EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.2.2025

COM(2025) 58 final

KOMISJONI ARUANNE

ARACHNE kasutamise kohta seoses ÜPP kuludega

Arachne

Arachne on integreeritud IT-vahend, mille Euroopa Komisjon on välja töötanud andmekaeve, andmete rikastamise ja riskide hindamise jaoks. Arachne eesmärk on anda liikmesriikide ametiasutustele töövahend riskide kindlakstegemiseks ja toetada neid haldus- ja juhtimiskontrollide tegemisel.

Lühendite selgitused

ÜPP – ühine põllumajanduspoliitika

DG AGRI – põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

EAGF – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

IACS – ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (ühtne süsteem vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikele 2)

IACSiga hõlmamata – kõik määruse (EL) 2021/2115 kohased ÜPP meetmed ja sekkumised, mis ei kuulu eespool osutatud ühtse süsteemi alla

Sisukord

1.Sissejuhatus

1.1.Taust ja kontekst

1.2.Aruande eesmärk ja ulatus

2.Komisjoni võetud meetmed Arachne kasutamise võimaldamiseks ja edendamiseks ÜPP puhul

3.Hetkeolukord: andmekaevevahendi praegune kasutamine

3.1.Ülevaade vahendi rakendamisest ja kasutuselevõtust

3.2.Vahendi funktsionaalsus ja toimivus

4.Kasutamine liikmesriikides – küsitluse põhjal: võimalused ja kitsaskohad

5.Koostalitlusvõime hindamine

5.1.Tehniline koostalitlusvõime

5.2.Semantiline koostalitlusvõime

5.3.Organisatsiooniline koostalitlusvõime

6.Edasised sammud ja väljavaated

6.1.Edasised sammud

6.2.Pikaajaline eesmärk

1.Sissejuhatus 

1.1.Taust ja kontekst 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 1 artikli 59 lõikes 2 sätestatud, et [...], komisjon teeb liikmesriikidele kättesaadavaks andmekaevevahendi, et hinnata projektide, toetusesaajate, töövõtjate ja lepingutega seotud riske, tagades samas minimaalse halduskoormuse ning liidu finantshuvide tõhusa kaitse. [...] Komisjon esitab 2025. aastaks aruande, milles hinnatakse ühtse andmekaevevahendi kasutamist ja selle koostalitlusvõimet, pidades silmas selle üldist kasutamist liikmesriikide poolt.

Liikmesriigid peavad looma tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumisi reguleerivate liidu õigusnormidega. Tuleb võtta vajalikud meetmed, et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine ning komisjonile deklareeritud kulude seaduslikkus ja korrektsus. ELi põllumajandusfondide (EAGF ja EAFRD) puhul vastutavad makseasutused ÜPP kulude väljamaksmise eest ning seega juhtimis- ja kontrollisüsteemide loomise eest liikmesriigi või samaväärsel haldustasandil.

Sellega seoses peab komisjon tegema kättesaadavaks andmekaevevahendi, et aidata liikmesriikidel kehtestada ÜPP jaoks tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Selle õigusliku nõude täitmiseks otsustas komisjon kasutada vahendit Arachne.

Arachne on integreeritud IT-vahend, mille Euroopa Komisjon on välja töötanud andmekaeve, andmete rikastamise ja riskide hindamise jaoks. Selle eesmärk on toetada liikmesriike haldus- ja juhtimiskontrollide tegemisel. Arachne andmebaasi täiendatakse avalikult kättesaadava teabega, et teha riskinäitajate põhjal kindlaks projektid, toetusesaajad, lepingud, töövõtjad ja alltöövõtjad, mille puhul võib tekkida pettuse, huvide konflikti ja õigusnormide rikkumise oht 2 . Arachne eesmärk ei ole hinnata fondidest toetuste saajate konkreetset individuaalset käitumist, mistõttu see ei too kaasa automaatset kõrvaldamist ELi fondide toetusesaajate hulgas. Vahend saadab makseasutustele riskihoiatusi, et toetada nende juhtimiskontrolle, kuid ei anna neile tõendeid vigade, õigusnormide rikkumise või pettuse kohta.

