EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.2.2026

COM(2026) 67 final

2026/0043(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorileppe osaliste kirjalikus menetluses seoses turupõhise lisamaksu arvutamisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorileppe (edaspidi „õhusõidukite sektorilepe“ või „sektorilepe“) osaliste kirjalikus menetluses võetav seisukoht seoses sektorileppe kavandatava muudatusega, mille eesmärk on muuta –29 baaspunkti suurune ajutine krediidiriskiga korrigeerimise marginaal (CAS – Credit Adjustment Spread) turupõhise lisamaksu arvutamisel alaliseks.

2.Ettepaneku taust

2.1.Riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkulepe

Kokkulepe kujutab endast liidu, Ameerika Ühendriikide, Kanada, Jaapani, Korea, Norra, Šveitsi, Austraalia, Uus-Meremaa, Türgi ja Ühendkuningriigi vahelist suulist kokkulepet, mille eesmärk on luua riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohase kasutamise raamistik. Tegelikkuses tähendab see, et luuakse võrdsed tingimused (mille puhul konkurents põhineb eksporditavate kaupade ja teenuste hinnal ja kvaliteedil, mitte sellel, millised on finantseerimistingimused) ning püütakse kõrvaldada riiklikult toetatavate ekspordikrediitidega seotud subsideerimine ja kaubanduse moonutamine. Kokkulepe jõustus 1978. aasta aprillis ja on tähtajatu.

Sektorilepe moodustab kokkuleppe III lisa ja selle eesmärk on sätestada raamistik sellise riiklikult toetatava ekspordikrediidi ennustatavaks, järjepidevaks ja läbipaistvaks kasutamiseks, mis on ette nähtud õhusõidukite ja nendega seotud, sektorileppe punkti 4 alapunktis a määratletud kaupade ja teenuste müügiks või liisimiseks. Sektorileppe eesmärk on edendada võrdseid tingimusi lennundussektori ekspordis ning kaotada riikliku toetusega seotud subsiidiumid ja kaubandusmoonutused. Sektorileppe viimane tekst jõustus 1. veebruaril 2011.

Kokkulepe, kaasa arvatud sektorilepe, on administratiivselt allutatud OECD-le ja selle täitmist toetab OECD ekspordikrediidi sekretariaat. Siiski ei ole ei kokkulepe ega ka sektorilepe OECD aktid 1 .

Kokkuleppe osaline on Liit – mitte liikmesriigid – ning kokkulepe ja sektorilepe on mõlemad ühenduse õigustikku üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1233/2011 2 . Seega on kokkuleppe ja sektorileppe sätted liidu õiguse kohaselt õiguslikult siduvad.

2.2.Tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorileppe osalised

Sektorileppes on üksteist osalist ehk Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Brasiilia, Euroopa Liit, Jaapan, Kanada, Korea, Norra, Šveits, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriik 3 .

Liitu esindab sektorileppe osaliste koosolekutel ja osaliste kirjalikes otsustusmenetlustes Euroopa Komisjon. Kõik sektorileppe muutmise otsused tehakse konsensuse alusel.

2.3.Õhusõidukite sektorileppe osaliste kavandatav akt

Kavandatava akti eesmärk on muuta sektorileppe II liite 2. jagu ja kehtestada turupõhise lisamaksu (MRS – Market Reflective Surcharge) arvutamiseks krediidiriski marginaali korrigeerimine (CAS – Credit Adjustment Spread) –29 baaspunktilise fikseeritud väärtusena. Sektorileppe II liites on sätestatud menetlused, mida kasutatakse riikliku toetuse hinnakujunduse kindlaksmääramiseks tehingu puhul, mille suhtes kohaldatakse tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorilepet, ning 2. jaos on sätestatud eeskirjad garantiipreemiate alammäärade kindlaksmääramiseks.

