EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.3.2024

COM(2024) 108 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Taust

Komisjon soovitab nõukogul i) anda komisjonile kui lepingu läbirääkijale luba alustada ja pidada läbirääkimisi liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise lepingu üle, ii) anda läbirääkijale juhised ning iii) määrata erikomitee, kellega konsulteerides tuleb läbirääkimisi pidada.

Andorra Vürstiriik on sõltumatu suveräänne riik, millel on oma geograafilise asendi, väiksuse ja rahvaarvu ning poliitilise süsteemi tõttu erisuhted naabruses asuvate liikmesriikide Prantsusmaa ja Hispaaniaga. Nimelt on Andorra sisemaariik, mida ümbritsevad Prantsusmaa ja Hispaania territooriumid. Andorra territooriumil ei ole rahvusvahelisi lennujaamu. Praegu on olemas üks kopteriväljak La Massanas (Heliport Terra Guindaldes) ja teine Nostra Senyora de Meritxelli haiglas. Välja arvatud juhul, kui kolmandate riikide kodanikud saabuvad Andorra territooriumile helikopteriga väljastpoolt Schengeni ala, peavad nad Andorrasse jõudmiseks reisima läbi Schengeni ala, läbima Schengeni riigi piirikontrolli ning täitma Schengeni acquis kohased nõuded Schengeni alale sisenemiseks. Kui teoreetiliselt võib (kõrge suutlikkusklassi) helikopter saabuda Andorrasse väljastpoolt Schengeni ala, on vedajal juriidiline kohustus deklareerida kõik sisenevad või väljuvad lennud ning Andorra politsei kontrollib mis tahes siseneva või väljuva lennu reisijaid. Lisaks kontrollivad Hispaania ametiasutused Euroopa Liidust või kolmandast riigist Andorrasse saabuvate lendude lennumeeskondi ja reisijaid ühel sellisel kopteriväljakul, kus on Schengeni kontrollpunkt, näiteks Reusis või Gironas. See eriline geograafiline asend ning liidu loomisele eelnenud erisuhe Prantsusmaa ja Hispaaniaga on põhjus, miks Prantsusmaa ja Andorra ning Hispaania ja Andorra vahel puudub de facto süstemaatiline piirikontroll, mis on tavaliselt nõutav Schengeni riikide välispiiridel 1 . Andorra ei anna ka praegu välja viisasid kolmandate riikide kodanikele. Reisijad, kes läbivad Andorrasse jõudmiseks Schengeni ala ja kelle suhtes kehtib viisanõue, peavad taotlema Schengeni viisat Schengeni riikide vastutavatelt ametiasutustelt.

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Soovituse eesmärk on luua asjakohane õiguslik alus kontrollide de facto puudumisele Prantsusmaa ja Andorra ning Hispaania ja Andorra vahelisel välispiiril ning lisada kompensatsioonimeetmena elamislubasid käsitlevad normid.

Kohandusi on vaja teha ka eelseisvate muudatuste tõttu Schengeni acquis’s, eelkõige uute ELi infosüsteemide, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) 2 ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) 3 tulevase kasutuselevõtmise tõttu. Kolmandate riikide kodanikele antud Andorra elamisload ei võimalda praegu nende omanikel Schengeni alal vabalt reisida. Andorra kodanikud on vabastatud EESis ja ETIASes 4 registreerimise kohustusest, kuid kolmandate riikide kodanikud, kellel on Andorra elamisluba ja kes reisivad läbi liikmesriikide, et minna oma elukohta Andorras, registreeritakse üldjuhul EESis Schengeni alale sisenemisel (tavaliselt Prantsusmaal või Hispaanias). Kuna neid ei registreeritaks EESis Schengeni alalt lahkumisel ja Andorrasse sisenemisel, registreeritaks nad EESis automaatselt kui viibimisaja ületajad, kui nende viibimine on pikem kui Schengeni alal viibimiseks lubatud aeg. Viibimisaja ületamisel oleks negatiivne mõju heausksetele kolmandate riikide kodanikele, eelkõige siis, kui nad taotlevad Schengeni viisat, ETIASe reisiluba, pikaajalist viisat või elamisluba.

