse nõuandeteenus (põhiteenus), viii) küberturvalisuse nõuandeteenus (täiustatud teenus), ix) küberturvalisuse nõuandeteenus (sertifitseerimise ettevalmistamine), x) 360 nõuandeteenus digiüleminekul.

Kava haldab rakenduspartnerina Red.es. 

Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab Hispaania vastu ühe või mitu õigusakti, millega skeem luuakse ja mis sisaldab järgmist sisu:

1. Kava otsustusprotsessi kirjeldus. Lõpliku otsuse abikava alusel toetuse andmise kohta teeb Red.es peadirektor.

2. Seotud subsiidiumipoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:  

a) Eraldatud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus

b) Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse subsiidiumipoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 41 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 42 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 43 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 44 .

c) Nõue, et subsiidiumikava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3. Õigusaktidega hõlmatud summa ja nõue kasutada kava kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitilistel eesmärkidel.

Investeering 4 (C13.I4) Kaubandustoetus

Meetme eesmärk on aidata väikeettevõtjatel kohaneda kaubandussektori digitaliseerimisega ja tarbijate muutunud käitumisega. Meede hõlmab toetust vähemalt 200 VKE-le või ettevõtjate ühendusele digitaliseerimisprojektide tehnoloogiafondi kaudu, digiplatvormi loomist sektori digitaliseerimise edendamiseks ning toetust meetmetele, mis on seotud turgude, linnakaubanduspiirkondade, rändkaubanduse ja lühikeste tarneahelatega või äritegevusega maapiirkondades.

Investeering 5 (C13.I5) Rahvusvaheliseks muutmine

Meetme eesmärk on tugevdada suutlikkust ja vahendeid, et aidata Hispaania ettevõtetel laieneda ülemaailmsetele turgudele. Meede seisneb ettevõtete rahvusvahelistumist toetavate meetmete rakendamises.

Investeering 11 (C13.I11) – tagatisvahend SGR-CERSA

Meetme eesmärk on parandada ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. See meede seisneb toetuse andmises CERSA antavate edasigarantiide vormis, mis võimaldavad äriühingutel saada tagatisi pikaajalisteks investeeringuteks ja käibekapitaliks.

Investeering 14 (C13.I14): Kapitalisüst tooraineorganisatsiooni

Selle meetme eesmärk on toetada Hispaania majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt avaliku sektori toetuse taset, mis on kättesaadav turutõrgete ja majanduse ebatõhususe kõrvaldamiseks. Meede seisneb 4 028 583 192 euro suuruses kapitalisüstis ettevõttesse Instituto de Crédito Official (ICO).

ICO võtab vastu uue investeerimispoliitika täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitika sisaldab finantstoote(te) kirjeldust koos eeldatava rahastamiskõlblike lõplike abisaajate liigiga, keda täiendav omakapital peaks algselt toetama, sealhulgas iga finantstoote rakendamise eeldatavat ajakava ja eeldatavat summat. ICO kasutab täiendava omakapitali puhul sama auditi- ja kontrollisüsteemi, millele komisjon on andnud positiivse hinnangu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 157.

45 46 47 48 49 50 51 52 53 Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstoode (finantstooted), mida täiendav omakapital toetab, peab (peavad) vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitik raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad. Lisaks jäetakse äriühingute üldise toetamise korral investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad peamiselt järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
189	C13.R1	Eesmärk	Jõustub seadus, millega muudetakse seadust nr 34/2006, mis käsitleb juurdepääsu advokaatide ja procurador’ide kutsealadele	Seaduse jõustumist näitav säte				4. kv	2021	Jõustub seadus, millega muudetakse seadust nr 34/2006, mis käsitleb juurdepääsu advokaatide ja procurador’ide kutsealadele: – Praeguse miinimumtasude süsteemi reformimine maksimaalsete tasude süsteemiks ja uus kohustus esitada kliendile nõustamisel kuluprognoos. – Võimaldada advokaadi ja procurador’i kutsealade multidistsiplinaarset tegevust samas juriidilises isikus – Ühekordne juurdepääs advokaadi ja procurador’i kutsealale.
190	C13.R1	Eesmärk	Maksejõuetusseaduse reformi seaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				2. kv	2022	Maksejõuetusseaduse reformi jõustumine. Maksejõuetusseaduse reformiga, mis läheb kaugemale direktiivi nõuetest: – kehtestatakse füüsiliste isikute jaoks tõhusam uue võimaluse andmise menetlus, mis võimaldab võlakergendust ilma maksejõuetu poole vara eelneva likvideerimiseta, – kehtestada mikro- ja VKEde jaoks erimenetlus, mis vähendab kestust ja kulusid ning mida töödeldakse täielikult elektrooniliste vahendite abil.
191	C13.R1	Eesmärk	Ettevõtete loomise ja kasvu seaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				4. kv	2022	Uue ettevõtete loomise ja kasvu seaduse jõustumine, et lihtsustada ettevõtte asutamise korda ja edendada mitmekesiseid rahastamisallikaid ettevõtluse kasvuks. Ettevõtete loomise ja kasvu seadus sisaldab ka meetmeid varajase maksmise kultuuri edendamiseks, eelkõige selleks, et pakkuda VKEdele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele likviidsust, vältides maksete hilinemist. Varajase maksmise kultuuri edendamiseks rakendatavad meetmed hõlmavad suuniseid makseperioodide avalikustamise ja läbipaistvuse kohta, parimaid äritavasid ja parema jõustamise mehhanisme, näiteks vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi. Ettevõtete loomise ja kasvu seadus sisaldab ka turu ühtsuse seaduse muudatusi, et hõlbustada selle rakendamist ja tugevdada turutõketest mõjutatud turuosalistele kättesaadavaid mehhanisme. Luuakse uus õigusloome parandamist ja ärikliimat käsitlev valdkondlik konverents, et hõlbustada hea õigusloome põhimõtete nõuetekohast kohaldamist kõigis haldusasutustes ja tagada eri haldusasutuste optimaalne koordineerimine.
450	C13.R2	Eesmärk	Kuninga 26. juuli 2022. aasta dekreedi nr 629/2022 (millega muudetakse konstitutsioonilise seaduse 4/2000 määrust välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta) jõustumine	Kuninga dekreedi säte, milles on märgitud asjaomaste sätete jõustumine				3. kv	2022	Kuninga 26. juuli 2022. aasta dekreedi 629/2022 (millega muudetakse konstitutsioonilist seadust 4/2000 välismaalaste õiguste ja vabaduste ning nende sotsiaalse integratsiooni kohta Hispaanias) asjakohaste sätete jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega.
192	C13.R2	Eesmärk	Idufirmade seaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				4. kv	2022	Jõustub nn idufirmade seadus, millega luuakse soodne raamistik väga uuenduslike idufirmade loomiseks ja kasvuks. Start-Ups’i seadusega kehtestatakse maksumaksete reformid stiimulite vormis, et soodustada ja hõlbustada idufirmade arengut ning välisettevõtjate ja investorite ligimeelitamist kooskõlas eelarve konsolideerimise eesmärkidega. Start-Upsi seadusega võetakse vastu ka mehhanismid, et hõlbustada selle rakendamist ja selle seost digitaalse ettevõtja ökosüsteemiga seotud meetmetega.
451	C13.R2	Eesmärk	27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja selle rahvusvahelistumise kohta) muudatuse jõustumine	Seadusemuudatuse säte, mis viitab asjaomaste sätete jõustumisele				2. kv	2023	27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja selle rahvusvahelistumise kohta) muudatuse asjakohaste sätete jõustumine kooskõlas meetme kirjeldusega.
452	C13.R3	Eesmärk	Väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitlevate õigusaktide jõustumine	Jõustumisele viitav säte				4. kv	2025	Väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitlevate õigusaktide jõustumine. Sellega lihtsustatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kauplemisele võtmise protsessi, võimaldatakse teatavate mitmepoolsete kauplemissüsteemide registreerimist VKEde kasvuturgudena ning kaotatakse võõrandatavate väärtpaberite kliiringu, arveldamise ja registreerimise jälgimise infosüsteem.
193a	C13.I1	Siht	Toetusesaajad, kes viivad lõpule tegevusi mõne toetusprogrammi raames	–	Arv	0	12 503	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on toetuste saamiseks esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist, kokku 12 503 toetusesaajat mis tahes järgmises programmis: ettevõtlusoskuste programm („Emprende y Acelera“), idufirmade kiirendamise programm („Acelera Startup“), programm „BREAK“, programm „Activa Crecimiento“, programm „Activa Industria“, programm „Activa Ciberseguridad“, programm „Activa Startups“.
194	C13.I1	Eesmärk	Riikliku ettevõtlusameti (ONE) veebiplatvorm	Link platvormile.				4. kv	2025	Link riikliku ettevõtlusameti (ONE) veebiplatvormile.
195a	C13.I1	Siht	Osaluslaenulepingute allkirjastamine	–	Arv	0	200	4. kv	2025	200 osaluslaenu lepingu (Polizza de Prestamo Participativo) allkirjastamine ENISAga toetusliini „Linea emprendedoras Digitales“ raames.
195b	C13.I1	Siht	Innovatiivse ettevõtlusökosüsteemi edendamise programm	–	Arv	0	20	4. kv	2025	Administratsiooni kontrollimine dokumentaalsete põhjenduste alusel toetuste maksmisel, mis on seotud kokku 20 üritusega uuendusliku ettevõtluse ökosüsteemi edendamise programmi raames.
196	C13.I2	Siht	CERSA tagatis	–	miljonit eurot	0	1 000	2. kv	2023	CERSA tagatis: Vähemalt 1 000 000 000 euro ulatuses CERSA antud tagatisi, mis võimaldavad VKEdel saada tagatisi pikaajalisteks investeeringuteks ja käibekapitaliks. Valikukriteeriumidega tagatakse käesoleva meetme raames toetatavate tehingute vastavus põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Kuni taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on rahuldavalt saavutatud, võetakse juhul, kui CERSA toetus VKEdele saab kasu muudest liidu vahenditest, 1 000 000 000 euro suuruse eesmärgi saavutamiseks antava toetuse puhul arvesse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastust saadud rahaliste, kaubanduslike ja tehniliste tagatiste summasid. See arvutatakse kokkulepitud metoodika alusel, eristades taaste- ja vastupidavusrahastust saadud summasid muudest liidu vahenditest saadud summadest.
198	C13.I2	Siht	VKEd, keda toetatakse tööstusettevõtluse toetusprogrammist	–	Arv	0	1 500	2. kv	2023	VKEdele antakse tööstuse ettevõtluse toetusprogrammi raames tööstusinvesteeringute projektidele rahalist toetust. Antava rahalise toetusega kaetakse kulud, mis on seotud Sociedades de Garantia Reciproca (SGRs) nõutava garantiitasuga, laenu intressiga ning tagatistehingu hindamise ja avamise ning tööstusettevõtete asutamiseks või olemasolevate rajatiste või tootmissüsteemi mis tahes täiustusi, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet, laiendamiseks antava laenuga. See investeering võib saada toetust ka muudest liidu programmidest või vahenditest selliste kulude katmiseks, mida taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata. Laenu lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta. Alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 on MINTUR andnud CERSA kaudu rahalist toetust vähemalt 1 500 tegevusele. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja, ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. (Lähtetase: 1. jaanuar 2021)
199	C13.I3	Eesmärk	VKEde digitaliseerimise kava 2021–2025	Avaldamine				1. kv	2021	VKEde digitaliseerimise kava (2021–2025) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt, millega nähakse ette vahendite kogum, et lisada mikro- ja autonoomsetesse ettevõtetesse juba kättesaadavad digivahendid, edendada väikeettevõtjate digiteerimist ja edendada tehnoloogilist innovatsiooni
200	C13.I3	Siht	Digitaalsete töövahendite programmile eraldatud eelarve	–	%	0	30	4. kv	2022	Vähemalt 30 % 3 067 000 000 euro suurusest eelarvest, mis on ette nähtud VKEde, mikroettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate digiteerimiseks digivahendite programmi kaudu kooskõlas tehnilise suunisega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõudes vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
201	C13.I3	Siht	Programmile „Agents of Change“ eraldatud eelarve	–	%	0	30	4. kv	2022	Vähemalt 30 % eelarvest on kulukohustustega seotud 300 000 000 eurot, mis on ette nähtud VKEdele programmi „Agents of Change“ raames. Pädevusega projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
202	C13.I3	Siht	Innovatiivsete äriklastrite toetusprogrammile eraldatud eelarve	–	%	0	30	4. kv	2022	Vähemalt 30 % 115 000 000 euro suurusest eelarvest, mis on ette nähtud innovatiivsete äriklastrite toetusprogrammile. Tingimuste korraldused (ordenes de base) ja konkursikutsed peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõudes vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
203	C13.I3	Siht	Digitaalse innovatsiooni keskuste programmile eraldatud eelarve	–	%	0	30	4. kv	2022	Vähemalt 30 % 37 590 000 euro suurusest eelarvest, mis on ette nähtud digitaalse innovatsiooni keskuste programmile. Tingimuste korraldused (ordenes de base) ja konkursikutsed peavad sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõudes vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
208a	C13.I3	Eesmärk	Subsiidiumikava	Lepingute asjakohased sätted Tõend üleviimise kohta				4. kv	2025	Toetuskava kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine. Hispaania kannab 2 841 316 379 eurot üle äriühingule Red.es.
208	C13.I3	Siht	Subsiidiumikava	–	eurodes	1 010 100 000	2 841 316 379	4. kv	2025	Red.es on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise 100 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse.
209a	C13.I3	Siht	„Innovatiivsete äriklastrite toetusprogramm“.	Lõplik sertifitseerimine	Arv		650	4. kv	2025	Administratsioon kontrollib toetusmaksete dokumentaalset põhjendatust kokku 650 projekti puhul, mis on seotud uuenduslike äriklastrite toetamise programmiga.
209b	C13.I3	Siht	Digitaalse innovatsiooni keskuste programm	–	miljonit eurot		37,586	2. kv	2026	Toetust saanud üksused või üksikisikud on programmi „Digitaalse innovatsiooni keskuste toetus“ raames toetuste saamiseks esitatud lõpparuannetes kinnitanud meetmete/tööpakettide lõpuleviimist kogusummas 37 586 000 eurot. Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavaid tööpakette ei võeta arvesse. Digitaalse innovatsiooni keskuste toetusprogrammi projektikonkursid sisaldavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
210	C13.I4	Siht	Tehnoloogiafondist toetust saanud VKEd ja ettevõtjate ühendused	–	Arv	0	200	2. kv	2023	Vähemalt 200 kommertssektori VKEd või ettevõtjate ühendust, kes on saanud tehnoloogiafondist toetust kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Väikekaubandussektori projektid, mille eesmärk on kaasata tehnoloogiafondi (200 projekti) raames uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad kohalikul kaubandusel reageerida uutele tarbimisharjumustele. Fondist rahastamiskõlblikud projektid on järgmised: a) Uute tehnoloogiate projektid, mille eesmärk on parandada internetikaubandus- ja kommunikatsioonistrateegiat, ärimudeleid või ostukogemust. b) Uute tehnoloogiate projektid füüsilise ostukogemuse kohandamiseks tarbijate uute vajaduste ja harjumustega ning uute juhtimismudelitega. c) Tehnoloogiliste lahenduste projektid, et parandada viimase kilomeetri logistika tõhusust ja jätkusuutlikkust. d) Projektid tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks, et parandada energia- ja ressursitõhusust. Investeeringu lõpuleviimiseks luuakse digiplatvorm Plataforma Comercio Conectado, et edendada sektori digiteerimist.
211	C13.I4	Siht	Meetmed turgudel, linnakaubanduspiirkondades või maapiirkondades	–	Arv	0	130	4. kv	2025	Ametiasutuse kinnitus põhitingimuste ja -eesmärkide saavutamise kohta 130 meetme puhul, mis on seotud turgude, linnakaubanduspiirkondade, rändkaubanduse ja lühikeste tarneahelate toetamisega või äritegevuse toetamisega maapiirkondades. Meetmetele on antud toetusi õigusakti alusel, milles sätestatakse, et meetmed, mis ei ole täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja -prioriteetidega ning põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088) artikli 17 tähenduses, ei ole rahastamiskõlblikud. Õigusaktiga nähakse samuti ette, et rahastamisest jäetakse välja järgmised kulud, kui need on seotud kuluartiklitega, mille jaoks abi antakse: a) Fossiilkütustega seotud investeeringud (sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutus). b) Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole oluliselt väiksem kui LHÜde tasuta eraldamiseks kehtestatud kontrollväärtused. c) Mehaanilis-bioloogilisel töötlemisel, põletamisel või kaadamisel tekkivate jäätmete töötlemine. d) Tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib põhjustada pikaajalist kahju keskkonnale (nt tuumajäätmed). Õigusaktis nõutakse ka, et valida võib ainult selliseid tegevusi, mis vastavad asjakohastele riiklikele ja Euroopa keskkonnaalastele õigusaktidele.
213	C13.I5	Siht	Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine	–	Arv	0	3 000	4. kv	2025	Kumulatiivselt 3 000 äriühingu puhul iga äriühingu kohta kas: (I)ICEXi kinnitav aruanne programmi „Innova Invest“ meetmete eesmärkide täitmise kohta; või (II)välisaudiitori aruanne, milles kinnitatakse rahvusvahelistumise ja mentorluse programmi meetmete lõpuleviimist kooskõlas kaubandusministri 23. veebruari 2023. aasta resolutsiooniga, millega avaldati leping Hispaania ametliku kaubandus-, tööstus-, teenuste ja navigatsioonikojaga, suunates 2022. aasta riigieelarves ette nähtud nimelise toetuse rahvusvahelistumise mentorluse ja tugiprogrammi väljatöötamiseks taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava raames; või (III)toetust saavad üksused või üksikud äriühingud on esitanud programmi „VIVES“ raames toetuste saamiseks lõpparuanded, mis kinnitavad toetuse saanud tegevuste lõpuleviimist; või (IV)kolmas riik on allkirjastanud vastutava deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et ettevõte on FIEM-programmi raames meetme lõpule viinud; või (V)PABE programmi raames on koostatud diagnostiline aruanne, milles hinnatakse ettevõtte ekspordivõimsust.
510	C13.I11	Siht	CERSA tagatis		miljonit eurot		2 100	4. kv	2025	CERSA antud edasigarantiid summas 2 100 000 000 eurot, mis võimaldavad äriühingutel saada tagatisi pikaajalisteks investeeringuteks ja käibekapitaliks. Kui CERSA toetust saadakse muudest liidu vahenditest, võetakse eesmärgi saavutamisse antava panuse puhul arvesse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastu panusest saadud edasigarantiide summasid. See arvutatakse kokkulepitud metoodika alusel, eristades taaste- ja vastupidavusrahastust saadud summasid muudest liidu vahenditest saadud summadest.
508	C13.I14	Eesmärk	Investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine				2. kv	2026	Tooraineorganisatsiooni uue investeerimispoliitika vastuvõtmine täiendava omakapitali ja rahaliste vahendite kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et 600 000 000 eurot täiendavast omakapitalist eraldatakse keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud 100 % kliimakoefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata toetust järgmisele uuele suutlikkusele: (VI)Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (VII)Taastuvenergia: päikeseenergia (VIII)Puhta linnatranspordi veerem Investeerimispoliitikaga tagatakse, et 1 000 000 000 eurot täiendavast omakapitalist eraldatakse keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud kliimakoefitsient 40 %, mis võib muu hulgas hõlmata toetust järgmisele uuele suutlikkusele: (I)Uute energiatõhusate hoonete ehitamine (II)Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed (III)Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes
509	C13.I14	Eesmärk	Kapitalisüst	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	2 800 000 000 eurot kantakse rahvusvahelise kohviorganisatsiooni sihtotstarbelisele kontole, et toetada selle tagatisprogrammi ja muid finantstooteid, ning Hispaania kannab 1 228 583 192 eurot üle rahvusvahelisele kohviorganisatsioonile, et suurendada selle omakapitali. Lisaks tooraineorganisatsiooni tehtud omakapitalisüstile ja taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu moodustavate vahendite ülekandmisele edastab Hispaania aruande, milles kirjeldatakse tooraineorganisatsiooni poolt 31. augustiks 2026 investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning nende toodete edasiseks rakendamiseks eeldatavasti võetavaid meetmeid.

M.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 6 (C13.I6) – ICO eraldusjoon ning ettevõtete ja ettevõtjate liin

See meede hõlmab investeeringut kahel eelarvereal: ICO eraldusjoon ning ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin.

ICO eraldusjoon

Meetme see element koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastamisvahendisse, ICO eraldusjoonesse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania rohelistes sektorites ning arendada selles valdkonnas kapitaliturge, hõlmates eelkõige seitset eri valdkonda: i) säästev transport, sealhulgas raudteetransport; ii) energiatõhusus; iii) taastuvenergia, sealhulgas energia salvestamine ja elektrivõrk; iv) tööstuse CO2 heite vähendamine ja vähese CO2 heitega tööstuse väärtusahelad, mis on seotud energiasüsteemi ümberkujundamisega; v) veemajandus; vi) ringmajandus; vii) kliimamuutustega kohanemine. Rahastu tegutseb otserahastamise, ettevõtete võlakirjade ostude ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ja kodumajapidamistele ning sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 300 000 000 eurot.

Rahastut haldavad rakenduspartneritena Instituto de Crédito Oficial (ICO) ja Axis (ICO riskijuht/erakapitalijuht). Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb laenudest, mida ICO annab kommertspankadele, kes omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene keskkonnahoidlike projektide rahastamiseks. Lõplikud abisaajad on eraettevõtted (nt VKEd, väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, suurettevõte või ettevõtjad) ja kodumajapidamised.

·ICO otserahastamine: sellelt eelarverealt antakse otselaene eraettevõtetele (nt keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele) ja avaliku sektori äriühingutele, et rahastada keskkonnahoidlikke projekte. Laene annab otse ICO ja iga projekti kaasrahastab kolmandast isikust erainvestor (erainvestorid). ICO antavad vahendid moodustavad maksimaalselt 70 % investeeringutoetuse kogusummast. Erainvestorid katavad vähemalt 30 % investeerimistoetuse kogusummast.

·Äriühingu võlakirjade ostmine: sellel real ostab ICO kõrgema nõudeõiguse järguga keskmise ja pika tähtajaga fikseeritud tulumääraga väärtpabereid, mille on emiteerinud Hispaania äriühingud organiseeritud järelturgudel (näiteks alternatiivne fikseeritud tulumääraga turg (MARF) või finantsvarade vahendajate ühendus (AIAF)). Väärtpaberid on seotud tagatist emiteeriva äriühingu konkreetse keskkonnasäästliku investeerimisprojektiga.

·Omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringud: see rida hõlmab otseste omakapitaliinvesteeringute tegemist Axise kaudu (ICO riskijuht/erakapitali valitseja) ja/või vahendite ülekandmist omakapitalifondidesse või muudesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, kes teevad omakapitaliinvesteeringuid keskkonnasäästlike projektidega tegelevates ettevõtetes. Liini maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisvahendi fondidest. Liini omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.

Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja ICO alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(-toodetete) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b.nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised;

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

II.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 58 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 59 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 60 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 61 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 62 .

III.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetega, sealhulgas kasutades positiivse deklaratsiooni nimekirja ja/või ettevõtja kinnitust alla 10 000 000 euro suuruste toimingute puhul, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ICO auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) järgitud on põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, riigiabi eeskirju ja kliimaeesmärgi nõudeid. ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas positiivsete deklaratsioonide nimekirja ja/või ettevõtja kinnitusi alla 10 000 000 euro suuruste tegevuste puhul, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 242 727 272 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 63

6.Finantsvahendajate valimise nõuded: ICO valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.

7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuete hulka kuuluvad kõiki rahastu tegevuse aluseks olevad nõuded, sealhulgas:

1.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.

2.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.

ICO ettevõtete ja ettevõtjate liin

Meetme see element koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse, ettevõtetesse ja ettevõtjatesse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele ettevõtte majandustegevusega seotud sektorites ning arendada neis valdkondades kapitaliturge, avaliku ja erasektori ülikoolide digitaliseerimisega seotud projekte osana PERTE New Economy of the Language (NEL) ning turismisektori ettevõtete projekte, mis on seotud kestlikkuse, digiteerimise, inimressursside ja seadmete oskuste täiendamise kavadega ning selle konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamisega. Liin katab ka käibekapitalivajadused, mis võimaldavad äriühingutel eespool nimetatud eesmärke täita. Rahastu tegutseb otserahastamise, ettevõtete võlakirjade ostude ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kas otse või vahendajate kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 600 000 000 eurot.

Rahastut haldavad rakenduspartneritena Instituto de Crédito Oficial (ICO) ja Axis (ICO riskijuht/erakapitalijuht). Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Vahendusmenetlus: vahendusliin koosneb ICO poolt kommertspankadele antud laenudest, mis omakorda annavad lõplikele abisaajatele laene nende majandustegevusega seotud projektide rahastamiseks; ülikoolide digiüleminek ja tehisintellekt; ning kestlikkus, digitaliseerimine, ümber- ja täiendusõppe kavad inimressursside ja seadmete jaoks ning projektid turismisektori konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamiseks. Lõplikud abisaajad on eraettevõtjad (nt füüsilisest isikust ettevõtjad, VKEd, väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud, suurettevõtted või ettevõtjad) ja sarnase tegevusega tegelevad avaliku sektori asutused.

·ICO otserahastamine: sellelt eelarverealt antakse otselaene eraettevõtetele (nagu keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud ja suurettevõtted) ja avaliku sektori äriühingutele, et rahastada nende majandustegevusega seotud projekte. Laene annab otse ICO ja iga projekti kaasrahastab kolmandast isikust erainvestor (erainvestorid). ICO antavad vahendid moodustavad maksimaalselt 70 % investeeringutoetuse kogusummast. Erainvestorid katavad vähemalt 30 % investeerimistoetuse kogusummast.

·Äriühingu võlakirjade ostmine: sellel real ostab ICO kõrgema nõudeõiguse järguga keskmise ja pika tähtajaga fikseeritud tulumääraga väärtpabereid, mille on emiteerinud Hispaania äriühingud organiseeritud järelturgudel (nt alternatiivne fikseeritud tulumääraga turg (MARF) või finantsvarade vahendajate ühendus (AIAF)). Väärtpaberid on seotud väärtpabereid emiteeriva äriühingu konkreetse investeerimisprojektiga.

·Omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringud: see rida hõlmab otseste omakapitaliinvesteeringute pakkumist Axise kaudu (ICO riskijuht/erakapitali valitseja) ja/või vahendite ülekandmist omakapitalifondidesse või muudesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, kes teevad omakapitaliinvesteeringuid ettevõtetes (idufirmad, VKEd, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja suurettevõtted). Liini maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisvahendi fondidest. Liini omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.

Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja ICO alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: rahastu lõplikud investeerimisotsused teeb investeeringute komitee või muu vastav samaväärne juhtorgan ning need kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(-toodetete) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b.nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised;

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

II.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 68 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 69 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 70 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 71 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 72 .

III.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega, sealhulgas kasutades alla 10 000 000 euro suuruste toimingute puhul ettevõtja kinnitust, enne kui ta võtab kohustuse toimingut rahastada.

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ICO auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas kasutades alla 10 000 000 euro suuruste tehingute puhul ettevõtja kinnitusi, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.

5.Finantsvahendajate valimise nõuded: ICO valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.

6.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: Teabevolinik allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuete hulka kuuluvad kõiki rahastu tegevuse aluseks olevad nõuded, sealhulgas:

Investeering 7 (C13.I7) – Next Tech Fund

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, Next Tech fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania strateegilistes sektorites, mis on seotud digiüleminekuga, ning arendada selles valdkonnas kapitaliturge. Rahastu tegutseb finantsstiimulite pakkumise kaudu kaasinvesteeringute kaudu koos teiste fondidega, kas otse või erasektorile suunatud vahendajate kaudu, samuti avaliku sektori asutustele, kes tegelevad sarnase tegevusega. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1 500 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Sociedad Española para la Transformación Tecnológica (SETT). Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·Otsene rida: see eelarverida koosneb otsestest omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutest SETTi kaudu Hispaanias asutatud äriühingutele, olenemata nende suurusest ja kapitali omandiõigusest, kes kohustuvad ellu viima uusi tehnoloogiaprojekte. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.

·Kaudne rida: see eelarverida hõlmab vahendite ülekandmist olemasolevatesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, sealhulgas riskikapitalifondid, kes teevad omakapitali ja/või kvaasiomakapitali investeerimistoiminguid fondi sihtvaldkondades. Rahastu maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % mis tahes fondist või muust investeerimisvahendist ega põhjusta riigi omandis oleva omakapitali osa fondis või investeerimisvahendis üle 49 % omakapitali kogumahust.

Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja SETT alla rakenduslepingule või Hispaania kiidab heaks vastava õigusakti ja sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Otsese rea puhul teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan investeerimisrahastu esialgse investeerimisotsuse ja see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Otsese rea piirdub rahastu lõplik investeerimisotsus investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (ilma muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Kaudse eelarverea kaudu vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(-toodetete) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

§Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 73 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 74 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 75 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 76 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 77 .

I.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rahastu loomist käsitleva rakenduslepingu ja/või õigusakti ja seonduvate dokumentidega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt nõuetele, mis on sätestatud rakenduskokkuleppes ja/või õigusaktis ja nendega seotud dokumentides, millega rahastu luuakse, sealhulgas ettevõtja kinnituse kasutamise kaudu alla 10 000 000 euro suuruste tegevuste puhul, enne kui kohustutakse tegevust rahastama.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas SETT auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning seda, kas järgitakse kohaldatavas rakenduskokkuleppes ja/või rahastu loomise õigusaktis ja sellega seotud dokumentides ning rahastamislepingutes sätestatud tingimusi, sealhulgas ettevõtja deklaratsioonide kasutamise kaudu alla 10 000 000 euro suuruste toimingute puhul, enne kui võetakse kohustus toimingut rahastada.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: rahastusse tehtavatest taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest vähemalt 1 500 000 000 eurot aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 78

6.Finantsvahendajate valimise nõuded: SETT valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.

7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: SETT allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rakenduslepingu või rahastamisvahendi ja sellega seotud dokumentide lisas. Rahastamislepingu põhinõuete hulka kuuluvad kõiki rahastu tegevuse aluseks olevad nõuded, sealhulgas:

1.finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud nõuetele otsuste tegemise ja investeerimispoliitika kohta, sealhulgas mis puudutab põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist;

2.kirjeldus finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kohta, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditi- ja kontrollinõudeid.

Investeering 8 (C13.I8) – kaasinvesteerimisfond (FOCO)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse, kaasinvesteerimisfondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania strateegilistes sektorites, eelkõige nendes, mis on seotud rohe- ja digipöördega ning PERTEga, ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegutseb laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute kaudu kaasinvesteeringute kaudu kolmandatest isikutest välis- ja mitmepoolsete institutsionaalsete investoritega kas otse või erasektorile suunatud vahendajate kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 2 000 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Compañía Española de Financiación del Desarrollo (COFIDES). Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:

·Otsene rida: Rahastu kaasinvesteerib koos kolmandatest isikutest välismaiste institutsionaalsete investoritega äriühingutesse, kes on võtnud kohustuse viia ellu uusi projekte Hispaania strateegilistes majandussektorites, sealhulgas neisse, mis on seotud rohe- ja digipöörde ning PERTEdega. Rahastul peab olema võimalik investeerida laenu-, omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinstrumentide abil. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.

·Kaudne rida: Rahastu investeerib olemasolevatesse fondidesse, mis investeerivad rahastu sihtsektoritesse, ja suudab luua kohandatud rahastamisvahendeid, mis on suunatud samadele sektoritele. Rahastu maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % mis tahes fondist või muust investeerimisvahendist ega põhjusta riigi omandis oleva omakapitali osa fondis või investeerimisvahendis üle 49 % omakapitali kogumahust.

Kolmandatest isikutest investorite kaasinvesteering peab olema vähemalt samaväärne rahastu panusega ja investeerima samadel tingimustel. Kolmandast isikust kaasinvestorid võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

·Välisriikide avalik-õiguslikud asutused, nagu riiklikud pensionifondid, riiklikud ja riigi tasandist madalama tasandi fondid, erakapitaliturgudele investeerivad mitmepoolsed asutused (nt Euroopa Investeerimisfond).

·Pikaajalised välismaised institutsionaalsed erainvestorid, nagu investeerimisfondid, pensionifondid või kindlustusseltsid.

·Riigisisesed erainvesteerimisvahendid ja -üksused, tingimusel et nad kaasavad rahalisi vahendeid välismaistelt erainvestoritelt.

·Välismaised kapitaliühingud, kes osalevad Hispaania äriühingute arvudes, et viia ellu investeerimisprojekte ja tootmistegevust, mida võiks fondist toetada.

Selleks et teha rahastusse investeering, kiidab Hispaania heaks rahastu loomise ja haldamise määruse ja kõik sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega. Strateegilisteks investeeringuteks, st kaitsetehnoloogiasse ja -toodetesse, mis on kindlaks määratud Euroopa Kaitsefondi iga-aastases tööprogrammis; kosmoseinvesteeringud tuumakelladesse, strateegilistesse kanderakettidesse; ja kosmosetooted; ning investeeringud, mis keskenduvad üksnes küberturvalisuse vahendite ja lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, sealhulgas juhul, kui need on osa digivõrkude ja andmetaristu kasutuselevõtust või ajakohastamisest; lõplikud toetusesaajad ei tohi olla kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuste kontrolli all ja nende tegevjuhtkond peab asuma liidus, välja arvatud alla 10 000 000 euro suuruste investeeringute puhul. Kui lõplik toetusesaaja osaleb 5G-ühenduvuse valdkonnas tehtavas strateegilises investeeringus, kohaldatakse 5G küberturvalisuse meetmepaketi 79 kohaseid meetmeid ja riskimaandamiskavasid ka tema tarnijate suhtes. Varustajate hulka kuuluvad eelkõige telekommunikatsiooniseadmete müüjad ja tootjad ning muud kolmandatest isikutest tarnijad, nagu pilvetaristu pakkujad, hallatud teenuste osutajad, süsteemide integreerijad, turvalisuse ja hooldusega seotud töövõtjad ning ülekandeseadmete tootjad. Kui lõplik abisaaja osaleb strateegilises investeeringus kaitsevaldkonnas, kohaldatakse seda piirangut ka tema tarnijate ja alltöövõtjate suhtes. Kolmandas lõigus sätestatud piiranguid, mis puudutavad kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli puudumist, ei kohaldata konkreetse rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes, kui lõplik abisaaja suudab tõendada, et ta on juriidiline isik, kellele tema asukohaliikmesriik on heaks kiitnud tagatise kooskõlas rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Kaitsefondi (EAF) määruse asjakohastes sätetes, 80 või komisjoni erandiga, mis on tehtud kooskõlas kosmosemääruse asjakohastes sätetes sätestatud rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega 81 . Rakenduspartner peab teavitama valitsust kõikidest piirangute suhtes tehtud eranditest.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

I.Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 82 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 83 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 84 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 85 .Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika ei hõlma äriühinguid, mis on olulisel määral keskendunud 86 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 87 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 88 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 89 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 90 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine.

II.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rahastu loomist käsitlevate määruste ja nendega seotud dokumentidega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastu loomist käsitlevates määrustes sätestatud nõuetega enne operatsiooni rahastamise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas COFIDESi auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava määruse ja sellega seotud dokumentide tingimuste täitmist, millega luuakse rahastu ja rahastamislepingud.

5.Finantsvahendajate valimise nõuded: COFIDES valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.

6.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: COFIDES allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse osana rahastu loomist käsitlevatest seonduvatest dokumentidest. Rahastamislepingu põhinõuete hulka kuuluvad kõiki rahastu tegevuse aluseks olevad nõuded, sealhulgas:

a.Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.

b.Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.

Investeering 10 (C13.I10) – COVID-19 ettevõtete rekapitaliseerimisfond (FONREC)

Meetme eesmärk on toetada COVID-19 pandeemiast mõjutatud ettevõtteid. Meede seisneb ettevõtetele toetuse andmises COVID-19 ettevõtete rekapitaliseerimise fondist.

Investeering 12 (C13.I12) – ENISA ettevõtluse ja VKEde fond

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, ENISA ettevõtluse ja VKEde fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu rahastamisele, et investeerida keeletehnoloogiaga seotud elujõulistesse ja uuenduslikesse projektidesse. Rahastu tegutsemiseks antakse osaluslaene otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 95 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina riiklik innovatsiooniettevõte (Empresa Nacional de Innovación, SA – ENISA).

Investeerimisrahastusse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja ENISA alla rakenduslepingule või Hispaania kiidab heaks vastava õigusakti ja sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:

1.Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee ja see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. ENISA puhul integreerivad investeeringute komiteesse ENISA töötajad (kes on valitsusest sõltumatud). Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

1.Finantstoote ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

2.nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised;

3.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

4.Nõue järgida eelkõige olulise kahju ärahoidmise põhimõtet

91 92 investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad.

5.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.kohustus kontrollida iga tehingu puhul enne rahastamiskohustuse võtmist tehingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega;

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ENISA auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 6 270 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga.

Investeering 13 (C13.I13) – piirkondlik vastupanuvõime fond

See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest InvestEU liikmesriigi osasse ja rahastusse, piirkondlikusse vastupidavusrahastusse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania autonoomsetes piirkondades järgmistes prioriteetsetes valdkondades: sotsiaalsed ja taskukohased eluasemed ning linnade taaselustamine; kestlik transport tööstuse ja VKEde konkurentsivõime; teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon; jätkusuutlik turism; hooldusmajandus; veemajandus ja jäätmekäitlus; ja energiasüsteemi ümberkujundamine; samuti arendada kapitaliturge nendes valdkondades.

Rahastu tegutseb, pakkudes otse või vahendajate kaudu rahastamist erasektorile, sarnases tegevuses osalevatele avaliku sektori asutustele ja avaliku sektori asutustele, muu hulgas piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk pakkuda rahastamist vähemalt 4 800 000 000 euro ulatuses. Programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse panustatakse täiendavalt 500 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina EIP grupp. Rahastu hõlmab järgmisi tooteridu:

·Otseliin (565 500 000 eurot): Otselaenuvahend avaliku sektori asutuste, muu hulgas piirkondlike või kohalike omavalitsuste projektide rahastamiseks.

·Muud eelarveread (4 234 500 000 eurot): Eelarveread, mis on suunatud eraõiguslikele või avalik-õiguslikele üksustele sarnases tegevuses, eelkõige:

oOtsene kaasrahastamise vahend projektide rahastamiseks laenude, varade soetamise või projektide rahastamises osalemise kaudu.

oVKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate, taristuprojektide või üksikisikute vahendatud rahastamine, sealhulgas omakapitaliinvesteeringute, kvaasiomakapitali, laenude, kõrgema nõudeõiguse järguga eralaenude või uut rahastamiskõlblikku laenuportfelli loovate finantssektori ettevõtjate emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite ostmise kaudu.

Investeeringute tegemiseks rahastusse kirjutavad Hispaania ja EIP grupp alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu esialgse investeerimisotsuse teeb EIP grupp Hispaania valitsusest sõltumatult. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega.  Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

II.Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika kohaselt peavad äriühingud võtma vastu rohepöörde kavad kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, 97 kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmistest tegevuste ja varade loetelust: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 98 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 99 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 100 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 101 .

III.Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastu loomist käsitlevates määrustes sätestatud nõuetega enne operatsiooni rahastamise kohustuse võtmist.

b.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas EIB grupi auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

c.EIP grupi kohustus esitada keskvalitsuse peakontrolörile (edaspidi „IGAE“) välisaudiitorite koostatud iga-aastane auditiaruanne.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 102

6.Finantsvahendajate valimise nõuded: EIP grupp valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Kõigi finantsjuhtimises osalejate puhul kontrollitakse eelnevalt finantsvahendajate huvide konflikti puudumist.

7.Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: EIP grupp allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas rakenduslepingu lisas esitatud põhinõuetega. Rahastamislepingu põhinõuete hulka kuuluvad kõiki rahastu tegevuse aluseks olevad nõuded, sealhulgas:

Toetust InvestEU liikmesriigi osasse (500 000 000 eurot) kasutatakse VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja üksikisikute rahastamiseks, sealhulgas võlakirjade, laenude, liisingu, allutatud laenude, faktooringu, pangagarantiide või kaubanduse rahastamise kaudu.

Jõustub komisjoni ja rakenduspartneri vaheline tagatisleping, mis on valitud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määruse (EL) 2021/523 (millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017) asjakohaste sätetega. Hispaania on teinud ettepaneku, et selle meetme rakendamisel oleks rakenduspartneriks Euroopa Investeerimisfond.

Hispaania allkirjastab Euroopa Komisjoniga rahalist toetust käsitleva lepingu, mis sisaldab järgmist:

-Kavandatav rakenduspartner.

-Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste järgimise nõue (2021/C58/01). Vajaduse korral jäetakse tagatislepinguga rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 103 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 104 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 105 ja mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 106 seotud tegevus ja varad.

Investeering 15 (C13.I15): Kapitalisüst tooraineorganisatsiooni

Selle meetme eesmärk on toetada Hispaania majanduse kasvupotentsiaali, kohandades struktuurselt avaliku sektori toetuse taset, mis on kättesaadav turutõrgete ja majanduse ebatõhususe kõrvaldamiseks. Meede seisneb 9 662 420 429 euro suuruses kapitalisüstis Instituto de Crédito Oficiali (ICO).

Investeerimispoliitikas nõutakse, et finantstoode (finantstooted), mida täiendav omakapital toetab, peab (peavad) vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse investeerimispoliitik raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 107 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 108 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 109 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 110 . Lisaks jäetakse äriühingute üldise toetamise korral investeerimispoliitikast välja äriühingud, kes keskenduvad peamiselt järgmistele sektoritele 111 : i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 112 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 113 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 114 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 115 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

M.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L25	C13.I6	Eesmärk	ICO eraldusjoone rakendamise kokkulepe ICOga	Rakenduslepingu jõustumine				4. kv	2023	Rakenduslepingu jõustumine.
L28	C13.I6	Eesmärk	ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine	Seadusliku rahastamise lepingud ja üleandmise tõend				2. kv	2026	ICO/Axis ja ICO valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 80,9 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab ICO-le rahastu jaoks üle 300 000 000 eurot.
L30	C13.I6	Eesmärk	ICO ettevõtete ja ettevõtjate liini rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				4. kv	2023	Rakenduslepingu jõustumine.
L33	C13.I6	Eesmärk	ICO Enterprises and Entrepreneurs Line – Lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud juriidilised lepingud ja investeeringu lõpuleviimine	Seadusliku rahastamise lepingud ja üleandmise tõend				2. kv	2026	ICO/Axis ja ICO valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Hispaania kannab ICO-le rahastu jaoks üle 600 000 000 eurot.
L35	C13.I7	Eesmärk	Järgmine tehnoloogiafond – rakenduskokkulepe SETTiga	Rahastu loomist käsitleva rakenduskokkuleppe või määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine				4. kv	2023	Rahastu loomist käsitleva rakenduskokkuleppe või määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine.
L38	C13.I7	Eesmärk	Järgmine tehnoloogia – lõplike abisaajate ja aktsiafondidega sõlmitud õiguslikud lepingud ning investeeringu lõpuleviimine	Allkirjastatud õiguslikud kokkulepped ja üleandmistõend				2. kv	2026	SETT ja SETTi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega ja omakapitalifondidega juriidilise rahastamislepingu summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. Hispaania paigutab SETTile rahastu jaoks ümber 1 500 000 000 eurot.
L40	C13.I8	Eesmärk	Foco – fondi loomise määrused	Rahastu loomist käsitlevate määruste jõustumine				4. kv	2025	Rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine.
L42	C13.I8	Eesmärk	FOCO – lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine	Õiguslikud kokkulepped lõplike abisaajatega ja üleandmise tõend				2. kv	2026	Rahastu ja COFIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Hispaania paigutab rahastusse ümber 2 000 000 000 eurot
L45	C13.I10	Siht	FONREC		Miljon eurot	0	448	4. kv	2025	Välja on makstud 448 000 000 eurot. Sõltumatu audiitor teeb järelauditi, et kontrollida, kas i) toetatavad äriühingud on elujõulised keskmise suurusega äriühingud (käibega 10–400 miljonit eurot), ii) tegevuse kohta on kogutud andmeid, nagu on sätestatud taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõigetes d ja i, ning iii) investeeringud on kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), riigiabi eeskirjadega ning pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise puudumisega. Tagasimakseid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
L47	C13.I12	Eesmärk	ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – rakendusleping	Rahastu loomist käsitleva rakenduskokkuleppe või määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine				4. kv	2025	Rahastu loomist käsitleva rakenduskokkuleppe või määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine.
L49	C13.I12	Eesmärk	ENISA Ettevõtlus- ja VKEde fond – Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine	Seadusliku rahastamise lepingud ja üleandmise tõend				2. kv	2026	ENISA peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Vähemalt 6,6 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab ENISAle rahastu jaoks üle 95 000 000 eurot.
L51	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Hispaania valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine	Toetuslepingu allkirjastamine				2. kv	2023	Hispaania valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise toetuslepingu allkirjastamine summas 500 000 000 eurot.
L52	C13.I13	Siht	Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Rahastamis- või investeerimistoimingud summas vähemalt 500 miljonit eurot, mis on eraldatud InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud vahendile.			0	100 %	4. kv	2025	InvestEU investeeringute komitee peab olema heaks kiitnud rahastamis- või investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % rahastamisvahendile eraldatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kogusummast.
L53	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond: Rakendusleping	Rakenduslepingu jõustumine				4. kv	2025	Rakenduskokkuleppe jõustumine ja sellega seotud lepingud vähemalt kolme õigusakti kohta.
L57	C13.I13	Siht	Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingu			0 %	100 %	2. kv	2026	EIP grupp ja EIP grupi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu kasutamiseks muudel eelarveridadel (võttes arvesse haldustasusid). Varaga tagatud väärtpaberite ostmiseks kasutatud summasid arvestatakse ainult sel määral, mil finantssektori ettevõtja on võtnud uue rahastamiskõlbliku laenuportfelli osana vastava finantskohustuse VKE, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja või üksikisiku ees.
L59	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped, toetuste kontrollimine ja lepingute täitmine	Õiguslikud kokkulepped ning toetuste andmise ja lepingute täitmise kontrollimine administratsiooni poolt				2. kv	2026	EIP grupp peab olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust otseavalikule eelarvereale (võttes arvesse haldustasusid). Administratsiooni poolne teadus- ja arendustegevusega seotud toetusmaksete dokumentaalsete põhjenduste kontrollimine ning administratsiooni kinnitus selle kohta, et haridus-, tervishoiu- ja veetaristuga seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 508 950 000 eurot antud toetuste ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused).
L60	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – panus kliimasse					2. kv	2026	Vähemalt 2 400 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu kombineeritud investeeringutest rahastusse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. –
L62	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – Majandus- ja digipöörde ministeerium on investeeringu lõpule viinud	Tõend fondile väljamakse tegemise kohta				2. kv	2026	Hispaania kannab EIP grupile rahastu jaoks üle 4 800 000 000 eurot.
L90	C13.I15	Eesmärk	Investeerimispoliitika	Investeerimispoliitika vastuvõtmine				2. kv	2026	Tooraineorganisatsiooni uue investeerimispoliitika vastuvõtmine täiendava omakapitali kasutamiseks. Investeerimispoliitikaga tagatakse, et 1 360 000 000 eurot täiendavast omakapitalist eraldatakse keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud 100 % kliimakoefitsient, mis võib muu hulgas hõlmata toetust järgmisele uuele suutlikkusele: (I)Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega (II)Taastuvenergia: päikeseenergia (III)Keskkonnahoidlik linnatransport Investeerimispoliitikaga tagatakse, et 1 850 000 000 eurot täiendavast omakapitalist eraldatakse keskkonnahoidlike investeeringute toetamiseks kooskõlas sekkumisvaldkondadega, millele on määruse (EL) 2021/241 VI lisa kohaselt määratud kliimakoefitsient 40 %, mis võib muu hulgas hõlmata toetust järgmisele uuele suutlikkusele: (I)Uute energiatõhusate hoonete ehitamine (II)Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed (III)Keskkonnahoidlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes
L91	C13.I15	Eesmärk	Kapitalisüst	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	Hispaania kannab 9 662 420 429 eurot üle tooraineorganisatsioonile, et suurendada selle omakapitali. Lisaks tooraineorganisatsiooni tehtud omakapitalisüstile, mis kujutab endast taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringut, edastab Hispaania aruande, milles kirjeldatakse tooraineorganisatsiooni poolt 31. augustiks 2026 investeerimispoliitika rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas meetmeid, mida on võetud selliste finantstoodete rakendamiseks, mida täiendav omakapital peaks algselt toetama, ning nende toodete edasiseks rakendamiseks eeldatavasti võetavaid meetmeid.

N. KOMPONENT 14. Turism

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse järgmisi probleeme:

-Hispaania turismisektor seisab COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tõttu silmitsi väga tundliku olukorraga ning selle kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks on vaja kiiresti tegutseda.

-Kanaari saared ja Baleaari saared, mis on Hispaania turismitööstuse liikumapanevad jõud, vajavad erimeetmeid, et leevendada välismõjusid ja nende suurt sõltuvust puhkusetegevusest.

-Vastavalt Maailma Majandusfoorumi turismi konkurentsivõime aruandele on Hispaania info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas 27. kohal. Lisaks on riigi ja erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse suhteliselt väikesed. Lisaks juhitakse paljudes aruannetes tähelepanu sellele, et reisisektoril on suurim potentsiaal tehisintellektist kasu saada (tehisintellektirakenduse kaudu suureneb tegevuse lisaväärtus 128 %).

Selle komponendi eesmärk on muuta ja ajakohastada Hispaania turismisektorit, suurendades selle konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamist ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetava poliitika tulemuslikkuse suurendamist (riigipõhine soovitus 3 2019), majanduse säilitamist (riigipõhine soovitus 1 2020), tööhõive toetamist töökohtade säilitamise ja oskuste arendamise meetmete kaudu ning digiõppele juurdepääsu parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020), avaliku ja erasektori investeeringute edendamine ning rohe- ja digipöörde edendamine (riigipõhine soovitus 3 2020) ning halduse eri tasandite vahelise koordineerimise parandamine (riigipõhine soovitus 4 2020).

N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C14.R1) – kuninglik dekreet turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi (FOCIT) rakendamise kohta

Reformi eesmärk on parandada turismisektori konkurentsivõimet, edendades innovatsiooni ning toetades energiatõhusust ja ringmajandust.

Reformiga muudetakse kehtivaid õigusakte, millega reguleeritakse turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi eesmärke, laadi, toiminguid ja abikõlblikke projekte.

Muudetud õigusakt võimaldab turismi konkurentsivõime riiklikul finantsfondil rahastada turismiettevõtteid, et parandada energiatõhusust, vähendada ressursside tarbimist ja jäätmeteket ning suurendada jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Energiatõhususe ja ringmajanduse valdkonnas rahastatakse fondist innovatsiooniprojekte.

Rahastamisvahendis võib kasutada segarahastamisskeeme, milles on kombineeritud laenud ja muud liiki toetus. Vahendit rahastatakse riigieelarvest.

Reform hõlmab ka järgmisi erimeetmeid:

·turismisektori edendamisekava, milles kirjeldatakse turismisektori elavdamise meetmeid ja määratakse kindlaks turismiga seotud meetmete rakendamise raamistik.

·veebisaidi loomine, mis koondab andmeid erinevatest turismistatistika allikatest, sealhulgas avaliku ja erasektori asutustest, nagu INE, Turespaña, Hispaania Pank, AENA ja RENFE.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Investeering 1 (C14.I1) – turismimudeli ümberkujundamine kestlikkuse suunas

Investeeringu eesmärk on tugevdada turismi keskkonnaalast, sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset kestlikkust ning see on suunatud turismisihtkohtadele, sotsiaalpartneritele ja sektori eraettevõtjatele.

Meede hõlmab toetust, mis on seotud turismi kestlikkuse territoriaalsete kavadega sihtkohtades.

Investeering 2 (C14.I2) – Aruka sihtkoha platvorm ja turismisektori digitaliseerimine

Investeeringu eesmärk on töötada välja aruka sihtkoha platvorm, mis teeb koostalitlusvõimelised avalikud ja erateenused turistidele kättesaadavaks. Investeering seisneb aruka sihtkoha platvormi veebipõhiseks muutmises ning tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud projektide elluviimises turismisektoris.

Investeering 3 (C14.I3) – Turismisektori vastupanuvõime poolsaarevälistel territooriumidel

Investeeringu eesmärk on lahendada Baleaari saarte, Kanaari saarte, Ceuta ja Melilla turismitööstuse konkreetseid probleeme. Investeering koosneb meetmetest, mis toetavad turismi Baleaari saartel, Kanaari saartel, Ceutal ja Melillal.

Investeering 4 (C14.I4) – erimeetmed konkurentsivõime valdkonnas

Investeeringu eesmärk on parandada turismisektori konkurentsivõimet. Investeering hõlmab i) programmiga „Experiencias Turismo España“ seotud tegevusi; ii) kestlikkusmeetmed turismiettevõtetes; ning iii) ajalooliste pärandiobjektide taaselustamine.

