EUROOPA KOMISJON

Brüssel,25.7.2024

COM(2024) 358 final

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve













2023. aasta aruanne

Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve

2023. aasta aruanne

Eessõna

Liidu õiguse täitmise tulemuslik tagamine

Liikmesriikide toetamine algusest peale tulemuste saavutamisel

Varajane dialoog liikmesriikidega, et leida kiiremad lahendused

Rikkumismenetlused, mille puhul muud meetmed ei ole piisavad

Asja andmine Euroopa Kohtusse viimase lahendusena

Liidu õiguse täitmise tagamine kriiside ajal

Tulevikukindel liidu õigusnormide täitmise tagamine

Majanduse ja ELi konkurentsivõime tugevdamine

Tõkete ennetamine ühtsel turul, et suurendada majanduskasvu

Teenuseosutajate tõkete kõrvaldamine ühtsel turul

Kodanike ja ettevõtete parem teavitamine ja abistamine

Finantsteenused

Tõhusad jaemaksed

Kestlik rahandus

Rahapesu

Toimiv transpordisektor

Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine

Kaudne maksustamine õiglase ettevõtluskeskkonna tagamiseks

Ühtset turgu edendav otsene maksustamine

Turvaline ja lihtne toll

Keskkonnahoidliku, kestliku ja jõuka Euroopa loomine

Kliimameetmed

Keskkonnahoidlik transport

Puhas õhk ja vesi

Elurikkuse kaitse

Ringmajanduse edendamine

Kestlik põllumajandus, millega tagatakse toiduainete tarnekindlus

Kestlik kalandus ja mereruumi planeerimine

Keskkonnaalane juhtimine

Puhas ja taskukohane energia

Tuumaenergia ohutuse tagamine

Digiajastule vastav Euroopa

Inimeste heaks toimiv tehnoloogia

Õiglane ja konkurentsivõimeline digimajandus

Avatud, demokraatlik ja kestlik digitaalühiskond

Andmepõhise majanduse edendamine

Ettevõtete piiriülese tegevuse edendamine

Digitaalsed transpordisüsteemid

Õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine

Tööõigus

Töötervishoid ja tööohutus

Tööjõu liikuvus

Sotsiaalkindlustuse koordineerimine

Sooline võrdõiguslikkus

Tööalane mittediskrimineerimine ja kaasamine

Inimeste ja meie vabaduste kaitse

Õigusriigi kaitsmine

Rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võitlemine

Liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse

Laste kaitse

Kriminaalõigusalane koostöö ja kriminaalõigusega ette nähtud individuaalsed tagatised

Tarbijate kaitse

Isikuandmete kaitse

Ohutum transport

Tervise ja toiduohutuse edendamine

Parem kutsealade reguleerimine ja spetsialistide vaba liikumine

Lähetatud sõidukijuhtide kaitse

Euroopa julgeolekuliidu tugevdamine

Välispiiride haldamine

Ühtne ELi reageerimine rände ja varjupaiga valdkonnas

Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine

Eessõna

Lubasime komisjoni praeguse koosseisu ametiaja alguses, et loome järgmise põlvkonna jaoks Euroopa, mis on tugevam, keskkonnahoidlikum ja tervem ning mille majandus toob kasu kõigile inimestele, nii noortele kui ka vanadele. Viis aastat hiljem ja hoolimata mitmest kriisist on EL näidanud tahet probleeme otsustavalt käsile võtta, lähtudes meie ühistest väärtustest ja põhimõtetest.

Sellel ametiajal komisjoni välja pakutud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud uutest õigusaktidest suure osa puhul oleme teinud ühiselt väsimatult tööd, et tagada ühtsem, jõukam ja kestlikum Euroopa. Kuid meie töö ei lõpe õigusaktide vastuvõtmisega – peame veenduma, et õigusnormid, milles kaasseadusandjad on kokku leppinud, toimivad liikmesriikides kohapeal ning annavad kodanikele ja ettevõtetele kõikjal Euroopas vajalikke eeliseid.

Aruanne, mida olete asunud lugema, annab mõned olulised näited 2023. aastal tehtud tööst, mille eesmärk on tagada liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine eri sektorites ja kõigis liikmesriikides. Võetud meetmed näitavad, et komisjon tegutses vajaduse korral otsustavalt, et kaitsta inimeste õigusi ja vabadusi ning tagada, et EL kaitseb kindlalt demokraatiat, õigusriiki ja põhiõigusi. Komisjon kaitseb endiselt vankumatult ühtse turu nõuetekohast toimimist, mis on meie majanduskasvu ja konkurentsivõime alustala, ning seisab samal ajal ka töötajate ja tarbijate huvide eest.

Liikmesriigid on komisjoni parimad liitlased, kui on vaja tagada, et liidu õigust rakendatakse ja kohaldatakse algusest peale nõuetekohaselt. Seetõttu on komisjoni varajane ja pidev rakendamisalane toetus liikmesriikidele hädavajalik ning vastastikusel usaldusel põhinev tihe koostöö liikmesriikidega on lühim tee selle ühise eesmärgi saavutamiseni. See ennetav strateegia edendab õigusnormide algusest peale täitmise põhimõtteid, on kulutõhus ja toob kasu kõigile.

Kuid kindlad õigusnormide täitmise tagamise mehhanismid on kaitsemeetmena jätkuvalt hädavajalikud. Nagu käesolevast aruandest on näha, ei kõhkle komisjon vajaduse korral neid mehhanisme kasutamast, et kokku lepitud õigusnormid jõuaksid tegelikku ellu, kus neist on kasu nii Euroopa kodanikel kui ka ettevõtetel.

Dr Ursula von der Leyen

Euroopa Komisjoni president

Liidu õiguse täitmise tulemuslik tagamine

Üheskoos näitasime, et julge pealehakkamisega saavad Euroopa asjad tehtud. Töö ei ole aga kaugeltki veel läbi – mingem siit üheskoos edasi. Käes on aeg täita antud lubadused ja valmistuda homseks!

President von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus

Euroopa Liit on õigusel põhinev ühendus. Liidu õiguse täitmine on määrava tähtsusega, et EL saaks tuua tulemuslikult kasu inimestele ja ettevõtetele. Liidu õiguse täitmise tagamine on seega hädavajalik, et säilitada liikmesriikides võrdsed tingimused, mis kindlustavad, et ükski riik ei saa ebaausat eelist ja ühtne turg toimib ladusalt. See on märk meie pühendumisest konkurentsivõimele ning inimeste õiguste ja ELi põhiväärtuste, sh õigusriigi kaitsele.

Liidu õiguse nõuetekohase kohaldamise ja täitmise tagamine on üks komisjoni põhiülesannetest aluslepingute täitmise järelevalvajana. Komisjoni meetmed õigusnormide täitmise tagamiseks lähtuvad ühest üldeesmärgist: tagada, et inimesed ja ettevõtted saavad kasu meie ühiselt kokku lepitud õigusnormidest, olenemata nende elukohast ELis. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutab komisjon mitmesuguseid vahendeid : varajase rakendamise suunised ja rahaline toetus, avalik aruandlus, lahenduspõhised dialoogid liikmesriikidega ja vajaduse korral rikkumismenetlused.

Liikmesriikide toetamine algusest peale tulemuste saavutamisel

Arukas õigusnormide täitmise tagamine tähendab, et liidu õiguse täitmist tagatakse algusest peale, hoides ära igasuguse rikkumiste toimumise. Seetõttu edendab komisjon pidevalt oma meetmeid liikmesriikide toetamiseks liidu õiguse rakendamisel. Toetusmeetmed on mitmekesised ja tõelist mõju avaldab sageli nende kombineeritud kasutamine.

Näiteks konkreetse ELi õigusakti rakendamise ajal annab komisjon liikmesriikidele, ettevõtetele, sidusrühmadele ja üldsusele praktilisi suuniseid selle kohta, kuidas õigusakti teksti konkreetseid aspekte mõista ja kohaldada. Need suunised võidakse esitada kirjaliku dokumendina või korduma kippuvate küsimuste veebileheküljena või sihtotstarbelistel kohtumistel, näiteks ülevõtmisseminaridel. Liidu õiguse nõuetekohase rakendamise edendamiseks kasutatakse ka eksperdirühmi.

Kuid liikmesriikidele antav toetus läheb kaugemale konkreetsete ELi õigusaktide rakendamist käsitlevatest suunistest. Ka on ELi fondidest antav rahaline toetus osutunud tulemuslikuks vahendiks, et aidata liikmesriikidel reforme ellu viia ja ergutada neid seda tegema ning vajaduse korral kiirendada ELi prioriteetide rakendamist. Teine näide liikmesriikidele tehniliste eksperditeadmistena antavast toetusest on tehnilise toe instrument . See aitab liikmesriikides haldusvõimekuse suurendamist edendades tagada ELi õigusaktide ja poliitikameetmete nõuetekohase rakendamise.

Varajane dialoog liikmesriikidega, et leida kiiremad lahendused

Kui komisjon teeb hoolimata oma meetmetest, mille eesmärk on toetada liikmesriike ja edendada nõuete täitmist, kindlaks võimaliku liidu õiguse rikkumise, võib ta otsustada kasutada hästi sissetöötatud protsessi EU Pilot , et algatada rikkumismenetluse eelne dialoog. Seda dialoogi kasutatakse juhul, kui see annab lisaväärtust, näiteks kui on tõenäoline, et see võimaldab tagada nõuete täitmise kiiremini kui ametliku rikkumismenetlusega.

Aja jooksul on EU Piloti dialoogid oma väärtust tõendanud. 2023. aastal menetles komisjon 259 EU Piloti dialoogi, millest rohkem kui 80 % sai rahuldava lahenduse. EU Piloti dialoogidest ainult 11 % puhul tuli pärast neid algatada rikkumismenetlus. EU Pilot on osutunud edukaks mitmes poliitikavaldkonnas, eelkõige energeetika (40 edukat lõpetamist), maksundus ja toll (37), liikuvus ja transport (36) ja finantsteenused (25).

Rikkumismenetlused, mille puhul muud meetmed ei ole piisavad

Viis, kuidas komisjon rikkumismenetlusi kasutab, on aastate jooksul muutunud, et olukorda ulatuslikumalt ja mõjusamalt parandada. Liidu õiguse täitmise tagamise strateegiline lähenemisviis seab kõige tähtsamale kohale inimeste ja ettevõtete huvidele kõige suuremat mõju avaldavad rikkumised.

2023. aastal algatas komisjon 529 rikkumismenetlust kõigis peamistes poliitikavaldkondades. Neid algatati iga liikmesriigi suhtes ja ühe liikmesriigi kohta oli uusi menetlusi keskmiselt 20. Komisjon kaitses õigusnormide täitmise tagamisega ühtse turu usaldusväärsust ja tugevdas ELi majandust. Need edendasid puhast õhku ja vett, keskkonnahoidlikku transporti ning ringmajandust. Komisjon kaitses ELi ühiseid väärtusi, inimeste põhiõigusi ja õigusriiki.

