52025PC0942

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Komisjoni volitustes on kesksel kohal ELi majanduse elavdamine ja ELi rahvusvahelise positsiooni tugevdamine. Nagu on märgitud Draghi ja Letta raportites 1 ning komisjoni poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029, 2 tuleb meil kiiresti tegutseda, et parandada majanduslikke näitajaid ja tagada, et EL saaks ise oma tuleviku üle otsustada. Terviklik kava ELi majanduse tugevdamiseks ja selle potentsiaali rakendamiseks on esitatud konkurentsivõime kompassis, 3 mille üheks oluliseks aluseks on Euroopa hoiuste ja investeeringute liit. 2025. aasta märtsis avaldas komisjon Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu strateegia 4 . Selle eesmärk on muuta jõukuse kasvatamine kodanikele hõlpsamaks, investeerides kapitaliturgudele, suurendada ELi investeerimissuutlikkust ja integreerida ELi kapitaliturud. Finantsturgudel takistuste kõrvaldamise ja piiriüleste kapitalivoogude hõlbustamise kaudu võib hoiuste ja investeeringute liidu strateegia toetada ELi majandust, ergutada töökohtade loomist ja suurendada konkurentsivõimet.

Kiire tegutsemise vajadust on laialdaselt tunnistatud kõrgeimal poliitilisel tasandil, sealhulgas Euroopa Parlamendi, 5 Euroopa Ülemkogu, 6 eurorühma, 7 euroala tippkohtumise 8 ja Euroopa Keskpanga (EKP) 9 avaldustes ja üleskutsetes. Ka Rahvusvaheline Valuutafond 10 ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon 11 on kutsunud üles võtma meetmeid finantsturgude integreerimist takistavate tegurite kõrvaldamiseks.

Hoiuste ja investeeringute liidu elluviimine eeldab ELi finantssüsteemi eri aspektidele mõju avaldavaid ulatuslikke poliitikameetmeid ning nii kapitaliturge kui ka pangandussektorit hõlmavat terviklikku lähenemisviisi. Need meetmed on rühmitatud neljaks omavahel seotud sambaks: i) kodanikud ja hoiused, ii) investeeringud ja finantseerimine, iii) turgude integreerimine ja mastaap ning iv) tõhus järelevalve. Käesolev seadusandlik algatus keskendub turgude integreerimisele ja mastaabile ning tõhusale järelevalvele.

Käesolev seadusandlik algatus on suunatud takistustele, mis tulenevad ELi eeskirjade ja järelevalvealaste lähenemisviiside vähesest ühtlustamisest, mille tulemuseks on ELi kapitaliturgude killustatus ja ebapiisav toimimine. Need takistused pärsivad turupõhiseid jõupingutusi äritegevuse laiendamiseks ja mastaabi suurendamiseks kogu ühtsel turul piiriülese tegevuse kaudu. Samuti takistavad nad uuendusliku digitehnoloogia kasutamist kolmes ELi kapitaliturgude sujuva ja tõhusa toimimise seisukohast olulises valdkonnas, nimelt kauplemine, kauplemisjärgne tegevus ja varahaldus.

Vaatamata õigusraamistike ühtlustamisele ja finantsteenuste osutamiseks üleeuroopalise tegevusloa olemasolule vähendab neist takistustest tingitud püsiv killustatus kasu, mida ELi ühtne turg võiks tuua. Need takistused tulenevad reguleerimise erinevustest, mis sageli kajastavad kaalutlusõiguse teostamist ELi direktiivide ülevõtmisel ja tõlgendamisel ning erinevaid lähenemisviise järelevalvele. Need takistused muudavad finantsturu osaliste piiriülese tegevuse tarbetult keeruliseks. Seetõttu ei ole võimalik saada täit kasu mastaabisäästust ja tegevuse suuremast tõhususest või puudub piisav stiimul piiriüleste investeeringute hõlbustamiseks. See suurendab kulusid, põhjustab viivitusi turulejõudmisel, ahendab ettevõtjatele ja üldsusele kättesaadavate finantstoodete ja -teenuste valikut ning muudab need tooted ja teenused kallimaks.

Käesolevas algatuses rõhutatakse ka tehnoloogia arengu ja innovatsiooni tähtsust finantssektoris. Regulatiivsed takistused pärsivad uue põlvkonna tehnoloogiliste lahenduste, näiteks hajusraamatu tehnoloogia ja finantsinstrumentide tokeniseerimise kasutuselevõttu ja kasutamist. Sellised tehnoloogilised lahendused võiksid inimestele ja ettevõtjatele osutatavaid finantsteenuseid parandada.

Järelevalvetavade erinevus võib takistada ka kapitaliturgude integreerimist, kuna piiriüleselt tegutsevad finantsturu osalised peavad ühtsel turul järgima erinevaid nõudeid. Järelevalvetavade killustatus tekitab lisakulusid, suuremat keerukust ja õiguskindlusetust ettevõtjatele, eelkõige neile, kes kavatsevad tegeleda äritegevusega ja investeerida kogu ELis. Sellest tulenev õiguslik ebakindlus ja tingimuste ebavõrdsus muudab ELi vähem atraktiivseks investeeringute sihtkohaks.

Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva algatuse üldeesmärk on integreerida ELi kapitaliturud ja parandada ELi finantsteenuste ühtse turu toimimist investorite, ettevõtjate ja laiema ELi majanduse hüvanguks. See aitab saavutada hoiuste ja investeeringute liidu põhieesmärki anda investoritele ja ettevõtjatele juurdepääs suuremale hulgale finantsvõimalustele ning kaasata hoiuseid, suunates need tulusatesse investeeringutesse.

Algatus aitab saavutada seda üldeesmärki järgmiste erieesmärkide kaudu.

Turgude edasise integreerimise ja mastaabiefekti võimaldamine

Kavandatud muudatuste eesmärk on kõrvaldada turgude integreerimise takistused peamistes kauplemise, kauplemisjärgse tegevuse ja varahalduse sektorites ning parandada turuosaliste võimalusi tegutseda sujuvamalt kõigis liikmesriikides, võimaldades seeläbi turgude integreerimist ja mastaabi suurendamist. See soodustab konkurentsi, tagades mastaabisäästu mõju tegeliku edasikandumise lõppkasutajatele.

Integreeritud järelevalve võimaldamine

ELi kapitaliturgude integreerimiseks on vajalik tõhusam ja ühtlustatum järelevalve. Kapitaliturgude tihedama integreerimise edenemisel peab samas tempos arenema ka ELi järelevalveraamistik. Algatuse eesmärk on seega kõrvaldada praeguse järelevalveraamistiku puudused ja ebatõhusus, st ebajärjepidevus ja keerukus, mis tuleneb riikide järelevalvealaste lähenemisviiside killustatusest. Seeläbi on kavas muuta järelevalve tulemuslikumaks, piiriülest tegevust soodustavamaks ja tekkivatele riskidele paremini reageerivaks, vähendades samal ajal ettevõtjate tarbetut koormust. Teatavate kauplemise ja kauplemisjärgse tegevuse valdkonna oluliste ja piiriüleste üksuste puhul ning uute valdkondade üksuste puhul, nagu krüptovarateenuse osutajad, võib järelevalve koondamine ELi tasandile edendada turgude integreerimist ja kapitaliturgude tõhusamat toimimist. Suurte varahalduskontsernide ja investeerimisfondide puhul kõrvaldab järelevalve suurem ühtlustamine ja koordineerimine ELi tasandil takistused ja suurendab piiriülest tegevust. Algatuse üldine eesmärk on tugevdada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) järelevalve ühtsuse tagamise vahendite kasutamist ja nende tulemuslikkust ning võtta kasutusele uued vahendid, toetades seeläbi finantsteenuste ühtset turgu.

Innovatsiooni soodustamine

Kavandatud muudatuste eesmärk on kõrvaldada hajusraamatu tehnoloogial põhinevat innovatsiooni pärssivad regulatiivsed takistused, et luua raamistik, mis võimaldab finantsteenuste osutamisel kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Innovatsiooni jõudsaks arenguks peaksid nii hajusraamatu tehnoloogia katsekord kui ka standardeeskirjad võimaldama sektoril kasutada hajusraamatu tehnoloogiat, et tuua turule tõhusaid lahendusi, tagades samal ajal nendega seotud riskide maandamise. Kavandatud muudatuste eesmärk on suurendada nende takistuste kõrvaldamise kaudu ka konkurentsi kauplemisteenuste ja kauplemisjärgse töötlemise valdkonnas, mis parandab turutulemusi ja suurendab kapitaliturgude tõhusust.

Lihtsustamise saavutamine

Konkreetsete õigusaktide läbivaatamine annab võimaluse lihtsustamiseks, vähendades halduskoormust. Paketi eesmärk on ühtlustada regulatiivseid nõudeid ja muuta piiriülene tegevus kulutõhusamaks. Lihtsustamine on kavas saavutada mitmel viisil: viies teatavad sätted direktiividest üle määrustesse; vähendades riikide võimalusi kehtestada ülereguleerivaid meetmeid; piiritledes 2. tasandi volitusi; muutes kattuvad, kulukad ja ebatõhusad järelevalvemeetmed ratsionaalsemaks ning üldisemalt kõrvaldades ELi ja riiklikest raamistikest turuosalisi ja investoreid mõjutavad takistused.

Turgude integreerimise ja järelevalve pakett koosneb kolmest seadusandlikust ettepanekust, milleks on ettepanekud võtta vastu koondmäärus ja koonddirektiiv, millega muudetakse mitut kehtivat kapitaliturge käsitlevat ELi õigusakti, ning ettepanek võtta vastu arvelduse lõplikkuse määrus, millega muudetakse finantstagatiste direktiivi ja tunnistatakse kehtetuks arvelduse lõplikkuse direktiiv.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Paketis sisalduvad kavandatud muudatused on kooskõlas finantsteenuste valdkonnas kehtivate sätetega. Nende eesmärk on edendada turgude tugevamat integreerimist ja suurendada tõhusust, i) kõrvaldades piiriülese tegevuse ja innovatsiooni takistused, ii) suurendades reguleerimise ja järelevalve ühtsust ning iii) tugevdades järelevalvesuutlikkust asjaomastes sektorites. Need muudatused on kooskõlas eesmärkidega edendada kogu ELis konkurentsi, finantsteenuste ühtse turu tõhusat toimimist ja teenuste osutamise vabadust, seadmata seejuures ohtu finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust ja investorite kaitset. Seeläbi tagatakse ELi finantsturu jätkuv turvalisus ja ülemaailmne atraktiivsus. Nende muudatuste rakendamine paketina võimaldab tagada läbivaatamisel olevate valdkondlike õigusaktide järjepidevuse. Kavandatud muudatuste eesmärk on ka kõrvaldada praeguse järelevalveraamistiku puudused ja ebatõhusus, st ebajärjepidevus ja keerukus, mis tuleneb riikide järelevalvealaste lähenemisviiside killustatusest.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas hoiuste ja investeeringute liidu strateegia põhieesmärgiga anda investoritele ja ettevõtjatele juurdepääs suuremale hulgale finantsvõimalustele, seeläbi kaasates hoiuseid, suunates need tulusatesse investeeringutesse. Käesolev ettepanek on seotud hoiuste ja investeeringute liidu strateegias sisalduvate muude algatustega, näiteks algatustega, mis puudutavad pensione, jaeklientide osalemise suurendamist kapitaliturgudel ja reaalmajanduse turupõhist rahastamist. Need algatused on kavandatud üksteist tugevdama ja üldeesmärkide saavutamisele ühiselt kaasa aitama. Hoiuste ja investeeringute liidu strateegia muud meetmed, nagu finantskirjaoskuse strateegia, soovitus hoiu- ja investeerimiskontode kohta, meede omakapitaliinvesteeringute edendamiseks, sealhulgas seadusandlike programmide kaudu, ning täiendavaid pensione käsitlevad meetmed, ei anna maksimaalset tulemust, kui ELi kapitaliturgude edasist integreerimist pärssivaid takistusi ei kõrvaldata ning need tekitavad investoritele ja ettevõtjatele jätkuvalt suuri kulusid.

Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa konkurentsivõime suurendamisele suunatud ELi poliitikaga, konkurentsivõime kompassis kirjeldatud strateegiaga, ühtse turu strateegiaga, ELi idu- ja kasvufirmade strateegiaga ning teatisega „Lihtsam ja kiirem Euroopa“.

Kavandatud muudatused suurendavad ELi kapitaliturgude atraktiivsust, aidates seeläbi rahastada ELi prioriteete. Selleks i) ühtlustatakse veelgi eeskirju; ii) lihtsustatakse kauplemiskohtade, finantsturutaristute ja investeerimisfondide piiriülest tegevust ja teenuste osutamist, seeläbi vähendades kõigi turuosaliste kulusid; ning iii) innovatsiooni osas tagatakse, et finantsteenuseid ja kauplemisjärgset tegevust käsitlevates õigusaktides sisalduv hajusraamatu tehnoloogia katsekord, mille eesmärk on toetada hajusraamatu tehnoloogial põhinevat innovatsiooni, täidab jätkuvalt innovatsiooni eesmärki.

Käesolev pakett on kooskõlas ka komisjoni lihtsustamiskava ja ühtse turu strateegiaga ning aitab neid ellu viia. Selleks i) ühtlustatakse ja lihtsustatakse mõningaid kauplemise, kauplemisjärgse tegevuse ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavaid eeskirju ning ii) viiakse osa nende sektorite suhtes kohaldatavatest nõuetest direktiividest üle määrustesse.

Kõrvaldades kapitaliturgude edasise integreerimise takistused, täiendavad käesoleva algatusega kavandatud meetmed muid ELi algatusi, näiteks 28. režiimi.

Lisaks on käesolev algatus kooskõlas komisjoni digirahanduse strateegiaga, 12 millega toetatakse uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu finantsteenuste osutamisel, kohandades põhjalikult kehtivaid norme, et võtta arvesse uut tehnoloogiat, nagu hajusraamatu tehnoloogia.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 114 on Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud õigus võtta meetmeid ühtse turu rajamist ja toimimist käsitlevate riigisiseste õigusnormide ühtlustamiseks. ELi toimimise lepingu artikkel 114 võimaldab ELil võtta ka meetmeid põhivabaduste teostamise olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks ja selliste takistuste tekkimise vältimiseks, sealhulgas takistuste puhul, mis muudavad ühtse turu eeliste täieliku kasutamise ettevõtjate, sealhulgas investorite jaoks keeruliseks.

Direktiivide 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 (endine EÜ asutamislepingu artikli 47 lõige 2). See artikkel on valitud poliitikavariantide puhul ning füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse alustamist ja teostamist käsitlevate eeskirjade konkreetse ülesehituse puhul sobiv õiguslik alus. Seda kasutatakse finantsvahendajate ning nende investeerimisteenuste ja -tegevuse reguleerimiseks.

Kõnealuste raamistike kavandatud paranduste eesmärk on edendada turgude edasist integreerimist kauplemise ja varahalduse sektoris, tagades samal ajal üldise tugeva järelevalve finantsstabiilsuse riskide üle.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

EL võib võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selle põhimõtte kohaselt võib EL võtta meetmeid ainult juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud eesmärke üksi saavutada. Investeerimisteenuseid, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofonde) ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid (AIFide valitsejaid) käsitlevad eeskirjad on ELi tasandil juba ammu kehtestatud.

Direktiivid 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL võeti vastu täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, taotledes olemuslikult riikideüleseid eesmärke kõrvaldada turu killustatus, vähendada finantsstabiilsust ohustavaid riske ja tagada investorite kaitse kõrge tase. Direktiiv valiti selleks, et saavutada asjakohane tasakaal ELi ja liikmesriikide tasandi vahel. Sellega seoses on käesolev ettepanek, sarnaselt direktiividele, mida sellega soovitakse muuta, täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Liikmesriikide ühepoolsed meetmed kõnealuste direktiividega hõlmatud valdkondades ei võimalda reguleerimislünki täita ega neid eesmärke individuaalselt saavutada. Probleemid, mis tulenevad direktiivide erinevast ülevõtmisest liikmesriikides, on oma olemuselt riikidevahelised ning neid ei ole võimalik eraldiseisvate ja koordineerimata liikmesriigi tasandi jõupingutustega asjakohaselt lahendada. Liikmesriikide poliitikameetmed riigisiseste kapitaliturgude arendamiseks võivad suurendada killustatust, selle asemel et aidata kaasa riiklike turgude edasisele integreerimisele üheks suureks ja arenenud kapitalituruks. Seepärast on vaja ELi tasandi lähenemisviisi, et kõrvaldada asjaomased takistused, edendada piiriüleste finantsteenuste ja -toodete sujuvat pakkumist ning hõlbustada hoiuste ja investeeringute liidu loomiseks vajalikku turgude integreerimist.

•Proportsionaalsus

Kavandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik varade valitsemise ja kauplemise ühtse turu väljakujundamise eesmärkide saavutamiseks, edendades samal ajal finantssektori ettevõtjate asutamisvabadust, piiriülest tegevust ja konkurentsi ning tagades ühtse turu nõuetekohase toimimise.

Käesoleva algatuse eesmärk on kõrvaldada kauplemiskohti, eurofondide valitsejaid ja AIFide valitsejaid mõjutavad takistused. Regulatiivsete muudatuste konkreetne eesmärk on kõrvaldada ühtsel turul esinevad takistused, et võimaldada suuremat konkurentsi, olemasolevate ettevõtjate laienemist ja uute ettevõtjate arengut ning samal ajal tagada tõhus riskijuhtimine ja investorite kaitse, sealhulgas parema ja tulemuslikuma järelevalve kaudu. Algatus on proportsionaalne, kuna sellega üksnes kaotatakse sidusrühmadele esitatavaid nõudeid ega lisata uusi.

Paketi sisuks on kauplemist ja varade valitsemist käsitlevate eeskirjade ulatuslik läbivaatamine eesmärgiga ühtlustada ja lihtsustada äritegevusele esitatavaid nõudeid, sealhulgas lõdvendades teatavaid kontsernisisese tegevusega seotud nõudeid ja ühtse tegevusloa alusel piiriüleselt osutatavatele teenustele esitatavaid nõudeid. Investeerimisfondidel tekiks tegevusloa saamisel kohene ja täielik juurdepääs ühtsele turule ning varahalduskontsernid saaksid piiriüleselt tõhusamalt tegutseda. Järelevalve valdkonnas on muudatuste eesmärk tugevdada järelevalve ühtsuse tagamise vahendite ja volituste kasutamist ja tõhusust, keskendudes ESMA-le ja selle juhtimisele. ESMA-le antaks kõige olulisemate taristute (kauplemiskohtade) üle järelevalve teostamise volitused. Samuti oleks ESMA-l suurem roll piiriüleselt turustatavate eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide järelevalvealase ühtsuse tagamisel.

Kui ELi eeskirjade erinev kohaldamine ja liikmesriikide õigusaktide erinevused tekitavad turul ebatõhusust ja koormust, siis muudatuste tulemuseks on piiriülest tegevust käsitlevate ELi eeskirjade ühtlustatum ja proportsionaalsem kohaldamine.