Arachne kasutamine ÜPP sekkumiste ja meetmete rakendamisel on oluline riskianalüüsi seisukohalt, mida makseasutused peavad tegema oma põhiülesannete täitmiseks ning täpsemalt pettuste ärahoidmiseks ja avastamise ning haldusmenetluste puhul. Makseasutused peaksid arvestama, et Arachne riskiaruandeid kasutatakse koos muude andmetega, mis on kättesaadavad ÜPP juhtimis- ja kontrollisüsteemides riiklikul tasandil, ning et vahendi kasutamine on integreeritud nende menetlustesse.

Selleks et kaardistada ja teha kindlaks risk ELi finantshuvidele, edastatakse makseasutuste operatiivandmed Arachnele. Need andmed hõlmavad teavet toetusesaajate, projektipartnerite, alltöövõtjate, teenuseosutajate, konsortsiumi liikmete ja teiste asjaosaliste kohta. Seejärel täiendatakse Arachnes neid operatiivandmeid välistest andmeallikatest (andmebaasid Orbis ja World Compliance) saadud teabega, mis sisaldab ametlikult avaldatud ja avalikult kättesaadavaid andmeid asjaomaste äriühingute ja isikute kohta.

Orbis annab äriühingute kohta teavet, nagu finantsandmed, aadressid, varasemad andmed ning teave aktsionäride, juhtkonna ja võtmetöötajate kohta. Andmebaas World Compliance sisaldab andmeid riikliku taustaga isikute, nende pereliikmete ja nendega tihedalt seotud isikute kohta; sanktsioonide loetelu, mis sisaldab kõrgeima riskitasemega üksikisikuid ja äriühinguid; ning täitmise tagamise meetmete loetelu, mis sisaldab reguleerivatelt asutustelt ja valitsusasutustelt saadud teavet ning üksikisikute ja äriühingutega seotud hoiatuste ja meetmete sisu.

Euroopa Komisjon annab Arachne makseasutustele tasuta kasutamiseks ning tagab tehnilise abi ja koolituse liikmesriikides.

1.2.Aruande eesmärk ja ulatus 

Käesoleva aruande eesmärk on hinnata Arachne praegust kasutamist ÜPPs, selle koostalitlusvõimet liikmesriikides praegu kasutatavate vahendite ja süsteemidega ning anda soovitusi selle tulevase kasutamise kohta.

Aruande koostamiseks saatsid komisjoni talitused (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat) 2024. aasta juulis kõigile liikmesriikidele küsimustiku Arachne kasutamise ja selle koostalitlusvõime kohta. Liikmesriikidelt küsiti teavet selle kohta, kuidas nemad süsteemi kasutavad. Samuti paluti neil teha ettepanekuid paranduste või nõuete kohta, mis muudaksid Arachne kasutamise lihtsamaks. Küsitluse tulemusi tutvustati liikmesriikidele eksperdirühma koosolekul 20. septembril 2024 ja arutelude tulemused on osa käesolevast aruandest.

Aruanne on jagatud kuueks osaks. Teises osas selgitatakse meetmeid, mida komisjon on võtnud Arachne kasutamise võimaldamiseks ja edendamiseks. Aruande kolmandas ja neljandas osas kirjeldatakse praegust olukorda ning Arachne kasutamisega seotud võimalusi ja probleeme. Viiendas osas kirjeldatakse koostalitlusvõimet liikmesriikides praegu kasutatavate vahenditega. Aruande lõpus on esitatud Arachne kasutamisega seotud järgmised sammud ja pikaajaline eesmärk ning ülevaade vahendi edasisest arendamisest ja kasutuselevõtust.

2.Komisjoni võetud meetmed Arachne kasutamise võimaldamiseks ja edendamiseks ÜPP puhul

Kooskõlas õigusraamistikuga võtab komisjon mitmesuguseid meetmeid Arachne kasutamise edendamiseks, et liikmesriigid saaksid seda seoses ÜPP kuludega kasutada.