Lisaks on soovituse eesmärk kõrvaldada praegune lünk ja leppida kokku normides, mille alusel Andorra annab kolmandate riikide kodanikele elamislubasid. Praegu liikmesriigid kolmandate riikide kodanikele antud elamislubasid ei kontrolli, kuigi nende omanikud saavad tegelikult Schengeni alale siseneda ja seal vabalt liikuda, ilma et neil oleks kehtivat Schengeni viisat või ETIASe reisiluba.

Lepingu eesmärk oleks kaotada isikute kontroll piiril ja tunnustada Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele antud elamislubasid kogu Schengeni alal.

Lepingus peaks seepärast sisalduma nõue, et kui kolmanda riigi kodanik kavatseb saabuda otse Andorrasse, tagab Andorra, et see isik läbib kõigepealt Prantsusmaa või Hispaania kontrolli piiril.

Kui heausksed kolmandate riikide kodanikud, kellel on Andorra elamisluba, vabastatakse EESis registreerimise kohustusest, ei registreeritaks neid EESis viibimisaja ületajatena. Kolmandate riikide kodanikud, kellel on Andorra elamisluba, pääseksid liidu õiguse asjakohaste sätete kohaselt viisavabalt Schengeni alale kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning nende puhul ei kehtiks EESis registreerimise kohustus ega kohustus saada viisa või ETIASe reisiluba Schengeni alale sisenemiseks ja seal viibimiseks.

Selleks et laiendada Andorra välja antud või pikendatud elamislubade kehtivust kogu Schengeni alale, on oluline tagada Schengeni ala kõrge julgeolekutase. Seepärast nähtaks lepinguga ette nõue, et kolmandate riikide kodanikele Andorra elamislubade andmise, nende pikendamise või tühistamise eelduseks on Prantsusmaa või Hispaania poolne julgeolekualane hindamine. Prantsusmaa või Hispaania (määratuna eelnevalt kindlaks määratud jaotamispõhimõtte alusel) teeb siduva julgeolekualase hindamise enne, kui Andorra saab elamisload välja anda või neid pikendada – eelkõige tehakse kontrollid asjaomastes ELi, riiklikes ja rahvusvahelistes andmebaasides, sealhulgas kontrollitakse ELi piiravate meetmete tõhusust ja nende järgimist. Kui ettenähtud aja jooksul on saadud positiivne arvamus, annab Andorra välja kõnealused ühtses vormis elamisload või pikendab neid, nagu on ette nähtud nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks 5 , ning Prantsusmaa või Hispaania teeb kõik vajalikud toimingud viisainfosüsteemis 6 . Prantsusmaa või Hispaania negatiivse arvamuse korral lükkaks Andorra elamisloataotluse või elamisloa pikendamise taotluse tagasi või tühistaks selle. Prantsusmaa või Hispaania peaks vastavalt Schengeni piirieeskirjadele (artikkel 39) teatama Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubadest, et tagada nende lubade kehtivus kogu Schengeni alal.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha nõue, et Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele lepingu jõustumise ajaks juba välja antud elamisload tuleb kahe aasta jooksul alates lepingu jõustumisest asendada lepingu kohaselt välja antud elamislubadega. Lepinguga tuleks ette näha, et Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud kehtivatest elamislubadest teavitatakse Prantsusmaad või Hispaaniat, kes teevad asjaomastes andmebaasides kontrolle ja vajaduse korral nõuavad Andorralt nende lubade tühistamist avaliku korra või sisejulgeoleku huvides.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha hindamismehhanism. Lepingus tuleks kindlaks määrata ka Prantsusmaa, Hispaania ja Andorra vahelise koostöö kord elamislubade andmiseks või pikendamiseks ning normid Andorra poolt Prantsusmaa või Hispaania negatiivse arvamuse alusel tehtud otsuste vaidlustamiseks.

Kavandatud lepinguga tuleks ette näha, et Andorras elamise õiguse omandamise ja säilitamise eeltingimuseks oleks tegelik seos Andorraga, mis tuleb kindlaks teha tegeliku ja korrapärase füüsilise kohaloleku alusel asjakohase aja jooksul ning muude objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumide põhjal, võtmata arvesse investeeringuid Andorra majandusse või kinnisvarasse või eelnevalt kindlaksmääratud rahalisi makseid Andorra ametiasutustele.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha normid teabe, sh karistusregistri andmeid ning tagaotsitavaid ja kadunud isikuid ja esemeid käsitleva teabe vahetamise kohta Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania õiguskaitseasutuste vahel, seda nii taotluse korral kui ka omal algatusel, kui see on oluline kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks Andorras, Prantsusmaal või Hispaanias, avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ennetamiseks.