•Vahendi valik

Käesoleva ettepanekuga muudetakse direktiivide 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL teatavaid osi. Eesmärk on ühtlustada riigisiseseid õigusnorme, mis muudavad ühtse turu killustatumaks, kuna tekitavad asjaomastel turgudel ebatõhusust, või sellised õigusnormid kõrvaldada. Ettepaneku eesmärk on ühtlustada ja täpsustada regulatiivseid standardeid, mille liikmesriigid peavad oma õigusesse üle võtma, et edendada turgude integreerimist. Seepärast on kõige sobivam valik direktiiv, millega tehakse vajalikud muudatused AIFide valitsejaid, eurofonde ja finantsinstrumentide turge reguleerivates kehtivates direktiivides. Põhjuseks on asjaolu, et kavandatud muudatused on omavahel seotud ja moodustavad osa laiemast poliitilisest püüdlusest luua ühtne kapitaliturg, ühtlustades eeskirju ja kõrvaldades piiriülese tegevuse takistused finantssektorites, mis moodustavad kapitaliturupõhise finantseerimise selgroo. Muudatusettepanekute koondamine seadusandlikku paketti aitab tagada kogu teksti sidususe.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Praegu puuduvad tõhusad lahendused, mis võimaldaksid tagada teenuste piiriülese osutamise käesoleva paketi kohaldamisalasse kuuluvates sektorites, või pärsivad nende kasutamist erinevad riigisisesed õigusnormid. Lisaks tuleb ELi õigusnorme ajakohastada, et lihtsustada finantsteenuste osutamist uute tehnoloogiliste lahenduste, eelkõige hajusraamatu tehnoloogia abil, mis võib parandada kapitaliturgude tõhusust.

Lahknevad järelevalvetavad ning ebapiisavad järelevalve ühtsuse tagamise vahendid ja volitused ELi tasandil süvendavad neid probleeme. Need takistused põhjustavad turu ebatõhusust, kahandavad mastaabisäästu, vähendavad kapitaliturgude likviidsust, suurendavad investorite kulusid, piiravad piiriülest juurdepääsu laiemale investoribaasile ja suurendavad ELi ettevõtjate investeerimiskulusid ning seeläbi kahjustavad ELi majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet.

ELi kauplemismaastikul ei ole tagatud kauplemistaristute tõrgeteta piiriülene toimimine ega nende taristute kasutajate, eelkõige väiksemate maaklerite juurdepääs. Finantsinstrumentide turgude direktiivi eeskirjades ei võeta arvesse kontsernide struktuure. Seetõttu on kontsernidel vähem võimalusi ressursse vabalt ja tõhusalt samasse kontserni kuuluvate üksuste vahel jaotada. See omakorda vähendab mastaabisäästu kasutamise potentsiaali ja takistab turgude integreerimist. Seepärast on vaja lihtsustada nõudeid nende üksuste puhul, kes ei soovi tugineda parematele üleeuroopalise tegevusloa andmise võimalustele ja eelistavad jätkata tegutsemist kauplemistaristute kontsernina.

Kauplemisjärgse tegevuse valdkonnas tuleb piiriüleselt tegutseda soovivatel üksustel endiselt kanda suuri nõuete täitmise, tegevus- ja kohanemiskulusid, mis on tingitud keerulisest, täielikult ühtlustamata regulatiivsest maastikust ning täiendavatest, sageli lahknevatest riigisisestest õigusnormidest ja eripäradest. Mitmes liikmesriigis kauplemistaristuid käitavad kontsernid seisavad ressursside optimaalsel eraldamisel silmitsi regulatiivsete takistustega ja neil ei ole võimalik täielikult ära kasutada juriidilisest konsolideerimisest (st ühinemisest või omandamisest) tulenevat sünergiat. Lisaks tekitab üleeuroopalise tegevusloa andmiseks selgelt määratletud korra puudumine turuosalistes ebakindlust selle suhtes, kas nad saavad seda lisavõimalust kasutada piiriüleste teenuste osutamiseks. Seetõttu ei kasutata täielikult ära ühtse turu pakutavaid võimalusi, mis omakorda viib optimaalsest kehvemate tulemusteni.

Need probleemid mõjutavad ka taristukasutajaid, kuna nad ei saa tegutseda ELi kauplemistaristus kui ühtses integreeritud likviidsusreservis, mis vähendab nende võimalusi tegutseda tõhusalt ja tulemuslikult kogu ELis. Seetõttu tuleb lõppinvestoritel, eelkõige jaeinvestoritel, kanda suuremaid kauplemiskulusid, eriti kui nad soovivad investeerida piiriüleselt, ning nad jäävad ilma võimalikust kasust, mida oleks võimalik saada portfellide mitmekesistamisel laiemate investeerimisvõimalustega. Järelevalve killustatusega seotud takistuste kõrvaldamiseks tuleks muuta finantsinstrumentide turgude direktiivi asjaomaseid sätteid, et kehtestada otsene ELi tasandi järelevalve teatavate kauplemiskohtade üle.

Mis puudutab varade valitsemise valdkonda, siis eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsemist ja turustamist reguleeritakse peamiselt direktiividega, mis jätavad paljudes valdkondades liikmesriikidele kaalutlusõiguse. Seega, kuigi kohaldatavad ELi õigusaktid näevad ette teenuste osutamiseks üleeuroopalise tegevusloa andmise, muudavad erinevad riigisisesed nõuded ja tavad üleeuroopalise tegevusloa alusel turustamise ja valitsemise endiselt äärmiselt keeruliseks. Liikmesriikide erinevad tavad ja haldusnõuded tegevusloa andmise protsessis takistavad ka eurofondide, fondivalitsejate ja AIFide valitsejate tõelise ühtse turu arendamist. Lisaks võimaldavad direktiivid 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ alternatiivsete investeerimisfondide ja eurofondide puhul ELis piiratud piiriülest juurdepääsu depositooriumiteenustele, mis põhjustab turu killustatust ja mõjutab eelkõige väiksemaid liikmesriike. Kehtiva raamistiku kohaselt ei ole eurofondil lubatud määrata depositooriumi muus liikmesriigis kui fondi päritoluliikmesriik ning AIFi valitsejal on lubatud määrata depositoorium muus liikmesriigis kui see, kus asub tema valitsetav alternatiivne investeerimisfond, rangete tingimuste kohaselt ja üksnes juhul, kui alternatiivne investeerimisfond asub turul, kus depositooriumiteenused ei ole piisavad. Riigisisese depositooriumi määramise algse nõude eesmärk oli tagada tugev regulatiivne järelevalve ja investorite kaitse, kuid see nõue on tekitanud mitmeid probleeme, mis kahjustavad alternatiivsete investeerimisfondide ja eurofondide turu toimimist ja konkurentsitihedust kogu ELis, tuues kaasa kõrgemad tasud, teenuste madalama kvaliteedi ja tegevuse vähese tõhususe.

Lisaks ei võeta kehtivas õigusraamistikus arvesse varahaldusettevõtjate kontserni struktuuri, mis sunnib iga üksikut fondivalitsejat või AIFi valitsejat täitma organisatsioonilisi nõudeid eraldi. Lisaks käsitletakse kontsernisisest ülesannete delegeerimist samamoodi nagu kolmanda isiku poolset delegeerimist, kohustades fondivalitsejaid ja AIFide valitsejaid täitma hoolsuskohustusi ning teostama järelevalvet ja kontrolli isegi juhul, kui delegeerimine toimub sama kontserni siseselt. Kõik need probleemid põhjustavad eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide koondumist vähestesse liikmesriikidesse, kus finantssektor on suur ja küps, piirates samal ajal fondisektori kasvu teistes liikmesriikides.

Lõpuks ei võimalda praegused raamistikud ESMA-l tõhusalt kaasa aidata liikmesriikide lahknevate järelevalvetavade erinevuste vähendamisele ega lahendada liikmesriikide pädevate asutuste erimeelsusi seoses investeerimisfondide, varahaldurite ja varahalduskontsernide piiriülese tegevusega, mille tulemuseks on killustatud järelevalvemudelid ja liikmesriikide asutuste vähene koostöö. Seetõttu õõnestavad praegused raamistikud ühtse turu eesmärke, põlistades geograafilisi erinevusi ja takistades ELi finantsturgude integreerimist. Investeerimisfondide turgude killustatusega seotud takistustega seoses tuleks muuta direktiivi 2011/61/EL ja direktiivi 2009/65/EÜ asjaomaseid sätteid, et need takistused kõrvaldada, luua integreeritum turg ja tugevdada ESMA rolli järelevalvealase ühtsuse edendamisel.

Järelevalve puhul on kindlaks tehtud kaks peamist probleemi. Esiteks toimub järelevalve finantssektori ettevõtjate üle suuresti riikide tasandil. Selle tulemuseks on killustatud järelevalvemaastik, mis takistab piiriülest tegevust liidu õiguse erineva kohaldamise ning erinevate järelevalvetavade, lähenemisviiside ja nõuete tõttu. Täitmise tagamise meetmetega, näiteks rikkumiste korral, võidakse käsitleda konkreetseid nõuete rikkumise juhtumeid ning vastastikuste eksperdihinnangute eesmärk on suurendada järelevalvealast ühtsust, kuid need ei ole piisavad selleks, et lahendada aluseks olevat järelevalvetavade erinevuse probleemi. Teiseks on ELi volitused ja vahendid ELi eeskirjade järjepideva kohaldamise ja ühtse turu järelevalve puhul ühtse lähenemisviisi tagamiseks piiratud. Järelevalvealase ühtsuse tagamise vahendite kasutamine on endiselt sporaadiline. Neil vahenditel on puudusi, neid ei kasutata järjepidevalt ning nende kasutamine võib olla keeruline menetluslike piirangute ja täitmisele pööramatuse tõttu.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku sisu on aidanud kujundada järgmine konsultatsioonitegevus:

·Euroopa Komisjoni tagasisidekorje hoiuste ja investeeringute liidu teemal, mille käigus koguti arvamusi ELi kapitaliturgude integreerimise ja mastaabi edendamise ning tõhusama järelevalve kohta ning mis toimus 8. maist kuni 5. juunini 2025;

·Euroopa Komisjoni sihtkonsultatsioon ELi kapitaliturgude integreerimise teemal, mis toimus 15. aprillist kuni 10. juunini 2025.

Tagasisidekorje käigus saadi 53 vastust mitmesugustelt sidusrühmadelt. Suurima rühma moodustasid ettevõtjate ühendused, kes andsid 62,3 % vastustest ning esindasid investeerimis-, pangandus- ja varade valitsemise sektorit. Peamiselt finantssektoris tegutsevate äriühingute ja ettevõtjate osakaal oli 20,8 %. Üksikisikud andsid 9,4 % vastustest, muude kategooriate, sealhulgas kaubanduskodade, kutseliitude ja konsultatsioonifirmade arvele langes 5,7 % vastustest ning vabaühendused andsid 1,9 % vastustest.

Tagasisidekorje eesmärk oli i) koguda sidusrühmade arvamusi takistuste kohta, mille tõttu ELi kauplemistaristud ja kauplemisjärgse tegevuse taristud ei saa kasu tõrgeteta toimivast ühtsest turust; ii) uurida, kas praegune õigus- ja järelevalvekord sobib kapitaliturgudele ja eelkõige turuosalistele, kelle tegevus on piiriülene või kes tegutsevad uutes või kujunemisjärgus sektorites; ning iii) vaadata läbi Euroopa järelevalveasutuste töövahendid, et hinnata valdkondi, kus nende tulemuslikkust ja tõhusust saab tugevdada ja parandada.

Kõikide sidusrühmade seas valitses integreeritumate kapitaliturgude ja suurema järelevalvealase ühtsuse vajaduse osas laialdane üksmeel. Lisaks sooviti ühiselt lihtsustamist, proportsionaalsust ja õiguskindlust. Sidusrühmad tunnistasid laialdaselt, et integreeritum ja tõhusam finantsökosüsteem suurendaks Euroopa konkurentsivõimet, parandaks juurdepääsu rahastamisele ja laiendaks investeerimisvõimalusi. Nad rõhutasid siiski, et reformid peavad olema tasakaalustatud, läbipaistvad ja kaasavad ning tooma kodanikele ja reaalmajandusele reaalset kasu. Sidusrühmade toetus järelevalve tsentraliseerimisele ELi tasandile oli väga erinev. Ettevõtjate ühendused ja ettevõtjad kaldusid eelistama järkjärgulist edasiliikumist praeguse institutsioonilise struktuuri piires, samal ajal kui vabaühendused ja mõned avalikkuse esindajad pooldasid järjepidevuse ja vastutavuse tagamiseks tugevamat järelevalvet ELi tasandil.

Lisaks tagasisidekorjele koguti ELi kapitaliturgude integreerimisele pühendatud sihtkonsultatsiooni käigus paljudelt sidusrühmadelt arvamusi ELi kapitaliturgude eri aspektide kohta. Veebiküsimustik koosnes kahest osast. Esimene osa hõlmas ELi õigusraamistiku lihtsustamist ning koormuse vähendamist kauplemissektoris, kauplemisjärgse tegevuse sektoris ja varahaldussektoris, kauplemisel esinevaid piiriüleste tehingute takistusi, ELi kapitaliturgudel likviidsuse süvendamise takistusi ning kauplemisjärgse töötlemise teenuste piiriülese osutamise takistusi. Teine osa sisaldas küsimusi sektoriüleste takistuste kohta kauplemissektoris ja kauplemisjärgse tegevuse sektoris (nt seoses innovatsiooni, kontserni koostoime ja finantsinstrumentide emiteerimisega), varahaldusteenuste ja investeerimisfondide teenuste piiriülese osutamise takistuste kohta ning konkreetselt järelevalvega seotud takistuste kohta.

Sihtkonsultatsioonile vastas komisjoni veebisaidi kaudu kokku 297 sidusrühma. Enamik vastuseid saadi ettevõtjate ühendustelt (31 %) ja äriühingutelt või äriüksustelt (27 %), millele järgnesid avaliku sektori asutused (12 %). Arvamusi saadi ka vabaühendustelt (4 %), ELi kodanikelt (3 %), ametiühingutelt (2 %) ja ühelt tarbijaorganisatsioonilt. Seega osalesid konsultatsioonis väga erinevad sektoriga seotud vastajad, sealhulgas turuosalised, esindusühendused ja avaliku sektori asutused.

Samal ajal korraldati valitud sidusrühmadega kahepoolseid kohtumisi, mille eesmärk oli koguda lisateavet ja uurida põhjalikumalt konkreetseid probleeme. Komisjon tutvustas läbivaatamise eri aspekte ka 2025. aasta oktoobris ja novembris toimunud kohtumistel Euroopa Parlamendi esindajatega ja liikmesriikide finantsteenuste atašeedega.

Ettepanekus on arvesse võetud tagasisidekorje ja sihtkonsultatsiooni tulemusi ning komisjon on püüdnud arvestada erinevaid sidusrühmade väljendatud huve. Komisjon uuris ja ettepanek kajastab kõige olulisemaid valdkondi, mida vastajad pidasid vajalikuks parandada. Need hõlmavad üleskutseid luua proportsionaalsem, lihtsam ja ühtlustatum õigusraamistik, millega vähendatakse koormust ja kõrvaldatakse takistused investeerimisfondide kauplemise, kauplemisjärgse tegevuse ja piiriülese turustamise valdkonnas ning suurendatakse finantssektori ettevõtjate järelevalve tõhusust ja ühtsust.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva algatuse ettevalmistamisel tutvus komisjon mitme uuringu ja teabeallikaga. 2024. aasta septembris korraldas komisjon era- ja avaliku sektori sidusrühmade ning asjaomaste sektorite ekspertidega ümarlauaarutelu investeerimisfondide sektori konsolideerimise ning kauplemistaristu ja kauplemisjärgse tegevuse taristu teemal. Komisjon on korraldanud ka eraldi kahepoolseid teavitusüritusi peamistele sidusrühmadele ja seminare koos sektori esindajatega. Käesoleva ettepaneku koostamisel kasutatud uuringutele on viidatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus, milles on dokumenteeritud takistused, mis on kavas selle paketiga kõrvaldada.

•Mõjuhinnang

Kooskõlas parema õigusloome poliitikaga hindas komisjon eri poliitikavariantide mõju. Lisaks variandile, et ELi meetmeid ei võeta (lähtestsenaarium – 1. variant), määrati kindlaks kaks poliitikavariantide paketti, mis põhinesid tagasisidekorjel, sihtkonsultatsioonil, muude sidusrühmade kaasamisel, uuringul konsolideerimise ning Euroopa kauplemistaristu ja kauplemisjärgse tegevuse taristu killustatuse vähendamise kohta, uuringul uuenduslikesse ja kasvavatesse äriühingutesse investeerivate fondide laienemise takistuste ja tõukejõudude kohta, kirjanduse ülevaadetel ning varasematel algatustel ja aruannetel, milles on dokumenteeritud ELi kapitaliturgude integreerimise kõige olulisemad takistused, mis on eksisteerinud mitu aastat ja mida ei ole veel täielikult kõrvaldatud.

1. variant on lähtestsenaarium, mille kohaselt meetmeid ei võeta. 2. variandi sisuks on kauplemist, kauplemisjärgset tegevust ja varade valitsemist käsitlevate eeskirjade ulatuslik läbivaatamine eesmärgiga ühtlustada ja lihtsustada äritegevusele esitatavaid nõudeid, sealhulgas lõdvendades teatavaid kontsernisisese tegevusega seotud nõudeid ja ühtse tegevusloa alusel piiriüleselt osutatavatele teenustele esitatavaid nõudeid. Arveldamise valdkonnas paraneks ka väärtpaberite keskdepositooriumide omavaheline seotus. 2. variant hõlmaks ka kauplemisjärgset tegevust reguleerivate õigusaktide muutmist, et need oleksid tehnoloogiliselt neutraalsemad, ning hajusraamatu tehnoloogia katsekorra muutmist, et laiendada selle kohaldamisala ja ulatust. Investeerimisfondidel tekiks tegevusloa saamisel kohene ja täielik juurdepääs ühtsele turule ning varahalduskontsernid saaksid piiriüleselt tõhusamalt tegutseda. Järelevalve valdkonnas on 2. variandi eesmärk tugevdada järelevalve ühtsuse tagamise vahendite ja volituste kasutamist ja tõhusust, keskendudes ESMA-le ja selle juhtimisele. Selle variant hõlmab ka ESMA-le järelevalvevolituste üleandmist kõige olulisemate taristute (kesksed vastaspooled, väärtpaberite keskdepositooriumid ja kauplemiskohad) ja kõigi krüptovarateenuse osutajate puhul ning suurte varahaldurite ja investeerimisfondide järelevalve koordineerimist ESMA poolt.

2. variant põhineb 3. variandil, kuid on ulatuslikum ja sisaldab täiendavaid elemente integreeritud turu loomiseks, nagu kohustuslik ühendus oluliste kauplemiskohtade vahel, väärtpaberite keskdepositooriumide vaheliste ühenduste kohustuslikuks muutmine, varahalduritele kontserni tasandi tegevusloa andmine, hajusraamatu tehnoloogia katsekorra täielik paindlikkus, ESMA otsene järelevalve kõigi taristute, varahaldurite ja krüptovarateenuse osutajate üle.

Analüüsi käigus hinnati poliitikavariante kolme eesmärgi seisukohast: i) turgude edasise integreerimise ja mastaabiefekti võimaldamine; ii) integreeritud järelevalve võimaldamine ja iii) innovatsiooni soodustamine. Analüüs näitas, et 3. variandi täiendavate elementidega kaasneksid sektoritele ja järelevalveasutustele suuremad kulud, mis kaaluksid võimaliku kasu üles. Lisaks on see variant vähem kooskõlas muude ELi poliitikaalgatustega ning sellel võivad olla soovimatud tagajärjed konkurentsile ja finantsstabiilsuse riskidele.

Hindamisel jõuti järeldusele, et eelistatud poliitikapaketiks on 2. variant, kuna see toob integreerimise seisukohast märkimisväärset kasu, jäädes samal ajal kulude ja subsidiaarsuse mõttes proportsionaalseks. Selle variandi korral ühendatakse asjaomaste kauplemist, kauplemisjärgset tegevust ja varade valitsemist reguleerivate raamistike nõuete ulatuslik ühtlustamine ning piiriülese tegevuse takistuste kõrvaldamine tugevamate järelevalve ühtsuse tagamise vahendite ja volitustega ning ELi tasandi järelevalvega kõige olulisemate taristute üle. Need aspektid tugevdavad üksteist. Eeskirjade ühtlustamine selle paketi raames hõlbustaks teatavate ettevõtjate ja turgude ning kõigi krüptovarateenuse osutajate üle teostatava järelevalve üleviimist ELi tasandile ning võimaldaks paremini tagada ühtsete eeskirjade täitmist.