Sektorileppe tekstis on sätestatud, et garantiipreemia alammäärade arvutamine tuleneb turupõhise lisamaksu lisamisest riskipõhistele määradele. Üks sisend turupõhise lisamaksu arvutamisel on mediaansed krediidiriski marginaalid (MCS – Median Credit Spreads), mis põhinevad Moody’se poolt OECD sekretariaadile esitatud andmetel. Võttes arvesse Londoni pankadevahelise intressimäära (LIBOR – London Interbank Offered Rate) kasutamise lõpetamist, esitas Moody’s alates 2022. aasta augustist MCS-andmed tagatud üleöörahastamise määra (SOFR – Secured Overnight Financing Rate) alusel ja mitte LIBORi alusel. See mõjutab otseselt MCS-väärtust, mida õhusõidukite sektorileppe osalistel paluti 2022. aasta novembris toimunud õhusõidukite sektorileppe 73. osaliste koosolekul arutada.

Õhusõidukite sektorileppe osalised leppisid oma 74. koosolekul (november 2023) kokku, et Moody’se MCS-andmete suhtes kohaldatakse ühe aasta jooksul (st kuni 2024. aasta lõpuni) korrigeerimist (CAS –Credit Adjustment Spread ) –29 baaspunkti võrra. 26. juunil 2025 õhusõidukite sektorileppe osaliste 76. koosolekul oli enamik osalisi selle poolt, et muuta see lahendus alaliseks. Kavandatava akti eesmärk on muuta õhusõidukite sektorileppe teksti, et muuta see ajutine korrigeerimine alaliseks lahenduseks.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

LIBORi kasutamise lõpetamise tõttu 2023. aastal pidi Moody’s korrigeerima oma mediaansete krediidiriskide marginaalide (MCS – Median Credit Spreads) arvutamise metoodikat, mis on oluline sisend turupõhise lisamaksu saamiseks, mida kohaldatakse sektorileppe tehingute garantiipreemiate alammäärade arvutamisel, nagu on sätestatud II liite 2. jaos.

MCS on Moody’se keskmiselt 7aastaste mediaansete krediidiriski marginaalide 90 päeva jooksev keskmine. Moody’s esitab need OECD sekretariaadile kolmeaastaste lepingute alusel, mida on uuendatud alates esimesest, 2011. aastal allkirjastatud lepingust.

Seoses üleminekuga LIBORilt SOFRile 2023. aastal hakkas Moody’s esitama MCS-andmeid ainult SOFRi, mitte LIBORi alusel. See baasmäära muutmine toob kaasa suurema MCS-väärtuse, mis mõjub riskipreemiale negatiivselt. Krediidiriski marginaali korrigeerimise (CAS) kasutuselevõtu eesmärk on seda suurenemist kompenseerida. Kuna Moody’s viis oma baasmäära LIBORilt üle SOFRile, määrati CAS ajutiselt –29 baaspunkti tasemele, mis kajastab mediaansete krediidiriskide marginaalide (MCS) keskmist erinevust.

Seda arvesse võttes toetab EL jõupingutusi, mida tehakse turupõhise lisamaksu arvutamise korrigeerimiseks, et kompenseerida täiendavat suurenemist, mis tuleneb baasmäära muutusest pärast LIBORi kasutamise lõpetamist. Kavandatud muudatus, millega nähakse ette fikseeritud CASi väärtus –29 baaspunkti, võimaldab kompenseerida MCS-väärtuse suurenemist ning tagab õhusõidukite tootjatele ja teistele sektorileppe kasutajatele prognoositavuse. Seepärast soovitatakse, et liidu seisukoht sektorileppe osaliste kirjalikus menetluses oleks kiita heaks kavandatav otsus võtta MCSi puhul kasutusele –29 baaspunktine fikseeritud CAS, et arvutada II liite 2. jaos sätestatud turupõhine lisamaks.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused, „millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 4 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatav õigusakt võib otsustavalt mõjutada järgmise ELi õigusakti sisu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ. Põhjus on see, et selle määruse artiklis 2 on sätestatud, et „komisjon võtab vastavalt artiklile 3 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks seoses kokkuleppe osaliste vahel kokku lepitud muudatustega suunistes“.