Selleks et tagada turvalisuse ja usaldusväärsuse kõrge tase, peaks kavandatav leping sisaldama norme, millega nähakse ette piiriülese operatiivkoostöö võimalus, näiteks piiriülese jälgimise, kahtlustatavate isikute piiriülese jälitamise, ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide korraldamise võimalus. Lisaks tuleks kehtestada normid, mis võimaldavad teha tõhustatud politseikontrolle Schengeni ala ja Andorra territooriumi vahelise maismaapiiri läheduses nii õiguskaitse kui ka rände eesmärgil.

Mis puudutab EESis registreeritud ekslikult viibimisaja ületanud turistideks peetavaid isikuid ehk viisakohustusega või viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikke, kes on Schengeni alale sisenemisel registreeritud EESis ja kelle viibimist Andorra territooriumil arvestatakse piirikontrolli puudumise tõttu automaatselt Schengeni alal viibimisena, siis tuleks kavandatava lepinguga ette näha, et lubatud viibimisaja arvutamisel arvestatakse Andorras veedetud aeg Schengeni alal veedetud ajaks, välja arvatud Andorra elanike puhul.

Lisaks tuleks kavandatavas lepingus sätestada, et kui Andorra peaks tulevikus andma kolmandate riikide kodanikele lühi- või pikaajalisi viisasid, tuleks lepingut vastavalt ajakohastada.

Kavandatava lepinguga tuleks ette näha mehhanism, mis võimaldaks vajaduse korral lepingut kohandada, et võtta arvesse liidu õiguse tulevasi asjaomaseid muudatusi. Kavandatav leping peaks sisaldama ka sätet, mille kohaselt võiks liit lepingu lõpetada, kui kohandamist ei toimu.

Suhe liidu kehtivate või tulevaste lepingutega 

2023. aasta detsembris viisid EL ja Andorra lõpule läbirääkimised assotsieerimislepingu üle, mille tulemusena hakkab Andorra liidu kodanike ja nende pereliikmete, sealhulgas kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ 7 . Küsimused, mis võivad kuuluda käesoleva soovituse kohaldamisalasse, ei kuulunud siiski assotsieerimislepingu üle peetavate läbirääkimiste raamistikku.  

Assotsieerimislepingu sõlmimine toimub vastavalt mõlema poole sisemenetlustele. Kui assotsieerimisleping on sõlmitud ja jõustunud, on kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ ja kellel on direktiivi 2004/38/EÜ kohane Andorra elamisluba, vabastatud EESis 8 ja ETIASes 9 registreerimise kohustusest ja viisanõudest 10 . Sellest tulenevalt ei kohaldata EESi määruse sätteid, mis käsitlevad lubatud viibimisaja kestuse arvutamist ja liikmesriikidele hoiatusteate edastamist, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud, nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate liidu kodanike pereliikmed ja kellel ei ole direktiivi 2004/38/EÜ kohast elamisluba. Samamoodi kuuluksid Andorra kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldataks direktiivi 2004/38/EÜ, asjaomase ELi acquis’ kohaldamisalasse, kus viidatakse sellise kolmanda riigi kodaniku pereliikmetele, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel vaba liikumise õigus, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega.

Eespool öeldut silmas pidades ei tohiks pärast assotsieerimislepingu jõustumist kohaldada liidu kodanike pereliikmete suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, kavandatava lepingu sätteid, mida kohaldatakse Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele antavate elamislubade suhtes. 

Kui aga käesolevas soovituses kavandatud leping jõustub enne assotsieerimislepingut, kohaldatakse kavandatavat lepingut kuni assotsieerimislepingu kohaldamise alguseni liidu kodaniku pereliikmete suhtes, kes on kolmanda riigi kodanikud.

2.ÕIGUSLIK ALUS JA PROPORTSIONAALSUS

Käesoleva soovituse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.  