Selleks et vahendit ÜPP kuludega seoses kasutada, määras komisjon 2021. aastal kindlaks nõuete kirjeldused vahendi väljaarendamiseks (tegelik omanik ja muud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi maksetega seotud riskihinnangud). Peamine arendus oli seotud funktsiooniga, mis võimaldab andmeid automaatselt üles ja alla laadida, võttes arvesse IACSi kohaste makseandmete mahtu. Andmete automaatne üleslaadimine muutus kättesaadavaks 2024. aasta veebruaris. Mõned liikmesriigid on automaatset allalaadimist käesoleva aruande esitamise ajaks juba katsetanud.

Selle protsessi käigus pakkus komisjon liikmesriikide ametiasutustele pidevalt koolitusi ja kasutajatoe funktsioone nii enne vahendi kasutamist kui ka selle kasutamise ajal. Lisaks korraldati arutelusid ja vahetati parimaid tavasid ÜPPd käsitlevate horisontaalsete küsimuste eksperdirühmade (nt 20. septembril 2024 liikmesriikide ametiasutustele, peamiselt makseasutustele) ja makseasutuste õppevõrgustiku (pettustevastase võitluse ja huvide konflikti alltöörühm) koosolekutel, samuti leidsid liikmesriikide soovil aset täiendavad kahepoolsed arutelud ja seminarid.

Enamik neist aruteludest on seotud makseasutuste pettustevastase võitluse, huvide konflikti, kõrvalehoidmise vastase poliitika ja menetlustega.

Neid jõupingutusi jätkatakse seni, kuni Arachnet on hakatud seoses ÜPP kuludega täiemahuliselt kasutama.

3.Hetkeolukord: andmekaevevahendi praegune kasutamine 

3.1. Ülevaade vahendi rakendamisest ja kasutuselevõtust 

Arachne rakenduses kasutatakse andmete korraldamiseks ja haldamiseks üksuste ja seoste mudelit. Süsteem integreerib liikmesriikide siseandmed ja välisandmed sellistest allikatest nagu Orbis ja World Compliance. Seejärel andmeid võrreldakse ja täiustatakse, et arvutada projektide ja lepingute riskiskoorid, et kasutaja saaks taotletud andmete puhul üksikasjalikult riske hinnata. Süsteem sisaldab ka kasutajahalduse moodulit andmete isoleerimiseks ja autentimiseks.

Statistika Arachne kasutamise kohta ÜPP puhul 3  

ÜPP kuludega seoses on jooniselt näha, et 11 liikmesriiki kasutavad vahendi kogu potentsiaali (üleslaadimine ja kasutamine). Veel kolm liikmesriiki laadivad andmeid juba vahendisse üles. Siiski ei kasuta nad veel Arachnest kättesaadavaid täiendatud andmeid. Seitse liikmesriiki on läbinud ainult sissejuhatava koolituse ning alles hakkavad andmeid üles laadima ja vahendit kasutama. Ülejäänud kuus liikmesriiki taotlesid käesoleva aruande koostamise ajal sissejuhatavaid koolitusi.

Arachnet kasutavast 11 liikmesriigist kolm katsetavad vahendi suutlikkust IACSiga hõlmatud EAGFi sekkumiste puhul.

Mis puudutab etappe „Kasutamine ja üleslaadimine“ ning „Üleslaadimine“, siis programmitöö perioodil 2014–2022 kasutati Arachnet 17 maaelu arengu programmi puhul. Praegusel perioodil 2023–2027 kasutatakse vahendit juba ühe ÜPP strateegiakava kohase maaelu arengu sekkumisega seotud kulude puhul. See hõlmab 167 731 projekti ja 139 911 toetusesaajat.

ÜPP andmete üleslaadimise statistika 4  

Vahendi potentsiaal peitub täiustatud andmebaasides. See protsess on lõpule viidud siis, kui liikmesriigid laadivad kõigi fondide kohta üles täielikud andmed. Arachnes kasutatavad andmebaasid on valdkonnaülesed ja täiendavad üksteist. Vahendi täiel määral kasutamiseks peavad liikmesriigid andmeid üles laadima. Eespool esitatud statistika näitab, et Arachne kogub juba andmeid mitme ÜPP maaelu arengu programmi ja turumeetme kohta. Andmete üleslaadimine seoses IACSi alla kuuluvate maksetega on aga alles algamas, muu hulgas seetõttu, et andmete automaatse üleslaadimise funktsioon, mis on vajalik IACSi andmete üleslaadimiseks, sai kättesaadavaks 2024. aasta veebruaris.

