EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.9.2025

COM(2025) 476 final

2025/0268(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Leedus asuva Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimise abiprogramm ajavahemikuks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/101

{SWD(2025) 255 final} - {SWD(2025) 256 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Programmi on rakendatud mitme finantsplaneerimise perioodi jooksul alates 2000. aastate algusest ning dekomissioneerimiskava käimasoleva läbivaatamise kohaselt peaksid tegevused lõppema 2049. aastal. Nimetatud reaktorite dekomissioneerimine on esmakordne sedalaadi tegevus, millega kaasnevad tehnilised ülesanded nagu grafiitkoostude demonteerimine ja selle käigus tekkiva märkimisväärse koguse kiiritatud grafiidi käitlemine.

Programm saavutab mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 rahastamise abil mitu olulist vahe-eesmärki. Need on järgmised: i) reaktorisüdamiku ülemise ja alumise osa demonteerimise lõpuleviimine 1. üksuses; ii) reaktorisüdamike keskosade demonteerimise lepingu täitmisega alustamine ning iii) grafiidi vaheladustamisrajatise projekteerimise ja ehitamise lepingu täitmisega alustamine. Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimisega seotud peamiste praeguste kiirgusohutuse probleemide lahendamiseks on siiski vaja märkimisväärseid lisavahendeid.

Programm sai alguse Leedu Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste ajal. Leedu võetud kohustus ühiselt kokku lepitud tähtajaks sulgeda ja seejärel dekomissioneerida kaks Nõukogude Liidu perioodil ehitatud tuumareaktorit on sätestatud Leedu ühinemislepingus 1 . Näidates üles solidaarsust ja tunnistades, et Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine on pikaajaline protsess ning seotud erakordse rahalise koormaga, võttis Euroopa Liit Leedu ühinemislepingu 2 protokolli nr 4 alusel kohustuse toetada Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimist rahaliselt vastavalt tegelikele maksevajadustele ja suutlikkusele abi ära kasutada.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2028–2034) on programmi keskmes Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimisega seotud kiirgusohutuse probleemid, mille lahendamisel võib saavutada suurima ELi lisaväärtuse (st kiirgusohu järkjärgulise vähenemise töötajate, üldsuse ja keskkonna jaoks nii Leedus kui kogu ELis).

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

i)liikmesriigi ulatuslikum kaasamine suurema omanikuvastutuse huvides koos dekomissioneerimist läbi viiva ettevõtja (lõplik toetusesaaja) suurema vastutusega;

ii)menetluste sujuvamaks muutmine juhtimistsükli õigeaegsuse ja tulemuslikkuse parandamiseks;

iii)parem kooskõla muude dekomissioneerimise programmidega.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Mitmeaastasesse finantsraamistikku 2028–2034 kuuluvate ELi programmide suhtes tehtud ettepanekutele eelnes seitse avalikku konsultatsiooni, mis käsitlesid muu hulgas ühtse turu rahastamist ELi poolt, koostööd riiklike ametiasutuste vahel, ELi konkurentsivõime rahastamist ning ELi rahaliste vahendite rakendamist koos liikmesriikide ja piirkondadega. Konsultatsioonid olid suunatud paljudele sidusrühmadele, sealhulgas üldsusele, ettevõtjatele, VKEdele, avaliku sektori asutustele, ELi rahaliste vahendite saajatele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, akadeemilistele ringkondadele ja rahvusvahelistele sidusrühmadele.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

–pakub ELi poolset võimendust ohutusalaste eesmärkide täitmisel;

–suurendab teadmisi tuumareaktorite dekomissioneerimiseks kogu ELis ja mujal.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0268 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Leedus asuva Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimise abiprogramm ajavahemikuks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/101

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti sellele lisatud protokolli nr 4 artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta) 11 kohaselt võttis Leedu kohustuse sulgeda Ignalina tuumaelektrijaama esimene reaktor 31. detsembriks 2004 ja teine reaktor 31. detsembriks 2009 ning need reaktorisõlmed seejärel dekomissioneerida.

(2)Kooskõlas ühinemisaktis võetud kohustustega ning liidu abiga sulges Leedu kaks reaktorit tähtaegselt ning tegi märkimisväärseid edusamme nende dekomissioneerimiseks. Kiirgusohu vähendamise jätkamiseks on vaja teha täiendavat tööd. Olemasolevate hinnangute kohaselt on selleks pärast 2027. aastat vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.