Uue lepingu allakirjutamise ja sõlmimise lõpliku materiaalõigusliku aluse saab kindlaks määrata alles läbirääkimiste lõpus, võttes arvesse lepingu sisu.

Liidul on pädevus sõlmida Andorraga käesolev rahvusvaheline leping, mis käsitleb soovitusega hõlmatud piirihalduse aspekte, sealhulgas laiendada Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubade kehtivust kogu Schengeni alale.

Kavandatav leping on vajalik selleks, et lahendada ekslikul eeldusel põhinevast lubatud viibimisaja ületamisest tulenevad probleemid ja kõrvaldada kindlaks tehtud julgeolekulüngad. Kavandatav leping ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna üksi ei suuda liikmesriigid neid saavutada.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Kuna tegemist on uue lepinguga, ei olnud võimalik olemasolevaid õigusakte hinnata ega nende toimivust kontrollida. Selle lepinguga seotud läbirääkimisteks ei ole mõju hindamine vajalik.

4.RAKENDUSKAVAD NING JÄRELEVALVE, HINDAMISE JA ARUANDLUSE KORD

Komisjon tagab nõuetekohase järelevalve lepingu rakendamise üle. 

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust 

ning arvestades järgmist: 

(1)Lepingut peetakse vajalikuks, et luua õiguslik alus piirikontrolli puudumisele Prantsusmaa ja Andorra ning Hispaania ja Andorra vahel.

(2)Arvestades Andorra geograafilist lähedust liidule ning Andorra ja liidu vastastikust majanduslikku sõltuvust, tundub sellise lepingu sõlmimine kasulik.

(3)Leping peab tagama Andorra elamisloaga kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise liidu välispiiridel.

(4)Andorra antavate elamislubade tingimuseks on Prantsusmaa või Hispaania esitatud siduv arvamus, mis põhineb julgeolekuhinnangul, mille üks neist kahest liikmesriigist teeb eelnevalt kindlaks määratud jaotamispõhimõtte alusel.

(5)Leping peaks võimaldama sõlmida Prantsusmaa, Hispaania ja Andorra vahelisi operatiivseid halduskokkuleppeid käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes, tingimusel et nende sätted on kooskõlas lepingu sätete ja liidu õigusega.

(6)Seepärast tuleks alustada läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Andorra vahelise lepingu sõlmimiseks. Liidu läbirääkijaks tuleks nimetada komisjon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon on käesolevaga volitatud pidama liidu nimel Andorra Vürstiriigiga läbirääkimisi mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte käsitleva lepingu üle. 

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.

Artikkel 3

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. 

Brüssel,

(1)    Nt Prantsusmaa president on Andorra kaasvürst, vt 1993. aasta Andorra põhiseaduse artikkel 43, constitució anglès (consellgeneral.ad) .

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määruse (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (edaspidi „EESi määrus“), artikli 2 lõike 3 punkt f (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1240, millega luuakse ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (edaspidi „ETIASe määrus“), artikli 2 lõike 2 punkt d (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(4)    EESi määruse artikli 2 lõike 3 punkti f ning ETIASe määruse artikli 2 lõike 2 punkti g alusel.

(5)    Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade, pikaajaliste viisade ja elamislubade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(8)    EESi määruse artikli 2 lõike 1 punkt b.

(9)    ETIASe määruse artikli 2 lõike 2 punkt b.

(10)    Direktiivi 2004/38/EÜ artikli 5 lõige 2.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.3.2024

COM(2024) 108 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: Nõukogu otsus,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS

Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi vahelise LEPINGU ÜLE, mis käsitleb mitmeid piirihalduse valdkonna aspekte

I. Lepingu eesmärk ja kohaldamisala

1.Lepingu eesmärk on i) luua asjakohane õiguslik alus piirikontrolli puudumisele Prantsusmaa ja Andorra ning Hispaania ja Andorra vahel; ii) kehtestada õiguslikud lahendused, mis on seotud ELi uute infosüsteemide, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (edaspidi „EES“) 1  ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (edaspidi „ETIAS“) 2  peatsest kasutuselevõtust tulenevate tagajärgedega, võttes arvesse Andorra geograafilist eripära ning tema erisuhteid Prantsusmaa ja Hispaaniaga; iii) suurendada Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele välja antavate elamislubade turvalisust ja usaldusväärsust.