N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
214	C14.R1	Eesmärk	Turismisektori edendamise kava	Avaldamise veebisait				2. kv	2020	Kavas kirjeldatakse turismisektori elavdamise meetmeid ja määratakse kindlaks turismiga seotud meetmete rakendamise raamistik.
215	C14.R1	Eesmärk	Turismiandmeid koguva veebisaidi „DATAESTUR“ käivitamine	Link DATAESTURi veebisaidile				4. kv	2020	Veebisait kogub andmeid turismi kohta Hispaanias erinevatest turismistatistika allikatest, sealhulgas sellistest avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest asutustest nagu INE, Turespaña, Hispaania Pank, AENA või RENFE, ning see on toimiv.
216	C14.R1	Eesmärk	Turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi rakendamise kuningliku dekreedi jõustumine	Kuninga dekreedi säte seaduse jõustumise kohta				4. kv	2021	Kuninglik dekreet, millega rakendatakse turismi konkurentsivõime riiklikku finantsfondi, parandab ringmajanduse ja energiatõhususe valdkonna ettevõtjate juurdepääsu avaliku sektori rahastamisele.
217	C14.I1	Siht	Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas	–	miljonit eurot	0	561	4. kv	2021	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse kohalikele omavalitsustele toetus turismi kestlikkuse territoriaalsete kavade rakendamiseks sihtkohas vähemalt 561 000 000 euro ulatuses ja 35 % vahenditest, et katta meetmed, mis käsitlevad rohepööret, kestlikkust ja energiatõhusust/elektromobiilsust sihtkohtades. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et meetme lõplikust kogueelarvest vähemalt 359 000 000 eurot aitab vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 519 000 000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutustega seotud eesmärke vähemalt 1 788,6 miljoni euroga, mille keskmine kliimakoefitsient on vähemalt 31,7 %. Selle keskmise toetusmäära võib saavutada määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondade alusel.
218	C14.I1	Siht	Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas	–	miljonit eurot	561	1 173	4. kv	2022	Vähemalt 1 173 000 000 euro suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas turismi jätkusuutlikkuse territoriaalsete kavade rakendamiseks sihtkohas (lähtealus: 31. detsember 2021) ja 35 % vahenditest, mis on ette nähtud rohepöörde, kestlikkuse ja energiatõhususe/elektromobiilsuse meetmete jaoks sihtkohtades. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et meetme lõplikust kogueelarvest vähemalt 359 000 000 eurot aitab vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 519 000 000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutustega seotud eesmärke vähemalt 1 788,6 miljoni euroga, mille keskmine kliimakoefitsient on vähemalt 31,7 %. Selle keskmise toetusmäära võib saavutada määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondade alusel.
219	C14.I1	Siht	Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas	–	miljonit eurot	1 173	1 788,6	2. kv	2023	Vähemalt 1 788 600 000 euro suuruse toetuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas turismi jätkusuutlikkuse territoriaalsete kavade rakendamiseks sihtkohas (lähtealus: 31. detsember 2022) ja 35 % vahenditest, mis on ette nähtud rohepöörde, kestlikkuse ja energiatõhususe/elektroliikuvuse meetmete jaoks sihtkohtades. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valikukriteeriumidega tagatakse, et meetme lõplikust kogueelarvest vähemalt 359 000 000 eurot aitab vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määruse (EL) 2021/241 VI lisale kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele 100 % kliimakoefitsiendiga ja vähemalt 519 000 000 eurot koos kliimakoefitsiendiga 40 %. Teise võimalusena tagatakse valikukriteeriumidega, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 VI lisale toetatakse kliimamuutustega seotud eesmärke vähemalt 1 788,6 miljoni euroga, mille keskmine kliimakoefitsient on vähemalt 31,7 %. Selle keskmise toetusmäära võib saavutada määruse (EL) 2021/241 VI lisas sätestatud sekkumisvaldkondade alusel.
221	C14.I1	Eesmärk	„Sihtkoha turismi kestlikkuse territoriaalsete kavadega“ seotud meetmed	Toetusmaksete lõpparuanded; või vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, tööde lõpetamise sertifikaadid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud.				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud sihtkoha turismi kestlikkuse territoriaalsete kavadega, või administratsiooni kinnituse kohta, et sihtkoha turismi kestlikkuse territoriaalsete kavadega on tehtud, või tõendite esitamise kohta sihtkoha turismi kestlikkuse territoriaalsete kavadega seotud tööde lõpuleviimise kohta kokku 4 200 meetme puhul.
222	C14.I2	Eesmärk	Aruka sihtkoha platvorm on veebis	Link platvormile				4. kv	2025	Aruka sihtkoha platvorm on veebis.
223	C14.I2	Eesmärk	Tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud projektid turismisektoris	Lõpparuanded, mis kinnitavad toetust saanud projektide lõpuleviimist				4. kv	2025	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad 331 lõpparuannet, mis kinnitavad toetatavate projektide lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega turismisektoris.
224	C14.I3	Eesmärk	Turismialane tegevus Baleaari saartel, Kanaari saartel, Ceutas ja Melillas	Toetusmaksete lõpparuanded; või vastuvõtutõendid, vastavusdeklaratsioonid, tööde lõpetamise tõendid, arveldusaruanded või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				4. kv	2025	400 turismialast tegevust Baleaari saartel, Kanaari saartel, Ceutas ja Melillas.
226	C14.I4	Eesmärk	„Experiencias Turismo España“ seotud tegevused;	Lõpparuanded, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist				4. kv	2025	Programmi „Experiencias Turismo España“ raames toetuse saamiseks esitavad toetust saavad üksused või üksikisikud 45 lõpparuannet, mis kinnitavad toetatavate tegevuste lõpuleviimist.
227	C14.I4	Siht	Kestlikkusmeetmed turismiasutustes		Arv	0	3 400	2. kv	2026	3 400 turismiettevõtet on saanud kasu kestlikkuse valdkonna meetmetest.
228	C14.I4	Eesmärk	Ajaloopärandisse kuuluvate paikade taaselustamine	Tõendid tööde lõpetamise kohta				2. kv	2026	50 tõendit ajaloomälestiste taaselustamisega seotud tööde lõpetamise kohta.

O. KOMPONENT 15. Digitaalne ühenduvus

Digitaalne ühendatus on majandustegevuse arengu, tootlikkuse suurendamise, innovatsiooni ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võtmetegur. Juurdepääs digitaalvõrkudele on üha vajalikum selleks, et saada juurdepääs avalikele teenustele, arendada majandustegevust ja osaleda aktiivselt ühiskonnas.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse ühenduvusega seotud probleeme, mis on seotud ülikiirete püsivõrkudega, mille maht on Hispaanias üle 100 Mbit/s, ja 5G-võrkudega, eelkõige maapiirkondades ja peamistes piiriülestes transpordikoridorides. Küberturvalisuse seisukohast on komponendi peamine ülesanne luua kodanikele ja ettevõtjatele usaldusväärne ja turvaline keskkond, et aidata kaasa 5G rakendamisega seotud digiüleminekule ja hüperühenduvusele ning selle tehnoloogiaga kaasnevatele teenustele, näiteks asjade interneti rakendustele.

Selle komponendi eesmärk on viia telekommunikatsioonisektor kooskõlla Euroopa digistrateegia nõuetega ning tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, kõrvaldades digilüngad ja suurendades juurdepääsu ülikiirele katvusele kogu riigi territooriumil. Komponent toetab 5G-tehnoloogia kiiremat kasutuselevõttu järgmiselt: 1) vajalike spektriressursside kättesaadavaks tegemine 5G prioriteetsetes sagedusalades; 2) usaldusväärse ja turvalise kasutuselevõtukeskkonna arendamine ning 3) 5G-tehnoloogia rakenduste arendamise soodustamine. Samuti on selle eesmärk toetada kestlikku küberturvalisuse kultuuri kodanike ja ettevõtjate jaoks.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mille eesmärk on keskenduda investeerimismajanduspoliitikas innovatsiooni edendamisele (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning kiirendada küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja suunata investeeringud digipöördele (riigipõhised soovitused 3 2020, 1 2022, 1 2023).

O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C15.R1) – telekommunikatsiooni reguleeriva raamistiku reform: Üldõigus, regulatiivsed vahendid ja rakendusvahendid

Meetme eesmärk on võtta üle Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiiv 2018/1972, töötada välja parimad tavad suure läbilaskevõimega ja 5G püsi- ja mobiilsidevõrkude kasutuselevõtuks ning töötada välja vajalikud meetmed, et rakendada riiklikus raamistikus vahendeid, mis tulenevad Euroopa Komisjoni soovitusest ühenduvuse kohta C(2020) 6270.

Euroopa Komisjoni ühenduvust käsitleva soovituse C(2020) 6270 rakendamisest tulenevad vahendid inkorporeeritakse Hispaania üldise telekommunikatsiooniseaduse õigusraamistikku nendes elementides, mis nõuavad seaduse staatust.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 2 (C15.R2) – tegevuskava 5G: Spektri haldamine ja eraldamine, kasutuselevõtu koormuse vähendamine, küberturvalisuse määrus 5G ja kohalike omavalitsuste toetamine

Meetme eesmärgid on järgmised: 1) viia lõpule 700 MHz ja 26 GHz sagedusala „teine digitaalne dividend“ ja oksjonimenetlus; 2) vähendada ajutiselt telekommunikatsioonioperaatorite spektri maksustamist 2022. ja 2023. aastal, et kiirendada 5G kasutuselevõttu; 3) lisada 5G küberturvalisust käsitlev ELi meetmepakett riiklikesse õigusaktide kogusse; ning 4) levitada kohalikele haldusasutustele telekommunikatsiooni ja linnaplaneerimise häid tavasid.

Rakendamise osas määratakse kindlaks järgmised etapid:

-Teise digitaalse dividendi väljakujundamine

-5G tehnoloogia edendamise strateegia

-Enampakkumine 700 MHz sagedusalale

-Pakkumismenetlus 26 GHz sagedusala jaoks

-Spektri maksustamise ajutine vähendamine

-Küberturvalisust käsitlev õigusakt 5G

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C15.I1) – ülikiire lairibaühenduse laiendamine

Meetme eesmärk on suurendada lairibaühenduse leviala 100 Mbit/s-ni valgetes ja hallides piirkondades.

Meede seisneb ülikiire lairibaühenduse pakkumises valgetes ja hallides piirkondades.

Investeering 2 (C15.I2) – „Ühenduvuse parandamine tugikeskustes“

Meetme eesmärk on edendada digiteerimist tugikeskustes.

Investeering seisneb ühenduvuse parandamise meetmete rakendamises avalikes keskustes ja teenustes, samuti tööstus- ja ärikohtades ning kaitseotstarbeliste kohtade ühenduspunktide pakkumises.

Investeering 3 (C15.I3) – Ühenduvusvautšerid VKEdele ja üksikisikutele

Meetme eesmärk on hõlbustada ühenduvust üksikisikute ja VKEde jaoks.

Investeering seisneb üksikisikutele ja VKEdele vautšerite andmises programmi UNICO Bono Social ja programmi UNICO Bono PYME raames.

Investeering 5 (C15.I5) – piiriülese digitaristu kasutuselevõtt

Meetme eesmärk on parandada digitaristut. Meede hõlmab investeerimist merekaablitesse ning teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamist i) pilvetaristu, ii) täiustatud protsessorite ja pooljuhtide ning iii) kvant- ja satelliitside valdkonnas.

Investeering 6 (C15.I6) – 5G kasutuselevõtt: võrgustikud, tehnoloogilised muutused ja innovatsioon

Meetme eesmärk on toetada 5G-tehnoloogiat kogu Hispaanias.

Investeering seisneb 5G kasutuselevõtus ning 5G ja 6G teadus- ja arendustegevuse projektide toetamises.

Investeering 7 (C15.I7) küberturvalisus: Kodanike, VKEde ja spetsialistide suutlikkuse suurendamine; sektori ökosüsteemi parandamine

Meetme eesmärk on edendada küberturvalisuse alast suutlikkust ja küberturvalisuse tööstust.

Investeering seisneb nii kodanike kui ka ettevõtjate küberturvalisuse alase suutlikkuse arendamises ja Hispaania küberturvalisuse ökosüsteemi edendamises.

Investeering 8 (C15.I8) – PERTE Chip: Teadusliku ja tehnoloogilise ökosüsteemi edendamine. Suurem projekteerimissuutlikkus

See meede on osa PERTE kiibist, mille eesmärk on edendada Hispaania mikroelektroonika- ja pooljuhtide tööstust.

See investeering seisneb mikroelektroonika ja pooljuhtide valdkonna teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamises ning akadeemiliste õppetoolide loomises.

O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
229	C15.R1	Eesmärk	Telekommunikatsiooniseaduse jõustumine	Seaduse jõustumist näitav säte				2. kv	2022	Telekommunikatsiooniseadusega võetakse üle ka Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiiv 2018/1972. Seadus sisaldab ka soovitusi ELi ühenduvusmeetmete paketi kohta, mis peavad olema kooskõlas Hispaania õigusraamistikuga. Lisaks Euroopa elektroonilise side seadustiku direktiivi 2018/1972 ülevõtmisele hõlmab seadus järgmist: i) sätted merekaablite ja IXP/andmekeskuste inventarinimestiku kohta; ii) ning võrgu kasutuselevõtuga seotud kohalike maksude lihtsustatud maksukava; ning iii) ühtse kontaktpunkti loomine eri valitsustasandite poolt võrkude kasutuselevõtuks antud litsentside ja lubade kohaldamiseks.
230	C15.R2	Eesmärk	2025. aasta Hispaania Digitaalarengu kava ja strateegia 5G-tehnoloogia edendamiseks	Avaldamine				4. kv	2020	Kava 2025 „Digitaalne Hispaania“ avaldamine ja 5G tehnoloogia edendamise strateegia heakskiitmine ministrite nõukogu poolt Ministrite nõukogu heakskiit võib toimuda ametliku kokkuleppe või ministrite nõukogule esitatava aruande vormis. Kui Hispaania annab ametlikul kokkuleppel sellise nõusoleku. Kui ministrite nõukogu on aruande kaudu teavitatud, esitab Hispaania dokumendid, mis käsitlevad: i) istungi kuupäev, ii) päevakorrapunkt ja iii) tõend selle kohta, et päevakorrapunkt on esitatud ministrite nõukogule.
231	C15.R2	Eesmärk	Vabastada 700 MHz sagedusala	Teabe esitamine Euroopa Komisjonile				4. kv	2020	700 MHz sagedusala vabastamise protsessi lõpuleviimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta otsusega (EL) 2017/899 sagedusala 470–790 MHz kasutamise kohta liidus
232	C15.R2	Eesmärk	700 MHz sagedusala eraldamine	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2021	Enampakkumise tulemusel 700 MHz sagedusala eraldamise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas Pädeva asutuse allkirjastatud heakskiitu või avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil käsitatakse jõustumise kvalitatiivse näitajana.
233	C15.R2	Eesmärk	5G spektri maksustamise vähendamist käsitleva õigusakti jõustumine	Õigusakti säte jõustumisel				4. kv	2021	5G-spektri maksustamise vähendamist käsitleva õigusakti vastuvõtmine, et kiirendada 5G kasutuselevõttu, määrates kindlaks iga abisaaja eeldatava 5G kasutuselevõtu kiirendamise. Õigusaktis sätestatakse projekti kasutuselevõtuks vajalikud õiguslikud ja regulatiivsed sammud.
234	C15.R2	Eesmärk	Sagedusala 26 GHz eraldamine	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2022	Enampakkumise tulemusel 26 GHz sagedusala eraldamise avaldamine Euroopa Liidu Teatajas Pädeva asutuse allkirjastatud heakskiitu või avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil käsitatakse jõustumise kvalitatiivse näitajana.
235	C15.R2	Eesmärk	5G küberturvalisuse seaduse jõustumine	5G küberturvalisuse seaduse jõustumise säte				4. kv	2022	5G küberturvalisust käsitlev seadus sisaldab soovitust 5G küberturvalisuse ELi meetmepaketi kohta ja rakendab seda. Seadus sisaldab vähemalt järgmisi elemente: – Telekommunikatsioonioperaatorite turvariskide hindamise ja juhtimise kohustused; – Tarneahela mitmekesistamise kohustused, et vältida tehnoloogilist sõltuvust; – Suure riskiga ja keskmise riskiga müüjate kindlakstegemise vahendid ning võimalikud piirangud nende kasutamisele.
237	C15.I1	Eesmärk	Lairibaühenduse kasutuselevõtt valgetes ja hallides piirkondades	Toetusmaksete lõpparuanded; või tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse sõlmitud meetmete lõpuleviimist toetuste puhul, mis on seotud 100 Mbit/s lairibaühenduse pakkumisega valgetes ja hallides piirkondades, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et lepingud või nende osad, mis on seotud 100 Mbit/s lairibaühenduse pakkumisega valgetes ja hallides piirkondades, on täidetud kumulatiivselt 251 100 000 euro ulatuses toetuste ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused).
238	C15.I2	Eesmärk	Ühendatus avalikes keskustes ja teenustes, tööstus- ja äriobjektidel ning kaitsevaldkonnaga seotud kohtade ühenduspunktides	Administratsioon kontrollib toetusmakseid; või vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, administratsiooni poolt nõuetekohaselt kinnitatud arved, vastava maksekohustuse tunnustamist tõendavad dokumendid, maksesertifikaadid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute või nende osade täitmist.				4. kv	2025	Administratsiooni poolt toetusmaksete dokumentaalse põhjendatuse kontrollimine või administratsiooni kinnitus lepingute või nende osade täitmise kohta, mis hõlmab järgmist: – 9 000 avalike keskuste ja teenuste ühenduvuse parandamise meede; – 600 ühenduvuse parandamise meedet tööstus- ja äriobjektide jaoks; – 5 500 ühenduspunkti on ette nähtud kaitsevaldkonnaga seotud kohtadele.
239	C15.I3	Eesmärk	Ühendamisvautšerid UNICO Bono social raames ja vautšerid UNICO Bono PYME raames	UNICO Bono sociali vautšerite lõpparuanded; ja lõpparuanded vautšerite kohta UNICO Bono PYME raames				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad lõpparuanded, mis kinnitavad eraldatud meetmete lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud kokku 5 000 ühenduvusvautšeriga, mis on seotud algatusega „Unico Bono Social“. Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad lõpparuanded, mis kinnitavad eraldatud meetmete lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud kokku 2 700 ühenduvusvautšeriga „Unico Bono Pyme“.
242	C15.I5	Eesmärk	digitaalne taristu: merekaablid ning teadus- ja arendusprojektid	Toetusmaksete lõpparuanded; või tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist Toetuse andmise otsus ja maksetõend teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide puhul				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad antud toetuste lõpuleviimist merekaablitega seotud toetuste puhul, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et merekaablitega seotud lepingud või nende osad on täidetud, kogusummas 57 000 000 eurot toetuste ja sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) puhul. 393 000 000 euro suurune väljamakse teadus- ja arendusprojektidele i) pilvetaristu, ii) täiustatud protsessorite ja pooljuhtide ning iii) kvant- ja satelliitside valdkonnas.
243	C15.I6	Eesmärk	5G-tehnoloogia kasutuselevõtt: sõlmimine	Toetuste andmise ametlik avaldamine; ja lepingud				4. kv	2025	Lepingute sõlmimine ja toetuste andmine (sõlmitud kogueelarve 1 171 000 000 eurot): a) 5G kasutuselevõtt riigisisestes või piiriülestes transpordikoridorides; b) 5G kasutuselevõtt alla 10 000 elanikuga omavalitsustes; c) 5G kasutuselevõtt projektides UNICO 5G SECTORIAL programmi kaudu ja avaliku sektori asutuste projektides; ning d) 5G ja 6G teadus- ja arendustegevuse projektid ning 5G küberturvalisuse keskuse loomine.
244	C15.I6	Eesmärk	5G-tehnoloogia kasutuselevõtt Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid: ei anta	Toetusmaksete lõpparuanded; või tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide maksetõend				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse vahe-eesmärgi 243 alusel antud toetuste lõpuleviimist, või haldusasutus või avaliku sektori asutus on kinnitanud, et vahe-eesmärgi 243 alusel sõlmitud lepingud on täidetud, kokku 850 900 000 euro ulatuses antud toetuste ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused). 203 000 000 euro väljamaksmine teadus- ja arendusprojektidele a) 5G kasutuselevõtt projektides UNICO 5G SECTORIAL programmi kaudu; ning b) 5G ja 6G UNICO I+D 5G/6G programmi kaudu.
245	C15.I7	Eesmärk	Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine.	Programmide avaldamine				4. kv	2022	Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi ja ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi käivitamine ning muud seotud meetmed (eelarvega 311 000 000 eurot), mis käsitlevad peamisi tööstusaspekte, näiteks: – riikliku küberturvalisuse tööstuse edendamine selle sektori ettevõtete tekkeks, kasvuks ja arenguks – suure lisaväärtusega lahenduste ja teenuste väljatöötamine küberturvalisuse valdkonnas – küberturvalisuse valdkonnale spetsialiseerunud talentide koolitamine ja arendamine – rahvusvahelistumise meetmed küberturvalisuse valdkonnas; – näidiskeskuse loomine küberturvalisuse taristu arendamiseks ja uute küberturvalisuse teenuste, sealhulgas katselaborite ja küberturvalisuse ründe simulaatorite loomiseks – küberturvalisuse märgiste sertifitseerimise väljatöötamine. Küberturvalisuse märgisega tunnustatakse riiklikus tööstuse toetusprogrammis osalejaid (ettevõtjate tegevust). See ei ole sertifitseerimis- ega standardimisprotsess.
453	C15.I7	Eesmärk	Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine.	Programmide avaldamine				2. kv	2023	Riikliku kübertööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja muude seotud meetmete (eelarve 107 000 000 eurot lisaks eesmärgi 245 raames eraldatud 311 000 000 eurole kogusummas 418 000 000 eurot) rakendamise jätkamine, mis käsitleb peamisi tööstusaspekte, nagu: – riikliku küberturvalisuse tööstuse edendamine selle sektori ettevõtete tekkeks, kasvuks ja arenguks; – suure lisaväärtusega lahenduste ja teenuste väljatöötamine küberturvalisuse valdkonnas – küberturvalisuse valdkonnale spetsialiseerunud talentide koolitamine ja arendamine – rahvusvahelistumise meetmed küberturvalisuse valdkonnas; – näidiskeskuse loomine küberturvalisuse taristu arendamiseks ja uute küberturvalisuse teenuste, sealhulgas katselaborite ja küberturvalisuse ründe simulaatorite loomiseks – küberturvalisuse märgiste sertifitseerimise väljatöötamine.
246	C15.I7	Siht	Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Vahendid	–	Arv	0	100	2. kv	2023	Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust, eraldades vähemalt 100 ressurssi teadlikkuse tõstmiseks ja kommunikatsioonimeetmeteks küberturvalisuse valdkonnas. Küberturvalisuse digioskusi arendatakse kõigil haridustasanditel, töötades välja konkreetsed ressursid, vahendid ja materjalid. Lisaks luuakse Euroopa küberturvalisuse keskuste võrgustikus osalev rahvusvaheline küberturvalisuse keskus.
247	C15.I7	Siht	Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Küberturvalisuse abiliin		Arv	5 000	20 000	4. kv	2022	Tugevdada küberturvalisuse alast suutlikkust, täiustades riiklikku Küberturvalisuse Instituudi (INCIBE) küberturvalisuse abiliini, mille mahutavus kuus on vähemalt 20 000 kõnet kuus. See abitelefon toetab ka laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali eemaldamist veebiressurssidest (CSAM).
248	C15.I7	Eesmärk	Eesmärkide 245 ja 453 raames sõlmitud lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud.	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud				2. kv	2026	Haldusasutuse või avaliku sektori asutuse või vastava seirekomisjoni kinnitus selle kohta, et vahe-eesmärkide 245 ja 453 raames sõlmitud lepingud ja kokkulepped (convenios) kogusummas 325 008 900 eurot on täidetud.
455	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Uurimis- ja arendustegevus	Toetuse määramise otsus ja maksetõend				2. kv	2026	75 820 000 euro väljamaksmine teadus- ja arendustegevuse projektidele mikroelektroonika ja pooljuhtide valdkonnas.
455a	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Kapitalisüst	Üleviimistunnistus				2. kv	2026	401 100 000 euro suuruse toetuse andmine SETTile, mis parandab SETTi omakapitali positsiooni.
455b	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Puhta ruumi taristu loomine: allkirjastatud lepingud ja allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum.	Allkirjastatud leping(ud) puhta ruumi taristu loomiseks ja allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum taristu kasutajaga.				2. kv	2026	SETT allkirjastab töövõtja(te)ga lepingu(d) puhasruumide taristu(te) loomiseks summas 360 990 000 eurot ning allkirjastab taristu kasutajaga vastastikuse mõistmise memorandumi.
456	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Mikroelektroonikale keskenduvate akadeemiliste õppetoolide loomine	Toetuse andmise otsus, väljamakse tõend.				2. kv	2026	13 ülikooli õppetooli loomine mikroelektroonika valdkonnas

O.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 9 (C15.I9) – CHIP rahastamisvahend

See meede hõlmab avaliku sektori investeeringuid CHIP rahastamisvahendisse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania pooljuhtide sektoris, sealhulgas suuremahulistes tootmisrajatistes. Rahastu tegutseb laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute (või nende kombinatsiooni) andmise kaudu erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 920 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Sociedad Española para la Transformación Tecnológica (SETT). Fond hõlmab järgmisi tooteliike:

·Otsene rida: Otseinvesteeringud ettevõtetesse, kes kasutavad tavalaene, osaluslaene ning osalemist ajutises ja vähemuskapitalis. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.

·Kaasinvesteeringud ELi avatud pooljuhitehastesse ja integreeritud tootmisrajatistesse: Hispaanias pooljuhtide töötleva tööstusetoetamiseks peab fondist olema võimalik toetada segarahastamisvahendeid laenude, omakapitali ja kvaasikapitali (või nende kombinatsiooni) kaudu, mis integreerivad era- ja avaliku sektori kapitali kooskõlas riiklike toetusprogrammidega, järgides allpool esitatud juhtimisnõudeid.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise nõude puhul, mis on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), eelkõige uutesse rajatistesse tehtavate investeeringute puhul tuleb kasutada parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rahastu loomist käsitleva õigusaktiga ja sellega seotud dokumentidega kaetud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ning nõue reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud rahastu loomist käsitlevates määrustes, enne kui ta võtab kohustuse operatsiooni rahastada.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas SETT auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Audititega kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduskokkuleppe või rahastu loomist käsitleva määruse ja rahastamislepingute tingimuste täitmist.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 920 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 116

O.4. Tagastatava rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning järelevalve ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L63	C15.I9	Eesmärk	Kiipide rahastamisvahend: Rahastamismehhanismi ametlik heakskiitmine	Rakenduslepingu allkirjastamine				4. kv	2023	Rakenduslepingu allkirjastamine ministeeriumi ja SETTi poolt või rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine.
L65	C15.I9	Eesmärk	Kiipide rahastamisvahend: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine	Seadusliku rahastamise lepingud ja üleandmise tõend				2. kv	2026	Rahastu peab olema sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). SETT koostab aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, et vähemalt 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digipöörde eesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab rahastu jaoks ENISAle üle 920 000 000 eurot.

P. KOMPONENT 16. Eksperdirühm

Tehisintellektil on tehnoloogilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist märkimisväärne potentsiaal, arvestades selle valdkonnaülest levikut, suurt mõju, kiiret majanduskasvu ning panust tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisse.

Peamised probleemid, mida Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse, on seotud järgmisega: i) tehisintellekti piiratud kasutamine ettevõtetes, eelkõige VKEdes, ii) laialdaselt kättesaadavate andmehoidlate loomine ning iii) avaliku ja erasektori investeeringute edendamine tehisintellekti innovatsiooni. Komponent on üles ehitatud riikliku tehisintellekti strateegia (ENIA) ümber, mis on üks Hispaania valitsuse digitaalarengu tegevuskava (España Digital 2025) peamisi kavasid. See komponent aitab kaasa ka ühiskonna probleemide lahendamisele, eelkõige soolise ebavõrdsuse vähendamisele (naistele suunatud meetmete kaudu), digilõhele, ökoloogilisele üleminekule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele.

Sellest vaatenurgast on selle komponendi eesmärk:

a)Hispaania on tehisintellekti valdkonna teadusliku tipptaseme ja innovatsiooni valdkonnas juhtiva riigina interdistsiplinaarsel viisil;

b)juhtida üleilmselt vahendite, tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamist hispaania keele projitseerimiseks ja kasutamiseks tehisintellektis;

c)edendada kvalifitseeritud töökohtade loomist, edendada koolitust ja haridust, stimuleerida Hispaania talente ja meelitada ligi üleilmseid talente;

d)lisada tehisintellekt Hispaania erasektori tootlikkuse ja avaliku halduse tõhususe suurendamise tegurina ning kestliku ja kaasava majanduskasvu edendajana;

e)luua tehisintellekti suhtes usalduskeskkond nii tehnoloogilise arengu, reguleerimise kui ka sotsiaalse mõju seisukohast;

f)ergutada ülemaailmset arutelu tehnoloogilise humanismi üle, luues foorumeid ja teavitustegevusi, et töötada välja eetikaraamistik, mis tagab kodanike individuaalsed ja kollektiivsed õigused, ning osaledes nendes;

g)võimestada tehisintellekti kui valdkonnaülest vahendit ühiskonna suurte probleemide lahendamiseks ning eelkõige soolise ebavõrdsuse ja digilõhe vähendamiseks, et toetada ökoloogilist üleminekut ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse innovatsiooni tehtavate investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019), digiõppe kättesaadavuse parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020) ning avaliku ja erasektori investeeringute edendamist ja digiülemineku edendamist (riigipõhine soovitus 3 2020).

P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C16.R1) – riiklik tehisintellektistrateegia

Meetme eesmärk on avaldada riiklik tehisintellektistrateegia ja rakendada tehisintellektiprojekte. Meede koosneb meetmetest, mille eesmärk on luua regulatiivliivakast, kiita heaks Agencia Española de Supervisión de Inteligencia Artificial (edaspidi „AESIA“) põhikiri ning toetada tehisintellekti ja kvanttehnoloogia projekte.

Investeering C16.I1 – Vabatahtlikud sissemaksed ühisettevõttesse EuroHPC tehisintellekti gigatehaste või samaväärse tehisintellektitaristu jaoks ning kvanttehnoloogia algatuste arendamiseks

Meetme eesmärk on toetada Hispaaniat tehisintellekti gigatehaste ja nende teenuste loomisel ja neile juurdepääsul. Meede koosneb 300 000 000 euro suurusest vabatahtlikust toetusest ühisettevõttele EuroHPC, et anda rahalist toetust liidus väljatöötatavatele ja loodavatele tehisintellekti gigatehase või samaväärse tehisintellektitaristu ja kvanttehnoloogia algatustele.

P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
249	C16.R1	Eesmärk	Riiklik tehisintellekti strateegia	ELTs avaldamise kuupäev				Q3	2020	Riikliku tehisintellekti strateegia avaldamine. Strateegia eesmärgid on järgmised: 1. Hispaania asutamine riigiks, kes on pühendunud teaduse tipptaseme ja innovatsiooni edendamisele tehisintellekti valdkonnas. 2. Hispaania keele projitseerimine tehisintellektis. 3. Kvalifitseeritud töökohtade loomine, talentide stimuleerimine ja ligimeelitamine, pöörates erilist tähelepanu naistele. 4. Tehisintellekti lisamine tootmissüsteemi, et parandada Hispaania ettevõtete tootlikkust. 5. Tehisintellektiga seotud usaldusväärse keskkonna loomine. 6. Sellise eetikaraamistiku väljatöötamine, millega tagatakse kodanike individuaalsed ja kollektiivsed õigused tehisintellekti valdkonnas. 7. Kaasava ja kestliku tehisintellekti tugevdamine; eelkõige soolise lõhe ja digilõhe ületamiseks ning ökoloogilise ülemineku ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil peetakse jõustumise kvalitatiivseks näitajaks.
250	C16.R1	Eesmärk	Digitaalõiguste harta	ELTs avaldamise kuupäev				4. kv	2021	Vastuvõtmine Hispaania valitsuse poolt ja avaldamine digiõiguste harta ametlikul veebilehel. Harta ei ole normatiivne, vaid selle eesmärk on tunnistada uusi kohaldamis- ja tõlgendamisprobleeme, mida õiguste kohandamine digitaalkeskkonnale kaasa toob, ning pakkuda välja sellega seotud põhimõtteid ja poliitikat selles kontekstis. Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku avaliku sektori asutuste tegevuse võrdlusraamistiku kohta, kasutades ära ja arendades praeguse digitaalse keskkonna kõiki võimalusi ja võimalusi, vältides samal ajal selle riske. Avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil peetakse jõustumise kvalitatiivseks näitajaks.
458	C16.R1	Eesmärk	Regulatiivliivakast ja Agencia Española de Supervisión de Inteligencia Artificiali (AESIA) põhikiri	ELTs avaldamise kuupäev				4. kv	2025	Kuni määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus) jõustumiseni jõustub õigusakt, millega luuakse tehisintellekti regulatiivliivakast. Õigusakti jõustumine, millega kiidetakse heaks Agencia Española de Supervisión de Inteligencia Artificiali (edaspidi „AESIA“) põhikiri
253	C16.R1	Eesmärk	Tehisintellekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevad meetmed	Tõendid tehisintellekti ja kvanttehnoloogia valdkonna teadus- ja arendusprojektidele tehtud väljamaksete kohta Tõend Barcelona superandmetöötluskeskusele tehtud väljamakse kohta. Akadeemiliste õppetoolide autasustamine ja väljamaksete tõendamine Neurotehnoloogia instituuti käsitleva lepingu allkirjastamine Toetuslepingute lõpparuanded või vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, tööde lõpetamise sertifikaadid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud				2. kv	2026	202 447 959,00 euro väljamaksmine teadus- ja arendustegevuse projektidele tehisintellekti ja kvanttehnoloogia valdkonnas. 40 369 050 euro suurune väljamakse Barcelona superandmetöötluskeskusele superandmetöötluse ja tehisintellekti jaoks. Kümne tehisintellekti õppetooli loomine ülikoolides. Leping, millega luuakse neurotehnoloogia instituut, allkirjastatud. Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud tehisintellekti tehnoloogilise spetsialiseerumise territoriaalsete võrgustikega (Retech), või administratsiooni kinnituse kohta, et tehisintellekti tehnoloogilise spetsialiseerumise territoriaalsete võrgustikega (Retech) seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 90 000 000,00 eurot toetuste ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused). Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad keeletehnoloogia ning hispaania keele ja tehisintellektiga seotud toetuste kohta viis lõpparuannet, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist. Administratsiooni kinnitus selle kohta, et on täidetud rohealgoritmi programmi ja tehisintellekti mõju käsitlevate kavadega seotud lepingud või nende osad kumulatiivses kogusummas 5 395 100,00 eurot sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) kohta.
253a	C16.I1	Eesmärk	Hispaania ja ühisettevõtte EuroHPC vahelise toetuslepingu allkirjastamine ning ühisettevõttele EuroHPC vabatahtliku toetuse väljamaksmine	Toetuslepingu allkirjastamine				2. kv	2026	Hispaania ja ühisettevõtte EuroHPC vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine. Rahalist toetust käsitlev leping sisaldab järgmist: – Märge vabatahtlikust panusest rahastatavate tegevuste kohta, nimelt rahaline toetus liidus väljatöötatavale ja loodavale tehisintellekti gigatehasele (AIGF) või samaväärsele tehisintellektitaristule ja kvanttehnoloogia algatustele. – Nõue, et vabatahtlikku panust tuleb kasutada viisil, mis on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega, nagu on sätestatud tehnilistes suunistes 2021/C58/01. – Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest antava vabatahtliku toetuse täpne summa. – Nõue, et ühisettevõte EuroHPC kasutab lepinguga hõlmatud kasutamata summasid samade poliitikaeesmärkide toetamiseks asjaomase liikmesriigi hüvanguks ja neid ei kanta liikmesriigile tagasi. – Hispaania kannab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttele üle 300 000 000,00 eurot.

Q. KOMPONENT 17. Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon

Hispaania teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegias aastateks 2021–2027 prognoositakse Hispaanias teadus-, arendus- ja innovatsiooniinvesteeringute märkimisväärset kasvu, jõudes 2027. aastal 2,12 %-ni SKPst. Sellega seoses on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk parandada Hispaania teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni süsteemi, reformides selle juhtimist, parandades osalejate vahelist koordineerimist, tõhustades süsteemi tõhusust ning kiirendades investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni järgmiste elementide kaudu:

a)Selge ja prognoositava õigusraamistiku väljatöötamine, mis tõhustab sektori juhtimist, suurendab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku poliitika tõhusust, parandab teadmussiiret ning edendab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni;

b)investeeringud infrastruktuuri, seadmetesse ja inimkapitali;

c)investeeringud teadmussiirdesse, piirkondlikesse teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, riiklikesse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektidesse ning avaliku ja erasektori partnerlustesse; ning

d)investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni sellistes strateegilistes sektorites nagu tervishoid, keskkond, kliimamuutused ja energeetika, mikroelektroonika ja pooljuhid, säästev autotööstus ja lennundus.

Selles komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamise ning teadusuuringuid ja innovatsiooni toetava poliitika tulemuslikkuse suurendamise kohta (riigipõhine soovitus nr 3 2019), avaliku ja erasektori investeeringute ning teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise kohta ( riigipõhine soovitus 3 2020), kõigi valitsustasandite koordineerimise parandamise kohta (riigipõhine soovitus 4 2020) ning rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute keskendamisele, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele (riigipõhine soovitus 3 2021).

Q.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C17.R1): Teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniõiguse reform

Meetme eesmärk on tugevdada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisektori õigusraamistikku, et tõhustada sektori juhtimist ja koordineerimist, luua atraktiivne teadlaskarjäär ning parandada teadmiste siiret teadusuuringutelt rakendustoodetele/-teenustele ühiskonna jaoks. Eelkõige ajakohastab Hispaania seadust 14/2011 teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni kohta, parandab teadus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika koordineerimist, tõhustab Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi juhtimist ja koordineerimist, loob uue teaduskarjääri ja tõhustab teadmussiiret.

See meede on seotud allpool kirjeldatud punktides C17.I1, C17.I4 ja C17.I5 nimetatud investeeringutega.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 2 (C17.R2): Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia aastateks 2021–2027 ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni infosüsteemi edasiarendamine

Meede hõlmab Hispaania valitsuse poolt Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) vastuvõtmist. Strateegias on sätestatud sektori üldeesmärgid ajavahemikuks 2021–2027. Teadmussiirde edendamiseks on strateegias ühendatud varem eraldatud teadus- ja tehnoloogiastrateegia ning innovatsioonistrateegia. Strateegiaga luuakse raamraamistik nii riiklike kui ka piirkondlike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kavade suunamiseks. Selleks on Hispaania võtnud vastu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames Hispaania aruka spetsialiseerumise strateegia, millega luuakse tulevaste piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate struktuur.

Strateegia töötas välja teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika nõukogu, mida juhib teadus- ja innovatsiooniministeerium ning milles osalesid peamised ministeeriumid ja piirkonnad. Strateegia üle on konsulteeritud peamiste sidusrühmadega, sealhulgas erasektori, avaliku sektori teadusorganisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga. Strateegia jälgimiseks ja hindamiseks moodustati komitee, kuhu kuulusid riigi, piirkondade, majandus- ja sotsiaalvaldkonna esindajad, teadus- ja innovatsioonikogukond ning kodanikuühiskond.

Strateegias nähakse ette iga-aastased seirearuanded, vahehindamine (2023. aasta detsembriks) ja strateegia lõpphindamine avalikustatakse. Hindamistes käsitletakse ka edusamme Hispaaniale teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antud riigipõhiste soovituste täitmisel. Lisaks on selle meetme eesmärk konkreetselt tõhustada teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni infosüsteemi ning parandada andmete kogumist ja analüüsi Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia järelevalveks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 3 (C17.R3): Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamine ning nende struktuuri ja toimimise ratsionaliseerimine

Selle meetme eesmärk on suurendada pärast probleemide analüüsimist riiklike teadusorganisatsioonide tõhusust, sealhulgas nende juhtimisstruktuuri ümberkorraldamise kaudu. 2021. aasta alguses analüüsis eksperdikomisjon PROSi ja jõudis järeldusele, et suurematel, sõltumatutel ja paindlikel teadusasutustel on paremad struktuurid konkureerimiseks.

Selle analüüsi põhjal integreerib Hispaania riiklikusse teadusnõukogusse (Centro Superior de Investigaciones Científicas, CSIC) kolm programmi: riiklik põllumajandus- ja toiduuuringute instituut (Instituto Nacional de Investigación y Tecnología Agraria, INIA), Hispaania okeanograafia instituut (Instituto Español de Oceanografía, IEO) ning Hispaania geoloogia ja kaevandamise instituut (Instituto Geológico Minero de España, IGME). Selline ümberkorraldamine tugevdab Hispaania kalanduspoliitika, põllumajandusliku toidutööstuse ja ökoloogilise ülemineku ekspertide suutlikkust. Kolmel programmil on riigiasutuse õiguslik kord, mis tagab suurema paindlikkuse ja tulemuspõhise raamistiku, mis on kehtestatud mitmeaastases halduslepingus. Lisaks võtab Hispaania kasutusele tulemuspõhise eelarvestamise. Reformiga tugevdatakse tulemuseks oleva üksuse juhtimist, tulemuslikkuse hindamist ja kontrolli.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C17.I1): Täiendavad teadus- ja arenduskavad autonoomsete piirkondadega

Selle meetme eesmärk on edendada riigi tasandi koordineerimist piirkondadega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, koostades täiendavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kavasid, mida kaasrahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning piirkondadest. See uus vahend edendab ka piirkondadevahelist koostööd, kuna nendega kehtestatakse ühised prioriteedid vastavate piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate (RIS3) raames.

Kooskõlas Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegiaga aastateks 2021–2027 parandatakse täiendavate kavadega teadmiste loomist ja tehnoloogilist innovatsiooni, eri valitsustasandite koordineerimist ning edendatakse territoriaalse majanduse ümberkujundamist järgmistes strateegilistes valdkondades: kvantkommunikatsiooni, energia ja saastevaba vesiniku, põllumajandusliku toidutööstuse, bioloogilise mitmekesisuse, astrofüüsika ja suure energiasisaldusega füüsika, mereteadused, materjaliteadus ja biotehnoloogia, mida kasutatakse tervishoius. Territoriaalse koostoime loomiseks nähakse täiendavates kavades ette mitme piirkonna osalemine programmis koos võimalusega osaleda mitmes programmis. Seega on võimalik lisada ja võimendada konkreetseid piirkondlikke võimeid mitmesse kavasse. Kavad kestavad kaks või kolm aastat ja nõuavad piirkondadelt kaasrahastamiskohustusi.

Selle investeeringu raames võetavad meetmed hõlmavad kaheksa rahastamislepingu allkirjastamist teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja piirkondade vahel.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering 2 (C17.I2): Teadustaristu

Meetme eesmärk on investeerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tehnilistesse teadusseadmetesse ja -taristusse. See meede hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid, et toetada riikliku ja rahvusvahelise teadustaristu arendamist ning Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust.

Investeering 3 (C17.I3): Uued erasektori, interdistsiplinaarsed, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, kontseptsioonitestid ja abi andmine rahvusvaheliste konkursside tulemusel. Ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevus. Kommertskasutusele eelnevad riigihanked

Selle investeeringu raames võetavate meetmete eesmärk on tugevdada teadmiste loomist, teadmussiiret ning avaliku ja erasektori partnerlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Selle investeeringu raames võetavate meetmetega tõhustatakse teadus- ja innovatsioonitegevust erasektoris ning tugevdatakse koostööd riiklike teadusorganisatsioonide ja erasektori vahel. Meetme eesmärk on ka suurendada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni strateegilistes valdkondades, nagu rohe- ja digipööre, ning suurendada Hispaania uurimisrühmade rahvusvahelistumist.

Selle investeeringu raames on ette nähtud üheksa projektikonkurssi: 1) Kontseptsiooni tõestamise kutsest rahastatakse konkurentsieelse arengu varases etapis olevaid projekte, et kiirendada teaduslike teadmiste muutumist toodeteks või teenusteks; 2) valdkondadevaheliste projektide projektikonkursiga rahastatakse avaliku ja erasektori konsortsiumide projekte, mis suurendavad Hispaania teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkurentsivõimet; 3) rohe- ja digipöördega seotud teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojektide projektikonkurss 4) avaliku ja erasektori koostööprojektidele, et rahastada kõrgema tehnoloogilise valmisoleku tasemega projekte, mis on suunatud turulähedaste tulemuste saavutamisele; 5) rahvusvaheliste koostööprojektide projektikonkurss, et rahastada Hispaania riigiteadlaste projekte, mis on osa projektidest, mis on välja valitud programmi „Horisont 2020“ ja programmi „Euroopa horisont“ partnerluste raames rahastamiseks, 6) teadus- ja arendustegevuse projektikonkurss ühiskondlike probleemide lahendamiseks, sealhulgas näiteks turvaline, tõhus ja puhas energia või küberturvalisus, 7) projektikonkurss kommertskasutusele, 8) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide projektikonkurss pooljuhtide valdkonnas („PERTE Chip’iga seotud teadus- ja innovatsioonimissioonid“) ning 9) idee tõendamise projektikonkurss PERTE Chip’iga seotud pooljuhtide valdkonnas.

Selle meetme raames tehtavad investeeringud tehakse ajavahemikul 2020–2026, kusjuures projektikonkursid ja kommertskasutusele eelnevad riigihanked koonduvad 2020.–2025. aastasse ning mõnede keerukamate investeeringute rakendamisega 2026. aastani.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 117 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 118 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 119 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 120 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: i) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; ii) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 4 (C17.I4): Uus teaduskarjäär

Meetme eesmärk on investeerida teadlaste teaduskarjääri. See meede hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid, et toetada teaduskarjääri toetuste ja lepingute sõlmimise kaudu.

Investeering 5 (C17.I5): Teadmussiire

Meetme eesmärk on investeerida tehnoloogiaalaste teadusuuringute tulemuste edastamisse. See meede hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid, et toetada teadmussiiret, sealhulgas suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Investeering 6 (C17.I6): Tervisekaitse

Meetme eesmärk on investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tervishoiusektoris. Meede hõlmab meetmeid PERTE tervise ning tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks. .

Investeering 7 (C17.I7): Keskkond, kliimamuutused ja energeetika

Meetme eesmärk on investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni keskkonna-, kliimamuutuste ja energiasektoris. Meede hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid, millega toetatakse suutlikkuse suurendamist ning energiasüsteemi ümberkujundamiseks ja energia salvestamiseks vajalike tehniliste seadmete ehitamist.

Investeering 8 (C17.I8): Jätkusuutlik autotööstuse teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

Selle meetme eesmärk on edendada teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni säästva autotööstuse sektoris. Eelkõige on meetme eesmärk: 1) toetada komponentide ja platvormide arendamist üksnes elektri-, pistikühendusega hübriid- ja vesinikusõidukite jaoks, 2) edendada teadus- ja arendustegevust autonoomse sõidukijuhtimise ja ühendatud liikuvuse valdkonnas, arendades välja uue riist- ja tarkvaraga sõidukite arhitektuuri, ning 3) kohandades komponentide ja süsteemide tootmispiirkondi üksnes elektri-, pistikühendusega hübriid- ja vesinikusõidukite jaoks. Projekte viivad ellu kolmest kuni kaheksast ettevõttest koosnevad ärikonsortsiumid (vähemalt üks peab olema VKE), maksimaalselt kolm aastat.

Selle investeeringu raames võetavad meetmed viiakse ellu konkursikutsetega.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 121 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 122 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 123 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 124 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Investeering 9 (C17.I9): Lennundus- ja kosmosetööstus

Meetme eesmärk on investeerida lennundus- ja kosmosesektori teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. See meede koosneb meetmetest, millega toetatakse lennunduse tehnoloogiaprogrammi ja PERTE lennundus- ja kosmosevaldkonda.

Investeering 11 (C17.I11): Vabatahtlik panus Euroopa Kosmoseagentuuri tulevikumerenduse, ELi turvalise ühenduvuse ja Euroopa orbiidile saatmise väljakutseprogrammidesse

Meetme eesmärk on toetada Hispaania strateegilist autonoomiat ja juurdepääsu kosmosele satelliitsüsteemide, turvaliste sidesüsteemide ja kanderaketitehnoloogiate arendamise kaudu ning toetada liidu kosmoseprogramme ja tuua neile kasu. Meede koosneb 300 000 000 euro suurusest vabatahtlikust toetusest Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA), et laiendada Hispaania toetust järgmistele ESA programmidele: a) Tuleviku puhasväärtuse programm, selle 1. komponendi „LEO PNT“ all; b) ELi turvalise ühenduvusega seotud programm oma 3. elemendis (madal LEO IRIS 2) ja c) Euroopa orbiidile saatmise väljakutseprogramm oma ELC 2. elemendis MIURA orbiidile saatmise teenuse komponent B.

Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
254	C17.R1	Eesmärk	Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni 1. juuni seaduse nr 14/2011 muudatuse jõustumine.	Seaduse jõustumise säte				2. kv	2022	Jõustub teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni seaduse muudatus, millega parandatakse teadus-, teadus- ja innovatsioonipoliitika koordineerimist eri valitsustasandite vahel, tõhustatakse Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi juhtimist ja koordineerimist, võetakse kasutusele uus teaduskarjäär ja parandatakse teadmussiiret.
255	C17.R2	Eesmärk	Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) avaldamine	Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) avaldamine				4. kv	2020	Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegias (EECTI) on sätestatud üldine strateegia, mida kõik haldusasutused, sealhulgas piirkondlik ja kohalik tasand peavad teadusuuringute arendamise ja innovatsiooni valdkonnas järgima. Strateegia on Hispaania aruka spetsialiseerumise strateegia. Strateegia jaoks luuakse seirekomisjon, kuhu kuuluvad riigi, piirkondade, majandus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmade ning teadusringkondade esindajad. Strateegia põhineb halduse eri tasandite koordineerimise põhimõttel ning selle eesmärk on tagada teadusuuringutes ja innovatsioonis sooline perspektiiv. Selle eesmärk on tugevdada avaliku ja erasektori koostööd, edendada teadmussiiret, hoida teadlasi ja arendada teadlaskarjääri, tagada piisavad maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks erasektoris ning võtta arvesse soolist perspektiivi.
256	C17.R2	Eesmärk	Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) vahehindamine	Leping Consejo de Política Científicas, Tecnológica y de Innovaciónis ning hindamise avaldamine teadus- ja innovatsiooniministeeriumi veebisaidil.				2. kv	2023	Hispaania 2021.–2027. aasta teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia järelevalvekomitee tehtud vahehindamine avaldatakse 2023. aasta detsembris. Hindamisel kasutatavad näitajad on kokku lepitud Consejo de Política Científicas, Tecnológica y de Innovaciónis (kus on esindatud 17 autonoomset piirkonda), nende näitajate soovituslik loetelu ja andmeotsingud on kehtestatud Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegias aastateks 2021–2027. Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni süsteemi kasutatakse selleks, et koguda andmeid strateegia rakendamisel tehtud edusammude kohta.
257	C17.R3	Eesmärk	Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine.	Kuninga dekreedi jõustumise säte				1. kv	2021	Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine. Selle eesmärk on parandada kolme vähendatud kriitilise massiga programmi juhtimis- ja teadusnõustamisvõimet, integreerides need suuremasse programmi, tehes järgmist: i) parandada tulemuseks oleva PRO konkurentsivõimet, ii) suurendada nende tõhusust ja iii) tagada halduspaindlikkus.
258	C17.I1	Siht	Teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja autonoomsete piirkondade vahel sõlmitud lepingud täiendavate teadus- ja arendustegevuse kavade rakendamiseks.	–	Arv		4	4. kv	2021	Teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja autonoomsete piirkondade vahel sõlmitud neli lepingut täiendavate teadus- ja arendustegevuse kavade rakendamiseks vähemalt 140 000 000 euro ulatuses. Lepingud võimaldavad strateegilist koordineerimist ja koostoimet piirkondlike ja riiklike aruka spetsialiseerumise strateegiate vahel.
259	C17.I2	Siht	Auhinnad projektidele, millega edendatakse riiklikke teadustaristuid ja Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ning rahvusvaheliste üksustega sõlmitud kahepoolsed lepingud ja muud vahendid Euroopa ja rahvusvahelise taristu projektide rahastamiseks.	–	miljonit eurot		300,2	4. kv	2022	Vähemalt 255 155 000 euro suurune avaldamine riiklikus toetuste andmebaasis projektidele, millega tõhustatakse riiklikke teadustaristuid, Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ning rahvusvaheliste üksustega sõlmitud lepingud ja muud vahendid, et rahastada vähemalt 45 000 000 euro suuruseid projekte Euroopa ja rahvusvahelises infrastruktuuris (CERN, dune, HKK, ESS-lund, Harmony ja SKA).
260	C17.I2	Eesmärk	Teadustaristu	Lõpparuanded, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist ja väljamaksetõend				2. kv	2026	Toetust saavad üksused esitavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suutlikkuse suurendamise ja teadustaristuga seotud toetuste kohta 517 lõpparuannet, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist. Administratsiooni kinnitus selle kohta, et suutlikkuse suurendamise ja teadustaristuga seotud lepingud või nende osad on täidetud ning sõlmitud lepingute (sealhulgas kõik muudatused) kumulatiivne kogusumma on 115 000 000 eurot. Kokku 8 000 000 euro väljamaksmine teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks.
261	C17.I3	Siht	Uute era-, interdistsiplinaarsete, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide, kontseptsioonitestide, rahvusvaheliste konkursside ning sotsiaalsete probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevuse auhinnad		miljonit eurot		897	4. kv	2022	Vähemalt 897 000 000 euro suuruse toetuse avaldamine ELTs järgmiste konkursikutsete alusel: kontseptsiooniprojektide tõendamise projektikonkurss (80 000 000 eurot), strateegiliste eelarveridade interdistsiplinaarsete projektide projektikonkurss (73 000 000 eurot), rohe- ja digipöördega seotud teadus- ja arendustegevuse projektide projektikonkurss (296 000 000 eurot), avaliku ja erasektori koostööprojektide konkurss (140 000 000 eurot), teadus- ja arendustegevuse projektikonkurss ühiskondlike probleemide lahendamiseks (230 000 000 eurot) ning rahvusvahelise koostöö projektid (78 000 000 eurot). Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). ELTd toetuste taotlemiseks ja riiklikku toetuste andmebaasi toetuste andmiseks peetakse kehtivateks kontrollimehhanismideks. Kehtivateks kontrollimehhanismideks peetakse projekte, mida rahastatakse teemavaldkondade kaupa mitme projektikonkursi kaudu (kontseptsiooniprojektide tõendamine, interdistsiplinaarsed projektid strateegilistes suundades, rohe- ja digipöördega seotud teadus- ja arendustegevuse projektid, avaliku ja erasektori koostööprojektid, ühiskondlikele probleemidele suunatud teadus- ja arendustegevus ning rahvusvahelised koostööprojektid).
262	C17.I3	Siht	Pooljuhtidega seotud teadus- ja innovatsiooniprojektide sõlmimine, PERTE Chip, avaliku ja erasektori koostöö ning hangete avaldamine kommunaaleelsete riigihangete rahastamiseks	Projektide sõlmimine ja pakkumiste avaldamine				2. kv	2023	Toetust on antud vähemalt 377 teadus- ja innovatsiooniprojektile, sealhulgas 259 projektile avaliku ja erasektori koostöös ning 118 projektile pooljuhtide valdkonnas, mis on seotud PERTE Chipiga. Lisaks on Hispaania ametlikus hankeplatvormis avaldatud kaheksa hanget kommertskasutusele eelnevate riigihangete rahastamiseks. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide ja pakkumiste hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01). Kehtivateks kontrollimehhanismideks peetakse projekte, mis on saanud toetust mitme projektikonkursi kaudu teemavaldkonna kohta.
263	C17.I4	Siht	Teaduskarjääri toetamine stipendiumide ja toetuste kaudu	–	Arv	0	2 836	2. kv	2023	Hispaania teaduskarjääri toetab vähemalt 2 020 teadlast Juan de la Cierva Incorporation programmi, Juan de la Cierva koolitusprogrammi, tööstusliku doktoriõppe programmi ja Torres Quevedo programmi kaudu. Lisaks on vähemalt 816 teadlast saanud stabiilse lepingu raames teadusuuringute alustamise paketi, mis sarnaneb Tenure Track’iga, kellest 26 on saanud CHIPi idufirmade teadusuuringute paketi.
265	C17.I5	Siht	Innovatiivsed ja tehnoloogiapõhised ettevõtted on saanud programmi Innvierte raames kapitali, et tugevdada oma teadustegevust varases etapis.	–	Arv		45	2. kv	2023	Tehnosiirde edendamiseks ja uuenduslikel tehnoloogiatel põhineva uuendusliku ettevõtlusstruktuuri loomiseks on programmi Innvierte raames kapitali saanud vähemalt 45 innovatiivset ja tehnoloogiapõhist ettevõtet, et tugevdada oma teadustegevust varases etapis. Kõik need ettevõtted on saanud investeeringuid ka erasektorist. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
266	C17.I5	Siht	Toetus noortele tehnoloogiapõhistele ettevõtetele nende äriplaani elluviimiseks.	–	Arv		348	2. kv	2023	NEOTECi toetuste konkursi kaudu edendada tehnosiiret ja aidata luua uusi ettevõtteid, mis põhinevad uuenduslikel tehnoloogiatel: Vähemalt 348 uuel tehnoloogial põhinevat ettevõtet said jätkata oma äriplaani. Need ettevõtted peaksid olema kuni kolm aastat vanad ja nad peaksid olema uuenduslikud ettevõtted, nagu on määratletud üldises grupierandi määruses. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
459	C17.I5	Eesmärk	Teadmussiire	Lõpparuanded				2. kv	2026	Toetust saavad üksused esitavad 50 lõpparuannet, mis kinnitavad antud tegevuste lõpuleviimist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud toetuste puhul, sealhulgas suutlikkuse suurendamise ja teadmussiirde valdkonnas.
268	C17.I6	Eesmärk	Tervisekaitse	Lõpparuanded; tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist ja väljamaksetõend				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikud toetusesaajad esitavad 155 lõpparuannet, mis kinnitavad antud tegevuste lõpuleviimist teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tervishoiuga seotud toetuste puhul. Administratsiooni kinnitus selle kohta, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud tervishoiualased lepingud on täidetud ning sõlmitud lepingute (sh kõik muudatused) kumulatiivne kogusumma on 58 100 000 eurot. 285 300 000 euro väljamaksmine teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks tervishoiu valdkonnas.
460	C17.I6	Eesmärk	PERTE Tervis	Väljamakset tõendav dokument				4. kv	2025	Programmi „PERTE Health“ raames maksti välja 243 000 000 eurot teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, sealhulgas täppismeditsiini ja tervishoiusektori tööstussuutlikkuse rahvusvahelistumise valdkonnas.
269	C17.I7	Eesmärk	Keskkond, kliimamuutused ja energeetika	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus, et Extremadurasse ühe energiasalvestuse teadus-, arendus- ja innovatsioonikeskuse ehitamisega seotud lepingud on täidetud. Administratsiooni kinnitus, et täidetud on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud lepingud, sealhulgas keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika valdkonnas, kokku 605 lepingut.
270	C17.I8	Siht	Säästva autotööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamine	–	Arv		35	2. kv	2022	Vähemalt 35 ettevõtet, kellel on säästva autotööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, et suurendada ettevõtete tehnoloogilist suutlikkust valdkondades, mis on seotud väga väikeste heitkoguste ja suure ringlussevõetavusega energiasalvestussüsteemide arendamisega, suure tõhususega vesiniku liikuvussüsteemidega, autonoomse juhtimise ja ühendatud liikuvusega või tootmiskeskkonna kohandamisega ohutute ja töökindlate süsteemidega inimeste ja masinate vaheliseks suhtluseks arukas tootmiskeskkonnas. Projektidega tagatakse vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), valimata ja rahastamata tegevusele ning asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Projektid peavad olema: – elektrisõidukite, pistikühendusega hübriidsõidukite ja vesinikkütusega sõidukite osade ja platvormide arendamine – isejuhtivad sõidukid ja ühendatud liikuvus, uue riist- ja tarkvaraga sõidukite arhitektuuri arendamine – kohandada elektri-, pistikühendusega hübriid- ja vesinikkütusega sõidukite osade ja süsteemide tootmispiirkondi. Projekte viivad ellu kolmest kuni kaheksast ettevõttest koosnevad ärikonsortsiumid (vähemalt üks peab olema VKE), mille maksimaalne kestus on kolm aastat ja mille minimaalne eelarve on 5 000 000 eurot. Kokkuvõtlik dokument, milles on nõuetekohaselt näidatud, et eesmärk (sealhulgas eesmärgi asjakohased elemendid, mis on loetletud nõukogu rakendusotsuse lisas esitatud eesmärgi ja vastava meetme kirjelduses) on rahuldavalt täidetud. Käesoleva dokumendi lisas on esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: ELTs või riigihangete platvormil/Hispaania riiklikus toetuste andmebaasis avaldatud lepingute loetelu, milles on iga lepingu kohta märgitud: a) ELT või riigihangete platvormi/Hispaania riikliku toetuste andmebaasi viide ja link, kus leping on avaldatud; b) projekti ja toetusesaaja nimi; c) konkursikutse asjakohaste spetsifikatsioonide väljavõte, mis on kooskõlas nõukogu rakendusotsuses esitatud eesmärgi ja investeeringu kirjeldusega; d) eraldatav summa (ilma käibemaksuta); e) projekti kokkuvõte ja põhjendus, miks projekti käsitatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonina, ning konsortsiumi omadused); f) väljavõte ametlikest dokumentidest, milles on esitatud valikukriteeriumid, mis tagavad vastavuse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilisele suunisele (2021/C58/01), nagu on sätestatud nõukogu rakendusmääruse lisas. ning g) selliste tegevuste puhul, mille suhtes kohaldatakse nõukogu rakendusotsuse g1 lisas sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ sätteid teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse kohta, esitatakse tõendid selle kohta, et toetatav tegevus läheb kaugemale selliste toodete/äriprotsesside kordamisest, mis on juba kättesaadavad teistelt ettevõtetelt või organisatsioonidelt või teistele ettevõtetele või organisatsioonidele, kusjuures toetatav ettevõte ei tee täiendavaid muudatusi või teeb neid väga vähe; ja g2) selleks et tagada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine nende tegevuste puhul, mille jaoks ei ole praegu tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat alternatiivi, millel on sektoris väike keskkonnamõju, antakse dokumentaalset toetust muude teostatavate alternatiivide puudumise kohta kogu sektoris.
271	C17.I9	Siht	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetamine lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähese heitega ja heitevabadele projektidele	–	Arv		65	2. kv	2023	Aeronáutica kava toel on vähemalt 65 ettevõtet saanud lennundus- ja kosmosevaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid, mis keskenduvad vähesele ja heitevabale heitele, sealhulgas lennundustehnoloogia ja lennundusega seotud investeeringud. Projekte viivad ellu ettevõtjate konsortsiumid, kuhu kuulub 3–6 ettevõtet (vähemalt üks peab olema VKE), kes on maksimaalselt kolm aastat. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
272	C17.I9	Eesmärk	Lennundus- ja kosmosetööstus	Administratsioonipoolne kontroll				4. kv	2025	Administratsioon kontrollib lennundustehnoloogia programmi raames 57 projektile antud toetuste dokumentaalset põhjendatust.
462	C17.I9	Eesmärk	PERTE Lennundus- ja kosmosetööstus	Väljamakset tõendav dokument				2. kv	2026	Programmi „PERTE Aerospace“ raames maksti välja 75 723 498 eurot teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks.
511	C17.I11	Eesmärk	Hispaania ja ESA vahelise lepingu allkirjastamine ning vabatahtliku panuse andmine tulevikumerede, ELi turvalise ühenduvuse ja Euroopa orbiidile saatmise väljakutseprogrammidesse	Kokkuleppe allkirjastamine				2. kv	2026	Hispaania ja ESA vahelise lepingu allkirjastamine. Kõnealune leping sisaldab järgmist: – Tegevused, mida rahastatakse vabatahtlikust panusest, mis koosneb järgmiste ESA programmide toetusest: a) tuleviku-Naavi programm, selle 1. osa „LEO PNT“, b) ELi turvalise ühenduvusega seotud programm, selle 3. osa („Low LEO IRIS 2“), ja c) Euroopa orbiidile saatmise väljakutsete programm, selle element „ELC Element 2 MIURA Launch Service component B“. – Säte, millega tagatakse, et ESA kasutab vabatahtlikku toetust täielikult programmide a, b ja c puhul. – Säte, millega tagatakse, et kanderakettide puhul kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Hispaania kannab ESA-le üle 300 000 000 eurot, et toetada programme a, b ja c.

Q.3 Laenutoetuseks tehtavate investeeringute kirjeldus

Investeering 10 (C17.I10) – laenutoetus programmi PERTE Health ja PERTE Aerospace raames

Programmi „PERTE for Health“ ja programmi „PERTE Aerospace“ raames on meetme eesmärk tugevdada teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisuutlikkust vastavalt tervishoiu- ning lennundus- ja kosmosesektoris. Eelkõige toetatakse meetmega investeeringuid järgmise kaudu: 1) laenud tervishoiu- või lennundus- ja kosmosesektori ettevõtetele; ning 2) INNVIERTE investeeringud Hispaania tervishoiusektori tehnoloogilistesse ja uuenduslikesse ettevõtetesse. Finantstehingutega seotud tagasimakseid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenu tagasimaksete teenindamiseks.

Tagamaks, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõttele taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01), tehakse õigusaktis (õigusaktides) ja sellega seotud dokumendis (dokumentides) järgmist:

-Laenude ja tagatiste puhul: jätta rahastamiskõlblikest tegevustest ja varadest välja järgmine loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 125 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 126 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 127 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 128 seotud tegevus ja varad. Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: i) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mille tulemuseks on tehnoloogiliselt neutraalsed tulemused nende kohaldamise tasandil; ii) käesoleva investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, millega toetatakse vähese keskkonnamõjuga alternatiive, mille jaoks need on olemas; või iii) selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis keskenduvad peamiselt selliste alternatiivide väljatöötamisele, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju nende tegevuste jaoks, mille jaoks ei ole tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese mõjuga alternatiivi.

-Riskikapitaliinstrumentide puhul: nõuda äriühingutelt rohepöörde kavade vastuvõtmist kooskõlas direktiivi 2013/34/EL (muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464) artikli 19a lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud määratlusega, kui üle 50 % nende eelneva majandusaasta otsestest tuludest on saadud järgmisest tegevuste ja varade loetelust: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositavad kasvuhoonegaaside heitkogused ei ole asjaomastest võrdlusalustest 129 väiksemad; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 130 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 131 seotud tegevus ja varad.

-Nõuda abisaajatelt asjakohaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimist. .

Q.4 Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L67	C17.I10	Siht	Investeeringud omakapitalitoetusesse tervishoiusektoris		miljonit eurot	0	30	4. kv	2025	Innvierte maksab tervishoiusektori uuenduslikele ja tehnoloogiaettevõtetele omakapitali või kvaasikapitalina välja 30 000 000 eurot. Käesoleva investeeringuga hõlmatud projektide hindamisel tagatakse kooskõla meetme kirjelduses esitatud tehniliste suunistega „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01).
L69	C17.I10	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine laenudena tervishoiu- või lennundus- ja kosmosesektori toetamiseks		miljonit eurot	0	38,1	2. kv	2026	CDTI poolt 38 100 000 euro suuruse laenu väljamaksmine ettevõtetele investeeringuteks tervishoiu- või lennundus- ja kosmosesektorisse.

R. KOMPONENT 18. Riikliku tervishoiusüsteemi suutlikkuse parandamine ja laiendamine

Tervishoiukriis on näidanud Hispaania riikliku tervishoiusüsteemi tugevust, kuid on toonud esile ka raskused, millega see seisab silmitsi prognoosimist, kiiret reageerimist ja koordineerimist nõudvate olukordadega tegelemisel, samuti vajaduse lahendada demograafiliste, sotsiaalsete, tehnoloogiliste või majanduslike suundumustega seotud struktuursed probleemid. Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse järgmisi probleeme: i) haavatavus ülemaailmse tervisekriisi suhtes, ii) tervishoiusüsteemi muutumine elanikkonna vananemise tõttu, iii) sooline võrdõiguslikkus ning iv) süsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja vastupidavus.

Selle komponendi eesmärgid on järgmised:

·Valmistada ette tervishoiusüsteem, et ennetada ja käsitleda võimalikke ülemaailmseid terviseohte, nagu praegune COVID-19 pandeemia, suurendades rahvatervisealast suutlikkust ja epidemioloogilise seire süsteeme.

·Pakkuda võimalikult kiiresti, kvaliteetselt ja turvaliselt tervishoiuteenust, olenemata patsiendi ressurssidest, elukohast, soost, päritolust või vanusest.

·Hoida inimesed tervishoiusüsteemi keskmes, parandada nende osalust ning kujundada tervishoid ümber inimeste ja kogukondade vajadustele vastavaks.

·Tagada infosüsteemid, mis mõõdavad mitte ainult tegevust, vaid ka lõplikke tervisenäitajaid.

·Edendada aktiivselt tervist ja heaolu ning ennetada haigusi ja sõltuvust kogu elu jooksul.

·Meelitada ligi ja hoida parimaid spetsialiste, kes pakuvad neile individuaalseid ja kollektiivseid arenguvõimalusi.

·Liikuda digiteeritud riikliku tervishoiusüsteemi suunas, mis loob teavet ja teadmisi ning edendab tervishoiualaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni kui töökohtade, majanduskasvu, tootlikkuse ja innovatsiooni tõukejõudu.

·Tagada piisav ja jätkusuutlik rahastamine, et tegeleda tänapäevase ja arenenud ühiskonna uute terviseprobleemidega ning tagada kulutuste tõhusus.

·Tugevdada ja arendada koordineerimist ja mitmetasandilist valitsemist riikliku tervishoiusüsteemi juhtimisel ning suurendada territoriaalset ühtekuuluvust. Aktiivselt edendama strateegiaid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tervishoiusüsteemis.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste täitmist, milles käsitletakse tulemuslikku võitlust pandeemia vastu ning tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamist seoses tervishoiutöötajate ning oluliste meditsiinitoodete ja -taristuga (riigipõhine soovitus 1 2020) ning tööhõive toetamist töökohtade säilitamise meetmete, tõhusate värbamisstiimulite ja oskuste arendamise kaudu (riigipõhine soovitus 2 2020).

R.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C18.R1) – põhihoolduse ja kogukonnahoolduse tugevdamine

Esmatasandi tervishoiu tugevdamine on lähiaastatel Hispaania üks olulisemaid terviseprobleeme. Reformi eesmärk on pakkuda paremaid lahendusi tekkivatele terviseprobleemidele, parandada individuaalseid ravikogemusi kõigi jaoks, ennetada haigusi ja suurendada esmatasandi arstiabi rolli.

Reform hõlmab keskvalitsuse ja autonoomsete piirkondade poolt 2019. aastal vastu võetud põhi- ja kogukonnahoolduse tugevdamise strateegilise raamistiku väljatöötamise tegevuskava ettevalmistamist ja rakendamist. Tegevuskava on üles ehitatud tegevussuundade ümber, milles tuleb kindlaks määrata projektide piirkondlik elluviimine. See hõlmab kliinilise juhtimise protsesside parandamist, diagnostikaseadmete laiendamist ja uuendamist tervisekeskustes, IT arendamist, spetsialistide koolitamist või tervishoiu- ja hädaabiteenuste infrastruktuuride parandamist. Tegevuskava kiidab heaks Interterritoriaalne nõukogu. Selle rakendamist taaste- ja vastupidavuskavast ei rahastata.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2 (C18.R2) – riikliku tervishoiusüsteemi reform

Reformi eesmärk on luua üldine ja integreeritud raamistik tervishoiuteenuste osutamiseks. See hõlmab ambitsioonikama, integreerituma ja paremini sõnastatud rahvatervisesüsteemi arendamist järgmiste meetmete abil:

– Rahvatervise strateegia, millega kehtestatakse üldine ja integreeritud raamistik, mida võetakse arvesse kõigis rahvatervise poliitikavaldkondades, ning mille kestus on viis aastat, koos vahehindamisega iga kahe aasta tagant, mille käigus analüüsitakse rakendamise määra. Strateegia kiidetakse heaks riikliku tervishoiusüsteemi piirkondadevahelise nõukogu nõusolekul.

– Rahvatervise järelevalve võrgustik ja uus riiklik rahvatervise keskus, mis luuakse seaduse või valitsuse kuningliku dekreediga.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 3 (C18. R3) – riiklik rahvatervise amet, keskuste, teenuste ja tugiüksuste (CSUR) ametisse nimetamine ja tagasinimetamine ning selliste raviteenuste ümberkorraldamine, mida need keskused ei halda

Reformi eesmärk on luua riiklik rahvatervise amet, nimetada ametisse ja nimetada uuesti ametisse keskused, teenused ja tugiüksused ning korraldada ümber väga keerukad raviteenused, mida need keskused ei halda.

Meede seisneb riikliku rahvatervise ameti loomist käsitleva õigusakti jõustumises. See hõlmab ka selliste õigusaktide jõustumist, millega nimetatakse ametisse ja nimetatakse uuesti ametisse keskused, teenused ja tugiüksused ning korraldatakse ümber prootonteraapia, mis on keerukas ravi, mida need tugikeskused ei halda.

Reform 4 (C18. R4) – raskesti täidetavate ametikohtade või valdkondade reguleerimine, tööaeg, valvekohustused, tasud, koolitus, töö- ja eraelu tasakaal, tervishoiutöötajate talentide hoidmine, õpetamine või teadusuuringud ning kutseoskuste tugevdamine

Reformi eesmärk on reguleerida raskesti täidetavaid ametikohti või valdkondi, reguleerida tööaega, valvekohustusi, tasusid, koolitust, töö- ja eraelu tasakaalu või tervishoiutöötajate talentide hoidmist, samuti õpetamist ja teadusuuringuid ning reguleerida tervishoiualast erikoolitussüsteemi.

Meede hõlmab selliste meetmete jõustumist, millega käsitletakse või reguleeritakse raskesti täidetavaid ametikohti või valdkondi, tööaega, valveaega, tasusid, koolitust, töö- ja eraelu tasakaalu, tervishoiutöötajate talentide hoidmist, õpetamist või teadusuuringuid; ning reguleerida tervishoiuerialade koolitust.

Investeering 1 (C18.I1) – investeerimiskava kõrgtehnoloogiliste seadmete jaoks riiklikus tervishoiusüsteemis

Hispaanias on seadmete iganemine suurem kui Euroopa keskmine ja seadmete keskmine tihedus elaniku kohta on madalam, kuid mõne erandiga, nagu MRT-skannerid. Seadmete geograafiline jaotus on samuti tasakaalust väljas. Selle investeeringu eesmärk on uuendada olemasolevaid seadmeid ja varustada Hispaaniat täiendavate kõrgtehnoloogiliste meditsiiniseadmetega.

Investeering hõlmab järgmist:

– Seadmete uuendamine aegumise tõttu.

– Varustuse hulga suurendamine, et tasakaalustada piirkondadevahelisi erinevusi ja saavutada järk-järgult Euroopa Liidu keskmine arv miljoni elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu Hispaania territooriumi piirkondadele, mis on elaniku kohta kehvad võrreldes riigi keskmisega.

Kava sisaldab järgmist liiki seadmeid: lineaarsed kiirendid, arvutipõhine telgtomograafia (CAT), sealhulgas planeerimiskiirendid; magnetresonants, positronemissioontomograafia (PET), positronheite tomograafia ja CAT (PET-CAT), gammakamber, digitaalsed brakioteraapiaseadmed, veresoonte angiograafia, neuroradioloogiline angiograafia ja hemodünaamilised ruumid.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 2 (C18.I2) – Rahvatervise kampaaniad ja meetmed

Investeeringu eesmärk on rahvatervisega seotud meetmete võtmine.

Investeering seisneb rahvatervise kampaaniate ostmises ja meetmete võtmises, mis on seotud tervisliku keskkonna edendamise, rahvatervise sõeluuringute ning sõltuvuse ennetamise ja raviga.

Investeering 3 (C18.I3) – suurem suutlikkus tervisekriisidele reageerimiseks

Selle investeeringu eesmärk on varustada NHS-i.

Investeering seisneb rahvatervise järelevalvega seotud meetmete võtmises, eri sihtkohtadega seadmete, süsteemide ja tarkvara arendamises või ostmises, ehitustöödes ning riikliku tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamises pandeemia ajal.

Investeering 4 (C18.I4) – Tervishoiutöötajate koolitus ja harvikhaigusi põdevate patsientide ravi parandamine

Selle investeeringu eesmärk on pakkuda koolitust ja parandada harvikhaigusi põdevate patsientide ravi.

Investeering seisneb tervishoiutöötajate koolitamises ning teenuste (sealhulgas tarkvaraarendusteenuste), rajatiste, litsentside, seadmete või taristu ostmises, mis on seotud i) UNICASe võrgustiku projektiga, ii) harvikhaigusi põdevate patsientide ravi parandamisega.

Investeering 5 (C18.I5) – tegevuskava ravimite tarbimise ratsionaliseerimiseks ja jätkusuutlikkuse edendamiseks ning genoomiteenuste portfelli laiendamiseks riiklikus tervishoiusüsteemis

Selle investeeringu eesmärk on ratsionaliseerida ravimite kasutamist.

Investeering seisneb kampaania läbiviimises ning serverite, tarkvara, tarkvara arendusteenuste, süsteemide, analüütiliste kasutusmallide, seadmete või litsentside ostmises, et ratsionaliseerida ravimite kasutamist, parandada ravimite, tervisetehnoloogiate ja -kasu hindamist, dieettoodete pakkumist, kujundada ümber ravimikulude kontroll ja ravimite pakkumise kontroll, ortotroopiliste teenuste väljakirjutamist, laiendatud geneetilise testimise kataloogi rakendamist ja genoomiteavet.

Investeering 6 (C18.I6) – Riiklik terviseandmeruum

Selle investeeringu eesmärk on luua riiklik terviseandmeruum, kuhu kogutakse piirkondlikke andmeid, ja kaks andmeprojekti.

Investeering seisneb serverite, haldus- ja kvoorumimasinate, ühenduvus- ja küberturvalisuse elementide, säilitamise, varunduslitsentside, litsentside, riikliku terviseandmeruumi jaoks impulsside andmise, tugiteenuste ostmises Euroopa ühtlustamiseks ja tipptaseme saavutamiseks, andmete piirkondlikus üleslaadimises ning kahe andmeprojekti kättesaadavuses.

R.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
273	C18.R1	Eesmärk	Põhi- ja kogukonnahoolduse tegevuskava	Consejo Interterritorial heakskiit				4. kv	2021	Tegevuskava peamine eesmärk on tugevdada esmatasandi arstiabi riiklikus tervishoiusüsteemis, et paremini reageerida tekkivatele terviseprobleemidele, parandada individuaalseid ravikogemusi kõigi jaoks, ennetada haigusi ja suurendada esmatasandi arstiabi suutlikkust terviseprobleemide lahendamisel.
274	C18.R2	Eesmärk	Hispaania rahvatervise strateegia heakskiitmine	Consejo Interterritorial Sanidad heakskiit				2. kv	2022	Rahvatervise strateegiaga kehtestatakse strateegilised suunised rahvatervise meetmete kohta kogu Hispaanias. Strateegia eesmärk on parandada Hispaania elanikkonna tervist, määrates kindlaks peamised tegevussuunad ja prioriteedid, mida kõik tervishoiuasutused peavad järgima rahvatervise edendamise, ennetamise ja kaitsmise poliitikas, sihtrühmadele suunatud meetmetes, kodanike teavitamisel, spetsialistide koolitamisel ja nende vajaduste rahuldamisel. Strateegiaga tagatakse, et kõigis riiklikes poliitikavaldkondades võetakse arvesse rahvatervist ja võrdset juurdepääsu tervishoiule, ning hõlbustatakse valdkondadevahelist tegevust selles valdkonnas. Selle kestus on viis aastat ning vahehindamine toimub iga kahe aasta järel, mille käigus analüüsitakse rakendamise määra. See hõlmab meetmeid ja tegevusi, mis on seotud kõigi rahvatervise valdkondadega ja mida rakendatakse kõigi Hispaania tervishoiuasutuste poliitikas, kavades ja programmides strateegia kehtivusaja jooksul strateegias sätestatud tähtaegade jooksul.
275	C18.R3	Eesmärk	Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse riiklik rahvatervise amet, nimetatakse ametisse ja nimetatakse tagasi keskused, talitused ja tugiüksused ning korraldatakse ümber prootonteraapia	Õigusaktide sätted, mis näitavad nende jõustumist				4. kv	2025	Jõustumine: i) õigusaktid, millega luuakse riiklik rahvatervise amet; ii) õigusaktid, millega nimetatakse ametisse ja nimetatakse uuesti ametisse keskused, teenused ja tugiüksused; ning iii) õigusakt prootonteraapia ümberkorraldamiseks, mis on keerukas ravi, mida need CSURid ei halda.
276	C18.R4	Eesmärk	Meetmed, millega käsitletakse või reguleeritakse raskesti täidetavaid ametikohti või valdkondi, tööaega, valvekohustusi, tasusid, koolitust, töö- ja eraelu tasakaalu, tervishoiutöötajate talentide hoidmist, õpetamist või teadusuuringuid ning reguleeritakse tervishoiualast erikoolitussüsteemi	Reguleerivate meetmete sätted, mis näitavad nende jõustumist				4. kv	2025	Jõustumine: i) meetmed, mis käsitlevad või reguleerivad raskesti täidetavaid ametikohti või valdkondi, tööaega, valvekohustusi, tasusid, koolitust, töö- ja eraelu tasakaalu, tervishoiutöötajate talentide hoidmist, õpetamist või teadusuuringuid; ning ii) õigusakt, millega reguleeritakse tervishoiualast erikoolitussüsteemi, sealhulgas valdkonnaülest koolitust tervishoiuteaduste erialadel, konkreetseid koolitusvaldkondi ning tervishoiuteaduste erikvalifikatsioonide valideerimise ja tunnustamise menetlust.
278	C18.I1	Eesmärk	Seadmete investeerimiskava heakskiitmine ja rahaliste vahendite jaotamine	Consejo Interterritorial Sanidad heakskiit				4. kv	2021	Consejo Interterritorial kava ja vahendite jaotamise heakskiitmine, kehtestades mehhanismid 796 100 000 euro suuruse toetuse andmiseks.
279	C18.I1	Siht	Seadmete paigaldamine	–	Arv	0	750	2. kv	2023	Paigaldada kogu riigis vähemalt 750 seadet.
280	C18.I2	Eesmärk	Rahvatervise kampaaniad ja meetmed	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud, või lõpparuanded				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud (sealhulgas muudatused), mis on seotud loome- ja meediaruumi ostmisega ning 11 rahvatervise kampaania lõpphindamisega, on täidetud järgmistes valdkondades: i) võitlus suitsetamise vastu, ii) alkoholitarbimise ennetamine, iii) vaimse tervise edendamine, iv) tervisliku elukeskkonna ja eluviisi edendamine, v) teadlikkus antibiootikumide mõistlikust kasutamisest ning vi) vähktõve ennetamine Euroopa vähitõrje reeglistiku levitamise kaudu. Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist kinnitavad lõpparuanded toetuste kohta, mis on seotud i) tervisliku keskkonna edendamisega, ii) rahvatervise sõeluuringutega ja iii) sõltuvuse ennetamise ja raviga, või administratsiooni kinnituse selle kohta, et lepingud või nende osad on täidetud seoses i) tervisliku keskkonna edendamisega, ii) rahvatervise sõeluuringutega ning iii) sõltuvuse ennetamise ja raviga, kokku 39,8 miljoni euro ulatuses sõlmitud toetuste ja lepingutega (sealhulgas kõik muudatused).
281	C18.I3	Eesmärk	Meetmed, mis on seotud rahvatervise järelevalvega, eri otstarbega seadmete, süsteemide ja tarkvara arendamise või ostmisega, ehitustöödega ning riikliku tervishoiusüsteemi toimimise hindamisega pandeemia ajal	Vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende osad) on täidetud; ja avaldamine tervishoiuministeeriumi veebisaidil				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepinguid (sealhulgas muudatusi) või nende vastavaid osi on täidetud sõlmitud kogusummas 62,8 miljonit eurot seoses järgmisega: -rahvatervise seire IT-vahendite, -süsteemide, -tarkvara, -riistvara, -seadmete või -teenuste (sealhulgas konsultatsiooniteenuste) väljatöötamine või ostmine -serveritaristu, -tarkvara või -seadmete ostmine riiklikule rahvatervise keskusele, -järgmiste toodete ostmine: -Melilla ülikooli haigla seadmed, -riikliku dosimeetriakeskuse I etapi ehitamine, -riikliku tööohutuse ja töötervishoiu instituudi (CNMP) seadmed, laborite renoveerimine ja töötajate koolitamine; -riikliku toidukeskuse seadmed, -ravimite ja tervishoiutoodete ameti seadmed, süsteemide arendamine ja tarkvara ning -riikliku siirdamisorganisatsiooni seadmed, süsteemide ja tarkvara projekteerimine ja arendamine. Lisaks avaldatakse hinnang riikliku tervishoiusüsteemi toimimise kohta pandeemia ajal.
282	C18.I4	Siht	Jätkuõppekavade raames koolitatud tervishoiutöötajad	–	Arv	0	90 000	2. kv	2023	Vähemalt 90 000 tervishoiutöötajat on saanud kokku 360 000 täiendõppe ainepunkti, mis vastab 3,6 miljonile tunnile jätkuõppekava raames, mis on koostatud vastavalt punkti 18.I4 määratluses kehtestatud prioriteetidele. Koolitused hõlmavad järgmist: Tervishoiutehnoloogiate ja -süsteemide kasutamine, rahvatervise seire ja epidemioloogia, patsientide ja kutseohutus, diagnostika- ja raviressursside ratsionaalne kasutamine, vähktõve varajane avastamine, vaimne tervis, keskkonnatervis, riskitegurite ennetamine, soolise vägivalla varajane avastamine, laste väärkohtlemise varajane avastamine, bioeetika, kliiniline kommunikatsioon, tõenduspõhine meditsiin, koostöö teistega, uurimismeetodid, tervishoiuasutuste juhtide juhtimispädevuse arendamine ning mentorite koolitamine tervishoiualase erikoolituse valdkonnas. Koolitusi on korraldatud klassiruumis toimuva koolitusena, veebipõhise ja põimõppe vormis ning need on läbinud kvalifitseeritud tervishoiutöötajad ja kutsekoolituse valdkonna spetsialistid.
464	C18.I5	Eesmärk	Täidetud lepingud või nende vastavad osad, mis on seotud IT-taristu, IT-süsteemide arendamise, kasutusmallide, litsentside ning ravimeid, dieettooteid ja ortoprosteetilisi teenuseid käsitlevate teavituskampaaniatega	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende asjakohased osad) on täidetud				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud (sealhulgas muudatused), mis on seotud loome- ja meediaruumi ostmisega, ning geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kasutamist käsitleva teavituskampaania lõpphindamine on tehtud. Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepinguid (sealhulgas nende muudatusi) või nende vastavaid osi on täidetud sõlmitud kogusummas 10,4 miljonit eurot seoses järgmisega: -serverid, virtualiseerimistarkvara ja andmeanalüüsisüsteemid ravimite hindamise, tervishoiutehnoloogiate ja -hüvitiste süsteemi parandamiseks (REVALMED, VALTERMED, RedETS) või ravimite kasutamise ratsionaliseerimiseks; -dieettoiduainetega varustamise teabesüsteem (SIPRODI), -kampaania „RedETS“, -ortotroopiliste teenuste retseptide infosüsteemi (OFEPO, RELPO) väljatöötamine; -ravimikulude kontrolli (RECETAWEB) ja ravimite pakkumise kontrolli (SEGUIMED) infosüsteemide ümberkorraldamine; -kasutusjuhtumite väljatöötamine uuenduslike ravimeetodite kliiniliste uuringute ja nende mõju analüüsimiseks; -analüütika väljatöötamisel kasutatakse juhtumeid ravimite, tervisetehnoloogiate ja hüvitiste süsteemi hindamise parandamiseks -loomuliku keele protsessi litsentsid.
465	C18.I4	Siht	Täidetud lepingud või nende vastavad osad, mis on seotud UNICAS-e võrgustiku projektiga ja harvikhaigusi või ALSi põdevate patsientide tervishoiu parandamisega		Miljon eurot	0	50	2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepinguid (sealhulgas nende muudatusi) või nende vastavaid osi on täidetud sõlmitud kogusummas 50 miljonit eurot seoses järgmisega: -UNICAS-e võrguprojektiga seotud teenused (sealhulgas tarkvara arendusteenused), litsentsid või IT-taristu; -teenused, rajatised, seadmed või taristu harvikhaigusi põdevate või amüotroofilise lateraalskleroosi põdevate patsientide tervishoiu parandamiseks.
466	C18.I5	Siht	Geneetilise testimise seadmed või tarkvara ja genoomiteabe infosüsteem		Miljon eurot	0	50	2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepinguid (sealhulgas muudatusi) või nende vastavaid osi on täidetud sõlmitud kogusummas 50 miljonit eurot seoses järgmisega: -geenitestide laiendatud kataloogi rakendamiseks vajalike seadmete või tarkvara ostmine ning -genoomiteabe infosüsteemide või -platvormide ostmine, arendamine või edasiarendamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
466a	C18.I6	Eesmärk	Riiklik terviseandmeruum	Vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud (või nende asjakohased osad) on täidetud, ning juurdepääs ENDS-liidesele				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et serverite, haldus- ja kvoorumiseadmete, ühenduvus- ja küberturvalisuse elementide, salvestamise, varunduslitsentside, litsentside, riikliku terviseandmeruumi jaoks antava impulsi ning Euroopa ühtlustamise ja tipptaseme tugiteenustega seotud lepingud (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad kogusummas 23 miljonit eurot on täidetud. Lisaks laaditakse piirkondlikud andmed üles ja kättesaadavaks tehakse kaks andmeprojekti.

S. KOMPONENT 19. Digioskused

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on suurendada digioskuste (põhi- ja edasijõudnud) taset eri elanikkonnarühmadele suunatud meetmete kaudu. Nende oskuste omandamine on Hispaania jaoks väga oluline, et kasutada ära võimalusi, mida pakub majanduse ja ühiskonna suurem digiteerimine.

Sihtotstarbelised meetmed VKEde digiteerimiseks täiendavad kava 13. komponendis (VKEde toetamine) ette nähtud meetmeid. Meetmed IKT valdkonna kõrge kvalifikatsiooniga inimeste arvu suurendamiseks täiendavad komponendi nr 15 (digitaalne ühendatus) meetmeid. Koolide digiteerimise meetmed peaksid tugevdama komponendi 21 (haridus) meetmeid ja suurendama komponendis 23 (tööturg) ette nähtud meetmete mõju.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad innovatsiooni edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019), juurdepääsu digiõppele (riigipõhine soovitus 2 2020) ja küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiirendamist, erainvesteeringute edendamist majanduse elavdamiseks ning investeeringute keskendamist rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus 3 2020).

S.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C19.R1) – riiklik digipädevuse kava

Meede koosneb strateegilisest kavast, mille eesmärgid on järgmised: i) pakkuda elanikkonnale digioskuste koolitust; ii) soolise digilõhe ületamine; iii) haridussüsteemi digitaliseerimine ja õppimiseks vajalike digioskuste arendamine; iv) pakkuda digioskusi eratöötajate ja töötute tööalase konkurentsivõime parandamiseks, v) toetada avaliku sektori töötajate digioskusi; vi) digioskuste arendamine VKEdes; ning vii) IKT-spetsialistide arvu suurendamine. Rahastamisvahendisse tehtavad investeeringud aitavad saavutada strateegilise kava eesmärke.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. jaanuariks 2021.

Investeering 1 (C19.I1) – valdkonnaülesed digioskused

Selle meetme eesmärk on parandada elanikkonna digioskuste taset. Meede hõlmab investeeringuid, millega toetatakse suutlikkuse suurendamise meetmeid ja digikoolituse keskuste riikliku võrgustiku avaldamist digiplatvormil.

Investeering 2 (C19.I2) – Hariduse digiüleminek

Meetme eesmärk on parandada juurdepääsu digiõppele. Meede hõlmab investeeringuid, millega toetatakse õpetajate digioskuste akrediteerimist, digistrateegiate elluviimist koolikeskustes ja digiõppeks vajalike digiseadmete soetamist.

Investeering 3 (C19.I3) – Digioskused tööhõives

Meetme eesmärk on tugevdada töötajate ja töötute digioskusi, et parandada nende tööalast konkurentsivõimet. Meede hõlmab suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Investeering 4 (C19.I4) – Digispetsialistid

Meetme eesmärk on meelitada ligi ja hoida talente digivaldkonnas. Meede seisneb stipendiumide või töölepingute sõlmimises riigi tasandi üksustega.

S.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
285	C19.R1	Eesmärk	Riikliku digipädevuse kava heakskiitmine ministrite nõukogus	Ministrite nõukogu viide				1. kv	2021	Riikliku digipädevuse kava heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. Kava eesmärgid on järgmised: 1) Pakkuda elanikkonnale digioskuste koolitust; 2) soolise digilõhe ületamine; 3) haridussüsteemi digitaliseerimine ja õppimiseks vajalike digioskuste arendamine; 4, 5) digioskuste pakkumine era- ja avaliku sektori töötajate tööalase konkurentsivõime parandamiseks; 6) digioskuste arendamine VKEdes; ning 7) IKT-spetsialistide arvu suurendamine, mis ei ole piirkondadele ja kohalikele üksustele siduv. Ministrite nõukogu heakskiit võib toimuda ametliku kokkuleppe või ministrite nõukogule esitatava aruande vormis. Kui Hispaania annab ametlikul kokkuleppel sellise nõusoleku. Kui ministrite nõukogu on aruande kaudu teavitatud, esitab Hispaania dokumendid, mis käsitlevad i) kohtumise kuupäeva, ii) päevakorrapunkti ja iii) kinnitust selle kohta, et päevakorrapunktist on ministrite nõukogule teatatud.
287	C19.I1	Eesmärk	Riiklik digioskuste võrgustik	Võrgustiku avaldamine digiplatvormi portaalis TodoFP				4. kv	2025	Loetelu 1 252 digikoolituskeskusest, mis moodustavad riikliku digikoolituskeskuste võrgustiku, on kättesaadav digiplatvormi portaalis TodoFP (https://todofp.es/).
288	C19.I1	Eesmärk	Kodanike digioskused	Koolitusel osalemise tunnistused ja administratsiooni kinnitus täidetud lepingute kohta				2. kv	2026	1 565 412 inimesele välja antud digioskuste koolitusel osalemise tunnistused. Igal koolitusel osalejal peab olema kokku vähemalt 7,5 koolitustundi või samaväärne tundide arv ECTSis. Isik, kes osaleb mitmel koolitusel, arvestatakse eraldi iga koolituse kohta, millel ta osales. Administratsiooni kinnitus selle kohta, et Cervantes’i digiülemineku kava rakendamisega seotud lepingud või nende osad on täidetud kumulatiivses kogusummas 37 600 000 eurot.
289	C19.I2	Eesmärk	Programm, mille eesmärk on varustada avalik-õiguslikud ja riiklikult toetatavad koolid digivahenditega	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				4. kv	2021	Programmi heakskiitmine, mille eesmärk on varustada vähemalt 240 000 klassiruumi, koolitada 700 000 õpetajat, valmistada ette või vaadata läbi digistrateegia vähemalt 22 000 avalik-õigusliku ja riiklikult subsideeritud koolikeskuse jaoks ning pakkuda koostöös autonoomsete piirkondadega 300 000 ühendatud digiseadet (sülearvutid, tahvelarvutid) avalikes ja riiklikult toetatavates koolides. Programm on autonoomsetele piirkondadele siduv. Pädeva asutuse allkirjastatud heakskiitu ja avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil käsitatakse tõendina jõustumise kvalitatiivse näitajana. Koolitus on kättesaadav 100 %-le õpetajatest (700 000) ja vähemalt 80 % neist sertifitseeritakse (567 744).
290	C19.I2	Eesmärk	Hariduse digipöördega seotud meetmed	Individuaalsed sertifikaadid ja digistrateegiad koolidele				2. kv	2026	Välja on antud 560 000 individuaalset tunnistust õpetamiseks vajalike digioskuste akrediteerimise kohta. Esitati 22 000 digistrateegiat koolikeskustele.
291	C19.I2	Eesmärk	Digiseadmed koolidele	Autonoomsete piirkondade lõpparuanded				2. kv	2026	Autonoomsed piirkonnad esitavad määratud tegevuste lõpuleviimist kinnitavad lõpparuanded kokku 300 000 soetatud digiseadme ja 240 000 digitaalselt varustatud klassiruumi kohta.
292	C19.I3	Siht	Tööhõivealane digikoolitus	–	Arv	0	206 114	2. kv	2026	Digioskuste koolitusel osalemise tunnistused, mis on välja antud 206 114 inimesele. Igal koolitusel osalejal peab olema kokku vähemalt 150 koolitustundi või samaväärne tundide arv ECTSis. Isik, kes osaleb mitmel koolitusel, arvestatakse eraldi iga koolituse kohta, millel ta osales.
292a	C19.I3	Siht	Tööhõivealane digikoolitus	–	Arv	0	401 000	2. kv	2026	Digioskuste koolitusel osalemise tunnistused, mis on välja antud 401 000 inimesele. Igal koolitusel osalejal peab olema kokku vähemalt 25 koolitustundi või samaväärne tundide arv ECTSis. Isik, kes osaleb mitmel koolitusel, arvestatakse eraldi iga koolituse kohta, millel ta osales.
293	C19.I4	Eesmärk	Digitalentide stipendiumid või töölepingud	Stipendiumi(te) andmise otsuse (otsuste) avaldamine				4. kv	2025	Avaldatakse resolutsioon(id), millega antakse riigi tasandi üksustele 300 stipendiumi või töölepingut.

T. KOMPONENT 20. Strateegiline kava kutseõppe edendamiseks

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on muuta ja ajakohastada kutsehariduse ja -õppe süsteemi, kohandades seda vastavalt muutustele majandussektorites. Selleks on komponendi eesmärk aidata parandada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tööalast liikuvust ning suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet.

Olemasolevate oskuste nõudlusele mittevastavusega tegeletakse, et parandada tasakaalu elanikkonna haridus- ja koolitustaseme ning tööturu vajaduste vahel, eelkõige toetades madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste täiendamist, et saavutada rohkem vaheoskusi ja ümberõpet. Erilist tähelepanu pööratakse tehnilistele ja digioskustele, tegeledes soolise oskuste lõhega ning suurendades kõrgema taseme kutsehariduse ja -õppe programmide atraktiivsust, et parandada kooliskäimist. Samuti nähakse selle komponendiga ette olemasolevate oskuste tunnustamine, et võimaldada juurdepääsu uutele koolitusvõimalustele ja kvalifikatsioonidele integreeritumas kutsehariduse ja -koolituse süsteemis, mis saadab inimesi nii kohustuslikus hariduses – aidates vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist – kui ka kogu tööelu jooksul.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamisega (riigipõhine soovitus 2 2019); suurendada koostööd hariduse ja ettevõtete vahel, et parandada tööturu jaoks vajalike oskuste ja kvalifikatsioonide pakkumist, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas (riigipõhine soovitus 2 2019); toetada tööhõivet töökohtade säilitamise meetmetega, tõhusate stiimulitega värbamiseks ja oskuste arendamiseks (riigipõhine soovitus 2 2020); parandada juurdepääsu digiõppele (riigipõhine soovitus 2 2020).

T.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C20.R1) – kutseõppe ajakohastamise kava

Reform hõlmab kutseõppe ajakohastamise kava vastuvõtmist ja rakendamist. Kava esitati 22. juulil 2020. Selle eesmärk on tagada, et kutseõppesüsteem vastaks tööturu vajadustele, mis nõuab vahepealset kvalifikatsiooni, rahuldades seeläbi tootmissektori (eelkõige tehnikud/vanemtehnikud) vajadusi ning tagades, et kutseõpe ja kvalifikatsioonid parandavad tööalase konkurentsivõime väljavaateid. Selles määratletakse kutseõpe kui keskse tähtsusega element, mille abil edendada pandeemiajärgset majanduslikku ja sotsiaalset tõukejõudu.

Kavas keskendutakse ühtse integreeritud kutsehariduse ja -õppe süsteemi loomisele, mis pakub koolitust ja kutsekvalifikatsioone kogu elanikkonnale, sealhulgas haridussüsteemi kuuluvatele kutsehariduse ja -õppe üliõpilastele ning tööhõive eesmärgil kutseharidusele ja -õppele. Selles käsitletakse kutseharidust ja -koolitust kui standardset korduvat ametialase arengu elementi kõigi töötajate jaoks kogu nende tööelu jooksul.

Kava peamine vahend on riiklik kutsekvalifikatsioonide kataloog, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse, sealhulgas integreerides digi- ja rohepöörde rakendamise. See hõlmab uute kutsekvalifikatsioonide väljatöötamist kõigis sektorites, kuid keskendudes kaheteistkümnele strateegilisele sektorile, kus kutseõpet suurendatakse, võttes arvesse piirkondlikke vajadusi.

Kava rakendatakse mitme kuningliku dekreetseaduse vastuvõtmisega, mis vastavad uute kraadiõppekavade kehtestamisele. Kokku kavatsetakse aastatel 2021–2023 järk-järgult kehtestada ligikaudu 42 uut kraadi, mis hõlmavad kesk-, kõrgemaid ja erialaseid kraade. Reform hõlmab ka kutseõppe kraadide korduvat läbivaatamist, tootmissektorite vajadustele vastavate uute kutseõppekraadide väljatöötamist, keskendudes eelkõige kutsehariduse strateegilises kavas prioriteetsetele sektoritele.

Kava muud prioriteetsed suunad hõlmavad innovatsiooni, rakendusuuringuid, ettevõtlust, digiteerimist ja kestlikkust kui kutseõppe põhielemente; ettevõtete asutamine kutseõppe lahutamatuks osaks ning avaliku ja erasektori koostöö edendamine süsteemis, eelkõige kutseõppe kahetise olemuse edendamine. Selleks tugineb reform ministeeriumide, ettevõtete ja sotsiaalpartnerite ühisele tööle, et teha kindlaks majanduse jaoks vajalikud oskused.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2020.

Reform 2 (C20.R2) – riikliku kvalifikatsioonisüsteemiga seotud integreeritud kutsehariduse ja -õppe süsteemi reguleeriv seadus

Kooskõlas kutseõppe ajakohastamise kava eesmärkidega ja riikliku kvalifikatsioonisüsteemi raamistikuga esitab ja võtab vastu Hispaania integreeritud kutseõppesüsteemi reguleeriva seaduse. Uue seadusega ühendatakse kaks praegust eraldi kutseharidussüsteemi, millest üks kuulub haridussüsteemi ja teine on suunatud tööhõivealasele koolitusele, üheks süsteemiks. Selles nähakse ette elukestva õppe integreeritud süsteem mis tahes vanuses ja isiklikus või tööalases olukorras oleva elanikkonna jaoks, pakkudes täiendavaid ja kumulatiivseid kursusi, mis viivad uute kvalifikatsioonideni. Samuti peab sellega kaasnema suunamine kogu elu jooksul.

Ettevalmistuse esimeses etapis koostab Haridus- ja Kutseõppeministeerium sotsiaalpartnerite ja piirkondlike omavalitsuste konsensuse alusel seaduseelnõu. Ministrite nõukogu kiidab seaduseelnõu eeldatavasti heaks enne 31. detsembrit 2021 ja vastuvõtmine parlamendis toimub 30. juuniks 2022.

Lõplikult heaks kiidetud seaduse ja kahe varem olemasoleva kutseõppesüsteemi ühendamise eesmärk on süsteemi moderniseerimine, eelkõige:

a)keskendumine madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste täiendamisele ja nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

b)oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse käsitlemisele;

c)riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi ajakohastamine, kohandades seda majanduse tulevaste vajadustega, sealhulgas toetades rohe- ja digipööret; ning

d)kõrgema taseme kutsehariduse ja -õppe programmide atraktiivsuse suurendamine, et parandada õpilaste arvu.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Investeering 1 (C20.I1) – Oskuste arendamine

Meetme eesmärk on säilitada ja parandada elanikkonna kutseoskusi. See meede hõlmab ametialase pädevuse üksuste (individuaalseid oskusi ja teadmisi kirjeldavad kutsekvalifikatsioonid) hindamist ja üksikisikute osalemist koolitustegevuses.

Investeering 2 (C20.I2): Kutseõppe digiüleminek

Meetme eesmärk on ümber kujundada ja ajakohastada kutseõpet. Meede hõlmab keskuste integreerimist kutseõppe tippkeskuste riiklikku võrgustikku, klassiruumide muutmist rakenduslikeks tehnoloogiaruumideks ning kutsehariduse ja -õppe õpetajate osalemist digi- ja keskkonnahoidlikus koolituses.

Investeering 3 (C20.I3): Pakkuda kutseõppe laiendamist ja rahvusvahelistumist

Meetme eesmärk on suurendada kutseõppe pakkumist. Meede seisneb kakskeelse kutseõppe pakkumises ning täiendavate kutsehariduse ja -õppe rühmade loomises.