(3)Käesoleva määrusega hõlmatud tuumaelektrijaama dekomissioneerimine peab toimuma kooskõlas õigusaktidega, mis käsitlevad tuumaohutust, s.o nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom 12 ja jäätmekäitlust, s.o nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom 13 . Vastavalt neile õigusaktidele jääb lõplik vastutus kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest Leedu kanda.

(4)Tunnistades, et Nõukogude Liidu ajast pärineva kahe 1 500 MW RBMK-tüüpi reaktoriga Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse varajane lõpetamine ja sellele järgnev dekomissioneerimine oli pretsedenditu ja pani Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vastanud riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, sätestati 2003. aasta ühinemisaktile lisatud protokollis nr 4, et liidu abi tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammi raames, mida antakse Leedus Ignalina aatomielektrijaamale (edaspidi „programm“), jätkatakse katkematult ja seda pikendatakse pärast 2006. aastat järgmiste finantsperspektiivide raames.

(5)Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi esialgne rahastamispakett.

(6)Programmi rakendamisel tuleb tagada järjepidevus, sidusus ja koostoime muude liidu poliitikavaldkondade ja programmidega, eelkõige tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendiga, mis on loodud nõukogu määrusega [XXX] 14 .

(7)Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on hiljutised kogemused näidanud vajadust paindlikuma mitmeaastase finantsraamistiku ja liidu rahastamisprogrammide järele. Seepärast tuleks kooskõlas programmi eesmärkidega võtta rahastamisel nõuetekohaselt arvesse muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes, tagades samal ajal eelarve täitmise piisava prognoositavuse.

(8)Programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2024/2509 15 . Selles on sätestatud liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

(9)Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 16 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 17 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 18 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 19 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrustega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 20 . Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(10)Programmi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX] 21 [tulemuslikkuse määrus], millega kehtestatakse kulutuste jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemusraamistik, sealhulgas eeskirjad, millega tagatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust.

(11)Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 107 ja 108 kohaselt tulevikus toimuvate riigiabimenetluste tulemusi.

(12)Käesoleva määruse kohasel rahastamisel tuleks keskenduda meetmetele, millega toetatakse dekomissioneerimise ohutuseesmärkide saavutamist.

(13)Programm peaks sisaldama oskusteabe loomist ja saadud kogemuste jagamist. Programmi raames dekomissioneerimisprotsessi ja jäätmete käitlemise kohta saadud oskusteavet ja kogemusi tuleks liidus ja mujal levitada koordineeritud moel koos Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevuskohtades asuvate komisjoni tuumakäitistega, sest sellised meetmed annavad suurima ELi lisaväärtuse ning aitavad kaasa töötajate ja muu elanikkonna ohutusele ning keskkonnakaitsele. Koostöö ulatust, toimimist ja majanduslikke aspekte tuleks üksikasjalikult kirjeldada mitmeaastastes tööprogrammides ning neid võiks samuti käsitleda liikmesriikide vahelistes või liikmesriikide ja komisjoni vahelistes kokkulepetes.

(14)JRC peaks koordineeritud moel hõlbustama oskusteabe levitamist dekomissioneerimise kohta liidu eri sidusrühmade seas, näiteks tehes turuanalüüsi, vaadates läbi ja hinnates teadmisvajadusi liidus ja vajaduse korral ka kolmandates riikides, määrates kindlaks võimalikud koostöösuunad, huvitatud sidusrühmad ja valdkonnad, kus programmi rakendamisel loodud oskusteave annaks suurimat lisaväärtust, ning töötades välja oskusteabe jagamise vormid. Loodud oskusteabe levitamist peaks rahastama JRC. Igal liikmesriigil peaks olema võimalus alustada oskusteabe levitamiseks sidemete arendamist ja teabevahetust. Vajaduse korral võib selline teabevahetus hõlmata kolmandaid riike kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [XXX] [Globaalne Euroopa] 22 ja nõukogu määruse [XXX] [INSC-D] 23 alusel võetavate meetmetega.

(15)Käesoleva määrusega hõlmatud Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimisel tuleks kasutada saadavaid parimaid tehnilisi teadmisi ning võtta nõuetekohaselt arvesse kasutuselt kõrvaldatavate seadmete laadi ja tehnilisi näitajaid, et tagada ohutus ja võimalikult suur tõhusus, võttes seejuures arvesse rahvusvahelisi parimaid tavasid.