2.Lepingu kohaldamisala hõlmab Prantsusmaa ja Andorra ning Hispaania ja Andorra vahelist piirihaldust käsitlevaid norme käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud eesmärgil ning nendega seotud ja vajalikke kaitsemeetmeid.

II. Lepingu sisu

Üldpõhimõtted

3.Kavandatav liidu ja Andorra vaheline leping ei tohiks piirata suveräänsus- ja jurisdiktsiooniküsimusi.

4.Kavandatava liidu ja Andorra vahelise lepingu üle läbirääkimisi pidades tuleks täielikult austada liikmesriikide territoriaalset terviklikkust, mis on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 2.

5.Leping ei tohiks takistada Prantsusmaa, Hispaania ja Andorra vaheliste operatiivsete halduskokkulepete sõlmimist käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes, kui nende sätted on kooskõlas lepingu sätete ja liidu õigusega.

Koostöö alus

6.Inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamine ja kaitse, sealhulgas Andorra kohustus austada jätkuvalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, peaksid olema kavandatavate suhete olulised osad.

7.Arvestades andmevoogude tähtsust, tuleks lepingus kinnitada lepinguosaliste kindlat tahet tagada isikuandmete kaitse kõrge tase ja dünaamilise vastavusseviimise kaudu täielikult austada liidu isikuandmete kaitse norme, kaasa arvatud määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ja direktiivi (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning nende normide tõlgendamist ja järelevalvet Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Liidu Kohtu poolt.

Isikute liikumine

8.Lepingu kohaselt peaksid lepinguosalised tagama, et nende õigusaktide kohaselt lubatakse ületada Schengeni ala ja Andorra vahelist piiri ilma kontrollita piiripunktis ning nendega tunnustatakse Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubade kehtivust kogu Schengeni alal. Lepinguga ei tohiks ette näha Andorra osalemist Schengeni acquis’s ega tema ühinemist selle rakendamise, kohaldamise ja arendamisega. Andorra ametivõimudel ei tohiks olla juurdepääsu andmebaasidele, mis on liidu õiguse kohaselt reserveeritud liikmesriikidele või Schengeni või Dublini acquis’ga ühinenud riikidele.

9.Lepingus peaks sisalduma nõue, et kui kolmanda riigi kodanik kavatseb saabuda otse Andorrasse, tagab Andorra, et see isik läbib kõigepealt Prantsusmaa või Hispaania kontrolli piiril.

10.Lepinguga tuleks ette näha, et Andorras seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud pääsevad liidu õiguse asjakohaste sätete kohaselt viisavabalt Schengeni alale kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul ning nad vabastatakse EESi ja ETIASe määruste kohastest nõuetest. Liidus seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike suhtes tuleks kohaldada samaväärset lihtsustatud korda ka Andorras.

11.Selleks et kaotada õiguslik kohustus kontrollida isikuid Andorra ja Schengeni ala vahelise piiri ületamisel, on vaja põhjalikke kaitsemeetmeid, et kaitsta Schengeni ala julgeolekut ja terviklikkust.

12.Kaitsemeetmed:

[Elamisload]

(a)Lepinguga tuleks ette näha, et Andorras elamise õiguse omandamise ja säilitamise eeltingimuseks oleks tegelik seos Andorraga, mis tuleb kindlaks teha tegeliku ja korrapärase füüsilise kohaloleku alusel asjakohase aja jooksul ning muude objektiivsete ja kontrollitavate kriteeriumide põhjal, võtmata arvesse investeeringuid Andorra majandusse ja kinnisvarasse või eelnevalt kindlaksmääratud rahalisi makseid Andorra ametiasutustele.