T.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
295	C20.R1	Eesmärk	Kutseõppe ajakohastamise kava ja sellega seotud kuninglikud dekreetseadused	Väljaanne majandus- ja rahandusministeeriumi veebilehel ja peaministri ettekanne				4. kv	2020	Peaministri ettekanne kutseõppe ajakohastamise kava kohta ja kaheksa kuningliku dekreetseaduse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas kava rakendamiseks, mis vastavad 5 spetsialisti, 2 kesk- ja ühe kõrgema kraadi õppekavale
296	C20.R2	Eesmärk	Ühtse integreeritud kutseõppesüsteemi seaduse jõustumine süsteemi ajakohastamise eesmärgil	Avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				2. kv	2022	Ühtse integreeritud kutseõppesüsteemi seaduse jõustumine süsteemi ajakohastamise eesmärgil. Seadusega ühtlustatakse kaks varem kehtinud kutseõppesüsteemi ja ajakohastatakse neid järgmiselt: i) keskendumine madala kvalifikatsiooniga töötajate oskuste täiendamisele ja nende tööalase konkurentsivõime parandamisele; ii) tegeleda oskuste nõudlusele mittevastavusega; iii) riikliku kutsekvalifikatsioonide kataloogi ajakohastamine, kohandades seda majanduse tulevaste vajadustega, sealhulgas toetades rohe- ja digipööret; iv) suurendada kõrgema taseme kutseharidus- ja -koolitusprogrammide atraktiivsust, et parandada õpilaste arvu.
297	C20.I1	Siht	Pädevusüksuste hindamine	–	Arv	0	1 050 000	2. kv	2026	Hindamisaruanded, mis kinnitavad 1 050 000 ametialase pädevuse ühiku hindamist.
298	C20.I1	Siht	Koolitustegevus	–	Arv	0	625 000	4. kv	2025	Välja on antud 625 000 koolitusel osalemise tunnistust. Isikut, kes osaleb mitmel koolitusel, arvestatakse iga koolituse puhul eraldi.
299	C20.I2	Siht	Kutsehariduse tipptaseme ja innovatsiooni keskused	–	Arv	0	50	2. kv	2023	Vähemalt 50 keskust on integreeritud äsja loodud riiklikku kutseõppe tippkeskuste võrgustikku
467	C20.I2	Siht	Klassiruumide muutmine kasutatavateks tehnoloogiaruumideks		Arv	0	1 253	2. kv	2026	Vähemalt 1 253 klassiruumi, mis on muudetud tehnoloogilisteks klassiruumideks, mis loovad tehnoloogilisi ressursse kasutades uuesti töökeskkonna, et võimaldada õpilastel läheneda tehnoloogiatele, mida nad hiljem ettevõtetes leiavad.
467b	C20.I2	Siht	Keskkonnahoidlike koolituste lõpuleviimine kutsehariduse ja -õppe õpetajatele	–	Arv	0	25 281	2. kv	2023	25 281 koolitustunnistuse väljaandmine 30 tunni pikkuse digi- ja keskkonnahoidliku koolituse läbimise kohta. Sama õpetaja võib läbida rohkem kui ühe koolituse.
300	C20.I3	Siht	Vähemalt 1 667 uut kutsehariduse ja -õppe rühma võrreldes õppeaastaga 2019/2020.	–	Arv	39 063	40 730	4. kv	2022	2019./2020. õppeaastaga võrreldes on loodud kokku vähemalt 1 667 uut kutsehariduse ja -õppe rühma. Kutsehariduse ja -koolituse pakkumise suurendamise rahastamise territoriaalne jaotus põhineb vajaduste hindamisel ja järgneb arutelule asjaomaste sidusrühmadega, tagamaks, et pakkumine vastab tõhusalt valdkondlikele vajadustele, mis on esitatud kutseõppe ajakohastamise kavas, ja piirkondlikele puudujääkidele. Lähtestsenaariumi kuupäev: 2019/2020. õppeaasta.
301	C20.I3	Siht	Kakskeelne kutseõpe	–	Arv	0	3 700	4. kv	2025	3 700 kutseõppeprogrammi aastat, mida pakutakse kakskeelselt, mis vastab konkreetse hariduskeskuse kutseõppeprogrammi esimesele või teisele aastale, ning mis koosnevad uutest või olemasolevatest programmiaastatest, mida eelmisel õppeaastal ei pakutud kakskeelselt. Programmiaastat peetakse kakskeelseks, kui vähemalt üks moodul on võõrkeeles. Iga programmiaastat arvestatakse ainult esimesel akadeemilisel aastal, mil seda pakutakse kakskeelselt.
302	C20.I3	Siht	Täiendavad kutsehariduse ja -õppe rühmad võrreldes 2019/2020. õppeaastaga	–	Arv	39 063	47 315	2. kv	2026	8 252 täiendavat kutsehariduse ja -õppe rühma võrreldes 2019/2020. õppeaastaga. Lähtestsenaariumi kuupäev: 2019/2020. õppeaasta.

U. KOMPONENT 21. Hariduse ajakohastamine ja digitaliseerimine, sealhulgas algharidus 0–3

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis keskendutakse haridussüsteemi ajakohastamisele ja haridustaristu parandamisele. Selle eesmärk on paindlikum ja kaasavam süsteem, mis on paremini kohandatud iga õpilase vajadustele, ning võtta kasutusele uued õpetamis- ja õppimismeetodid, sealhulgas digitaalsed. Iga haridusetapi peamised eesmärgid on järgmised:

a)Alusharidus ja lapsehoid. Komponendi eesmärk on järk-järgult suurendada alushariduses ja lapsehoius osalemist, seades esikohale uute avalike kohtade pakkumise lastele suurema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskiga piirkondades ja maapiirkondades. Keskendutakse 0–3aastastele lastele ning tähelepanu pööratakse nii juurdepääsule kui ka taskukohasusele, et soodustada eelkõige naiste integreerimist tööturule ning panna alus haridustulemuste parandamisele ja koolist väljalangemise vältimisele hilisemates etappides.

b)Põhi- ja keskharidus. Komponendi eesmärk on parandada haridustulemusi, vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist ja kõrget korduvuse määra, pakkudes täiendavat toetust kehvade tulemustega õpilastele ning töötades välja uue õppekava põhipädevuste (sealhulgas digipädevuste) jaoks kohustuslikus alg- ja keskhariduses ning bakalaureuseõppes.

c)Ülikoolisüsteem. Komponendi eesmärk on ajakohastada ülikoolisüsteemi, kohandades ülikoolikursuste korraldamist praeguste ühiskondlike vajadustega, parandades kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele ja toetades tehnoloogilist ümberkujundamist. Samuti on selle eesmärk parandada juurdepääsu kõrgharidusele ja parandada selle taskukohasust.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise ja haridustulemuste parandamisega, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi (riigipõhised soovitused 2 2019) ja parandades juurdepääsu digiõppele (riigipõhine soovitus 2 2020). Samuti aitab see täita varasemaid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud õpilaste ja õpetajate koolituse parema toetamisega ning perede toetamise parandamisega (riigipõhised soovitused 2 2019), sealhulgas juurdepääsu kvaliteetsele lapsehoiule.

U.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C21.R1) – uus alusseadus hariduse kohta

Reformi käigus võeti vastu uus haridusseadus, mis hõlmab alusharidust, kohustuslikku põhi- ja keskharidust ning küpsustunnistust. Sellega luuakse alus kogu elanikkonna haridus- ja koolitusvõimaluste suurendamiseks, sealhulgas parandades haridustulemusi ja raskuste varajast avastamist ning tugevdades koolide autonoomiat. Selles keskendutakse õpilaste taustapõhise segregatsiooni vähendamisele ja süsteemi kaasava suutlikkuse parandamisele. Lisaks on eesmärk tugevdada digipädevusi kõigil haridustasanditel, reageerides seeläbi üha digitaalsemaks muutuvale majandusele. 29. detsembril 2020 võeti vastu uus seadus (LOMLOE).

Haridusseaduse regulatiivne arendamine toimub järgmiste vahendite abil:

a)uue pädevuspõhise õppekava reguleerimine;

b)hindamine, eelkõige haridussüsteemi üldine hindamine ja diagnostilised hindamised;

c)õpetaja elukutse arendamine; ning

d)välisriigi ülikooliväliste tunnistuste ja õpingute tunnustamise ja valideerimise reguleerimine.

Sel eesmärgil loob see aluse reformile nr 2 ja mitmesugustele komponendis sisalduvatele investeeringutele.

Reformiga loodetakse edendada eriharidust vajavate õpilaste integreerimist tavakoolidesse ning sellega kaasneb piirkondlike omavalitsustega kokku lepitud 10-aastane jooksev kava, millega nähakse ette lisavahendid erivajadustega õpilasi vastu võtvate koolide toetamiseks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 2 (C21.R2) – Uue õppekava mudel hariduse kvaliteedi parandamiseks

Reformi eesmärk on parandada hariduse kvaliteeti. Meede hõlmab ekspertide osalemist õppekava või hindamisraamistike väljatöötamisel, õppematerjalide avaldamist ning õpetajate koolitamist uue õppekava või uue hariduse alusseaduse kohaldamiseks.

Reform 3 (C21.R3) – ülikoolisüsteemi põhjalik reform

Reform keskendub ülikoolisüsteemi põhjalikule reformile, mis põhineb neljal peamisel eesmärgil:

a)Kõrghariduse kättesaadavuse edendamine. Stipendiume suurendatakse, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke tingimusi, ning tagatakse võrdsed võimalused, parandades puudega üliõpilaste stipendiume. Stipendiumisüsteemi reformiti 2020. aastal, kuid 2021. ja 2022. aastal arendatakse seda edasi. Samuti vähendatakse riiklikke ülikoolitasusid, sealhulgas kehtestades künnised ja vähendades suuri piirkondlikke erinevusi.

b)Ülikoolikursuste korraldamise vastuvõtmine. Ülikoolikursuste korralduse reformimiseks ning nende kvaliteedi ja tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks võetakse vastu dekreetseadus. Sel eesmärgil edendatakse ülikoolide koostööd kolmanda taseme hariduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega, reguleerides kaheastmelisi bakalaureuse- ja magistrikraadisid, sealhulgas koolitusprogramme ülikoolide järelevalve all olevates ettevõtetes. Kooskõlas Euroopa haridusruumi eesmärkidega tagatakse diplomite automaatne tunnustamine. Tugevdatakse ka mitte- või poolfüüsilise õppe kontrolli-, järel- ja akrediteerimisprotsesse, ühendades ülikoolihariduse pakkumise kvaliteedi tagamise ja bürokraatia vähendamise asjaomastes menetlustes. Edendatakse ka uuenduslikku õpetamist.

c)Kõrgkoolide hea juhtimistava tagamine ning õppe- ja teadustöötajate teadusuuringute, ülemineku ja liikuvuse edendamine. Reformiga parandatakse tulemuslikkust, tõhusust ja ülikoolide sõltumatust ülikoolide igapäevases juhtimises, suurendatakse sidusrühmade osalemist juhtimises ning edendatakse läbipaistvust ja vastutust. Samuti on selle eesmärk varustada ülikoolid kõrge kvalifikatsiooniga õpetajatega, prognoositavam õpetajakarjäär ning tugevam seos õpetamise ja teadusuuringute vahel. See saavutatakse osaliselt alusseaduse jõustumisega.

d)Kõrgkoolide kvaliteeditagamine. Võetakse vastu dekreetseadus, milles sätestatakse akadeemilised kvaliteedikriteeriumid ülikoolide ja nendega seotud keskuste, sealhulgas kaug- ja poolnäkku ülikoolide loomiseks, tunnustamiseks, volitamiseks ja akrediteerimiseks. Eesmärk on, et ülikoolidel peab olema minimaalne kujundav akadeemiline pakkumine, tagades samal ajal ülikoolide spetsialiseerumise võimaluse; bakalaureuseõppe üliõpilaste miinimumarv; eraldama vähemalt 5 % oma eelarvest teadusprogrammidele; ning neil on sisemised kvaliteedi tagamise süsteemid.

Selleks võetakse reformis arvesse Hispaania ülikooli rektorite konverentsi (CRUE) soovitusi. See aitab suurendada kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas edendades koostööd ettevõtetega ja võttes riiklikes ülikoolides kasutusele tulemuspõhised rahastamismudelid.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 1 (C21.I1) – alushariduse ja lapsehoiu edendamine

Selle investeeringu eesmärk on toetada alushariduse ja lapsehoiu esimese tsükli suutlikkust. See meede seisneb uute alusharidus- ja lapsehoiukohtade loomises.

Investeering 2 (C21.I2): Suunamis-, progressi- ja haridusalase rikastamise programm („PROA+“)

Investeeringu eesmärk on toetada koole haridussüsteemist varakult lahkumise määra vähendamisel. Meede seisneb koolide osalemises olemasolevas suunamis-, arengu- ja haridusalase rikastamise programmis („PROA+“).

Investeering 3 (C21.I3) – Toetus haavatavatele üliõpilastele

Selle investeeringu eesmärk on vähendada töölt puudumist ja haridussüsteemist varakult lahkumist. See meede seisneb selles, et hariduskeskused allkirjastavad osalemislepingud, et saate- ja nõustamisüksused saaksid osutada haavatavatele õpilastele teenuseid, ning nende teenuste hindamises.

Investeering 4 (C21.I4) – õppurite ja teadustöötajate koolitus

See meede hõlmab investeeringuid riiklikesse ülikoolidesse antavatesse toetustesse, mille eesmärk on edendada Hispaania ülikoolisüsteemi ümberkvalifitseerimist ja edendada õpetajate kutsealast arengut ning pakkuda hiljuti doktorikraadi omandanutele võimalusi edaspidi kõrgharidussüsteemi integreerimiseks. Toetustega rahastatakse doktoriõppejärgseid teadusuuringuid, mida võõrustavad välismaised ülikoolid ja teaduskeskused, samuti Hispaania ülikoolid ja muud Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi avaliku sektori esindajad. Sel eesmärgil peaksid toetused aitama meelitada ligi rahvusvahelisi talente ja vähendada madalat rahvusvahelistumise määra Hispaania ülikoolides.

Toetusi antakse kolme eri programmi raames, kohaldades sihtrühmast sõltuvaid erikriteeriume, keskendudes i) hiljutistele doktorikraadide saajatele; ii) toetused ülikooli õppejõududele – alalised professorid ja vanemloengud ametiajal; ning iii) toetused, mille eesmärk on meelitada ligi rahvusvahelisi talente, rahastada Hispaania ülikoolide ja teiste Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi avaliku sektori esindajate korraldatud doktoriõppejärgset koolitust. Programmid kestavad sõltuvalt programmist ja sihtrühmast üks kuni kolm aastat.

Toetustest saavad kasu vähemalt 2 600 kandidaati. Iga ülikool saab ülikoolide ministeeriumilt eelarveeraldise, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, sealhulgas õppejõudude ja teadustöötajate arvul, ning doktoriõppe stenogrammil. Kandideerimisavalduste põhjal hindab kandidaate tuntav prestiiž, mille nimetab iga ülikool, kuhu kuulub vähemalt kolm liiget ja enamik väliseksperte.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Investeering 5 (C21.I5) – Ülikoolide digisuutlikkus ja -haridus

Meetme eesmärk on parandada ülikoolide tehnoloogilist ja digitaalset suutlikkust ning digioskusi. Meede hõlmab tegevusi, mis on seotud digiseadmete, digiõppe, koolitusprogrammide, digiteenuste platvormide, digitaristu ja IKT-teenustega.

Investeering 6 (C21.I6) – Ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistuste väljatöötamine

Selle investeeringu eesmärk on arendada ülikoolide kui elukestva õppe asutuste suutlikkust ning aidata kaasa täiskasvanute täiend- ja ümberõppele. Meede seisneb ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistuste andmises.

U.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
303	C21.R1	Eesmärk	Alusseaduse jõustumine	Seaduse säte, mis viitab alusseaduse jõustumisele				1. kv	2021	Alusseaduse (LOMLOE) eesmärk on luua uuendatud õigussüsteem, mis kvaliteedi, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtete kohaselt suurendab õpilaste haridus- ja koolitusvõimalusi ning aitab parandada haridustulemusi.
304	C21.R2	Eesmärk	Hariduse õpetamise miinimumnõudeid käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine	Kuninga dekreedi säte, mis viitab kuninga dekreedi jõustumisele				1. kv	2022	Kuninga dekreet, mis käsitleb õpetamise miinimumnõudeid alghariduses, kohustuslikus keskhariduses ja küpsustunnistuses, sisaldab metoodiliste suuniste kehtestamist õpetamiseks ja õppimiseks, mis põhinevad pädevuspõhisel õppekaval ja sisaldavad nn pehmeid oskusi; pädevuste omandamise hindamisraamistik; sellise mudeli kujundamine, mis on paindlikum ja avatum ning edendab põhjalikku õppimist; ning õpetajatele õppematerjalide, toe, juhendamise ja koolituse ettevalmistamine, et tagada uue õppekava tõhus rakendamine.
305	C21.R2	Eesmärk	Õppematerjalide avaldamine, koolitustunnistuste väljaandmine ja ekspertide osalemine õppekava või hindamisraamistike väljatöötamisel.	Õppematerjalide ja välja antud koolitustunnistuste avaldamine				4. kv	2025	Lõpule viiakse järgmised meetmed: 1)Õppematerjalide avaldamine riikliku haridustehnoloogia ja õpetajakoolituse instituudi veebisaidil; 2)Haridus-, kutseõppe- ja spordiministeerium annab välja 4 000 koolitustunnistust uue õppekava või uue alusseaduse kohaldamise kohta, 3)Õppekava või hindamisraamistike väljatöötamises osaleb 100 eksperti.
306	C21.R3	Eesmärk	Ülikoolide korraldust käsitlevate kuninglikute dekreetide jõustumine	Kuninga dekreetide säte, mis viitab kuninga dekreetide jõustumisele				Q3	2021	Kaks kuninglikku dekreeti ülikoolide korralduse kohta on järgmised: – Kuninglik dekreet, millega kehtestatakse ülikoolikursuste korraldus ja nende kvaliteedi tagamise kord – Kuninglik dekreet ülikoolide ja nendega seotud keskuste loomise, tunnustamise, volitamise ja akrediteerimise korra kohta.
307	C21.R3	Eesmärk	Ülikoolisüsteemi käsitleva alusseaduse ning muude õigusaktide ja dokumentide jõustumine	Seaduse säte, mis viitab alusseaduse jõustumisele				2. kv	2023	Uus alusseadus ning muud õigusaktid ja dokumendid, mille eesmärk on edendada juurdepääsu kõrgharidusele, tagada ülikooliasutuste hea juhtimine ning edendada õppe- ja teadustöötajate teadustööd, siiret ja liikuvust. Reform aitab suurendada kõrghariduse vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas edendada koostööd era- ja kolmanda sektori asutustega ning võtta kasutusele riiklike ülikoolide tulemuspõhine rahastamine.
309	C21.I1	Siht	Uued kohad alushariduse esimese tsükli jaoks	–	Arv	0	45 611	2. kv	2026	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse õigusaktid, milles on dokumenteeritud 45 611 uue riigi omandis oleva alusharidus- ja lapsehoiukoha loomine.
310	C21.I2	Siht	Lepingute allkirjastamine programmi PROA+ raames	–	Arv	0	2 700	4. kv	2025	Aastatel 2021–2023 kirjutavad 2 700 hariduskeskust alla lepingutele, mis kajastavad nende kohustusi osaleda programmis PROA+.
311	C21.I3	Siht	Kaasamis- ja nõustamisüksuste toetuse saamiseks hariduskeskuste allkirjastatud osalemislepingud	–	Arv	0	6 200	2. kv	2026	6 200 hariduskeskust allkirjastavad osaluslepingud, et toetada haavatavaid õpilasi, mida pakuvad kaasamis- ja nõustamisüksused. Iga autonoomne piirkond esitab teenuste osutamise kohta hindamisaruande.
312	C21.I4	Siht	Doktorikraadiga teadlastele ja ülikoolide õppejõududele antavad toetused	–	Arv	0	2 600	2. kv	2023	Stipendiumid doktorantidele ja ülikoolide õppejõududele vähemalt 2 600 kandidaadile. Nende toetuste eesmärk on edendada õpetajate kutsealast arengut, keda võidakse tulevikus süsteemiga integreerida. Toetustega rahastatakse doktoriõppejärgseid teadusuuringuid, mida võõrustavad ülikoolid ja teaduskeskused, samuti Hispaania ülikoolid ja muud Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisüsteemi avaliku sektori esindajad. Selleks aitavad toetused meelitada ligi rahvusvahelisi talente. Toetusi antakse kolme eri programmi raames, kohaldades konkreetseid kriteeriume, mis sõltuvad eesmärgist ja sihtrühmast, ning need kestavad sõltuvalt programmist ja sihtrühmast üks kuni kolm aastat.
313	C21.I5	Siht	Ülikoolide digivõimekus ja -haridus		eurodes	0	146 880 000	4. kv	2025	Digiseadmete, digiõppe, koolitussisu ja -programmide, digiteenuste platvormide, digitaristu või IKT-teenuste valdkonnas kokku 146 880 000 eurot: §Haldusasutuse või avalik-õigusliku üksuse kinnitus selle kohta, et lepingud (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad on täidetud. Kogu kumulatiivse summa arvutamisel võetakse arvesse tehtud makse summat, mis on kindlaks määratud vastuvõtutõendites, vastavusdeklaratsioonides, maksetõendites, administratsiooni poolt nõuetekohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud arvetes või samaväärsetes dokumentides. §Haldusasutus või avalik-õiguslik üksus kontrollib toetusmaksete dokumentaalset põhjendatust. Toetuse kogusumma moodustab kõnealusel kontrollimisel subsideeritav summa.
468	C21.I6	Eesmärk	Ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise tegevuskava avalikustamine	Avaldamine ülikoolide ministeeriumi veebisaidil				2. kv	2023	Ministeeriumi veebisaidil avaldatakse mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise raamistiku loomise tegevuskava, mille on välja töötanud ülikoolide ministeerium pärast arutelusid mikrokvalifikatsioonitunnistuste üle sidusrühmadega toimunud üritustel. Kava hõlmab meetmeid i) ülikoolide muutmiseks elukestva õppe asutusteks; ii) soodustada täiskasvanute ja nende tööandjate nõudlust; iii) edendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti ja asjakohasust; iv) toetada võrdset juurdepääsu; ning v) luua individuaalsed ja paindlikud koolitusvõimalused.
469	C21.I6	Siht	Väljastatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste tunnistused		Arv	0	13 663	2. kv	2026	Välja antakse 13 663 mikrokvalifikatsioonitunnistust. Isikut, kes osaleb mitmes koolitustegevuses, arvestatakse iga koolituse puhul eraldi.

V. KOMPONENT 22. Hooldusmajanduse, võrdõiguslikkuse ja kaasamispoliitika tugevdamise tegevuskava

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on ajakohastada ja tugevdada sotsiaalteenuste ja sotsiaalse kaasamise poliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse pikaajalise hoolduse mudelile, mille eesmärk on reageerida elanikkonna vananemisest tingitud kasvavale nõudlusele erinevate pikaajalise hoolduse teenuste järele, edendada innovatsiooni ja deinstitutsionaliseerimise strateegiale keskenduvat inimkeskset hooldusmudelit.

Muude sotsiaalteenuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas hõlmavad eesmärgid sotsiaalteenuste ajakohastamist ja tugevdamist, edendades innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid, et tagada teenuste osutamine kogu territooriumil, teha paremini kindlaks vajadused ja parandada nende kvaliteeti. Perekondade toetamise valdkonnas on meetmete eesmärk parandada õiguskaitset ja materiaalset (rahalist ja mitterahalist) toetust perekondadele, et vähendada laste vaesust. Komponendi teine eesmärk on moderniseerida muid mitteosamakselisi sotsiaaltoetusi, et parandada nende kaitse- ja aktiveerimisrolli. Konkreetsete sihipäraste meetmete eesmärk on toetada soolise vägivalla ohvreid, edendada juurdepääsu avalikele teenustele ja parandada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi suutlikkust.

Komponent aitab täita riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud tööhõive- ja sotsiaalteenuste suutlikkusega pakkuda tõhusat toetust (riigipõhine soovitus 2 2019); perede toetamise parandamine (riigipõhine soovitus 2 2019); vähendada riikliku töötusabisüsteemi killustatust ja kõrvaldada lüngad piirkondlike miinimumsissetuleku tagamise kavade katvuses (riigipõhine soovitus 2 2019); ning miinimumsissetuleku ja peretoetuskavade katvuse ja piisavuse parandamine (riigipõhine soovitus 2 2020).

V.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C22.R1) – pikaajalise hoolduse tugevdamine ning toetus- ja pikaajalise hoolduse mudeli muutmise edendamine

Reformi eesmärk on luua inimkeskne ja õigustel põhinev toetusmudel. Autonoomia- ja sõltuvushooldussüsteemi (SAAD) täiustatakse eeldatavasti reformidega, mis lihtsustavad haldusmenetlusi, kiirendavad taotluste menetlemist ja vähendavad nende ülalpeetavate ootejärjekorda, kes ei saa teenuseid, millele neil on õigus, ning vähendades erinevusi kogu territooriumil. Samuti keskendutakse kutseteenuste kvaliteedi parandamisele, töötingimuste parandamisele ja eri liiki rahaliste hüvede katvuse suurendamisele. Keskpikas perspektiivis on reformi keskmes riikliku deinstitutsionaliseerimise strateegia rakendamine, mis on kogukonnapõhisele hooldusele suunatud mudel, mis vastab toetust vajavate inimeste vajadustele ja eelistustele, tagades samal ajal kulutõhususe ja toetades nende eest hoolitsevaid perekondi.

Pikaajalise hoolduse reformi aluseks on 2021. aasta jooksul SAADi hindamine, et saada põhjalik ülevaade 2020. aastal algatatud pikaajalise hoolduse reformi protsessi edenemisest ja selle mõjust. Hindamise järeldused esitatakse territoriaalnõukogule 2022. aasta esimesel poolel.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 2 (C22.R2) – riiklike sotsiaalteenuste ajakohastamine ja neile uue reguleeriva raamistiku andmine

Reformi eesmärk on kehtestada kõigis piirkondades ühine sotsiaalteenuste miinimumkogum ja nende põhitingimused.

Meede seisneb selles, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse i) õigusakt, millega kiidetakse heaks territoriaalse nõukogu kokkulepe, millega kehtestatakse sotsiaalteenuste ühine miinimumkogum ja nende põhitingimused, rakendamise tähtajad ning järelevalve- ja kontrollimehhanismid selle kohaldamiseks piirkondades; ning ii) õigusakt, millega reguleeritakse sotsiaalteenuste infosüsteemi, et jälgida ja kontrollida selle kohaldamist piirkondades.

Reform 3a (C22.R3a) – võtta vastu õigusakt tasustatud sünni- ja hoolduspuhkuse kestuse pikendamise kohta

Meetme eesmärk on toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning laste heaolu.

See meede seisneb töötajate põhimääruse ja sellega seotud õigusaktide muutmist käsitlevate õigusaktide jõustumises, et pikendada tasustatud sünni- ja hoolduspuhkuse kestust.

Reform 4 (C22.R4) – rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi reform

Hispaanias kehtivat rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi tugevdatakse, et parandada selle suutlikkust, kohandades seda praeguste ja prognoositavate tulevaste vajadustega ning aidates muuta süsteemi tõhusamaks. Tähelepanu keskmes on eelkõige pikkade ooteaegade ja madala taotluste rahuldamise määra vähendamine rahvusvahelise kaitse taotlejate puhul. Tänu tugevamale ja paremini toimivale süsteemile peaks tulevaste rändekriiside ohjamine olema sujuvam.

Vastuvõtupoliitika kohandatakse vastavalt haavatavate isikute ja varjupaigataotlejate vajadustele ning ELi integratsiooni eesmärkidele, muutes kogu süsteemi vastupidavamaks. Selles sätestatakse ka põhiteenustest saadava kasu tase taotlejatele, kellel puuduvad rahalised vahendid, ja kaitsetuma profiiliga taotlejatele, kes vajavad paremat kaitset, eesmärgiga minimeerida vastuvõtutingimuste pakkumist rahalise toetuse vormis. Lisaks tuleb kohandada kaasnevaid teenuseid ja liikumisvõimalusi hõlmavat süsteemi. Selles käsitletakse vastuvõtusüsteemi korraldust territoriaalsest vaatepunktist, mille eesmärk on kiirendada pädevuste ülevõtmist autonoomsete piirkondade poolt, nagu on sätestatud kohtupraktikas, paari katseprojekti kaudu. Lõpuks lepitakse koostöös taotlejate territoriaalse jaotuse parameetrid kokku autonoomsete piirkondadega.

Rakendamise tagamiseks kasutatakse kaalutud valemina näitajate süsteemi, mis sisaldab selliseid elemente nagu kodakondsus, sugu, etniline päritolu, haavatavus, päritoluriigi tingimused jne, mis võimaldab objektiivselt arvutada kaitse saamise tõenäosuse. Taotluste menetlemise ajal peab valemi tulemus võimaldama vastuvõtu eest vastutavatel ametiasutustel suunata taotlejad vastuvõtu põhi- või täiustatud teele. See kehtib ka vastavate hüvitiste kohta. See võimaldab kohaldada kõigi varjupaigataotlejate suhtes põhilisi vastuvõtutingimusi ja parandada vastuvõtutingimusi suure tõenäosusega varjupaigataotlejate puhul.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2022.

Reform 5 (C22.R5) – Riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi parandamine

Meetme eesmärk on toetada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevaid inimesi.

See meede hõlmab miinimumsissetuleku tagamise kava heakskiitmist, mitteosamakseliste rahaliste hüvitiste süsteemi ümberkorraldamise ja lihtsustamise kava vastuvõtmist ning õigusakti jõustumist, millega muudetakse kuninga dekreeti 789/2022, millega reguleeritakse miinimumsissetulekut, et muuta eeskirju, mis käsitlevad miinimumsissetuleku tagamise kava kokkusobivust palgatulu või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest saadava tuluga.

Reform 6 (C22.R6) – meetmed soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks avalikus teenistuses ja poliitikakujundamises ning töökaitse tõhustamiseks

Reformi eesmärk on tugevdada seksuaalvägivalla ohvrite kaitset, edendada sooliselt tasakaalustatud esindatust poliitilistes ja põhiseaduslikes institutsioonides ning suurendada institutsioonilist suutlikkust tegeleda soolise ebavõrdsusega avalikus poliitikas ja seda vähendada.

See meede hõlmab selliste õigusaktide jõustumist, millega laiendatakse tööõiguste kaitset seksuaalvägivalla ohvritele ning kehtestatakse eeskirjad soolise võrdõiguslikkuse kohta valimisnimekirjades ja sooliselt tasakaalustatud esindatuse kohta põhiseaduslikes organites ja põhiseadusliku tähtsusega organites ning valitsuse ametisse nimetamisel. See hõlmab ka ministrite määruse vastuvõtmist, millega luuakse soolise ebavõrdsuse nõuandekomisjon, kes nõustab kaasamise, sotsiaalkindlustuse ja rände ministeeriumi soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud poliitika kujundamisel, jälgimisel ja hindamisel.

Investeering 1 (C22.I1): pikaajalise hoolduse ja toetuse kava: deinstitutsionaliseerimine, seadmed ja tehnoloogia

Investeeringu eesmärk on toetada pikaajalist hooldust ja tugiteenuseid.

Meede seisneb kuue katseprojekti elluviimises, mille eesmärk on edendada deinstitutsionaliseerimist, elu-, mitteelu- ja päevakeskuste ehitamist või renoveerimist ning kaughooldusteenuste loomist.

Investeering 2 (C22.I2): Sotsiaalteenuste ajakohastamise kava – tehnoloogiline ümberkujundamine, innovatsioon, koolitus ja lastehoiu tugevdamine

Investeeringu eesmärk on toetada sotsiaalteenuste tehnoloogilist ümberkujundamist ja innovatsiooni ning laste ja noorukite hoolekandeasutuste ja kasuperede kaitsega seotud taristu ja teenuste ajakohastamist.

See meede seisneb sotsiaalteenuste teabe- ja juhtimissüsteemide jaoks tehnoloogiliste vahendite loomises ning investeerimises sotsiaalteenuste tehnoloogilisse ümberkujundamisse ja innovatsiooni ning laste ja noorukite hooldusega seotud taristu ja teenuste ajakohastamisse, samuti katseprojektide elluviimises, et edendada innovatsiooni sotsiaalteenuste valdkonnas.

Investeering 3 (C22.I3): Hispaania riiklik kava, millele juurdepääs on kättesaadav

Meetme eesmärk on investeerida puuetega inimeste juurdepääsu parandamisse.

Meede hõlmab investeeringuid sellistes valdkondades nagu kognitiivne juurdepääsetavus suhtluses ametiasutustega (sealhulgas veebisaidid), füüsiline juurdepääs üldkasutatavatele hoonetele ja avalikule ruumile, sealhulgas tervishoiu- ja haridusasutustele, ühistransport, eramajutus, omavalitsuste kohandamistööd ja seadmete ostmine, koolitused, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid kognitiivse juurdepääsetavuse valdkonnas.

Investeering 4 (C22.I4): Hispaania kava kaitseb teid naistevastase vägivalla eest

Investeeringu eesmärk on toetada naistevastase vägivalla ohvreid kättesaadavate teenuste ja hooldusasutuste kaudu.

Selle meetme raames luuakse inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvritele sotsiaal- ja tööhõivenõustamisteenus, 52 seksuaalvägivalla ohvrite keskust („centros de crisis“, „centros de atención integral“ jms), millest kuus on mobiilsed üksused, ning ostetakse hoiatus- ja distantseerumisjälgimisseadmeid, mobiilirakendust ohvrite jaoks ning suurandmete ja tehisintellekti platvormi ohvriabiteenuste jaoks.

Investeering 5 (C22.I5): Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtukeskuste ehitamine, omandamine või renoveerimine

Selle investeeringu eesmärk on suurendada Hispaania suutlikkust võtta vastu rändajaid ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid.

See meede seisneb rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtukeskuste ehitamises, omandamises või renoveerimises.

V.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
314	C22.R1	Eesmärk	Autonoomse ja sõltuva hooldussüsteemi (SAAD) hindamise heakskiitmine territoriaalse nõukogu poolt.	Hindamise avaldamine				2. kv	2022	Hindamine toimub 2021. aasta jooksul, et saada põhjalik ülevaade 2020. aastal algatatud pikaajalise hoolduse reformiprotsessi edenemisest ja selle mõjust. Hindamise järeldused esitatakse territoriaalnõukogule 2022. aasta esimesel poolel.
315	C22.R2	Eesmärk	Sotsiaalteenuste territoriaalse nõukogu lepingu avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja asjaomaste õigusaktide heakskiitmine.	Territoriaalse nõukogu lepingute ja nende jõustumist näitavate õigusaktide sätete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				2. kv	2026	Järgmiste dokumentide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas: I)Õigusakt, millega kiidetakse heaks territoriaalse nõukogu kokkulepe, millega kehtestatakse sotsiaalteenuste ühine miinimumkogum, nende põhitingimused, rakendamise tähtajad ning järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mida piirkonnad peavad kohaldama. II)Õigusakt, millega reguleeritakse sotsiaalteenuste infosüsteemi, et jälgida ja kontrollida selle kohaldamist piirkondades.
316a	C22.R3a	Eesmärk	Kuningliku dekreetseaduse jõustumine, et pikendada tasustatud sünni- ja hoolduspuhkuse kestust.	Kuningliku dekreetseaduse säte jõustumise kohta.				4. kv	2025	Jõustub õigusakt, millega pikendatakse tasustatud sünni- ja hoolduspuhkuse kestust.
317	C22.R4	Eesmärk	Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi seadusandliku reformi jõustumine Hispaanias	Säte korralduse jõustumisele viitavas korralduses				1. kv	2022	Keskse ministri määrusega reformitakse sisserändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi Hispaanias, mille on vastu võtnud kaasamise, sotsiaalkindlustuse ja rände ministeerium. Reformi eesmärk on töötada välja uued vastuvõtumenetlused kõigi vastuvõtuvõrgustiku keskuste jaoks ning tunnustada kõigi varjupaigataotlejate vastuvõtutingimusi ja parandada vastuvõtutingimusi suure tõenäosusega varjupaigataotlejate jaoks.
318	C22.R5	Eesmärk	29. mai kuningliku dekreetseaduse 20/2020 (millega kiidetakse heaks minimaalne elutähtis sissetulek) jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				2. kv	2020	Miinimumsissetuleku jõustumine (29. mai kuninglik dekreetseadus 20/2020).
319	C22.R5	Eesmärk	Avaldatakse kava riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste soodustuste süsteemi ümberkorraldamiseks ja lihtsustamiseks.	Kava avaldamine Euroopa Liidu Teatajas				3. kv	2022	Riigi üldhalduse mitteosamakseliste rahaliste soodustuste süsteemi ümberkorraldamise ja lihtsustamise kava vastuvõtmine (avaldamine Euroopa Liidu Teatajas). Kava eesmärk on lõimida mitteosamakselised hüvitised sissetuleku katmise vahendi ümber, et parandada avaliku sektori vahendite tulemuslikkust ja tõhusust ning suunata need inimestele, keda ohustab haavatavus või sotsiaalne tõrjutus. Kavas keskendutakse inimeste haavatavuseni viivate erinevate asjaolude asjakohasele hõlmatusele ning sissetulekutoetuse piisavusele. Selleks võetakse arvesse ühelt poolt struktuurseid vajadusi, nagu lastega leibkonnad ja puuetega inimesed, ning teisest küljest siduda sissetulekutoetus aktiivse töö otsimisega kaasamise eesmärgil ja vältida vaesuslõksu. Kavas võetakse arvesse kõiki olemasolevaid mitteosamakselisi, et integreerida need järk-järgult ja aja jooksul ühtsesse riiklikku süsteemi, et tagada kava eesmärgi täielik saavutamine. Tegevuskorra kohaldamisel käsitatakse avaldamist asjaomasel ametlikul veebisaidil jõustumise kvalitatiivse näitajana.
320a	C22.R5	Eesmärk	Miinimumsissetulekut käsitleva õigusakti jõustumine.	Õigusakti säte jõustumise kohta.				4. kv	2025	Jõustub õigusakt, millega muudetakse kuninga dekreeti 789/2022, millega reguleeritakse miinimumsissetulekut ja muudetakse eeskirju, mis käsitlevad miinimumsissetuleku kokkusobivust palgatuluga või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest saadud tuluga.
412a	C22.R6	Eesmärk	Naiste ja meeste võrdset esindatust ja tasakaalustatud esindatust käsitleva seaduse jõustumine ning soolist ebavõrdsust käsitleva nõuandekomisjoni loomist ja reguleerimist käsitleva ministri määruse jõustumine	Õigusakti säte, milles on märgitud jõustumine või jõustumise kuupäev				2. kv	2026	Selliste õigusaktide jõustumine, millega laiendatakse tööõiguste kaitset seksuaalvägivalla ohvritele ning kehtestatakse eeskirjad soolise võrdõiguslikkuse kohta valimisnimekirjades ja sooliselt tasakaalustatud esindatuse kohta põhiseaduslikes organites ja põhiseadusliku tähtsusega organites, samuti valitsuse aseeesistujate ja ministeeriumide ametikohtade täitmisel. Jõustub ministri määrus, millega luuakse soolise ebavõrdsuse nõuandekomisjon, kes nõustab kaasamise, sotsiaalkindlustuse ja rände ministeeriumi soolise ebavõrdsuse vähendamise poliitika kujundamisel, jälgimisel ja hindamisel.
321	C22.I1	Siht	Projektid, mida viib ellu sotsiaalõiguste ministeerium ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030		Arv	0	6	2. kv	2023	Viia lõpule kuus deinstitutsionaliseeritud hooldust käsitlevat katseprojekti, millest üks keskendub intellektipuudega inimeste toetamisele ja hooldamisele.
322	C22.I1	Siht	Investeeringud kaughooldusteenustesse		miljonites eurodes	0	304	4. kv	2025	Kaughooldusteenuste valdkonnas kokku 304 000 000 eurot: Haldusasutuse või avalik-õigusliku üksuse kinnitus selle kohta, et lepingud ja kokkulepped (convenios) (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad on täidetud. Kogu kumulatiivse summa arvutamisel võetakse arvesse tehtud makse summat, mis on kindlaks määratud vastuvõtutõendites, vastavusdeklaratsioonides, maksetõendites, administratsiooni poolt nõuetekohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud arvetes või samaväärsetes dokumentides. Haldusasutus või avalik-õiguslik üksus kontrollib toetusmaksete dokumentaalset põhjendatust. Toetuse kogusumma moodustab kõnealusel kontrollimisel subsideeritav summa.
323	C22.I1	Siht	Hooldekodud, muud kui hooldekodud ja päevakeskused.		miljonites eurodes	0	1 355	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud elu-, mitteelu- ja päevahoiukeskuste ehitamise või renoveerimisega, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et elu-, mitteelu- ja päevahoiukeskuste ehitamise või renoveerimisega seotud lepingud või nende osad on täidetud, kumulatiivses kogusummas 1 355 000 000 eurot toetuste ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused).
324	C22.I2	Eesmärk	Tehnoloogiliste vahendite loomine sotsiaalteenuste teabe- ja juhtimissüsteemide jaoks.	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist.				4. kv	2025	Administratsiooni kinnitus, et lepingud on täidetud järgmiste tehnoloogiliste vahendite paigaldamiseks: I.Riiklik sotsiaalteenuste infosüsteem (SIESS) ja riikliku sotsiaalteenuste haldamise infosüsteemi (SEGISS) telemaatilised vahendid; II.Telemaatiline vahend kolmanda sektori üksuste projektide analüüsimiseks; III.Telemaatilised vahendid krediidihalduseks ja lapse- ja noorukieas võetavateks meetmeteks; ning IV.Veebiplatvorm: Hoolduskaardi veebiportaali teenus.
325	C22.I2	Siht	Piirkondade investeeringud sotsiaalteenuste tehnoloogilisse ümberkujundamisse ja innovatsiooni ning laste ja noorukite hooldusega seotud taristu ja teenuste ajakohastamisse		miljonites eurodes	0	450	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud i) tehnoloogilise ümberkujundamisega, ii) sotsiaalteenuste innovatsiooniga ja iii) laste ja noorukite hooldusega seotud taristu ja teenuste ajakohastamisega või administratsiooni kinnitusega, et lepingud või nende osad, mis on seotud i) tehnoloogilise ümberkujundamisega, ii) sotsiaalteenuste innovatsiooniga ning iii) laste ja noorukite hooldusega seotud taristu ja teenuste ajakohastamisega, on sõlmitud toetuste ja lepingutena (sealhulgas kõik muudatused) kokku 450 000 000 euro ulatuses.
471	C22.I2	Siht	Katseprojektid innovatsiooni edendamiseks sotsiaalteenuste valdkonnas		Arv	0	19	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad 19 lõpparuannet, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud katseprojektidega, mille eesmärk on edendada innovatsiooni sotsiaalteenuste valdkonnas.
326	C22.I3	Siht	Investeeringud ligipääsetavusse		miljonites eurodes	0	103,5	4. kv	2025	Investeeringud ligipääsetavusse järgmistes valdkondades: I.kognitiivne juurdepääsetavus suhtlemisel avaliku sektori asutustega (sealhulgas veebisaidid); II.füüsiline juurdepääs üldkasutatavatele hoonetele ja avalikule ruumile, sealhulgas tervishoiu- ja haridusasutustele; III.ühistransport; IV.eravalduses olevad eluasemed; V.omavalitsuste tehtavad kohandamistööd ja seadmete ostmine; VI.koolitused, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad; VII.Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektid kognitiivse juurdepääsetavuse valdkonnas. kogusummas 103 500 000 eurot: -Haldusasutuse või avalik-õigusliku üksuse kinnitus selle kohta, et lepingud ja kokkulepped (convenios) (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad on täidetud. Kogu kumulatiivse summa arvutamisel võetakse arvesse tehtud makse summat, mis on kindlaks määratud vastuvõtutõendites, vastavusdeklaratsioonides, maksetõendites, administratsiooni poolt nõuetekohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud arvetes või samaväärsetes dokumentides. -Haldusasutus või avalik-õiguslik üksus kontrollib toetusmaksete dokumentaalset põhjendatust. Toetuse kogusumma moodustab kõnealusel kontrollimisel subsideeritav summa.
473	C22.I4	Eesmärk	Eri liiki teenuste loomine seksuaalvägivalla ohvritele.	Õigusaktide jõustumine				1. kv	2023	Selliste õigusaktide jõustumine, millega antakse seksuaalvägivalla ohvritele õigus saada sotsiaal- ja tööhõivenõustamisteenuseid, sealhulgas õigusnõustamist, psühholoogilist ja emotsionaalset tuge ning abi tööturule integreerimisel.
472	C22.I4	Eesmärk	Hoiatus- ja suhtlemisdistantsi jälgimise seadmete ning naistevastase vägivalla ohvrite toetamiseks mõeldud internetipõhiste teenuste ostmine.	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist.				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et lepingud (sealhulgas kõik muudatused) 30 000 hoiatus- ja suhtlemisdistantsi jälgimise seadme, ohvritele mõeldud rakenduse ning ohvriabiteenuste jaoks mõeldud suurandmete ja tehisintellekti platvormi ostmiseks on täidetud.
327	C22.I4	Siht	Seksuaalvägivalla ohvrite keskused.		Arv	0	52	4. kv	2025	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et on täidetud lepingud (sealhulgas kõik muudatused) või ostutõend, mis on seotud 52 seksuaalvägivalla ohvrite keskuse („centros de crisis“, „centros de atención integral“ jms) loomisega, millest kuus on mobiilsed üksused.
328	C22.I5	Eesmärk	Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtukeskuste ehitamine, soetamine või renoveerimine.	Vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud on täidetud, ja ostutõendid omandamiste kohta.				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et vastuvõtukeskuste ehitamise või renoveerimisega seotud lepingud (sealhulgas muudatused) või nende vastavad osad on täidetud, või tõend keskuse või selle ehitamiseks vajaliku maa ostmise kohta kogusummas 126 000 000 eurot.

V.3. Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 6 (C22.I6): Sotsiaalmõju fond (FIS)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringutest rahastusse ehk sotsiaalmõju fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Hispaania sotsiaalse mõju sektoris, eelkõige projektide puhul, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele lahendustele, võttes arvesse tööstuse parimate tavadega (GIIN jt) kehtestatud mõju mõõtmise ja juhtimise menetlusi, ning arendada neis valdkondades kapitaliturge. Rahastu tegevus hõlmab laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute andmist erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele otse või vahendajate kaudu. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 400 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Compañía Española de Financiación del Desarrollo (COFIDES). Rahastu koosneb kolmest järgmisest tootekategooriast:

·Sotsiaalse mõjuga investeerimisfondide aktsiate märkimine. See rida ostab selliste investeerimisvahendite aktsiaid, mida haldavad erasektori finantsjuhid ja mille eesmärk on investeerida sotsiaal- ja keskkonnaprojektidesse kõigis valmidusastmetes. Ostu ülemmäär on 25 % iga fondi koguosakaalust, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil see protsent võib suureneda, kuid ei tohi ületada 49 %. Peale selle ei osta rahastu rohkem kui kahe fondi aktsiaid, mida haldab sama ühise investeerimisfondi valitseja, välja arvatud juhul, kui üks kahest fondist on võõrandamisperioodi jooksul ja ta on kõrvaldanud vähemalt 50 % valitsetavatest varadest.

·Kaasinvesteerimine või kaasrahastamine omakapitali- või muude võlainstrumentide kaudu projektidesse, millel on mõõdetav sotsiaalne või keskkonnamõju, või ettevõtetesse, kes on võtnud kohustuse viia ellu nende omadustega uusi projekte. Sellelt eelarverealt kaasrahastatakse või kaasrahastatakse projekte koos muude avaliku või erasektori vahenditega, sealhulgas nendega, mille puhul rahastu on ostnud aktsiaid.

·Otselaenud ja osaluslaenud ettevõtetes, mis viivad ellu mõõdetava sotsiaalse või keskkonnamõjuga projekte.

See investeering hõlmab ka tehnilise abi rahastut, mille eesmärk on parandada abisaajate suutlikkust hallata ja mõõta oma investeerimisprojektide mõju. Samuti toetab see rahastu usaldusväärset finantsjuhtimist. TAFi haldab COFIDES ja sellele eraldatakse esialgu kuni 8 miljonit eurot.

Selleks et teha rahastusse investeering, kiidab Hispaania heaks rahastu loomise ja haldamise määruse ja kõik sellega seotud dokumendid, mis sisaldavad järgmist sisu:

1)Rahastu otsustusprotsessi kirjeldus: Rahastu esialgse investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks Hispaania valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega. Rahastu lõplik investeerimisotsus piirdub investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud investeerimisotsuse heakskiitmisega (muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Vahendatud investeeringute puhul teevad lõpliku investeerimisotsuse vahendajad.

2)Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a)Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

c)Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d)Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). eelkõige:

I)Laenude, projektivõlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitikas jäetakse rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 132 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 133 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad.

II)Omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete instrumentide puhul: investeerimispoliitika ei hõlma äriühinguid, mis on olulisel määral keskendunud 134 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 135 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 136 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 137 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 138 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine.

III)Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e)Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3)Rahastu loomist käsitlevate määruste ja nendega seotud dokumentidega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksmiseks.

4)Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a)Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b)Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c)Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rahastu loomist käsitlevates määrustes sätestatud nõuetega enne operatsiooni rahastamise kohustuse võtmist.

d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas COFIDESi auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava määruse ja sellega seotud dokumentide tingimuste täitmist, millega luuakse rahastu ja rahastamislepingud.

5)Finantsvahendajate valimise nõuded: COFIDES valib finantsvahendajad avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Finantsvahendajate huvide konflikti puudumist kontrollitakse eelnevalt IT-süsteemi, näiteks Minerva kaudu kõigi asjaomaste finantsjuhtimises osalejate puhul.

6)Rahastamislepingute allkirjastamise nõue: COFIDES allkirjastab rahastamislepingud finantsvahendajatega kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rahastamisvahendi loomist käsitlevates seonduvates dokumentides. Rahastamislepingu põhinõuete hulka kuuluvad kõiki rahastu tegevuse aluseks olevad nõuded, sealhulgas:

a)Finantsvahendaja kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud otsuste tegemise ja investeerimispoliitika nõuetega, sealhulgas seoses põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimisega.

b)Finantsvahendaja kehtestatava järelevalve-, auditi- ja kontrolliraamistiku kirjeldus, mille suhtes kohaldatakse mutatis mutandis kõiki eespool nimetatud seire-, auditeerimis- ja kontrollinõudeid.

V.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)	Kvantitatiivsed näitajad (sihteesmärgi puhul)			Aeg		Iga eesmärgi ja eesmärgi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L72	C22.I6	Eesmärk	Sotsiaalmõju fond: Määrus, millega luuakse rahastu	Rahastu loomist käsitleva määruse jõustumine				2. kv	2023	Rahastu loomist käsitleva määruse ja sellega seotud dokumentide jõustumine
L73	C22.I6	Eesmärk	Sotsiaalmõju fond: Lõplike abisaajatega (sh aktsiafondid) sõlmitud seaduslikud rahastamislepingud ja investeeringu lõpuleviimine	Seadusliku rahastamise lepingud ja üleandmise tõend				2. kv	2026	Rahastu ja COFIDESi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike toetusesaajatega (sealhulgas omakapitalifondidega) seaduslikud rahastamislepingud summas, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). Hispaania paigutab rahastusse ümber 400 000 000 eurot

W. KOMPONENT 23. Uus riiklik poliitika dünaamilise, vastupanuvõimelise ja kaasava tööturu jaoks

Hispaania taaste- ja vastupidavuskavakomponendis käsitletakse Hispaania tööturu olulisi struktuurseid probleeme. Selle peamised eesmärgid on vähendada struktuurset töötust ja noorte töötust, vähendada ajutiste lepingute laialdast kasutamist ja parandada tööturu duaalsust, suurendada investeeringuid inimkapitali, ajakohastada kollektiivläbirääkimiste vahendeid ning suurendada aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkust ja tõhusust.

Komponent hõlmab asjakohaseid investeeringuid, mis täiendavad struktuurifondidest (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist) rahastatavaid investeeringuid, mille eesmärk on maksimeerida reformide mõju kvaliteetsete töökohtade loomisele, tootlikkuse kasvule ning sotsiaalse, territoriaalse ja soolise ebavõrdsuse vähendamisele.

Üldiselt on komponendis sisalduvate meetmete eesmärk tegeleda Hispaania tööturu pikaajaliste probleemidega ning esitada ambitsioonikad ja sidusad reformid, millest enamik tuleb ellu viia 2021. aasta lõpuks. Mõningaid reformiettepanekuid arutatakse praegu sotsiaalpartneritega sotsiaaldialoogi protsessi kaudu. Seetõttu on mõned üksikasjad jäetud selgesõnaliselt lahtiseks, et jätta piisavalt ruumi kokkuleppele jõudmiseks ja sotsiaalpartnerite heakskiiduks.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad üleminekut tähtajatutele lepingutele ja värbamisstiimuleid, avalikke tööturuasutusi, aktiivset tööturupoliitikat ja täiskasvanuharidust, töötuskaitset, miinimumsissetuleku kavasid ja töökohtade säilitamist (riigipõhised soovitused 2 2019 ja 2 2020).