On palju tegureid, mis avaldavad mõju uute rikkumismenetluste arvule. Kuna üle on vaja võtta vähem uusi direktiive (2014. aastal 67 ja 2023. aastal 34), on vähem rikkumismenetlusi, mis käsitlevad direktiivide hilinenud või mittenõuetekohast ülevõtmist. Nii oligi direktiivi mittetäieliku ülevõtmise pärast 2023. aastal viimase 20 aasta arvestuses kõige vähem uusi rikkumisjuhtumeid (284). Ka on aidanud rikkumisi ennetada komisjoni suurem toetus liikmesriikidele direktiivide nõuetekohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks.

2023. aastal näitasid rikkumismenetlused jällegi oma tulemuslikkust: komisjon lõpetas edukalt üle 1 000 rikkumismenetluse, kuna liikmesriigid olid saavutanud vastavuse liidu õigusele. See arv kajastab komisjoni jõupingutusi, mille eesmärk on teha edusamme vanemate, pikaajaliste juhtumitega, millest mitu komisjon suutis 2023. aastal lõpetada.

Kõigist lõpetatud juhtumitest 95 % lahendati enne, kui asi tuli anda Euroopa Liidu Kohtusse (edaspidi „Euroopa Kohus“). Pikaaegsete kohtuvaidluste ärahoidmine tähendab, et kodanikud ja ettevõtted saavad liidu õigusest varem kasu.

Asja andmine Euroopa Kohtusse viimase lahendusena

Kui rikkumismenetluse varajases etapis ei õnnestu liidu õiguse rikkumist lahendada, võib komisjon lõpuks anda asja Euroopa Kohtusse. Konkreetsetel juhtudel võib komisjon taotleda asjaomasele liikmesriigile rahaliste karistuste määramist.

2023. aastal otsustas komisjon anda Euroopa Kohtusse 82 juhtumit. 45 juhtumi puhul taotles ta Euroopa Kohtult asjaomasele liikmesriigile rahalise karistuse määramist. Neist juhtumitest 40 käsitlesid ülevõtmismeetmetest teatamata jätmist ja viis olid asja teistkordsed andmised Euroopa Kohtusse, kuna varasem kohtuotsus oli jäetud täitmata. See arv on eelmiste aastatega võrreldes märksa suurem, mis näitab komisjoni kindlameelsust liidu õiguse täitmise tagamisel.

Liidu õiguse täitmise tagamine kriiside ajal

Kriisid või hädaolukorrad, nagu Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, võivad tekitada liikmesriikidele probleeme ELi nelja põhivabaduse ja ühtse turu toimimise täielikul tagamisel. Rasketes oludes võib tekkida kiusatus eelistada liidu õiguse nõuetekohasele kohaldamisele riiklikest huvidest lähtuvaid kaalutlusi. Liidu õiguse tulemuslik täitmine on siiski jätkuvalt oluline, et inimesed ja ettevõtted saaksid ka edaspidi osa liidu õigusest tulenevast kaitsest ja õiguskindlusest ning et elutähtsad tooted ja teenused suunataks sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Venemaa sissetung Ukrainasse mõjutas ELi gaasivarustuskindlust, mistõttu oli vaja eriti kiiresti tagada liikmesriikidele kindlad riskideks valmisoleku kavad. Komisjon algatas EU Piloti uurimised 26 liikmesriigi vastu, kuna nad ei teavitanud komisjoni gaasivarustuskindluse määrusega nõutud riiklikest riskihindamistest, ennetavatest tegevuskavadest ja hädaolukorra lahendamise kavadest. Neist uurimistest 16 oli võimalik lõpetada, kui liikmesriik oli esitanud nõutava teabe ja seega veenduti, et enamik liikmesriikidest oli kõnealused meetmed võtnud.

ELi gaasi hoiustamise turu toimimine ja maagaasi ülekandesüsteemidele juurdepääsu tingimusi käsitlevad mittediskrimineerivad eeskirjad on varustuskindluse tagamisel ja energiahindade stabiliseerimisel keskse tähtsusega. Komisjon otsustas anda Poola Euroopa Kohtusse meetmete tõttu, millega tekitatakse täiendavad kulud ettevõtetele, kes kasutavad kohustuslikku gaasi hoiustamise nõude täitmiseks teises liikmesriigis asuvat hoidlat. Need meetmed pärsivad piiriülest gaasikaubandust.

Ka tegutses komisjon ühtse turu kaitsmise nimel, et tagada ohutu, taskukohase ja kvaliteetse toidu kättesaadavus kõigis liikmesriikides. Pärast komisjoni meetmeid õigusnormide täitmise tagamiseks tunnistas Ungari kehtetuks oma teraviljaekspordist eelneva teavitamise kava. Ettevõtjad Ungaris saavad taas eksportida teravilja teistesse liikmesriikidesse ilma kaubandustõketeta. Kuid komisjon algatas 2023. aasta oktoobris rikkumismenetluse Slovakkia suhtes seoses teatavatest teraviljade ja seemnete suhtes kehtestatud eelneva teavitamise kavaga.

Tulevikukindel liidu õigusnormide täitmise tagamine

2023. aasta juulis koostas komisjon komisjonis ja liikmesriikidega ülevaate eesmärgiga veenduda, et viis, kuidas ta tagab liidu õiguse täitmist, töötab tegelikkuses ja on tulevikukindel. Ülevaate koostamine korraldati kuues valdkonnas: liidu õiguse täitmise tagamiseks kasutatava komisjoni strateegilise lähenemisviisi rakendamine, rikkumiste tõhus menetlemine, kaebuste menetlemise lihtsustamine, määruste kohaldamise järelevalve süsteemsemaks muutmine, liikmesriikidele antava toetuse suurendamine ning läbipaistvuse suurendamine.

Kõigis neis valdkondades on tehtud kindlaks sihipärased täiendused ja komisjon asus neid koos liikmesriikidega rakendama. Need suurendavad läbipaistvust, tagavad võimalikele kaebuse esitajatele parema teabe ning tõhusamad vahendid liikmesriikidega direktiivide ülevõtmisel koostöö tegemiseks jne.

Ülevaate koostamine on näidanud komisjoni võimet hinnata õigusnormide täitmise tagamiseks tema käsutuses olevaid vahendeid ja menetlusi läbipaistval ja ausal viisil ning kohaneda muutuva olukorraga. See näitas samuti, et komisjon ja liikmesriigid saavad teha koostööd, et teha kindlaks ja võtta oma koostööd parandavaid meetmeid sellises õiguslikult ja poliitiliselt keerukas valdkonnas nagu liidu õiguse täitmise tagamine.

Majanduse ja ELi konkurentsivõime tugevdamine

Need kolm ülesannet, mis on seotud tööjõu, inflatsiooni ja ettevõtluskeskkonnaga, vajavad lahendamist ajal, mil Euroopa ettevõtjad peavad juhtima üleminekut puhtale energiale. Euroopa peab suunama pilgu tulevikku ja tegema endale selgeks, kuidas selle ülemineku käigus säilitada konkurentsivõime. [...] Sest Euroopa annab endast kõik, et oma edumaa säilitada.

President von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus

2023. aasta teatis „ 30 aastat ühtset turgu “ näitas, kuidas ELi õigusnormide puudulik või vale kohaldamine tekitab ühtsel turul jätkuvalt tõkkeid. See tähendab ettevõtjate ja tarbijate jaoks kulusid. Erinevad riiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse piirangud ilma mõistliku põhjenduseta, tekitavad keerukust ja moonutavad konkurentsi. Kui ühes liikmesriigis tekib korduvate rikkumiste seaduspära, siis tekitab see suure probleemi ühe ELi alustala jaoks. Komisjon tagas ELi õigusnormide täitmise, et luua võrdsed tingimused ettevõtetele, ning tegutses selle nimel, et anda inimestele võime kasutada täielikult oma õigusi ja ühtse turu eeliseid.

Tõkete ennetamine ühtsel turul, et suurendada majanduskasvu

Ühtse turu läbipaistvuse direktiivi ja selle tehniliste normide teabesüsteemi eesmärk on vältida uusi tõkkeid ühtsel turul läbipaistvuse, dialoogi ja parema õigusloome abil. Direktiivi kohane teavitamismenetlus võimaldab komisjonil ja teistel liikmesriikidel vaadata läbi mis tahes tehnilisi norme, mille liikmesriik kavatseb toodetele ja infoühiskonna teenustele kehtestada.

Euroopa Kohus juhtis tähelepanu direktiivi olulisusele ning inimeste ja ettevõtete võimalusele olla aktiivselt vastu direktiivi rikkudes vastu võetud riiklikele õigusnormidele. Komisjon suhtles liikmesriikidega korduvalt, et edendada direktiivi täielikku kohaldamist.

Teenuseosutajate tõkete kõrvaldamine ühtsel turul

Teenused on ELi majanduse jaoks väga olulised. Need moodustavad ligikaudu 70 % ELi SKPst ja sama suure osa tööhõivest. Sellel sektoril on ülioluline roll ELi majanduse taastumises ning majanduslikus vastupanuvõimes ja taastuvuses.

Teenuste direktiiv on ülioluline, et vältida põhjendamatuid tõkkeid ettevõtetele, kes soovivad luua filiaali teises liikmesriigis, et osutada oma teenuseid piiriüleselt. Komisjon tegutses kindlalt seda direktiivi rikkunud liikmesriikide vastu.

Komisjon algatas rikkumismenetlused Malta , Poola (menetlus lõpetati hiljem 2023. aastal) ja Sloveenia suhtes, kuna nad kehtestasid advokaaditeenuste reklaami täieliku keelu. Komisjon algatas menetluse Sloveenia suhtes ja jätkas seda, kuna Sloveenia ei olnud lahendanud probleeme, mis olid seotud kinnisvarabüroode jaoks seaduse alusel kindlaks määratud hindadega, ning Küprose suhtes piirangute tõttu, millega määrati kindlaks, kes võib omada aktsiaid/osakuid kinnisvara vahendusettevõtetes. Ka tegeles komisjon piirangutega piiriüleselt teenuste osutamisele, samuti finantstagatiste nõuetega, algatades Belgia suhtes menetluse ja astudes edasisi samme.

Mis puutub liikmesriikide poolsesse Euroopa Liidu lepingu täitmisesse asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise vallas, otsustas komisjon anda Poola Euroopa Kohtusse, kuna riik keelas apteekide reklaami.