(b)Lepingus tuleks sätestada, et Andorra annab kolmandate riikide kodanikele elamislubasid või pikendab neid üksnes siis, kui Prantsusmaa või Hispaania on kindlaksmääratud aja jooksul esitanud positiivse arvamuse. Prantsusmaa või Hispaania (määratuna eelnevalt kindlaks määratud jaotamispõhimõtte alusel) oleks pädev esitama Andorra ametiasutuste taotluse korral siduva arvamuse, tuginedes oma julgeolekuhinnangule, eelkõige riiklikes või liidu andmebaasides, sh ELi piiravate meetmete kohta tehtud kontrollide alusel, enne Andorras kehtiva kolmanda riigi kodaniku elamisloa väljaandmist või selle pikendamist isikutele, kes vastavad Andorra territooriumil kohaldatava õiguse asjakohastele tingimustele, ja tingimusel, et käesoleva punkti alapunktis a sätestatud tingimus on täidetud. Lepingus tuleks täpsustada, et kolmandate riikide kodanikele antakse elamisload välja ühtsel vormil, millel on selgelt märgitud, et need kehtivad Andorras, ning et Prantsusmaa või Hispaania peavad nendest komisjonile teatama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju) 3 artiklile 39.

(c)Lepinguga tuleks ette näha, et Andorra tühistab Prantsusmaa või Hispaania taotluse korral kolmandate riikide kodanikele antud elamisload pärast seda, kui Prantsusmaa või Hispaania on teinud julgeolekualase hindamise, eelkõige kontrollinud andmeid riiklikes või liidu andmebaasides, sealhulgas ELi piiravaid meetmeid. Andorra peaks Prantsusmaad või Hispaaniat sellest viivitamata teavitama.

(d)Kui Andorra tühistab kolmanda riigi kodanikule välja antud elamisloa omal algatusel, peaks ta sellest viivitamata teavitama Prantsusmaad või Hispaaniat.

(e)Lepinguga tuleks ette näha, et Andorras kehtiva kolmanda riigi kodaniku elamisloa väljaandmine või selle pikendamine ei peaks kohustama liikmesriiki Schengeni infosüsteemist sisenemiskeeldu käsitlevat hoiatusteadet tagasi võtma.

(f)Lepinguga tuleks ette näha nõue, mille kohaselt tuleb lepingu jõustumise ajal Andorras seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele juba välja antud Andorra elamisload asendada lepingu kohaselt välja antud elamislubadega kahe aasta jooksul alates lepingu jõustumisest. Lepinguga tuleks ette näha, et Andorra poolt kolmandate riikide kodanikele välja antud kehtivatest elamislubadest teavitatakse Prantsusmaad või Hispaaniat, kes teevad asjaomastes riiklikes ja liidu andmebaasides kontrolle ja võivad taotleda Andorra pädevatelt asutustelt nende lubade tühistamist avaliku korra või sisejulgeoleku huvides. Sellisel juhul kohustub Andorra elamisloa tühistama.

[Viisad]

(g)Lisaks tuleks lepingus sätestada, et kui Andorra peaks tulevikus andma kolmandate riikide kodanikele lühi- või pikaajalisi viisasid, tuleks lepingut vastavalt ajakohastada.

[Mitteresidentidest kolmandate riikide kodanikud]

(h)Lepinguga tuleks ette näha, et kolmandate riikide kodanike poolt Andorras veedetud aeg loetakse lubatud viibimisaja arvutamisel Schengeni alal veedetud ajaks, välja arvatud Andorra elanike puhul. 

13.Tingimusel, et hakatakse kohaldama Andorraga sõlmitud lepingut, mille alusel Andorra kohaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, 4 ei tuleks punkti 12 sätteid kohaldada kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ.

14.Lepinguga tuleks ette näha normid teabe, sh karistusregistri andmeid ning tagaotsitavaid ja kadunud isikuid ja esemeid käsitleva teabe vahetamise kohta Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania õiguskaitseasutuste vahel, seda nii taotluse korral kui ka omal algatusel, kui see on oluline kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks Andorras, Prantsusmaal või Hispaanias, avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmiseks ja nende ennetamiseks.

15.Selleks et tagada turvalisuse ja usaldusväärsuse kõrge tase, peaks leping sisaldama norme, millega nähakse ette piiriülese operatiivkoostöö võimalus, näiteks piiriülese jälgimise, kahtlustatavate isikute piiriülese jälitamise, ühispatrullide ja muude ühisoperatsioonide korraldamise võimalus. Lisaks tuleks kehtestada normid, mis võimaldavad teha tõhustatud politseikontrolle Schengeni ala ja Andorra territooriumi vahelise maismaapiiri läheduses nii õiguskaitse kui ka rände eesmärgil.