(16)Programmi rakendamise suurem tõhusus tuleks saavutada Ignalina tuumaelektrijaamas dekomissioneerimisega tegeleva tööjõu proportsionaalse vähendamise kaudu. Võttes arvesse ajavahemikus 2028–2034 toimuvat demonteerimist ja Ignalina tuumaelektrijaama valikut tellida reaktorišahtide keskosade täielik demonteerimine, peaks dekomissioneerimisega seotud tööjõu vähenemine olema 2024. aasta lõpus täistööajale taandatud töötajate arvuga võrreldes vähemalt üks kolmandik.

(17)Leedu ja Euroopa Komisjon peaksid tagama dekomissioneerimisprotsessi edenemise tõhusa seire ja kontrolli, et käesoleva määrusega eraldatavad rahalised vahendid omandaksid suurima liidu lisaväärtuse, ehkki lõplik vastutus dekomissioneerimise eest jääb Leedu kanda. Seire ja kontrolli hulka kuulub edusammude tõhus mõõtmine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. Selleks on nõukogu määruse (EL) 2021/101 24 artikli 9 kohaselt vastu võetud tööprogrammide puhul loodud seire- ja teavitamisfunktsiooniga komitee, mille kaaseesistujateks on komisjoni ja Leedu esindajad.

(18)Programmile määratud assigneeringute summat ja programmitöö perioodi peaks olema võimalik läbi vaadata, tuginedes rakendamisaruande tulemustele.

(19)Käesoleva määruse raames kaasrahastatavaid tegevusi tuleks käsitleda Leedu poolt määruse (Euratom) 1369/2013 25 kohaselt esitatud dekomissioneerimiskava ja selle järgnenud versioonide raames. Selles dekomissioneerimiskavas määratakse kindlaks programmi kohaldamisala, dekomissioneerimise lõpptulemus ja lõppkuupäev; see hõlmab dekomissioneerimistegevusi, nendega seotud ajakava, kulusid ja vajaminevat personali. Kui see on asjakohane, peaks Leedu kooskõlas Leedu õigusnormidega või lühema aja jooksul iga olulise sündmuse korral, mis sisuliselt mõjutab kõnealust kava, esitama komisjonile ajakohastatud dekomissioneerimiskava, et komisjon saaks seda mitmeaastaste tööprogrammide ettevalmistamisel arvesse võtta.

(20)Programmi raames võetavad meetmed tuleks viia ellu liidu ning Leedu ühisel finantseerimisel. Maksimaalne ELi-poolse kaasrahastamise määr on sätestatud kooskõlas eelmiste programmide kaasfinantseerimise tavadega. Võttes arvesse võrreldavate liidu programmide praktikat ja Leedu tugevamat majandust, ei tohiks liidu kaasrahastamise määr alates programmi kehtestamisest kuni käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise lõpuni olla suurem kui 86 % rahastamiskõlblikest kuludest. Ülejäänud kaasrahastamine peaks pärinema Leedult ja muudest allikatest kui liidu eelarve, näiteks rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ja teistelt rahastajatelt.

(21)Kontrollikoja eriaruannet nr 22/2016 26 ning selles esitatud soovitusi ja komisjoni vastust võeti nõuetekohaselt arvesse.

(22)Programm kuulub direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt Leedu riikliku programmi kohaldamisalasse.

(23)Selleks et tagada käesoleva programmi eesmärkide rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 27 .

(24)Käesoleva määrusega ette nähtud liidupoolse rahastamise rakendamise meetodite ja vormide valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada tegevuste erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Sealhulgas tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata rahastamist, millele on osutatud määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 125 lõike 1 punktis a.

(25)Programmiga asendatakse nõukogu määrusega (EL) 2021/101 kehtestatud programm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Kõnealune määrus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse Leedus asuva Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimise abiprogramm (edaspidi „programm“) ning sätestatakse programmi eesmärgid, selle eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„dekomissioneerimine“ – haldus- ja tehnilised meetmed, millega vabastatakse rajatis reguleerivast kontrollimisest kas osaliselt või täielikult ning mille eesmärk on tagada pikaajaline üldsuse ja keskkonna kaitse jääkradionukliidide taseme alandamisega materjalides ja rajatise asukohas;