ELi riigihanke-eeskirjadega tagatakse läbipaistvus ja turulepääsu võimalused ettevõtetele ning riigihangetes osalemisest huvitatud ettevõtjate võrdne kohtlemine. Ka toetavad need avaliku sektori vahendite usaldusväärset majandamist. Nende õigusnormide täitmise tagamiseks algatas komisjon rikkumismenetlused Ungari , Portugali , Rumeenia ja Sloveenia suhtes ning astus edasisi samme Bulgaaria suhtes algatatud menetluses. Ta suutis lõpetada Eesti, Kreeka, Leedu, Läti, Portugali, Rootsi ja Tšehhi suhtes algatatud menetlused, kuna nad olid saavutanud ELi õigusnormidele vastavuse.

Kodanike ja ettevõtete parem teavitamine ja abistamine

Viimastel aastatel on töötatud välja ühtse turu juhtimise vahendite komplekt ( ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm , siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT) , siseturu infosüsteem , Your Europe ja Teie Euroopa Nõuanne ), et inimesed ja ettevõtted saaksid täielikult kasutada oma õigusi ühtsel turul. Need annavad selget teavet, abi ja aitavad probleeme lahendada. Näiteks aitasid 2023. aastal SOLVITi keskused rohkem kui 2 200 inimest ja ettevõtet nende probleemidega. Rohkem kui 88 % neist juhtumitest lahendati. Komisjon avaldas ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma aastate 2022–2023 aruande , milles on esitatud teave ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma töö ja saavutuste kohta. Komisjon ja liikmesriigid teevad ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma raames koostööd, et analüüsida allesjäänud tõkkeid ühtsel turul ja need kõrvaldada. Tänu tõkete vähendamisele võib sellel olla oluline mõju: näiteks tegeles ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm taastuvenergia projektide väljatöötamist takistanud 90 konkreetse menetlusliku tõkke kõrvaldamisega.

Lisaks sellele aitab nende vahendite abil saadud tõendusmaterjal teha kindlaks ja kõrvaldada probleeme ühtse turu normide kohaldamisel. Eelkõige SOLVIT saab paljastada struktuurseid probleeme, millega inimesed ja ettevõtted puutuvad korduvalt kokku. 2023. aastal avaldati esimene ühtse digivärava rakendusaruanne ja ühtne digivärav – veebisait, mis lihtsustab internetis juurdepääsu teabele, menetlustele ja abiteenustele, mida eurooplased ja ettevõtted võivad teises ELi riigis vajada, – ületas külastajate arvult 400 miljoni piiri. Your Europe  oli kõige populaarsem komisjoni veebisait, millel oli aastas 32 miljonit külastajat. Veebisaiti Teie Euroopa Nõuanne , mis teavitab inimesi ja ettevõtteid nende õigustest ühtsel turu, külastati üle 26 000 korra.

Finantsteenused

Finantsstabiilsus, tarbijakaitse ja usaldusväärne ettevõtluskeskkond on finantsturgude nõuetekohase toimimise alus. Hargmaiste ettevõtete aruandlus nende igas liikmesriigis makstava äriühingu tulumaksu kohta on läbipaistvuse jaoks määrava tähtsusega. Finantsinstrumentide turgude teise direktiivi muutmise normides määrati kindlaks plokiaheltehnoloogial põhinevate turutaristute katsekord. Nendega muudeti ka mõiste „finantsinstrument“ määratlust selgitamaks, et neid instrumente saab emiteerida krüptovääringus. Mootorsõidukite kindlustust käsitlevad ELi õigusnormid tugevdasid liiklusõnnetuste ohvrite kaitset ELis.

Tõhusad jaemaksed

Tõhusad jaemaksed on ELi majanduse alustala, võimaldades vaevata tehinguid eri sektorites ja tagades ladusa majandustegevuse. Neil on väga oluline roll majanduskasvus ja finantsstabiilsuse edendamises. Näiteks SEPA määrus võimaldab inimestel ja ettevõtetel teha kõik piiriülesed sularahata euromakseid sama lihtsalt kui kohalikke makseid.

Komisjon algatas EU Piloti dialoogid kahe liikmesriigiga määruse nõuetekohase rakendamise asjus. Ka palus Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühm liikmesriikidel teha kindlaks ja kõrvaldada vajakajäämised, mis põhjustavad IBANi-põhise diskrimineerimise (mis tähendab, et teiste ELi liikmesriikide kontosid ei saa kasutada otsekorralduste jaoks või kohalike maksete jaoks vahendite ülekanneteks).

Kestlik rahandus

Kestlik rahandus on Euroopa rohelise kokkuleppe toetamise oluline osa. ELi õigusnormid hõlmavad taksonoomiamäärust , jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrust , ELi kliimaülemineku võrdlusaluse määrust , Euroopa rohevõlakirjade määrust ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi .

Nende õigusnormide õigusliku tõlgendamise ja rakendamise lihtsustamiseks avaldas komisjon mitu korduma kippuvate küsimuste komplekti. Ka võttis komisjon vastu ülemineku rahastamise soovituse , mis sisaldab suuniseid turgudele kestliku rahanduse raamistiku kasutamise kohta.

Rahapesu

Laastava organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks on väga oluline, et ELi rahapesuvastaseid õigusnorme kohaldaksid tulemuslikult kõik ettevõtjad kõigis liikmesriikides. Selles valdkonnas parema nõuetele vastavuse tagamine on õigusnormide täitmise tagamisel komisjoni jaoks prioriteet, et kaitsta inimesi ja tagada võrdsed võimalused finantsettevõtetele.

Toimiv transpordisektor

Ühtne Euroopa raudteepiirkond on kogu ELi hõlmav raudteevõrkude süsteem, mille eesmärk on võimaldada raudteesektorit laiendada konkurentsi, tehnilise ühtlustamise ja piiriüleste ühenduste ühise arendamise alusel. Komisjon otsustas anda Kreeka ja Hispaania Euroopa Kohtusse, kuna nad ei olnud täitnud ühtse Euroopa raudteepiirkonna direktiivist tulenevaid kohustusi. Komisjon algatas rikkumismenetlused Ungari ja Austria  suhtes, kuna nad võtsid mittenõuetekohaselt üle ELi õigusnormid , mis käsitlevad riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamist ja raudteeinfrastruktuuri juhtimist. Ta jätkas sama direktiivi teatavate sätete mittenõuetekohase ülevõtmise asjus Saksamaa ja Bulgaaria suhtes algatatud rikkumismenetlusi .

Ajakohastatud ELi õigusnormidel teatavate maanteesõidukite täismassi ja maksimaalmõõtmete kohta on oluline roll ühtse turu toimimises ning kaupade vabas liikumises ELis. Komisjon jätkas Leedu suhtes algatatud rikkumismenetlust, kuna riik ei olnud neid ajakohastatud õigusnorme täielikult rakendanud.

Meretranspordi valdkonnas algatas komisjon rikkumismenetluse Madalmaade suhtes, kuna riik ei olnud täitnud laevavarustuse direktiivis laevavarustuse kohta sätestatud ELi õigusnorme. Selle direktiivi eesmärk on suurendada ohutust merel, hoida ära merereostust ja tagada laevavarustuse vaba liikumine ELis, kohaldades ELi laevade suhtes rahvusvahelisi standardeid. Ka astus komisjon järgmise sammu Bulgaaria suhtes algatatud samalaadses rikkumismenetluses.

Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine

ELi konkurentsipoliitika eesmärk on tagada konkurentsil põhinevad võrdsed tingimused. Selle järgimise tagavad liikmesriikide konkurentsiasutused koos komisjoniga. Euroopa konkurentsivõrgustiku direktiiv suurendab liikmesriikide konkurentsiasutuste volitusi ja tulemuslikkust, tugevdades ELi konkurentsieeskirjade rakendamist. Direktiivi täitmise tagamiseks andis komisjon Eesti Euroopa Kohtusse ja astus järgmise sammu Rumeenia suhtes algatatud menetluses.

Kaudne maksustamine õiglase ettevõtluskeskkonna tagamiseks

Käibemaksu ja aktsiise käsitlevate ELi õigusnormidega tagatakse, et ettevõtted saavad konkureerida ühtsel turul võrdsetes tingimustes ja et kui maksud kuuluvad tasumisele, siis need katasutakse. Ühiste õigusnormideta valdkondades, nagu sõidukite maksustamisel, jälgib komisjon, et liikmesriigid ei tekita diskrimineerivaid takistusi inimeste ja autode ELis liikumisele.

Läbivaadatud aktsiisikaupade ühise raamistikuga lihtsustatakse alkoholi, tubaka ja energiatoodete liikumist käsitlevaid õigusnorme. Alkoholi aktsiisi käsitlevate läbivaadatud õigusnormidega kehtestatakse väiketootjate ühine sertifitseerimissüsteem.

Komisjon algatas kaebuse alusel rikkumismenetluse Portugali suhtes, kuna riik ei järginud aktsiisi otstarbel ELi veini määratlust , mis mõjutab teatavate alkohoolsete jookide maksustamist. Liidu õiguse kohaselt võib tooted, mille alkoholisisaldus on 15–18 mahuprotsenti, arvata veini kategooriasse ainult juhul, kui neid ei ole tootmise käigus rikastatud. Kuid Portugal käsitleb rikastatud tooteid veinina ja kohaldab ekslikult nullmaksumäära.

2023. aastal andsid komisjoni meetmed õigusnormide täitmise tagamiseks liidu maksuõiguse valdkonnas inimestele ja ettevõtetele märgatavaid eeliseid. Näiteks Rumeenia hüvitas inimestele registreerimismaksud, mis nõuti alusetult sisse teistest liikmesriikidest hangitud kasutatud autode puhul. Kreeka tühistas riikliku universaalteenuse osutaja osutatavate kaubanduslike postiteenuste käibemaksuvabastuse. Ettevõtted saavad nüüd üksteisega õiglaselt konkureerida ja pakkuda tarbijatele laiemat kaubanduslike postiteenuste valikut konkurentsivõimeliste hindadega. Lisaks sellele hõlbustavad Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Sloveenia ja Soome pärast edukaid EU Piloti dialooge nüüd maksudega seotud nõuete sissenõudmist , vastates kiiresti ja täpselt teiste liikmesriikide esitatud teabenõuetele.

ELi õigusnormide kohaselt ei tule tasuda käibemaksu väljapoole ELi eksporditud kaupadelt. Bulgaariast eksportivad kolmandate riikide ettevõtjad ei suutnud esitada riikliku haldusasutuse nõutud tollidokumenti ja pidid seetõttu tasuma käibemaksu. Pärast edukat EU Piloti dialoogi astus Bulgaaria samme, et tagada nende õigusnormide nõuetekohane kohaldamine.