Statistika Arachne kasutamise kohta põllumajandusosakondade töötajate poolt 5  

Statistika põhjal on selge, et mitte kõik liikmesriigid, kes süsteemi andmeid esitavad, ei kasuta süsteemi, kuigi aastate jooksul on järk-järgult suurenenud vahendi kasutajate arv ja ÜPP kuludega seotud ühendumised. Liikmesriigid teevad suuri jõupingutusi, et andmed kättesaadavaks teha. Komisjon julgustab ka edaspidi liikmesriike Arachne potentsiaali veelgi rohkem ära kasutama, st kasutama seda makseasutuste riskihindamise jaoks ning pettuste ärahoidmiseks ja avastamiseks ning haldusmenetluste puhul.

3.2.Vahendi funktsionaalsus ja toimivus 

Arachne on võimas vahend, mille eesmärk on pakkuda väärtuslikke riskinäitajaid, et tõhustada juhtimiskontrolle. See on ELi fondide raames rakendatud projekte käsitlev terviklik ja täielik andmebaas, kus andmeid täiendatakse avalikult kättesaadava teabega. Mis puudutab vahendi kasutamist ÜPP kulude puhul, siis 2024. aastal arendati oluliselt andmete automaatse üles- ja allalaadimise funktsioone ning muudeti need kättesaadavaks. Selleks et automaatse üles- ja allalaadimise funktsioone suuremahuliste IACSi andmete puhul kasutada, peavad liikmesriigid välja töötama tarkvara. Seni on liikmesriigid laadinud IACSi andmeid üles neli korda. Kaks liikmesriiki katsetavad andmete automaatset allalaadimist Arachnest. Ülejäänud allalaadimised seoses IACSiga hõlmatud ja hõlmamata kuludega toimus käsitsi.

Arachne võib mõnikord osutuda keeruliseks, kuna loodavaid riskinäitajaid on palju, mistõttu on seda raske ilma vahendit põhjalikult mõistmata kasutada. Lisaks võib kuluda aega tulemuste genereerimiseks. Pärast andmete üleslaadimist esitatakse tulemused kord nädalas. See ajavahemik võib siiski põhjustada täiendavaid viivitusi makseasutuse heakskiidumenetluses.

4.Kasutamine liikmesriikides – küsitluse põhjal: võimalused ja kitsaskohad 

Nagu juba mainitud, tegi komisjon 2024. aasta juulis-augustis küsitluse Arachne kasutamise kohta, et saada teavet tulevaste projektimeetmete jaoks liikmesriikide vajadusi silmas pidades.

Kokku saadi 25 vastust, mis koostati kas liikmesriigi tasandil (hõlmas mitut makseasutust) või makseasutuse tasandil. 15 liikmesriiki/makseasutust (60 %) teatasid, et nad on praeguseks Arachnet kasutanud. Neist kaheksa puhul (53 %) on Arachne kasutamine nende sisekorra kohaselt kohustuslik. Mis puutub kasutussagedusse, siis kõnealuse 15 vastuse kohaselt kasutab seda iga päev üks liikmesriik/makseasutus (7 %), 40 % neist kasutab seda iga nädal ja veel kaks liikmesriiki/makseasutust vähemalt kord kuus.

Arachne kasutamise sagedus 15 liikmesriigis/makseasutuses (ÜPP) 6  

ELi põllumajandusfondide puhul on Arachne peamised kasutajad makseasutused. Ent pooltel teatatud juhtudest kasutavad Arachnet ka makseasutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide sertifitseerimise eest vastutavad sertifitseerimisasutused.

27 % Arachnet kasutatavatest makseasutustest, kes osalesid küsitluses, teatasid, et kasutavad vahendit nii IACSiga hõlmatud kui ka IACSiga hõlmamata kulude puhul, ülejäänud makseasutused aga kasutavad seda ainult IACSiga hõlmamata kulude puhul.