W.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C23.R1) – kaugtöö reguleerimine

Reformiga luuakse kaugtöö pakkumise õigusraamistik, et parandada töötajate kaitset ja paindlikkust, säilitades samal ajal ettevõtete tootlikkuse. See koosneb kahe kuningliku dekreetseaduse heakskiitmisest:

·22. septembri kuningliku dekreetseadusega nr 28/2020 nähakse ette õigusraamistik, mis soodustab kaugtöö kasutuselevõttu erasektoris, säilitades samal ajal ettevõtete tootlikkuse ning võimaldades töötajatele kaitset ja paindlikkust. See tagab nii töötajale kui ka tööandjale samad töötingimused kaugtööle ja kohapeal töötavatele isikutele ning kaugtöö vabatahtliku iseloomu. Kehtestatud raamistik soodustab nii kaug- kui ka kohapealset tööd.

·29. septembri kuninglik dekreet-seadus nr 29/2020, mis käsitleb kaugtööd avalikus halduses, kehtestab avaliku sektori töötajatele õigusraamistiku, milles tunnustatakse võimalust pakkuda seda liiki tööd vabatahtlikul ja tagasipöörataval alusel eelneva loa alusel.

See reform on seotud avaliku halduse komponendi nr 11 reformiga nr 1.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2020.

Reform nr 2 (C23.R2) – soolise ebavõrdsuse kaotamise meetmed

Reformi eesmärk on kaotada sooline palgalõhe. See koosneb kahest määrusest:

·13. oktoobri kuninglik dekreet nr 901/2020 reguleerib tööandjate kohustust koostada ja registreerida võrdõiguslikkuse kavad, et tagada tasustamise läbipaistvus. Kõik ettevõtted, millel on üle 150 töötaja, on kohustatud selliseid kavasid koostama ja registreerima ning 2022. aastal on kohustatud ka kõik ettevõtted, kus on üle 50 töötaja. Kuninglikus dekreedis sätestatakse kavade üle läbirääkimiste pidamise kord, nõuded, millele diagnoos peab vastama, ning nende hindamise ja järelevalve omadused.

·13. oktoobri kuninglik dekreet nr 902/2020 meeste ja naiste võrdse tasustamise kohta tagab tasustamise läbipaistvuse põhimõtte, et teha kindlaks ebakorrektsetest töökohtade hindamisest tingitud diskrimineerivad olukorrad (st võrdväärse töö eest madalam palk). Dekreedis määratakse kindlaks olukorrad, kus teost peetakse võrdväärseks. See kehtib alates 2021. aasta aprillist, pärast kuuekuulist ajavahemikku, mis on tööandjatele antud vajalike rakendusmehhanismide loomiseks.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.

Reform 3 (C23.R3) – koduturustajate töö reguleerimine digiplatvormide poolt (autojuhid)

Reformi eesmärk on reguleerida niinimetatud autojuhtide töötingimusi, kes tegelevad tehniliste vahendite abil turustamisega kolmandatele isikutele. Kuninga dekreetseadusega tagatakse kõnealustele töötajatele õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele töötingimuste osas ning õigus saada sotsiaalkaitset ja koolitust, lähtudes õiguslikust eeldusest, et ettevõtja ja juht on töösuhtes. Samuti peab see võimaldama töötajate seaduslikul esindamisel saada teavet tehisintellekti algoritmides ja süsteemides sisalduvatest eeskirjadest, mis võivad mõjutada töötingimusi, sealhulgas juurdepääsu tööhõivele ja selle säilitamist ning profiilianalüüsi.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

Reform 4 (C23.R4) – lepingute lihtsustamine: tähtajatu lepingu üldistamine, ajutiste lepingute kasutamise põhjused ning koolitus- ja praktikalepingu reguleerimine.

Reformiga muudetakse töötajate põhimääruses (seadusandlik dekreet 2/2015) sätestatud töölepinguid käsitlevat määrust, et reguleerida ajutiste lepingute kasutamist üksnes põhjusliku alusena ja muuta tähtajatute lepingute kasutamine üldisemaks. Reform hõlmab järgmisi elemente:

·Lepingute menüü lihtsustamine ja ümberkorraldamine, mis hõlmab kolme peamist liiki: tähtajatu, ajutine ja koolitus/praktika. Uut liiki lepingute ülesehituse eesmärk on piirata ajutiste lepingute kasutamise kehtivaid põhjuseid, muutes seega üldreegliks tähtajatud lepingud.

·Koolitus-/praktikalepingu kasutamise läbivaatamine, et luua noortele piisav raamistik tööturule sisenemiseks.

·Hooajalise lepingu kasutamise suurendamine, mis on hooajalise tegevuse puhul kasutatava tähtajatu lepingu eriliik.

·Reformiga tugevdatakse kontrolli osalise tööajaga lepingute kasutamise üle, et vältida ebaregulaarset tööaega.

·Tööpettuste vastase võitluse tugevdamine, sealhulgas karistussüsteemi ajakohastamise kaudu.

See reform on tihedalt seotud komponendi nr 1 reformiga nr 11, millega tehakse avalike töötajate põhimäärusesse muud õiguslikud muudatused, et vähendada ajutiste lepingute kasutamist avalikus sektoris. Samuti on see seotud selle komponendi reformiga nr 6 (paindlikkus- ja stabiilsusmehhanism).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 5 (C23.R5) – aktiivse tööturupoliitika ajakohastamine

Reformi eesmärk on ajakohastada aktiivse tööturupoliitika rakendamist Hispaanias, võttes arvesse sõltumatu eelarveasutuse (AIReF) tehtud kulutuste läbivaatamise järeldusi. Reform koosneb mitmest elemendist, nagu individuaalsete nõustamisvõimaluste väljatöötamine, kuritarvituste ennetamine töökohal toimuvas koolituses (nt praktika ja koolituslepingud), täiskasvanuhariduse süsteemi tugevdamine ja pädevuste tunnustamine, noortele mõeldud ühtse kontaktpunkti loomine, tööhõive ja sotsiaalteenuste ning piirkondade vahelise koordineerimise parandamine ning koostöö parandamine erasektoriga.

Seda reformi täiendavad veel kaks selle komponendi reformi, nimelt reform 7 (töölevõtmise stiimulid) ja 11. reform (riiklike tööturuasutuste digiteerimine). Mõned reformi elemendid (nt eakate töötajate ümberõppe ja abiprogrammi tugevdamine) loovad koostoime reformi nr 2 komponendiga nr 30 (tegeliku pensioniea vastavusse viimine seadusliku pensionieaga).

Reform hõlmab 2021. ja 2022. aastal mitut seadusandlikku sammu:

a)2021.–2027. aasta tegevuskava noorte töötuse vastu võitlemiseks ELi noortegarantii+ rakendamise kontekstis. Tegevuskava sisaldab praktika-/praktikalepingute läbivaatamist ja praktikantide põhimääruse heakskiitmist. Need meetmed peavad olema kooskõlas haridussüsteemist varakult lahkumise vastu võitlemise hariduspoliitikaga (nagu on sätestatud komponendis nr 21). Meetme selle osa rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2021.

b)Hispaania tööhõive aktiveerimise strateegia aastateks 2021–2024 pärast sotsiaaldialoogi protsessi. Uue strateegia peamised eesmärgid on:

·Inim- ja ärikeskne lähenemisviis: aktiivse tööturupoliitika kavandamisel keskendutakse eeldatavasti iga isiku ja ettevõtte konkreetsele olukorrale.

·Kooskõla tootliku ümberkujundamisega: Aktiivne tööturupoliitika peaks võimaldama tootmismudeliga kaasnevat kutsealast üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele.

·Tulemustele orienteeritus: Eeldatakse, et aktiivset tööturupoliitikat hinnatakse, jälgitakse ja edendatakse tulemuste saavutamist.

·Riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine nende digitaliseerimise ja ajakohastamise kaudu.

·Riikliku tööhõivesüsteemi juhtimine ja ühtekuuluvus, et parandada koordineerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning aktiivses tööturupoliitikas osalevaid sidusrühmi.

Meetme selle osa rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

c)Tööseaduse reform, mille eesmärgid on järgmised: i) tugevdada riikliku tööhõivesüsteemi poliitika- ja koordineerimisvahendeid; ii) reformida aktiivset tööturupoliitikat; iii) vaadata läbi süsteemi juhtimine; iv) tugevdada tööhõivepoliitika kohalikku mõõdet; ning v) täita riikliku aktiivse tööhõivepoliitika kava raames ette nähtud mitmesuguste meetmete rakendamise nõudeid. Sellega seoses hõlmavad õigusaktide muudatuste põhielemendid järgmist:

·Aktiivse ja passiivse tööhõivepoliitika tugevdamine, võttes arvesse pädevuste jaotust riigi ja autonoomsete piirkondade vahel.

·Vahendussüsteemi ning avaliku ja erasektori partnerluse tugevdamine.

·Riikliku tööhõivesüsteemi ühine teenuste portfell.

·Rahastamismudeli läbivaatamine.

·Koostöö sotsiaalteenistustega.

·Kohalik ja Euroopa mõõde.

·Tehnoloogiline areng tööalase konkurentsivõime suurendamiseks.

·IKT ja suurandmete kasutamine.

·Tööalase konkurentsivõime parandamine.

Meetme selle osa rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 6 (C23.R6) – töötajate sisemise paindlikkuse, töökoha stabiilsuse ja ümberõppe alaline mehhanism.

Reformi eesmärk on luua alaline kava tsükliliste ja struktuuriliste vapustustega kohanemiseks, hõlmates tööaja peatamise või vähendamise tööhõive reguleerimise kava kaudu, mis sisaldab nõuet parandada või ümber koolitada töötajaid nõutavate oskuste osas. Kava tugineb kogemustele, mis on saadud COVID-19 kriisi ajal kasutusele võetud lühendatud tööaja kavadest (ERTE), et säilitada töökohti liikumispiirangute ja muude pandeemiast tingitud tegevuspiirangute ajal.

Reform koosneb kahest uuest kohandamismehhanismist:

·Majandusliku stabiliseerimise mehhanism, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja stabiilsuse töötajatele ajutiste või tsükliliste šokkide korral, pöörates erilist tähelepanu töötajate koolitamisele.

·Mehhanism, mis toetab üleminekul olevate töötajate ja ettevõtete ümber- ja täiendusõpet, et aidata neil toime tulla tehnoloogiliste või nõudluse uuendustega, ning mis hõlbustab töötajate vabatahtlikku liikuvust ettevõtete sees ja nende vahel.

Meedet rakendatakse töötajate põhimääruse muutmise teel. See hõlmab kolmepoolse fondi loomist, mida rahastatakse tööandjate ja töötajate sotsiaalkindlustusmaksetest ning mida täiendab riik. Ta tagab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse keskpikas ja pikas perspektiivis, võttes arvesse erinevaid võimalusi ja stsenaariume. Kõnealuse fondi konkreetse toimimise üle peetakse läbirääkimisi sotsiaalpartneritega.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 7 (C23.R7) – töölevõtustiimulite läbivaatamine

Reformi eesmärk on lihtsustada värbamisstiimulite süsteemi ja suurendada selle tõhusust parema suunamise kaudu, võttes arvesse sõltumatu eelarveasutuse (AIReF) tehtud kulutuste läbivaatamist. Eelkõige on selle eesmärk parandada tööturul vähe osalevate väga spetsiifiliste rühmade tööalast konkurentsivõimet, edendades kvaliteetseid töökohti ja tähtajatuid lepinguid. Vähendatakse stiimulite arvu ja ühtlustatakse abisaavatele äriühingutele esitatavad nõuded. Nähakse ette värbamisstiimulite süsteemi pidev järelevalve ja hindamine.

Reform viiakse ellu seaduse 43/2006 muutmisega. See on tihedalt seotud selle komponendi muude meetmetega, nagu reform 5 (aktiivse tööturupoliitika üldine reform) ja investeering 7 (miinimumsissetuleku kava toetusesaajate aktiveerimise võimalused).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 8 (C23.R8) – kollektiivläbirääkimiste ajakohastamine

Reformi eesmärk on parandada kollektiivläbirääkimiste toimimist, muutes pärast sotsiaaldialoogi protsessi töötajate põhimääruse asjakohaseid õigusnorme (seadusandliku dekreedi 2/2015 III jaotis). Seetõttu ei ole kavas kavandatavaid regulatiivseid muudatusi üksikasjalikult kirjeldatud. Muudatustega parandatakse kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme.

Kollektiivläbirääkimiste ajakohastamine hõlmab muudatusi läbirääkimisstruktuuris, et tugevdada läbirääkimispoolte esindatust, rikastada dialoogi sisu ning suurendada õiguskindlust selle rakendamisel ja mõjul. Muudatused ei tohi põhjustada äriühingutele ebaproportsionaalseid takistusi tsükliga kohanemisel ja tootlikkuse muutustele reageerimisel.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 9 (C23.R9) – allhangete ajakohastamine

Reformi eesmärk on parandada alltöövõtjates töötavate isikute töötingimusi ja õigusi, muutes töötajate põhimääruse artiklit 42 (seadusandlik dekreet 2/2015), et tagada selle nõuetekohane kasutamine juhtudel, kui see parandab tootmistegevust ja pärsib seda nende asemel, kus see on üksnes kulude vähendamise vahend.

Selle reformiga tagatakse piisav kaitse allhangetes osalevatele töötajatele ning liigutakse alltöövõtjate ja äriühingu töötajate võrdsete tingimuste poole. Samuti tugevdatakse sellega töövõtjate või alltöövõtjate vastutust ning takistatakse allhangete kaudu teenuste edasiandmist juhtudel, kui seda tehti alltöövõtjate heaks töötavate isikute tööstandardite alandamiseks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 10 (C23.R10) – töötusabi lihtsustamine ja parandamine

See seadusandlik reform puudutab mitteosamakselist töötusabi ja see toimub kuningliku seadusandliku dekreedi 8/2015 muutmise teel. See on tihedalt seotud komponendi nr 22 reformiga nr 5, milles kirjeldatakse mitteosamakseliste sotsiaaltoetuste üldisemat reformi.

Reform hõlmab järgmisi eesmärke:

I.laiendada töötuskaitset, täites mõned praeguse süsteemi katvuslüngad ja pikendades maksimaalset kestust;

II.lihtsustada süsteemi, mis on praegu killustatud mitmeks süsteemiks;

III.siduda hüvitis personaalse aktiveerimismarsruudiga;

IV.hõlbustada üleminekut sotsiaalkaitsele, kui toetusesaaja ei naase tööle ja on haavatavas olukorras.

Üldreeglina peab uue skeemi sihtrühm olema sama mis praeguses süsteemis, st töötutel, kellel ei ole õigust saada osamakselisi töötushüvitisi kas seetõttu, et nad on olnud töötud liiga kaua ja oma õigused ammendunud, või seetõttu, et nende sissemaksete ajalugu on liiga lühike (vähem kui 12 kuud, kuid rohkem kui kuus kuud). Igakuine hüvitise suurus on 80 % intellektuaalomandi õiguste ja maavarade ministeeriumi (IPREM) summast (erineva mõjuga avaliku sektori sissetuleku näitaja).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C23.I1) – noorte tööhõive

Meetme eesmärk on toetada noorte tööotsijate integreerimist tööturule. Meede hõlmab noorte tööotsijate osalemist programmides „Tandem“, „Esimene kogemus“ või „Investigo“.

Investeering 2 (C23.I2) – naiste tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine aktiivses tööturupoliitikas

Meetme eesmärk on toetada naiste integreerimist tööturule. See meede hõlmab naiste osalemist programmides „Plan Empleo Mujer, Rural and Urban areas“ või „Victims of Gender Violence and Human Traffic“.

Investeering 3 (C23.I3) – rohe-, digi- ja tootmisüleminekuks vajalikud uued oskused

Meetme eesmärk on inimeste ümberõpe. See meede seisneb inimeste osalemises koolitusprogrammides, et omandada oskusi digitaalseks, ökoloogiliseks või tootlikuks ümberkujundamiseks.

Investeering 4 (C23.I4) – Tasakaalustamise ja omakapitali projektid

Meetme eesmärk on aidata lahendada demograafilisi probleeme ja hõlbustada tootlikku ümberkujundamist. Selle meetme raames viiakse ellu 68 projekti, mis on suunatud haavatavatele rühmadele, ettevõtjatele või mikroettevõtjatele.

Investeering 5 (C23.I5) – tegevust toetavate poliitikameetmete juhtimine ja edendamine

Meetme eesmärk on toetada riiklikke tööturuasutusi ja suurendada aktiivse tööturupoliitika tõhusust. Meede hõlmab vähemalt 42 000 koolitusmeetme pakkumist avalike tööturuasutuste töötajatele ning 20 avaliku nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskuse kvalifikatsiooni.

Investeering 6 (C23.I6) – sotsiaalmajanduse edendamise terviklik kava

Meetme eesmärk on toetada sotsiaalmajanduse projekte. See meede hõlmab projekte, mis on seotud programmidega TRANSFORMA_ES, INICIATIVA_ES, Impulsa-TEC, ALIANZA_ES ja SOSTENIBLE_ES, nagu on määratletud 5. detsembri korralduses TES/1233/2022 ja 22. juuli korralduses TES/869/2023, millega luuakse õiguslik alus abile, mida antakse taaste- ja vastupidavuskava raames sotsiaalmajanduse edendamise tervikliku kava alusel kaasava ja kestliku majandustööstuse loomiseks.

Investeering 7 (C23.I7) – kaasava majanduskasvu edendamine, sidudes sotsiaalse kaasamise poliitika riikliku miinimumsissetuleku kavaga

Meetme eesmärk on parandada integratsioonivõimaluste tõhusust miinimumsissetuleku kava alusel toetuse saajate jaoks. Selle meetme raames allkirjastatakse esimesed kaheksa partnerluslepingut riigi tasandist madalama tasandi haldusasutuste, sotsiaalpartnerite ja kolmanda sektori sotsiaalmeetmete üksustega, et toetada IMV saajate sotsiaal-majanduslikku kaasamist, ning avaldatakse hindamisaruanne miinimumsissetuleku kava või haavatavate rühmadega seotud katseprojektide tulemuste kohta.

W.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
329	C23.R1	Eesmärk	Jõustub kaks kuninglikku dekreetseadust, mis reguleerivad kaugtööd erasektoris ja haldusasutustes	Kuninglikud dekreetseadused jõustumise kohta				4. kv	2020	Kahe kuningliku dekreetseadusega reguleeritakse kaugtööd erasektoris ja haldusasutustes. Seaduste eesmärgid on järgmised: i) luua õigusraamistik (RDL 28/2020), mis soodustab kaugtöö kasutuselevõttu, säilitades samal ajal ettevõtete tootlikkuse ning võimaldades töötajatele kaitset ja paindlikkust; ning ii) kaugtöö reguleerimine kõigis haldusasutustes (RDL 29/2020) kui uus töö korraldamise ja struktureerimise viis, et teenida paremini üldisi huve ja tagada haldusasutuste tavapärane toimimine.
330	C23.R2	Eesmärk	Naiste ja meeste võrdset tasustamist ning võrdõiguslikkuse kavasid ja nende registreerimist käsitleva kahe määruse jõustumine	Määruse jõustumist käsitlevad sätted				2. kv	2021	Neid kahte määrust kohaldatakse naiste ja meeste võrdse tasustamise ning võrdõiguslikkuse kavade ja nende registreerimise suhtes. Määruste eesmärgid on järgmised: i) tagada tasustamise läbipaistvuse põhimõte, et teha kindlaks ebakorrektsetest töökohtade hindamisest tingitud diskrimineerimine; ning ii) töötada välja võrdõiguslikkuse kavad ja tagada nende registreerimine avalikus registris.
331	C23.R3	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreetseadus, millega kaitstakse tehniliste vahendite abil kolmandatele isikutele turustamisega tegelevaid töötajaid	Kuningliku dekreetseaduse jõustumise sätted				3. kv	2021	Kuninga dekreetseadus käsitleb nende töötajate kaitset, kes tegelevad tehniliste vahendite abil turustamisega kolmandatele isikutele. Seaduse eesmärk on tagada neile inimestele õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega, õigus sotsiaalkaitsele ja koolitusele ning võimaldada töötajate seaduslikul esindamisel saada teavet tehisintellekti algoritmides ja süsteemides sisalduvatest eeskirjadest, mis võivad mõjutada platvorme reguleerivaid töötingimusi, sealhulgas juurdepääsu tööhõivele ja selle säilitamist ning profiilianalüüsi.
332	C23.R4	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine, et toetada ajutiste töölepingute arvu vähendamist lepinguliikide arvu lihtsustamise teel	Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted				4. kv	2021	Järgides sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, millega tasakaalustatakse vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, jõustub 23. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuesti sõnastatud tekst) sätete muutmine, et toetada ajutiste töökohtade arvu vähendamist lepinguliikide arvu lihtsustamise teel.
333	C23.R5	Eesmärk	Noorte töötuse vastu võitlemise tegevuskava jõustumine	Tegevuskava sätted jõustumise kohta				2. kv	2021	Tegevuskavas käsitletakse noorte töötust ELi noortegarantii+ rakendamisel. Noortegarantii eesmärk on parandada ja süvendada institutsioonidevahelist koordineerimist, tugevdada suhteid erasektori ja kohalike omavalitsustega, parandada koolituse kvaliteeti ja piisavust, otsida uusi töövõimalusi kasvupotentsiaaliga sektorites, vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, säilitada ja parandada hindamis- ja järelevalvesüsteemi ning veelgi tugevdada personaalseid nõustamisprogramme.
334	C23.R5	Eesmärk	Kuninglik dekreet Hispaania uue tööhõivestrateegia kohta aastateks 2021–2024	Kuninga dekreedi jõustumise sätted				4. kv	2021	Austades sotsiaaldialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, mis tasakaalustab vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, kiidab ministrite nõukogu heaks ja jõustab kuningliku dekreedi Hispaania uue tööhõive aktiveerimise strateegia 2021–2024 kohta. Uue strateegia peamised eesmärgid on järgmised: i) Inim- ja ärikeskne lähenemisviis: Aktiivse tööhõivepoliitika kavandamisel keskendutakse iga isiku ja ettevõtte konkreetsele olukorrale. ii) Kooskõla tootliku ümberkujundamisega: Aktiivne tööhõivepoliitika võimaldab tootmismudeliga kaasnevat kutsealast üleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele iii) Tulemustele orienteeritus: Aktiivset tööhõivepoliitikat hinnatakse, jälgitakse ja edendatakse tulemuste saavutamist. iv) Riiklike tööturuasutuste suutlikkuse parandamine: Digitaliseerimise ja ajakohastamise kaudu. v) riikliku tööhõivesüsteemi juhtimine ja ühtekuuluvus, et parandada koordineerimist riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning aktiivses tööhõivepoliitikas osalevaid sidusrühmi.
335	C23.R5	Eesmärk	Tööseaduse muudatuse jõustumine (kuninga seadusandlik dekreet nr 3/2015)	Muudatuse jõustumise säte				4. kv	2022	Tööseaduse (kuninga seadusandlik dekreet 3/2015) muutmisega: i) tugevdada riikliku tööhõivesüsteemi poliitika- ja koordineerimisvahendeid; ii) reformida aktiivset tööturupoliitikat; iii) vaadata läbi süsteemi juhtimine; iv) tugevdada tööhõivepoliitika kohalikku mõõdet; ning v) vastavad aktiivse tööhõivepoliitika riikliku kava raames ette nähtud mitmesuguste meetmete rakendamise nõuetele.
336	C23.R6	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine, et luua skeem tsükliliste ja struktuursete vapustustega kohanemiseks, sealhulgas süsteem, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja töötajate stabiilsuse	Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted				4. kv	2021	Austades sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, millega tasakaalustatakse vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul ning tagatakse riigi rahanduse jätkusuutlikkus keskpikas ja pikas perspektiivis, 23. oktoobri 2015. aasta kuningliku seadusandliku dekreedi nr 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuesti sõnastatud tekst) muutmissätete jõustumine, et luua kava tsükliliste ja struktuursete vapustustega kohanemiseks, sealhulgas süsteem, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja stabiilsuse töötajatele, toetab töötajate täiendus- ja ümberõpet üleminekuetapis olevates ettevõtetes ja sektorites ning hõlbustab töötajate vabatahtlikku liikuvust (ettevõtete sees ja nende vahel). Reformi aluseks on reformiga hõlmatud kolmepoolse fondi rahastamiskorra eelhindamine, mis tõendab selle riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis. Hindamisel kaalutakse erinevaid võimalusi ja stsenaariume.
337	C23.R7	Eesmärk	Seaduse nr 43/2006 reformi jõustumine, et lihtsustada värbamissoodustuste süsteemi ja suurendada selle tõhusust, võttes arvesse AIReFi soovitusi	Reformi jõustumise säte				4. kv	2022	Seaduse nr 43/2006 reformiga lihtsustatakse ja suurendatakse värbamissoodustuste süsteemi tõhusust, võttes arvesse soovitusi, mille Hispaania eelarvealase vastutuse sõltumatu asutus (AIReF) esitas oma 2020 kuluaruandega: „Stiimulid töölevõtmiseks“
338	C23.R8	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine, et parandada kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme	Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted				4. kv	2021	Järgides sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, mis tasakaalustab vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, jõustub 23. oktoobri 2015. aasta kuningliku seadusandliku dekreedi 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuestisõnastatud tekst) teatavate sätete muutmine, et parandada kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme. Reformi aluseks on kehtivate kollektiivläbirääkimisi käsitlevate õigusaktide puuduste eelhindamine ja nende kõrvaldamise võimaluste analüüs.
339	C23.R9	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes töötavate isikute õiguste parandamiseks	Jõustumisega seotud muudatusettepaneku sätted				4. kv	2021	Järgides sotsiaalset dialoogi ja osana terviklikust lähenemisviisist, millega tasakaalustatakse vajadust paindlikkuse ja turvalisuse järele tööturul, jõustub 23. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi 2/2015 (millega kiidetakse heaks töötajate põhimääruse uuestisõnastatud tekst) sätete muudatus, et parandada alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes töötavate inimeste õigusi.
340	C23.R10	Eesmärk	Kuningliku seadusandliku dekreedi 8/2015 (millega reformitakse mitteosamakselise töötustoetuse reguleerimist) muudatuse jõustumine	Muudatuse jõustumise säte				4. kv	2022	Kuningliku seadusandliku dekreedi nr 8/2015 reform käsitleb mitteosamakselise töötustoetuse reguleerimist, mis hõlmab järgmisi eesmärke: i) laiendada töötuskaitset; ii) lihtsustada süsteemi; iii) siduda hüvitis personaalse aktiveerimismarsruudiga; iv) hõlbustada üleminekut sotsiaalkaitsele, kui toetusesaaja ei naase tööle ja on haavatavas olukorras.
342	C23.I1	Siht	Toetused tööotsijate osalemiseks programmides „Tandem“, „Esimene kogemus“ või „Investigo“	–	Arv	0	18 300	2. kv	2026	Administratsioon kontrollib kokku 18 300 Tandemi, First Experience’i või Investigo programmis osalenud inimese toetusmaksete dokumentaalseid põhjendusi.
343	C23.I2	Siht	Toetused inimeste osalemiseks programmides „Plan Empleo Mujer“, „Maa- ja linnapiirkonnad“ või „Soolise vägivalla ohvrid ja inimliiklus“	–	Arv	0	23 200	2. kv	2026	Administratsiooni kontroll toetusmaksete dokumentaalsete põhjenduste üle ja administratsiooni kinnitus lepingute täitmise kohta, mis on seotud kokku 23 200 inimesega, kes on osalenud programmides „Plan Empleo Mujer, Rural and Urban areas“ või „Victims of Gender Violence and Human Traffic“.
344	C23.I3	Siht	Inimesed, kes on osalenud koolitusprogrammides, et omandada oskusi digitaalseks, ökoloogiliseks või tootlikuks ümberkujundamiseks	–	Arv	0	520 063	2. kv	2026	520 063 koolitusel osalemise tunnistust, mis on välja antud seoses koolitusprogrammidega, mille eesmärk on omandada oskusi digitaalseks, ökoloogiliseks või tootlikuks ümberkujundamiseks. Isik, kes osaleb mitmel koolitusel, arvestatakse eraldi iga koolituse kohta, milles ta osales.
345	C23.I4	Eesmärk	Vahendite piirkondliku eraldamise heakskiitmine haavatavatele rühmadele, ettevõtlusele ja mikroettevõtjatele suunatud territoriaalsetele projektidele.	Valdkondliku tööhõivekonverentsi viiteprotokoll				3. kv	2021	Valdkondlikul tööhõivekonverentsil kiideti heaks vahendite piirkondlik eraldamine haavatavate rühmade territoriaalsetele projektidele ning ettevõtlus- ja mikroettevõtete territoriaalsetele projektidele, nagu ettevõtlust edendavate projektide arendamine, kohaliku arengu algatused, sotsiaalmajanduse algatused ja uued territoriaalsed projektid, mis hõlbustavad tootmise ümberkujundamist, eelkõige rohelisele ja digitaalsele majandusele.
346	C23.I4	Siht	Haavatavatele rühmadele, ettevõtjatele või mikroettevõtjatele suunatud projektid	–	Arv	0	68	4. kv	2025	68 projekti elluviimine haavatavate rühmade, ettevõtjate või mikroettevõtjate jaoks. Igas autonoomses piirkonnas viiakse ellu neli projekti.
347	C23.I5	Eesmärk	Riiklikud nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskused tööhõive jaoks	Avaldamine ametlikus väljaandes ja riikliku tööturuasutuse heakskiitva arvamuse saanud iga-aastaste tööprogrammide koopia				4. kv	2025	Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse resolutsioonid, millega kiidetakse heaks 20 riikliku tööhõivealase nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskuse kvalifikatsioon; ning riikliku tööturuasutuse heakskiitev arvamus iga-aastaste tööprogrammide (2021–2024) kohta. Üks keskus on keskvalitsuse tasandil ja üks igal autonoomsel territooriumil, sealhulgas Ceutas ja Melillas.
348	C23.I5	Siht	Avalike tööturuasutuste töötajate koolitusmeetmed		Arv	0	42 000	2. kv	2023	Lõpule on viidud vähemalt 42 000 avalike tööturuasutuste töötajate koolitusmeedet, mille eesmärk on täiendada nende oskusi ja pakkuda tööotsijatele tõhusamat tuge.
349	C23.I6	Siht	Programmidega TRANSFORMA_ES, INICIATIVA_ES, Impulsa-TEC, ALIANZA_ES ja SOSTENIBLE_ES seotud projektid	–	Arv	0	250	4. kv	2025	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad 250 lõpparuannet, milles kinnitatakse toetust saanud projektide lõpuleviimist seoses programmidega TRANSFORMA_ES, INICIATIVA_ES, Impulsa-TEC, ALIANZA_ES ja SOSTENIBLE_ES, nagu on määratletud 5. detsembri korralduses TES/1233/2022 ja 22. juuli korralduses TES/869/2023, millega luuakse abi õiguslik alus sotsiaalmajanduse edendamise tervikliku kava alusel kaasava ja kestliku majanduskiu loomiseks taaste- ja vastupidavuskava raames.
350	C23.I7	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kasutuselevõtu määra parandamine ja selle tõhususe suurendamine kaasamispoliitika kaudu	Partnerluslepingu („Convenio“) avaldamine				1. kv	2022	Toetada IMV toetusesaajate sotsiaal-majanduslikku kaasamist järgmiste viiside kaudu: kaheksa partnerluslepingut sõlmiti riigi tasandist madalama tasandi haldusasutuste, sotsiaalpartnerite ja kolmanda sektori sotsiaalmeetmete üksustega, et neid võimalusi ellu viia. Nende partnerluslepingute eesmärk on: i) IMV kasutuselevõtu määra parandamine; ii) IMV tõhususe suurendamine kaasamispoliitika kaudu.
351	C23.I7	Eesmärk	Hindamisaruanne miinimumsissetuleku kava või haavatavate rühmadega seotud katseprojektide tulemuste kohta	Hindamisaruande avaldamine asjaomase ministeeriumi veebisaidil				4. kv	2025	Asjaomase ministeeriumi veebisaidil avaldatakse hindamisaruanne 18 katseprojekti tulemuste kohta, mis on seotud miinimumsissetuleku kavaga või haavatavate rühmadega. Hindamisaruanne peaks sisaldama soovitusi avaliku poliitika kujundamiseks ja kaasamismarsruutide laiendamiseks haldusasutustes.

X. KOMPONENT 24. Kultuuritööstus

Kultuuritööstusel on Hispaania majanduses oluline roll, moodustades 3,2 % riigi SKPst ja 3,6 % riigi kogutööhõivest enne COVID-19 pandeemiat. Lisaks on sellel ühiskonna jaoks asendamatu väärtus, nagu näitab Hispaania elanikkonna kultuurielus osalemise kõrge tase enne pandeemiat. Tööstusel on siiski mitmeid struktuurilisi iseärasusi, mis on takistanud tal oma potentsiaali täielikult ära kasutada ja on muutnud selle kriisi ajal eriti haavatavaks.

Seda arvesse võttes hõlmab Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent nr 24 reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on kunstnike tööraamistiku reformimine ning kultuuriettevõtluse tugevdamine ja ajakohastamine.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse majanduse toetamiseks ja COVID-19 pandeemia järgseks taastumiseks tehtavate investeeringute edendamist (riigipõhine soovitus 1 2020) ning tööhõive toetamist, töötuse kaitse tugevdamist ja digiõppe kättesaadavuse parandamist (riigipõhine soovitus 2 2020).

X.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C24.R1) – kunstniku staatuse arendamine ning investeeringute, kultuurisponsorluse ja osaluse edendamine

Reformi eesmärk on lahendada probleem, mis tuleneb asjaolust, et kehtivates töö- ja maksueeskirjades ei võeta arvesse kultuurisektori eripärasid (nt ebaregulaarsed sissetulekud ja töökorraldused) ning vajadust meelitada ligi erasektori rahalisi vahendeid lisaks avaliku sektori toetusele.

Reformiga töötatakse välja kultuurisektori asjakohane õigus-, maksu- ja tööraamistik, et parandada sektori eri osalejate sotsiaalkaitset ja suurendada erainvesteeringute ligitõmbavust.

Reformiga kiidetakse heaks kunstniku põhikirja rakendamiseks vajalikud regulatiivsed muudatused, sealhulgas regulatiivsed muudatused järgmistes aspektides:

a)käibemaksu ja üksikisiku tulumaksu piisavus;

b)ametiühingute esindamine;

c)kunstnike tervis ja erilised töösuhted avalikus karjääris;

d)sponsorluse reguleerimine;

e)maksusoodustuste süsteem.

Need muudatused viiakse ellu kunstniku põhikirja käsitleva ministeeriumidevahelise komitee loomise ja seadusandlike ettepanekute koostamise kaudu 2021. aastal ning õigusakt jõustub 31. detsembriks 2022. Aastatel 2021–2023 rakendatakse ka meetmeid, millega soodustatakse erainvesteeringuid kultuurisektorisse.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C24.I1) – kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine

Meetme eesmärk on suurendada kultuurisektori konkurentsivõimet ja aidata kaasa selle digiüleminekule. Meede hõlmab investeeringuid, millega toetatakse ettevõtlus- ja finantsoskuste omandamist, intellektuaalomandi haldamise süsteemide digitaliseerimist ning kultuuri- ja loomemajanduse rahvusvahelistumist.

Investeering 2 (C24.I2) – kultuuri edendamine kogu territooriumil

Meetme eesmärk on parandada territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust, hõlbustades juurdepääsu kultuurile, ning toetada kultuurisektori kestlikkust ja tugevdamist kogu territooriumil. Meede hõlmab investeeringuid etenduskunsti ja muusikakunsti taristu ajakohastamisse ja kestlikku haldamisse, Hispaania kultuuriobjektide restaureerimisse ja tõhustamisse, digiraamatute litsentside ostmisse ja kultuuritegevuse edendamisse.

Investeering 3 (C24.I3) – suurte kultuuriteenuste digitaliseerimine ja edendamine

Selle meetme eesmärk on digiteerida ja edendada suuri kultuuriasutusi. Selle meetme raames tehtavate konkreetsete investeeringute eesmärk on toetada:

a)Riiklik Prado muuseum, i) selle juurdepääsetavuse parandamine ja integreerimine linnastruktuuri, ii) kõigi andurite integreerimine ühte seiresüsteemi, iii) kaasava kogemuse arendamine, et muuta muuseumi juurdepääsetavaks rohkematele külastajatele, iv) koostalitlusvõimelise digitaalse platvormi arendamine muuseumide vahel, v) haldusvahendite parandamine ja vi) multimeediasisu loomine;

b)Riigimuuseum Centro de Arte Reina Sofia, pakkudes noortele kunstnikele ja mõtlejatele stipendiume ja teaduselamuid, keskendudes kultuuripärandi digiteerimise meetmete väljatöötamisele;

c)Hispaania rahvusraamatukogu, edendades oma digitaalsete andmete ja kogude kasutamist ja taaskasutamist õpetamise, teadusuuringute, kultuuritööstuse ja tehnoloogia arengu toetamiseks;

d)Kava riigiasutuste või eraõiguslike üksuste raamatukogu muu vara bibliograafilisele pärandile digiteerimiseks ja sellele juurdepääsuks, et teha need digihoidlate kaudu kodanikele kättesaadavaks;

e)Igat liiki arhiivisüsteemide, loendite ja ajaloopärandi, sealhulgas audiovisuaalse pärandi digiteerimine, suutlikkuse suurendamine ja koostalitlusvõime; ning

f)Meetmed avaliku halduse vahendite ajakohastamiseks ning integreeritud süsteemi rakendamiseks INAEM-i (Instituto Nacional de las Artes Escénicas y de la Música) ressursside, varade, struktuuride ja taristu digiteerimiseks ja kataloogimiseks, sealhulgas sellised meetmed nagu mitmesuguste kõrgetasemeliste vahendite rakendamine etendus- ja muusikasektori riiklike toetuskavade kavandamiseks, haldamiseks ja mõju hindamiseks, samuti digitaalse integreeritud süsteemi (INAEM DIGITAL) rakendamine dokumentide, arhiveerimisteenuste ning INAEMi struktuuride ja taristu digiteerimiseks ja kataloogimiseks.

Tagamaks, et meede vastab „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 139 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 140 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 141 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 142 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

X.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
352	C24.R1	Eesmärk	Kunstniku põhikirja jõustumine, sponsorlus ja maksusoodustuste süsteem.	Määruse jõustumise sätted				4. kv	2022	Kunstniku põhikirja rakendamiseks tehtavate regulatiivsete muudatuste jõustumine ja järgmiste aspektide reguleerimine, mille eesmärk on parandada kunstnike töötingimusi: käibemaksu piisavus; üksikisiku tulumaks; kunstnike esindatus ametiühingus, tervis ja erilised töösuhted avalikus karjääris; sponsorluse parem reguleerimine ja maksusoodustuste süsteem.
354	C24.I1	Siht	Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine	–	Arv	0	1 216	2. kv	2023	Kultuuri- ja loomemajanduse konkurentsivõime ja professionaalsuse suurendamise toetuskavast rahalist toetust saanud üksuste ja projektide arv, sealhulgas: – kultuuri- ja loomemajanduse spetsialistide ettevõtlus- ja finantsoskused (vähemalt 900 toetusesaajat); – digiülemineku kavandamine ja digiülemineku arutamiseks loodud vahendid (vähemalt 16 projekti); – kultuuri- ja loomemajanduse rahvusvahelistumine (vähemalt 300 toetusesaajat). Projektid peavad olema kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
475	C24.I1	Siht	Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine		Arv	0	1 216	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud toetuse saamiseks lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, või administratsioon või vastav seirekomisjon on kinnitanud, et lepingud ja kokkulepped on täidetud, hõlmates toetust: – ettevõtlus- ja finantsoskuste omandamine kultuuri- ja loomemajanduse spetsialistide poolt (vähemalt 900 toetusesaajat); – intellektuaalomandi õiguste valdkonnas pädevate haldajate ja/või üksuste digitaliseerimine (vähemalt 16 projekti); – kultuuri- ja loomemajanduse rahvusvahelistumine (vähemalt 300 toetusesaajat).
355	C24.I2	Siht	Etendus- ja muusikakunsti infrastruktuuri moderniseerimine ja jätkusuutlik haldamine	–	Arv	0	200	4. kv	2025	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad 200 lõpparuannet, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist, et saada toetusi, mis on seotud etendus- ja muusikakunstitaristu ajakohastamise ja säästva haldamisega.
357	C24.I2	Siht	Raamatukogude e-raamatute litsentsid	–	Arv	0	300 000	2. kv	2023	Avalikele raamatukogudele ostetud ja neile kättesaadavaks tehtud e-raamatute litsentsid (vähemalt 300 000)
359	C24.I2	Siht	Kultuuri- ja loomealgatuste edendamine	–	Arv	0	400	4. kv	2025	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud 400 lõpparuannet, mis kinnitavad kultuuritegevuse edendamisega seotud projektide lõpuleviimist.
356	C24.I2	Siht	Hispaania kultuuriobjektide restaureerimine ja väärtustamine	–	Arv	0	20	2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et täidetud on lepingud, mis hõlmavad 20 kultuuriobjekti taastamist ja täiustamist 15 piirkonnas.
360	C24.I3	Siht	Oluliste kultuuriteenuste digitaliseerimine ja edendamine		miljonit eurot	0	40	2. kv	2022	Vähemalt 40 000 000 euro suurune kumulatiivne eelarve, et toetada: (a) – hoogustada ja digitaliseerida riiklik Prado muuseum ja Reina Sofia muuseum; – Meetmed Hispaania rahvusraamatukogu digitaalse kogu kasutajate arvu suurendamiseks aastas; – Muu bibliograafilise pärandi digiteerimine [digiteeritud bibliograafilise pärandi kollektsioonid]; Digitaalne juurdepääs bibliograafilisele pärandile ja igat liiki avalike arhiivisüsteemide koostalitlusvõime ning Hispaania ajaloopärandi nimistus- ja arhiivisüsteemide andmesalvestusvõimsuse suurendamine; – INAEMi ressursside, varade, struktuuride ja taristu digiteerimise ja kataloogimise integreeritud süsteemi lõpuleviimine.
361	C24.I3	Siht	Digiteerimise lõpuleviimine ja oluliste kultuuriteenuste edendamine	–	Arv	0	200	2. kv	2023	Vähemalt 200 projekti lõpuleviimine kooskõlas dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele vastavuse nõuet, et: – Edendada ja digitaliseerida riiklikku Prado muuseumi ja Reina Sofia muuseumi; – Meetmed Hispaania rahvusraamatukogu digitaalse kogu kasutajate arvu suurendamiseks aastas; Digitaalne juurdepääs bibliograafilisele pärandile ja igat liiki avalike arhiivisüsteemide koostalitlusvõime ning Hispaania ajaloopärandi nimistus- ja arhiivisüsteemide andmesalvestusvõimsuse suurendamine; – INAEMi ressursside, varade, struktuuride ja taristu digiteerimise ja kataloogimise integreeritud süsteemi lõpuleviimine.
362	C24.I3	Siht	Bibliograafilise pärandi digiteerimise lõpuleviimine		Arv (miljonites)	10	12	2. kv	2023	– Bibliograafilise pärandi digiteerimine (avalikud ja erakogud) (digiteeritud kokku 12 miljonit lehekülge pärandikogusid).

Y. KOMPONENT 25. Hispaania audiovisuaalkeskus

See Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponent koondab mitmeid investeeringuid ja reforme, mille eesmärk on audiovisuaalsektori taaselustamine ja tugevdamine. Selle eesmärk on parandada investeerimiskeskkonda, konsolideerida Hispaaniat rahvusvahelise audiovisuaalinvesteeringute platvormina ning teha Hispaaniast viide audiovisuaaltoodete, sealhulgas videomängude ja digitaalse loomingu ekspordil. See komponent hõlmab ka meetmeid ettevõtete rahvusvahelistumise edendamiseks, innovatsiooni edendamiseks sektoris ja parema õigusloome rakendamiseks.

Kooskõlas kavaga „Hispaania digitaalvaldkond 2025“ ja hiljuti heaks kiidetud Hispaania audiovisuaalkeskusega peaks see komponent toetama töökohtade loomist, eelkõige noorte ja turismitööstuse seas, ning see hõlmab meetmeid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi innovatsiooni investeerimise edendamise kohta (riigipõhine soovitus nr 3 2019) ning investeeringute keskendamist rohe- ja digipöördele (riigipõhine soovitus 3 2020).

Y.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C25.R1): Audiovisuaalvaldkonna reguleeriva raamistiku reform

Audiovisuaalvaldkonna reguleeriva raamistiku reform hõlmab ühe seaduse vastuvõtmist ja valdkondliku kava heakskiitmist:

1.Erinevate eesmärkidega audiovisuaalse kommunikatsiooni üldseaduse jõustumine. Esiteks kohandada ja ajakohastada audiovisuaalmeedia teenuste ja platvormi videovahetusteenuste õigusraamistikku Hispaanias. Teiseks luua mehhanismid kasutajate õiguste tagamiseks, nagu alaealiste ja üldsuse kaitse teatavat liiki sisu eest. Kolmandaks edendada Euroopa audiovisuaalset tööd, kahekordistades toetust sõltumatule audiovisuaalsele toodangule. Neljandaks parandada puuetega inimeste integreerimist. Seadus jõustub 2022. aasta esimese kvartali lõpuks.

2.Hispaania Euroopa audiovisuaalkeskuse kava vastuvõtmine ja rakendamine, mille eesmärk on muuta Hispaania ülemaailmseks investeerimisplatvormiks, meelitada ligi välisinvesteeringuid ja eksportida audiovisuaaltooteid. Ministrite nõukogu võttis kava vastu 2021. aasta märtsis. See hõlmab investeeringuid audiovisuaaltööstuse kogu väärtusahela tugevdamiseks, tuginedes Hispaania suhtelistele eelistele selles sektoris, sealhulgas hästitoimiv audiovisuaaltööstus, hästi koolitatud inimkapital ja ülemaailmselt tunnustatud loomevõimekus. Kava hõlmab kõiki audiovisuaalsektori vorme (nt kino, sarjad, reklaam, videomängud ja animatsioon). Hispaania Euroopa audiovisuaalkeskuse eesmärk on luua koostoime teiste sektoritega, nagu kultuur ja turism. Meetmed tuginevad neljale prioriteedile: i) muuta Hispaania audiovisuaalse tootmise tõmbekeskuseks, ii) vähendada sektoriga seotud haldus- ja regulatiivseid kulusid, iii) parandada sektori ettevõtete konkurentsivõimet, investeerides nende digitaliseerimisse, ning iv) luua talente ja vähendada soolist ebavõrdsust.

Investeering 1 (C25.I1): Audiovisuaalsektori edendamise, ajakohastamise ja digiteerimise programm

Investeeringu eesmärk on parandada audiovisuaalsektori äri- ja loomestruktuuri konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning edendada selle rahvusvahelistumist ja meelitada ligi välisinvesteeringuid. See koosneb investeeringutest kolme eri valdkonda.

Y.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
363	C25.R1	Eesmärk	Kava „Hispaania, Euroopa audiovisuaalkeskus“.	Heakskiitmine ministrite nõukogus				1. kv	2021	Kava „Hispaania, Euroopa audiovisuaalkeskus“ heakskiitmine ministrite nõukogu poolt. Kavas on ühendatud avaliku sektori investeeringud ja reformid, mille eesmärk on i) muuta sektor rahvusvaheliseks ja suurendada Hispaania atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana; ii) vähendada regulatiivseid ja halduskulusid; parandada kõigi ettevõtete konkurentsivõimet uute tehnoloogiate rakendamise kaudu, et võimaldada ettevõttel konkureerida digiteerimisturul; ning iv) edendada inimkapitali, vähendades soolist ebavõrdsust.
364	C25.R1	Eesmärk	Audiovisuaalset sidet käsitleva üldseaduse jõustumine.	Jõustumise seaduse sätted				1. kv	2022	Audiovisuaalset sidet käsitleva üldseaduse jõustumine. Käesoleva seadusega reguleeritakse õigusraamistikku audiovisuaalsete sideteenuste osutamiseks Hispaanias ja võetakse siseriiklikku õigussüsteemi tulemuslikult üle audiovisuaalsete sideteenuste direktiiv 2018/1808. Selle eesmärk on kohandada ja ajakohastada Hispaanias audiovisuaalsete sideteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku. Samuti püütakse seadusega tagada võrdsed tingimused kõigile turul tegutsevatele eri osalistele. Lisaks sisaldab seadus teatavat mehhanismi kasutajate õiguste tagamiseks (näiteks alaealiste ja üldsuse kaitse teatavat liiki sisu eest).
476	C25.I1	Siht	Audiovisuaalsektori üksuste toetamine kolmes eri valdkonnas		miljonit eurot	0	177	2. kv	2026	Toetustena ja sõlmitud lepingutena (sh kõik muudatused) kogusummas 177 000 000 eurot: ·Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud määratud tegevuste lõpuleviimist kinnitavad lõpparuanded toetuste kohta, mis on seotud i) audiovisuaalsektori edendamise, ajakohastamise või digiteerimisega või ii) audiovisuaalsektori institutsioonisiseseks muutmise edendamisega või iii) audiovisuaalsektorisse tehtavate välisinvesteeringute ligimeelitamisega, sealhulgas avaliku haldusmenetluse lihtsustamisega, või ·Administratsiooni või vastava järelevalvekomisjoni kinnitus selle kohta, et sõlmitud lepingud ja kokkulepped või nende osad, mis on seotud i) audiovisuaalsektori edendamise, ajakohastamise või digitaliseerimisega või ii) audiovisuaalsektori institutsioonisiseseks muutmise edendamisega või iii) audiovisuaalsektorisse tehtavate välisinvesteeringute ligimeelitamisega, sealhulgas avalike haldusmenetluste lihtsustamisega.

Y.3 Laenutoetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering 2 (C25.I2) – PERTE „Uus keelemajandus“: Teave hispaania ja muudes ametlikes keeltes.

Investeeringu eesmärk on edendada hispaania ja teiste ametlike keelte majanduslikku potentsiaali, edendades meediasektori rahvusvahelistumist, levitamist ja laiendamist nendes keeltes. Selleks toetatakse selle investeeringuga projekte sisu digiteerimiseks ja levitamiseks ning meediasektori ettevõtete poolt uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtmist hispaania ja muude ametlike keelte sisu haldamiseks ja töötlemiseks.

Investeering 3 (C25.I3) – audiovisuaalvaldkonna keskuste fond

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse, Audiovisuaalkeskuse fondi, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele projektides, mis on seotud muu hulgas filmide, ilufilmide, televisiooni, sisu, digitaalkultuuri, multimeedia- ja interaktiivse infosisuga, nagu videomängud, immersiivsed kogemused ja visuaalsed efektid, ning arendada selles valdkonnas kapitaliturge. Rahastu toimimiseks pakutakse erasektorile ning sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori üksustele otse või vahendajate kaudu otse rahastamist ning omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringuid. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute põhjal on rahastu eesmärk esialgu eraldada vähemalt 280 000 000 eurot.

Rahastut haldab rakenduspartnerina Sociedad Española para la Transformación Tecnológica (SETT). Rahastu hõlmab järgmisi tooteliike:

·SETT otserahastamine: sellelt eelarverealt antakse otselaene eraettevõtetele (näiteks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ja suurtele korporatsioonidele) ja avaliku sektori äriühingutele, et rahastada projekte audiovisuaalsektoris. Laene annab otse SETT ja iga projekti kaasrahastab kolmandast isikust erainvestor (erainvestorid). SETTi antavad vahendid moodustavad maksimaalselt 70 % investeeringutoetuse kogusummast. Erainvestorid katavad vähemalt 30 % investeerimistoetuse kogusummast.

·Omakapitali- ja kvaasiomakapitali investeeringud: see rida koosneb otsestest omakapitaliinvesteeringutest SETTi kaudu ja/või vahendite ülekandmisest omakapitalifondidesse või muudesse investeerimisvahenditesse, mida haldavad eraõiguslikud finantsvahendajad, kes teevad omakapitaliinvesteeringuid audiovisuaalsektori ettevõtetes. Fondi maksimaalne osalus ei tohi ületada 49 % investeerimisvahendi fondidest. Fondi omakapitaliinvesteeringud ei tohi viia selleni, et riigi omandis oleva omakapitali osakaal lõplikus abisaajas ületab 49 % kogu omakapitalist.

2.Seotud investeerimispoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoote(-toodetete) ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus kooskõlas meetme kirjeldusega.

b.nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised;

c.Keeld refinantseerida tagasimaksmata laene.

d.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Lisaks nõutakse investeerimispoliitikas rahastu lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

e.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rahastu loomist käsitleva rakenduslepingu või õigusakti ja seonduvate dokumentidega hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue reinvesteerida kõik tagasisaadavad vahendid vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.

4.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

1.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

2.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

3.kohustus kontrollida iga tehingu puhul enne rahastamiskohustuse võtmist tehingu rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega;

4.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas SETT auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, digieesmärgi nõuded; ning iii) on täidetud nõue, et vahendaja peab kontrollima, kas lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas sama kulu kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ning kohaldatava rakenduslepingu ja rahastamislepingute tingimuste täitmist, sealhulgas positiivsete deklaratsioonide nimekirja ja/või ettevõtja kinnitusi alla 10 000 000 euro suuruste tegevuste puhul, enne kui nad kohustuvad toimingut rahastama.