16.Lepinguga tuleks ette näha mehhanism, mis võimaldaks vajaduse korral lepingut kohandada, et võtta arvesse liidu õiguse tulevasi asjaomaseid muudatusi. Leping peaks sisaldama ka sätet, mille kohaselt võib liit lepingu lõpetada, kui kohandamist ei toimu.

17.Lepinguga tuleks ette näha mehhanism lepingu rakendamise hindamiseks.

18.Lepinguga tuleks ette näha liidu võimalus ühepoolselt peatada kõik sätted, mis on seotud isikute liikumisega liidu ja Andorra vahel, kui lepingus sätestatud kaitsemeetmeid ei järgita.

Institutsioonilised sätted

19.Lepingu peaks saama korrapäraselt läbi vaadata.

20.Leping tuleks sõlmida määramata ajaks ja selle võib lõpetada emma-kumma lepinguosalise taotlusel, teatades sellest teisele lepinguosalisele kolm kuud ette. Sellisel juhul tuleks kehtestada piirikontroll Prantsusmaa ja Andorra ning Hispaania ja Andorra vahel.

21.Selleks et tagada lepingu nõuetekohane toimimine, tuleks selles luua lepingu haldamise, järelevalve, rakendamise ja läbivaatamise ning vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise tulemuslik ja tõhus kord, austades täielikult lepinguosaliste õiguskordade sõltumatust.

22.Lepinguga tuleks ette näha võimalus võtta autonoomseid meetmeid, muu hulgas peatada lepingu ja mis tahes seda täiendavate lepingute kohaldamine osaliselt või tervikuna, kui peaks rikutama olulisi osi.

23.Lepinguga tuleks luua juhtorgan, kes hakkab vastutama lepingu rakendamise ja toimimise juhtimise ja järelevalve eest, hõlbustades vaidluste lahendamist. Juhtorgan peaks tegema otsuseid ja esitama soovitusi lepingu arengu kohta. Juhtorgan peaks koosnema lepinguosaliste esindajatest asjakohasel tasandil, tegema otsuseid vastastikkusel kokkuleppel ja tulema kokku oma ülesannete täitmiseks vajaliku sagedusega. Vajaduse korral võiks juhtorgan luua spetsialiseerunud allkomiteesid, mis aitaksid juhtorganil tema ülesandeid täita.

24.Leping peaks sisaldama asjakohast korda vaidluste lahendamiseks sõltumatu vahekohtu poolt, kelle otsused on lepinguosalistele siduvad, ja nende täitmise tagamiseks, sealhulgas sätteid probleemide sujuva lahendamise kohta.

25.Lepingus tuleks sätestada, et kui vaidluses peaks üles kerkima liidu õiguse tõlgendamist puudutav küsimus, mille võib tõstatada ka emb-kumb lepinguosaline, peaks vahekohus edastama küsimuse siduva kohtuotsuse saamiseks Euroopa Liidu Kohtule, kellel on ainupädevus otsustada liidu õiguse üle. Vahekohus peaks vaidluse lahendama kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu tehtud otsusega.

26.Lepingus tuleks sätestada, et kui lepinguosaline ei võta mõistliku aja jooksul vaidlusküsimuses tehtud siduva otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid, on teisel lepinguosalisel õigus nõuda rahalist hüvitist või võtta proportsionaalseid ajutisi meetmeid; muu hulgas võib ta peatada oma kohustuste täitmise lepingu raames.

27.Lepingus tuleks sätestada, et kui üks lepinguosaline ei täida väidetavalt oma lepingujärgseid kohustusi, on teisel lepinguosalisel õigus ajutistele parandusmeetmetele, sealhulgas lepingu osalisele või täielikule peatamisele, proportsionaalselt väidetava rikkumise ning selle majandusliku ja ühiskondliku mõjuga, tingimusel et kõnealune lepinguosaline algatab väidetava rikkumise kohta vaidluste lahendamise menetluse.

28.Leping peaks olema võrdselt autentne kõigis liidu ametlikes keeltes ning sisaldama sellekohast keeleklauslit.

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (edaspidi „EESi määrus“) (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (edaspidi „ETIASe määrus“) (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).