Arachnet kasutatakse peamiselt pettuste, huvide konflikti ja topeltrahastamise avastamiseks. Peamised kasutatavad näitajad on seotud eri sidusrühmade vaheliste seoste kindlakstegemisega, abi koondumisega, kulude mõistlikkusega, samuti muude hoiatuste ja maineriskidega ning VKEde ja idufirmade näitajatega.

Arachne peamine kasutusotstarve (ÜPP) 7  

Arachnet kasutavad makseasutused teatasid, et kasutavad seda peamiselt toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollimiseks ja kohapealsete kontrollide valimi saamiseks. Üks kolmandik neist makseasutustest deklareeris, et nad on Arachnelt saadud teabe põhjal teinud kindlaks õigusnormide rikkumisi ja pettusejuhtumeid, ning valdav enamik on selle kasutamisega rahul.

Sellest hoolimata tegid Arachnet kasutavad makseasutused kindlaks mitu täiustamist vajavat valdkonda, et selle kasutamise oleks lihtsam (intuitiivsem liides, ekraanid ja töölauad, otsinguvõimaluste parandamine), andmete kättesaadavus parem (täielikumate ja sagedamini üles laaditavate andmete kiirem kättesaadavus) ning töövahendi väljundid tulemuslikumad (VKEde mooduli arendamine, genereeritud aruannete kvaliteet). Üldiselt ei teatud, et Arachne andmete väljavõtteid on lihtne makseasutuste süsteemidesse integreerida ning ainult pooled Arachnet kasutavatest makseasutustest teatasid, et nad on valmis välja töötama IACSi andmete üles- ja allalaadimistarkvara.

Mis puudutab makseasutusi, kes teatasid, et nad ei kasutanud Arachnet, siis ükski neist ei olnud seda varem kasutanud ning seitse (70 %) neist kavatsevad seda tulevikus teha; kõnealusest seitsmest viis kavatsevad seda kasutada nii IACSiga hõlmatud kui ka IACSiga hõlmamata kulude puhul. Pooltel makseasutustel takistab olemasolev tehniline suutlikkus seda, et mõnel juhul kavatsetakse Arachnet kasutada üksnes IACSiga hõlmamata kulude puhul.

Pooled küsitluses osalenud makseasutustest teatasid, et nad kasutavad muid andmekaevevahendeid riigi tasandil või on integreerinud riskitegurid makseasutuse muudesse IT-süsteemidesse. Mõned neist makseasutustest parandavad Arachne kasutamise asemel hoopis oma vahendite kättesaadavust seoses riigi seisukohast oluliste varasemate andmetega.

Üldine rahulolu Arachne kasutamisega (ÜPP) 8  

Need kokkuvõtlikud tulemused võimaldavad paremini mõista probleeme ja takistusi, millega liikmesriigid Arachne kasutamisel seoses ELi põllumajandusfondidega kokku puutuvad. Mitut neist probleemidest käsitletakse juba kas komisjoni Arachne vahendi projekti kaudu (nt liidese täiustamine, täiustatud funktsioonid, andmete üleslaadimise tõhusus või Arachne aruannete täiustamine) või komisjoni käimasolevate Arachne arenduste kaudu (nt VKEde moodul).

Koostalitlusvõimega seotud probleemid ja tehniline suutlikkus on olulised takistused, millega liikmesriigid ning DG AGRI peavad tegelema, et Arachnet saaks tõhusalt kasutada (vt sellekohane täiendav analüüs 5. peatükis). See on ka komisjoni prioriteet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 36 lõikes 6 9 .

Samas näitab küsitlus selgelt Arachne kasutamise vajalikkust ja et sellega ollakse rahul. Vahendi tõhusus suureneb märkimisväärselt ka seeläbi, et andmete esitamine on eespool nimetatud määrusega muudetud kohustuslikuks. Kõigilt liikmesriikidelt saadud teabe kättesaadavus aitab komisjoni andmekaevevahendit oluliselt täiendada ja lahendada probleeme, mis makseasutustel seoses mittetäielike ja ajakohastamata andmetega tekivad. Positiivse mõjuringi tulemusena peaksid liikmesriigid hakkama seda üldiselt rohkem kasutama nii IACSiga hõlmatud kui ka IACSiga hõlmamata kulude puhul. Kooskõlas viidatud sätte ja küsitluse tulemustega teeb komisjon esmajärjekorras tihedat koostööd makseasutustega, et analüüsida Arachne võimalikke funktsioone ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kulude puhul ning edendada riiklike süsteemide koostalitlusvõimet komisjoni andmekaevevahendiga.