Ühtset turgu edendav otsene maksustamine

Ühtne turg tagab inimestele ja ettevõtetele vabaduse liikuda teistesse liikmesriikidesse ning seal tegutseda ja investeerida. Kuid riiklikud otsest maksustamist käsitlevad õigusnormid ei ole ELis täielikult ühtlustatud. Riiklike maksusüsteemide erinevused tekitavad tõkkeid ühtsel turul ning võimaldavad agressiivset maksuplaneerimist ja maksustamise vältimist.

Maksustamise vältimise viiside vastaste eeskirjade direktiivi eesmärk on tagada minimaalne kaitse äriühingu tulumaksu vältimise eest kõikjal ELis, tagades samal ajal õiglasema ja stabiilsema ettevõtluskeskkonna. 2023. aastal otsustas komisjon anda Belgia ja Luksemburgi Euroopa Kohtusse, kuna nad olid selle direktiivi üle võtnud mittenõuetekohaselt. Komisjon lõpetas edukalt Hispaania suhtes algatatud rikkumismenetluse, kuna Hispaania oli viinud lõpule lahkumismaksu käsitlevate õigusnormide ülevõtmise.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga kehtestati uued maksustamise läbipaistvuse normid digiplatvormidel tehtavate tehingute jaoks . Need aitavad liikmesriikidel teha kindlaks olukorrad, kui maksu tuleks maksta, hoides ära maksustamise vältimise või vale aruandluse. Nende õigusnormide ülevõtmise edendamiseks algatas komisjon rikkumismenetlused 14 liikmesriigi suhtes ning astus edasisi samme Belgia, Kreeka, Hispaania, Küprose, Poola ja Portugali suhtes algatatud menetlustes. Õigusnormide täitmise tagamise meetmed olid edukad, kuna 2023. aasta lõpuks sai komisjon enamiku neist rikkumismenetlustest lõpetada.

Õigusnormide täitmise tagamiseks komisjoni võetud meetmete ja ELis teenuste osutamise vabaduse tõkke kõrvaldamise tulemusena tühistas Hispaania ELis elavate mitteresidendist maksumaksjate kohustuse määrata maksuesindaja. Selle kohustusega tekitati täiendavad kulud mitteresidendist maksumaksjatele, heidutades neid tegevust alustamast või Hispaanias investeerimast.

Pärast mitteametlikku suhtlust komisjoniga viisid mitu liikmesriiki oma riiklikud õigusaktid vastavusse ELi otsest maksustamist käsitlevate õigusnormidega. Leedu kõrvaldas maksustamise vältimise vastaste hübriidseid ebakõlasid käsitlevate õigusnormide mittenõuetekohase ülevõtmise. Rumeenia parandas maksustamise valdkonnas kohustuslikku automaatset teabevahetust käsitlevate õigusnormide mittenõuetekohase ülevõtmise ning parandas olukorra külalismajanduse sektoris, mis ei saanud kasu erandist, mis tehti maksude kinnipidamisele sidusettevõtjate vaheliste maksete puhul ema- ja tütarettevõtjate direktiivi alusel.

Komisjon otsustas kaebuse alusel algatada rikkumismenetluse Rootsi suhtes tulu eelmaksustamise valdkonnas. Rootsi piirab põhjendamatult teenuste osutamise vabadust ( Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 56 ja EMP lepingu artikkel 36 ).

Turvaline ja lihtne toll

Liidu tolliseadustikus on tänapäevaseid kauplemismudeleid ja sidevahendeid arvesse võttes määratletud õigusraamistik tollieeskirjade ja -protseduuride jaoks ELi tolliterritooriumil.

Komisjoni strateegia tolli valdkonnas õigusnormide täitmise tagamiseks keskendus tolliseadustiku nõuetekohasele ja ühetaolisele kohaldamisele. Selleks analüüsis ta kaupade väärtuse tegelikust väärtusest väiksemana näitamise probleemi, hinnates IT-süsteeme liikmesriikide tolli valdkonnas, tehes kindlaks tollimaksuga võrdväärse mõjuga tasusid ELis ning otsides ebakõlasid sularaha kontrollimise määruse kohaldamisel.

2023. aastal keskendus komisjon tolliesindamise postitasude valdkonnas valdkondadeülesele uuringule, mis hõlmas kõiki liikmesriike madala väärtusega postisaadetisi käsitlevate sätete kohaldamise valdkonnas.

Keskkonnahoidliku, kestliku ja jõuka Euroopa loomine

Need on mõned näited selle kohta, kui jõuliselt on EL kliimamuutustele reageerinud. Euroopa roheline kokkulepe annab vajaliku raamistiku, stiimulid ja investeeringud – kuid lahendused tuleb leida inimestel, leiutajatel, inseneridel.

President von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus

Euroopa roheline kokkulepe on ELi tegevuskava selleks, et tegeleda kliima-, keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kriisist tuleneva kolmesuunalise ohuga. ELi eesmärk on tagada puhas, taskukohane ja kindel energia, et saavutada oma kliimaeesmärgid ja kiirendada majandusarengut. 2023. aastal soodustati komisjoni meetmetega õigusnormide täitmise tagamiseks puhast õhku ja vett, keskkonnahoidlikku transporti ning ringmajandust. Komisjon aitas ühise põllumajanduspoliitika raames nii liikmesriike kui ka põllumajandustootjaid. Ta tegi edusamme ELi energialiiduga ja jätkas tööd, et tagada jätkuvalt tuumaenergia ohutus.

Kliimameetmed

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses  on märgitud ühised õigusnormid kavandamiseks, aruandluseks ja seireks , et aidata ELil saavutada oma 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid. Ka tagatakse sellega asjakohane, õigeaegne ja ühtne ELi aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe raames.

Määrusega nõutakse, et liikmesriigid esitaksid vähemalt 30 aasta pikkuse perspektiiviga pikaajalised strateegiad  , et toetada ELi kliimaeesmärkide rakendamist. 2023. aastal astus komisjon järgmise sammu rikkumismenetluses, mis oli algatatud Poola ja Rumeenia  suhtes, kuna nad ei olnud kõnealustest strateegiatest komisjonile teatanud.

Ka peavad liikmesriigid koostama kümneaastased riiklikud energia- ja kliimakavad , milles on esitatud nende tegevuskava energialiidu eesmärkide saavutamiseks, sh süsinikuheite vähendamiseks. Komisjon algatas rikkumismenetluse eelsed dialoogid 11 liikmesriigiga, kes ei esitanud õigel ajal aastate 2021–2030 ajakohastatud kavade projekte. Dialoogid olid üldiselt edukad ja enamik asjaomastest liikmesriikidest esitas oma ajakohastatud kavad. Kolm dialoogi lõppes rikkumismenetlusega, nimelt Bulgaaria , Austria ja Poola suhtes.

Keskkonnahoidlik transport

Kestlik linnatransport ning keskkonnasõbralikud ja energiatõhusad sõidukid parandavad inimeste elukvaliteeti ja tugevdavad ELi majandust. Eesmärk on parandada transporti, vähendades samal ajal Euroopa linnades liiklusummikute tekke sagedust, õnnetuste arvu ja saastatuse määra.

2023. aastal andis komisjon  Bulgaaria Euroopa Kohtusse, kuna riik ei olnud üle võtnud ELi õigusnorme , millega määratakse keskkonnasõbralike sõidukite riigihangete riiklikud miinimumeesmärgid. Need eesmärgid on eriti asjakohased linnades kasutatavate busside puhul, mille riigihanked moodustavad ligikaudu 70 % turust. Komisjon lõpetas Tšehhi, Eesti, Ungari, Sloveenia, Soome ja Rootsi suhtes algatatud rikkumismenetlused, kuna nad olid nende õigusnormide ülevõtmise lõpule viinud.

Puhas õhk ja vesi

ELi puhta õhu poliitika eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja vähendada õhusaastet, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Õhusaaste on ELis jätkuvalt peamine keskkonnaga seotud terviseprobleemide põhjustaja. See põhjustab raskeid haigusi nagu astma, südame-veresoonkonna probleemid ja kopsuvähk, kusjuures enim mõjutab see haavatavaid rühmasid.

ELi veepoliitika kaitseb veevarusid, mage- ja soolase vee ökosüsteeme ning tagab meie joogi- ja vannivee puhtuse. Veepoliitika raamdirektiiviga on määratud kindlaks ELi veepoliitika peamine raamistik ja peamised eesmärgid.

Elurikkuse kaitse

ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 , mis on Euroopa rohelise kokkuleppe osa, on ELi kava tagada 2030. aastaks elurikkuse taastumine. See sisaldab konkreetseid kohustusi ja meetmeid, et kaitsta loodust ja ümber pöörata ökosüsteemide kahjustumise seaduspära, tuginedes kehtivatele loodust käsitlevatele õigusaktidele.

Ringmajanduse edendamine

ELi eesmärk on minna üle ringmajandusele, et muutuda keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Üleminek ringmajandusele vähendab survet loodusvaradele ning loob kestlikku majanduskasvu ja töökohti. See on vajalik, et saavutada ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ja peatada elurikkuse kadumine. Ringmajanduse tegevuskava on Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa.

Kestlik põllumajandus, millega tagatakse toiduainete tarnekindlus

ELi ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on tagada toiduainete tarnekindlus ELis, stabiliseerida põllumajandusturge ja kindlustada põllumajandustootjatele õiglane tulu. See aitab samuti lahendada kliimamuutuste ja elurikkuse kadumisega seotud probleeme.

Alates 2023. aastast on kõigil liikmesriikidel kasutusel riiklikud strateegilised kavad selle kohta, kuidas kasutada ELi rahalist toetust ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks. Komisjon toetab liikmesriike nende kavade nõuetekohasel kohaldamisel. Muud ELi õigusnormide rakendamise valdkonnas tehtava tiheda koostöö valdkonnad on mahepõllumajandus ja geograafiliste tähiste kaitse .

Tänu komisjoni meetmetele õigusnormide täitmise tagamiseks võtsid kõik liikmesriigid üle direktiivi, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid . Komisjon pidas dialooge 22 liikmesriigiga, et tagada nii ülevõtmise täielikkus kui ka nõuetekohasus.

Kestlik kalandus ja mereruumi planeerimine

ELi ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalanduse ja vesiviljeluse pikaajaline kestlikkus, mis toetaks toiduainete kättesaadavust. Selle eesmärk on samuti säilitada rahuldavat elatustaset neile, kes sõltuvad kalapüügist. Poliitika keskendub kalavarude säilitamisele selliste meetmete abil nagu laevastiku püügivõimsuse piiramine ja püügi piirnormide kehtestamine. Liikmesriigid peavad võtma kasutusele kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise süsteemid, et veenduda nende meetmete täielikus rakendamises.

Komisjon astus järgmise sammu hariliku tuuni kasvanduste riiklikus kontrollisüsteemis esinevate vajakajäämiste tõttu Horvaatia suhtes algatatud menetluses. Ta lõpetas Taani suhtes algatatud menetluse, kuna riik saavutas vastavuse ELi kaalumise ja püügi aruandluse kohustustele.