Kõrvaldades integreerimist pärssivad tarbetud regulatiivsed takistused, vähendaksid selle variandi kohased meetmed regulatiivset koormust ja tegevuse keerukust, seeläbi parandades teenuste piiriülese osutamise tõhusust ja edendades turgude integreerimist. Rakenduskulud jääksid peamiselt taristute ja liikmesriikide ametiasutuste kanda. See variant eeldaks ka märkimisväärseid ressursse ja taristu arendamist ESMAs, millest suuremat osa rahastataks tasudest. Keskpikas perspektiivis peaks tõhususe suurenemine ja lihtsustamine kõik need kulud siiski üles kaaluma. Algatus vähendaks emitentide ja investorite õiguskindlusetust ning nõuete täitmisega seotud kulusid ja parandaks prognoositavust. Hajusraamatu tehnoloogia katsekorra suurem paindlikkus ja valdkondlike õigusaktide muutmine, et need oleksid hajusraamatu tehnoloogiaga paremini ühilduvad, soodustaks selle tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu. Tugevam järelevalvealane ühtsus ja integreeritum järelevalveraamistik looksid võrdsed tingimused ning vähendaksid regulatiivset arbitraaži ja piiriülese tegevusega seotud halduskoormust.

Algatus hõlbustab investorite juurdepääsu mitmesugustele investeerimisvõimalustele ja võimaldab äriühingutel, sealhulgas VKEdel, kapitali piiriüleselt kaasata. Seega aitab see parandada kapitali kaasamist Euroopas ja võimaldab tekkida õigel finantseerimise ökosüsteemil, mis toetab ELi strateegilisi prioriteete ning muudab meie majanduse tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Pärast algset negatiivset arvamust esitas õiguskontrollikomitee mõjuhinnangu kohta positiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee esitatud märkuste arvessevõtmiseks muudeti mõjuhinnangut, i) täpsustades algatuse ulatust ja rolli laiemas hoiuste ja investeeringute liidu strateegias, sealhulgas selle koostoimet muude algatustega; ii) ühtlustades probleemide määratlemist ja probleemide põhjuseid käsitlevaid jagusid; iii) parandades hajusraamatu tehnoloogial põhineva innovatsiooniga seotud selgitusi; iv) täpsustades sekkumisloogikat ja eesmärke. Teksti on muudetud ka selleks, et tugevdada probleemide ulatuse analüüsi, tuginedes sidusrühmadelt saadud täiendavale kvantitatiivsele teabele ja muudele olemasolevatele uuringutele, et paremini hinnata kulusid ja tulusid. Tekst on läbipaistvam ka andmete kättesaadavuse piiratuse ja analüüsi ulatusest välja jäävate tegurite osas, mis muudavad tulude ja kulude täieliku ja usaldusväärse modelleerimise võimatuks. Lisaks kajastatakse tekstis põhjalikumalt sidusrühmade seisukohti ja tuuakse paremini esile kavandatud meetmete mõju eri sidusrühmadele.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kavandatud meetmed vähendavad regulatiivset koormust ja tegevuse keerukust, muutes seeläbi teenuste piiriülese osutamise tõhusamaks ja soodustades turgude integreerimist. Rakenduskulud jäävad peamiselt taristute ja liikmesriikide ametiasutuste kanda. Ka ESMA-l tekib vajadus märkimisväärsete ressursside ja taristu arendamise järele. Keskpikas perspektiivis peaks tõhususe suurenemine ja lihtsustamine kõik need kulud siiski üles kaaluma. Algatus vähendab emitentide ja investorite õiguskindlusetust ning nõuete täitmisega seotud kulusid ja parandab prognoositavust. Hajusraamatu tehnoloogia katsekorra suurem paindlikkus ja valdkondlike õigusaktide muutmine, et need oleksid hajusraamatu tehnoloogiaga paremini ühilduvad, soodustab selle tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu. Tugevam järelevalvealane ühtsus ja integreeritum järelevalveraamistik loovad võrdsed tingimused ning vähendavad piiriülese tegevusega seotud halduskoormust. Lihtsustamine saavutatakse mitmel viisil: viies teatavad sätted direktiividest üle määrustesse; vähendades riikide võimalusi kehtestada ülereguleerivaid meetmeid; muutes kattuvad, kulukad ja ebatõhusad järelevalvemeetmed ratsionaalsemaks ning üldisemalt kõrvaldades ELi ja riiklikest raamistikest turuosalisi ja investoreid mõjutavad takistused. Reguleeriva raamistiku lihtsustamiseks ning regulatiivse ja halduskoormuse vähendamiseks piiritletakse käesoleva ettepanekuga 2. tasandi volitusi, jättes välja ja ajakohastades volitusi, sealhulgas neid, mida pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa järelevalveasutustega ei peetud alusaktide vastavate sätete tõhusa toimimise seisukohast vajalikuks. Lisaks on komisjon püüdnud käesolevas ettepanekus võimalikult palju piirata uute 2. tasandi volituste arvu.

Põhiõigused

Ettepanek järgib põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust osutada teenuseid mis tahes liikmesriigis (artikli 15 lõige 2), ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust omandile (artikkel 17), juurdepääsu üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, et edendada liidus sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust (artikkel 36), ning tarbijakaitset (artikkel 38).

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva paketi, sealhulgas koonddirektiivi finants- ja eelarvemõju on üksikasjalikult välja toodud koondmäärusele lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning seire, hindamise ja aruandluse kord

Komisjon jälgib erieesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme lisatud mõjuhinnangu 9. jaos esitatud näitajate loetelu alusel, mis ei ole ammendav. Loetelu keskendub sektoripõhistele näitajatele, kuid jälgitakse ka laiemaid näitajaid, et mõõta laiemat mõju turule, isegi kui neid saab vähem otseselt käesoleva algatusega seostada. Sellised näitajad hõlmavad mõõdikuid, mille abil hinnatakse juurdepääsu kapitalile ja äriühingute rahastamisstruktuure või jaeinvestorite osalemist kapitaliturul.

Kõigi uute seadusandlike meetmete järelhindamine on komisjoni üks prioriteete. Komisjoni talitused vaatavad käesoleva algatuse väljundid, tulemused ja mõju läbi pärast õigusakti jõustumist. Viie aasta möödudes hindab komisjon käesolevas ettepanekus sisalduvaid muudatusi uuesti, järgides komisjoni parema õigusloome suuniseid.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Selgitavaid dokumente ei peeta vajalikuks.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesolev muutmisdirektiiv koosneb kolmest põhiosast, mis on seotud eri muudetavate direktiividega. Ettepaneku artikkel 1 sisaldab direktiivi 2009/65/EÜ (eurofondide direktiiv) muudatusi. Artikkel 2 sisaldab direktiivi 2011/61/EL (AIFide valitsejate direktiiv) muudatusi ja artikkel 3 sisaldab direktiivi 2014/65/EL (MiFID 2) muudatusi. Käesolevas seletuskirjas selgitatakse erinevates asjaomastes direktiivides kavandatud muudatusi teemade kaupa.

Artiklid 1 ja 2 – eurofondide direktiivi ja AIFi valitsejate direktiivi muudatused

Artiklites 1 ja 2 teeb komisjon ettepaneku muuta direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL, et kõrvaldada fondivalitsejate ja nende ELi kontsernide piiriülese tegevuse takistused, kaotada liikmesriikide kaalutlusõigused, mille tulemuseks võivad olla lahknevad riigisisesed nõuded ja järelevalvetavad, rakendada kogu ELi hõlmavat depositooriumi tegevusluba ning tugevdada ESMA volitusi ühise järelevalvekultuuri edendamiseks ja riiklike pädevate asutuste tegevuse paremaks koordineerimiseks.

Tegevuslubade andmise menetluste ühtlustamine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 lõiget 6 muudetakse, et täpsustada eurofondile esmase tegevusloa andmise tingimuste olulistest muudatustest teatamise ulatust ja ajastust. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 lõiget 8 muudetakse, et teha ESMA-le ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks eurofondile tegevusloa andmise raames teabe esitamisega seotud menetlused, tähtajad, vormid ja mallid.

Direktiivi 2011/61/EL artikli 7 lõikeid 6 ja 7 ning direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõiget 6 ja artikli 29 lõikeid 5 ja 6 muudetakse, et kõrvaldada AIFide valitsejatele ja fondivalitsejatele tegevusloa andmisel kohaldatavad erinevad riigisisesed nõuded ja menetlused. Selleks tehakse ESMA-le ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks liikmesriigi pädevale asutusele esitatav teave ning selle teabe esitamise vorm, mall ja kord.

Fondivalitsejate ja AIFide valitsejate ELi kontsernid

Direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõiget 1 ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõiget 1 täiendatakse, et võtta kasutusele fondivalitsejate või AIFide valitsejate ELi kontserni mõiste, mis hõlmab tegevusloa saanud fondivalitsejaid, AIFide valitsejaid, krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Samas kontekstis täiendatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 7 lõiget 2 ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõiget 1, täpsustades, et AIFide valitsejad ja fondivalitsejad võivad tegevusloa andmise ajal tõendada, et nad kasutavad sama ELi kontserni teiste üksuste inim- ja tehnilisi ressursse, ning et nad ei pea enam esitama teavet ülesannete delegeerimise ja edasidelegeerimise kohta oma kontserni teistele ELi üksustele. Lisaks täiendatakse direktiivi 2011/61/EL artiklit 20 ja direktiivi 2009/65/EÜ artiklit 13, täpsustades, et kui AIFi valitseja või fondivalitseja tugineb oma tegevuses teistele ELi kontserni kuuluvatele ELi üksustele, ei kvalifitseeru tegevuse selline korraldus delegeerimiseks ning selle suhtes ei kohaldata ülesannete delegeerimisega seotud nõudeid, välja arvatud nõue teavitada nõuetekohaselt AIFi valitseja või fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi sellest, et ülesandeid täidavad või teenuseid osutavad teised ELi kontserni kuuluvad üksused.

Liikmesriikide kaalutlusõiguste kaotamine

Direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõiget 4, artikli 7 lõiget 2, artikli 9 lõiget 6, artikli 21 lõiget 3, artikli 22 lõiget 2 ja artikli 29 lõiget 2 ning direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõiget 3, artikli 7 lõiget 1, artikli 29 lõiget 1, artikli 39 lõiget 6, artikli 45 lõiget 2, artikli 51 lõikeid 2 ja 3, artikli 52 lõikeid 2–5, artikli 53 lõiget 1, artikli 54 lõiget 1, artikli 55 lõikeid 1 ja 2, artikli 56 lõiget 3, artikli 57 lõiget 1, artikli 69 lõikeid 2 ja 4 ning artikli 83 lõiget 2 muudetakse, et kaotada liikmesriikide kaalutlusõigused, mis võimaldavad liikmesriikidel põhieeskirju tõlgendada, täiendada või neist kõrvale kalduda ning mis takistavad ühtse turu arengut. Samuti muudetakse direktiivi 2011/61/EL artikli 12 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 18 lõikeid 1 ja 2 ning direktiivi 2009/65/EÜ artikli 12 lõikeid 1 ja 3, artikli 14 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 31, et tagada AIFide valitsejate ja fondivalitsejate ühtlustatud tegevuseeskirjade ja usaldatavusnõuete kohaldamine kogu liidus.

Avalikustamiskohustuste lihtsustamine kolmanda isiku algatusel valitsetavate fondide puhul

Direktiivi 2011/61/EL artikli 14 lõiget 2a ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 14 lõiget 2a muudetakse, et lihtsustada selliste AIFide valitsejate ja fondivalitsejate avalikustamiskohustusi, kes valitsevad või kavatsevad valitseda eurofonde või AIFe kolmanda isiku algatusel. Üksikasjaliku teabe ja tõendite aktiivse avalikustamise asemel nõutakse kavandatud muudatusega nüüd, et AIFide valitsejad ja fondivalitsejad avalikustaksid sellise suhte oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele tegevusloa andmise ajal ning oleksid võimelised pädevatele asutustele viimaste nõudmise korral tõendama, et nad on võtnud kõik mõistlikud meetmed huvide konfliktide tuvastamiseks, ennetamiseks, käsitlemiseks, jälgimiseks või asjakohasel juhul avalikustamiseks.

Fondivalitsejatele ja AIFide valitsejatele fondide valitsemiseks piiriülese tegevusloa andmise optimeerimine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 17 lõiget 3 ja artikli 18 lõiget 2 muudetakse, et lühendada vastavalt ühele kuule ja 15 päevale aega, mille jooksul fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused peaksid edastama fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teabe fondivalitseja kavatsuse kohta tegutseda vastuvõtva liikmesriigi territooriumil filiaali kaudu või filiaali loomata. Samuti muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 17 lõiget 3, et lühendada ühele kuule aega, mille jooksul fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saavad teha ettevalmistusi järelevalve tegemiseks selle üle, kas fondivalitseja täidab nende vastutusvaldkonda kuuluvaid nõudeid. Mõlemat artiklit muudetakse, täpsustades, et vastuvõttev liikmesriik ei tohi kehtestada tema territooriumil tegutsevatele fondivalitsejatele täiendavaid nõudeid.

Depositooriumi piiriülese tegevusloa kasutuselevõtmine

Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõiget 5 ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 23 lõiget 1 muudetakse, et kehtestada piiriülene depositooriumi tegevusluba, mis võimaldab AIFide valitsejatel ja eurofondidel määrata depositooriumi, mis asub mis tahes ELi liikmesriigis, ning võimaldab depositooriumidel osutada oma teenuseid piiriüleselt. Sellist depositooriumi tegevusluba kohaldatakse depositooriumide puhul, millele on antud krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevusluba ja mis on juba saanud ELi-ülese tegevusloa vastavalt kas direktiivi 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL alusel.

Eurofondide investeerimispiirangute kohandamine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 56 lõiget 2 muudetakse, et suurendada ühe emitendi emiteeritud võlaväärtpaberite praegust 10 % piirmäära 15 %ni eurofondide puhul, kes investeerivad määruse (EL) 2017/2402 kohaselt emiteeritud väärtpaberistamistesse, võttes arvesse nende eriomadusi ja regulatiivseid kaitsemeetmeid. Lisaks muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 53 lõiget 1, et laiendada indeksit järgivate eurofondide suhtes kohaldatavat emitendi 20 % piirmäära eurofondidele, mida valitsetakse ESMA tunnustatud indeksi alusel.

Eurofondi investorile esitatava põhiteabe koostamise kohustuse kaotamine

Kuna fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid, mis valitsevad jaeinvestoritele turustatavaid eurofonde, on juba kohustatud koostama ja tegema investoritele kättesaadavaks põhiteabedokumendi vastavalt määrusele (EL) nr 1286/2014, jäetakse direktiivi 2009/65/EÜ IX peatükist välja 3. jagu, milles nõutakse, et eurofondide valitsejad koostaksid investoritele esitatava põhiteabe.

Piiriülest turustamist käsitlevate eeskirjade üleviimine määrusesse (EL) 2019/1156

Direktiivi 2011/61/EL artiklid 30a, 31, 32 ja 32a ning direktiivi 2009/65/EÜ XI peatükk, millega reguleeritakse ELi AIFide valitsejate valitsetavate ELi alternatiivsete investeerimisfondide ja eurofondide turustamist kogu liidus, jäetakse välja ja viiakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrusesse (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist 13 . Paralleelselt muudetakse direktiivi 2011/61/EL artiklit 45 ning direktiivi 2009/65/EÜ artikli 97 lõiget 3, artikli 98 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 108 seoses AIFide valitsejate ja eurofondide vastuvõtva liikmesriigi volitustega nende territooriumil turustatavate alternatiivsete investeerimisfondide ja eurofondide suhtes ning selliste volitustega seotud sätted jäetakse välja ja viiakse üle määrusesse (EL) 2019/1156.

ESMA järelevalvevolitused

Direktiive 2011/61/EL ja 2009/65/EÜ täiendatakse, et anda ESMA-le õigus teha vara puhasväärtuse ja piiriülese tegevuse alusel kindlaks suurimad varahalduskontsernid ning pidada nende loetelu. Lisaks tehakse ettepanek luua järelevalveraamistik, mille kohaselt ESMA korraldab koostöös asjaomaste pädevate asutustega vähemalt kord aastas läbivaatamise, et teha konkreetsetel juhtudel tulemuslikult kindlaks lahknevad, dubleerivad, üleliigsed või puudulikud järelevalvetavad ja neid käsitleda ning seeläbi kõrvaldada suurte varahalduskontsernide tegevuse takistused. Iga-aastane läbivaatamine puudutab varahaldurite tegevust, mitte investeerimisfonde, ning põhineb liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavatel andmetel, et vältida järelevalvetegevuse ja andmete kogumise dubleerimist. Lisaks täiendatakse AIFide valitsejate direktiivi ja eurofondide direktiivi, et anda ESMA-le õigus teha kindlaks lahknevad, dubleerivad, üleliigsed või puudulikud järelevalvemeetmed, mis takistavad piiriüleselt tegutsevate või piiriüleselt teenuseid osutavate varahaldurite ja depositooriumide tegevust, ning neid meetmeid käsitleda. Peale selle muudetakse neid direktiive, et anda ESMA-le õigus sekkuda, kui liikmesriikide ametiasutused ei kohalda liidu eeskirju tulemuslikult, või teatavatel juhtudel vahetult peatada fondivalitseja või depositooriumi piiriülene tegevus.

Lisaks täiendatakse direktiivi 2009/65/EÜ, täpsustades, et pädevatel asutustel peaks olema võimalik suunata ESMA-le hinnangute, tegevuse või tegevusetusega seotud lahkarvamused, mille ESMA peaks lahendama vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele.

Artikkel 3 – MiFID 2 muutmine

Kauplemiskohtade suhtes kohaldatavate eeskirjade ühtlustamine

Direktiivi 2014/65/EL (MiFID 2) muudetakse, et viia kauplemiskohtade tegevuse suhtes kohaldatavad sätted üle määrusesse (EL) nr 600/2014 (MiFIR). Nende sätete üleviimisega ühtlustatakse veelgi liidu kauplemiskohtade suhtes kohaldatavaid eeskirju.

Reguleeritud turgudele tegevusloa andmist reguleerivad sätted viiakse direktiivist 2014/65/EL üle määrusesse (EL) nr 600/2014, jättes need direktiivist 2014/65/EL välja. Kuna aga mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavate investeerimisühingute puhul kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2014/65/EL kohaseid üldiseid investeerimisühingutele tegevusloa andmise nõudeid, jäävad nende üksuste suhtes kohaldatavad tegevusloa andmise sätted direktiivi 2014/65/EL. Seepärast jäetakse ettepaneku kohaselt välja direktiivi 2014/65/EL artiklid 18–20, II jaotise 3. ja 4. jagu ning III ja IV jaotis.

Kuna ettepanekuga ühtlustatakse veelgi kauplemiskohtade piiriülest tegevust käsitlevaid sätteid määruse (EL) nr 600/2014 alusel, muudetakse direktiivi 2014/65/EL artikleid 34 ja 35, täpsustades, et neid artikleid ei kohaldata teenuste osutamise suhtes investeerimisühingu poolt, kes korraldab mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi filiaali kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel.