5.Koostalitlusvõime hindamine 

5.1.Tehniline koostalitlusvõime 

Arachne on ette nähtud andmete vahetamiseks teiste süsteemide ja andmeallikatega, kasutades selleks XML-vormingut. See vorming on laialdaselt kasutusel ja heaks kiidetud, mis hõlbustab vahendi integreerimist muude süsteemidega. Vahendi tehniline arhitektuur võimaldab edastada andmevälju sellises ulatuses, mida Arachnelt oodatakse.

Selleks et vahend suudaks suhelda teiste süsteemide ja andmeallikatega, pakuvad komisjoni talitused veelgi suuremat tehnilist tuge riskihindamisvahendi Arachne esialgseks paigaldamiseks ning tehnilist tuge selleks, et makseasutused saaksid saata andmeid nõutavas XML-vormingus.

5.2.Semantiline koostalitlusvõime 

Arachne võime mõista ja tõlgendada eri allikatest pärit andmeid on selle tõhusa kasutamise seisukohast määrava tähtsusega. Vahend kasutab andmete analüüsimiseks riskihindamismeetodit, mis nõuab eri allikatest pärit andmete ühtlustamist ja standardimist.

Vahendi semantilist koostalitlusvõimet hõlbustab väliste andmeallikate (Orbis, sanktsioonide loetelud ja World Compliance) kasutamine. Need andmeallikad on ametlikult avaldatud ja avalikult kättesaadavad, mistõttu andmete kõrge kvaliteet ja usaldusväärsus on tagatud.

Komisjoni talitused on loonud ka spetsiaalse veebisaidi, 10 et selgitada andmeanalüüsi protsessi ja eesmärki. Sellel antakse teavet andmekaitse ja andmesubjektide õiguste kohta. See veebisait annab ühise arusaama vahendis kasutatavatest andmetest, hõlbustades eri allikatest pärit andmete ühtlustamist ja standardimist.

Vahendi semantilist koostalitlusvõimet saaks aga veelgi suurendada, töötades välja ühised andmestandardid ja -vormingud andmevahetuseks eri süsteemide ja andmeallikate vahel. See hõlbustaks vahendi integreerimist muude süsteemidega ning tagaks riskihindamismeetodis kasutatavate andmete järjepidevuse ja täpsuse.

Üldiselt näitab Arachne riskihindamisvahend head tehnilist ja semantilist koostalitlusvõimet.

5.3.Organisatsiooniline koostalitlusvõime

Arachne integreerimine olemasolevate töövoogude ja protsessidega on väga oluline selleks, et korraldusasutused saaksid selle probleemideta kasutusele võtta ja seda kasutada. Selles osas hinnatakse vahendi organisatsioonilist koostalitlusvõimet ja tehakse kindlaks kõik kasutuselevõtuga seotud organisatsioonilised või kultuurilised takistused.

Integreerimine olemasolevate töövoogude ja protsessidega

Arachne eesmärk on toetada makseasutusi nende juhtimiskontrolliprotsessides, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 11 artikli 125 lõike 4 punktis c. Vahendi integreerimisel olemasolevate töövoogude ja protsessidega on abiks komisjoni talituste pakutav toetus ja suunised makseasutustele.

Vahendi kasutusjuhend ja koolitusmaterjalid aitavad makseasutustel integreerida vahendi oma olemasolevatesse töövoogudesse ja protsessidesse. Komisjoni talitused pakuvad ka pidevat tuge vahendi tõhusa kasutamise hõlbustamiseks, sealhulgas annavad nõu selle kohta, kuidas integreerida vahend igapäevasesse juhtimiskontrolliprotsessi.

Vahendi kasutuselevõttu takistavad organisatsioonilised või kultuurilised takistused

Vahendi ülesehitus ja pakutav tugi võimaldab vahendit olemasolevate töövoogude ja protsessidega integreerida, kuid kasutuselevõttu võivad takistada organisatsioonilised või kultuurilised aspektid. Näiteks võib makseasutustel olla vaja kohandada oma olemasolevaid töövooge ja protsesse, et võtta arvesse vahendi riskihindamismeetodit.