5.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele digiinvesteeringutele: vähemalt 280 000 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga. 143

Y.4. Laenutoetuse järelevalve ja rakendamise eesmärgid, sihid, näitajad ja ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on meetme algus, välja arvatud juhul, kui meetme kirjelduses on märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda meetmega C25.I2 seotud käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
L76	C25.I2	Siht	Sisu digiteerimise ja levitamise projektide rakendamine		miljonit eurot	0	2	2. kv	2026	Selliste projektide lõpuleviimine, mis vastavad 2 026 944 euro suurusele eelarvele, mis on seotud digiteerimise, sisu levitamise ning uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtuga hispaania ja muude ametlike keelte sisu haldamiseks ja töötlemiseks.
L77	C25.I3	Eesmärk	Audiovisuaalkeskuse fond: Rahastu jõustumine	Rakenduslepingu või rahastu loomist käsitleva õigusakti jõustumine				4. kv	2023	Rakenduskokkuleppe või rahastu loomist käsitleva õigusakti ja sellega seotud dokumentide jõustumine.
L79	C25.I3	Eesmärk	Audiovisuaalkeskuse fond: Lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud seaduslikud rahastamislepingud ja investeeringu lõpuleviimine.	Seadusliku rahastamise lepingud ja üleandmise tõend				2. kv	2026	SETT ja SETTi valitud vahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid). SETT on samuti taganud, et 100 % sellest rahastamisest aitab kaasa digieesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud metoodikat. Hispaania paigutab SETTile rahastu jaoks ümber 280 000 000 eurot.

Z. KOMPONENT 26. Spordi edendamine

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava kohaselt moodustab spordisektor Hispaanias 3,1 % SKPst ja annab otseselt või kaudselt 2,1 % riigi kogutööhõivest.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamine eesmärk on tõhustada spordisektori ümberkujundamist spordiorganisatsioonide digiteerimise ja spordirajatiste ajakohastamise kaudu, et tagada nende keskkonnasäästlikkus ja juurdepääsetavus. Samuti toetatakse sellega spordi edendamist tervisega seotud eesmärkidel, eelkõige parema juurdepääsu kaudu kehalisele tegevusele rahvastikukao ohus olevates piirkondades ning teadusuuringute kaudu selles valdkonnas. Lisaks hõlmab komponent sihipäraseid investeeringuid, et edendada naiste osalemist elukutselises ja harrastusspordis.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi, milles käsitletakse innovatsiooni ja energiatõhususse investeerimise edendamist (riigipõhine soovitus nr 3 2019), avaliku ja erasektori investeeringute edendamist ja rohepööret (riigipõhised soovitused 1 2023, 1 2022 ja 3 2020) ning tervishoiusüsteemi vastupanuvõime tugevdamist (riigipõhine soovitus 1 2020).

Selle komponendiga toetatakse ja täiendatakse kava teistes osades ette nähtud meetmeid, näiteks meetmeid tervislike eluviiside edendamiseks komponendis 18 (Tervishoiusüsteemi reform). Olemasoleva sporditaristu optimeerimise ja ajakohastamise kaudu täiendab see ka komponendi nr 2 (renoveerimine) raames võetud meetmeid ning toetab Hispaania turismisektori ümberkujundamist kooskõlas komponendiga nr 14 (turism).

Z.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C26.R1) – spordiseadus

Selle seadusandliku meetme eesmärk on tagada spordiga tegelemise tervis ja ohutus kõigil tasanditel, lisada spordi reguleerimisesse soolise võrdõiguslikkuse, juurdepääsetavuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aspektid, moderniseerida spordiorganisatsioone ja -taristuid digiteerimise ja nende ökoloogilise ümberkujundamise kaudu ning edendada sektori rahvusvahelistumist. Õigusaktiga kohandatakse spordi organisatsioonilisi struktuure praeguste probleemidega, võttes arvesse pandeemiast saadud õppetunde.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering 1 (C26.I1) – Spordisektori digitaliseerimine

Meetme eesmärk on suurendada digitaliseerimist spordisektoris.

Meede hõlmab spordiföderatsioonide, spordi tehniliste keskuste, tippkeskuste, spordimeditsiinikeskuste ja dopinguvastase võitluse ameti digiülemineku toetamist.

Investeering 2 (C26.I2) – Spordirajatiste ökoloogiline üleminek

Meetme eesmärk on ajakohastada olemasolevaid spordirajatisi.

Meede hõlmab sporditaristu, tehniliste keskuste või spordirajatiste renoveerimist.

Investeering 3 (C26.I3) – Spordi edendamine

Meetme eesmärk on edendada naiste ja alaealiste, tõrjutuse ohus olevate rühmade ja puuetega inimeste osalemist spordis.

Meede hõlmab spordiga seotud tegevusi.

Z.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
367	C26.R1	Eesmärk	Spordiseaduse jõustumine	Seaduse jõustumisele viitav säte				4. kv	2022	Seadusega edendatakse spordiga seotud tervist ja ohutust kõikidel tasanditel, soolist võrdõiguslikkust, sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsetavust, mudeli rahvusvahelise mõõtme edendamist ning organisatsioonide ja taristute ajakohastamist keskkonna austamise ja digiteerimise kaudu.
370	C26.I1	Eesmärk	Spordisektori digiteerimine	Lõpparuanded; või vastuvõtusertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad, et lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud, sealhulgas spordialaliidud, spordi tehnilised keskused, tippkeskused, spordimeditsiinikeskused ja dopinguvastase võitluse administratsioon, on esitanud lõpparuanded, mis kinnitavad sõlmitud tegevuste lõpuleviimist, toetuste kohta, mis on seotud spordisektori digiüleminekuga, sealhulgas spordialaliidud, spordi tehnilised keskused, tippkeskused, spordimeditsiinikeskused ja dopinguvastase võitluse administratsioon on kinnitanud, et spordisektori digiüleminekuga seotud lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud, kokku 68,5 miljoni euro ulatuses toetustena ja sõlmitud lepingutena (sealhulgas kõik muudatused).
373	C26.I2	Eesmärk	Sporditaristu, tehniliste keskuste või spordirajatiste renoveerimine	Lõpparuanded; või tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud on esitanud lõpparuanded, milles kinnitatakse määratud tegevuste lõpuleviimist toetuste puhul, mis on seotud sporditaristu, tehniliste keskuste või spordirajatiste renoveerimisega, et suurendada digitaliseerimist, energiatõhusust või juurdepääsetavust, või haldusasutuse kinnituse selle kohta, et on täidetud lepingud, mis on seotud sporditaristu, tehniliste keskuste või spordirajatiste renoveerimisega, et suurendada digitaliseerimist, energiatõhusust või juurdepääsetavust, kokku 140 renoveerimismeetme puhul. Energiatõhususse sekkumisega saavutatakse primaarenergia säästu vähenemine keskmiselt vähemalt 30 %.
374	C26.I3	Eesmärk	Projektid võrdõiguslikkuse edendamiseks spordis	Avaldamine ELTs				2. kv	2022	Riikliku spordinõukogu poolt Euroopa Liidu Teatajas välja kuulutatud projektikonkurss, mis peaks välja valima vähemalt 15 projekti, mille eesmärk on edendada võrdõiguslikkust spordis, eelkõige koolituse, naisspordi professionaalsuse suurendamise ja naisspordi nähtavuse kaudu. Projektikonkursi kumulatiivne eelarve on 11 700 000 eurot.
375	C26.I3	Eesmärk	Spordiga seotud tegevus	Administratsioon kontrollib toetuste dokumentaalset põhjendatust.; või vastuvõtutõendid, vastavusdeklaratsioonid, administratsiooni poolt nõuetekohaselt kinnitatud arved, vastava maksekohustuse tunnustamist tõendavad dokumendid või muud samaväärsed tõendavad dokumendid, mis tõendavad lepingute ja kokkulepete (mugavuste) täitmist, samuti koolitustegevuse eest makstud arvete ja tasudega tõendatud kulud.				4. kv	2025	Spordi valdkonnas kokku 18 miljonit eurot: – Haldusasutuse või avalik-õigusliku üksuse kinnitus selle kohta, et lepingud ja kokkulepped (convenios) (sealhulgas muudatused) on täidetud, samuti koolitustegevuse või selle vastavate osade eest makstud arvete ja tasudega tõendatud kulud. Kumulatiivse summa makse summa, valesti määratud vastuvõtusertifikaatidel, vastavusdeklaratsioonidel, maksesertifikaatidel või samaväärsetel dokumentidel. Haldusasutus või avalik-õiguslik üksus kontrollib toetusemaksete dokumentaalset põhjendatust. Toetuse kogusumma moodustab kõnealusel kontrollimisel subsideeritav summa.

AA. KOMPONENT 27. Meetmed ja meetmed maksupettuste ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava selles komponendis käsitletakse maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise ennetamise ja nende vastu võitlemise probleeme. Komponendi eesmärk on suurendada maksukuulekust ja koguda rohkem maksutulu. Komponent käsitleb muu hulgas riigipõhiseid soovitusi eelarve- ja riigihankeraamistike tugevdamise kohta kõigil valitsustasanditel (riigipõhine soovitus 1 2019) ning – kui majandustingimused seda võimaldavad – eelarvepoliitika järgimist, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, ergutades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020).

AA.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C27.R1) – pettusevastase seaduse vastuvõtmine

Reformi eesmärk on tugevdada siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise tavade vastaseid eeskirju ning muuta kaudset ja otsest maksustamist, teatavaid kohalike omavalitsuste makse ja hasartmängueeskirju. Reformiga tehakse määrusesse muudatusi, mille eesmärk on kehtestada maksuõigluse parameetrid ning hõlbustada meetmeid, mille eesmärk on ennetada maksupettusi ja võidelda nende vastu, tugevdades maksukontrolli.

Reform seisneb maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastase seaduse vastuvõtmises ja jõustumises, mis:

·Laiendada selliste tehingute ulatust, kus e-maksed on lubatud (allkirjad ja kutsetöötajad) ning kehtestada sularahamaksetele õiguslik künnis;

·Ajakohastada maksuparadiiside loetelu vastavalt läbipaistvusele, maksustamise puudumisele ja kahjulike maksusüsteemide kriteeriumidele;

·Teeb muudatusi eeskirjades, mis käsitlevad maksuvõlgnevuste tekkimist;

·Rakendab „topeltkasutatava tarkvara“ keeldu;

·Kehtestatakse kinnisvara maksustamise maksubaasi kontrollväärtus.

Seadus võetakse vastu 30. juuniks 2021. Seadus jõustub 30. juuniks 2022. Reformiga nähakse ette seaduse esialgne hindamine 31. detsembriks 2022 ja selle hinnangu põhjal võidakse 2023. aastal muudatusi teha.

Reform 2 (C27.R2) – maksuameti ajakohastamine

Maksuametile on usaldatud riikliku maksusüsteemi ja tollisüsteemi rakendamine ning ta tegutseb 2020.–2023. aasta strateegilise kava raames. See strateegiline kava, mis tugineb suurel määral IT-lahenduste kasutamisele, vaadatakse igal aastal läbi, et tagada selle kohandamine uute maksupoliitika arengute, teabeallikate, maksumaksjate käitumise ja tehnoloogia arenguga. Reformi eesmärk on toetada strateegilise kava (2020–2023) rakendamist ja iga-aastast läbivaatamist, mille eesmärk on ajakohastada ameti teenuste osutamist, et vähendada maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist. Reform 2 on tihedalt seotud selle komponendi muude reformidega. Reform hõlmab järgmist:

·Suurendada maksuameti inimressursse vastavalt tema keskpika perioodi vajadustele ning

·Ameti hoonete läbivaatamine, et ajakohastada tehnoloogiat ja suurendada energiatõhusust.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 3 (C27.R3) – tõhusam abi maksumaksjatele

Reformi eesmärk on parandada maksumaksjatele antavat abi. Maksuameti 2020.–2023. aasta strateegia põhielement on parandada maksumaksjatele osutatavaid teenuseid, kasutades rohkem elektroonilisi platvorme (nn ADI, integreeritud digihaldus). Reform seisneb uute teenuste pakkumises, et hõlbustada äriühingu ja üksikisiku tulumaksu ning käibemaksu maksustamist. Uued teenused hõlmavad täiustatud teabevahetusmeetodeid, kasutajatoe teenuseid ja kasutajaandmetega tutvumist, samuti maksudeklaratsioone ja deklaratsioonide menetlemist. Selliste teenuste osutamist kavatsetakse aastatel 2021–2023 suurendada kolmes etapis eesmärgiga, et üha rohkem kliente valiks järk-järgult kasutada elektroonilisi teenuseid, selle asemel et külastada oma kohalikke maksubüroosid. Nende meetmetega on ameti eesmärk lihtsustada klientidel maksuseadustiku järgimist ja seeläbi suurendada maksutulu.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform 4 (C27.R4) – rahvusvaheline mõõde

Reformi eesmärk on suurendada ja optimeerida IT-süsteemide kasutamist rahvusvahelises koostöös maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks. See reform, mis järgneb poliitikavaldkonnas sõlmitud rahvusvahelistele kokkulepetele, seisneb meetmete võtmises, et hõlbustada maksumaksjatel maksukohustuste (sealhulgas üksikisiku tulumaksu andmete) täitmist, tõhustada võitlust deklareerimata tegevuse ja varimajanduse vastu ning vaadata läbi eri riikidest saadud teabe kvaliteet ja kasulikkus. Need eesmärgid loodetakse saavutada keerukamate IT-süsteemide ulatuslikuma kasutamise ja maksumaksjatele internetipõhiste teenuste kasutuselevõtu kaudu.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

Reform 5 (C27.R5) – ühistu mudel

Reformi eesmärk on parandada maksuameti suhteid sidusrühmadega, nagu suurettevõtted, VKEd, füüsilisest isikust ettevõtjad ja asjaomased ühendused ning kohtusüsteem, et saavutada maksukohustuste parem täitmine. Maksumaksjate osas on ameti eesmärk parandada koostööd ja parandada maksukuulekust vabatahtlike maksuläbipaistvuse aruannete kaudu. Koostöö kohtunike, prokuröride ja kohtutega peaks suurenema tänu maksuuurimiste arvu suurenemisele.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.

AA.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
376	C27.R1	Eesmärk	Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastase seaduse jõustumine	Seaduse säte selle jõustumise kohta				2. kv	2022	Maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase seaduse (Ley de medidas de prevención y lucha contra el fraude fiscal) jõustumine, mis: – laiendatakse selliste tehingute ulatust, kus e-maksed on kohustuslikud (ettevõtted ja spetsialistid), ning kehtestatakse sularahamaksete õiguslikud künnised; – ajakohastada maksuparadiiside loetelu vastavalt läbipaistvusele, maksustamise puudumisele ja kahjulike maksusüsteemide kriteeriumidele; –Rakendab muudatusi maksuvõlgnevustega isikute loetellu kandmise eeskirjades. –Kehtestab topeltkasutatava tarkvara kasutamise keelu. –Kehtestatakse kinnisvara maksustamise maksubaasi võrdlusväärtus.
377	C27.R1	Eesmärk	Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase seaduse mõju vahehindamine.	Aruande avaldamine rahandusministeeriumi veebisaidil.				4. kv	2022	Rahandusministeerium viib läbi maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase seaduse vahehindamise. Hinnang koos võimalike parandussoovitustega avaldatakse rahandusministeeriumi veebisaidil.
378	C27.R2	Siht	Maksuameti ajakohastamine – Maksuameti töötajate arv		Arv	25 325	26 320	4. kv	2021	Suurendada maksuameti töötajate arvu vähemalt 26 320 töötajani. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. Lähtetaseme ja eesmärgi puhul võetakse arvesse ainult tähtajatu lepinguga täistööajaga avalikke teenistujaid.
379	C27.R2	Siht	Maksuameti ajakohastamine – maksualased uurimised		Arv	5 743	6 591	4. kv	2021	Ametiasutused viivad läbi 6 591 maksuuurimist (2021. aastal tehtud maksuuurimiste arv), et avastada teatamata maksustatavat tegevust. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020.
380	C27.R3	Siht	Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Sociedades Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1 666 123 maksumaksjale.		Arv	0	1 666 123	4. kv	2021	Äriühingu tulumaksuga maksumaksjatele suunatud teenust Sociedades Web uuendatakse ja see esitab automaatselt maksualase teabe, mille äriühingud on eelnevalt esitanud avalikule haldusele ja mis on maksudeklaratsiooni jaoks oluline. Pärast uuenduse lõpuleviimist tehakse teenus kättesaadavaks 1 666 123 äriühingu tulumaksuga maksumaksjale. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020.
381	C27.R3	Siht	Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Renta Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1 779 505 maksumaksjale		Arv	0	1 779 505	4. kv	2021	Renta Web on füüsilise isiku tulumaksuga seotud tarkvara, mis võimaldab „librosr egistro“ otse importida üksikisiku tulumaksu deklaratsioonidesse. See on kättesaadav 1 779 505 üksikisikust maksumaksjale. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020.
382	C27.R3	Eesmärk	Nelja digitaalse tugiplatvormi loomine	Maksuameti aruande avaldamine				2. kv	2023	Maksuamet loob ja võtab kasutusele neli digitaalset maksualast tugiplatvormi. Digitaalsed teenuseosutajad tegutsevad virtuaalsete veebilehitsejatena, mis pakuvad maksumaksjatele laiemat abiteenust, mis võimaldab neil maksuametiga erinevates keeltes ühendust võtta, et viia läbi veebipõhiseid tugimenetlusi, mis hõlmavad järgmist: 1) teabeteenused, mis on seotud i) loendusandmetega; ii) käibemaksuga; iii) üksikisiku tulumaksuga, ja 2) abiteenused, mis on seotud: i) loendusdeklaratsioonidega; ning ii) rendileandjate kvartaalsete käibemaksu enesehindamistega ja tegevust alustavate maksukohustuslaste käibedeklaratsioonidega.
383	C27.R4	Siht	Rahvusvaheline mõõde – registreeritud välisriigi maksumaksjate identifitseerimine		Arv (%)	0	85	4. kv	2021	Maksukuulekuse parandamiseks eelkõige nende maksumaksjate puhul, kes on registrisse kantud välismaiste maksumaksjatena, viib maksuamet ellu projekti, milles kasutatakse maksumaksjate kohta uut teavet, mis pärineb erinevatest rahvusvahelistest allikatest, nagu FATCA ja CRS. Projekti lõppedes peaks saadud rahvusvaheline teave olema riskianalüüsi jaoks sobiv. Projekti eesmärk on, et maksuandmed vähemalt 85 %-lt registreeritud välismaistelt maksumaksjatelt, kelle kohta maksuamet sai 2019. aastal teavet, on kindlaks tehtud ja nende maksuandmeid on kontrollitud, et neid saaks kasutada riskianalüüsis 31. detsembriks 2021. Lähtestsenaariumi kuupäev: 31. detsember 2020. „Registreeritud välismaised maksumaksjad“ on maksumaksjad, kelle kohta Hispaania maksuamet on saanud teavet välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA), ühise aruandlusstandardi (CRS) ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC2) kohaldamisalas. 2019. aastal sai Hispaania maksuamet nende lepingute kaudu teavet 1 954 860 maksumaksja kohta.
384	C27.R5	Siht	Koostöömudel – läbipaistvusaruanded		Arv	0	20	4. kv	2021	Maksuamet rakendab 2021. aastal projekti, millega julgustatakse hargmaiseid ettevõtteid avalikustama teavet oma tegevuse kohta. Selline avalikustamine võib mõjutada nende äriühingute maksustamist. Eesmärk on esitada 2021. aastal 20 läbipaistvusaruannet.

AB. KOMPONENT 28. Maksusüsteemi kohandamine 21. sajandi tegelikkusega

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 28 meetmed hõlmavad mitmesuguseid maksumeetmeid, nagu erakorralised meetmed, mis otsustati majanduskriisi teravas etapis 2020. aastal, uute maksude kehtestamine 2021. aasta riigieelarve raames ja keskpika perioodi projektid, et vaadata läbi ja arendada maksusüsteemi eesmärgipärasemalt. Meetmed sisaldavad ka maksusoodustusi, et kiirendada rohepööret. Hispaania maksusüsteemi reformi eesmärk on muuta see õiglasemaks, progressiivsemaks, jätkusuutlikumaks ja õiglasemaks, süvendades samal ajal keskkonnahoidliku maksustamise kavandamist, võttes arvesse soolist perspektiivi ja tõhustades avalikku huvi pakkuvat poliitikat, näiteks tervisekaitset. Reformide eesmärk on ka aidata positiivselt kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele, majanduslikule vastupanuvõimele ja piirkondadevahelisele ühtekuuluvusele. Kuna maksutulu üldine suhe SKPsse on Hispaanias väiksem kui teiste riikide majandustes, on võimalik tulusid suurendada ning edendada riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas ja pikas perspektiivis.

Komponent käsitleb muu hulgas riigipõhiseid soovitusi eelarve- ja riigihankeraamistike tugevdamise kohta kõigil valitsustasanditel (riigipõhine soovitus 1 2019), eelarvepoliitika rakendamist, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne keskpika perioodi eelarvepositsioon ja tagada võla jätkusuutlikkus, julgustades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020), transpordi elektrifitseerimist (riigipõhised soovitused 3 2023 ja 4 2022), rohe- ja digipöördesse tehtavate investeeringute suurendamist (riigipõhised soovitused 1 2023, 1 2022 ja 3 2020) ning sotsiaalsete ja taskukohaste energiatõhusate eluasemete kättesaadavuse suurendamist, eelkõige renoveerimise kaudu (riigipõhised soovitused 3 2023 ja 4 2022).

AB.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C28.R1) – 2020. ja 2021. aastal COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed

Hispaania kehtestas 2020. ja 2021. aastal mitu maksumeedet, et leevendada COVID-19 puhangu põhjustatud majanduskriisi negatiivset mõju. Need meetmed hõlmasid maksu- ja tollivõlgade edasilükkamist, maksutähtaegade peatamist ja pikendamist, üksikisiku tulumaksu lihtsustamise võimalusi, VKEde äriühingu tulumaksu ja käibemaksukorda, teatavate tervishoiukriisiga võitlemiseks vajalike kaupade käibemaksumäära ajutist vähendamist ning finantssektoriväliste äriühingute maksejõuetuse fondi loomist. Nende meetmete eesmärk oli leevendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Need meetmed jõustuvad 1. veebruaril 2020 ja mõned neist jätkuvad 2021. aastal.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 2 (C28.R2) – maksusoodustuste reform

Reformi eesmärk on suurendada valitsemissektori tulusid ja ajakohastada maksusüsteemi.

See meede hõlmab regulatiivseid reforme, millega kaotatakse või muudetakse maksusoodustusi, mis prognooside kohaselt suurendavad nende jõustumise ajal tulusid püsivalt 0,1 protsendipunkti SKPst.

Reform 3 (C28.R3) – maksureformi eksperdikomitee loomine

Ametiasutused moodustavad 12. aprillil 2021 eksperdikomisjoni, et uurida optimaalse maksusüsteemi omadusi ja anda soovitusi selle kohta, kuidas praegust maksustamist sidusalt ajakohastada ja kohandada. Eelkõige pöörab eksperdikomitee tähelepanu järgmistele valdkondadele:

·keskkonnamaksud;

·ettevõtete maksustamine;

·digitaalmajanduse maksustamine;

·vara maksustamine, sealhulgas omandi maksustamine ja ühtlustamise konkreetne rakendamine selles valdkonnas;

·tärkava majandustegevuse maksustamine; ning

·sooline võrdõiguslikkus.

Eksperdikomisjoni soovitustel või rahandusministeeriumi muudel analüüsidel põhinevad maksusüsteemi muudatused jõustuvad 31. märtsiks 2023.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.

Reform 4 (C28.R4) – ökoloogilisele üleminekule kaasa aitavate maksumeetmete reform

See reform sisaldab maksumeetmeid, mille eesmärk on toetada rohepööret. Kõnealused meetmed hõlmavad:

·jäätmete prügilatesse ja põletustehastesse ladestamise maksu kehtestamine;

·ühekordselt kasutatavate plastpakendite maksu kehtestamine;

·fluoritud kasvuhoonegaaside maksu muutmine;

·liikuvusega seotud maksud või maksed, näiteks teemaksud ja sõidukite registreerimismaksud; ning

·kütusena kasutatavate mineraalõlide subsiidiumide läbivaatamine.

Meetme rakendamine peab olema lõpule viidud 30. juuniks 2022.

Reform 5 (C28.R5) – digiteenuste maksu heakskiitmine

Reformiga kehtestatakse maks, mis põhineb selliste äriühingute käibel, kelle netokäive on üle 750 000 000 euro, ja tulul, mis on saadud teatavate digiteenuste, näiteks veebireklaami ja vahendusteenuste osutamisest Hispaanias. Maks ei sõltu sellest, kas äriühing on Hispaania resident või mitte. Maks jõustub 2021. aasta esimeses kvartalis. Reform sisaldab ka meetme mõju hindamise aruannet, mis esitatakse 31. märtsiks 2022 ja 2023.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 6 (C28.R6) – finantstehingute maksu heakskiitmine

Selle meetmega kehtestatakse maks, mis põhineb selliste noteeritud Hispaania äriühingute aktsiate ostuväärtusel, mille turukapitalisatsioon on suurem kui 1 000 000 000 eurot. Reformi rakendamine jõustus 2021. aasta esimeses kvartalis. Reform sisaldab ka meetme mõju hindamise aruannet, mis esitatakse 31. märtsiks 2022 ja 2023.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 7 (C28.R7) – individuaalsete maksude lühiajalised maksumeetmed

Reformiga suurendatakse üksikisiku tulumaksu astmelisust ja ümberjaotamist, muutes üksikisiku tulumaksu seadust ja varamaksu seadust. Eelkõige tõstab see üldise riikliku skaala määra 2 protsendipunkti võrra 300 000 eurolt, mis on üldine maksubaas, ning säästab 3 protsendipunkti võrra 200 000 eurolt. Lisaks vähendatakse individuaalsete pensionimaksete vähendamise piirmäära 8 000 eurolt 2 000 eurole ning suurendatakse äriühingu poolt oma töötajale tehtavate sissemaksete praegust piirmäära 8 000 eurolt 10 000 eurole. Lisaks suurendatakse ISF-i reformiga tariifi viimase vahemiku suhtes kohaldatavat määra 1 protsendipunkti võrra 2,5 %-lt 3,5 %-le (varade puhul, mille väärtus on üle 10 000 000 eurot). Reformi rakendamine pidi lõpule jõudma 1. jaanuariks 2021.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 8 (C28.R8) – äriühingu tulumaksuga seotud maksumeetmete lühiajaline vastuvõtmine

Reformiga muudetakse äriühingu tulumaksu seadust, et suurendada selle maksu panust avaliku sektori kulutuste toetamisse, lihtsustades samal ajal maksuvabastusi ja mahaarvamisi, et tagada maksumaksjatele miinimummäär 15 %. Teisest küljest vähendatakse Hispaania territooriumil nii residendist kui ka mitteresidentidest tütarettevõtjatelt saadud dividendide ja kapitalitulu maksuvabastust 5 % võrra.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Reform 9 (C28.R9) – lühiajalised maksumeetmed kaudsete maksude valdkonnas

Reformiga laiendatakse 21 % käibemaksumäära kohaldamist suhkrulisandiga karastusjookidele, mahladele ja gaasilistele jookidele. Selline meede kujutab endast sotsiaalset kohustust edendada nende joogikategooriate vastutustundlikku tarbimist ning on kooskõlas eesmärgiga rahastada Hispaania heaoluriigi väliskulusid, mis tulenevad käesoleval juhul ebatervislikust toitumisest. Lisaks tõstetakse kindlustusmaksete maksumäära kahe protsendipunkti võrra 8 %ni, jäädes naaberriikide puhul siiski keskmisele ja madalale vahemikule.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2021.

Investeering 1 (C28.I1) – Maksusoodustused elektrisõidukite ostmiseks ja laadimispunktide paigaldamiseks

Meetme eesmärk on stimuleerida elektrisõidukite ja laadimisjaamade kasutuselevõttu.

Meede hõlmab maksudeklaratsioone, mis on seotud pistikühendusega ja kütuseelemendiga elektrisõidukite ostmisega või laadimisjaamade paigaldamisega.

AB.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
385	C28.R1	Eesmärk	2020. ja 2021. aastal COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu võetud eelarvemeetmed.	Seaduste ja kuninga dekreet-seaduste sätted nende jõustumise kohta				1. kv	2021	COVID-19 pandeemia negatiivse majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks 2020. ja 2021. aastal vastu võetud maksumeetmete jõustumine: 1. Üleminekueeskirjad: mitmesugused kuninglikud dekreetseadused, mille valitsus on heaks kiitnud alates COVID-19 pandeemia algusest. 2. Riiklike eeskirjade muutmine: – 24. septembri 1993. aasta kuninglik seadusandlik dekreet 1/1993, millega kiidetakse heaks patrimooniaaledastuse ja dokumenteeritud õigusaktide seaduse konsolideeritud tekst. – 28. detsembri 1992. aasta seadus nr 37/1992 käibemaksu kohta. – 23. detsembri 2002. aasta seadus nr 49/2002 mittetulundusühingute maksustamise korra ja maksusoodustuste kohta patrooniks olemise korral. – 17. detsembri 2003. aasta seadus nr 58/2003, üldine maks. – 28. novembri 2006. aasta seadus nr 35/2006 füüsilise isiku tulumaksu kohta
386	C28.R2	Eesmärk	Maksusoodustuste reform	Õigusaktide sätted, mis näitavad nende jõustumist				2. kv	2026	Selliste õigusaktide jõustumine, millega kaotatakse või muudetakse maksusoodustusi, mis prognooside kohaselt suurendavad nende jõustumise ajal tulusid püsivalt 0,1 protsendipunkti võrra SKPst.
387	C28.R3	Eesmärk	Ekspertide komitee ametisse nimetamine rahandusministri poolt.	Avaldamine veebilehel				2. kv	2021	Eksperdirühma määramine maksusüsteemi reformi suunamiseks. Komitee vastutab vajalike reformide tehnilise analüüsi tegemise eest, võttes arvesse praegust stsenaariumi ning eeldatavat olukorda keskpikas ja pikas perspektiivis, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele: keskkonnamaksud, äriühingute maksustamine, digitaalmajanduse maksustamine, jõukuse maksustamine ja konkreetne ühtlustamine selles valdkonnas, tärkava majandustegevuse maksustamine.
388	C28.R3	Eesmärk	Komitee soovitustest või rahandusministeeriumi muudest analüüsidest tulenevate reformide jõustumine	Reformisätted, mis näitavad nende jõustumist				1. kv	2023	Eksperdikomisjoni soovitustest või rahandusministeeriumi muudest analüüsidest tulenevate reformide jõustumine sellistes valdkondades nagu keskkonna maksustamine, äriühingute maksustamine, vara maksustamine, tervishoiu maksustamine ja üksikisiku tulumaks kapitalitulult, mis hõlmab muu hulgas diislimaksu suurendamise jõustumist. Need reformid koos meetmetega, millega kehtestatakse piirangud negatiivse maksubaasi kompenseerimisele, mis ei kuulu taaste- ja vastupidavuskava kohaldamisalasse, hinnatakse nende jõustumise ajal, et suurendada tulusid püsivalt vähemalt 0,3 protsendipunkti võrra SKPst.
389	C28.R4	Eesmärk	Ühekordselt kasutatavate plastide ja jäätmete maksud	Seaduse säte selle jõustumise kohta				3. kv	2021	Jõustub plastimakse ning jäätmete ladestamist ja põletamist reguleeriv seadus, et edendada ringmajandust ja vähendada ühekordselt kasutatava plasti kasutamist.
390	C28.R4	Eesmärk	Sõidukite registreerimismaksu ja liiklusmaksu analüüs	Avaldamine veebilehel				1. kv	2022	Reformiga nähakse ette sõidukite registreerimismaksu, liiklusmaksu või selliste maksete nagu teemaksude analüüs. Selle analüüsi põhjal kaalutakse seaduse läbivaatamist, et edendada säästvamat maanteetransporti ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Kooskõlas vahe-eesmärgi kirjeldusega tehakse analüüsis kindlaks seaduse konkreetsed sätted, mida peetakse analüüsi põhjal muutmist vajavateks.
391	C28.R4	Eesmärk	Fluoritud gaasimaksu reformi jõustumine	Seaduse säte selle jõustumise kohta				2. kv	2022	Fluoritud gaasimaksu reformi jõustumine, et takistada nende kasutamist ja vähendada maksustamise vältimist.
392	C28.R5	Eesmärk	Digiteenuste maks	Seaduse säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	Teatavate digiteenuste maksu seaduse (Ley 4/2020, de 15 de octubre, del Impuesto sobre Determinados Servicios Digitales)jõustumine, et luua valitsusele uusi tuluallikaid, mis põhinevad arenevatel ettevõtlussektoritel, arendades samal ajal maksusüsteemi sidusal viisil ja vajaduse korral rahvusvahelises kontekstis.
393	C28.R6	Eesmärk	Finantstehingute maks	Seaduse säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	Finantstehingute maksu seaduse (Ley 5/2020, de 15 de octubre, del Impuesto sobre las Transacciones Financieras) jõustumine, et luua valitsusele uusi tuluallikaid, arendades samal ajal maksusüsteemi sidusal viisil ja vajaduse korral rahvusvahelises kontekstis.
394	C28.R7	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu ja varamaksu muudatused 2021. aastal	Eelarveseaduse säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	2021. aasta eelarveseadusega ning üksikisiku tulumaksu ja varamaksuga seotud arengumäärustega kehtestatud muudatuste jõustumine, et vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki ja muuta üksikisiku tulumaks progressiivsemaks.
395	C28.R8	Eesmärk	Äriühingu tulumaksu muudatused 2021. aastal	Eelarveseaduse säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	2021. aasta eelarveseadusega tehtud muudatuste ja äriühingu tulumaksuga seotud arengumääruste jõustumine, et suurendada äriühingu tulumaksust saadavat tulu.
396	C28.R9	Eesmärk	Kaudsete maksude muudatused 2021. aastal	Eelarveseaduse säte selle jõustumise kohta				1. kv	2021	2021. aasta eelarveseadusega tehtud muudatuste ja kaudsete maksudega seotud arengumääruste jõustumine, et edendada tervislikumat toitumist teatavate suhkrurikaste jookide tarbimise vähendamise kaudu ning suurendada keskvalitsuse tulusid kindlustusmaksete maksu tõstmise kaudu.
512	C28.I1	Siht	Elektrisõidukite ostmiseks või laadimisjaamade paigaldamiseks deklareeritud maksuvähendused		miljonit eurot	0	210	2. kv	2026	Esitatakse maksudeklaratsioonid kokku 210 miljoni euro suuruste mahaarvamiste kohta, mis on seotud pistikühendusega ja kütuseelemendiga elektrisõidukite ostmise või laadimispunktide paigaldamisega.

AC. KOMPONENT 29. Avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 29 reformide eesmärk on i) parandada avaliku sektori kulutuste tulemuslikkust, tugevdades kulutuste läbivaatamise raamistikku ja tavasid ning ii) viia keskvalitsuse eelarve kooskõlla kestliku arengu eesmärkide ja keskkonnahoidliku eelarvestamise põhimõtetega.

Kava osa eesmärk on parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti, vaadates eelkõige läbi selle struktuuri ja suunates nende kasutamise, et toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning muuta riigi rahanduse stabiilsus ja valitsemissektori võlg keskpikas perspektiivis jätkusuutlikumaks. Reformidega käsitletakse ka uuest majanduslikust ja sotsiaalsest reaalsusest tulenevaid probleeme.

Komponent käsitleb riigipõhist soovitust eelarvepoliitika rakendamise kohta – kui majandustingimused seda võimaldavad –, et saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, ergutades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020).

AC.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C29.R1) – avaliku sektori kulutuste läbivaatamise ja hindamise protsess

Reformi eesmärk on luua alaline raamistik, mis tagab avaliku sektori kulutuste kvaliteedi paranemise, tugevdab eelarvestabiilsust ja valitsemissektori rahanduse jätkusuutlikkust. Reform koosneb neljast alamelemendist:

·2018.–2020. aasta kulutuste läbivaatamise soovituste (I ja II etapp) kaasamine otsustusprotsessi: I ja II etapi soovituste tõhusate järelmeetmete saavutamiseks antakse soovitusi saanud eelarveüksustele tähtaeg nendele soovitustele vastamiseks kooskõlas „järgi või selgita“ põhimõttega. Rahandusministeeriumilt oodatakse järelmeetmete jälgimist ja iga-aastase aruande koostamist soovitustele vastamise kohta.

·2021. aasta kulutuste läbivaatamise III etapi käivitamine: Kulude läbivaatamise kolmandas etapis keskendutakse rahastamisvahenditele ja omavalitsuste jäätmekäitlusele;

·Uus avaliku sektori kulutuste läbivaatamise ja hindamise protsess (aastateks 2022–2026): Selle tsükli tulevased kulude läbivaatamised viiks läbi sõltumatu eelarveasutus (Autoridad Independiente de Responsabilidad Fiscal, AIReF). Nende tulevaste läbivaatamiste fookuse, ulatuse ja ajakava otsustab ministrite nõukogu pärast AIReFiga konsulteerimist. Eesmärk on avaldada aruanne igal aastal aastatel 2022–2026;

·Hindaja suutlikkuse suurendamine (AIReF): AIReFi põhikirja muudetakse, et luua uus üksus, mis vastutab avaliku sektori kulutuste läbivaatamise eest.

Reformi nr 1 võib pidada Hispaania taaste- ja vastupidavuskava sidusust ja muid reforme toetavaks, eelkõige komponentides nr 6, 17, 18, 21, 23 ja 28, kus kulude läbivaatamise I ja II etapil põhinevaid soovitusi on nende reformiprioriteetide puhul arvesse võetud.

Reform peaks lõpule jõudma 30. juuniks 2023.

Reform 2 (C29.R2) – keskvalitsuse eelarve kooskõlla viimine kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkidega

Reformi eesmärk on viia riigieelarve kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega, mis on kogu kava aluseks. Reform seisneb riigieelarve protsessi raames sellise aruande avaldamises, mis kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud metoodikaga kajastab avaliku sektori investeeringute kooskõla kestliku arengu eesmärkidega. See reform tugineb metoodikale ja järelevalveraamistikule, mida praegu kavandatakse ELi tehnilise toe rahastamisvahendi toel.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2021.

Reform 3 (C29.R3) – keskvalitsuse eelarve vastavusse viimine rohelise eelarvestamisega

Reformi eesmärk on viia riigieelarve keskpikas perspektiivis kooskõlla ELi rohelise eelarvestamise võrdlusraamistikuga. See tugevdab reformi nr 2 ja üldisemalt kava rohelisi püüdlusi. Reform seisneb kahe aruande avaldamises keskvalitsuse eelarvemenetluse raames, milles kaardistatakse rohe- ja pruunkulud 2023. ja 2024. aasta eelarveseaduste alusel. See reform tugineb metoodikale ja järelevalveraamistikule, mida praegu kavandatakse ELi tehnilise toe rahastamisvahendi toel.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

AC.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
397	C29.R1	Eesmärk	Rahandusministeeriumis alalise töörühma moodustamine kulude läbivaatamise tulemuste rakendamise aktiivseks jälgimiseks ja iga-aastase eelarveseaduse koostamise korralduse heakskiitmiseks	Õigusakti sätted selle jõustumise kohta. Iga-aastase eelarveseaduse koostamise järjekord				2. kv	2021	Jõustub i) rahandusministeeriumis (eelarve ja kulude riigisekretariaadis) alalise töörühma loomine kulude läbivaatamise tulemuste rakendamise aktiivseks järelevalveks, edendades „järgi või selgita“ põhimõtet; ning ii) Rahandusministeeriumi kohustus avaldada aastaaruanne koos vastustega kõigile AIReFi esitatud kulutuste läbivaatamise soovitustele. Iga-aastase eelarveseaduse koostamise korraldus sisaldab keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustuse kohustust jälgida ja jälgida eelarvetsükli jooksul kulude läbivaatamise soovitusi, sealhulgas meetmeid, mida on rakendatud või kavatsetakse rakendada järgmisel aastal.
398	C29.R1	Eesmärk	Kulude läbivaatamise III etapp	Heakskiitmine ministrite nõukogus				2. kv	2021	Ministrite nõukogu teeb otsuse kulude läbivaatamise III etapi käivitamise kohta 2021. aastal. Kulude läbivaatamise kolmandas etapis käsitletakse vähemalt kahte valdkonda: rahastamisvahendid ja olmejäätmete käitlemine. Kulude läbivaatamise viib läbi AIReF.
399	C29.R1	Eesmärk	Luua AIReFis alaline üksus, mis vastutab valitsuse poolt volitatud kulude läbivaatamise eest.	Maaelu arengu määruse sätted selle jõustumise kohta				2. kv	2021	Jõustub kuninglik dekreet 215/2014, AIReFi orgaaniline põhikiri, millega luuakse alaline üksus, mis vastutab valitsuse tellitud kulude läbivaatamise eest.
400	C29.R1	Eesmärk	AIReFilt tellitud kulude läbivaatamise uue tsükli (2022–26) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt.	Ministrite nõukogu kokkuleppe säte lepingu jõustumise kohta				4. kv	2021	Uus mitmeaastane avaliku sektori kulutuste läbivaatamise tsükkel hõlmab ajavahemikku 2022–2026. Taotluse nõuetekohaseks kavandamiseks ja kulude läbivaatamise iga etapi jaoks vajaliku teabe kogumiseks teeb ministrite nõukogu pärast AIReFiga konsulteerimist otsuse ja avaldab vähemalt poliitikavaldkonnad, asjaomased avaliku sektori asutused ja analüüsiga hõlmatavad ajavahemikud ning asjakohased metoodilised aspektid.
401	C29.R1	Eesmärk	Seirearuande avaldamine	Avaldamine rahandusministeeriumi veebilehel				1. kv	2022	Seirearuande iga-aastane avaldamine. Aruandes loetletakse AIReFi antud soovitused ja kirjeldatakse üksikasjalikult regulatiivseid muudatusi või muid nende täitmiseks võetud meetmeid. Kui kulukeskused, kellele soovitused on suunatud, ei ole nendega nõus, lisatakse asjakohane põhjendus.
402	C29.R1	Eesmärk	Kulude läbivaatamise III etapp	Aruannete avaldamine AIReFi veebilehel				2. kv	2023	AIReFi kulutuste läbivaatamise kolmanda etapi aruannete avaldamine.
403	C29.R2	Eesmärk	Eelarve kestliku arengu eesmärkidega vastavusse viimise aruanne	Avaldamine täiendavate dokumentidena iga-aastases eelarveseaduses				3. kv	2021	2022. aasta eelarveseaduse eelnõule lisatud aruande avaldamine selle vastavusse viimise kohta kestliku arengu eesmärkidega.
404	C29.R3	Eesmärk	Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne	Avaldamine täiendavate dokumentidena iga-aastases eelarveseaduses				3. kv	2022	2023. aasta eelarveseadusele lisatud aruanne rohelise eelarve kohta (roheline mõõde). Aruandes kaardistatakse iga-aastases eelarveseaduses sisalduvad keskkonnasäästlikud kulud ning see koostatakse kooskõlas ELi tehnilise toe instrumendi toel välja töötatud metoodika ja järelevalveraamistikuga.
405	C29.R3	Eesmärk	Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne	Avaldamine täiendavate dokumentidena iga-aastases eelarveseaduses				2. kv	2023	Aruanne rohelise eelarve kohta (pruunmõõde), mis on lisatud 2024. aasta eelarveseadusele. Aruandes kaardistatakse iga-aastases eelarveseaduses sisalduvad pruunkulud ning see koostatakse kooskõlas ELi tehnilise toe rahastamisvahendi toel välja töötatud metoodika ja järelevalveraamistikuga.

AD. KOMPONENT 30. Pensionid

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava komponendi eesmärk on reformida pensionisüsteemi, et i) tagada süsteemi rahaline jätkusuutlikkus lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ii) säilitada pensionide ostujõud, iii) säilitada pensionide piisavus, iv) kaitsta pensionäre vaesuse eest ja v) tagada põlvkondadevaheline võrdsus. Reformimeetmed tuginevad ulatuslikule parlamentaarsele konsensusele Toledo pakti soovituste vastuvõtmise suhtes 144 . Sotsiaaldialoogi all olevad meetmed hõlmavad järgmist: i) rahastamisallikate eraldamine, ii) pensionihüvitiste läbivaadatud indekseerimismehhanism, iii) hilinenud pensionile jäämise stiimulid ja ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud regulatiivsed muudatused, iv) vanaduspensioni arvutamise sissemakseperioodi muutmine, v) füüsilisest isikust ettevõtjate sissemaksete uus süsteem, mis põhineb tegelikul sissetulekul, ja vi) tööandjapensioniskeemide arendamine kollektiivläbirääkimiste kaudu.

Komponent käsitleb riigipõhiseid soovitusi pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamise kohta (riigipõhine soovitus 1 2019) ja eelarvepoliitika järgimist, kui majandustingimused seda võimaldavad, ning mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, ergutades samal ajal investeeringuid (riigipõhine soovitus 1 2020).

AD.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C30.R1) – sotsiaalkindlustuse rahastamisallikate eraldamine

Reformi eesmärk on muuta pensionisüsteemi rahastamist kooskõlas Toledo pakti soovitustega, nii et osamakselisi hüvitisi rahastataks sotsiaalmaksetest ja mitteosamakselisi hüvitisi makstakse riigieelarvest. Reform hõlmab seda, et riik võtab üle mitme kuluartikli rahastamise, mis on praegu kaetud sotsiaalkindlustusmaksetega. Reformiga tugevdatakse sissemaksete ja toetusõiguste vahelist seost ning parandatakse osamaksesüsteemi rahalist jätkusuutlikkust.

Kuluartiklid, mida varem rahastati sotsiaalmaksetest, kuid mida käesoleva reformi raames käsitatakse mitteosamakselistena ja rahastatakse riigieelarvest, koosnevad i) mitteosamakselisest tööhõivepoliitikast, ii) sotsiaalkindlustusmaksete vähendamisest tööhõive edendamiseks, iii) sünni- ja lapsehooldustoetustest, iv) ennetähtaegselt pensionile jäämisega seotud kuludest, v) emaduspensioni lisast, v) pereliikmete pensionidest, vi) toetusmeetmetest (kaudsed toetused) eriskeemidele ja vii) vanaduspensioni arvutamisel tehtavate sissemaksete lünkade täiendamise kuludest.

Reform on alanud 2021. aasta üldeelarve sätete kaudu ja seda rakendatakse järk-järgult riigieelarvest sotsiaalkindlustuseelarvesse tehtavate ülekannete kaudu.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform 2 (C30.R2) – pensionide ostujõu säilitamine, tegeliku pensioniea vastavusse viimine seadusjärgse pensionieaga, vanaduspensioni arvutamise ajavahemiku kohandamine uute karjääridega ja jätkusuutlikkuse teguri asendamine põlvkondadevahelise võrdsuse mehhanismiga

Reformi eesmärk on i) tagada pensionäride ostujõud, ii) suurendada tööturul osalemist seadusliku pensioniea lähedal, iii) lükata pensionile jäämine edasi, iv) tugevdada sissemaksete süsteemi astmelisust, v) kohandada kehtivat määrust katkenud karjääri ja muude ebatüüpiliste töövormidega ning vi) tegeleda eelseisvate demograafiliste muutuste mõjuga, ilma et see halvendaks praeguste ja tulevaste pensionide piisavust. Reform koosneb neljast eraldi regulatiivsest reformist, mis on kooskõlas Toledo pakti soovitustega ja mis võetakse vastu kahes etapis.

31. detsembriks 2021 jõustuvad reformid on järgmised:

·Uus indekseerimismehhanism, mis seob pensionihüvitised inflatsiooniga, eesmärgiga tagada püsivalt pensionäride ostujõud.

·Tegeliku pensioniea vastavusse viimine seadusjärgse pensionieaga, eesmärgiga suurendada tööturul osalemist seadusliku pensioniea lähedal ja lükata pensionile jäämine edasi. Meede koosneb järgmistest regulatiivsetest muudatustest:

a. Uute stiimulite loomine pensionile jäämise edasilükkamiseks (suuremad majanduslikud stiimulid pensionile jäämise edasilükkamiseks ning töö ja pensioni ühitamise edendamine). Eelkõige on pensionile jäämise edasi lükanud töötajatel õigus valida järgmiste isikute hulgast: pensionisumma suurendamine iga täieliku täiendava sissemakseaasta kohta, mis arvestatakse seadusliku pensioniea ja tegeliku pensionile jäämise vahele; ühekordne makse; ja kahe esimese kombinatsioon.

b.Praeguse ennetähtaegselt pensionile jäämist käsitlevate õigusaktide ennetähtaegselt pensionile jäämise elementide reguleerimisel esinevate takistuste tugevdamine. Ennetähtaegselt pensionile jäämise vähendamise määra muudetakse, et tõsta tegelikku pensioniiga ja kaotada nende pensionäride eeliskohtlemine maksimaalse sissemaksebaasiga. Kollektiivläbirääkimiste sätted, mis sunnivad pensioni saama tavalises pensionieas, on keelatud.

31. detsembriks 2022 jõustuvad reformid on järgmised:

·Sissemakseperioodi kohandamine vanaduspensioni arvutamiseks, et tugevdada süsteemi progressiivsust ja kohandada kehtivat määrust katkendliku karjääri ja muude ebatüüpilise töö vormidega.

·Jätkusuutlikkuse teguri asendamine mehhanismiga, mis tagab põlvkondadevahelise võrdsuse ja eelarve jätkusuutlikkuse. Meetme eesmärk on tegeleda eelseisvate demograafiliste muutuste mõjuga, suurendamata praeguste ja tulevaste pensionide piisavust.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform 3 (C30.R3) – füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reform

Reformi eesmärk on võrdsustada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohtlemine, suurendada pensionisüsteemi tehtavaid sissemakseid ning tagada füüsilisest isikust ettevõtjatele piisav pensionisissetulek. Reformiga muudetakse füüsilisest isikust ettevõtjate sissemaksete tegemise korda. Reform põhineb füüsilisest isikust ettevõtjate sissemaksete tegemisel tegelikul sissetulekul, mitte ise valitud sissemaksebaasil, kooskõlas Toledo pakti soovitustega. Lõplik sissemakse arvutatakse maksuameti poolt füüsilisest isikust ettevõtja kutsetegevusest saadud tulu alusel. Reform viiakse ellu järk-järgult, suurendades minimaalset osamaksebaasi, et võimaldada kohanemist uue korraga.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 5 (C30.R5) – praeguse täiendava pensionisüsteemi läbivaatamine

Reformiga vaadatakse läbi täiendava pensionisüsteemi õigusraamistik, et suurendada kollektiivläbirääkimiste teel kokku lepitud tööandjapensioniskeemide katvust, eelistatavalt valdkondlikul tasandil. Tööandjapensioniskeeme käsitleva uue õigusraamistiku eesmärk on hõlmata oma ettevõtetes töötajaid, kellel ei ole tööandjapensioni skeeme, ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kellel ei ole praegu juurdepääsu nendele teise samba skeemidele.

Reformi erimeetmed hõlmavad järgmist:

I.Avaliku sektori poolt edendatavate tööandjapensioni kogumisfondide loomine, mida haldab erasektor.

II.Stiimulid ja regulatiivsed muudatused, et suurendada kollektiivläbirääkimiste teel kokku lepitud tööandjapensioniskeemide katvust.

III.Pensioniskeemide menetluste lihtsustamine.

IV.Regulatiivsed muudatused, et edendada töötajate liikuvust eri ettevõtete ja sektorite vahel.

V.Maksusoodustused kollektiivsetes kutseskeemides osalemise edendamiseks

VI.Kollektiivse kasutamise kavade juhtimiskulude piiramine alla 0,30 % valitsetavatest varadest.

Reformi rakendamine algas 2021. aasta riigieelarve sätetega, millega nihutatakse varem individuaalsete pensioniskeemidega seotud maksusoodustused kollektiivsetele skeemidele (eespool nimetatud meede v) ja tööandjapensioni kogumisfondide riikliku edendamise kaudu (eespool nimetatud meede i).

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2022.

Reform 6 (C30.R6) – maksimaalse osamaksebaasi kohandamine

Reformiga suurendatakse pensionisüsteemi maksimaalset sissemaksebaasi ja kohandatakse maksimaalseid pensione, et laiendada sissemaksebaasi, suurendada pensionisüsteemi progressiivsust ja suurendada kogutulu. Meetmed on kooskõlas Toledo pakti soovitustega. Süsteemi kohandamine toimub järk-järgult, et võimaldada sisendandmete esitajatel muutustega kohaneda. Maksimaalseid pensione ja maksimaalset sissemaksebaasi suurendatakse vastavalt, et säilitada süsteemi osamakseline olemus. Reform viiakse ellu järk-järgult, järgmise kolmekümne aasta jooksul.

Meede jõustub 31. detsembriks 2022.