(2)„dekomissioneerimiskava“ – dokument, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kavandatud dekomissioneerimise kohta ning mis hõlmab järgmist: valitud dekomissioneerimisstrateegia; dekomissioneerimismeetmete ajakava, liik ja järjekord; kasutatav jäätmekäitlusstrateegia, sealhulgas kontrollimine ja heakskiitmine; kavandatud lõppseis; dekomissioneerimisel tekkinud jäätmete ladustamine ja kõrvaldamine; dekomissioneerimise ajakava; hinnangulised kulud dekomissioneerimise lõpuleviimiseks ning eesmärgid, eeldatavad tulemused, vahe-eesmärgid, kavandatud tähtajad ja vastavad dekomissioneerimise põhinäitajad, sealhulgas omandatud väärtusel põhinevad näitajad. Programmi valmistab ette tuumaseadme loa omaja ja programmi võetakse arvesse mitmeaastase finantsraamistiku töökavades.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.Programmi üldeesmärgid on järgmised:

(a)aidata Leedul rakendada Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimist, pöörates erilist tähelepanu kiirgusohutusega seotud probleemide lahendamisele ja programmi rakendamise tõhususe optimeerimisele tööjõu proportsionaalse vähendamise kaudu;

(b)koguda teadmisi tuumarajatiste dekomissioneerimise protsessi ja dekomissioneerimistegevuse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta, saades konkreetseid teadmisi dekomissioneerimise ja jäätmekäitluse küsimustes, nagu juhtimise parimad tavad ja tehnoloogilised probleemid.

(c)Esimese lõigu punktis b nimetatud teadmisi levitatakse liidu tasandil ja mujal kõigis asjakohastes valdkondades, arendades liidu võimalikku sünergiat tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrumendi (INSC-D) raames, nagu on sätestatud määruse (Euratom) [XXX] artiklis [X].

2.Teadusuuringute Ühiskeskus koordineerib lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud teadmiste korrastamist ja levitamist liikmesriikidele ja vajaduse korral kolmandatele riikidele. Neid tegevusi rahastatakse INSC-D programmist ja liit rahastab neid 100 % ulatuses rahastamiskõlblikest kuludest.

3.Programmi erieesmärk on Ignalinas asuvate seadmete ja reaktorišahtide demonteerimine ja saastest puhastamine kooskõlas dekomissioneerimiskavaga, sealhulgas dekomissioneerimisest tulenevate radioaktiivsete jäätmete käitlemine, ning dekomissioneerimisest tulenevate radioaktiivsete jäätmete ja vanade jäätmete ohutu käitlemise jätkamine.

4.Käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konkreetse eesmärgi üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas. Komisjon võib lisa muuta rakendusaktide kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4

Eelarve

1.Programmi rakendamise esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2034 on 678 000 000 eurot (jooksvates hindades).

2.Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

3.Assigneeringuid võib kanda liidu eelarvesse ka pärast 2034. aastat, et katta vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mida ei ole programmi lõpuks veel lõpule viidud.

4.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahastamispaketti ning artiklis 5 osutatud täiendavaid vahendeid võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja kommunikatsioonialasteks ning nähtavusega seotud tegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks ning muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon programmi haldamisel kannab.

Artikkel 5

Täiendavad vahendid

1.Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud võivad programmi täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada. Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punkti a, d või e või artikli 21 lõike 5 tähenduses.

2.Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel teha programmi jaoks kättesaadavaks. Komisjon haldab neid vahendeid otse või kaudselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Sellised vahendid täiendavad käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud summat. Kõnealuste vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve. Kui komisjon ei ole võtnud eelarvet otse või kaudselt täites juriidilist kohustust programmi jaoks selliselt kättesaadavaks tehtud täiendavate summade osas, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase liikmesriigi taotlusel ühte või mitmesse vastavasse lähteprogrammi või nende õigusjärglasesse tagasi kanda.

Artikkel 6

Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1.Programmi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2.Programmikohaseid väljavalimismenetlusi võib ühiselt korraldada eelarve otsese või kaudse täitmise raames liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste finantsasutuste või muude kolmandate isikutega („ühise väljavalimismenetluse partnerid“), tingimusel et on tagatud liidu finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad ühise väljavalimismenetluse partnerid teha programmi jaoks kättesaadavaks vahendid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 või delegeerida väljavalimismenetluse rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad võivad kuuluda ka määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni.

Artikkel 7

Liidu rahastuse rakendamine ja vormid

1.Programmi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas täites eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksustega.

2.Liidu rahalisi vahendeid võib programmi raames anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, eelkõige auhinnana, hankena ja mitterahalise annetusena.