Avatud juurdepääs

Direktiivi 2014/65/EL artiklites 36–38 on sätestatud turutaristule (kesksed vastaspooled, keskdepositooriumid, kauplemiskohad) juurdepääsuga seotud eeskirjad, mis on üleliigsed, võttes arvesse juurdepääsu käsitlevaid sätteid, mis on juba kehtestatud määruses (EL) nr 600/2014, määruses (EL) nr 909/2014 (väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määrus) ja määruses (EL) nr 648/2012 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus). Seepärast tuleb need juurdepääsu käsitlevad sätted direktiivist 2014/65/EL välja jätta.

2025/0382 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL seoses kapitaliturgude integreerimise ja järelevalve edasiarendamisega liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 53 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Hoiuste ja investeeringute liidu strateegia on osa komisjoni strateegiast, mille eesmärk on pakkuda visiooni liidust kui majandusjõust. Selleks on vaja rajada finantsteenuste ühtne turg, kõrvaldades turu killustatusest tuleneva ebatõhususe, ning luua tõeliselt integreeritud Euroopa kapitaliturud, mis on ligipääsetavad kõigile kodanikele ja ettevõtjatele kogu liidus. Samuti on oluline vallandada liidu finantsturgude potentsiaal, pakkudes juurdepääsu tõhusamale kapitaliturupõhisele rahastamisele ja hõlbustades piiriüleseid kapitalivooge, mis omakorda peaks toetama liidu majandust, ergutama töökohtade loomist ja suurendama konkurentsivõimet.

(2)Kogu ELis on vaja edendada sujuvalt toimivat kapitaliturgu, tugevdades järelevalveraamistikku ja vähendades regulatiivset killustatust, tagades seeläbi liidu kapitaliturgude tihedama integreerimise. Kuigi liidu kapitaliturgude integreerimine peaks lõppkokkuvõttes olema turupõhine protsess, võivad seda pärssida teatavad takistused, mis tulenevad eelkõige liidu õigusraamistikust. Seepärast peaks liit keskenduma kauplemise, kauplemisjärgse tegevuse ja varade valitsemise sektorites esinevate takistuste ning uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu takistuste kõrvaldamisele. Turuintegratsiooni süvenedes on samuti väga oluline tagada liidu järelevalveraamistiku samaväärne areng.

(3)Seoses poliitilise eesmärgiga lihtsustada finantsteenuseid käsitlevaid õigusakte ning tagada liidu poliitika tulemuslikum ja tõhusam rakendamine, saatis komisjon pärast Euroopa järelevalveasutuste, Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti, nõukogu ja Euroopa Parlamendiga konsulteerimist 1. oktoobril 2025 kirja 1. tasandi õigusaktide tõhusa toimimise seisukohast mittevajalike volituste kaotamise kohta. Nende vähemtähtsateks loetud volituste puhul, mis panid komisjonile õigusliku kohustuse võtta meetmeid (kohustus, mis tuleb täita teatavaks kuupäevaks), suureneks sidusrühmade jaoks õigusselgus, kui muudetakse ka alusakti.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ 15 tuleks tegevusloa ulatuse olulistest muudatustest teatamise osas viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/61/EL 16 . Seepärast tuleks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele (edaspidi „eurofondid“) ja nende fondivalitsejatele panna kohustus teavitada enne esmase tegevusloa tingimuste mis tahes oluliste muudatuste rakendamist oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi ning neil asutustel peaks olema võimalik kindlaksmääratud ja pikendatava ajavahemiku jooksul sellistele muudatustele vastu vaielda või neid piirata.

(5)Direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL ei tunnustata varahalduskontserni mõistet ega sellega seotud koostoimet ja riske. Praegu peavad liidus tegutsevatel varahalduskontsernidel olema eraldiseisvad inim- ja tehnilised ressursid kontserni iga üksuse tasandil ning ülesannete delegeerimise suhtes sama kontserni teistele üksustele kohaldatakse kõiki delegeerimisega seotud nõudeid. Selleks et hõlbustada varahalduskontsernide tegevust ühtsel turul, tuleks direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL võtta kasutusele ELi fondivalitsejate ja alternatiivse investeerimisfondide valitsejate (edaspidi „AIFide valitsejad“) kontserni mõiste, mis peaks hõlmama kõiki tegevusloa saanud fondivalitsejaid ja AIFide valitsejaid, samuti investeerimisühinguid ja krediidiasutusi, mis on asutatud liidus ja millele on antud nõuetekohane tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL 17 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL 18 . Selleks et hõlbustada kontserniüleste ressursside jagamist ja vältida ressursside tarbetut dubleerimist kontserni kuuluvate ELi eri üksuste poolt, tuleks lisaks täpsustada, et fondivalitsejatel ja AIFide valitsejatel peaks olema võimalik kasutada oma äritegevuseks oma ELi kontserni teiste üksuste inim- ja tehnilisi ressursse. Selleks et vähendada ülesannete täitmisel või teenuste osutamisel oma ELi kontserni teistele üksustele tuginevate fondivalitsejate ja AIFide valitsejate regulatiivset koormust, tuleks lisaks täpsustada, et tegevuse sellist korraldust ei peaks enam käsitama delegeerimisena ning selle suhtes ei peaks kohaldama ülesannete delegeerimisega seotud nõudeid, välja arvatud nõue teavitada fondivalitseja või AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi nõuetekohaselt sellest, et ülesandeid täidavad või teenuseid osutavad teised ELi kontserni kuuluvad üksused. Selleks et tagada kõigi samasse kontserni kuuluvate üksuste tegutsemine ühise õigus-, reguleeriva ja järelevalveraamistiku alusel, mis on oluline investorite kaitse kõrge taseme ja tõhusa järelevalve säilitamiseks, tuleks lisaks täpsustada, et need eeskirjad kehtivad ainult delegeerimiskokkulepete ja ressursside jagamise puhul samasse kontserni kuuluvate, liidus asutatud üksuste vahel ning neid tuleks kohaldada olenemata sellest, kas ELi kontserni emaettevõtja asub liidus või väljaspool liitu. Direktiivi 2009/65/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL sätted ELi fondivalitsejate ja AIFide valitsejate kontsernide kohta ei mõjuta fondivalitsejate ja AIFide valitsejate vastutust ELi kontserni teiste üksuste täidetavate ülesannete eest ega määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevaid krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise nõudeid.

(6)Selleks et vähendada liidu varahaldurite ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavate õiguslike ja tegevustingimuste liikmesriikidevahelisi erinevusi, tuleks kaotada liikmesriikide kaalutlusõigused teatavate sätete ülevõtmisel ja rakendamisel, nagu on praegu sätestatud direktiivides 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL, mis võimaldavad liikmesriikidel tõlgendada või täiendada põhieeskirju või neist kõrvale kalduda ning mis takistavad ühtse turu arengut.

(7)Praegu koostab iga liikmesriik riigisisesed tegevuseeskirjad ja usaldatavusnõuded, mida fondivalitsejad ja AIFide valitsejad peavad järgima; selle tulemuseks on erinevad riigisisesed eeskirjad, mis takistavad fondivalitsejate puhul tõelise ühtse turu arengut. Selleks et tagada fondivalitsejate ja AIFide valitsejate suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ja eeskirjade ühetaoline kohaldamine ja järjepidev rakendamine kogu liidus, võib ESMA töötada välja suunised, milles määratakse kindlaks kõnealuste eeskirjade sisu.

(8)Selleks et vähendada selliste fondivalitsejate ja AIFide valitsejate regulatiivset koormust, kes valitsevad või kavatsevad valitseda eurofonde ja AIFe kolmanda isiku algatusel, on vaja nõuda, et fondivalitsejad ja AIFide valitsejad avalikustaksid tegevusloa andmise ajal oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele asjaolu, et nad valitsevad või kavatsevad valitseda eurofonde ja AIFe kolmanda isiku algatusel, ning oleksid võimelised pädevatele asutustele üksnes viimaste nõudmise korral tõendama, et nad on võtnud kõik mõistlikud meetmed huvide konfliktide vältimiseks, käsitlemiseks, jälgimiseks või asjakohasel juhul avalikustamiseks.

(9)Piiriülese tegevuse puhul põhjendamatu menetluskoormuse vältimiseks on vaja tagada direktiivi 2009/65/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL kohase fondide valitsemise piiriülese tegevusloa tõhusam kohaldamine. Seepärast tuleks tähtaegu, mille jooksul fondivalitseja ja AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused peavad edastama vastuvõtva liikmesriigi asutustele teabe fondivalitseja või AIFi valitseja kavatsuse kohta tegutseda kõnealusel territooriumil filiaali kaudu või filiaali loomata, lühendada vastavalt ühele kuule ja 15 päevale. Samal ajal tuleks lühendada ühele kuule aega, mida fondivalitseja vastuvõtva riigi ametiasutused saavad kasutada vajaliku järelevalvekorra kehtestamiseks. Selleks et viia direktiiv 2009/65/EÜ kooskõlla direktiiviga 2011/61/EL, tagada fondivalitsejate piiriülese tegevuse puhul ühtsed eeskirjad ja kõrvaldada liikmesriikide vahelised erinevused, mis tekitavad tarbetuid haldustakistusi, tuleks sätestada, et vastuvõtvad liikmesriigid ei tohi kehtestada nende territooriumil tegutsevatele fondivalitsejatele täiendavaid nõudeid.

(10)Selleks et hõlbustada turgude integreerimist ühtse turu täieliku potentsiaali saavutamiseks, täiendada olemasolevaid eurofondide, fondivalitsejate ja AIFide valitsejate piiriüleseid fondivalitsemise ja turustamise tegevuslubasid ning kõrvaldada regulatiivsed takistused, mis ei võimalda osutada depositooriumiteenuseid piiriüleselt, on asjakohane võtta kasutusele piiriülene depositooriumi tegevusluba. Piiriülene depositooriumi tegevusluba peaks kaotama praeguse piirangu, mille kohaselt depositooriumi püsiv tegevuskoht peab olema fondiga samas liikmesriigis, ning võimaldama AIFide valitsejatel ja eurofondidel määrata depositooriumi, mille püsiv tegevuskoht on mis tahes liikmesriigis. Investorite paremaks kaitsmiseks ja finantsstabiilsuse riskide maandamiseks tuleks piiriülest depositooriumi tegevusluba kasutada üksnes depositooriumide puhul, millele on antud krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivile 2013/36/EL või investeerimisühingu tegevusluba vastavalt direktiivile 2014/65/EL ning mille suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja järelevalvet, mis juba tagavad järjepidevad kaitsemeetmed kõigis liikmesriikides.

(11)Selleks et võtta arvesse väärtpaberistamiste olemuslikku mitmekesisust ja nende suhtes kohaldatavaid regulatiivseid nõudeid ning pakkuda eurofondidele suuremat paindlikkust nendesse toodetesse investeerimisel, on vaja suurendada ühe emitendi emiteeritud võlaväärtpaberite praegust 10 % piirmäära 15 %ni eurofondide puhul, kes investeerivad määruse (EL) 2017/2402 kohaselt emiteeritud väärtpaberistamistesse.

(12)Selleks et luua võrdsed tingimused aktiivselt valitsetavatele ja passiivselt valitsetavatele eurofondidele, mis järgivad mõne indeksi koosseisu, ning tagada, et aktiivselt valitsetavate eurofondide fondivalitsejad ei oleks sunnitud vähendama paremaid tulemusi saavutavate äriühingute osakaalu või neid müüma, on asjakohane laiendada indeksit järgivate eurofondide suhtes kohaldatavat emitendi 20 % piirmäära eurofondidele, mida valitsetakse ESMA tunnustatud indeksi alusel.

(13)Selleks et tagada turustamisnõuete järjepidev rakendamine ja suurem ühtlustamine kõigis liikmesriikides, viiakse direktiivi 2009/65/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL sätted, mis käsitlevad ELi AIFide valitsejate valitsetavate ELi alternatiivsete investeerimisfondide turustamist kutselistele investoritele ja eurofondide turustamist kogu liidus, samuti sätted, mis käsitlevad vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste volitusi seoses nende territooriumil turustatavate eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondidega, üle määrusesse (EL) 2019/1156, et need oleksid liikmesriikides vahetult kohaldatavad.

(14)Selleks et suurendada suurte varahalduskontsernide tegevuse struktureerimise tõhusust ja kõrvaldada nende piiriülese tegevuse takistused, on oluline luua alaline järelevalveraamistik, mille kohaselt ESMA korraldab koostöös asjaomaste pädevate asutustega vähemalt kord aastas suurimate varahalduskontsernide läbivaatamise, et teha konkreetsetel juhtudel tulemuslikult kindlaks lahknevad, dubleerivad, üleliigsed või puudulikud järelevalvetavad ning neid käsitleda. Iga-aastased läbivaatamised peaksid piirduma ESMA-le ja liikmesriikide pädevatele asutustele olemasolevate aruandluskanalite kaudu juba kättesaadavate andmete, teabe ja dokumentide analüüsiga. Läbivaatamise eesmärk peaks olema kõrvaldada suurte varahalduskontsernide ühtse turu toimimise takistused ja hõlbustada nende kontsernide piiriülest tegevust. Seetõttu ei tohiks seda raamistikku mõista mitte ESMA volitusena töötada välja uusi kontserni tasandi riskimudeleid või uusi järelevalvealaseid lähenemisviise, mis ei tulene juba direktiividest 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL, vaid pigem fondivalitsejate ja AIFide valitsejate kontsernide järelevalve tõhustamise korrana. Kõnealuse läbivaatamise ulatus peaks piirduma nõuetega, mida kohaldatakse ELi kontsernidesse kuuluvate fondivalitsejate ja AIFide valitsejate suhtes, ning seega ei ole selle eesmärk hõlmata asjaomaste fondivalitsejate ja AIFide valitsejate valitsetavatele investeerimisfondidele tegevusloa andmise ega nende üle järelevalve tegemise nõudeid. Samuti on asjakohane ja proportsionaalne keskenduda läbivaatamisel ELi suurimatele varahalduskontsernidele, mille puhul tegevus- ja järelevalvealane koostoime on kõige tulemuslikum. ESMA peaks nende kontsernide kindlaksmääramisel lähtuma nende märkimisväärsest turuosast ja mõjust liidus, mida mõõdetakse nende varade puhasväärtuse ning piiriülese tegevuse ulatuse alusel.

(15)Tagamaks, et kulud, mida ESMA-l tekivad fondivalitsejate ja AIFide valitsejate suurte ELi kontsernide läbivaatamisel, kannavad üksused, kes saavad kasu järelevalve tõhustatud koordineerimisest, peaks ESMA nõudma neilt kontsernidelt proportsionaalseid tasusid. Need tasud peaksid katma läbivaatamise ettevalmistamise, teostamise ja järelmeetmetega seotud mõistlikud kulud. Läbivaatamised hõlmavad märkimisväärset analüütilist ja koordineerimistööd, sealhulgas kontserni tasandi andmete kogumist ja konsolideerimist, mitmes liikmesriigis ja sektoris rakendatavate järelevalvemeetodite hindamist ning liidus järjepideva ja tõhusa järelevalve tagamiseks soovituste koostamist. Läbivaatamiste eest tasu võtmine on põhjendatud, kuna seeläbi tagatakse, et ühtlustatud, prognoositavast ja sujuvamast järelevalvekeskkonnast kasu saavad üksused panustavad õiglaselt selle keskkonna tagamise kuludesse.

(16)Selleks et tagada ühtse turu tõhus toimimine investeerimisfondide, varahaldurite ja depositooriumide jaoks ning kõrvaldada järelevalvega seotud takistused, mis pärsivad üleeuroopalise tegevusloa andmisest tulenevate õiguste piiriülest kasutamist, peaks ESMA-l olema õigus avastada ja käsitleda juhtumeid, kus lahknevad, dubleerivad, üleliigsed või puudulikud järelevalvetavad takistavad varahaldurite ja depositooriumide tegevust ühtsel turul, või juhtumeid, kus kõnealused ettevõtjad tegutsevad piiriüleselt, järgimata liidu õigust. Sellistel juhtudel peaks ESMA rakendama eskalatsiooniprotsessi, alustades koostööst liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, edendades nendevahelist suuremat lähenemist ning kasutades vajaduse korral oma koordineerimis- ja sekkumisvolitusi, et piiriülese tegevuse põhjendamatud piirangud või liidu õiguse rikkumised õigeaegselt ja tõhusalt kõrvaldada. Samadel põhjustel on vaja tagada, et kui vaatamata eskalatsiooniprotsessile jäävad probleemid püsima, peaks ESMA kasutama oma volitusi algatada liidu õiguse rikkumise menetlus kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17, peatada ettevõtja õigus osutada teenuseid piiriüleselt kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17aaa, korraldada siduvate tulemustega vahendamine kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 või luua vajaduse korral koostööplatvorme kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19a, et need probleemid tulemuslikult lahendada.

(17)Selleks et viia direktiiv 2009/65/EÜ kooskõlla direktiiviga 2011/61/EL ning tagada järjepidev järelevalve ja tõhus koostöö eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel, peaks pädevatel asutustel olema võimalik suunata ESMA-le lahkarvamused seoses hinnangute, tegevuse või tegevusetusega valdkondades, kus direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt on nõutav koordineerimine, et ESMA saaks sekkuda, kasutades talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitusi.

(18)Selleks et vähendada eurofondide valitsejate ja äriühinguna asutatud fondide tarbetut regulatiivset koormust, on asjakohane kaotada investorile esitatava põhiteabe koostamise kohustus. Nimelt on fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid, mis valitsevad jaeinvestoritele turustatavaid eurofonde, juba kohustatud koostama ja tegema investoritele kättesaadavaks põhiteabedokumendi vastavalt määrusele (EL) nr 1286/2014.

(19)Kauplemiskohtade tegevuslubasid ja tegevust käsitlevad ühtlustatud eeskirjad on sätestatud Euroopa Liidu ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014. Enamik neist eeskirjadest tulenevad sätetest, mis olid varem kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL, sealhulgas sätetest, mis käsitlevad reguleeritud turgudele tegevusloa andmist ja nende toimimist ning mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavatele investeerimisühingutele esitatavaid nõudeid. Selleks et asjakohaselt kajastada nende sätete üleviimist direktiivist 2014/65/EL määrusesse (EL) nr 600/2014, on asjakohane need direktiivi 2014/65/EL sätted välja jätta või neid vajaduse korral muuta. Samal ajal tuleks säilitada direktiivi 2014/65/EL teatavad investeerimisühingutele tegevusloa andmist käsitlevad sätted, kuna mitmepoolset või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavate investeerimisühingute suhtes kohaldatakse jätkuvalt kõnealuse direktiivi kohaseid üldiseid investeerimisühingutele tegevusloa andmise nõudeid.

(20)Direktiivi 2014/65/EL artiklis 37 on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad teiste liikmesriikide investeerimisühingute juurdepääsu kesksele vastaspoolele ja kliiringu- ja arveldussüsteemidele ning reguleeritud turu liikmete ja osaliste õigust määrata arveldussüsteem. Direktiivi 2014/65/EL artikliga 38 on mitmepoolsele kauplemissüsteemile ette nähtud võimalus sõlmida juurdepääsukord teise liikmesriigi keskse vastaspoolega ja arveldussüsteemiga, et võimaldada tema süsteemides sõlmitud tehingute kliirimist ja arveldamist. Kuna juurdepääsusätted on nüüd kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 909/2014 ning et määrusega (EL) nr 600/2014 ühtlustatakse neid juurdepääsusätteid veelgi, on asjakohane jätta direktiivist 2014/65/EL välja nii artikkel 37 kui ka artikkel 38.

(21)Direktiivi 2014/65/EL artiklites 57 ja 58 on sätestatud kaubatuletisinstrumentidega, lubatud heitkoguste väärtpaberitega ja lubatud heitkoguste väärtpaberite tuletisinstrumentidega kauplemise eeskirjad. Mõned neist eeskirjadest on kohaldatavad kauplemiskohtade suhtes. Kuna kauplemiskohtade tegevust käsitlevad eeskirjad viiakse direktiivist 2014/65/EL üle määrusesse (EL) nr 600/2014, on asjakohane muuta direktiivi 2014/65/EL artikleid 57 ja 58 tagamaks, et need eeskirjad, kui neid kohaldatakse kauplemiskohtade suhtes, kantakse samuti üle määrusesse (EL) nr 600/2014.