AD.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
406	C30.R1	Eesmärk	Sotsiaalkindlustuse rahastamise lahusus	Seaduse säte selle jõustumise kohta				4. kv	2020	2021. aasta riigieelarvet käsitleva 30. detsembri seaduse nr 11/2020 jõustumine sotsiaalkindlustuse rahastamisallikate eraldamise kohta. Riik kannab igal aastal sotsiaalkindlustussüsteemi mitteosamakseliste kulutustega võrdse summa. See võimaldab vähendada sotsiaalkindlustuspuudujääki ja kanda selle üle keskasutusele, kellel on piisavad vahendid selle kõrvaldamiseks. Samuti hajutatakse kahtlused süsteemi maksevõime suhtes, mis parandab keskpika ja pika perspektiivi probleemide lahendamise tingimusi. 2021. aasta riigieelarve seadusega nähakse ette esimene ja oluline samm selles suunas.
407	C30.R2	Eesmärk	Pensionide ostujõu säilitamine ning tegeliku pensioniea ja seadusliku pensioniea ühtlustamine	Õigusakti säte selle jõustumise kohta.				4. kv	2021	Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on: a) Pensionide ostujõu säilitamine: töötatakse välja uus ümberhindamismehhanism, mis seob pensionid inflatsiooniga, et tagada pensionäride ostujõu pidev tagamine. b) Olemasoleva pensioniea ja ametliku pensioniea ühtlustamine: stiimulite pakkumine pensionile jäämise edasilükkamiseks, sealhulgas suuremad majanduslikud stiimulid ning töö ja pensionile jäämise ühitamise edendamine, et suurendada tööturul osalemist seadusliku pensioniea lähedal olevas vanuses ja lükata pensionile jäämine edasi.
408	C30.R2	Eesmärk	Vanaduspensioni arvutamiseks kasutatava arvestusperioodi kohandamine	Õigusakti säte selle jõustumise kohta.				4. kv	2022	Selliste õigusaktide jõustumine, mis käsitlevad arvutusperioodi kohandamist, pikendades vanaduspensioni arvutamiseks ette nähtud arvutusperioodi.
409	C30.R2	Eesmärk	Jätkusuutlikkuse teguri asendamine põlvkondadevahelise võrdsuse mehhanismiga	Õigusakti säte selle jõustumise kohta.				4. kv	2022	Jõustub õigusakt, millega asendatakse praegune jätkusuutlikkuse tegur, mis seob pensionid oodatava elueaga, mehhanismiga, mis tagab põlvkondadevahelise võrdsuse ja eelarve jätkusuutlikkuse demograafiliste muutustega kohanemise kaudu. Tagatud on põlvkondadevahelist võrdsust tõendav mõjuhinnang.
410	C30.R2	Eesmärk	Ajakohastatud prognoosid selle kohta, kuidas 2021. ja 2022. aastal ellu viidud pensionireformid tagavad riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse	Aruande avaldamine sotsiaalkindlustuse veebisaidil				4. kv	2022	Ajakohastatud prognooside avaldamine selle kohta, kuidas 2021. ja 2022. aastal ellu viidud pensionireformid tagavad riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse, võttes arvesse ka muude struktuurireformide, näiteks tööturureformide mõju.
411	C30.R3	Eesmärk	Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reform	Õigusakti säte selle jõustumise kohta.				2. kv	2022	Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reformi käsitlevate õigusaktide jõustumine, muutes sissemaksesüsteemi järk-järgult nii, et see põhineks tegelikul sissetulekul.
413	C30.R5	Eesmärk	Praeguse täiendava pensionisüsteemiga seotud maksusoodustuste läbivaatamine	Seaduse säte, mis osutab lõppsätte 11 ja artikli 62 jõustumisele				4. kv	2020	2021. aasta riigieelarvet käsitleva 30. detsembri seaduse nr 11/2020 jõustumine praeguse täiendava pensionisüsteemiga seotud maksusoodustuste läbivaatamise kohta. Õigus maksusoodustustele kantakse individuaalsetest erapensioniskeemidest üle tööandjapensioniskeemidesse, mis põhinevad kollektiivlepingutel. Eelarveseaduse asjakohased sätted uue raamistiku kehtestamiseks on lõppsäte 11 LPGE ja artikkel 62.
414	C30.R5	Eesmärk	Praeguse täiendava pensionisüsteemi läbivaatamine	Õigusakti säte selle jõustumise kohta.				2. kv	2022	Kehtiva täiendava pensionisüsteemi läbivaatamise õigusaktide jõustumine, et edendada pensioniskeeme kõigile ettevõtetele ja töötajatele avatud pensionifondide loomise kaudu.
415	C30.R6	Eesmärk	Maksimaalse sissemaksebaasi kohandamine	Õigusakti säte selle jõustumise kohta.				4. kv	2022	Sissemaksete maksimumbaasi kohandamist käsitlevate õigusaktide jõustumine: süsteemi maksimaalse sissemaksebaasi järkjärguline suurendamine ja maksimaalsete pensionide kohandamine, et laiendada sissemaksebaasi ja süsteemi progressiivsust ning suurendada kogutulu.

AE. KOMPONENT 31. REPowerEU peatükk

REPowerEU peatüki eesmärk on vähendada üldist sõltuvust fossiilkütustest ja eelkõige lihtsustada lubade andmist uutele elektrivõrkudele ja taastuvenergiaprojektidele, toetada taastuvenergia ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist, parandada taastuvate energiaallikate väärtusahelat ja hoogustada tööstuse CO2 heite vähendamist.

Komponendis käsitletakse riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud üldise sõltuvuse vähendamisega fossiilkütustest 2022. ja 2023. aastal. See aitab kaasa meetmetega taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, keskendudes detsentraliseeritud käitistele ja omatarbeks toodetud energia tarbimisele, sealhulgas lihtsustades veelgi loamenetlusi ja parandades juurdepääsu võrgule. Samuti toetab see

täiendavad investeeringud salvestamisse, võrgutaristusse ja taastuvallikatest toodetud vesinikku (riigipõhine soovitus 4 2022 ja riigipõhine soovitus 3 2023).

Ükski selle komponendi meede ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas esitatud meetmete kirjeldust ja leevendusmeetmeid kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).

AE.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform 1 (C31.R1) – reform, millega parandatakse taastuvenergia tootmise projektidele ja elektrivõrgu taristule lubade andmist

Reformil on kaks eesmärki. Esiteks lihtsustada taastuvenergia tootmise ja elektrivõrgu taristu loamenetlusi ning teiseks lihtsustada loataotluste menetlemist. Esimese eesmärgi puhul seisneb reform õigusaktides, millega lihtsustatakse taastuvenergiaprojektide ja elektrivõrgu infrastruktuuri menetlusi. Sellega seoses sisaldab reform järgmisi elemente:

·lihtsustada teatavate projektikategooriate menetlusi, sealhulgas keskkonnamõju hindamist ja lubade andmise menetlust;

·teatavate projektide halduskoormuse selgitamine ja vähendamine seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside gaasivõrku suunamisega;

·Tähtaja kehtestamine, millal CNMC peab esitama aruande uutele taastuvenergiaprojektidele loa andmise kohta;

·Kaotada omatarbimise kasutuselevõtu piirangud ja lihtsustada nende lubade andmise menetlusi;

·Võrgu läbilaskevõime jaotamise parandamine.

Teise eesmärgi puhul hõlmab reform uue haldusüksuse loomist keskvalitsuses, et toetada taastuvenergiaprojektide loataotluste menetlemist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. septembriks 2023.

Investeering 1 (C31.I1) – Omatarbeks toodetud energia tarbimist edendavad investeeringud (põhinevad taastuvenergial ja kohapealsel salvestamisel)

Selle investeeringu eesmärk on edendada omatarbeks toodetud energia tarbimise rakendusi ja kohapealset salvestamist. See seisneb meetme C7.I1 (taastuvenergia arendamine ja salvestamine) laiendamises.

Investeering 2 (C31.I2) – taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu toetamise kava

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mis hõlmab subsiidiume ja potentsiaalselt omakapitali, sealhulgas riskikapitali, et toetada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist ja kasutuselevõttu. Kava raames pakutakse erasektorile ja sarnaste tegevustega tegelevatele avaliku sektori asutustele toetuste või omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali andmise kaudu finantsstiimuleid. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE).

Kavasse investeerimise rakendamiseks võtab Hispaania vastu ühe või mitu õigusakti (omakapitaliinvesteeringute puhul oleks see vahend investeerimispoliitika, mille peab heaks kiitma IDAE), millega luuakse kava, mis sisaldab järgmisi elemente:

1.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis on vähemalt üks järgmistest:

oInnovatsiooni toetamine taastuvallikatest toodetud vesiniku väärtusahelas ja teadmistebaasis: see tegevussuund võib hõlmata teadus- ja arendustegevust, tehnosiiret ning tootmis- ja katsetamissüsteeme ja komponente.

oTaastuvallikatest toodetud vesiniku klastrite loomine, mis integreeriksid suuremahulise tootmise, töötlemise ja tarbimise.

oArendada teedrajavaid projekte, mis võimaldaksid taastuvallikatest toodetud vesiniku väiksemat kasutuselevõttu eri sektorites, nagu tööstus, elektritootmine, soojuskasutus ja transport.

oToetada Hispaania taastuvallikatest toodetud vesiniku süsteemi integreerimist Euroopa süsteemi, näiteks toetades ettevõtteid Euroopa projektides, näiteks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide algatustes. Nende üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames loodavad projektid peavad vastama eespool nimetatud kolmele toetuskõlblikule tegevusele (väärtusahel, klastrid, teedrajavad projektid).

oProjektide toetamine Hispaanias Euroopa vesinikupanga võistupakkumiste kui teenuse kava kaudu.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 145 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 146 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 147 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 148 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 149 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

4.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

5.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida kavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

6.Kliimainvesteeringute aruandlusnõuded toetuskava raames 150 .

7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul hõlmavad investeerimispoliitika põhinõuded seoses vahendite võimaliku eraldamisega omakapitaliinvesteeringutele, sealhulgas riskikapitalile, järgmist:

a)Finantstoote(-toodetete) ridade ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

8.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul järgmised seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded:

a)IDAE järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b)IDAE menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c)Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt kava loomist käsitlevas asjakohases õigusaktis sätestatud nõuetele, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.

d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas IDAE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et IDAE peab kontrollima, et lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas samad kulud kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja seda, kas järgitakse kava kehtestava(te) kohaldatava(te) õigusakti(de) tingimusi.

Investeering 3 (C31.I3) – Toetuskava tööstussektori ning taastuvate energiaallikate ja salvestamise väärtusahela CO2 heite vähendamiseks

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mis hõlmab subsiidiume ja potentsiaalselt omakapitali, sealhulgas riskikapitali, et toetada tööstussektori ning taastuvenergia ja salvestamise väärtusahela CO2 heite vähendamist. Kava raames pakutakse erasektorile ja sarnaste tegevustega tegelevatele avaliku sektori asutustele toetuste või omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali andmise kaudu finantsstiimuleid. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE).

Investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti (omakapitaliinvesteeringute puhul oleks see vahend investeerimispoliitika, mille kiidab heaks IDAE), millega luuakse kava, mis sisaldab järgmisi elemente:

1.Abikõlblike tegevuste loetelu, mis on vähemalt üks järgmistest: tööstussektori CO2 heite vähendamine, selliste tehnoloogiate ja komponentide kavandamine, tootmine, ladustamine, ringlussevõtt või teadus- ja arendustegevus, mis on olulised kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks ja taristu, näiteks sadamate kohandamiseks. Need tehnoloogiad või komponendid on näiteks patareid ja akud, päikesepaneelid, tuuleturbiinid ja soojuspumbad. Samuti võib toetada nende tehnoloogiate tootmiseks vajalike toorainete taaskasutamist.

2.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Taotluste hindamise ja lõplikesse toetuse andmise otsustesse või kava raames tehtavatesse investeerimisotsustesse lisatavate abisaajate valiku teeb investeerimiskomisjon või tehniline hindamiskomisjon ning need kiidab häälteenamusega heaks valitsusest sõltumatud liikmed, mis tähendab, et nad peavad olema kas IDAE töötajad ja/või muud sõltumatud eksperdid. Lõplikud toetuse andmise otsused või investeerimisotsused subsiidiumikava raames piirduvad investeerimiskomitee või asjaomase samaväärse juhtorgani esitatud toetuse andmise otsuse või investeerimisotsuse heakskiitmisega (ilma muudatusteta) või vetoõiguse kasutamisega. Juhul kui mõni taotleja osaleb IDAE ja selle konkursi eelarvest ei piisa kõigi saadud taotluste katmiseks, auditeeritakse hindamisprotsessi väliselt, nagu on ette nähtud IDAE kavas „Plan de Mitigación de potenciales Conflictos de Interés en Sociedades Participadas“.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet taaste- ja vastupidavusrahastu raames, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01): Eelkõige jäetakse õigusaktist (õigusaktidest) välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 151 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 152 madalam; ning iii) jäätmeprügilate, jäätmepõletustehaste 153 ja mehhaanilise bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 154 . Äriühingutele antava üldise toetuse puhul (sealhulgas omakapital ja riskikapital) jäetakse õigusakti(de)st välja äriühingud, mis keskenduvad olulisel määral 155 järgmistele sektoritele: i) fossiilkütustel põhinev energiatootmine ja sellega seotud tegevus 156 ; ii) energiamahukad ja/või suure CO2 heitega tööstusharud 157 ; iii) saastavate sõidukite tootmine, rentimine või müük 158 ; iv) jäätmete kogumine, töötlemine ja kõrvaldamine 159 ; v) tuumkütuse töötlemine, tuumaenergia tootmine. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

4.Kliimainvesteeringute nõuded toetuskava puhul: vähemalt 902 000 000 eurot subsiidiumikavasse tehtavatest investeeringutest toetab kliimamuutuste eesmärgi saavutamist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 160

5.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida kavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

7.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul hõlmavad investeerimispoliitika põhinõuded järgmist:

a)Finantstoote(-toodetete) ridade ja rahastamiskõlblike lõplike toetusesaajate kirjeldus

b)Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

8.Omakapitaliinvesteeringute, sealhulgas riskikapitali puhul järgmised seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded:

a)IDAE järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud investeeringute kohta aru andmiseks.

b)IDAE menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c)Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt kava loomist käsitlevas asjakohases õigusaktis sätestatud nõuetele, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.

d)Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas IDAE auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse: i) kontrollisüsteemide tõhusust, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamist; ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad, kliima- ja digieesmärgi nõuded; ning iii) järgitakse nõuet, et IDAE peab kontrollima, et lõplik abisaaja esitab vastutava deklaratsiooni, et kontrollida, kas samad kulud kaetakse mõnest muust liidu vahendist. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja seda, kas järgitakse kava kehtestava(te) kohaldatava(te) õigusakti(de) tingimusi.

Investeering 4 (C31.I4) – investeering elektrivõrgu infrastruktuuri toetamisse

Selle investeeringu eesmärk on toetada Hispaania elektrienergia ülekandevõrgu arendamist. Investeering koosneb Hispaania võrgu arengukava 2021–2026 (edaspidi „kava“) rahastamiskõlblikest projektidest.

Investeering 5 (C31.I5) – investeering elektrivõrgu infrastruktuuri toetamisse

Meetme eesmärk on toetada tööstusprotsesside CO2 heite vähendamist. Meede hõlmab toetust töötleva tööstuse CO2 heite vähendamiseks ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamiseks.

Investeering 6 (C31.I6) – toetuskava CO2 heite vähendamise projektidele (toetused)

See meede hõlmab avaliku sektori investeeringut avaliku sektori toetuskavasse, et stimuleerida erasektori investeeringuid tööstuse süsinikuheite vähendamisse. Kava rakendamiseks antakse subsiidiume otse erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori asutustele. .

Kava haldab rakenduspartnerina SEPIDES. Asjaomase õigusaktiga muudetakse SEPIDES selle investeeringu rakendamiseks riigi osalusega äriühinguks.

Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab valitsus vastu ühe või mitu õigusakti, millega luuakse subsiidiumikava, mis sisaldavad järgmisi elemente:

2.Eraldatud toetuste ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet. Eelkõige jäetakse õigusaktist (õigusaktidest) välja järgmised tegevused: i) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 161 madalam; ii) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi kasutamine väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). 162 Järgmisi selle investeeringu raames võetavaid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmeid peetakse „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01) kooskõlas olevaks: Selle investeeringu raames võetavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmed, mis on suunatud ettevõtete keskkonnasäästlikkuse olulisele suurendamisele (nt CO2 heite vähendamine, saaste vähendamine ja ringmajandus), kui selle investeeringuga seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete peamine eesmärk on töötada välja või kohandada alternatiive, millel on sektoris võimalikult väike keskkonnamõju. Lisaks nõutakse õigusakti(de)s subsiidiumikavade lõplike abisaajate vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

4.Kliimainvesteeringute nõuded toetuskava puhul: vähemalt 203 400 000 eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest kavasse aitab kaasa kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga. 163

5.Nõue, et subsiidiumikava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

6.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida subsiidiumikavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

Investeering 9 (C31.I9) – Rohepöörde toetamise kava

Selle meetme eesmärk on toetada Hispaania rohepööret elektromobiilsuse, taastuvenergia ja energia salvestamise sektoris.

Meede koosneb avaliku sektori investeeringust toetuskavasse, mis hõlmab toetusi, millega toetatakse elektrisõidukite pargi ja nende laadimistaristu kasutuselevõttu, taastuvenergiat, energia salvestamist, väärtusahela ja sektori uute ärimudelite toetamist ning energiasüsteemi ümberkujundamise arendamist saartel. Kava rakendamiseks pakutakse rahalisi stiimuleid, andes toetusi erasektorile ja sarnase tegevusega tegelevatele avaliku sektori üksustele. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Diversificación y Ahorro de la Energía (IDAE).

Kavasse tehtud investeeringu rakendamiseks võtab Hispaania vastu ühe või mitu õigusakti, millega skeem luuakse ja mis sisaldavad järgmisi elemente:

1.Rahastamiskõlblike tegevuste piiratud loetelu hõlmab järgmisi tegevusi:

a.toetada elektrisõidukite (akutoitega elektrisõidukid, REEV-sõidukid, PHEV-sõidukid või FCEV-sõidukid) kasutuselevõttu ning toetada laadimistaristut ja/või üldkasutatavaid laadimisjaamu TEN-T põhi- ja üldteedevõrgus (sealhulgas taastuvelektri tootmine või salvestamine kohapeal);

b.toetada taastuvenergia sektorit,

c.toetada energiakogukondade algatusi,

d.toetada saarte energiasüsteemi ümberkujundamist,

e.toetada ladustamisprojekte,

f.toetada energiasüsteemi ümberkujundamisel uusi ärimudeleid;

g.toetada taastuvenergia tehnoloogia komponentide ringlussevõttu.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse toetuste andmise poliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 164 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 165 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 166 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 167 .

4.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

5.Kavaga hõlmatud summa ja nõue reinvesteerida kavast saadud kasutamata tulu eespool loetletud tegevustesse, sealhulgas pärast 2026. aastat.

6.Kliimainvesteeringute aruandlusnõuded toetuskava raames 168 .

AE.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2022. a., kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
477	C31.R1	Eesmärk	Reform, millega parandatakse taastuvenergia tootmise projektidele ja elektrivõrgu taristule lubade andmist	Asjaomaste õigusaktide sätete jõustumine				2. kv	2023	See eesmärk hõlmab kahte elementi. ·Esiteks, kuninglike dekreetseaduste 14/2022, 17/2022, 18/2022 ja 20/2022 jõustumine. Nende kuninglike dekreetseaduste energiameetmete eesmärk on lihtsustada taastuvenergiaprojektidele ja elektrivõrgu infrastruktuurile lubade andmist. ·Teiseks jõustus Orden TED/189/2023, millega luuakse keskvalitsuses uus haldusüksus, mis toetab taastuvenergiaprojektide loataotluste menetlemist.
478	C31.I1	Siht	Investeeringud energiasalvestuse või omatarbeks toodetud energia tarbimise edendamisse, mis põhineb taastuvenergia tootmisel või arvestivälisel salvestamisel: Lõpparuanded		MW	2 811	3 337	2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad lõpparuanded, mis kinnitavad määratud tegevuste lõpuleviimist toetuste puhul, mis on seotud taastuvenergia või salvestamise täiendava tootmisvõimsusega kokku 526 MW.
480	C31.I2	Eesmärk	Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Kava kehtestamine.	Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Õigusakti(de) jõustumine, millega luuakse toetuskava kooskõlas meetme kirjelduses esitatud nõuetega.
482	C31.I2	Eesmärk	Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike rahastamisotsuste ja üleandmistõendi avaldamine				2. kv	2026	IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise 100 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sealhulgas kaudsed kulud). Hispaania kannab IDAE-le toetuskava jaoks üle 1 600 000 000 eurot.
484	C31.I3	Eesmärk	Tööstussektori ja väärtusahela CO2 heite vähendamise toetuskava: Kava kehtestamine	Õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Õigusakti(de) jõustumine, millega luuakse toetuskava kooskõlas meetme kirjelduses esitatud nõuetega.
486	C31.I3	Eesmärk	Tööstussektori ja väärtusahela CO2 heite vähendamise toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike rahastamisotsuste ja üleandmistõendi avaldamine.				2. kv	2026	IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise vähemalt 100 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sealhulgas kaudsed kulud). IDAE on taganud, et vähemalt 90 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab IDAE-le toetuskava jaoks üle 1 000 000 000 eurot.
490	C31.I4	Eesmärk	Toetatud elektriülekandeprojektid	Lennutegevusluba				2. kv	2026	Tegevusluba antakse kuningliku dekreedi alusel toetatavatele elektriülekandeprojektidele, millega kehtestati elektriülekandeprojektide rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja Hispaania võrgu arengukava 2021–2026 raames vastu võetud rahastamiskõlblike projektide loetelu).
491	C31.I5	Eesmärk	Konkursikutsete ja tööstuse CO2 heite vähendamiseks toetuse andmist reguleerivate eeskirjade avaldamine	Avaldamine				2. kv	2023	Projektikonkursside ja toetuste vormis toetuse andmise eeskirjade heakskiitmine töötleva tööstuse CO2 heite vähendamise projektidele ning uute väga tõhusate ja vähese CO2 heitega tootmisrajatiste arendamine. Projektikonkursside ja projektitoetuste vormis antavat toetust reguleerivate eeskirjadega tagatakse, et meede vastab olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01, kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte).
493	C31.I5	Eesmärk	CO2-heite vähendamise projektid	Lõpparuanded				2. kv	2026	Toetust saavad üksused või üksikisikud esitavad CO2 heite vähendamise projektidega seotud toetuste saamiseks lõpparuanded, milles kinnitatakse, et tegevused, mille jaoks eraldati kokku 379 350 000 eurot, on lõpule viidud. 40 % kõigist eraldatud vahenditest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat.
494	C31.I6	Eesmärk	Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: SEPIDESi muutmine riigi osalusega äriühinguks	Seadusandliku akti jõustumine				4. kv	2025	Jõustub õigusakt, millega SEPIDES muudetakse riigi osalusega äriühinguks.
495	C31.I6	Eesmärk	Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: kava kehtestamine	Asjakohas(t)e õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Subsiidiumikava kehtestava(te) õigusakti(de) jõustumine kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega.
496	C31.I6	Eesmärk	Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Ministeerium on lõpule viinud lõplike abisaajatega sõlmitud investeerimis- ja õiguslikud lepingud või avaldanud lõplikud abi andmise otsused	Avaldatud seaduslike rahastamislepingute või lõplike rahastamisotsuste jõustumine ning SEPIDES-ile väljamaksete tegemise tõend				2. kv	2026	SEPIDES on avaldanud lõplikud toetuse määramise otsused või sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud rahastamislepingud summa kohta, mis on vajalik taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute 100 % kasutamiseks kavas. SEPIDES on taganud, et 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat. Hispaania kannab kava jaoks SEPIDESile üle 507 483 000 eurot.
506	C31.I9	Eesmärk	Rohepöörde toetamise kava: Kava kehtestamine	Asjakohase(te) õigusakti(de) jõustumine				4. kv	2025	Sellise(te) õigusakti(de) jõustumine, millega kehtestatakse toetuskava, mille suurus on investeeringu eelarve kooskõlas meetme kirjelduses täpsustatud nõuetega. 2025. aastale eelnevate ja selle jooksul toimuvate projektikonkursside puhul võib kava otsustusprotsess koosneda ühehäälselt heaks kiidetud otsustest, mille puhul vähemalt üks hääl on Hispaania valitsusest sõltumatu.
507	C31.I9	Eesmärk	Rohepöörde toetamise kava: Ministeerium on lõpule viinud lõplike abisaajatega sõlmitud investeerimis- ja õiguslikud lepingud või avaldanud lõplikud abi andmise otsused	Seaduslike rahastamislepingute jõustumine või lõplike rahastamisotsuste avaldamine: ja üleandmistunnistus				2. kv	2026	IDAE on avaldanud lõplikud toetuse andmise otsused või lõplike toetusesaajatega sõlmitud rahastamislepingute jõustumise 100 % ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest toetuskavasse (sealhulgas kaudsed kulud). Hispaania kannab IDAE-le toetuskava jaoks üle 2 190 000 000 eurot.

AF. KOMPONENT 32. TOETUS TAASTUMISELE JA VASTUPANUVÕIMELE LOODUSÕNNETUSTELE REAGEERIMISEL

Käesoleva peatüki eesmärk on toetada taastumist või Hispaania territooriumi, mida mõjutas 2024. aasta oktoobris äärmuslik ilmastikunähtus, ning tugevdada vastupanuvõimet laiematele ülemaailmsetele välistele vapustustele. See tõsine sündmus põhjustas ulatuslikke üleujutusi Valencia autonoomses piirkonnas ja selle lähedal asuvates piirkondades ning põhjustas märkimisväärset kahju ja majanduslikke tagajärgi.

AF.1. Tagastamatuks rahaliseks toetuseks tehtud investeeringute kirjeldus

Investeering 1 (C32.I1): Keskkonnahoidlik ja kestlik liikuvus ja taristu

Selle meetme eesmärk on taastada liikuvus pärast DANA üleujutusi.

Investeering hõlmab järgmist:

I)raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine või remont, raudteeteenuste toetamine;

II)toetus sõidukite ostmiseks Programa REINICIA Auto+ programmi „Sección etiqueta Cero“ raames

Investeering 2 (C32.I2): Vee-, keskkonna- ja põllumajandustaristu taastamine

Selle meetme eesmärk on taastada DANA üleujutuste tõttu hävitatud vee-, keskkonna- ja põllumajandustaristu.

Kõnealune investeering koosneb järgmisest:

a)hüdroloogiline ja metsade taastamine;

b)kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi paigaldamine riikliku meteoroloogiaameti poolt;

c)hüdraulilise taristu taastamine;

d)üldkasutatavate hüdrauliliste alade taastamine (Dominio Público Hidráaulico);

e)põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamine.

Investeering 3 (C32.I3): Töötavate inimeste tööhõivevõimalused DANAst mõjutatud territooriumide ülesehitamiseks ja sotsiaal-majanduslikuks taaselustamiseks

Meetme eesmärk on pakkuda töötajatele töövõimalusi DANAst mõjutatud piirkondade ülesehitamiseks ja sotsiaal-majanduslikuks taaselustamiseks. See seisneb mõjutatud piirkondade töötajate töölepingute allkirjastamises.

Investeering 4 (C32.I4): Loodusõnnetuste ennetamine ja nende vastu võitlemine: Atlandi ookeani rühma uus Hispaania komponent (ESCA+)

Meetme eesmärk on suurendada katastroofide ennetamise, nende vastu võitlemise ja neist taastumise suutlikkust ning aidata satelliitide arendamise kaudu tugevdada Hispaania ja Euroopa vastupanuvõimet.

Meede koosneb 325,01 miljoni euro suurusest vabatahtlikust toetusest Hispaania Kosmoseagentuuri (Agencia Estatal Espanola) ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Atlandi konstellatsiooni programmile.

Investeering 5 (C32.I5): Ettevõtete rahvusvahelistumise programmide tugevdamine

Reformi eesmärk on tugevdada ettevõtete rahvusvahelistumise programme. See koosneb järelaruande koostamisest programmide „ICEX-DANA“ ja „ICEX-Aranceles“ rakendamise kohta, sealhulgas tulevaste programmide puhul saadud kogemustest.

Investeering 6 (C32.I6): ICO toetuskava ettevõtjatele, keda mõjutavad muutused ülemaailmses tariifikeskkonnas

See meede koosneb investeeringust subsiidiumikavasse, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada nende ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, keda üleilmse tariifikeskkonna muutumine otseselt või kaudselt oluliselt mõjutab. Selle kava rakendamiseks antakse tagastamatu osa, mis moodustab kuni 30 % toimingu nimiväärtusest ja ei ületa 200 000 eurot toimingu kohta, ning intressi subsideerimine otse erasektorile. Rahastamiskõlblik toetus hõlmab investeeringuid materiaalsesse varasse (sealhulgas tehased, masinad ja seadmed), immateriaalsesse varasse (sealhulgas kaubamärkide ja intellektuaalomandi, infotehnoloogia ja organisatsioonilise suutlikkusega seotud kulud), osaluse omandamist ettevõtetes ning käibekapitali. Investeeringud käibekapitali ei tohi ületada 30 % rahastatavast summast. Antud osalise intressitoetusega kaetakse nii rahastamis- kui ka garantiikulud, mida ICO laenu heakskiitmiseks nõuab. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringute alusel on kava eesmärk anda algselt 181 053 227 eurot subsiidiume. Kava haldab rakenduspartnerina Instituto de Credito Oficial (ICO).

Investeerimiskavasse investeeringu tegemiseks kirjutavad Hispaania ja ICO alla rakenduslepingule, mis sisaldab järgmist sisu:

1.Kava otsustusprotsessi kirjeldus: Kava lõpliku toetuse andmise otsuse teeb investeerimiskomitee või muu samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Seotud subsiidiumipoliitika põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Antud subsiidiumide ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral sihttariifide mis tahes sektorid või geograafilised kohaldamisalad.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud on majanduslikult elujõulised.

3.Nõue järgida olulise kahju ärahoidmise põhimõtet, nagu on sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistes suunistes (2021/C58/01). Eelkõige jäetakse subsiidiumipoliitika raames rahastamiskõlblikkuse alt välja järgmised tegevused ja varad: i) fossiilkütustega seotud tegevused ja varad, sealhulgas järgnev kasutamine 169 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) alla kuuluvad tegevused ja varad, millega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole väiksem kui asjaomased võrdlusalused 170 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 171 ja mehhaaniliste bioloogiliste töötlemistehastega seotud tegevused ja varad 172 .

4.Nõue, et kava lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

5.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri tasude struktuur ja nõue kasutada kava raames kasutamata tulu, sealhulgas pärast 2026. aastat, samadel poliitikaeesmärkidel.

6.Seire-, auditi- ja kontrollinõuded, sealhulgas:

a.Rakenduspartneri järelevalvesüsteemi kirjeldus kaasatud subsiidiumide kohta aru andmiseks.

b.Selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

c.Kohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust kooskõlas rakenduslepingus sätestatud nõuetega enne subsiidiumide andmise kohustuse võtmist.

d.Kohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas ICO auditikavaga. Auditite käigus veendutakse, et i) kontrollisüsteemid on tõhusad, muu hulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide avastamisel, ii) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine, riigiabi eeskirjad; ning iii) et kava lõplikud toetusesaajad ei saa toetust muudest liidu vahenditest samade kulude katmiseks nõuet austatakse. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatava rakenduslepingu [ning subsiidiumide/toetuslepingute] tingimuste täitmist.

Q.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Vt tabel allpool. Kõigi näitajate lähtetaseme kuupäev on 1. veebruar 2020, kui meetme kirjelduses ei ole märgitud teisiti. Tabelis esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Arv	Meede	Eesmärk / Siht	Nimi	Eesmärkide kvalitatiivne näitaja	Sihtväärtuse kvantitatiivne näitaja			Aeg		Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
					Mõõtühik	Lähtetase	Eesmärk	Kvartal	Aasta
498	C32.I1	Eesmärk	Raudteetaristu ja -teenused	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus raudteeinfrastruktuuri ja -teenustega seotud lepingute täitmise kohta kogusummas 87 miljonit eurot.
499	C32.I1	Eesmärk	Toetusotsuste avaldamine 5 600 sõiduki ostmiseks Programa REINICIA Auto+ programmi „Sección etiqueta Cero“ raames.	Toetuse andmise otsuste avaldamine asjaomase ministeeriumi veebisaidil				2. kv	2026	Toetusotsuste avaldamine 5 600 sõiduki ostmiseks Programa REINICIA Auto+ programmi „Sección etiqueta Cero“ raames.
500	C32.I2	Eesmärk	Vee ja keskkonna taastamine	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist ja maksetõend kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi paigaldamise eest				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus selle kohta, et täidetud on lepingud 46 sekkumise kohta metsade, hüdroloogiliste alade, hüdraulilise taristu või hüdrauliliste üldkasutatavate alade taastamiseks ning hüdroloogiliste kahjustuste hindamiseks või jälgimiseks – Tõend selle kohta, et riiklik meteoroloogiaamet on kõrgjõudlusega andmetöötlussüsteemi paigaldanud.
501	C32.I2	Eesmärk	Põllumajanduse taastamine	Tunnustamissertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid või samaväärsed dokumendid, mis tõendavad lepingute täitmist				2. kv	2026	Administratsiooni kinnitus, et täidetud on viis lepingut, mis on seotud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisega.
502	C32.I3	Siht	DANA poolt mõjutatud piirkondade töölepingud.		Arv	0	2020	2. kv	2026	2020. aasta teated töölepingute kohta, mis allkirjastati 14. novembri 2025. aasta korralduse TES/1302/2025 alusel, millega kehtestatakse õiguslikud alused ja avaldatakse riikliku tööturuasutuse üleskutse anda toetusi kava „Plan DANA Ocupación“ rahastamiseks, et toetada töötajate töölevõtmist DANAst mõjutatud piirkonnas 28. oktoobrist kuni 4. novembrini 2024 taaste- ja vastupidavuskava raames.
503	C32.I4	Eesmärk	Euroopa Kosmoseagentuuriga lepingu allkirjastamine ja vabatahtlik osalus	Kokkuleppe allkirjastamine				2. kv	2026	Hispaania ja ESA vahelise lepingu allkirjastamine. Kõnealune leping sisaldab järgmist: – Vabatahtlikust toetusest rahastatav tegevus, mis seisneb Hispaania Atlandi konstellatsiooni komponendi (ESCA+) laiendamise arendamises. – Säte, millega tagatakse, et ESA kasutab täiendavat vabatahtlikku panust täielikult ära. –Säte, millega tagatakse, et kanderakettide puhul kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, millel on sektoris kõige väiksem keskkonnamõju. Hispaania eraldab ESA-le 325,01 miljonit eurot Hispaania Atlandi konstellatsiooni komponendi (ESCA+) laiendamise arendamiseks.
504	C32.I5	Eesmärk	Järelaruanne programmide „ICEX-DANA“ ja „ICEX-Aranceles“ rakendamise kohta	Järelaruande esitamine				2. kv	2026	Järelaruanne programmide „ICEX-DANA“ ja „ICEX-Aranceles“ rakendamise kohta, sealhulgas tulevaste programmide puhul saadud kogemused.
505	C32.I6	Eesmärk	ICO kava ülemaailmsest tariifikeskkonnast mõjutatud ettevõtete toetamiseks	Rakenduslepingu jõustumine, üleandmistõend ja lõplike abisaajatega sõlmitud õigusabilepingud				2. kv	2026	Rakenduslepingu jõustumine Hispaania kannab kava jaoks ICO-le üle 181 053 227 eurot. ICO on sõlminud lõplike toetusesaajatega õiguslikud toetuslepingud summas, mis on vajalik selleks, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse.

2.Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 102 575 266 373 eurot.

REPowerEU peatüki hinnanguline kogumaksumus on 7 080 493 413 eurot. Sealhulgas on määruse (EL) 2023/435 artikli 21c lõike 3 punktis a osutatud meetmete hinnanguline kogumaksumus 0 eurot ning REPowerEU peatükis sätestatud muude meetmetega seotud kulud on 7 080 493 413 eurot.

2. JAGU: RAHALINE TOETUS

3.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

3.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

1	C1.R1	Eesmärk	Kohtumäärus TMA/178/2020 ja kuninglik dekreetseadus 23/2020
21	C2.R1	Eesmärk	Hispaania linnade tegevuskava ja pikaajalise renoveerimisstrateegia jõustumine Hispaania ehitussektoris
39	C3.R1	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreetseadus 5/2020 kiireloomuliste meetmete kohta seoses põllumajanduse ja toiduga ning seadus nr 8/2020 seaduse 12/2013 (toiduahela toimimise parandamise meetmete kohta) muutmise kohta
63	C4.R2	Eesmärk	Rohelise taristu, ühenduvuse ja ökoloogilise taastamise riikliku strateegia vastuvõtmine
82	C6.R1	Eesmärk	Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (avalik konsultatsioon)
102	C7.R1	Eesmärk	Kuningliku dekreetseaduse nr 23/2020 (energiameetmed) jõustumine
103	C7.R1	Eesmärk	Kuningliku dekreedi 960/2020 (taastuvenergia majanduskord) jõustumine
104	C7.R1	Eesmärk	Kuningliku dekreedi nr 1183/2020 (taastuvate energiaallikate ühendamine elektrivõrku) jõustumine
105	C7.R1	Eesmärk	Kliimamuutusi ja energiasüsteemi ümberkujundamist käsitleva seaduse jõustumine
121	C8.R1	Eesmärk	Pikaajalise CO2 heite vähendamise strateegia („ELP2050“) heakskiitmine.
122	C8.R2	Eesmärk	Energia salvestamise lahenduse väljatöötamist edendavate planeerimis-, õigus- ja regulatiivsete reformide jõustumine.
129	C9.R1	Eesmärk	Vesiniku tegevuskava
137	C10.R1	Eesmärk	Õiglase ülemineku fondi instituudi loomine
144	C11.R1	Eesmärk	Jõustub õigusakt, millega vähendatakse ajutist tööhõivet avalikus halduses
151	C11.R2	Eesmärk	Seaduse nr 3/2020 (menetluslike ja korralduslike meetmete kohta õigusvaldkonnas) jõustumine
153	C11.R3	Eesmärk	Kuningliku dekreedi 937/2020 (Caja General de Depósitose määruse kohta) jõustumine
154	C11.R3	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreet, millega kiidetakse heaks 20. juuli 2015. aasta seaduse 22/2015 (raamatupidamisauditite kohta) rakendusmäärus
157	C11.R5	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreetseadus 36/2020 taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava rakendamise kohta
158	C11.R5	Eesmärk	Uute asutuste loomine keskvalitsuses, et jälgida kava rakendamist, kontrolli ja auditeerimist.
159	C11.R5	Eesmärk	Korraldus, millega määratakse kindlaks taaste- ja vastupidavuskava järelevalveks ja kulude raamatupidamisarvestuseks jagatava teabe esitamise kord ja vorm
173	C11.I5	Eesmärk	Taaste- ja vastupidavusrahastu integreeritud infosüsteem
177	C12.R2	Eesmärk	Hispaania ringmajanduse strateegia
181	C12.I2	Eesmärk	Kava edendada autotööstuse väärtusahelat säästva ja ühendatud liikuvuse suunas
199	C13.I3	Eesmärk	VKEde digitaliseerimise kava 2021–2025
214	C14.R1	Eesmärk	Turismisektori edendamise kava
215	C14.R1	Eesmärk	Turismiandmeid koguva veebisaidi „DATAESTUR“ käivitamine
230	C15.R2	Eesmärk	2025. aasta Hispaania Digitaalarengu kava ja strateegia 5G-tehnoloogia edendamiseks
231	C15.R2	Eesmärk	Vabastada 700 MHz sagedusala
249	C16.R1	Eesmärk	Riiklik tehisintellekti strateegia
255	C17.R2	Eesmärk	Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) avaldamine
257	C17.R3	Eesmärk	Riiklike teadusorganisatsioonide ümberkorraldamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine.
285	C19.R1	Eesmärk	Riikliku digipädevuse kava heakskiitmine ministrite nõukogus
295	C20.R1	Eesmärk	Kutseõppe ajakohastamise kava ja sellega seotud kuninglikud dekreetseadused
303	C21.R1	Eesmärk	Alusseaduse jõustumine
318	C22.R5	Eesmärk	29. mai kuningliku dekreetseaduse 20/2020 (millega kiidetakse heaks minimaalne elutähtis sissetulek) jõustumine
329	C23.R1	Eesmärk	Jõustub kaks kuninglikku dekreetseadust, mis reguleerivad kaugtööd erasektoris ja haldusasutustes
330	C23.R2	Eesmärk	Naiste ja meeste võrdset tasustamist ning võrdõiguslikkuse kavasid ja nende registreerimist käsitleva kahe määruse jõustumine
333	C23.R5	Eesmärk	Noorte töötuse vastu võitlemise tegevuskava jõustumine
363	C25.R1	Eesmärk	Kava „Hispaania, Euroopa audiovisuaalkeskus“.
385	C28.R1	Eesmärk	2020. ja 2021. aastal COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu võetud eelarvemeetmed.
387	C28.R3	Eesmärk	Ekspertide komitee ametisse nimetamine rahandusministri poolt.
392	C28.R5	Eesmärk	Digiteenuste maks
393	C28.R6	Eesmärk	Finantstehingute maks
394	C28.R7	Eesmärk	Üksikisiku tulumaksu ja varamaksu muudatused 2021. aastal
395	C28.R8	Eesmärk	Äriühingu tulumaksu muudatused 2021. aastal
396	C28.R9	Eesmärk	Kaudsete maksude muudatused 2021. aastal
397	C29.R1	Eesmärk	Rahandusministeeriumis alalise töörühma moodustamine kulude läbivaatamise tulemuste rakendamise aktiivseks jälgimiseks ja iga-aastase eelarveseaduse koostamise korralduse heakskiitmiseks
398	C29.R1	Eesmärk	Kulude läbivaatamise III etapp
399	C29.R1	Eesmärk	Luua AIReFis alaline üksus, mis vastutab valitsuse poolt volitatud kulude läbivaatamise eest.
406	C30.R1	Eesmärk	Sotsiaalkindlustuse rahastamise lahusus
413	C30.R5	Eesmärk	Praeguse täiendava pensionisüsteemiga seotud maksusoodustuste läbivaatamine
		Osamakse summa	11 494 252 874 eurot

3.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

24	C2.R5	Eesmärk	Kuningliku renoveerimisameteid käsitleva dekreedi (edaspidi „ühtsed kontaktpunktid“) jõustumine
26	C2.I1	Eesmärk	Uuendamisprogrammi rakendamist reguleerivat raamistikku käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine; ja kuninglik dekreetseadus, millega reguleeritakse üksikisiku tulumaksustiimuleid programmi toetamiseks
30	C2.I2	Eesmärk	Kuningliku dekreedi jõustumine, millega määratakse kindlaks reguleeriv raamistik energiatõhusate sotsiaaleluruumide programmi rakendamiseks, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele
40	C3.R1	Eesmärk	Toiduahela toimimise parandamise meetmeid käsitleva seaduse 12/2013 teise muudatuse jõustumine
46	C3.I1	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise lepingu jõustumine, et toetada niisutatavate alade parandamist ja jätkusuutlikkust (I etapp)
56	C3.I7	Eesmärk	Lepingud riiklike teadusasutustega
74	C5.R1	Eesmärk	Hüdroloogilise planeerimise määruse muudatuste jõustumine
83	C6.R1	Eesmärk	Säästva, turvalise ja ühendatud liikuvuse strateegia (heakskiitmine)
108	C7.R2	Eesmärk	Riiklik omatarbimise strateegia
112	C7.R4	Eesmärk	Avamere tuuleenergia ja muu mereenergia tegevuskava
139	C10.I1	Eesmärk	Õiglase ülemineku koolitusabiprogramm ja abi andmine õiglase ülemineku piirkondade majandusarenguks
155	C11.R4	Eesmärk	Riikliku hindamisameti loomist käsitleva ministri määruse jõustumine
189	C13.R1	Eesmärk	Jõustub seadus, millega muudetakse seadust nr 34/2006, mis käsitleb juurdepääsu advokaatide ja procurador’ide kutsealadele
216	C14.R1	Eesmärk	Turismi konkurentsivõime riikliku finantsfondi rakendamise kuningliku dekreedi jõustumine
217	C14.I1	Siht	Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas
232	C15.R2	Eesmärk	700 MHz sagedusala eraldamine
233	C15.R2	Eesmärk	5G spektri maksustamise vähendamist käsitleva õigusakti jõustumine
250	C16.R1	Eesmärk	Digitaalõiguste harta
258	C17.I1	Siht	Teadus- ja innovatsiooniministeeriumi ja autonoomsete piirkondade vahel sõlmitud lepingud täiendavate teadus- ja arendustegevuse kavade rakendamiseks.
273	C18.R1	Eesmärk	Põhi- ja kogukonnahoolduse tegevuskava
278	C18.I1	Eesmärk	Seadmete investeerimiskava heakskiitmine ja rahaliste vahendite jaotamine
289	C19.I2	Eesmärk	Programm, mille eesmärk on varustada avalik-õiguslikud ja riiklikult toetatavad koolid digivahenditega
306	C21.R3	Eesmärk	Ülikoolide korraldust käsitlevate kuninglikute dekreetide jõustumine
331	C23.R3	Eesmärk	Jõustub kuninglik dekreetseadus, millega kaitstakse tehniliste vahendite abil kolmandatele isikutele turustamisega tegelevaid töötajaid
332	C23.R4	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine, et toetada ajutiste töölepingute arvu vähendamist lepinguliikide arvu lihtsustamise teel
334	C23.R5	Eesmärk	Kuninglik dekreet Hispaania uue tööhõivestrateegia kohta aastateks 2021–2024
336	C23.R6	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine, et luua skeem tsükliliste ja struktuursete vapustustega kohanemiseks, sealhulgas süsteem, mis tagab ettevõtetele sisemise paindlikkuse ja töötajate stabiilsuse
338	C23.R8	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine, et parandada kollektiivläbirääkimisi reguleerivaid õigusnorme
339	C23.R9	Eesmärk	Töötajate põhimääruse muutmine alltöövõtuga tegelevates ettevõtetes töötavate isikute õiguste parandamiseks
345	C23.I4	Eesmärk	Vahendite piirkondliku eraldamise heakskiitmine haavatavatele rühmadele, ettevõtlusele ja mikroettevõtjatele suunatud territoriaalsetele projektidele.
378	C27.R2	Siht	Maksuameti ajakohastamine – Maksuameti töötajate arv
379	C27.R2	Siht	Maksuameti ajakohastamine – maksualased uurimised
380	C27.R3	Siht	Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Sociedades Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1 666 123 maksumaksjale.
381	C27.R3	Siht	Tõhustatud abi osutamine maksumaksjatele – Renta Web on ajakohastatud ja kättesaadav vähemalt 1 779 505 maksumaksjale
383	C27.R4	Siht	Rahvusvaheline mõõde – registreeritud välisriigi maksumaksjate identifitseerimine
384	C27.R5	Siht	Koostöömudel – läbipaistvusaruanded
389	C28.R4	Eesmärk	Ühekordselt kasutatavate plastide ja jäätmete maksud
400	C29.R1	Eesmärk	AIReFilt tellitud kulude läbivaatamise uue tsükli (2022–26) heakskiitmine ministrite nõukogu poolt.
403	C29.R2	Eesmärk	Eelarve kestliku arengu eesmärkidega vastavusse viimise aruanne
407	C30.R2	Eesmärk	Pensionide ostujõu säilitamine ning tegeliku pensioniea ja seadusliku pensioniea ühtlustamine
		Osamakse summa	13 793 103 448 eurot

3.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

2	C1.R1	Eesmärk	Muudatused tehnilises hoone koodeksis (TBC), madalpinge-elektrotehnilises eeskirjas ja avalike laadimisteenuste reguleerimise kuningliku dekreedi heakskiitmine
45	C3.R6	Eesmärk	Riiklike püügipiirkondade majandamist käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine
51	C3.I4	Siht	Investeerimiskava põllumajanduse ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamiseks
57	C3.I7	Siht	Akustiliste proovivõtturite hankimine kalandusuuringuteks
61	C3.I11	Siht	Kalandussektori investeerimisprojektide rahastamine
65	C4.I1	Eesmärk	Lepingute sõlmimine eriotstarbeliste tulekustutuseks kasutatavate õhusõidukite kohta ning bioloogilise mitmekesisuse alaste teadmiste seire- ja juhtimissüsteemi loomine
110	C7.R3	Eesmärk	Energiakogukondade katseprojekt
115	C7.I1	Eesmärk	Innovaatilise või lisandväärtusega taastuvenergia tootmisvõimsuse investeerimistoetuse pakkumismenetlus
124	C8.R4	Eesmärk	Jõustuvad meetmed regulatsiooni testkeskkondade edendamiseks, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni elektrisektoris.
130	C9.R1	Eesmärk	Määruse (millega kehtestatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside päritolutagatised) jõustumine
190	C13.R1	Eesmärk	Maksejõuetusseaduse reformi seaduse jõustumine
229	C15.R1	Eesmärk	Telekommunikatsiooniseaduse jõustumine
254	C17.R1	Eesmärk	Teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni 1. juuni seaduse nr 14/2011 muudatuse jõustumine.
270	C17.I8	Siht	Säästva autotööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamine
274	C18.R2	Eesmärk	Hispaania rahvatervise strateegia heakskiitmine
296	C20.R2	Eesmärk	Ühtse integreeritud kutseõppesüsteemi seaduse jõustumine süsteemi ajakohastamise eesmärgil
304	C21.R2	Eesmärk	Hariduse õpetamise miinimumnõudeid käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine
314	C22.R1	Eesmärk	Autonoomse ja sõltuva hooldussüsteemi (SAAD) hindamise heakskiitmine territoriaalse nõukogu poolt.
317	C22.R4	Eesmärk	Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtusüsteemi seadusandliku reformi jõustumine Hispaanias
350	C23.I7	Eesmärk	Miinimumsissetuleku kasutuselevõtu määra parandamine ja selle tõhususe suurendamine kaasamispoliitika kaudu
360	C24.I3	Siht	Oluliste kultuuriteenuste digitaliseerimine ja edendamine
364	C25.R1	Eesmärk	Audiovisuaalset sidet käsitleva üldseaduse jõustumine.
374	C26.I3	Eesmärk	Projektid võrdõiguslikkuse edendamiseks spordis
376	C27.R1	Eesmärk	Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastase seaduse jõustumine
390	C28.R4	Eesmärk	Sõidukite registreerimismaksu ja liiklusmaksu analüüs
391	C28.R4	Eesmärk	Fluoritud gaasimaksu reformi jõustumine
401	C29.R1	Eesmärk	Seirearuande avaldamine
411	C30.R3	Eesmärk	Füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusmaksete süsteemi reform
414	C30.R5	Eesmärk	Praeguse täiendava pensionisüsteemi läbivaatamine
		Osamakse summa	6 896 551 724 eurot