Artikkel 8

Rahastamiskõlblikkus

1.Liidu rahastamist võib anda üksnes meetmetele, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.

2.Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud tööprogrammides võib täiendavalt täpsustada käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume või kehtestada konkreetsete meetmete jaoks täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

Artikkel 9

Kaasrahastamismäärad

Liidu suurim kaasarahastamismäär programmi raames on 86 %. Ülejäänud rahastamine pärineb Leedult ja muudest täiendavatest allikatest kui liidu eelarve.

Artikkel 10

Tööprogramm

1.Programmi rakendatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.

2.Tööprogrammid kajastavad rakendatavat dekomissioneerimiskava, mis on programmi järelevalve ja hindamise aluseks.

Artikkel 11

Komitee

1.Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamisele ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete enamus seda taotleb.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 2021/101 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

Artikkel 13

Üleminekusätted

1.Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist ega muutmist, mis on algatatud määruse (EL) 2021/101 alusel, ning mille suhtes jätkatakse määruse kohaldamist kuni nende lõpetamiseni.

2.Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulusid, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja määruse (EL) 2021/101 alusel vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK12

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus12

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad12

1.3.Eesmärgid12

1.3.1.Üldeesmärgid12

1.3.2.Erieesmärgid12

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju12

1.3.4.Tulemusnäitajad13

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb13

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused13

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava13

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.13

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid13

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega15

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang15

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus16

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid16

2.HALDUSMEETMED17

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad17

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)17

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus17

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta17

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)17

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed18

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU20

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub20

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele20

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade20

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud21

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund23

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus24

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest24

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade25

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga26

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus27

3.3.Hinnanguline mõju tuludele27

4.Digimõõde27

4.1.Diginõuded27

4.2.Andmed28

4.3.Digilahendused28

4.4.Koostalitlusvõime hindamine28

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed28

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 28  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [01/01]2028 – [31/12]2034,

–    finantsmõju 2028–2034 kulukohustuste assigneeringutel ja 2028–2036 maksete assigneeringutel.

– Piiramatu kestusega

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

– komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides;

–    rakendusametite kaudu.

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

·Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

.

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

=================================================================================================

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.    Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

Programmi edusammude ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljundid ja tulemusnäitajad vastavad määruses [XXX] [tulemusraamistiku määrus] sätestatud ühistele näitajatele.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.    Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

===================================================================

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.    Hinnanguline personalivajadus 

    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.    Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

===================================================================

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.    Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

3.2.6.    Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.    Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

    omavahenditele

    muudele tuludele

    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avalduva mõju arvutamiseks kasutatud meetod/valem või mis tahes muu teave).

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)    ELT L 236, 23.9.2003, lk 33 ja 944.

(2)    Artikli 3 lõige 1: „Tunnistades, et Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine on pikaajaline ning paneb Leedule erakordse rahalise koorma, mis ei vasta riigi suurusele ega majanduslikule tugevusele, annab liit ka pärast 2006. aastat solidaarsuse tõttu Leeduga piisavat ühenduse lisaabi püüdlustele lõpetada tuumaelektrijaama tegevus.“ Artikli 3 lõige 2: „Sel eesmärgil kestab Ignalina programm katkematult ja seda pikendatakse üle 2006. aasta. Pikendatud Ignalina programmi käsitlevad rakendussätted võetakse vastu [...] ning need jõustuvad hiljemalt finantsperspektiivi lõppemise kuupäeval, [...]“. Artikli 3 lõige 4: „Pikendatud Ignalina programmi kohased keskmised assigneeringud peavad järgmise finantsperspektiivi kehtivusajal olema asjakohased. Nende vahendite kavandamine põhineb tegelikel maksevajadustel ja suutlikkusel toetust vastu võtta.“ (2003. aasta ühinemisakti protokoll nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus (ELT L 236, 23.9.2003, lk 944)).

(3)    Ignalina tuumaelektrijaama 1. reaktor suleti 2004. aastal ja 2. reaktor 2009. aastal.

(4)    Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1990/2006, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist „Ignalina programm“ (ELT L 411, 30.12.2006, lk 10).

(5)    Nõukogu määrus 1369/2013 ja nõukogu määrus (EL) 2021/101 liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammile Leedus (ELT L 346, 20.12.2013, lk 7).

(6)    Käesolev programm kuulub praegusel ajal kõige eesrindlikumate hulka grafiitsüdamikuga reaktorite dekomissioneerimisel.