Lisaks võib vahendi kasutamine nõuda muudatusi makseasutuste organisatsioonikultuuris, näiteks suuremat rõhuasetust riskijuhtimisele ja andmepõhisele otsustusprotsessile.

Kasutuselevõtu eelised

Hoolimata sellest, et kasutuselevõtul võib esineda takistusi, annab Arachne makseasutustele mitmeid eeliseid, sealhulgas:

–juhtimiskontrolliprotsesside suurem tõhusus ja tulemuslikkus;

–tõhusam riskijuhtimine ja andmepõhine otsuste tegemine;

–parem vastavus ELi määrustele ja nõuetele.

Üldiselt on Arachnel hea organisatsiooniline koostalitlusvõime ning tema ülesehitus ja tugi hõlbustab selle integreerimist olemasolevate töövoogude ja protsessidega. Makseasutustel võib siiski olla vaja tegeleda kasutuselevõttu takistavate organisatsiooniliste või kultuuriliste aspektidega ning investeerida aega ja ressursse koolitusse ja suutlikkuse suurendamisse, et tagada vahendi tõhus kasutuselevõtt ja kasutamine.

6.Edasised sammud ja väljavaated

6.1.Edasised sammud

(1)Edasine tavade vahetamine makseasutuste vahel – Arachne kasutamist alustanud liikmesriigid peaksid aktiivselt jagama oma kogemusi ja andma nõu, kuidas vahendit tõhusalt kasutada. Selline teabevahetus võib toimuda komisjoni korraldatavatel eksperdirühmade koosolekutel, vastavate uuringute kaudu, aga ka makseasutuste õppevõrgustiku (pettustevastase võitluse ja huvide konflikti alltöörühm) raames.

(2)Vahendi kasutamine sertifitseerimisasutuste poolt – sertifitseerimisasutusi tuleks samuti julgustada vahendit kasutama, et tagada kontrolli- ja juhtimissüsteemide auditeerimise järjepidevus.

(3)Automaatne integreerimine makseasutuste andmebaasidega – liikmesriigid ja komisjon peaksid suurendama vahendeid, et riiklikest andmebaasidest andmete edastamine Arachnesse automatiseerida, mis ühtlustab haldusmenetlusi ja vähendab liikmesriikide koormust.

(4)Täielike ja täpsete andmete kättesaadavus – kvaliteetsete, täielike ja täpsete andmete pidev ajakohastamine tagab Arachne tõhususe; see sõltub komisjoni Arachne projekti käivitamisest. Lisaks komisjoni jätkuvatele jõupingutustele vahendi edasiarendamisel sõltub projekti üldine elluviimine liikmesriikide andmete üleslaadimisest, mida kõik peaksid järk-järgult tegema hakkama.

(5)Vahendi kohandamine ELi põllumajandusfondidega – lisaks Arachnet kasutavatele liikmesriikidele tuleks funktsioone järk-järgult kohandada ELi põllumajandusfondide jaoks, et vastata liikmesriikide vajadustele ja arvestada saadud tagasisidet. See hõlmab ELi põllumajandusfondide seisukohast kõige olulisemate riskitegurite kindlaksmääramist. Selline edasine arendamine peab põhinema parimate tavade korrapärasel vahetamisel jätkuvate seminaride ja muude foorumite kaudu, mida korraldatakse ELi tasandil või liikmesriikide taotlusel kahepoolselt.

(6)Vahendi tehniline täiustamine – komisjoni üldises Arachne projektis tuleks kaaluda kasutajaliidese täiustamist ja kasutajakogemuse parandamist (nt ekraanil olevad juhised, tööriistad, abijaotised, tehisintellekti vahendite toega juturoboti kasutamine).