(22)ESMA piisava rahastamise tagamiseks on vaja sätestada, et ESMA-le käesoleva direktiiviga antavate uute ülesannete puhul, mida ei rahastata tasudest, tuleks ESMAt rahastada 50 % ulatuses liidu vahenditest ja 50 % ulatuses liikmesriikide osamaksetest, mis tehakse vastavalt üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemile.

(23)Kuigi direktiividega 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL on kehtestatud ühtlustatud eeskirjad eurofondidele, fondivalitsejatele ja AIFi valitsejatele tegevuslubade andmise ning liikmesriikide pädevatele asutustele esitatava teabe kohta, on liikmesriikides tegevuslubade andmise protsessis jätkuvalt kasutusel erinevad tavad. Need lahknevused raskendavad piiriülest tegevust ja takistavad varade valitsemiseks antavate üleeuroopaliste tegevuslubade toimimist. Selleks et tagada eurofondidele, fondivalitsejatele ja AIFi valitsejatele tegevuslubade andmise järjekindel ühtlustamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu regulatiivsed tehnilised standardid, mille ESMA töötab välja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 19 artiklitele 10–14. Kõnealustes regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks täpsustada eurofondide, fondivalitsejate ja AIFi valitsejate tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitatava teabe üksikasjad ning selle teabe esitamise meetodid ja kord. Tegevusloa andmise protsessi standardimiseks tuleks nende regulatiivsete tehniliste standarditega määrata kindlaks ka kõnealuse teabe esitamise mallid, andmestandardid, vormingud ja juhised. Selleks et tagada teenuste osutamise vabaduse alusel investeerimisteenuseid osutavate või investeerivate investeerimisühingute esitatavat teavet käsitlevate sätete järjepidev kohaldamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 vastu ESMA välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid.

(24)Selleks et tagada teenuste osutamise vabaduse alusel investeerimisteenuseid osutavate või investeerivate investeerimisühingute esitatava teabe vorminguga ning väljaspool kauplemiskohta kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste tuletisinstrumentidega kauplevate investeerimisühingute positsiooniteadetega seotud sätete järjepidev rakendamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 vastu ESMA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid.

(25)

(26)Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest käesoleva ettepanekuga seotud direktiivide erinev ülevõtmine on tekitanud regulatiivseid lünki, mida saab lahendada ainult liidu tasandi meetmetega, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)Käesoleva direktiiviga kehtestatakse siduvad nõuded piiriülestele digitaalsetele avalikele teenustele määruse (EL) 2024/903 tähenduses. Seetõttu on viidud läbi koostalitlusvõime hindamine. Hindamisaruanne on esitatud finants- ja digiselgituse digimõõdet käsitlevas peatükis. Pärast õigusakti vastuvõtmist avaldatakse see ka Koostalitleva Euroopa portaalis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1
Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Ilma et see piiraks kapitali liikumist reguleerivate liidu õigusnormide ja määruse (EL) 2019/1156 sätete kohaldamist, ei või liikmesriik teises liikmesriigis asutatud eurofondi ega selle väljalastud osakute suhtes kohaldada muid kui ainult käesoleva direktiivi sätteid juhul, kui kõnealune eurofond turustab oma osakuid selle liikmesriigi territooriumil.“

(2)Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt n asendatakse järgmisega:

„n) „vabalt võõrandatavad väärtpaberid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EÜ 20 artikli 4 punktis 44 määratletud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;“;

(b)punkt r asendatakse järgmisega:

„r) „riigisisene ühinemine“ – samas liikmesriigis asutatud eurofondide ühinemine, kui vähemalt ühest osalevast eurofondist on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 21 artiklile 17c;“;

(c)lisatakse järgmised punktid v–x:

„v) „fondivalitseja ja AIFi valitseja ELi kontsern“ – asjaomase fondivalitseja või AIFi valitseja puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 22 artikli 2 punktis 11 määratletud kontsern, millesse võivad kuuluda järgmised üksused:

(a)käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitsejad, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba käesoleva direktiivi kohaselt;

(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL 23 artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitsejad, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt;

(c)direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt;

(d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL 24 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud krediidiasutused, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt;

w) „väärtpaberitega finantseerimise tehing“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 25 artikli 3 punktis 11 määratletud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing;

x) „AIFi valitseja“ – direktiivi 2011/61/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitseja.“

(3)Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid nõuavad, et eurofond teatab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele kõigist kavandatud olulistest muudatustest tingimustes, mille alusel esmane tegevusluba anti, eelkõige fondivalitsejaga või depositooriumiga seoses kavandatud olulistest muudatustest ja tema fonditingimustes või põhikirjas tehtavatest olulistest muudatustest, enne nende muudatuste elluviimist.

Kui eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustavad kehtestada piirangud või lükata need muudatused tagasi, teavitavad nad sellest eurofondi ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teabe saamist. Pädevad asutused võivad nimetatud perioodi kuni ühe kuu võrra pikendada, kui nad peavad seda juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vajalikuks ja on eurofondi sellest teavitanud. Kui asjaomased pädevad asutused ei esita muudatustele asjaomase hindamisperioodi jooksul vastuväiteid, võib muudatused ellu viia.“;

(b)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 26 asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „ESMA“) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks

(a)käesoleva artikli kohaselt eurofondi tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitatava teabe üksikasjad;

(b)käesoleva artikli kohaselt eurofondi tegevusloa taotlemisel järgitavad menetlused ja tähtajad;

(c)esitatava teabe edastamise meetodid ja kord.

Punktis a osutatud teabe esitamiseks töötab ESMA välja IT-lahendused, sealhulgas mallid, andmestandardid, vormingud ja juhised.

ESMA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [palun lisada kuupäev = 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(4)Artikli 6 lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Erandina lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et fondivalitsejatel võib lisaks eurofondide valitsemisele olla lubatud osutada järgmisi teenuseid:“.

(5)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(1)esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

(a)sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused annavad fondivalitsejale tegevusloa üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:“;

(b)punkti c sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„c) tegevusloa taotlusele on lisatud tegevuskava, kus on esitatud fondivalitseja organisatsiooniline struktuur ja nimetatud fondivalitseja majandustegevuseks vajalikud inimressursid ja tehnilised vahendid ning teave fondivalitseja majandustegevust tegelikult juhtivate isikute kohta, sealhulgas:“;

(c)punkti e sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„e) fondivalitseja on esitanud teabe artikli 13 kohaselt kolmandatele isikutele ülesannete delegeerimise ja edasidelegeerimise korra kohta, mis sisaldab järgmist:“

(d)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei nõua pädevad asutused fondivalitsejalt kuni 50 % punkti a alapunktis i nimetatud täiendavate omavahendite olemasolu, kui fondivalitsejal on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad samaväärseks liidu õigusaktides sätestatutega.“;

(2)lisatakse lõige 1a:

„1a. Erandina lõike 1 punktist e ei nõua liikmesriigid, et fondivalitseja esitaks oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele lõike 1 punktis e osutatud teabe, kui fondivalitseja tugineb II lisas osutatud ülesannete täitmisel või artikli 6 lõikes 3 osutatud teenuste osutamisel ühele või mitmele üksusele, mis kuuluvad tema ELi kontserni.

Tegevusloa taotluses, mille esitab fondivalitseja, kes tugineb oma äritegevuses ühe või mitme tema ELi kontserni kuuluva üksuse inim- ja tehnilistele ressurssidele, esitatakse lisaks lõike 1 punktis c osutatud teabele ka need inim- ja tehnilised ressursid. Fondivalitsejale tegevusloa andmise tingimuseks ei tohi seada nõuet, et fondivalitseja hoidub ühe või mitme samasse ELi kontserni kuuluva üksuse ressursside kasutamisest.“;

(3)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Selleks et tagada käesoleva artikli ja artikli 29 järjekindel ühtlustamine, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks

(a)käesoleva artikli ja artikli 29 kohaselt fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitatava teabe, sealhulgas tegevuskava üksikasjad; ning

(b)fondivalitseja või äriühinguna asutatud fondi tegevusloa taotlemisel järgitavad menetlused ja tähtajad;

(c)esitatava teabe edastamise meetodid ja kord.

Punktis a osutatud teabe esitamiseks töötab ESMA välja IT-lahendused, sealhulgas mallid, andmestandardid, vormingud ja juhised.

ESMA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [palun lisada kuupäev = 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

(5)lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustavad kehtestada piirangud või lükata esimeses lõigus osutatud muudatused tagasi, teavitavad nad sellest fondivalitsejat ühe kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teabe saamist. Pädevad asutused võivad nimetatud perioodi kuni ühe kuu võrra pikendada, kui nad peavad seda juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades vajalikuks ja on fondivalitsejat sellest teavitanud. Kui asjaomased pädevad asutused ei esita muudatustele asjaomase hindamisperioodi jooksul vastuväiteid, võib muudatused ellu viia.“

(6)Artikli 8 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3. Pädev asutus, kes on andnud tegevusloa mõnele järgmistest fondivalitsejatest, teatab sellest tegevusloast teise asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele:“

(7)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad järgivad alati usaldatavusnõudeid.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112a vastu delegeeritud õigusaktid, milles määratakse kindlaks

(a)lõikes 1 osutatud nõuded, kord ja süsteem;

(b)lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud ülesehitus ja korralduslikud nõuded huvide konflikti minimeerimiseks.

Selleks et tagada fondivalitsejate suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ühetaoline kohaldamine ja ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides, võib ESMA võtta vastu suunised kõnealuste nõuete sisu täpsustamiseks.“

(8)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„2. Fondivalitseja ega depositooriumi vastutust ei mõjuta asjaolu, et fondivalitseja on delegeerinud ülesannete täitmise või teenuste osutamise kolmandale isikule või on oma ülesannete täitmiseks lõike 3 teise lõigu kohaselt tuginenud oma ELi kontserni ühele või mitmele üksusele. Fondivalitseja ei tohi delegeerida ülesannete täitmist ega teenuste osutamist ega tugineda oma ELi kontserni ühe või mitme üksuse ülesannetele või teenustele sellisel määral, et teda ei saa enam sisuliselt pidada eurofondi valitsejaks või artikli 6 lõikes 3 osutatud teenuste osutajaks, ega sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.“;

(b)lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina lõikest 1, kui fondivalitseja tugineb II lisas osutatud ülesannete täitmiseks või artikli 6 lõikes 3 osutatud teenuste osutamiseks mõnele oma ELi kontserni üksusele, ei käsitata tegevuse sellist korraldust delegeerimisena, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)asjaomane üksus kuulub fondivalitseja ELi kontserni;

(b)fondivalitseja on teavitanud oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi asjaolust, et ta tugineb oma ülesannete täitmisel või teenuste osutamisel oma ELi kontserni teisele üksusele;

(c)asjaomasele üksusele on antud nõuetekohane luba fondivalitseja nimel neid ülesandeid täita või neid teenuseid osutada.“

(9)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigis tegevusloa saanud fondivalitsejad järgivad alati tegevuseeskirju. Tegevuseeskirjad tagavad, et fondivalitseja:“;

(b)lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

Selleks et tagada lõikes 1 osutatud tegevuseeskirjade ühetaoline kohaldamine ja ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides, võib ESMA võtta vastu suunised tegevuseeskirjade sisu täpsustamiseks.“;

(c)lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a. Kui fondivalitseja valitseb või kavatseb valitseda eurofondi kolmanda isiku algatusel, sealhulgas juhul, kui eurofond kasutab kolmandast isikust algataja nime või kui fondivalitseja määrab kolmandast isikust algataja artikli 13 kohaselt delegeeritavaks, teavitab fondivalitseja sellest tegevusloa andmise ajal oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi ning tõendab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele viimaste nõudmise korral, et ta täidab lõike 1 punkti d nõudeid, võttes arvesse võimalikke huvide konflikte. Eelkõige tõendab fondivalitseja mõistlikke meetmeid, mida ta on võtnud selleks, et hoida ära huvide konfliktid, mis tulenevad suhetest kolmanda isikuga, või kui neid huvide konflikte ei ole võimalik ära hoida, siis kuidas ta neid konflikte tuvastab, käsitleb, jälgib ja asjakohasel juhul avalikustab, et need ei kahjustaks eurofondi ega selle investorite huve.“

(10)Artikli 15 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Fondivalitseja või asjakohasel juhul äriühinguna asutatud fond teeb kättesaadavaks määruse (EL) 2019/1156 artiklis 17b osutatud vahendid ning kehtestab asjakohase korra tagamaks, et ta käsitleb investorite kaebusi nõuetekohaselt ning et investoritel ei ole takistusi oma õiguste kasutamisel, kui fondivalitseja on saanud tegevusloa muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik. Nende meetmetega võimaldatakse investoritel esitada kaebusi oma liikmesriigi ametlikus keeles.“

(11)Artikli 16 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui selliselt tegevusloa saanud fondivalitseja kavatseb filiaali asutamata turustada liikmesriigis, mis ei ole eurofondi päritoluliikmesriik, üksnes enda valitsetava eurofondi osakuid, nagu on sätestatud II lisa punkti 2 alapunktis b, kavandamata muid tegevusi või muude teenuste osutamist, kohaldatakse turustamise suhtes ainult määruse (EL) 2019/1156 nõudeid.“

(12)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Kui fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel ei ole põhjust kahelda fondivalitseja juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, võttes arvesse kavandatavaid tegevusi, edastavad nad ühe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud kogu teabe saamist selle teabe fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning teavitavad ühtlasi asjaomast fondivalitsejat. Nad edastavad ka üksikasjad kõigi rakendatavate investori kaitse skeemide kohta.“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Fondivalitseja, kes tegutseb vastuvõtva liikmesriigi territooriumil filiaali kaudu, järgib fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis rakendatavaid eeskirju, millele on osutatud artiklis 14.“;

(c)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Enne kui fondivalitseja filiaal alustab majandustegevust, teevad fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ühe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist ettevalmistusi järelevalve tegemiseks selle üle, kas fondivalitseja täidab nende vastutusvaldkonda kuuluvaid nõudeid.“;

(d)lisatakse lõige 7a:

„7a. Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik ei kehtesta fondivalitsejale täiendavaid nõudeid seoses käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustega.“

(13)Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad 15 päeva jooksul pärast lõikes 1 märgitud teabe saamist selle teabe fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.“;

(b)lisatakse lõige 2a:

„2a. Fondivalitseja vastuvõttev liikmesriik ei kehtesta fondivalitsejale täiendavaid nõudeid seoses käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustega.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Fondivalitseja, kes tegutseb teenuste osutamise vabaduse alusel, järgib fondivalitseja vastuvõtvas liikmesriigis rakendatavaid eeskirju, millele on osutatud artiklis 14.“

(14)Artikli 19 lõike 3 punkt h asendatakse järgmisega:

„h) eurofondi andmete avaldamisele ja aruandlusnõuetele, sealhulgas prospektile ja perioodilistele aruannetele;“.

(15)Artikli 20a lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

(a)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused tagavad, et kogu käesoleva artikli alusel kogutud teave kõigi nende järelevalve all olevate eurofondide kohta tehakse artiklis 101 sätestatud korras kättesaadavaks teistele asjaomastele pädevatele asutustele, ESMA-le, Euroopa Pangandusjärelevalvele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kui see on vajalik viimaste ülesannete täitmiseks.“;

(b)kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Eurofondi päritoluliikmesriigi või fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused esitavad viivitamata teavet artiklis 101 sätestatud korra kohaselt ning kahepoolselt vahetult mõjutatud teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, kui nende vastutusvaldkonda kuuluv fondivalitseja või asjaomase fondivalitseja valitsetav eurofond on oluline vastaspoole riski allikas mõne krediidiasutuse jaoks, teiste süsteemselt oluliste ettevõtjate jaoks teistes liikmesriikides või finantssüsteemi stabiilsuse jaoks teises liikmesriigis.“

(16)Artikli 23 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võib depositooriumi registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht olla muus liikmesriigis kui eurofondi päritoluliikmesriik, kui ta kuulub lõike 2 punktis b osutatud kategooriasse ja ta on saanud nõuetekohase loa osutada teenuseid teistes liikmesriikides vastavalt direktiivile 2013/36/EL.“

(17)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused ei anna tegevusluba äriühinguna asutatud fondile, kes ei ole määranud fondivalitsejat, kui äriühinguna asutatud fondil ei ole piisavat, vähemalt 300 000 euro suurust algkapitali.“;

(b)lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.

(18)Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

(a)esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga äriühinguna asutatud fondi päritoluliikmesriik nõuab, et äriühinguna asutatud fondid, kes ei ole määranud käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat, järgiksid alati usaldatavusnõudeid.“;

(b)lisatakse järgmine lõige:

„2. Selleks et tagada äriühinguna asutatud fondide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ühetaoline kohaldamine ja ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides, võib ESMA võtta vastu suunised lõikes 1 osutatud nõuete sisu täpsustamiseks.“

(19)Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) ühendava eurofondi ajakohastatud prospekt, kui ühendav eurofond on asutatud teises liikmesriigis;“;

(b)lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) ühendava eurofondi puhul on vastavalt määruse (EL) 2019/1156 artiklile 17c teatatud tema osakute turustamisest kõigis liikmesriikides, kus ühinevale eurofondile on antud luba oma osakute turustamiseks või kus ühineva eurofondi puhul on vastavalt määruse (EL) 2019/1156 artiklile 17c teatatud tema osakute turustamisest, ja“;

(c)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Pädevad asutused lubavad ühendaval eurofondil kuue kuu jooksul pärast ühinemise lõpuleviimise kuupäeva artiklitest 52–55 kõrvale kalduda vastavalt artikli 57 lõike 1 teisele lõigule.“

(20)Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 3 punkt e jäetakse välja;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui ühinevast või ühendavast eurofondist on teatatud vastavalt määruse (EL) 2019/1156 artiklile 17c, esitatakse lõikes 3 osutatud teave vastava eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Tõlke esitamise eest vastutab eurofond, kellelt nõutakse teabe esitamist. Tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.“

(21)Artikli 45 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid eurofondide ühinemise korral erandina artikli 84 lõikest 1, et pädevad asutused võivad nõuda või lubada osakute märkimise, tagasiostmise või -võtmise ajutist peatamist, tingimusel et selline peatamine on osakuomanike huvide kaitse eesmärgil põhjendatud.“

(22)Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eurofondid võivad investeerida väärtpaberitega finantseerimise tehingutesse, mis on seotud vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentidega, käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel ja piirides.