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artikkel 60.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024).

(9)    Parema õigusloome suunised (komisjoni talituste töödokument), SWD(2021) 305 final

(10)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid, COM(2025) 545 final.

(11)    ELT L 236, 23.9.2003, lk 944, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/acc_2003/act_1/pro_4/sign .

(12)    Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/71/oj ).

(13)    Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj ).

(14)    NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) .../..., millega luuakse tuumaohutusalase koostöö ja dekomissioneerimise instrument ajavahemikuks 2028–2034 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (Euratom) 2021/100 ja (Euratom) 2021/948 (ELT, ..., ... ELI: …).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj ).

(16)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj ).

(17)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj ).

(18)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj ).

(19)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj ).

(21)    ELT L ..., ... lk.

(22)    ELT L..., ... lk.

(23)    ELT L ..., ... lk.

(24)    Nõukogu 25. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/101, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1369/2013 (ELT L 34, 1.2.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/101/oj ).

(25)    Nõukogu määrus 1369/2013 ja nõukogu määrus (EL) 2021/101 liidu toetuse kohta tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammile Leedus (ELT L 346, 20.12.2013, lk 7, ELI:  http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1369/oj ).

(26)    Eriaruanne nr 22/2016 „ELi tuumarajatiste dekomissioneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees“, Euroopa Kontrollikoda.

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj ).

(28)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(29)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(30)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(31)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(32)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(33)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(34)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,3.9.2025

COM(2025) 476 final

LISA

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Leedus asuva Ignalina tuumaelektrijaama dekomissioneerimise abiprogramm ajavahemikuks 2028–2034 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/101

{SWD(2025) 255 final} - {SWD(2025) 256 final}

LISA

Artikli 3 lõikes 3 sätestatud erieesmärgi alla kuuluvad järgmised tegevused.

i)Reaktorišahtide demonteerimine:

(1)üla- ja alaosade demonteerimise ja saastest puhastamise lõpuleviimine (vastavalt tsoonid R1 ja R2);

(2)auru-trummelseparaatorite demonteerimise lõpuleviimine; 

(3)grafiitsüdamikud (tsoon R3):

(a)demonteerimistehnoloogia projekteerimine ja litsentsimine;

(b)demonteerimisseadmete paigaldamine ja töökorda seadmine;

(c)reaktorisüvendite keskosa demonteerimine ning saastest puhastamine vastavalt dekomissioneerimiskavale; programmi edusamme mõõdetakse eemaldatud materjalide koguses ja liikides ning omandatud väärtuse kaudu;

(d)reaktori jäätmete ajutine hoidla toimib;

(4)asjaomaste hoonete lammutamine.

ii)Ignalina tuumaelektrijaama ümberkorraldamine ja dekomissioneerimisprogrammiga seotud tööjõu (töötajate) proportsionaalne vähendamine. Pidades silmas kavandatud demonteerimistegevust ja võttes arvesse Ignalina tuumaelektrijaama valikut tellida reaktorišahti keskosade täielik demonteerimine allhanke korras, vähendatakse dekomissioneerimisega seotud töötajate arvu võrreldes 2024. aasta lõpus täistööajale taandatud töötajate arvuga vähemalt kolmandiku võrra. Edusamme tuleb mõõta konkreetsete põhiliste tulemusnäitajate suhtes, mis on heaks kiidetud rakendatavates tööprogrammides.

iii)Ohutu dekomissioneerimine, vanade jäätmete ohutu käitlemine kuni vaheladustamise või kõrvaldamise/lõpliku ladustamiseni (sõltuvalt jäätmete liigist), sealhulgas jäätmekäitlustaristu ja maapinnalähedase hoidla rajamine. See tuleb ellu viia kooskõlas dekomissioneerimiskavaga vastavalt selle lõplikule läbivaatamisele. Programmi edusamme mõõdetakse ohutult ladustatud või kõrvaldatud jäätmete koguses ja liikides ning omandatud väärtuse kaudu.

iv)Kiirgusohu vähendamine. Seda eesmärki mõõdetakse meetmete ja rajatise ohutushinnangute abil, tehes kindlaks võimaliku kokkupuute tekkimise viisid ja hinnates kokkupuute tõenäosust ja ulatust.

Artikli 3 lõikes 3 sätestatud erieesmärk ei hõlma kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist sügavates geoloogilistes kihtides asuvas hoidlas ega sügavates geoloogilistes kihtides asuva hoidla rajamise rahastamist.