(7)Arachne ja muude riiklikul tasandil kasutatavate andmekaevevahendite koostalitlusvõime edasine suurendamine – liikmesriigid peaksid selles arendamisprotsessis aktiivselt osalema, et saada kasu Arachne lisaväärtusest, mis võimaldab teha kindlaks piiriüleseid ühendusi ja varasemaid vastavaid ELi rahastamisi, mis ei pruugi olla hõlpsasti kättesaadavad muude andmekaevevahendite kaudu.

Komisjon on seisukohal, et liikmesriikide ametiasutused, peamiselt makseasutused, saavad Arachne kasutuselevõtu ja süstemaatilise kasutamisega oluliselt parandada oma praegust riskianalüüsi ja pettuste ennetamise korda. Eksperdirühma 20. septembri 2024. aasta koosoleku tulemused näitasid selle vahendi võimalikku tõhusust ja tulemuslikkust õigusnormide rikkumiste ennetamisel ja avastamisel ning ÜPPga seotud pettuste ohu kindlakstegemisel. Selle kasutamist võiks siiski laiendada ja parandada.

6.2.Pikaajaline eesmärk

Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 36 lõikele 6 ja artikli 277 lõikele 5 peavad liikmesriigid esitama Arachnele andmed – muu hulgas ÜPP kulude kohta – hiljemalt alates 2027. aasta järgsetest programmidest. Arachne integreeritud kasutamine olulise vahendina ÜPP juhtimis- ja kontrollisüsteemides liikmesriikide tasandil, et tõhustada riskijuhtimist, nõuete täitmise järelevalvet ja andmepõhist otsuste tegemist, on loogiline ja vältimatu valik liikmesriikide haldusasutuste jaoks, kes eelarve jagatud täitmise raames vastutavad EAGF ja EAFRD puhul ELi kulude eest. Arachne võimendamisega saavad ametiasutused võimalike riskide avastamise automatiseerida, tagades kiiremad ja täpsemad hindamised. Lisaks saavad riiklikud ametiasutused Arachne abil juurdepääsu mitmekesistele ja suurtele andmekogumitele. See võib veelgi vähendada pettusekatsete riski seoses juurdepääsuga ELi rahalistele vahenditele.

Pidades silmas ühist vastutust liidu finantshuvide kaitsmisel, jätkab komisjon koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et saavutada Arachne täielik kasutamine. Sellega seoses jälgitakse käesolevas aruandes määratletud edasiste meetmete rakendamist ning vajaduse korral arendatakse neid edasi või vaadatakse need läbi komisjoni Arachne projekti üldise rakendamise käigus.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

(2)

 Õigusnormide rikkumine on määratletud kui „ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduse üldeelarvet või tema juhitavaid eelarveid kas otse ühenduse nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu“ (nõukogu määruse (EÜ, EURATOM) 2988/95 artikli 1 lõige 2).

Pettus on õigusnormide ettekavatsetud rikkumine, mis on kuritegu. Komisjonile õigusnormide rikkumisest teatamisel peavad liikmesriigid iga juhtumi puhul märkima, kas tegemist on pettusekahtluse või kinnitust leidnud pettuse juhtumiga.

(3)    Allikas: Arachne statistika – september 2024.

(4)    Allikas: Arachne statistika – september 2024.

(5)

   Allikas: Arachne statistika – november 2024. Kasutajastatistika põhineb kasutajaprofiilidel. Nimekirja on kantud iga kasutaja, kellel on juurdepääs vähemalt ühele põllumajandusprogrammile. Kui kasutaja ühendub Arachnega, ei ole aga võimalik kindlaks teha, millise konkreetse projekti või programmiga seoses ta seda tegi. Seega, kui kasutajal on juurdepääs nii põllumajandusprogrammile kui ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmile, on ta näha ÜPP kasutajate nimekirjas. Sellest tulenevalt võib registreeritud seansside ja tegevuste arv olla ülehinnatud, sest kasutaja võis olla ühendunud ainult seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektidega.

(6)    Allikas: Komisjoni uuring Arachne kasutamise kohta – juuli 2024.

(7)    Allikas: Komisjoni uuring Arachne kasutamise kohta – juuli 2024.

(8)    Allikas: Komisjoni uuring Arachne kasutamise kohta – juuli 2024.

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud; ELT L, 2024/2509, 26.9.2024).

(10)   Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) – Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus – Euroopa Komisjon

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).