Mingil juhul ei tohi need väärtpaberitega finantseerimise tehingud põhjustada eurofondi kõrvalekaldumist investeerimiseesmärkidest, mis on sätestatud eurofondi fonditingimustes, põhikirjas või prospektis.“;

(b)lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Eurofond võib oma investeerimispoliitika raames ning artikli 52 lõikega 5 ettenähtud piirmäärasid arvestades investeerida tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraga seotud kogurisk ei ületa artiklis 52 sätestatud investeerimispiiranguid. Kui eurofond investeerib indeksipõhistesse tuletisinstrumentidesse, ei kombineerita neid investeeringuid artiklis 52 sätestatud piirmäärade kohaldamisel.“

(23)Artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimeses lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendatakse 10 %ni, tingimusel et kõigi selliste emitentide vabalt võõrandatavate väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide koguväärtus, millest igasse on eurofond investeerinud üle 5 % oma varast, ei ületa 40 % tema vara väärtusest. Nimetatud piirmäära ei kohaldata hoiuste suhtes ega börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, kui need tehakse finantseerimisasutustega, mille puhul kontrollitakse usaldatavusnõuete järgimist.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimese lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendatakse 35 %ni, kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid on emiteerinud või taganud liikmesriik, tema kohalik omavalitsus, kolmas riik või selline avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks liikmesriik.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimese lõigus sätestatud 5 % piirmäära suurendatakse 25 %ni, kui võlakirjad emiteeriti enne 8. juulit 2022 ja need vastavad käesolevas lõikes sätestatud nõuetele, mis kehtisid nende emiteerimise kuupäeval, või kui võlakirjad vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 27 artikli 3 punkti 1 kohasele pandikirja määratlusele.“;

(d)lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid lubavad eurofondidel investeerida sama kontserni vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse kokku kuni 20 %.“

(24)Artikli 53 lõige 1 asendatakse järgmisega:

(a)sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artiklis 56 sätestatud piirmäärade kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et artiklis 52 sätestatud piirmäärasid ühe ja sama emitendi emiteeritud aktsiatesse või võlakirjadesse investeerimise puhul suurendatakse 20 %ni, kui fonditingimuste või põhikirja kohaselt on eurofondi investeerimispoliitika eesmärgiks järgida teatava aktsia- või võlakirjaindeksi koosseisu või kui eurofondi valitsetakse teatava indeksi alusel ja ESMA on seda indeksit tunnustanud, tingimusel et:“;

(b)lisatakse järgmine lõik:

„ESMA avaldab oma veebisaidil esimeses lõigus osutatud tunnustatud indeksite loetelu ja ajakohastab seda alates [palun lisada kuupäev = 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].“

(25)Artikli 54 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina artiklist 52 lubavad pädevad asutused kooskõlas riski hajutamise põhimõttega eurofondil investeerida kuni 100 % oma varast mitmesugustesse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mille emitent või tagaja on liikmesriik, üks või mitu liikmesriigi kohalikest omavalitsustest, kolmas riik või avalik-õiguslik rahvusvaheline asutus, millesse kuulub üks või mitu liikmesriiki, tingimusel et eurofond suudab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele tõendada, et tema osakuomanike kaitse on samaväärne osakuomanike kaitsega eurofondides, mis peavad kinni artiklis 52 sätestatud piirmääradest.

Selline eurofond hoiab vähemalt kuue eri väljalaske vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, kuid ühe ja sama väljalaske vabalt võõrandatavad väärtpaberid ei tohi moodustada üle 30 % tema koguvarast.“

(26)Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused lubavad eurofondil omandada artikli 50 lõike 1 punktis e osutatud eurofondide või muude investeerimisfondide osakuid, tingimusel et ta ei investeeri ühe eurofondi või muu investeerimisfondi osakutesse üle 20 % oma varast.“;

(b)lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui eurofond on omandanud teise eurofondi või muu investeerimisfondi osakuid, ei luba liikmesriigid nende varade kombineerimist artiklis 52 sätestatud piirangute kohaldamisel.“

(27)Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimese lõigu punktist b võib eurofond omandada kuni 15 % ühe emitendi poolt määruse (EL) 2017/2402 kohaselt emiteeritud väärtpaberistamistest.“;

(b)lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Lõigetes 1 ja 2 osutatud piirmäärasid ei kohaldata järgmise suhtes:“.

(28)Artikli 57 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Tagades küll riskide hajutamise põhimõtte järgimise, lubavad pädevad asutused hiljuti tunnustatud eurofondil artiklitest 52–55 kõrvale kalduda kuue kuu jooksul alates eurofondile tegevusloa andmise kuupäevast.“

(29)Artikli 58 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„Määrust (EL) 2019/1156 ei kohaldata, kui ühiseurofond ei kaasa kapitali suurendamiseks investoreid liikmesriigis, kus ta ei ole asutatud, kuid tal on ainult üks või mitu investor-eurofondi kõnealuses liikmesriigis.“

(30)Artikli 59 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) investor-eurofondi ja ühiseurofondi prospekt;“.

(31)Artikli 63 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lisaks artiklites 74 ja 82 sätestatud nõuetele saadab investor-eurofond oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele prospekti ja selle võimalikud muudatused ning ühiseurofondi aasta- ja poolaastaaruande.“

(32)Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 punkt b jäetakse välja;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui investor-eurofondist on teatatud vastavalt määruse (EL) 2019/1156 artiklile 17c, esitatakse lõikes 1 osutatud teave investor-eurofondi vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest või kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste poolt heaks kiidetud keeles. Liikmesriigid tagavad, et investor-eurofond vastutab tõlke esitamise eest. Tõlge peab tõeselt kajastama algupärast teavet.“

(33)Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Prospekt sisaldab I lisa A loendis esitatud teavet, juhul kui kõnealune teave juba ei sisaldu artikli 71 lõike 1 kohaselt prospektile lisatud fonditingimustes või põhikirjas.“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Poolaastaaruanne sisaldab I lisa B loendi I–IV jaos osutatud teavet. Kui eurofond on maksnud või teeb ettepaneku maksta vahedividende, peavad arvandmetes kajastuma kõnealuse poolaasta tulemused pärast kõigi maksude tasumist ning makstud või kavandatud vahedividendid.“

(34)Artikli 70 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui eurofond investeerib peamiselt mõnesse artiklis 50 osutatud liiki varasse, v.a vabalt võõrandatavad väärtpaberid või rahaturuinstrumendid, või kui eurofond järgib vastavalt artiklile 53 mõnda aktsia- või võlakirjaindeksit või eurofondi valitsetakse teatava indeksi alusel, peab tema prospektis ja vajaduse korral reklaamiteadetes olema selgesti eristatav teade, mis juhib tähelepanu eurofondi sellisele investeerimispoliitikale ja keskendumisele sellistele investeeringutele.“

(35)Artikli 75 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Aasta- ja poolaastaaruanded tehakse investoritele kättesaadavaks prospektis nimetatud viisil. Investorile esitatakse nõudmisel paberkandjal aasta- ja poolaastaaruanded tasuta.“

(36)IX peatükist jäetakse välja 3. jagu.

(37)Artikli 82b lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Alates 10. jaanuarist 2028 tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi artikli 68 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamisel esitavad fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid selle teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kogumisasutusele, et teha see teave juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 28 alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.“

(38)Artikli 83 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Erandina lõikest 1 lubavad pädevad asutused eurofondil võtta laenu tingimusel, et selline laen:“.

(39)Artiklit 84 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3b asendatakse järgmisega:

„3b. Fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt lõike 2 punktis b osutatud volituste kasutamist, esitades selle taotluse põhjused ja teavitades sellest ESMAt ning finantssüsteemi stabiilsust ja terviklikkust ähvardavate võimalike ohtude korral Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.“;

(b)lõige 3d asendatakse järgmisega:

„3d. ESMA esitab lõigete 3b ja 3c kohaselt saadud teabe alusel eurofondi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta arvamuse lõike 2 punkti b kohaste volituste kasutamise kohta. ESMA edastab selle arvamuse fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.“;

(c)lõige 3f asendatakse järgmisega:

„3f. ESMA võib koostada suunised, milles antakse pädevatele asutustele juhiseid lõike 2 punktis b osutatud volituste kasutamiseks ja juhiseid olukordade kohta, mis võivad viia lõikes 3b osutatud taotluste esitamiseni. Asjaomaste suuniste väljatöötamisel võtab ESMA arvesse sellise järelevalvealase sekkumise võimalikku mõju investorikaitsele ja finantsstabiilsusele teises liikmesriigis või liidus. Suunistes võetakse arvesse, et esmane vastutus likviidsusriski juhtimise eest jääb eurofondile.“

(40)XI peatükk jäetakse välja.

(41)Artikli 97 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused on pädevad tegema järelevalvet eurofondi üle, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva direktiivi artikli 19 kohaselt. Eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on siiski pädevad tegema järelevalvet eurofondi üle määruse (EL) 2019/1156 artiklis 14a osutatud valdkondades.“

(42)Artikli 98 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

(43)Artikli 99a punkt s asendatakse järgmisega:

„s) eurofond, mis turustab oma osakuid muus liikmesriigis kui oma päritoluliikmesriigis, ei järgi määruse (EL) 2019/1156 artiklis 17c sätestatud menetlust.“

(44)Artikli 101 lõige 9 jäetakse välja.

(45)Artikli 106 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealune isik on kohustatud teatama kõikidest temale tööülesannete täitmisel teatavaks saanud esimeses lõigus kirjeldatud asjaoludest ja otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhtest tulenevalt märkimisväärne seos eurofondiga, või eurofondi äritegevusele kaasa aitavas äriühingus, kus ta neid tööülesandeid täidab.“

(46)Artiklit 108 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimene lõik ei piira eurofondi vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste õigust võtta kõnealuse eurofondi suhtes meetmeid vastavalt määruse (EL) 2019/1156 artiklile 14a.“;

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui eurofondi fondivalitseja on asutatud teises liikmesriigis, teatavad eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused viivitamata fondivalitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele eurofondi tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest, eurofondi suhtes võetud muudest tõsistest meetmetest ning eurofondi osakute väljalaskmise, tagasiostmise või tagasivõtmise peatamisest.“;

(c)lõiked 4 ja 5 jäetakse välja;

(d)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on õiguslikult võimalik kätte toimetada õigusdokumente, mida eurofondi päritoluliikmesriigil võib olla vaja lõike 2 kohaste meetmete võtmiseks seoses fondivalitsejaga.“

(47)Lisatakse artiklid 110b–110d:

„Artikkel 110b
Fondivalitsejate ja AIFi valitsejate suurte ELi kontsernide läbivaatamine ESMA poolt

1. ESMA teeb hiljemalt [palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumist] kindlaks kõik fondivalitsejate ja AIFide valitsejate ELi kontsernid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a)kontserni kuuluvate fondivalitsejate ja AIFide valitsejate varade summaarne puhasväärtus kogu ELis on üle 300 miljardi euro;

(b)kontserni kuuluvad fondivalitsejad ja AIFide valitsejad on asutatud rohkem kui ühes liikmesriigis või nad valitsevad või turustavad eurofonde ja alternatiivseid investeerimisfonde rohkem kui ühes liikmesriigis.

ESMA avaldab esimese lõigu kohaselt kindlaks tehtud fondivalitsejate ja AIFide valitsejate ELi kontsernide loetelu ning ajakohastab seda iga kolme aasta järel.

2. Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel hõlmab kogu ELis valitsetavate varade kogum käesoleva direktiivi või direktiivi 2011/61/EL kohaldamisalasse kuuluvaid valitsetavaid ELi varasid.

3. ESMA korraldab koostöös ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega vähemalt kord aastas iga lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud ELi kontserni läbivaatamise.

Esimeses lõigus osutatud läbivaatamise käigus hindab ESMA järelevalvemeetodeid, mida igasse ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate pädevad asutused rakendavad käesoleva direktiivi ja direktiivi 2011/61/EL nõuete kohaldamisel. Läbivaatamisel kasutab ESMA metoodikat, mis tagab kõnealuste järelevalvemeetodite võrreldavuse ja järjepidevuse.

4. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige järelevalvemeetodeid, mis puudutavad iga ELi kontserni puhul järgmist:

(a)organisatsiooniline struktuur ja juhtimiskord;

(b)ressursid ja nende jaotamine ELi kontsernis ja sellest väljaspool, sealhulgas ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate tegevust tegelikult juhtivate isikute ülesanded;

(c)riskijuhtimissüsteemid.

5. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise eesmärgil koondab ja konsolideerib ESMA kontserni tasandil:

(a)kõik läbivaatamise seisukohast olulised andmed, mis on talle või pädevatele asutustele juba kättesaadavad;

(b)ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate tegevuskavad.

6. Iga lõikes 3 osutatud läbivaatamise järel teeb ESMA pärast ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega konsulteerimist järelduse selle kohta, kas ta on tuvastanud lahknevaid, dubleerivaid, üleliigseid või puudulikke järelevalvemeetodeid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud järeldused läbivaatamisaruandes, mille annab välja juhatus ning mis adresseeritakse ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

7. Kui ESMA teeb lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta järelevalvemeetmeid, esitab ESMA juhatus asjaomastele pädevatele asutustele parandusmeetmete soovituse, mis tuleb rakendada mõistliku aja jooksul, mis ei ületa ühte aastat.

ESMA teavitab oma järeldustest, sealhulgas esimese lõigu kohaselt antud soovitustest parandusmeetmete võtmiseks, ka fondivalitsejate vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi.

8. Kui ELi kontserni kuuluvate fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja asjakohasel juhul AIFide valitsejate päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei järgi lõike 7 kohaselt esitatud soovitust, tegutseb ESMA talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17, 17aa või 19 antud volituste kohaselt.

Artikkel 110c
ESMA volitused piiriüleste probleemide lahendamiseks

1. ESMA teeb jooksvalt kindlaks päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste lahknevaid, dubleerivaid, üleliigseid ja puudulikke järelevalvemeetmeid, mis takistavad fondivalitsejaid üleeuroopalise tegevusloa andmisest tulenevate õiguste tulemuslikul kasutamisel vastavalt käesoleva direktiivi II peatüki 4. jaole ja depositooriume oma ülesannete piiriülesel täitmisel vastavalt artikli 23 lõikele 1.

2. Lõike 1 kohaldamisel suhtleb ESMA olemasolevate või võimalike piiriüleste probleemide tuvastamiseks asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral kogub lisateavet.

Kui ESMA tuvastab esimese lõigu kohaselt olemasolevad või võimalikud piiriülesed probleemid, teeb ta asjaomastele pädevatele asutustele ettepaneku võtta nende probleemide kõrvaldamiseks parandusmeetmeid.

3. Kui lõike 2 kohaselt tuvastatud probleemid jäävad püsima vaatamata lõikes 2 osutatud parandusmeetmetele või seetõttu, et asjaomased pädevad asutused ei rakenda neid parandusmeetmeid, kasutab ESMA järgmistel juhtudel põhjendamatu viivituseta vähemalt ühte talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 17, 17aaa, 19 ja 19a antud volitustest:

(a)fondivalitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused takistavad või kavatsevad takistada fondivalitsejal eurofondi valitsemist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil või kehtestavad eurofondi valitsemisele nõuded, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga;

(b)eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused takistavad või kavatsevad takistada teises liikmesriigis asutatud depositooriumi määramist artikli 23 lõike 1 alusel, või kehtestavad depositooriumi määramisele nõuded, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga;

(c)fondivalitseja või depositoorium täidab või kavatseb täita ülesandeid või osutada teenuseid piiriüleselt, järgimata seejuures liidu õigust.

Kohustus kasutada vähemalt ühte esimeses lõigus osutatud volitust ei piira ESMA õigust kasutada talle määrusega (EL) nr 1095/2010 antud volitusi väljaspool käesolevas artiklis sätestatud menetlust.

4. Olenemata lõikes 3 osutatud meetmetest võib ESMA peatada fondivalitseja või depositooriumi õiguse täita mis tahes ülesandeid ja osutada mis tahes teenuseid teise liikmesriigi territooriumil, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(a)asjaomased pädevad asutused või sidusrühmad ei rakenda otsust, arvamust, soovitust või meedet, mille ESMA on vastu võtnud või mida ta on nõudnud vastavalt lõikele 3, või komisjoni arvamust, mis on esitatud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 lõikele 4;

(b)ESMA on jõudnud järeldusele, et fondivalitseja või depositoorium, kes täidab oma ülesandeid või pakub teenuseid piiriüleselt, ei vasta enam käesoleva direktiivi nõuetele.

Enne fondivalitseja või depositooriumi mis tahes ülesannete piiriülese täitmise või mis tahes teenuste piiriülese osutamise peatamist vastavalt esimesele lõigule saadab ESMA oma esialgsed järeldused asjaomasele fondivalitsejale või depositooriumile ning fondivalitseja või depositooriumi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Asjaomased pädevad asutused võivad esitada ESMA-le põhjendatud avalduse 30 kalendripäeva jooksul alates esialgsete järelduste kättesaamisest.

ESMA teavitab fondivalitsejat või depositooriumi mis tahes ülesannete piiriülese täitmise või mis tahes teenuste piiriülese osutamise õiguse peatamisest viivitamata. Peatamine võib hakata kulgema teatamise kuupäeval ja see peab hakkama kulgema hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast teatamist.

5. ESMA avaldab vähemalt kord aastas aruande lõigete 1–4 kohase tegevuse kohta.

Artikkel 110d
Vaidluste lahendamine

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei ole ühel meelel ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva direktiiviga nähakse ette mitme liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või koordineerimine, võib üks või mitu pädevat asutust suunata vaidlusküsimuse ESMA-le, kes tegutseb vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele.

(48)Artikli 117 kolmas lõik jäetakse välja.

(49)Artikli 118 lõige 2 jäetakse välja.

(50)II lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisa tekstiga.

Artikkel 2
Direktiivi 2011/61/EL muutmine

Direktiivi 2011/61/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt aea jäetakse välja;

(b)lisatakse punktid av ja aw:

„av) „AIFi valitseja ja fondivalitseja ELi kontsern“ – asjaomase AIFi valitseja või fondivalitseja puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 29 artikli 2 punktis 11 määratletud kontsern, millesse võivad kuuluda järgmised üksused:

(a)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ 30 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitsejad, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt;

(b)käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud AIFi valitsejad, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba käesoleva direktiivi kohaselt;

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL 31 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühingud, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt;

(d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL 32 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud krediidiasutused, mis on asutatud liidus ja millele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt;

aw) „eurofondi valitseja“ – direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja.“

(2)Artikli 6 lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Erandina lõikest 2 tagavad liikmesriigid, et välistel AIFide valitsejatel võib lisaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsemisele olla lubatud osutada järgmisi teenuseid:“.

(3)Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 2a:

„2a. Erandina lõike 2 punktist e ei nõua liikmesriigid, et AIFi valitseja esitaks oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele lõike 2 punktis e osutatud teabe, kui AIFi valitseja tugineb I lisas osutatud ülesannete täitmisel või artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuste osutamisel ühele või mitmele üksusele, mis kuuluvad tema ELi kontserni.

Tegevusloa taotluses, mille esitab AIFi valitseja, kes tugineb oma äritegevuses ühe või mitme tema ELi kontserni kuuluva üksuse inim- ja tehnilistele ressurssidele, esitatakse lisaks lõike 2 punktis c osutatud teabele ka need inim- ja tehnilised ressursid. AIFi valitsejale tegevusloa andmise tingimuseks ei tohi seada nõuet, et AIFi valitseja hoidub ühe või mitme samasse ELi kontserni kuuluva üksuse ressursside kasutamisest.“;

(b)lisatakse lõige 6:

„6. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks

(a)AIFi valitseja tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitatava teabe, sealhulgas tegevuskava üksikasjad;

(b)AIFi valitseja tegevusloa taotlemisel järgitavad menetlused ja tähtajad;

(c)esitatava teabe edastamise meetodid ja kord.