Sektorileppe kavandatud muudatus võetakse vastu sektorileppe osaliste kirjaliku menetluse teel OECD egiidi all.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks ja teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, s.t peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud ekspordikrediidiga, mis kuulub ühise kaubanduspoliitika valdkonda. Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikkel 207.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

5.Kavandatava akti avaldamine

Kuna kavandatud muudatustega muudetakse riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkulepet, milleks on omakorda vaja muuta määruse (EL) nr 1233/2011 II lisa kõnealuse määruse artikli 2 alusel, on asjakohane avaldada see pärast heakskiitmist Euroopa Liidu Teatajas.

2026/0043 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorileppe osaliste kirjalikus menetluses seoses turupõhise lisamaksu arvutamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppes (edaspidi „kokkulepe“), sealhulgas selle III lisas sisalduvas sektorileppes tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi kohta (edaspidi „õhusõidukite sektorilepe“ või „sektorilepe“), esitatud suunised on liidu õigusesse üle võetud ja seega ELis õiguslikult siduvaks muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1233/2011 5 .

(2)Sektorileppe II liite (garantiipreemia alammäärad) artikli 28 kavandatud muudatuse eesmärk on kehtestada turupõhise lisamaksu arvutamisel alaline krediidiriski marginaali korrigeerimine – 29 baaspunkti ning see peaks kompenseerima mõju, mida avaldab baasmäära muutumine LIBORilt SOFRile üleminekul pärast LIBORi kasutamise lõpetamist.

(3)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kirjaliku menetluse teel võetav seisukoht, kuna kavandatud otsus on liidule siduv ja võib vastavalt määruse (EL) nr 1233/2011 artiklile 2 mõjutada otsustavalt liidu õiguse sisu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe raames seoses turupõhise lisamaksu arvutamisega õhusõidukite sektorileppe puhul, on toetada õhusõidukite sektorileppe muutmist kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel,

(1)    Nagu see on määratletud OECD konventsiooni artiklis 5.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45).

(3)    Osalus kattub suures osas kokkuleppe omaga, kuid erinevus on see, et Brasiilia on sektorileppe osaline, kuid mitte kokkuleppe osaline, samal ajal kui Türgi ei osale sektorileppes, kuigi ta on kokkuleppe osaline.

(4)    Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1233/2011, mis käsitleb riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/76/EÜ ja 2001/77/EÜ (ELT L 326, 8.12.2011, lk 45, edaspidi „määrus (EL) nr 1233/2011“).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.2.2026

COM(2026) 67 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

seisukoha kohta, mis võetakse liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorileppe osaliste kirjalikus menetluses seoses turupõhise lisamaksu arvutamisega

LISA

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel tsiviilõhusõidukite ekspordikrediidi sektorileppe (edaspidi „sektorilepe“) osaliste kirjalikus menetluses, on kiita heaks sektorileppe II liite (garantiipreemiate alammäärad) artikli 28 muudatused, mis on esitatud käesolevas lisas. Lisatav tekst on paksus allajoonitud kirjas:

„

II LIIDE – GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRAD

 28. Igale riskikategooriale arvutatakse turupõhine lisamaks (MRS – Market Reflective Surgcharge) järgmise valemi alusel:

MRS = B*{[0.5*(MCS-CAS)]-RBR]}

kus

– B on muutuvkoefitsient, mis on vastavalt tabelis 4 esitatud riskikategooriatele vahemikus 0,7–0,35.

– MCS on Moody’se keskmiselt 7aastaste mediaansete krediidiriskide marginaalide 90 päeva jooksev keskmine.

– Pärast LIBORi kasutamise lõpetamist kohaldatakse krediidiriski marginaali korrigeerimist (CAS – Credit Adjustment Spread), et viia varasem MCSi baasmäär kooskõlla uue MCSi riskivaba baasmääraga; kohaldatakse 29 baaspunkti suurust CASi.

“