Mereala ruumilised plaanid edendavad meremajanduste kestlikku kasvu ning mereressursside mõistlikku kasutamist. Komisjon kutsus Kreekat , Horvaatiat , Itaaliat , Küprost , Portugali ja Rumeeniat üles koostama oma plaanid ja saatma need komisjonile. Komisjon sai lõpetada Bulgaaria ja Hispaania suhtes algatatud menetlused, kuna nad olid selle kohustuse täitnud.

Keskkonnaalane juhtimine

Inimeste kaasamine keskkonnaküsimustesse on määrava tähtsusega, et suurendada keskkonnanõuete täitmist ja saavutada tervislikum keskkond. Komisjon kutsus Austriat  üles täiendama oma õigusakte, mis käsitlevad üldsuse osalemist otsustusprotsessis ning juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaküsimustes kooskõlas Århusi konventsiooniga . Ta sai lõpetada Prantsusmaa suhtes algatatud menetluse, kuna riik saavutas inimeste keskkonnateabele juurdepääsu parandamisega vastavuse ELi õigusnormidele . Komisjon astus järgmise sammu menetluses, mis oli algatatud Bulgaaria suhtes, kuna riik ei olnud kõrvaldanud õhukvaliteedi kavade puhul õigusemõistmisele juurdepääsu tõkkeid.

Puhas ja taskukohane energia

ELi integreeritud energiaturg on kõige kulutõhusam viis tagada inimestele ja ettevõtetele kindel ja taskukohane energiavarustus. Ühised õigusnormid ja piiriülene taristu võimaldavad tarnida ühes ELi riigis toodetud energiat tarbijatele teises riigis. Konkurents ja tarbijatele kättesaadavate energiatarnijate suur valik hoiavad hinnad kontrolli all. Ka aitab integreeritud turg kestlikkust suurendada.

Komisjon jälgis paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ rakendamist. Paketi õigusaktide rakendamine loob eeldused paketi „Eesmärk 55“ ja kava „REPowerEU“ kohaldamiseks.

Tuumaenergia ohutuse tagamine

Tuumaenergia võib aidata saavutada kliimaeesmärke ja tagada energiajulgeolekut, kuid saavutada tuleb kõrgeimal tasemel tuumaohutus ja kiirguskaitse. Komisjon jätkas tuumaohutust käsitleva Euratomi õigusraamistiku tõhusa rakendamise toetamist, et kaitsta töötajaid, patsiente ja üldsust ioniseeriva kiirguse eest ning tagada radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine.

Digiajastule vastav Euroopa

Oleme oma silmaga näinud, mil määral digitehnoloogia võib lihtsustada äritegevust ja igapäevaelu. Asjaolu, et taasterahastu „NextGenerationEU“ on kuhjaga ületanud oma eesmärgi investeerida 20 % digiprojektidesse, räägib enda eest. Nende summade abil on liikmesriigid digitaliseerinud oma tervishoiu-, kohtu- ja transpordisüsteeme.

President von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus

EL toetab inimpõhist ja kestlikku visiooni digitaalühiskonnast, mis võimestab inimesi ja ettevõtteid. Digitaalühiskond ja digitehnoloogia toovad endaga kaasa uusi vabadusi ja õigusi ning uusi võimalusi õppimiseks, meelelahutuseks ja töötamiseks. 2023. aastal tagas komisjon ELi õigusnormide täitmise, et edendada tehnoloogiat, tagades samal ajal avatud, õiglase ja kestliku digikeskkonna.

Inimeste heaks toimiv tehnoloogia

Euroopa elektroonilise side seadustik ajakohastab ELi telekommunikatsiooninorme nii tarbijate kui ka tööstuse huvides. 2023. aastal sai komisjon lõpetada Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Luksemburgi, Austria, Rumeenia ja Slovakkia suhtes algatatud menetlused. Seadustik on täielikult üle võetud 24 liikmesriigi õigusesse. Selgemad tarbijalepingud, parem teenuste kvaliteet ja tugev konkurents turgudel suurendavad investeeringuid ühendatusesse, kaitstes samal ajal Euroopa kasutajaid.

Õiglane ja konkurentsivõimeline digimajandus

Platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlev määrus on esimene õigusnormide komplekt, mille eesmärk on luua õiglane, läbipaistev ja prognoositav ettevõtluskeskkond väiksemate ettevõtjate ja kauplejate jaoks veebiplatvormidel. Komisjon algatas rikkumismenetlused kaheksa liikmesriigi suhtes, kuna nad ei olnud täitnud sellest määrusest tulenevaid kohustusi. Neist kaheksast juhtumist lõpetas komisjon edukalt Tšehhi ja Portugali suhtes algatatud menetlused ning astus järgmise sammu Ungari ja Leedu suhtes algatatud menetlustes.

Direktiiviga, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul , ning direktiiviga, mis käsitleb veebis ülekantavaid televisiooni- ja raadiosaateid , ajakohastatakse ELi autoriõiguse norme ning võimaldatakse tarbijatel ja loojatel võtta digimaailmast maksimumi. Komisjon andis Bulgaaria , Taani , Soome , Läti , Poola ja Portugali Euroopa Kohtusse, kuna nad olid neist kahest direktiivist vähemalt ühe ülevõtmisel jätkuvalt ajakavast maas. See õigusnormide täitmise tagamise meede tähendas, et 2023. aasta lõpuks ei olnud mõlema direktiivi ülevõtmist lõpetanud ainult Poola.

Avatud, demokraatlik ja kestlik digitaalühiskond

Muudetud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv edendab õiglasi tingimusi kõigile audiovisuaalsektoris osalejatele. See hõlmab tavapärase televisiooniteenuse osutajaid ja tellitavate teenuste osutajaid. Osa õigusnormidest kohaldatakse ka videojagamisplatvormide suhtes. Direktiivi eesmärk on saavutada turvalisem, õiglasem ja mitmekesisem audiovisuaalmaastik.

Komisjon sai lõpetada Tšehhi, Eesti, Prantsusmaa, Horvaatia, Sloveenia ja Slovakkia suhtes algatatud rikkumismenetlused, kuna need riigid olid direktiivi ülevõtmise lõpule viinud.

Digiteenuste määrusega  on kehtestatud ühtsel turul kohaldatavad ühised õigusnormid, sh ebaseadusliku ja kahjuliku internetipõhise tegevusega ning desinformatsiooniga seotud hoolsuskohustus. Sellega kehtestatakse enneolematud nõuded suurte digivahendajate, sh veebiplatvormide vastutuse kohta. Komisjon toetas liikmesriike uue õigusakti kohaldamiseks valmistumisel. Ta võttis samuti vastu loetelu, millega määrati 17 väga suurt veebiplatvormi ja kaks väga suurt otsingumootorit . Need teenuseosutajad pidid kõigi ELi kasutajate huvides hakkama täitma digiteenuste määruse nõudeid teistest varem, juba 2023. aasta augustis.

Andmepõhise majanduse edendamine

Avaandmete direktiivi eesmärk on suurendada avaliku sektori koostatud ja rahastatud andmete taaskasutamist kõigi jaoks mis tahes uuel eesmärgil. Sellega soodustatakse andmemahukat innovatsiooni, nagu sageli dünaamilisi andmeid kasutavate ilma- või transpordirakenduste väljatöötamist. Direktiiv suurendab läbipaistvust, avades juurdepääsu riiklikult rahastatavatele teadusandmetele, ning toetab uusi tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas tehisintellekti.

Komisjon astus järgmise sammu nelja   liikmesriigi (Belgia, Bulgaaria, Läti ja Madalmaad) suhtes algatatud rikkumismenetlustes ning andis nad Euroopa Kohtusse, kuna nad ei olnud direktiivi oma õigusesse üle võtnud. Samal ajal suutis komisjon lõpetada teiste liikmesriikide suhtes algatatud rikkumismenetlused, kuna nad olid andnud komisjonile teada täielikust ülevõtmisest.

Ettevõtete piiriülese tegevuse edendamine

ELi äriühinguõigus tagab prognoositava õigusraamistiku, et aidata ELi ettevõtetel tegutseda piiriüleselt ning tulla toime uute väljakutsetega üha digitaalsemas maailmas. Digiülemineku direktiivi vastuvõtmine oli oluline samm äriühinguõiguse valdkonnas digiülemineku suunas. Ka vähendab see ettevõtete kulusid, võimaldades ettevõtjatel luua uusi ettevõtteid ja ajakohastada oma teavet äriregistris alguses lõpuni internetis. Piiriülese liikuvuse direktiiviga on kehtestatud selged menetlused ühinemiste, jagunemiste ja teises riigis tegutsema asumise kohta, et toetada ettevõtteid, kui nad soovivad oma tegevust ühtsel turul laiendada või restruktureerida.

2023. aasta lõpuks oli digiülemineku direktiivi üle võtnud kokku 23 liikmesriiki. Komisjon astus järgmised sammud menetlustes, mis olid algatatud Bulgaaria ja Küprose suhtes, kuna nad ei olnud direktiivi üle võtnud. Ka algatas komisjon algatas rikkumismenetlused 11 liikmesriigi suhtes, kuna nad ei olnud üle võtnud direktiivi teatavaid norme, millel oli pikem rakendamistähtaeg. Kuna 20 liikmesriiki ei võtnud piiriülese liikuvuse direktiivi õigel ajal üle, algatas komisjon nende suhtes rikkumismenetlused. 2023. aasta lõpuks oli need õigusnormid üle võtnud kokku 19 liikmesriiki.

Digitaalsed transpordisüsteemid

Maanteetranspordi sektoris tagab Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi direktiiv maksukogumisteenuste koostalitlusvõime ELi maanteedel. See võimaldab liiklejatel kõikjal ELis maksta teemaksu hõlpsasti – ainult ühe teenuseosutajaga sõlmitud liitumislepingu alusel ja ühe pardaseadme abil. Komisjon otsustas anda Bulgaaria ja Poola Euroopa Kohtusse kuna nad ei olnud seda direktiivi täielikult oma õigusesse üle võtnud. Ta jätkas Taani , Kreeka ,  Soome ja Rootsi  suhtes samas küsimuses algatatud rikkumismenetlusi.

Lennundussektoris algatas komisjon mehitamata õhusõidukite käitamist käsitlevate ELi õigusnormide täitmata jätmise tõttu rikkumismenetluse Slovakkia suhtes. Ta algatas samuti rikkumismenetlused 17 liikmesriigi suhtes, kuna nad ei olnud taganud vastavust esimese ühisprojekti määrusele . Selle määrusega tagatakse menetluskordade ja tehniliste lahenduste sünkroniseeritud rakendamine, mis on oluline, et lennuliikluse korraldamine toimiks hästi kogu ühtse Euroopa taeva võrgustikus.

Õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine

Meie maailmajao tulevik sõltub tänastest valikutest. Sammudest, mida astume liidu väljakujundamiseks. Euroopa inimesed soovivad liitu, mis seisab nende eest suure võimuvõitluse ajal. Kuid ka liitu, mis kaitseb neid ning seisab partneri ja liitlasena nende kõrval igapäevastes võitlustes.

President von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus

EL tegutseb majanduse taastumise ning sotsiaalselt õiglase ja ausa rohe- ning digipöörde nimel. ELi õigusnormide eesmärk on anda igaühele elus võrdsed võimalused ja samad sotsiaalsed õigused. Seetõttu võttis komisjon 2023. aastal õigusnormide täitmise tagamise meetmeid, et kaitsta töötajate õigusi ja edendada õiglasi töötingimusi. Ta tõkestas diskrimineerimist, mis õõnestab töötajate vaba liikumist, ja saavutas töö- ja pereelu ühitamist käsitlevate ELi õigusnormide laiema rakendamise.

Tööõigus

ELi tööõigus kaitseb töötajaid nende suhetes tööandjatega. Nende õigusnormidega tagatakse kestlik tööaeg ja puhkeaeg, ebakindlas töösuhtes olevate töötajate võrdne kohtlemine ja töötajate huvide nõuetekohane arvesse võtmine maksejõuetuse korral.

Komisjon avaldas aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid on rakendanud   tööaja direktiivi . Tulemused näitavad, et liikmesriikides on rakendamise seis üldiselt positiivne. Komisjoni tõlgendavas teatises on esitatud direktiiviga seotud Euroopa Kohtu praktika kokkuvõte, et tagada sidusrühmade jaoks õigusselgus ja -kindlus.

Selleks et tagada tähtajalist tööd käsitlevate ELi õigusnormide täitmine, võttis komisjon täiendavaid meetmeid Itaalia vastu , sh aukohtunike töötingimuste puhul. Eesmärk oli vältida tähtajaliste lepingute kuritarvitamist ja diskrimineerivaid töötingimusi avalikus sektoris. EU Piloti dialoogi raames käsitles komisjon veel tähtajaliste töötajate võimalikku diskrimineerimist Poolas. Poola muutis seejärel oma õigusnorme töösuhte lõpetamise kohta, eesmärgiga tagada, et tähtajalisi töötajaid ei diskrimineerita.

Uue miinimumpalga direktiiviga kehtestatakse sobiliku miinimumpalga ühtne raamistik ELis. Selleks et edendada selle algusest peale nõuetekohast ülevõtmist, toetas komisjon liikmesriike märksa enne ülevõtmise tähtpäeva 15. novembril 2024 sellega, et andis neile suuniseid eriotstarbelise eksperdirühma esitatud aruandes .

Õiglasi töötingimusi ja võrdset tööhõivet käsitlevate õigusnormide täitmise tagamine on keskse tähtsusega, et suurendada inimeste heaolu ja parandada ühtse turu toimimist. Oluline põhimõte on tagada võrdsed võimalused liikmesriikide tööturgudel.

Töötervishoid ja tööohutus

EL on välja töötanud ulatusliku töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusnormide kogumi, et tagada töötajate kõrgetasemeline kaitse. Tervislikud ja ohutud töötingimused tähendavad hea tervisega tootlikku töötajaskonda, mis omakorda aitab kaasa ELi kestlikule majanduskasvule.

Komisjon jätkas oma EU Piloti dialoogi viie liikmesriigiga, et viia riiklikud meetmed kooskõlla keemiliste mõjurite direktiivi  töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide neljanda loeteluga . Selle tulemusena saavutasid Ungari ja Madalmaad direktiivile vastavuse ning Tšehhi ja Poola võtsid kohustuse viia oma õigusaktid peagi ELi õigusnormidega kooskõlla. Seevastu Saksamaa suhtes algatas komisjon rikkumismenetluse.

Ka jätkas komisjon EU Piloti dialoogi 13 liikmesriigiga kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete direktiivi ajakohastava esimese muudatuse ülevõtmise asjus. Pärast seda dialoogi saavutasid kuus liikmesriiki direktiivile vastavuse ja kolm võtsid ise kohustuse viia oma õigusaktid ELi õigusnormidega kooskõlla. Ülejäänud nelja liikmesriigiga dialoog jätkub. Lisaks algatas komisjon 14 liikmesriigiga EU Piloti dialoogi, et tagada vastavus ajakohastatud bioloogiliste mõjurite direktiivile .

Komisjon lõpetas kolm rikkumismenetlust, kuna Saksamaa, Küpros ja Austria olid ELi õigusnormid oma õigusesse üle võtnud. Asjakohased õigusaktid olid vastavalt ehitusplatside direktiiv , laevadel raviteenuste osutamise direktiiv ning isikukaitsevahendite direktiiv . Tänu sellele on töötajatel turvalisemad töötingimused.

Tööjõu liikuvus

Töötajate liikumisvabadus on üks ELi põhivabadusi. See hõlmab õigust töötada ja elada sel otstarbel teises liikmesriigis, otsida tööd teises liikmesriigis ja sinna jääda isegi pärast tööhõive lõppu. ELi töötajatel on riigi kodanikega võrdse kohtlemise õigus tööhõive, töötingimuste ning kõigi muude sotsiaalsete eeliste ja maksusoodustuste puhul.

Menetluses, mis põhines Euroopa Parlamendile  esitatud petitsioonil , andis komisjon Itaalia Euroopa Kohtusse , kuna riik keeldus lõpetamast teistest riikidest pärit lektorite diskrimineerimist avalik-õiguslikes ülikoolides.

Töötajate lähetamist käsitlevate direktiividega reguleeritakse olukordi, kus tööandja saadab töötaja ajutiselt teenust osutama teise ELi liikmesriiki. See võib toimuda teenuse osutamise lepingu alusel või osana grupisisesest lähetamisest või renditöötajate pakkumise teel.

Sotsiaalkindlustuse koordineerimine

Liidu õigusega koordineeritakse liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme. Seeläbi kaitstakse ELis liikuvate inimeste sotsiaalkindlustusõigusi. Seega on tegemist olulise elemendiga, et tagada inimeste tulemuslik vaba liikumine.

Pärast ELi kodanike esitatud kaebusi algatas komisjon Kreeka ja Itaalia suhtes rikkumismenetluse, kuna ELi töötajate juurdepääsu ülalpeetavate laste toetustele oli piiratud. Selle toetuse saamise eeltingimus on riigis kaks (Itaalia) või viis aastat elamine (Kreeka). Itaalias peab lisaks sellele laps elama toetusesaajaga koos. Need tingimused rikuvad töötajate liikumisvabadust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid ELi õigusnorme.

Komisjon astus järgmise sammu menetluses, mis oli Saksamaa (Baieri) suhtes algatatud, kuna riik seadis peretoetuste indekseerimise eeltingimuseks toetusesaaja lapse elukoha. Selle meetme eesmärk on kaitsta töötajate liikumisvabadust ja kõrvaldada ebaõiglane kaudne diskrimineerimine võõrtöötajate kodakondsuse alusel.

Tänu neile õigusnormide täitmise tagamise meetmetele tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas on töötajatel kõikjal ELis juurdepääs 27 tööturule ja nad saavad kasu samast sotsiaalkindlustusest kui muud maksumaksjad neid vastuvõtvas liikmesriigis.

Sooline võrdõiguslikkus

Töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi eesmärk on tagada võrdsus tööturul osalemisel. See lihtsustab hoolduskohustustega töötajate jaoks töö- ja pereelu ühitamist ning julgustab lapsevanemaid jagama hoolduskohustusi võrdselt.

2023. aasta aprillis astus komisjon edasisi samme 11 liikmesriigi suhtes rikkumismenetlustes, mis algatati, kuna nad ei olnud direktiivi täielikult üle võtnud. Enamik neist liikmesriikidest võttis vajalikud õigusaktid vastu hiljem 2023. aastal. Lisaks sellele otsustas komisjon anda Belgia, Iirimaa ja Hispaania Euroopa Kohtusse, kuna nad ei olnud seda direktiivi jätkuvalt täielikult üle võtnud.

Tööalane mittediskrimineerimine ja kaasamine

Tunnustades võrdsust ELi aluspõhimõttena tegutseb komisjon selle nimel, et tagada mittediskrimineerimine tööhõives ja laiemalt.

Euroopa ligipääsetavuse aktiga kehtestatakse nõuded, mille eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavus puudega ja eakatele inimestele. Keskkond, kus on parem ligipääs toodetele ja teenustele, võimaldab kaasavama ühiskonna tekkimist ja lihtsustab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Inimeste ja meie vabaduste kaitse

Demokraatia tähendab meie kõigi õigust olla ära kuulatud. Kuid demokraatia tähendab ka meie kollektiivset vastutust. Iga uue põlvkonna ülesanne on tagada, et demokraatia püsib elujõuline, muuta see representatiivsemaks ja kaasavamaks, kaitsta seda sisemiste ja väliste ohtude eest, ning seista võimu kontrolli ja tasakaalustamise tagamise eest.

President von der Leyen kõrgetasemelisel valimisüritusel 23. oktoobril 2023

ELi väärtuste kaitse ja edendamine on Euroopa Komisjoni peamine prioriteet. Liidu õiguse täitmise tagamine on määrava tähtsusega, et tagada inimeste õigused, aidates veenduda, et põhiõigusi ja -vabadusi kaitstakse samal moel kõikides liikmesriikides. 2023. aastal jätkas komisjon meetmeid, millega kaitsta ja säilitada õigusriiki ning tagada põhiõiguste kaitse, ning võttis konkreetseid meetmeid sellistes valdkondades nagu ELi mittediskrimineerimise õigusaktidele vastavus ning lapse seksuaalse väärkohtlemise tõkestamist ja laste kaitset lapseröövide eest käsitlevate ELi õigusnormide täitmise tagamine. Ta kaitses tarbijate ja piiriüleste patsientide õigusi, tagas ohutuma transpordi ja tugevdas Euroopa julgeolekuliitu.

Õigusriigi kaitsmine

Komisjon kasutab ELis õigusriigi põhimõtte kaitsmiseks ja edendamiseks mitmesuguseid vahendeid. Liikmesriigid tagavad üldjuhul kõrgetasemelised õigusriigi põhimõtte standardid. Kuid teatavates liikmesriikides on ka märkimisväärseid probleeme, mille lahendamiseks komisjon kasutab mitmekülgset õigusriigi meetmepaketti.

Iga-aastases õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatakse nii positiivsed kui ka negatiivsed sündmused, mis on liikmesriikides õigusriigi kaitseks olulistes valdkondades toimunud, ning riigipõhised soovitused . See aruanne on üks põhielementidest Euroopa õigusriigi mehhanismis, mis kujutab endast iga-aastast tsüklit, millega edendatakse õigusriiki ning ennetakse probleemide tekkimist või süvenemist.