Punktis a osutatud teabe esitamiseks töötab ESMA välja IT-lahendused, sealhulgas mallid, andmestandardid, vormingud ja juhised.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [palun lisada kuupäev = 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

(4)Artikli 8 lõike 2 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus, kes on andnud tegevusloa mõnele järgmistest AIFi valitsejatest, teatab sellest tegevusloast teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele:“

(5)Artikli 9 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei nõua AIFi valitsejalt kuni 50 % lõikes 3 nimetatud täiendavate omavahendite olemasolu, kui AIFi valitsejal on kõnealusele summale sellise krediidiasutuse või kindlustusandja tagatis, mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis või kolmandas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad samaväärseks liidu õigusaktides sätestatutega.“

(6)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. „Iga liikmesriik tagab, et selles liikmesriigis tegevusloa saanud AIFi valitsejad järgivad alati tegevuseeskirju. Tegevuseeskirjad tagavad, et AIFi valitseja:“;

(b)lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

(7)Artikli 14 lõige 2a asendatakse järgmisega:

„2a. Kui AIFi valitseja valitseb või kavatseb valitseda AIFi kolmanda isiku algatusel, sealhulgas juhul, kui AIF kasutab kolmandast isikust algataja nime või kui AIFi valitseja määrab kolmandast isikust algataja artikli 20 kohaselt delegeeritavaks, teavitab AIFi valitseja sellest tegevusloa andmise ajal oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi ning tõendab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele viimaste nõudmise korral, et ta täidab käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 nõudeid, võttes arvesse võimalikke huvide konflikte. Eelkõige tõendab AIFi valitseja mõistlikke meetmeid, mida ta on võtnud selleks, et hoida ära huvide konfliktid, mis tulenevad suhetest kolmanda isikuga, või kui neid konflikte ei ole võimalik ära hoida, siis kuidas ta neid konflikte tuvastab, käsitleb, jälgib ja asjakohasel juhul avalikustab, et need ei kahjustaks AIFi ega selle investorite huve.“

(8)Artikli 16 lõige 2i asendatakse järgmisega:

„2i. ESMA esitab käesoleva artikli lõikes 2f osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [palun lisada kuupäev = 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

ESMA esitab käesoleva artikli lõikes 2g osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 16. aprilliks 2025.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu lõigetes 2f ja 2 g osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(9)Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et AIFi valitsejad täidavad alati usaldatavusnõudeid.“;

(b)lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Selleks et tagada AIFi valitsejate suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ühetaoline kohaldamine ja ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides, võib ESMA võtta vastu suunised kõnealuste nõuete sisu täpsustamiseks.“

(10)Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. AIFi valitseja vastutust oma klientide, AIFi ja investorite ees ei mõjuta asjaolu, et AIFi valitseja on delegeerinud ülesannete täitmise või teenuste osutamise kolmandale isikule (kes võib olla need omakorda edasi delegeerinud) või on oma ülesannete täitmiseks lõike 6a teise lõigu kohaselt tuginenud oma ELi kontserni ühele või mitmele üksusele. AIFi valitseja ei tohi delegeerida ülesannete täitmist ega teenuste osutamist ega tugineda oma ELi kontserni ühe või mitme üksuse ülesannetele või teenustele sellisel määral, et teda ei saa enam sisuliselt pidada AIFi valitsejaks või artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuste osutajaks, ega sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.“;

(b)lõikesse 6a lisatakse järgmine lõik:

„Erandina lõikest 1, kui AIFi valitseja tugineb I lisas osutatud ülesannete täitmiseks või artikli 6 lõikes 4 osutatud teenuste osutamiseks mõnele oma ELi kontserni üksusele, ei käsitata tegevuse sellist korraldust delegeerimisena, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)asjaomane üksus kuulub AIFi valitseja ELi kontserni;

(b)AIFi valitseja on teavitanud oma päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi asjaolust, et ta tugineb oma ülesannete täitmisel või teenuste osutamisel oma ELi kontserni teisele üksusele;

(c)asjaomasele üksusele on antud nõuetekohane luba AIFi valitseja nimel neid ülesandeid täita või neid teenuseid osutada.“

(11)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

(a)esimese lõigu punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a) krediidiasutus, mille registrijärgne asukoht on liidus ja millele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2013/36/EL;

b) investeerimisühing, mille registrijärgne asukoht on liidus ja millele on vastavalt direktiivile 2014/65/EL antud luba kõrvalteenuse osutamiseks, milleks on klientide arvel finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine vastavalt direktiivi 2014/65/EÜ I lisa B jao punktile 1; või“;

(b)kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks lubavad pädevad asutused AIFi puhul, kus ei saa viie aasta jooksul pärast algse investeeringu tegemist kasutada tagasivõtmise õigust ja mis oma keskse investeerimispoliitika tõttu üldjuhul ei investeeri varadesse, mida tuleb hoida vastavalt lõike 8 punktile a, või investeerivad üldjuhul emitentidesse või börsil noteerimata äriühingutesse, et võimaluse korral omandada kontrolli selliste äriühingute üle vastavalt artiklile 26, määrata depositooriumiks üksuse, mis täidab depositooriumi ülesandeid osana oma kutse- või äritegevusest, mille suhtes kohaldatakse sellisele üksusele seadusega kehtestatud kohustusliku ametialase registreerimise nõuet või ametialast käitumist käsitlevaid õigusnorme või ametialase käitumise reegleid, ja mis suudab pakkuda piisavaid rahalisi ja ametialaseid tagatisi selle kohta, et ta on suuteline tõhusalt täitma asjaomaseid varade hoidmisega seotud ülesandeid ning neist tulenevaid kohustusi.“;

(b)lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimese lõigu punktist a võib AIFi valitseja määrata tema valitsetava AIFi jaoks depositooriumi, mille registrijärgne asukoht või püsiv tegevuskoht on muus liikmesriigis kui AIFi päritoluliikmesriik, tingimusel et see depositoorium kuulub mõnda lõike 3 punktides a ja b osutatud kategooriatest ja ta on saanud nõuetekohase loa osutada teenuseid teistes liikmesriikides vastavalt direktiivile 2013/36/EL või direktiivi 2014/65/EL artikli 6 lõikele 3.“;

(c)lõige 5a jäetakse välja.

(12)Artikli 22 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Aastaaruanne sisaldab järgmist:“.

(13)Artikli 29 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu või AIFi aastaaruandes lõike 1 kohaselt esitatav lisateave sisaldab väärtpaberibörsil noteerimata äriühingu äritegevuse arengu erapooletut ülevaadet ja kajastab aastaaruandega hõlmatud perioodi lõpus valitsevat olukorda. Kõnealune aruanne sisaldab ka:“.

(14)VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ELi AIFi VALITSEJA ÕIGUSED VALITSEDA ELi AIFe LIIDUS“.

(15)Artiklid 30a, 31, 32 ja 32a jäetakse välja.

(16)Artikli 33 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad lõike 2 kohase nõuetekohase dokumentatsiooni 15 päeva jooksul pärast selle saamist ja lõike 3 kohase nõuetekohase dokumentatsiooni ühe kuu jooksul pärast selle saamist AIFi valitseja vastuvõtjaliikmesriigi pädevatele asutustele. Edastamine toimub ainult juhul, kui AIFi valitseja valitseb ja kavatseb valitseda AIFi kooskõlas käesoleva direktiiviga ja kui AIFi valitseja järgib muus osas käesolevat direktiivi.“

(17)Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja võib turustada liidus kutselistele investoritele tema valitsetavate kolmanda riigi AIFide osakuid või aktsiaid ning selliste ELi alternatiivsete investorfondide osakuid või aktsiaid, mille alternatiivne ühisinvesteerimisfond ei ole ELi AIF, mida valitseb tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja, niipea kui lõigetes 2–10 sätestatud tingimused on täidetud.“

(18)Artikli 36 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada tegevusloa saanud ELi AIFi valitsejal turustada ainult oma territooriumil kutselistele investoritele ELi AIFi valitsetavate kolmanda riigi AIFide osakuid või aktsiaid ning selliste ELi alternatiivsete investorfondide osakuid või aktsiaid, mille alternatiivne ühisinvesteerimisfond ei ole ELi AIF, mida valitseb tegevusloa saanud ELi AIFi valitseja, tingimusel et:“.

(19)Artikli 43a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vastuvõtvad liikmesriigid ei nõua AIFi valitsejalt füüsilist kohalolekut oma territooriumil ega kolmanda isiku määramist kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis ei lõike 1 kohaldamisel ega mis tahes muul eesmärgil, mis on seotud AIFi valitseja tegevusega kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.“

(20)Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. AIFi valitseja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavad AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, olenemata sellest, kas AIFi valitseja valitseb või turustab AIFi teises liikmesriigis või mitte, kusjuures see ei piira käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/1156 nende sätete kohaldamist, millega vastutus AIFi valitseja üle järelevalve tegemise eest pannakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele.

2. Artiklites 12 ja 14 esitatud nõuete AIFi valitseja poolse täitmise järelevalve eest vastutavad AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, kui AIFi valitseja valitseb AIFi kõnealuses liikmesriigis asuva filiaali kaudu.“;

(b)lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et AIFi valitseja, kes valitseb selle liikmesriigi territooriumil AIFi, olenemata sellest, kas ta teeb seda filiaali kaudu, esitaks teabe, mis on vajalik tegemaks järelevalvet selle üle, kas AIFi valitseja järgib tema suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis kuuluvad kõnealuste pädevate asutuste vastutusalasse.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et AIFi valitseja, kes valitseb selle liikmesriigi territooriumil AIFi, olenemata sellest, kas ta teeb seda filiaali kaudu, rikub mõnda eeskirja, mille täitmise järelevalve eest nad vastutavad, nõuavad kõnealused asutused, et asjaomane AIFi valitseja lõpetaks rikkumise, ning teavitavad sellest päritoluliikmesriigi pädevaid asutusi.“;

(d)lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Kui AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on selge ja tõendatav alus arvata, et AIFi valitseja, kes valitseb AIFi selle liikmesriigi territooriumil, olenemata sellest, kas ta teeb seda filiaali kaudu, rikub sellistest eeskirjadest tulenevaid kohustusi, mille täitmise järelevalve ei kuulu nende ülesannete hulka, teatavad nad oma tähelepanekutest AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kes võtavad asjakohased meetmed, sh vajaduse korral taotlevad täiendavat teavet kolmandate riikide asjaomastelt järelevalveasutustelt.

8. Kui vaatamata AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt vastavalt lõikele 7 võetud meetmetele või seetõttu, need meetmed ei osutu piisavaks, või seetõttu, et AIFi valitseja päritoluliikmesriik ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, jätkab AIFi valitseja tegutsemist viisil, mis on asjaomase AIFi investorite huvidele, AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi finantsstabiilsusele või turu terviklikkusele selgelt kahjulik, võivad lõikes 7 osutatud AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused pärast AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste teavitamist võtta kõik vajalikud meetmed asjaomase AIFi investorite ning vastuvõtva liikmesriigi finantsstabiilsuse ja turu terviklikkuse kaitseks.“

(21)Lisatakse artiklid 47a–47c:

„Artikkel 47a
AIFi valitsejate ja fondivalitsejate suurte ELi kontsernide läbivaatamine ESMA poolt

1. ESMA teeb hiljemalt [palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumist] kindlaks kõik AIFi valitsejate ja fondivalitsejate ELi kontsernid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

(a)kontserni kuuluvate AIFi valitsejate ja fondivalitsejate varade summaarne puhasväärtus kogu ELis on üle 300 miljardi euro;

(b)kontserni kuuluvad AIFi valitsejad ja fondivalitsejad on asutatud rohkem kui ühes liikmesriigis või nad valitsevad või turustavad AIFe ja eurofonde rohkem kui ühes liikmesriigis.

ESMA avaldab esimese lõigu kohaselt kindlaks tehtud AIFi valitsejate ja fondivalitsejate ELi kontsernide loetelu ning ajakohastab seda iga kolme aasta järel.

2. Lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel hõlmab kogu ELis valitsetavate varade kogum käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/65/EÜ kohaldamisalasse kuuluvaid valitsetavaid ELi varasid.

3. ESMA korraldab koostöös ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega ja asjakohasel juhul fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega vähemalt kord aastas iga lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud ELi kontserni läbivaatamise.

Esimeses lõigus osutatud läbivaatamise käigus hindab ESMA järelevalvemeetodeid, mida igasse ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate ja asjakohasel juhul fondivalitsejate pädevad asutused rakendavad käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/65/EÜ nõuete kohaldamisel. Läbivaatamisel kasutab ESMA metoodikat, mis tagab kõnealuste järelevalvemeetodite võrreldavuse ja järjepidevuse.

4. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige järelevalvemeetodeid, mis puudutavad iga ELi kontserni puhul järgmist:

(a)organisatsiooniline struktuur ja juhtimiskord;

(b)ressursid ja nende jaotamine ELi kontsernis ja sellest väljaspool, sealhulgas ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate ja asjakohasel juhul fondivalitsejate tegevust tegelikult juhtivate isikute ülesanded;

(c)riskijuhtimissüsteemid.

5. Lõikes 3 osutatud läbivaatamise eesmärgil koondab ja konsolideerib ESMA kontserni tasandil:

(a)kõik läbivaatamise seisukohast olulised andmed, mis on talle või pädevatele asutustele juba kättesaadavad;

(b)ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate ja asjakohasel juhul fondivalitsejate tegevuskavad.

6. Iga lõikes 3 osutatud läbivaatamise järel teeb ESMA pärast ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega ja asjakohasel juhul fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevate asutustega konsulteerimist järelduse selle kohta, kas ta on tuvastanud lahknevaid, dubleerivaid, üleliigseid või puudulikke järelevalvemeetodeid.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud järeldused läbivaatamisaruandes, mille annab välja juhatus ning mis adresseeritakse ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele ja asjakohasel juhul fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

ESMA teavitab oma järeldustest, sealhulgas esimese lõigu kohaselt antud soovitustest parandusmeetmete võtmiseks, ka AIFi valitsejate vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjakohasel juhul fondivalitsejate vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi.

8. Kui ELi kontserni kuuluvate AIFi valitsejate päritoluliikmesriigi pädevad asutused ja asjakohasel juhul fondivalitsejate päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei järgi lõike 7 kohaselt esitatud soovitust, tegutseb ESMA talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 17, 17aa või 19 antud volituste kohaselt.

Artikkel 47b
ESMA volitused piiriüleste probleemide lahendamiseks

1. ESMA teeb jooksvalt kindlaks päritoluliikmesriikide ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste lahknevaid, dubleerivaid, üleliigseid ja puudulikke järelevalvemeetmeid, mis takistavad AIFi valitsejaid üleeuroopalise tegevusloa andmisest tulenevate õiguste tulemuslikul kasutamisel vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 33 ja depositooriume oma ülesannete piiriülesel täitmisel vastavalt artikli 21 lõikele 5.

2. Lõike 1 kohaldamisel suhtleb ESMA olemasolevate või võimalike piiriüleste probleemide tuvastamiseks asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral kogub lisateavet.

3. Kui lõike 2 kohaselt tuvastatud probleemid jäävad püsima vaatamata lõikes 2 osutatud parandusmeetmetele või seetõttu, et asjaomased pädevad asutused ei rakenda neid parandusmeetmeid, kasutab ESMA vähemalt järgmistel juhtudel põhjendamatu viivituseta vähemalt ühte talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 17, 17aaa, 19 ja 19a antud volitustest:

(a)AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused takistavad või kavatsevad takistada AIFi valitsejal AIFi valitsemist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil või kehtestavad AIFi valitsemisele nõuded, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga;

(b)AIFi valitseja päritoluliikmesriigi või AIFi päritoluliikmesriigi pädevad asutused takistavad või kavatsevad takistada teises liikmesriigis asutatud depositooriumi määramist artikli 21 lõike 5 alusel, või kehtestavad depositooriumi määramisele nõuded, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga;

(c)AIFi valitseja või depositoorium täidab või kavatseb täita ülesandeid või osutada teenuseid piiriüleselt, järgimata seejuures liidu õigust.

4. Olenemata lõikes 3 osutatud meetmetest võib ESMA peatada AIFi valitseja või depositooriumi õiguse täita mis tahes ülesandeid ja osutada mis tahes teenuseid teise liikmesriigi territooriumil, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

(b)ESMA on jõudnud järeldusele, et AIFi valitseja või depositoorium, kes täidab oma ülesandeid või pakub teenuseid piiriüleselt, ei vasta enam käesoleva direktiivi nõuetele.

Enne AIFi valitseja või depositooriumi mis tahes ülesannete piiriülese täitmise või mis tahes teenuste piiriülese osutamise peatamist vastavalt esimesele lõigule saadab ESMA oma esialgsed järeldused asjaomasele AIFi valitsejale või depositooriumile ning AIFi valitseja või depositooriumi päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele. Asjaomased pädevad asutused võivad esitada ESMA-le põhjendatud avalduse 30 kalendripäeva jooksul alates esialgsete järelduste kättesaamisest.

ESMA teavitab AIFi valitsejat või depositooriumi mis tahes ülesannete piiriülese täitmise või mis tahes teenuste piiriülese osutamise õiguse peatamisest viivitamata. Peatamine võib hakata kulgema teatamise kuupäeval ja see peab hakkama kulgema hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast teatamist.

5. ESMA avaldab vähemalt kord aastas aruande lõigete 1–4 kohase tegevuse kohta.“

(22)Artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 5g asendatakse järgmisega:

„5g. Kui AIFi valitseja on vastavalt artikli 21 lõike 5 teisele lõigule määranud enda valitsetavale AIFile depositooriumi, mille püsiv tegevuskoht on muus liikmesriigis kui AIFi liikmesriik, ja kui AIFi päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel või juhul, kui AIF ei ole reguleeritud fond, AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatel asutustel on põhjust kahtlustada, et nende järelevalve alla mittekuuluv depositoorium paneb toime või on pannud toime käesoleva direktiiviga vastuolus olevaid tegusid, teavitavad kõnealused pädevad asutused sellest viivitamata nii täpselt kui võimalik ESMAt ja asjaomase depositooriumi pädevaid asutusi. Teabe saanud pädevad asutused võtavad asjakohased meetmed ning teavitavad ESMAt ja teabe edastanud pädevaid asutusi kõnealuste meetmete lõpptulemusest. Käesolev lõige ei piira teabe edastanud pädevate asutuste volitusi.“;

(b)lisatakse lõige 5i:

„5i. Erandina lõigetest 5b–5f, kui artikli 4 lõike 1 punkti r alapunktis ii määratletud AIFi valitseja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kavatsevad taotleda AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt artikli 46 lõike 2 kohaste volituste kasutamist, teevad nad seda määruse (EL) 2019/1156 artiklis 14b sätestatud korras.“;

(c)lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. ESMA võib koostada suunised, milles antakse pädevatele asutustele juhiseid artikli 46 lõike 2 punktis j osutatud volituste kasutamiseks ja juhiseid olukordade kohta, mis võivad viia lõigetes 5b ja 5f osutatud taotluste esitamiseni. Asjaomaste suuniste väljatöötamisel võtab ESMA arvesse sellise järelevalvealase sekkumise võimalikku mõju investorikaitsele ja finantsstabiilsusele teises liikmesriigis või liidus. Suunistes võetakse arvesse, et esmane vastutus likviidsusriski juhtimise eest jääb AIFi valitsejatele.“

(23)Artikli 54 lõige 4 jäetakse välja.

(24)Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55
Vaidluste lahendamine

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei ole ühel meelel ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva direktiiviga nähakse ette mitme liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või koordineerimine, võib üks või mitu pädevat asutust suunata vaidlusküsimuse ESMA-le, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustele.“

(25)Artikkel 60 asendatakse järgmisega:

„Kui liikmesriik kasutab artikli 15 lõikes 4g või artiklites 22, 28 või 43 sätestatud erandit või võimalust, teavitab ta sellest ja võimalikest sellega seotud täiendavatest muudatustest komisjoni. Komisjon avalikustab selle teabe veebisaidil või mõnel muul kergesti ligipääsetaval viisil.“

(26)Artikli 61 lõige 2 jäetakse välja.

(27)Artikli 69a lõike 1 punkt d jäetakse välja.

Artikkel 3
Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nõuded seoses järgmisega:

a)investeerimisühingute tegevusload ja -tingimused;

b)kolmandate riikide äriühingute poolt filiaali asutamise kaudu investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevusega tegelemine;

c)investeerimisühingute järelevalve ja kohaldatavate eeskirjade täitmise tagamine pädevate asutuste poolt ning pädevate asutuste vaheline koostöö sellise järelevalve tegemisel ja täitmise tagamisel.

3. Krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2013/36/EL artikli 8 alusel ning kes osutavad ühte või mitut investeerimisteenust või tegelevad investeerimistegevusega, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)artikli 2 lõige 2, artikli 9 lõige 3, artikkel 14 ja artiklid 16–17;

b)II jaotise II peatükk, välja arvatud artikli 29 lõike 2 teine lõik;

c)II jaotise III peatükk, välja arvatud artikli 34 lõiked 2 ja 3 ning artikli 35 lõiked 2–6 ja 9;

d)artiklid 67–75 ning artiklid 80, 85 ja 86.“

(2)Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a)punktid 12 ja 13 asendatakse järgmisega:

„12) „VKEde kasvuturg“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 8a määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

13) „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 8b määratletud ettevõtjad;“;

(b)punkt 18 asendatakse järgmisega:

„18) „turukorraldaja” – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 10 määratletud turukorraldaja;“;

(c)lisatakse punkt 18a:

„18a) „üleeuroopaline turukorraldaja” – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 punktis 10a määratletud üleeuroopaline turukorraldaja;“;

(d)punktid 21–24 asendatakse järgmistega:

„21) „reguleeritud turg” – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 13 määratletud reguleeritud turg;

22) „mitmepoolne kauplemissüsteem“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 14 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

23) „organiseeritud kauplemissüsteem“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 15 määratletud organiseeritud kauplemissüsteem;

24) „kauplemiskoht“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 16 määratletud kauplemiskoht;“;

(e)punkt 30 asendatakse järgmisega:

„30) „filiaal“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 20 määratletud filiaal;“

(f)punkt 38 asendatakse järgmisega:

„38) „kliendikorralduste sobitamistehing“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 52 määratletud tehing;“;

(g)punktid 55 ja 56 asendatakse järgmistega:

„55) „päritoluliikmesriik“ –

a)kui investeerimisühing on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

b)kui investeerimisühing on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrijärgne asukoht;

c)kui investeerimisühingul ei ole riigisisese õiguse kohaselt registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

56) „vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega;“.

(3)Artikli 5 lõige 2 jäetakse välja.

(4)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8
Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine

Pädev asutus võib investeerimisühingule välja antud tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui investeerimisühing:

a)ei ole kasutanud tegevusluba 12 kuu jooksul pärast selle väljaandmist, loobub otsesõnu tegevusloast või ei ole osutanud investeerimisteenuseid ega tegelenud investeerimistegevusega viimase kuue kuu jooksul ning asjaomane liikmesriik ei ole ette näinud, et tegevusluba kaotab sellistel juhtudel kehtivuse;

b)on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või muul ebaausal viisil;

c)ei vasta enam neile tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033* sätestatud tingimustele;

d)on jämedalt ja süstemaatiliselt rikkunud käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 alusel vastu võetud sätteid, millega reguleeritakse investeerimisühingute tegevustingimusi;

e)vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb väljaspool käesoleva direktiivi kohaldamisala olevates küsimustes ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

Pädevad asutused teavitavad ESMAt igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1–63, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/2033/oj ).“

(5)Artikli 16 lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata investeerimisühingu korraldatavate mitmepoolsete ega organiseeritud kauplemissüsteemide suhtes.“

(6)Artikli 17 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesoleva artikli ja määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2g kohaldamisel käsitatakse algoritmkauplemisega tegelevat investeerimisühingut turutegemise strateegiat rakendavana juhul, kui tema strateegia hõlmab ühe või mitme kauplemiskoha liikmeks või osaliseks olles ja oma arvel kaubeldes konkreetsete, samaaegsete, konkurentsivõimeliste hindadega ja samasse suurusjärku jäävas mahus ostu- ja müügipakkumiste tegemist ühes või mitmes kauplemiskohas seoses ühe või mitme finantsinstrumendiga, et tagada kogu turu jaoks korrapärane ja pidev likviidsus.“

(7)Artiklid 18–20 jäetakse välja.

(8)Artikli 22 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingutele tegevuslubade andmine ja nende üle järelevalve tegemine ei ole vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 38fa ESMA ülesanne, jälgivad pädevad asutused nimetatud tegevust, et hinnata vastavust käesoleva direktiiviga ettenähtud tegevustingimustele. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel saada teavet, mida on vaja, et hinnata kõnealuste kohustuste täitmist investeerimisühingute poolt.“

(9)II jaotise II peatükist jäetakse välja 3. ja 4. jagu.

(10)Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat artiklit ei kohaldata I lisa A jao punktides 8 ja 9 osutatud investeerimisteenuste osutamise ega investeerimistegevuse suhtes.“;

(b)lõiked 6 ja 7 jäetakse välja;

(c)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõigete 2, 4 ja 5 kohaselt esitatav teave.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.“;

(d)lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. ESMA võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 2, 3, 4 ja 5 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.“

(11)Artikli 35 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat artiklit ei kohaldata I lisa A jao punktides 8 ja 9 osutatud investeerimisteenuste osutamise ega investeerimistegevuse suhtes.“;

(12)Artiklid 36–38 jäetakse välja.

(13)Artikli 41 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal täidab kõiki kohustusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 16, 17, 23, 24, 25 ja 27, artikli 28 lõikes 1 ning artiklites 30, 31 ja 32 ning määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 2u, 2x, 2z ja 3–26, ning järgib nende kohaselt vastu võetud meetmeid ning tema üle teeb järelevalvet selle liikmesriigi pädev asutus, kus tegevusluba anti.“

(14)III jaotis jäetakse välja.

(15)IV jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„IV JAOTIS
POSITSIOONIPIIRANGUD KAUBATULETISINSTRUMENTIDE PUHUL JA POSITSIOONIDEST TEATAMINE“

(16)Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

(a)artikli 57 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Positsioonipiirangud kaubatuletisinstrumentide puhul“;

(b)lõige 8 jäetakse välja;

(c)lõiked 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„9. Positsioonipiirangud peavad olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, nendega seoses määratakse kindlaks, kuidas neid kohaldatakse isikute suhtes, ning võetakse arvesse turuosaliste olemust ja koosseisu ning seda, kuidas nad kauplemiseks pakutavaid lepinguid kasutavad.

10. Pädev asutus edastab kehtestatud positsioonipiirangute üksikasjad ESMA-le, kes avaldab oma veebisaidil positsioonipiirangute kokkuvõtteid sisaldava andmebaasi ning haldab seda.“;

(d)lisatakse lõige 15:

„15. Käesoleva artikli ja artikli 58 kohaldamisel käsitatakse viiteid börsivälistele lepingutele lepingutena, millega kaubeldakse väljaspool ELi kauplemiskohta.

Käesoleva artikli ja artikli 58 kohaldamisel käsitatakse viiteid pädevatele asutustele, kui ESMA on määruse (EL) nr 600/2014 kohane pädev asutus, kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis 18a määratletud asjaomase riikliku järelevalveasutusena.“

(17)Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

(a)artikli 58 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Turuosaliste positsioonidest teatamine“;

(b)lõige 1 jäetakse välja;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikes 2 osutatud ülevaates eristatakse:

a)positsioone, mis on määratletud positsioonidena, millega objektiivselt mõõdetaval viisil vähendatakse äritegevusega otseselt seotud riske;

b)muid positsioone.“;

(d)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. ESMA võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud ülevaate vorming.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

Lubatud heitkoguse väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide puhul ei mõjuta kõnealused ülevaated direktiivi 2003/87/EÜ kohaste nõuete täitmise kohustust.“;

(e)lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

(18)Artikli 69 lõikesse 2 lisatakse punkt la:

„la) nõuda, et investeerimisühing ja kauplemiskohta pidav turukorraldaja muudaksid reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi eeskirju vastavalt määrusele (EL) nr 600/2014;“.

(19)Artikli 70 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid tagavad, et kui vähemalt ühte järgmistest käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 sätetest on rikutud, loetakse seda käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 rikkumiseks:

a)käesoleva direktiivi:

i) artikli 8 punkt b;

ii) artikli 9 lõiked 1–6;

iii) artikli 11 lõiked 1 ja 3;

iv) artikli 16 lõiked 1–11;

v) artikli 17 lõiked 1–6;

vi) artikli 21 lõige 1;

vii) artikli 23 lõiked 1, 2 ja 3;

viii) artikli 24 lõiked 1–5 ja 7–10 ning lõike 11 esimene ja teine lõik;

ix) artikli 25 lõiked 1–6;

x) artikli 26 lõike 1 teine lause ning artikli 26 lõiked 2 ja 3;

xi) artikli 27 lõiked 1–8;

xii) artikli 28 lõiked 1 ja 2;

xiii) artikli 29 lõike 2 esimene lõik, artikli 29 lõike 2 kolmas lõik, artikli 29 lõike 3 esimene lause, artikli 29 lõike 4 esimene lõik ja artikli 29 lõige 5;

xiv) artikli 30 lõike 1 teine lõik, artikli 30 lõike 3 teise lõigu esimene lause;

xv) artikli 34 lõige 2, artikli 34 lõike 4 esimene lause, artikli 34 lõike 5 esimene lause;

xvi) artikli 35 lõige 2, artikli 35 lõike 7 esimene lõik, artikli 35 lõike 10 esimene lause;

xvii) artikli 57 lõiked 1 ja 2;

xviii) artikli 58 lõiked 2–4;

b)määruse (EL) nr 600/2014:

i) artikli 2a lõiked 1, 3 ja 4;

ii) artikli 2d lõiked 1–6 ja 8;

iii) artikli 2e lõiked 1 ja 2;

iv) artikli 2f lõiked 1, 1a ja 2;

v) artikli 2g lõiked 1–8, artikli 2g lõike 9 esimene lõik, artikli 2g lõike 10 esimese lõigu esimene ja teine lause ning teine lõik;

vi) artikli 2h lõige 1;

vii) artikli 2i lõike 1 esimene ja teine lõik, artikli 2i lõiked 2–4 ja artikli 2i lõike 5 teine lause;

viii) artikli 2j lõiked 1 ja 4;

ix) artikli 2k lõige 1, artikli 2k lõike 2 esimene lõik, teine lõik ja neljas lõik;

x) artikli 2l lõiked 1, 2, 3, 3a, 5 ja 6;

xi) artikkel 2m;

xii) artikli 2n lõige 1, artikli 2n lõike 2 esimene lõik ja artikli 2n lõike 3 esimene lõik;

xiii) artikli 2o lõike 2 esimese lõigu esimene lause ja artikli 2o lõike 3 esimene lause;

xiv) artikli 2q lõige 5;

xv) artikli 2r lõige 1;

xvi) artikli 2s lõige 1;

xvii) artikli 2u lõiked 1–5, 7 ja 8;

xviii) artikkel 2v;

xix) artikkel 2w;

xx) artikli 2x lõiked 1–3, artikli 2x lõike 3a esimene ja teine lõik ning artikli 2x lõige 5;

xxi) artikli 2y lõiked 3, 3a ja 7;

xxii) artikli 2z lõiked 1–4, artikli 2z lõike 6 esimene ja teine lõik ning artikli 2z lõike 7 esimene ja teine lause;

xxiii) artikli 3 lõiked 1 ja 3;

xxiv) artikli 4 lõike 3 esimene lõik;

xxv) artikkel 5;

xxvi) artikkel 6;

xxvii) artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu esimene lause;

xxviii) artikli 8 lõige 1;

xxix) artikli 8a lõiked 1 ja 2;

xxx) artikkel 8b;

xxxi) artikkel 10;

xxxii) artikli 11 lõike 1 teise lõigu esimene lause, artikli 11 lõike 1a teine lõik, artikli 11 lõige 1b ja artikli 11 lõike 3 neljas lõik;

xxxiii) artikli 11a lõike 1 teise lõigu esimene lause ja artikli 11a lõike 1 neljas lõik;

xxxiv) artikli 12 lõige 1;

xxxv) artikli 13 lõiked 1 ja 2;

xxxvi) artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3;

xxxvii) artikli 15 lõike 1 esimene lõik ning teise lõigu esimene ja kolmas lause ning neljas lõik, artikli 15 lõige 2 ja artikli 15 lõike 4 teine lause;

xxxviii) artikli 17 lõike 1 teine lause;

xxxix) artikli 17a lõige 1;

xl) artikli 20 lõiked 1 ja 1a ning artikli 20 lõike 2 esimene lause;

xli) artikli 21 lõiked 1, 2 ja 3;

xlii) artikli 22 lõige 2;

xliii) artikli 22a lõiked 1 ja 5–8;

xliv) artikli 22b lõige 1;

xlv) artikli 22c lõige 1;

xlvi) artikli 23 lõiked 1 ja 2;

xlvii) artikli 25 lõiked 1 ja 2;

xlviii) artikli 26 lõike 1 esimene lõik, artikli 26 lõiked 2–5, artikli 26 lõike 6 esimene lõik, artikli 26 lõike 7 esimene kuni viies ja kaheksas lõik;

xlix) artikli 27 lõige 1;

l) artikli 27f lõiked 1, 2 ja 3, artikli 27g lõiked 1–5 ning artikli 27i lõiked 1–4, kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajale või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale on tehtud artikli 2 lõike 3 kohane erand;

li) artikli 28 lõige 1;

lii) artikli 29 lõiked 1 ja 2;

liii) artikli 30 lõige 1;

liv) artikli 31 lõige 3;

lv) artikli 34a lõige 1 ja artikli 34a lõike 3 esimene lause;

lvi) artikli 34b lõiked 1 ja 2;

lvii) artikkel 34c;

lviii) artikli 35 lõiked 1, 2 ja 3;

lix) artikli 36 lõiked 1, 2 ja 3;

lx) artikli 37 lõiked 1 ja 3;

lxi) artikkel 39a;

lxii) artiklid 40, 41 ja 42.

4. Käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 rikkumisena käsitatakse ka investeerimisteenuste osutamist või investeerimistegevust ilma käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 600/2014 järgmiste sätete kohaselt nõutud tegevusloata või heakskiiduta:

a)käesoleva direktiivi artikkel 5, artikli 6 lõige 2 või artikkel 34, 35 või 39;

b)määruse (EL) nr 600/2014 artikkel 2a, artikli 7 lõike 1 kolmas lause või nimetatud määruse artikli 11 lõige 1 ning nimetatud määruse artikkel 27b, kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajale või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujale on tehtud nimetatud määruse artikli 2 lõike 3 kohane erand.“

(20)Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 2 jäetakse välja;

(b)lõige 8 jäetakse välja.

(21)Artiklit 86 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 3 jäetakse välja.

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kõik meetmed, mis on võetud vastavalt lõigetele 1 või 2 ning sisaldavad karistusi või piiranguid investeerimisühingu tegevuse suhtes, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kõnealusele investeerimisühingule teatavaks tehtud.“

(22)Artikli 87a lõiked 1–5 asendatakse järgmisega:

„1. Alates 10. jaanuarist 2030 tagavad liikmesriigid, et artikli 27 lõikes 3 osutatud teabe avalikustamisel esitavad investeerimisühingud või emitendid selle teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohasele kogumisasutusele, et teha see teave juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859*alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:

a)see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;

b)see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:

i)kõik selle investeerimisühingu või emitendi nimed, millega teave on seotud;

ii)investeerimisühingu või emitendi juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;

iii)investeerimisühingu või emitendi suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;

iv)teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;

v)märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.

2. Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et investeerimisühingud ja emitendid omandavad juriidilise isiku tunnuse.

3. Hiljemalt 9. jaanuariks 2030 määravad liikmesriigid selleks, et teha käesoleva direktiivi artikli 27 lõikes 3 osutatud teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks, vähemalt ühe määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutuse ja teavitavad sellest ESMAt.

4. Alates 10. jaanuarist 2030 tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi artikli 71 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Seejuures on määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus pädev asutus.

Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:

a)see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;

b)see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:

i)kõik selle investeerimisühingu nimed, millega teave on seotud;

ii)kui see on olemas, investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;

iii)teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;

iv)märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.

5. Alates 10. jaanuarist 2030 tehakse artikli 5 lõikes 3 osutatud teave ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Seejuures on määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus ESMA.

Kõnealune teave peab vastama järgmistele nõuetele:

a)see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;

b)see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:

i)kõik selle investeerimisühingu nimed, millega teave on seotud;

ii)kui see on olemas, investeerimisühingu juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;

iii)teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;

iv)märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.

_______________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj ).“

(23)Artiklit 89 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 2 lõikes 3, artikli 2 lõikes 4, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 13, artikli 25 lõikes 8, artikli 27 lõikes 9, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 64 lõikes 7, artikli 65 lõikes 7 ja artikli 79 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 2. juulist 2014.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 2 lõikes 4, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 13, artikli 25 lõikes 8, artikli 27 lõikes 9, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 64 lõikes 7, artikli 65 lõikes 7 ja artikli 79 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;

(b)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 2 lõike 3, artikli 2 lõike 4, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teise lõigu, artikli 4 lõike 2, artikli 13 lõike 1, artikli 16 lõike 12, artikli 23 lõike 4, artikli 24 lõike 13, artikli 25 lõike 8, artikli 27 lõike 9, artikli 28 lõike 3, artikli 30 lõike 5, artikli 64 lõike 7, artikli 65 lõike 7 või artikli 79 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

Artikkel 4
Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5
Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6
Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Enrico Letta, „Report on the Future of the Single Market“, https://single-market-economy.ec.europa.eu/news/enrico-lettas-report-future-single-market-2024-04-10_et ; Mario Draghi, „The Future of European Competitiveness“, 2025, https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_et .

(2) Poliitilised suunised 2024–2029 | Euroopa Komisjon, https://commission.europa.eu/document/e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et.

(3) COM(2025) 30 final, https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/competitiveness-compass_et .

(4) Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu strateegia ELi kodanike ja ettevõtete finantsvõimaluste suurendamiseks .

(5) https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-10-2025-0185_ET.pdf

(6) https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12-2024-INIT/et/pdf https://https://www.consilium.europa.eu/media/2zvnudnr/european-council-conclusions-et.pdf

(7) https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2024/03/11/statement-of-the-eurogroup-in-inclusive-format-on-the-future-of-capital-markets-union/

(8) „Rõhutame, et hoiuste ja investeeringute liidu loomisel on pakiliselt ja jagatud vastutuse vaimus vaja teha kiireid ja otsustavaid edusamme, pöörates erilist tähelepanu kapitaliturgude liidule, et võtta kasutusele säästud ja aktiveerida vajalike investeeringute rahastamine ELi konkurentsivõime toetamiseks.“ Vt euroala tippkohtumise (20. märts 2025) avaldus, lk 1, https://www.consilium.europa.eu/media/mcxhqnxl/20250320-euro-summit-statement-et.pdf .

(9) Euroopa Keskpank: „Capital markets union: a deep dive“, muudetud 2025. aasta mais, https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpops/ecb.op369~246a103ed8.en.pdf?503a501a41fd4b4659d3b0616c405190 .

(10) Rahvusvaheline Valuutafond: „A Recovery Short of Europe’s Full Potential“, 24. oktoober 2024, https://www.imf.org/en/Publications/REO/EU/Issues/2024/10/24/regional-economic-outlook-Europe-october-2024 .

(11) OECD majandusuuringud: „European Union and Euro Area 2025“, juuli 2025, https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/07/oecd-economic-surveys-european-union-and-euro-area-2025_af6b738a/5ec8dcc2-en.pdf .

(12) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0591

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55–66).

(14) ELT C , , lk. .

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj ).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj ).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

(19) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj ).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.7.2019, lk 55, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1156/oj ).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj ).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj ).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj ).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2365/oj ).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1095/oj ).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2162/oj ).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).

(29) 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj ).

(30) 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96 1, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj/eng ).

(31) 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj ).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).

Choose the experimental features you want to try