3.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

4	C1.I1	Siht	Eelarve, mis kulutati ostudele või mida eraldavad omavalitsused, mille eesmärk on edendada säästvat liikuvust
22	C2.R3	Eesmärk	Eluasemeseaduse jõustumine, sealhulgas meetmed, millega toetatakse eluasemete pakkumise suurendamist kooskõlas liginullenergiahoonetega
23	C2.R4	Eesmärk	Arhitektuuri kvaliteedi ja ehituskeskkonna seaduse jõustumine
25	C2.R6	Eesmärk	Horisontaalse asjaõiguse muudatuste jõustumine, et hõlbustada rehabilitatsiooni rahastamist
38	C2.I6	Siht	Hispaania linnade tegevuskava kohased tegevuskavad
41	C3.R2	Eesmärk	Õigusraamistiku jõustumine, et töötada välja põllumajandusettevõtete parima võimaliku tehnika üldregister, et anda teavet saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite kohta, ning reformida planeerimist käsitlevaid õigusakte, kehtestades kriteeriumid sektorite põllumajandusettevõtete kohta.
43	C3.R4	Eesmärk	Hispaania niisutussüsteemi parandamise juhtimismehhanismi käsitleva kuningliku dekreedi jõustumine.
44	C3.R5	Eesmärk	Põllumajandusliku toidutööstuse ja maapiirkondade digiülemineku strateegia teise tegevuskava vastuvõtmine.
47	C3.I1	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu rakendamine (II etapp)
55	C3.I6	Eesmärk	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete soetamine kalandushuviliste merereservide jaoks ja lepingud eriotstarbeliste laevade soetamiseks merereservide jaoks
60	C3.I10	Eesmärk	Kergpatrull-laevade ja avamere patrull-laevade ostmine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks
62	C4.R1	Eesmärk	Looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava ning merekaitsealade võrgustiku kava
64	C4.R3	Eesmärk	Hispaania metsastrateegia ja -toetuskava heakskiitmine
77	C5.I2	Eesmärk	Jõekallaste üleujutusohu vastase kaitse taastamine
80	C5.I4	Siht	Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 50 kilomeetri ulatuses rannajoonest
84	C6.R2	Eesmärk	Soovituslik raudteestrateegia
85	C6.I1	Eesmärk	TEN-T põhivõrk: projektide väljaandmine
88	C6.I2	Eesmärk	TEN-T võrk, eri transpordiliigid (raudtee- ja maanteetransport): osaline eelarvetoetus
95	C6.I3	Eesmärk	Ühendveo- ja logistikataristud: osaline eelarvetoetus
99	C6.I4	Eesmärk	Kestliku ja digitaalse transpordi programmi toetamine.
140	C10.I1	Siht	Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine.
145	C11.R1	Eesmärk	Seaduse 40/2015 muudatuse jõustumine ja ministeeriumi korraldused piirkondadevahelise koostöö tugevdamiseks
146	C11.R1	Eesmärk	Avaliku poliitika hindamise tugevdamise seaduse jõustumine
147	C11.R1	Eesmärk	Kohalike halduskordade seaduse 7/1985 reformi jõustumine ja 11. juuli kuningliku dekreedi 1690/1986 muutmine, millega kiidetakse heaks määrus kohalike üksuste rahvastiku ja territoriaalse piiritlemise kohta
148	C11.R1	Eesmärk	Riigiameti avalikku teenistust käsitlevate reguleerivate meetmete jõustumine
152	C11.R2	Eesmärk	Kohtumenetluste tõhusust parandava kuningliku dekreetseaduse ja digitaalset tõhusust käsitleva kuningliku dekreetseaduse jõustumine
156	C11.R4	Eesmärk	Riiklik hankestrateegia
164	C11.I2	Siht	Kohtumenetlus toimub elektrooniliselt
174	C11.I5	Siht	Uued teabevahetusvahendid ja -tegevus
178	C12.R2	Eesmärk	Ringmajanduse poliitika paketti kuuluvate õigusaktide jõustumine
179	C12.R2	Eesmärk	Jäätme- ja saastatud pinnase seaduse jõustumine
182	C12.I2	Eesmärk	PERTE elektrisõidukite valdkonnas
183	C12.I2	Eesmärk	PERTEd kavas määratletud strateegilistes valdkondades
184	C12.I2	Siht	Uuenduslikud projektid tööstuse ümberkujundamiseks energiatõhususe, kestlikkuse ja digiülemineku seisukohast
191	C13.R1	Eesmärk	Ettevõtete loomise ja kasvu seaduse jõustumine
192	C13.R2	Eesmärk	Idufirmade seaduse jõustumine
450	C13.R2	Eesmärk	Kuninga 26. juuli 2022. aasta dekreedi nr 629/2022 (millega muudetakse konstitutsioonilise seaduse 4/2000 määrust välismaalaste õiguste ja vabaduste kohta Hispaanias ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta) jõustumine
200	C13.I3	Siht	Digitaalsete töövahendite programmile eraldatud eelarve
201	C13.I3	Siht	Programmile „Agents of Change“ eraldatud eelarve
202	C13.I3	Siht	Innovatiivsete äriklastrite toetusprogrammile eraldatud eelarve
203	C13.I3	Siht	Digitaalse innovatsiooni keskuste programmile eraldatud eelarve
218	C14.I1	Siht	Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas
234	C15.R2	Eesmärk	Sagedusala 26 GHz eraldamine
235	C15.R2	Eesmärk	5G küberturvalisuse seaduse jõustumine
245	C15.I7	Eesmärk	Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine.
247	C15.I7	Siht	Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Küberturvalisuse abiliin
259	C17.I2	Siht	Auhinnad projektidele, millega edendatakse riiklikke teadustaristuid ja Hispaania teadustehnoloogia ja innovatsioonisüsteemi suutlikkust, ning rahvusvaheliste üksustega sõlmitud kahepoolsed lepingud ja muud vahendid Euroopa ja rahvusvahelise taristu projektide rahastamiseks.
261	C17.I3	Siht	Uute era-, interdistsiplinaarsete, avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide, kontseptsioonitestide, rahvusvaheliste konkursside ning sotsiaalsete probleemide lahendamisele suunatud tipptasemel teadus- ja arendustegevuse auhinnad
300	C20.I3	Siht	Võrreldes 2020. aasta lõpuga on vähemalt 50 000 uut kutsehariduse ja -koolituse kohta.
319	C22.R5	Eesmärk	Avaldatakse kava riigi üldise administratsiooni mitteosamakseliste rahaliste soodustuste süsteemi ümberkorraldamiseks ja lihtsustamiseks.
335	C23.R5	Eesmärk	Tööseaduse muudatuse jõustumine (kuninga seadusandlik dekreet nr 3/2015)
337	C23.R7	Eesmärk	Seaduse nr 43/2006 reformi jõustumine, et lihtsustada värbamissoodustuste süsteemi ja suurendada selle tõhusust, võttes arvesse AIReFi soovitusi
340	C23.R10	Eesmärk	Kuningliku seadusandliku dekreedi 8/2015 (millega reformitakse mitteosamakselise töötustoetuse reguleerimist) muudatuse jõustumine
352	C24.R1	Eesmärk	Kunstniku põhikirja jõustumine, sponsorlus ja maksusoodustuste süsteem.
367	C26.R1	Eesmärk	Spordiseaduse jõustumine
377	C27.R1	Eesmärk	Maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastase seaduse mõju vahehindamine.
404	C29.R3	Eesmärk	Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne
408	C30.R2	Eesmärk	Vanaduspensioni arvutamiseks kasutatava arvestusperioodi kohandamine
409	C30.R2	Eesmärk	Jätkusuutlikkuse teguri asendamine põlvkondadevahelise võrdsuse mehhanismiga
410	C30.R2	Eesmärk	Ajakohastatud prognoosid selle kohta, kuidas 2021. ja 2022. aastal ellu viidud pensionireformid tagavad riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse
415	C30.R6	Eesmärk	Maksimaalse sissemaksebaasi kohandamine
		Osamakse summa	11 435 531 581 eurot

3.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
8	C1.I1	Siht	Toetus projektidele, millega parandatakse uusi liikuvuse vorme riigimaanteedel
11	C1.I2	Siht	Elektromobiilsust edendavate uuenduslike projektide sõlmimine
14	C1.I3	Siht	Lühikesed raudteeliinid (Cercanías)
15	C1.I3	Siht	Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud
16	C1.I3	Siht	Täiustatud Cercaníase jaamad
17	C1.I3	Siht	Lühiraudteeliinidesse tehtavateks investeeringuteks eraldatud kumulatiivne eelarve
21bis	C2.R2	Eesmärk	Töörühmade soovituste avaldamine pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamiseks Hispaanias
422	C3.R2	Eesmärk	Jõustumine: määrus, mille eesmärk on parandada loomade veo bioturvalisust ja antibiootikumide säästvat kasutamist kariloomaliikide puhul
42	C3.R3	Eesmärk	Põllumajandusmuldade kestlikku toitumist käsitleva normatiivse raamistiku jõustumine.
424	C3.I1	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu addendum’i jõustumine (II etapp)
53	C3.I5	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja ENISA vaheliste lepingute allkirjastamine
54	C3.I5	Siht	Põllumajandusliku toidutööstuse VKEd, keda toetatakse uuenduslike ja digitaalsete äriprojektide rakendamiseks
58	C3.I8	Siht	Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid kalandus- ja vesiviljelussektori vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse toetamiseks
59	C3.I9	Eesmärk	Hispaania kalanduse infosüsteemi (SIPE) ja kalapüügi järelevalvesüsteemi digitaalne tugevdamine
67	C4.I2	Siht	Merekaitsealad
70	C4.I3	Siht	Endiste kaevanduskohtade taastamine (vähemalt 20 endist kaevanduskohta)
73	C4.I4	Siht	Metsa säästva majandamise meetmed
75	C5.R1	Eesmärk	Veeseaduse muudatuse ja kuningliku dekreedi 1620/2007 asendava uue määruse jõustumine
76	C5.I1	Siht	Parem vee- ja reoveepuhastustaristu
81	C5.I4	Siht	Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine vähemalt 100 kilomeetri ulatuses rannajoonest
106	C7.R1	Siht	Taastuvenergia täiendav tootmisvõimsus
107	C7.R1	Siht	Hispaanias paigaldatud kumulatiivne täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus
109	C7.R2	Eesmärk	Riikliku omatarbimise strateegia meetmete lõpuleviimine
113	C7.R4	Eesmärk	Meretuule- ja muu mereenergia kaardil kindlaks määratud reguleerivate meetmete jõustumine
114	C7.R4	Eesmärk	Biogaasi käsitlevas tegevuskavas kindlaks määratud meetmete lõpuleviimine
116	C7.I1	Eesmärk	Mere taastuvenergia taristu uued projektid, tehnoloogiad või paigaldised
118	C7.I2	Eesmärk	Saarte puhta energia ja arukate projektide büroo
131	C9.I1	Siht	Saastevaba vesiniku toetamise kava: Kava kehtestamine
132	C9.I1	Siht	Saastevaba vesiniku toetamise kava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud (I)
138	C10.R1	Siht	Õiglase ülemineku protokollid ja nõuandekomisjon
433	C11.R1	Eesmärk	Riikliku julgeolekuraamistiku ajakohastamine
434	C11.R2	Eesmärk	Organisatsioonilise ja menetlusliku tõhususe seaduse jõustumine
435	C11.R2	Eesmärk	Kaitseõiguse seaduse jõustumine
437	C11.R3	Eesmärk	Iga kahe aasta tagant esitatava kliimamuutuste riskiaruande avaldamine
160	C11.I1	Eesmärk	Riiklike riigihankeplatvormide omavaheline ühendamine
163	C11.I2	Eesmärk	Koostalitlusvõimelised platvormid sotsiaalkindlustus- ja terviseandmete vahetamiseks
167	C11.I3	Eesmärk	Piirkondlike ja kohalike üksuste digiüleminek
442	C12.I3	Siht	Toetuste jaotamine jäätmete rakendamise projektide rakendamiseks.
451	C13.R2	Eesmärk	27. septembri seaduse 14/2013 (ettevõtjate toetamise ja selle rahvusvahelistumise kohta) muudatuse jõustumine
196	C13.I2	Siht	CERSA tagatis
198	C13.I2	Siht	VKEd, keda toetatakse tööstusettevõtluse toetusprogrammist
210	C13.I4	Siht	Tehnoloogiafondist toetust saanud VKEd ja ettevõtjate ühendused
219	C14.I1	Siht	Eelarvetoetus kavadele, millega edendatakse turismi jätkusuutlikkust nende sihtkohas
246	C15.I7	Siht	Tugevdada ja parandada küberturvalisuse alast suutlikkust: Vahendid
453	C15.I7	Eesmärk	Riikliku küberjulgeolekutööstuse toetusprogrammi, ülemaailmse julgeolekualase innovatsiooni programmi ja sellega seotud meetmete käivitamine.
256	C17.R2	Eesmärk	Hispaania teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonistrateegia (2021–2027) vahehindamine
262	C17.I3	Siht	Selliste teadus- ja innovatsiooniprojektide heakskiitmine, millest vähemalt 35 % on seotud rohe- ja digipöördega
263	C17.I4	Siht	Teaduskarjääri toetamine stipendiumide ja toetuste kaudu
265	C17.I5	Siht	Innovatiivsed ja tehnoloogiapõhised ettevõtted on saanud programmi Innvierte raames kapitali, et tugevdada oma teadustegevust varases etapis.
266	C17.I5	Siht	Toetus noortele tehnoloogiapõhistele ettevõtetele nende äriplaani elluviimiseks.
271	C17.I9	Siht	Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprojektide toetamine lennundus- ja kosmosevaldkonnas, keskendudes vähese heitega ja heitevabadele projektidele
279	C18.I1	Siht	Seadmete paigaldamine/uuendamine/laiendamine
282	C18.I4	Siht	Jätkuõppekavade raames koolitatud tervishoiutöötajad
299	C20.I2	Siht	Kutsehariduse tipptaseme ja innovatsiooni keskused
467b	C20.I2	Siht	Keskkonnahoidlike koolituste lõpuleviimine kutsehariduse ja -õppe õpetajatele
307	C21.R3	Eesmärk	Ülikoolisüsteemi alusseaduse jõustumine
312	C21.I4	Siht	Stipendiumid ja stipendiumid doktoriõppe üliõpilastele, abiprofessoritele ja teadlastele
468	C21.I6	Eesmärk	Ülikooli mikrokvalifikatsioonitunnistuste arendamise tegevuskava vastuvõtmine
321	C22.I1	Siht	Projektid, mida viib ellu sotsiaalõiguste ministeerium ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030
473	C22.I4	Eesmärk	Eri liiki teenuste loomine seksuaalvägivalla ohvritele
348	C23.I5	Siht	Avalike tööturuasutuste töötajate koolitusmeetmed
354	C24.I1	Siht	Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine
357	C24.I2	Siht	Raamatukogude e-raamatute litsentsid
361	C24.I3	Siht	Digiteerimise lõpuleviimine ja oluliste kultuuriteenuste edendamine
362	C24.I3	Siht	Bibliograafilise pärandi digiteerimise lõpuleviimine
382	C27.R3	Eesmärk	Nelja digitaalse tugiplatvormi loomine
388	C28.R3	Eesmärk	Komitee soovitustest või rahandusministeeriumi muudest analüüsidest tulenevate reformide jõustumine
402	C29.R1	Eesmärk	Kulude läbivaatamise III etapp
405	C29.R3	Eesmärk	Keskkonnahoidliku eelarvestamise vastavusse viimise aruanne
477	C31.R1	Eesmärk	Reform, millega parandatakse taastuvenergia tootmise projektidele ja elektrivõrgu taristule lubade andmist
491	C31.I5	Eesmärk	Konkursikutsete ja eeskirjade avaldamine, millega reguleeritakse tööstuse CO2 heite vähendamiseks toetuse andmist, ning uuringu lõpuleviimine fondi rakendamise kohta, et motiveerida ettevõtjaid CO2 heidet vähendama (erinevuste puhuks sõlmitud CO2 heite leping)
		Osamakse summa	9 104 589 366 eurot

3.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
3	C1.R2	Eesmärk	Säästva liikuvuse seaduse jõustumine
10	C1.I1	Eesmärk	Teede ohutuse ja säästva liikuvusega seotud tööd
13	C1.I2	Eesmärk	Elektromobiilsust edendavad uuenduslikud projektid
421	C3.I2	Eesmärk	Kõrgetasemelise bioohutuse labori ehitamine ja riikliku taimetervise labori akrediteerimine
50	C3.I3	Eesmärk	Puhastus- ja desinfitseerimiskeskuste ning taimse paljundusmaterjali tootmiskeskuste seadmete ehitamine, uuendamine või soetamine
91	C6.I2	Eesmärk	Digiteerimismeetmed: täidetud lepingud
123	C8.R3	Eesmärk	Reguleerivate meetmete jõustumine
142	C10.I1	Eesmärk	Investeerimisprojektid, et kohandada tööstusrajatisi saastevaba vesiniku ja energia salvestamise jaoks.
431	C10.I1	Siht	Keskkonna-, digi- ja sotsiaaltaristu projektide toetamine
149	C11.R1	Eesmärk	Uue hindamise avalik-õigusliku asutuse põhikiri
150	C11.R1	Siht	Avaliku sektori tööhõive stabiliseerimine
162	C11.I1	Eesmärk	Avaliku halduse keskameti digipööre
166	C11.I2	Eesmärk	Avaliku halduse keskasutuse digitaliseerimine (v.a need, mis on hõlmatud vahe-eesmärgi #163 sihiga #164)
170	C11.I4	Siht	Sõidukite lammutamine ja ostmine
175	C11.I5	Siht	Taaste- ja vastupidavuskava käsitlevad koolitused
175b	C11.I6	Eesmärk	Avaliku halduse küberturvalisuse alane suutlikkus
440	C12.R2	Eesmärk	Jäätmete koordineerimiskomisjoni töörühm, et jälgida jäätmealaste õigusaktide järgimist
441	C12.R2	Eesmärk	Ringmajanduse valdkonna õigusaktide jõustumine
185	C12.I2	Eesmärk	PERTE ja muud projektid: rahaliste vahendite väljamaksmine
446	C12.I5	Eesmärk	Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Subsiidiumikava kehtestamine
447	C12.I5	Siht	Subsiidiumikava ringmajanduse toetamiseks: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud
448b	C12.I6	Eesmärk	Elektrisõidukite sektori ja muude tööstussektorite toetuskava (toetused): Subsiidiumikava kehtestamine
452	C13.R3	Eesmärk	Väärtpaberiturge ja investeerimisteenuseid käsitlevate õigusaktide jõustumine
194	C13.I1	Eesmärk	Riikliku ettevõtlusameti (ONE) veebiplatvorm
195a	C13.I1	Siht	Osaluslaenulepingute allkirjastamine
195b	C13.I1	Siht	Innovatiivse ettevõtlusökosüsteemi edendamise programm
208	C13.I3	Siht	Subsiidiumikava
208a	C13.I3	Eesmärk	Subsiidiumikava
209a	C13.I3	Siht	„Innovatiivsete äriklastrite toetusprogramm“.
211	C13.I4	Siht	Meetmed turgudel, linnakaubanduspiirkondades või maapiirkondades
213	C13.I5	Siht	Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine
510	C13.I11	Siht	CERSA tagatis
222	C14.I2	Eesmärk	Aruka sihtkoha platvorm on veebis
223	C14.I2	Eesmärk	Tehisintellekti ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud tegevus turismisektoris
224	C14.I3	Eesmärk	Turismialane tegevus Baleaari saartel, Kanaari saartel, Ceutas ja Melillas
226	C14.I4	Eesmärk	„Experiencias Turismo España“ seotud tegevused;
238	C15.I2	Eesmärk	Ühendatus avalikes keskustes ja teenustes, tööstus- ja äriobjektidel ning kaitsevaldkonnaga seotud kohtade ühenduspunktides
243	C15.I6	Eesmärk	5G-tehnoloogia kasutuselevõtt: sõlmimine
458	C16.R1	Eesmärk	Regulatiivliivakast ja Agencia Española de Supervisión de Inteligencia Artificiali (AESIA) põhikiri
460	C17.I6	Eesmärk	PERTE Tervis
272	C17.I9	Eesmärk	Lennundus- ja kosmosetööstus
275	C18.R3	Eesmärk	Riikliku rahvaterviseameti loomist, keskuste, teenuste ja tugiüksuste ametisse nimetamist ja tagasinimetamist ning prootonteraapia ümberkorraldamist käsitlevate õigusaktide jõustumine
276	C18.R4	Eesmärk	Meetmed, millega käsitletakse või reguleeritakse raskesti täidetavaid ametikohti või valdkondi, tööaega, valvekohustusi, tasusid, koolitust, töö- ja eraelu tasakaalu, tervishoiutöötajate talentide hoidmist, õpetamist või teadusuuringuid ning reguleeritakse tervishoiualast erikoolitussüsteemi
287	C19.I1	Eesmärk	Riiklik digioskuste võrgustik
293	C19.I4	Eesmärk	Digitalentide stipendiumid või töölepingud
298	C20.I1	Siht	Koolitustegevus
301	C20.I3	Siht	Kakskeelne kutseõpe
305	C21.R2	Eesmärk	Õppematerjalide avaldamine, koolitustunnistuste väljaandmine ja ekspertide osalemine õppekava või hindamisraamistike väljatöötamisel
310	C21.I2	Siht	Lepingute allkirjastamine programmi PROA+ raames
313	C21.I5	Siht	Ülikoolide digivõimekus ja -haridus
316a	C22.R3	Eesmärk	Kuningliku dekreetseaduse jõustumine, et pikendada tasustatud sünni- ja hoolduspuhkuse kestust
320a	C22.R5	Eesmärk	Miinimumsissetulekut käsitleva õigusakti jõustumine.
322	C22.I1	Siht	Investeeringud kaughooldusteenustesse
324	C22.I2	Eesmärk	Tehnoloogiliste vahendite loomine sotsiaalteenuste teabe- ja juhtimissüsteemide jaoks.
326	C22.I3	Siht	Investeeringud ligipääsetavusse
327	C22.I4	Siht	Seksuaalvägivalla ohvrite keskused.
346	C23.I4	Siht	Haavatavatele rühmadele, ettevõtlusele või mikroettevõtjatele suunatud projektid
347	C23.I5	Eesmärk	Riiklikud nõustamis-, ettevõtlus-, toetus- ja innovatsioonikeskused tööhõive jaoks.
349	C23.I6	Siht	Programmidega TRANSFORMA_ES, INICIATIVA_ES, Impulsa-TEC, ALIANZA_ES ja SOSTENIBLE_ES seotud projektid
351	C23.I7	Eesmärk	Hindamisaruanne miinimumsissetuleku kava või haavatavate rühmadega seotud katseprojektide tulemuste kohta
355	C24.I2	Siht	Etendus- ja muusikakunsti infrastruktuuri moderniseerimine ja jätkusuutlik haldamine
359	C24.I2	Siht	Kultuuri- ja loomealgatuste edendamine
375	C26.I3	Eesmärk	Spordiga seotud tegevus
480	C31.I2	Eesmärk	Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Kava kehtestamine
484	C31.I3	Eesmärk	Tööstussektori ja väärtusahela CO2 heite vähendamise toetuskava: Kava kehtestamine
494	C31.I6	Eesmärk	Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: SEPIDESi muutmine riigi osalusega äriühinguks
495	C31.I6	Eesmärk	Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Kava kehtestamine
		Osamakse summa	6 204 780 929 eurot

3.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
9	C1.I1	Eesmärk	Säästva liikuvuse projektid
9b	C1.I1	Eesmärk	Sõidukite lammutamine, vähese CO2-heitega sõidukite ostmine ja/või laadimispunktide paigaldamine
419	C1.I2	Siht	Elektrisõidukitele väljastatud liiklusload
419b	C1.I2	Eesmärk	Paigaldatud laadimispunktid
18	C1.I3	Siht	Ajakohastatud raudteeliinid
19	C1.I3	Siht	Jaamad on tänu digiüleminekule paranenud
20	C1.I3	Siht	Täiustatud või uued raudteejaamad
29	C2.I1	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine eluruumides või eluhoonetes
29bis	C2.I1	Siht	Energiatõhusaks renoveerimiseks deklareeritud maksuvähendused
31	C2.I2	Siht	Eluruumide pakkumine
33	C2.I3	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine elamutes, eluhoonetes või mitteeluhoonetes või nende osades
34	C2.I4	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine elamutes, eluhoonetes või mitteeluhoonetes või nende osades, mis asuvad programmi PREE 5000 kohaselt abikõlblikes omavalitsusüksustes
35	C2.I4	Siht	Programmi DUS 5000 toetuste lõpparuanded
37	C2.I5	Eesmärk	Üldkasutatavate hoonete renoveerimine
48	C3.I1	Siht	Moderniseeritud niisutussüsteemid
49	C3.I2	Eesmärk	Bioohutustasemega 3 loomapidamisrajatise ehitamine
52	C3.I4	Eesmärk	Täppispõllumajanduse, energiatõhususe, ringmajanduse või taastuvenergia kasutamise projektid
66	C4.I1	Eesmärk	Teadmised bioloogilisest mitmekesisusest
69	C4.I2	Eesmärk	Kaitse või maismaa- ja merekeskkond
71	C4.I3	Eesmärk	Ökosüsteemi taastamise meetmed
72	C4.I3	Eesmärk	Endiste kaevanduste taastamine
425	C4.I4	Eesmärk	Metsamajandamise meetmed
427	C5.I1	Siht	Vee- ja reoveekäitlustaristu ehitamine või renoveerimine
428	C5.I1	Eesmärk	Tammide ja veehoidlate ohutus
77bis	C5.I2	Eesmärk	Jõgede seire ja taastamine
78	C5.I2	Eesmärk	Niisutamiseks vett andva taristu ehitamine või renoveerimine
430	C5.I3	Eesmärk	PERTE veekasutajate digiteerimiseks
426	C5.I3	Eesmärk	Radarid ning hüdroloogiliste või meteoroloogiliste protsesside digitaliseerimine
81b	C5.I4	Siht	Kahjustatud alade ja ökosüsteemide taastamine
87	C6.I1	Eesmärk	TEN-T põhivõrk: täidetud lepingud
92	C6.I2	Eesmärk	TEN-T võrk, välja arvatud koridorid: täidetud lepingud
93	C6.I2	Eesmärk	Lennuliikluse korraldamine: täidetud lepingud
94	C6.I2	Eesmärk	Riiklik teedevõrk: täidetud lepingud
97	C6.I3	Eesmärk	Ühendveo- ja logistikaterminalid, sadamad või 750-meetrised haruteed: täidetud lepingud
101	C6.I4	Eesmärk	Säästva ja digitaalse transpordiga seotud meetmed
111	C7.R3	Siht	Energiaga seotud katseprojektid või kontorid energiakogukondadele
117	C7.I1	Siht	Taastuvenergia tootmise ja salvestamise täiendav võimsus
119	C7.I2	Siht	Meetmed energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks saartel
120	C7.I2	Siht	Täiendav taastuvenergia tootmisvõimsus saartel
127	C8.I2	Siht	Digiteerimisprojektide üleandmine elektrijaotusettevõtjatele
135	C9.I1	Eesmärk	Saastevaba vesiniku toetamise kava: Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
141	C10.I1	Eesmärk	Tööhõivega seotud koolitused
143	C10.I1	Eesmärk	Taastatud maa endistes söekaevandustes või õiglase ülemineku piirkondadena deklareeritud piirkondades
432	C11.R1	Eesmärk	Seadus, mis käsitleb läbipaistvust ja ausust huvirühmade tegevuses
169	C11.I3	Eesmärk	Piirkondlike ja kohalike haldusasutuste, samuti digiülemineku ja avaliku teenistuse ministeeriumi ning territoriaalpoliitika ja demokraatliku mälu ministeeriumi digiüleminek
438	C11.I3	Eesmärk	Isikliku digihoolduse kava raames rakendatud katseprojektid
172	C11.I4	Siht	Taastumatu primaarenergia tarbimise vähendamine üldkasutatavates hoonetes (1 050 000 m²)
439	C11.I4	Eesmärk	Fotogalvaaniliste päikeseenergiasüsteemide ja muude taastuvate energiaallikate rakendamine, elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamine ja muude meetmete rakendamine energiasäästu suurendamiseks avaliku halduse keskasutuste rajatistes
180	C12.I1	Eesmärk	Valdkondlikud andmeruumid ning teadus- ja arendustegevusega seotud meetmed
186	C12.I2	Eesmärk	PERTE ja muud projektid: Lõpparuanded
187	C12.I3	Siht	Ringmajandust ja jäätmekäitlust käsitlevad meetmed
448c	C12.I6	Siht	Elektrisõidukite sektori ja muude tööstussektorite toetuskava (toetused): Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud. Ministeerium on investeeringu lõpule viinud
445	C12.I4	Eesmärk	Pooljuhtide väärtusahela tugevdamine: rahaliste vahendite väljamaksmine
193a	C13.I1	Siht	Toetusprogrammide raames toetust saavad isikud, kes viivad oma tegevuse lõpule
209b	C13.I3	Siht	Digitaalse innovatsiooni keskuste programm
508	C13.I14	Eesmärk	Investeerimispoliitika
509	C13.I14	Eesmärk	Kapitalisüst
221	C14.I1	Eesmärk	„Sihtkoha turismi kestlikkuse territoriaalsete kavadega“ seotud meetmed
227	C14.I4	Siht	Kestlikkusmeetmed turismiasutustes
228	C14.I4	Eesmärk	Ajaloopärandisse kuuluvate paikade taaselustamine
237	C15.I1	Eesmärk	Lairibaühenduse kasutuselevõtt valgetes ja hallides piirkondades
239	C15.I3	Eesmärk	Ühendamisvautšerid UNICO Bono social raames ja vautšerid UNICO Bono PYME raames
242	C15.I5	Eesmärk	digitaalne taristu: merekaablid ning teadus- ja arendusprojektid
244	C15.I6	Eesmärk	5G-tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide kasutuselevõtt: ei anta
248	C15.I7	Eesmärk	Eesmärkide 245 ja 453 raames sõlmitud lepingud ja kokkulepped (convenios) on täidetud.
455	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Uurimis- ja arendustegevus
455a	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Kapitalisüst
455b	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Puhta ruumi taristu loomine: allkirjastatud lepingud ja allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum.
456	C15.I8	Eesmärk	PERTE CHIP. Mikroelektroonikale keskenduvate akadeemiliste õppetoolide loomine
253	C16.R1	Eesmärk	Tehisintellekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevad meetmed
253a	C16.I1	Eesmärk	Hispaania ja ühisettevõtte EuroHPC vahelise toetuslepingu allkirjastamine ning ühisettevõttele EuroHPC vabatahtliku toetuse väljamaksmine
260	C17.I2	Eesmärk	Teadustaristu.
459	C17.I5	Eesmärk	Teadmussiire
268	C17.I6	Eesmärk	Tervisekaitse
269	C17.I7	Eesmärk	Keskkond, kliimamuutused ja energeetika
462	C17.I9	Eesmärk	PERTE – kosmoselennundus.
511	C17.I11	Eesmärk	Hispaania ja ESA vahelise lepingu allkirjastamine ning vabatahtliku panuse andmine tulevikumerede, ELi turvalise ühenduvuse ja Euroopa orbiidile saatmise väljakutseprogrammidesse
280	C18.I2	Eesmärk	Rahvatervise kampaaniad ja meetmed
281	C18.I3	Eesmärk	Meetmed, mis on seotud rahvatervise järelevalvega, eri otstarbega seadmete, süsteemide ja tarkvara arendamise või ostmisega, ehitustöödega ning riikliku tervishoiusüsteemi toimimise hindamisega pandeemia ajal
465	C18.I4	Siht	Täidetud lepingud või nende vastavad osad, mis on seotud UNICAS-e võrgustiku projektiga ja harvikhaigusi või ALSi põdevate patsientide tervishoiu parandamisega
466	C18.I5	Siht	Geneetilise testimise seadmed või tarkvara ja genoomiteabe infosüsteem
464	C18.I5	Eesmärk	Täidetud lepingud või nende vastavad osad, mis on seotud IT-taristu, IT-süsteemide arendamise, kasutusmallide, litsentside ning ravimeid, dieettooteid ja ortoprosteetilisi teenuseid käsitlevate teavituskampaaniatega
466a	C18.I6	Eesmärk	Riiklik terviseandmeruum
288	C19.I1	Eesmärk	Kodanike digioskused.
290	C19.I2	Eesmärk	Hariduse digipöördega seotud meetmed
291	C19.I2	Eesmärk	Digiseadmed koolidele
292	C19.I3	Siht	Tööhõivealane digikoolitus
292a	C19.I3	Siht	Tööhõivealane digikoolitus
297	C20.I1	Siht	Pädevusüksuste hindamine
467	C20.I2	Siht	Klassiruumide muutmine kasutatavateks tehnoloogiaruumideks
302	C20.I3	Siht	Täiendavad kutsehariduse ja -õppe rühmad võrreldes 2019/2020. õppeaastaga
309	C21.I1	Siht	Uued kohad alushariduse esimese tsükli jaoks
311	C21.I3	Siht	Kaasamis- ja nõustamisüksuste toetuse saamiseks hariduskeskuste allkirjastatud osalemislepingud
469	C21.I6	Siht	Väljastatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste tunnistused
315	C22.R2	Eesmärk	Sotsiaalteenuste territoriaalse nõukogu lepingute avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja asjaomaste õigusaktide heakskiitmine.
412a	C22.R6	Eesmärk	Naiste ja meeste võrdset esindatust ja tasakaalustatud esindatust käsitleva seaduse jõustumine ning soolist ebavõrdsust käsitleva nõuandekomisjoni loomist ja reguleerimist käsitleva ministri määruse jõustumine
323	C22.I1	Siht	Hooldekodud, mitteeluruumid ja päevahoiukohad.
325	C22.I2	Siht	Piirkondade investeeringud sotsiaalteenuste tehnoloogilisse ümberkujundamisse ja innovatsiooni ning laste ja noorukite hooldusega seotud taristu ja teenuste ajakohastamisse
471	C22.I2	Siht	Katseprojektid innovatsiooni edendamiseks sotsiaalteenuste valdkonnas
472	C22.I4	Eesmärk	Hoiatus- ja suhtlemisdistantsi jälgimise seadmete ning naistevastase vägivalla ohvrite toetamiseks mõeldud internetipõhiste teenuste ostmine.
328	C22.I5	Eesmärk	Rändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtukeskuste ehitamine, soetamine või renoveerimine
342	C23.I1	Siht	Toetused tööotsijate osalemiseks programmides „Tandem“, „Esimene kogemus“ või „Investigo“
343	C23.I2	Siht	Toetused inimeste osalemiseks programmides „Plan Empleo Mujer“, „Maa- ja linnapiirkonnad“ või „Soolise vägivalla ohvrid ja inimliiklus“
344	C23.I3	Siht	Inimesed, kes on osalenud koolitusprogrammides, et omandada oskusi digitaalseks, ökoloogiliseks või tootlikuks ümberkujundamiseks
475	C24.I1	Siht	Kultuuritööstuse konkurentsivõime tugevdamine
356	C24.I2	Siht	Hispaania kultuuriobjektide restaureerimine ja väärtustamine
476	C25.I1	Siht	Audiovisuaalsektori üksuste toetamine kolmes eri valdkonnas
370	C26.I1	Eesmärk	Spordisektori digiteerimine
373	C26.I2	Eesmärk	Sporditaristu, tehniliste keskuste või spordirajatiste renoveerimine
386	C28.R2	Eesmärk	Maksusoodustuste reform
512	C28.I1	Siht	Elektrisõidukite ostmiseks või laadimisjaamade paigaldamiseks deklareeritud maksuvähendused
478	C31.I1	Siht	Investeeringud energiasalvestuse või omatarbeks toodetud energia tarbimise edendamisse, mis põhineb taastuvenergia tootmisel või arvestivälisel salvestamisel: Lõpparuanded
482	C31.I2	Eesmärk	Taastuvallikatest toodetud vesiniku toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud
486	C31.I3	Eesmärk	Väärtusahela toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud lepingud või lõplikud toetuse andmise otsused on avaldatud
490	C31.I4	Eesmärk	Toetatud elektriülekandeprojektid
493	C31.I5	Eesmärk	CO2-heite vähendamise projektid
496	C31.I6	Eesmärk	Toetuskava tööstuse CO2 heite vähendamiseks: Ministeerium on lõpule viinud lõplike abisaajatega sõlmitud investeerimis- ja õiguslikud lepingud või avaldanud lõplikud abi andmise otsused
506	C31.I9	Eesmärk	Rohepöörde toetamise kava: Kava kehtestamine
507	C31.I9	Eesmärk	Rohepöörde toetamise kava: Ministeerium on lõpule viinud lõplike abisaajatega sõlmitud investeerimis- ja õiguslikud lepingud või avaldanud lõplikud abi andmise otsused
498	C32.I1	Eesmärk	Raudteetaristu ja -teenused
499	C32.I1	Eesmärk	Toetusotsuste avaldamine 5 600 sõiduki ostmiseks Programa REINICIA Auto+ programmi „Sección etiqueta Cero“ raames.
500	C32.I2	Eesmärk	Vee ja keskkonna taastamine
501	C32.I2	Eesmärk	Põllumajanduse taastamine
502	C32.I3	Siht	DANA poolt mõjutatud piirkondade töölepingud.
503	C32.I4	Eesmärk	Euroopa Kosmoseagentuuriga lepingu allkirjastamine ja vabatahtlik osalus
504	C32.I5	Eesmärk	Järelaruanne programmide „ICEX-DANA“ ja „ICEX-Aranceles“ rakendamise kohta
505	C32.I6	Eesmärk	ICO kava ülemaailmsest tariifikeskkonnast mõjutatud ettevõtete toetamiseks
		Osamakse summa	20 925 373 102 eurot

4.Laen

Artikli 2a lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

4.1.Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi
L1	C1.R3	Eesmärk	Vähese heitega piirkondi reguleeriva kuningliku dekreedi jõustumine
L15	C6.R3	Eesmärk	Energiatõhususe strateegia
L40	C13.I8	Eesmärk	FOCO – fondi loomise määrused
L51	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Hispaania valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise rahalist toetust käsitleva lepingu allkirjastamine
L72	C22.I6	Eesmärk	Sotsiaalmõju fond: Määrus, millega luuakse rahastu
		Osamakse summa	1 083 989 237 eurot

4.2.Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

L4	C2.I7	Eesmärk	Rakendusleping
L10	C3.I12	Siht	Põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi (MAPA) ja SEIASA vahelise niisutatud alade parandamise ja jätkusuutlikkuse toetamise lepingu jõustumine (III etapp)
L25	C13.I6	Eesmärk	ICO eraldusjoone rakendamise kokkulepe ICOga
L30	C13.I6	Eesmärk	ICO ettevõtete ja ettevõtjate liini (sealhulgas omakapitalifondide) rakendusleping
L35	C13.I7	Eesmärk	Järgmine tehnoloogiafond – rakenduskokkulepe Axisega
L53	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond: Rakendusleping
L63	C15.I9	Eesmärk	Kiipide rahastamisvahend: Rahastamismehhanismi ametlik heakskiitmine
L77	C25.I3	Eesmärk	ICO Audiovisuaalkeskuse fond: Rakendusleping
		Osamakse summa	14 916 010 762 eurot

4.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

L2a	C2.R7	Eesmärk	Entidad Pública Empresarial de Suelo (SEPES) põhikirja ajakohastamist käsitleva õigusakti jõustumine
L3	C2.R7	Eesmärk	Eluasemesektori linnaplaneerimislubade soovituste ja parimate tavade juhendi avaldamine (Guía de recomendaciones y buenas prácticas en materia de licencias urbanísticas en el ámbito residencial)
L8	C3.R7	Eesmärk	Toidukao ja toidujäätmete vältimise seaduse jõustumine
L9	C3.R8	Eesmärk	Põllumajandusettevõtete infosüsteemi loomist käsitleva õigusakti jõustumine
L23	C12.I7	Eesmärk	Elektriautode (laenude) väärtusahela strateegiliste projektide toetuskava: Kava kehtestamine
L45	C13.I10	Siht	FONREC
L47	C13.I12	Eesmärk	ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – rakendusleping
L52	C13.I13	Siht	Piirkondlik vastupanuvõime fond – InvestEU: Rahastamis- või investeerimistoimingud summas vähemalt 500 miljonit eurot, mis on eraldatud InvestEU investeeringute komitee poolt heaks kiidetud vahendile.
L67	C17.I10	Siht	Investeeringud omakapitalitoetusesse tervishoiusektoris
		Osamakse summa	1 050 662 791 eurot

4.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber	Seotud meede (reform või investeering)	Eesmärk / siht	Nimi

L6	C2.I7	Eesmärk	ICO sotsiaalse eluaseme edendamise laenurahastu: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine
L11	C3.I12	Siht	Moderniseeritud niisutussüsteemid
L24	C12.I7	Siht	Elektriautode (laenude) väärtusahela strateegiliste projektide toetuskava: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped või avaldatud lõplikud rahastamisotsused ja investeeringu lõpuleviimine
L28	C13.I6	Eesmärk	ICO eraldusjoon – lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine
L33	C13.I6	Eesmärk	ICO Enterprises and Entrepreneurs Line – Lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud juriidilised lepingud ja investeeringu lõpuleviimine
L38	C13.I7	Eesmärk	Järgmine tehnoloogia – investeeringu lõplike abisaajate ja aktsiafondidega sõlmitud õiguslikud lepingud
L42	C13.I8	Eesmärk	FOCO – investeeringu lõplike abisaajatega (sealhulgas aktsiafondid) sõlmitud õiguslikud kokkulepped
L49	C13.I12	Eesmärk	ENISA ettevõtluse ja VKEde fond – investeeringute lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped
L57	C13.I13	Siht	Piirkondlik vastupanuvõime fond – muud eelarveread: Lõplike abisaajatega (sh omakapitalifondid) sõlmitud õiguslikud lepingu
L59	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – avalik otseliin: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped, toetuste kontrollimine ja lepingute täitmine
L62	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – Majandus- ja digipöörde ministeerium on investeeringu lõpule viinud
L60	C13.I13	Eesmärk	Piirkondlik vastupanuvõime fond – panus kliimasse
L90	C13.I15	Eesmärk	Investeerimispoliitika
L91	C13.I15	Eesmärk	Kapitalisüst
L65	C15.I9	Eesmärk	Kiipide rahastamisvahend: Lõplike abisaajatega sõlmitud õiguslikud kokkulepped ja investeeringu lõpuleviimine
L69	C17.I10	Siht	Rahaliste vahendite väljamaksmine laenudena tervishoiu- või lennundus- ja kosmosesektori toetamiseks
L73	C22.I6	Eesmärk	Sotsiaalmõju fond: Lõplike abisaajatega (sh aktsiafondid) sõlmitud seaduslikud rahastamislepingud ja investeeringu lõpuleviimine
L76	C25.I2	Siht	Sisu digiteerimise ja levitamise projektide rakendamine
L79	C25.I3	Eesmärk	Audiovisuaalkeskuse fond: Lõplike abisaajatega (sh aktsiafondid) sõlmitud seaduslikud rahastamislepingud ja investeeringu lõpuleviimine
		Osamakse summa	5 654 884 583 eurot

3. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Hispaania muudetud taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine on sätestatud 30. detsembri kuninglikus dekreetseaduses 36/2020, millega kiidetakse heaks kiireloomulised meetmed avaliku halduse ajakohastamiseks ja taastekava rakendamiseks (RDL 36/2020). Need toimuvad vastavalt järgmisele korrale:

·Loodud on taaste, ümberkujundamise ja vastupidavuse komisjon, kuhu kuuluvad kõik kava eest vastutavad ministrid, ning seda juhib valitsuse president. Komisjon on kehtestanud üldised poliitilised suunised taastekava väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning jälgib kava rakendamist. Selle tööd toetab Euroopa fondide peasekretariaadi juhitav 20 avaliku halduse liikmest koosnev tehniline komitee.

·Euroopa Komisjoni ees vastutab kava eest rahandusministeeriumi juurde äsja loodud Euroopa fondide peasekretariaat. Sellel asutusel on keskne roll maksetaotluste esitamise järelevalves, mis põhineb eesmärkide ja sihtide saavutamisel.

·Muudetud kava sisaldab 419 eesmärki ja sihti, millest enamik on seotud ajavahemikuga 2021–2023. Kavandatud eesmärgid ja sihid on selged ning kavandatud näitajad on asjakohased, vastuvõetavad ja usaldusväärsed.

·Kuigi iga meetme eest vastutav ministeerium vastutab meetmete võtmise eest, et saavutada vastavad eesmärgid kooskõlas eelarvestatud vahenditega, on Euroopa fondide peasekretariaat Euroopa Komisjonile maksetaotlusi koostav organ. Igale maksetaotlusele lisatakse vahendite haldaja kinnitus, mis põhineb komponentide eest vastutavate asutuste koostatud aruannetel. Lisaks kontrollib riigiameti peakontrolör (Intervención General de la Administración del Estado – IGAE) eesmärkide saavutamist ning saavutatud tulemusi. Kava rakendamiseks eraldatud vahendid lisatakse keskvalitsuse eelarvesse.

·Kehtestatud on kord peamiste osalejate kaasamiseks kava rakendamisse. Kava jaoks korraldatakse uus valdkondlik konverents, mille eesmärk on suunata koostööd piirkondade, kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel kava rakendamiseks. Parlamentaarse kontrolli kohta on kuningliku dekreetseaduse 36/2020 artiklis 22 sätestatud, et valitsus esitab kord kvartalis Euroopa Liidu parlamentaarsele ühiskomisjonile aruande taaste-, ümberkujundamis- ja vastupidavuskava edusammude kohta.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Hispaania järgmise korra:

Euroopa fondide peasekretariaat (rahandusministeerium), kes on Hispaania taaste- ja vastupidavuskava koordinaator, vastutab muudetud taaste- ja vastupidavuskavade üldise rakendamise eest, koordineerimise tagamise eest teiste asjaomaste ametiasutustega riigis (sealhulgas muude ELi vahendite kasutamise sidususe tagamine), eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimise eest, kontrolli- ja auditimeetmete rakendamise järelevalve ja tagamise eest ning kogu vajaliku aruandluse, maksetaotluste ja lisatud liidu vahendite haldaja kinnituse esitamise eest. Euroopa fondide peasekretariaat tugineb IT-süsteemile (edaspidi „kohv“), mis võimaldab ministeeriumidel ning muudel rakendus-, kontrolli- ja auditeerimisasutustel kodeerida kogu asjakohase teabe, sealhulgas eesmärkide ja sihtide ning seirenäitajate aruandluse, kontrolli- ja auditiaruanded ning rakendusasutuste tegevusaruanded, mis peaksid olema aluseks liidu vahendite haldaja kinnitustele maksetaotlustele. Süsteem võimaldab salvestada ka kvalitatiivset finantsteavet ja muid andmeid, näiteks lõppsaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate kohta. Ametiasutused koguvad ja säilitavad ka andmeid tegelike tulusaajate kohta, mida haldab riiklik maksuamet.

Lisaks on Hispaania seoses eesmärgiga 173 ning esimese maksetaotluse raames võetud auditi- ja kontrollikohustustega sõlminud kaks lepingut, et hõlbustada teabevahetust välismaiste äriühingute tegelike tulusaajate kohta: üks notarite üldnõukogu ja maksuameti vahel ning teine maksuameti ja registripidajate kolleegiumi vahel. Lisaks andis Hispaania välja ministri määruse (määrus HFP/55/2023), millega anti konkursikutsete korraldamise eest vastutavatele asutustele õigus nõuda tegelike tulusaajate andmeid välismaistelt äriühingutelt, mille kohta riigi ametiasutustel ei ole oma andmebaasides teavet.

Lisaks on Hispaania parandanud kontrolli eesmärgil juurdepääsu tegelikke tulusaajaid käsitlevale teabele. Eelkõige on Hispaania ametiasutused loonud ja kasutusele võtnud riskihinnangu IT-vahendi MINERVA huvide konflikti süstemaatiliseks kontrollimiseks ja ennetamiseks, kasutades tegelike tulusaajate andmeid.

Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Hispaania pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud eesmärkide ja sihtide täitmist komisjonile asjakohaselt põhjendatud taotluse, et rahaline toetus välja makstaks. Hispaania tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1)

Välja arvatud a) varad ja tegevused elektri- ja/või soojusenergia tootmises ning nendega seotud ülekande- ja jaotustaristus, milles kasutatakse maagaasi, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(2)

Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(3)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(4)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada ressursitõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(5)

(6)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(7)

Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest oluliselt väiksem, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(8)

(9)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(10)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(11)

(12)

(13)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(14)

Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui see sektor või tegevus on lõpliku abisaaja äritegevuse oluline osa, võrreldes lõpliku abisaaja brutotulu, kasumi või kliendibaasiga. Piiratud sektorist või tegevusest saadav brutotulu ei tohi mingil juhul ületada 50 % brutotulust.

(15)

Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud elektri- ja/või soojusenergia tootmisega ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, milles kasutatakse maagaasi ja mis vastavad olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(16)

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.

(17)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(18)

Seda erandit ei kohaldata tegevuste suhtes, mida tehakse tehastes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ega olemasolevate käitiste suhtes, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhast pärit materjale, tingimusel et käesoleva meetme kohased tegevused ei too kaasa jaamade jäätmekäitlusvõimsuse suurenemist ega rajatiste eluea pikendamist; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(19)

Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(20)

Alla 50 g CO2/km vastavalt keskkonnasõbralike sõidukite muudetud direktiivis 2009/33/EÜ sätestatud keskkonnasõbralike sõidukite kategooriale.

(21)

(22)

(23)

Leitakse, et lõplik abisaaja keskendub „oluliselt“ sektorile või äritegevusele, kui piirangutega sektorist või tegevusest saadav brutotulu ületab 50 % brutotulust.

(24)

(25)

(26)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(27)

(28)

Konkreetsete projektidega seotudlõplikud toetusesaajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimamuutustega seotud panuse arvutamiseks kasutatakse omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete vahendite puhul, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, kriteeriume, millega nõutakse, et vähemalt 90 % vahendite saaja eelmise majandusaasta tulust või äriplaani kohaselt tulevastest tuludest saadakse tegevusest, mis vastab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud kohaldatavatest sekkumisvaldkondadest tulenevatele asjakohastele kriteeriumidele. Lõplikud abisaajad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest instrumentidest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitavad valitud sekkumisvaldkonna(te) põhjenduse. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(29)

Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(30)

(31)

(32)

(33)

(34)

(35)

(36)

(37)

(38)

(39)

(40)

Lõplikud toetusesaajad peavad iga toetatava projekti puhul esitama valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(41)

(42)

(43)

(44)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(45)

(46)

(47)

(48)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(49)

(50)

(51)

(52)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(53)

(54)

(55)

(56)

(57)

(58)

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse direktiiviga (EL) 2022/2464, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi.

(59)

Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise projektid ning sellega seotud maagaasi kasutavad ülekande- ja jaotustaristud, mis vastavad tehniliste suuniste „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste vabale käitamisele, fossiilkütuste järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine aja jooksul.

(60)

(61)

(62)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(63)

Konkreetsete projektidega seotud laenude, osaluslaenude, projektivõlakirjade, tagatiste või samaväärsete vahendite lõplikud abisaajad peavad esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse koos projekti kirjeldusega. Kliimamuutustega seotud panuse arvutamiseks kasutatakse omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete vahendite puhul, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, kriteeriume, millega nõutakse, et vähemalt 90 % vahendite saaja eelmise majandusaasta tulust või äriplaani kohaselt tulevastest tuludest saadakse tegevusest, mis vastab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud kohaldatavatest sekkumisvaldkondadest tulenevatele asjakohastele kriteeriumidele. Lõplikud abisaajad omakapitalist, kvaasiomakapitalist, äriühingu võlakirjadest või samaväärsetest instrumentidest, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, esitavad valitud sekkumisvaldkonna(te) põhjenduse. Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(64)

(65)

(66)

(67)

(68)

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse direktiiviga (EL) 2022/2464, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi.

(69)

(70)

(71)

(72)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(73)

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse direktiiviga (EL) 2022/2464, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi.

(74)

(75)

(76)

(77)

Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(78)

Digipanuse arvutamiseks kasutatakse omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete vahendite puhul, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, kriteeriume, millega nõutakse, et vähemalt 90 % vahendite saaja eelmise majandusaasta tuludest või äriplaani kohaselt tulevastest tuludest saadakse/tuleb tegevusest, mis vastab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas esitatud kohaldatavatest sekkumisvaldkondadest tulenevatele asjakohastele kriteeriumidele.

(79)

Võrgu- ja infoturbe koostöörühm, 5G-võrkude küberturvalisus ELi riskimaandamismeetmete meetmepakett, 01/2020, https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=64468

(80)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

(81)

Määrus (EL) 2021/696, millega luuakse ELi kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet

(82)

(83)

(84)

(85)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(86)

(87)

(88)

(89)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(90)

(91)

(92)

(93)

(94)

(95)

(96)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(97)

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse direktiiviga (EL) 2022/2464, mis käsitleb äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi.

(98)

(99)

(100)

(101)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(102)

(103)

(104)

(105)

Seda väljajätmist ei kohaldata tegevuste suhtes, mis viiakse läbi tehastes, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemiseks, ega olemasolevate käitiste suhtes, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhast saadud materjale, tingimusel et selliste meetmete tulemusena ei suurene jaamade jäätmekäitlusvõimsus ega rajatise eluiga pikeneb; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(106)

Seda erandit ei kohaldata olemasolevates mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehastes läbiviidavate tegevuste suhtes, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõtutoimingud biojäätmete kompostiks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et sellised meetmed ei suurenda käitise jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade tööiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(107)

(108)

(109)

(110)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(111)

(112)

(113)

(114)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(115)

(116)

Digitaalse panuse arvutamiseks omakapitali, kvaasiomakapitali, äriühingu võlakirjade või samaväärsete vahendite puhul, mis ei ole suunatud konkreetsetele projektidele, nõutakse investeerimispoliitikas, et vähemalt 90 % vahendite saaja eelmise majandusaasta tulust või äriplaani kohaselt tulevastest tuludest saadakse tegevusest, mis on kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas sätestatud kohaldatavate sekkumisvaldkondadega.

(117)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(118)

(119)

(120)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(121)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(122)

(123)

(124)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(125)

(126)

(127)

(128)

(129)

(130)

(131)

(132)

(133)

(134)

(135)

(136)

(137)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(138)

(139)

Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.

(140)

(141)

(142)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(143)

(144)

Toledo pakti soovitused avaldati Euroopa Liidu Teatajas 10. novembril 2020: https://www.congreso.es/public_oficiales/L14/CONG/BOCG/D/BOCG-14-D-175.PDF .

(145)

(146)

(147)

(148)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(149)

(150)

(151)

Välja arvatud a) elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad tehnilise juhendi (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele.

(152)

(153)

(154)

(155)

(156)

(157)

(158)

Saastavad sõidukid on määratletud kui heitevabad sõidukid.

(159)

(160)

(161)

(162)

Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise projektid ning sellega seotud maagaasi kasutavad ülekande- ja jaotustaristud, mis vastavad „Ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; ning b) punktis i nimetatud tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütuste vabale käitamisele.

(163)

(164)

(165)

(166)

(167)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

(168)

Rakenduspartner peab samuti esitama liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.

(169)

Välja arvatud a) varad ja tegevused, mis on seotud elektri- ja/või soojusenergia tootmisega ning sellega seotud ülekande- ja jaotustaristuga, milles kasutatakse maagaasi ja mis vastavad olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu, et minna õigel ajal üle fossiilkütuste tasuta kasutamisele. c) elanikkonnakaitses või tuletõrjes kasutatavad õhusõidukid ja eriotstarbelised sõidukid, mis põhinevad sektori parimal võimalikul keskkonnatoime tasemel.

(170)

(171)

(172)

Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohaste meetmete suhtes olemasolevates mehhaanilistes bioloogilise töötlemise tehastes, kus käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 

Choose the experimental features you want to try