Õigusriigi tingimuslikkuse määrus kaitseb ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumisest tuleneva mõju eest. Komisjon kohaldab seda määrust rangelt: 13. detsembril 2023, üks aasta pärast seda, kui nõukogu võttis meetmed , et kaitsta ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris, hindas komisjon uuesti Ungari olukorda. Ta järeldas, et Ungari ei olnud lahendanud probleeme, mis viisid meetmete võtmiseni, et kaitsta ELi eelarvet, ning et seega ei olnud võimalik meetmeid tühistada.

Õigusriigi kaalutlused on samuti kaasatud taaste- ja vastupidavusrahastu tegevusse, kus liikmesriigid rakendavad asjakohaseid reforme oma taaste- ja vastupidavuskavade alusel.

Õigusriigiga seotud probleemid võivad väljenduda konkreetselt liidu õiguse rikkumises, millega komisjon on tegelenud rikkumismenetluste abil.

Rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimise vastu võitlemine

Vaenukõne ja vaenukuriteod ohustavad suurel määral mitte ainult nende otseseid ohvreid, vaid ka laiemat ühiskonda. Need õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust, levitades hirmu, lõhestades kogukondi ning edendades diskrimineerimist ja vägivalda soodustavat keskkonda.

Komisjon jätkas nende kuritegude tõkestamist, tagades kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva ELi raamotsuse täitmise. Selle õigusaktiga nõutakse, et kriminaliseeritaks avalik õhutamine vägivallale või vihkamisele rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära, rahvuse või etnilise päritolu põhjal. Pärast komisjoni tegevust õigusnormide täitmise tagamiseks korrigeerisid Belgia, Saksamaa, Kreeka, Luksemburg ja Rumeenia oma õigusakte.

Liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse

Rikkumisest teavitajate kaitse edendab põhiväärtusi – õigusriigi põhimõtteid ja demokraatiat – ning õigust väljendusvabadusele. Seda seetõttu, et rikkumisest teavitajad toovad rikkumisi päevavalgele, millega nad hoiavad ära avaliku huvi kahjustamist ning edendavad läbipaistvust ja vastutust. Rikkumisest teavitajate kaitse direktiiv kaitseb rikkumisest teavitajaid liidu õiguse rikkumisest teavitamisel survemeetmete eest. Sellega nõutakse, et liikmesriigid looksid tulemuslikud kanalid, mis võimaldavad teavitada sellisest rikkumisest konfidentsiaalselt.

Komisjon andis Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Luksemburgi, Ungari ja Poola Euroopa Kohtusse, kuna nad ei olnud neid õigusnorme oma õigusesse üle võtnud. Kohtumenetluse eelsed rikkumismenetlused olid 2023. aasta lõpus samuti pooleli kuue muu liikmesriigi puhul. Samal ajal lõpetas komisjon üheksa liikmesriigi suhtes algatatud menetlused, kuna nad olid direktiivi täielikult oma õigusesse üle võtnud.

Laste kaitse

Alaealiste jätkuva kaitse nimel võttis komisjon edasisi meetmeid 16 liikmesriigi suhtes rikkumismenetlustes, mis algatati, kuna nad olid laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi üle võtnud mittenõuetekohaselt. Komisjonil õnnestus lõpetada Saksamaa ja Rootsi suhtes algatatud menetlused.

Lapsi tuleb samuti kaitsta lapse röövimise eest vanema poolt ja nad tuleb tuua võimalikult kiiresti tagasi nende tavapärasesse elukohta. Brüsseli IIa määrus kaitseb lapsi piiriülestes vaidlustes, mis on seotud vanemliku vastutuse ja lapseröövidega.

Kriminaalõigusalane koostöö ja kriminaalõigusega ette nähtud individuaalsed tagatised

Euroopa vahistamismäärus on liikmesriikide kriminaalõigusalase koostöö alustala. Selle täitmise tagamiseks läks komisjon 10   liikmesriigi   suhtes algatatud rikkumismenetlustega edasi. Kuna Itaalia, Küpros, Malta ja Rumeenia olid muutnud oma õigusakte, oli võimalik nende suhtes algatatud menetlused lõpetada. Veel üks – Iirimaa suhtes algatatud – rikkumismenetlus lõpetati, kuna riik oli viinud lõpule kriminaalasjades tehtavate kohtuotsuste vastastikku tunnustamist käsitlevate ELi   õigusnormide ülevõtmise.

Komisjon tegi samuti edusamme ELi menetlusõiguste direktiivide ülevõtmise järelevalves. Ta algatas rikkumismenetlused 13 liikmesriigi suhtes laste menetluslike tagatiste direktiivi mittetäieliku ülevõtmise asjus. Ta jätkas rikkumismenetlusi 14 liikmesriigi suhtes, kes ei olnud kaitsja kasutamise õigust käsitlevat direktiivi oma õigusesse täielikult või nõuetekohaselt üle võtnud. Edasisi samme astuti ka Bulgaaria ja Läti suhtes, kuna nad olid mittenõuetekohaselt üle võtnud sätted, mis käsitlevad õigust saada kriminaalmenetluses teavet .

Komisjon tagas kahtlusaluste ja süüdistatavate isikute õiguse suulisele ja kirjalikule tõlkele nõuetekohase ülevõtmise. Ta algatas rikkumismenetluse Bulgaaria suhtes ning astus edasisi samme Belgia , Portugali , Rootsi ja Läti suhtes algatatud käimasolevates menetlustes. Komisjon algatas samuti menetlused Belgia , Bulgaaria , Horvaatia , Läti ja Ungari suhtes, kuna nad olid mittenõuetekohaselt üle võtnud ELi õigusnormid, mis käsitlevad süütuse presumptsiooni tugevdamist .

Komisjon lõpetas kokku 13 menetlust, kuna liikmesriigid olid saavutanudkahtlusaluste ja süüdistatavate menetluslike tagatiste nõuetele vastavuse kooskõlas eespool nimetatud direktiividega.

Tarbijate kaitse

ELi õigusnormidega on ette nähtud tarbijate kõrgetasemeline kaitse kaupade ning digisisu ja -teenuste ostmisel ühtsel turul.

Kehtivaid tarbijakaitsenorme on muudetud rangemaks direktiiviga, mis käsitleb tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja parema täitmise tagamist . Direktiivi saavutused on näiteks suurem läbipaistvus hinnaalandustest teatamisel, rangemad karistused ja tugevamad õiguskaitsevahendid ebaausate kaubandustavade ohvritele. Tänu komisjoni tegevusele õigusnormide täitmise tagamisel on kõik liikmesriigid lõpule viinud nende õigusnormide oma õigusesse ülevõtmise protsessi. See kehtib ka digitaalse sisu direktiivi ja kaupade müügi direktiivi puhul. Komisjon on samuti lõpetanud kõik ülejäänud rikkumismenetlused, mis olid seotud digitaalse sisu direktiivi ja kaupade müügi direktiivi mittetäieliku ülevõtmisega, v.a ühe liikmesriigi puhul.

Esindushagide direktiiviga luuakse uus raamistik, et kaitsta tarbijaid ulatuslikku kahju põhjustavates olukordades. Pädevad üksused, näiteks tarbijaorganisatsioonid või avalik-õiguslikud asutused võivad algatada kohtumenetluse, et peatada rikkumised ja leida tarbijatele sobilikke õiguskaitsevahendeid. Komisjon algatas rikkumismenetlused 24 liikmesriigi suhtes, kuna nad ei olnud direktiivi õigel ajal üle võtnud, ja on neist menetlustest kaheksa puhul juba astunud järgmise sammu.

Isikuandmete kaitse

Andmekaitse on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud oluline kaitsemeede. 2023. aastal jätkas komisjon liikmesriikides ELi andmekaitsenormide rakendamise jälgimist. Ta hindas liikmesriikide õigusaktide vastavust  isikuandmete kaitse üldmäärusele ja  andmekaitsealase õiguskaitse direktiivile , algatades vajaduse korral rikkumismenetluse.

Ohutum transport

Maanteetransport on kõige ulatuslikumalt kasutatav reisimisviis. Liiklusõnnetuste ohu piiramiseks on komisjon edendanud ELi õigusnorme ja tehnilisi standardeid, mille eesmärk on vähendada kõnealustest õnnetustest põhjustatud surmade arvu, ning taganud nende täitmise. 2023. aastal algatas komisjon rikkumismenetlused Tšehhi ja Austria suhtes, kuna nad ei olnud täielikult üle võtnud muudetud ELi õigusnorme maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta. Ta algatas samuti rikkumismenetlused Taani, Kreeka, Leedu ja Austria suhtes ning jätkas Bulgaaria ja Soome suhtes algatatud rikkumismenetlusi korralisi tehnoülevaatusi käsitlevate ELi õigusnormide mittenõuetekohase ülevõtmise eest. Komisjon astus järgmise sammu rikkumismenetluses, mis oli Tšehhi suhtes algatatud, kuna riik oli võtnud mittenõuetekohaselt üle ELi õigusnormid , mis käsitlevad sõidukijuhi terviseseisundi miinimumnõudeid südame ja veresoonkonna seisundite osas.

Raudteesektoris algatas komisjon rikkumismenetluse Ungari  suhtes ja jätkas rikkumismenetlusi Poola ja Portugali  suhtes, kuna nad ei olnud teatavaid raudteeohutuse norme nõuetekohaselt rakendanud. Ka jätkas komisjon Saksamaa ja Poola  suhtes rikkumismenetlusi, mis algatati, kuna nad olid teatavaid raudtee koostalitlusvõime norme rakendanud mittenõuetekohaselt. Need on osa neljandast raudteepaketist , mille eesmärk on töötada välja raudteeteenuste ühtne turg, elavdada raudteesektorit ja muuta see teiste transpordiliikide kõrval konkurentsivõimelisemaks.

Merendussektoris algatas komisjon rikkumismenetluse Rootsi suhtes, kuna riik ei olnud täitnud ELi meresõidu   turvalisuse   õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Nende õigusnormidega kehtestatakse turvalisuse nõuded laevadele ja sadamatele ning nähakse ette meresõidu turvalisuse kontrollid. Need meetmed panustavad olulisel määral sadamate turvalisusesse nii kuritegevuse tõkestamisel kui ka ELi elutähtsa taristu vastupidavuse suurendamisel.

Tervise ja toiduohutuse edendamine

Tervist ja toiduohutust käsitlevate ELi õigusnormide eesmärk on tagada kõrgetasemeline inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse ning kaitsta tarbijate huve. Komisjon järgib valmisoleku ja ennetamise puhul terviseühtsuse põhimõtet, milles on lõimitud inimeste, loomade ja keskkonna tervis ning toidu- ja söödaohutus. Komisjon aitab liikmesriikidel rakendada ELi õigusnorme ja tagada nende täitmine ning teeb kontrollib nõuetele vastavust, sh audititega.

2023. aastal tegutses komisjon liikmesriikide liidu õigusele vastavusele tagamiseks mitmes valdkonnas. Teistes liikmesriikides tervishoiuteenuste kättesaadavuse valdkonnas muutis Soome oma õigusakte, et tagada sobilik hüvitis patsientidele kooskõlas piiriülese tervishoiu direktiiviga . Inimkudede ja -rakkude valdkonnas sai komisjon kaebuse vajakajäämiste kohta Kreekas ELi õigusnormide rakendamisel, eelkõige seoses silmakoepankadele lubade väljastamisega. Pärast dialoogi komisjoniga lahendas Kreeka selle probleemi ning silmakoepankade tunnustamise taotlusi saab nüüd tulemuslikult menetleda.

Taimetervise valdkonnas lõpetas komisjon Itaalia suhtes algatatud menetluse, mis oli seotud taimekahjuri Xylella fastidiosa vastaste meetmete rakendamisega. Komisjoni audit kinnitas, et Itaalia oli pärast Euroopa Kohtu otsust kohapeal lahendanud rakendamise probleemid. 

ELi üldsus pöörab üha rohkem tähelepanu loomatervisele ja loomade heaolule . Selles valdkonnas ELi õigusnormide täitmise tagamiseks rakendasid komisjon ja liikmesriigid ühiseid õigusnormide täitmise tagamise meetmeid , et tõkestada ebaseaduslikku kasside ja koertega kauplemist. Meetmed aitasid teha kindlaks korduvad seaduspärad ja ettevõtjad, kes osalevad pettuslikus ja eksitavas tegevuses. Selle tulemusena algatati ELis 47 kohtumenetlust.

Parem kutsealade reguleerimine ja spetsialistide vaba liikumine

Proportsionaalsuse kontrolli direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et kõik kutsealadega seotud uued nõuded on vajalikud. Koormavad riiklikud õigusnormid muudavad kvalifitseeritud kandidaatidele raskemaks ELis mitmesugustel kutsealadel tööle asumise või neil töötamise ning kahjustavad seega jõupingutusi lahendada oskustööliste nappus ELis.

Komisjon algatas nende õigusnormide mittenõuetekohase ülevõtmise tõttu rikkumismenetlused Belgia ja Eesti suhtes ning astus järgmise sammu 16 liikmesriigi suhtes juba algatatud menetlustes. Samal ajal lõpetas ta 12 liikmesriigi suhtes algatatud menetlused. Neis liikmesriikides saab proportsionaalsuse kontrolli direktiivist täit kasu, hõlbustades reguleeritud kutsealadel tööle asumist ja töötamist.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate õigusnormide täitmise tagamiseks algatas komisjon menetlused Belgia, Küprose ja Rumeenia suhtes ning kaks menetlust Kreeka suhtes. Näiteks Kreekas õigusnormide täitmise tagamiseks võetud meetmete eesmärk on veenduda, et karjäärinõustajate, koolidirektorite ja hariduse valdkonna muu juhtiva ametikoha kvalifikatsiooniga spetsialistid teistes liikmesriikides saavad Kreekas oma kutsealal tegutseda. Komisjon algatas menetlused Saksamaa , Iirimaa ja Hispaania suhtes, kuna nad ei olnud taganud kogu ELi kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, kuid lõpetas 13 liikmesriigi suhtes algatatud menetlused. Iirimaa suhtes algatatud menetlus põhines Euroopa Parlamendile esitatud  petitsioonil .

Lähetatud sõidukijuhtide kaitse

Maanteetranspordi sektoris tagatakse ELi õigusnormidega kaitse ühes liikmesriigis töötavatele, kuid ajutiselt teise liikmesriiki tööle saadetud sõidukijuhtidele. Nende õigusnormidega tagatakse, et kõnealused lähetatud sõidukijuhid saavad lähetuse ajal vastuvõtva liikmesriigi töötasu. Samuti nähakse nende õigusnormidega ette haldusnõuete ammendav loetelu ettevõtetele, kes lähetavad sõidukijuhte teise liikmesriiki, ning ühtlustatakse kontrollimeetmeid kogu ELis.

2023. aastal otsustas komisjon anda Madalmaad ja Poola Euroopa Kohtusse, kuna nad ei olnud neid õigusnorme oma õigusesse üle võtnud. Komisjon algatas rikkumismenetluse Taani ja Prantsusmaa suhtes ning astus edasisi samme samal põhjusel kaheksa liikmesriigi suhtes algatatud menetlustes.

Euroopa julgeolekuliidu tugevdamine

Euroopa julgeolekuliidu eesmärk on tagada, et ELi julgeolekupoliitika kohaneb muutuvate ohtudega ning loob pikaajalise ja kestliku vastupanuvõime. Komisjon jätkas oma tööd, et tagada sellist tegevust nagu terrorismi otstarbel väljaõpe ja reisimine ning terrorismi rahastamine kriminaliseeriva terrorismivastase võitluse direktiivi täitmine. Komisjon asus järgmise sammu   10   liikmesriigi   suhtes algatatud menetlustes, et tagada direktiivi nõuetekohane ülevõtmine. Samal ajal lõpetas komisjon 11 liikmesriigi suhtes algatatud menetlused, kui nad olid kõnealused õigusnormid nõuetekohaselt üle võtnud.

Tulirelvi käsitlevate ELi õigusnormidega  on kehtestatud miinimumnõuded tsiviilisikute tulirelvade omandamiseks, valdamiseks ja vahetamiseks ning need kaitsevad kuritegude ja ebaseadusliku kauplemise eest. Komisjon otsustas anda Luksemburgi ja Rootsi Euroopa Kohtusse, kuna nad ei olnud seda väga olulist õigusakti rakendanud. Kõnealune Rootsi suhtes algatatud menetlus oli võimalik hiljem lõpetada, nagu ka muud Rootsi, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka ja Luksemburgi suhtes algatatud menetlused. See tähendab, et EL on kõigi jaoks turvalisem, kuna need liikmesriigid kohaldavad nüüd õigusnorme, mis aitavad vältida ebaseaduslikku relvakaubandust.

Komisjon on pühendunud digipöördega seotud olemuslike riskide ning organiseeritud kuritegevusest jõukusele ja turvalisusele tekkiva ohu maandamisele. Ta algatas rikkumismenetlused Tšehhi, Ungari, Poola, Sloveenia ja Soome suhtes, et tagada kriminaalõiguse abil rahapesu vastu võitlemist käsitleva direktiivi ülevõtmine. Samal ajal sai komisjon tänu tehtud edusammudele lõpetada 13 teiste liikmesriikide suhtes algatatud menetlust.

Komisjon algatas võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu käsitleva direktiivi täitmise tagamiseks rikkumismenetlused Bulgaaria ja Poola suhtes ning astus järgmise sammu menetluses, mis oli kõnealuse direktiivi mittenõuetekohase ülevõtmise tõttu algatatud Soome suhtes.

Komisjon tegi täiendavad otsused, et tagada narkootikume käsitlevate ühiste õigusnormide täitmine. Ta andis Ungari Euroopa Kohtusse, kuna riik ei austanud ÜRO narkootiliste ainete komisjonis sisukohta, mis oli kanepi ja sellega seotud ainete rahvusvahelistesse nimekirjadesse kandmise kohta ELi tasandil kokku lepitud.

Välispiiride haldamine

Schengeni ala on üks ELi suurimaid saavutusi, mis võimaldab ELi kodanikel, kolmandate riikide elanikel ja külastajatel vabalt ja turvaliselt ELis reisida. Komisjon on võtnud kohustuse tagada vastavus viisade ja elamislubade ühtsele vormile eesmärgiga hoida ELis reisimine ja elamine turvalisena, õiguslikult järjepidevana ning kooskõlas vaba liikumise ja rahvusvahelise koostöö põhimõtetega.

Komisjon algatas rikkumismenetlused Bulgaaria , Kreeka , Küprose ja Leedu suhtes, kuna nad ei rakendanud ühtse viisavormi osana nõutavat 2D vöötkoodi. Komisjon algatas pärast kaebuse saamist rikkumismenetluse Portugali suhtes, kuna riik oli valesti rakendanud ühtset elamisloavormi kolmandate riikide kodanike elamislubade puhul. Komisjon astus järgmise sammu menetluses, mis oli Bulgaaria suhtes algatatud, kuna riik ei olnud rakendanud kõnelust kolmandate riikide kodanike uut elamisloavormi.

Ühtne ELi reageerimine rände ja varjupaiga valdkonnas

Komisjon jätkas tööd õigusnormidega, mille eesmärk on tagada kiire ja õiglane varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlus , anda seaduslikke võimalusi ELi pääsemiseks, tõkestada ebaseaduslikku rännet ja säilitada ELi välispiiride terviklikkus , täielikus kooskõlas Euroopa väärtuste ja põhiõigustega. Need on rände- ja varjupaigaleppe eesmärgid, milles Euroopa Parlament ja nõukogu on kokku leppinud. Komisjon aitab tagada täieliku rakendamise, et õigusnorme kohaldataks algusest peale.

ELi rännet käsitlevate õigusaktide valdkonnas algatas komisjon rikkumismenetluse Ungari suhtes, kuna riik oli rikkunud kaasaaitamise   paketti , mille eesmärk on tõkestada rändajate smugeldamist. Seaduslikku rännet käsitlevatele õigusnormidele vastavuse edendamiseks algatas komisjon rikkumismenetlused 18   liikmesriigi suhtes, kuna nad olid hooajatöötajate direktiivi mittenõuetekohaselt üle võtnud või seda valesti rakendanud. Ka jätkas komisjon pikaajaliste elanike direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamist, võttes edasisi meetmeid Malta suhtes algatatud menetluses, mis põhineb kahel Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonil . Ta lõpetas Leedu suhtes samade õigusnormide tõttu algatatud menetluse, kuna saavutati rahuldav tulemus.

Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine

Eesmärgiga tõkestada Venemaa võimet rahastada oma agressioonisõda Ukraina vastu võttis EL 2023. aastal vastu kolm täiendavat sanktsioonide paketti, mille tulemusena on neid kokku 12. Need hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, nagu rahandus, energia, meedia, transport ja kaubandus.

Komisjon jälgis liikmesriikides sanktsioonide rakendamist ja edendas seda. Ta küsis liikmesriikidelt teavet ja korraldas kahepoolseid kohtumisi liikmesriikide sanktsiooniasutustega. Ka võttis komisjon järelmeetmeid ELi sanktsioonide rikkumisest teavitamise vahendi – rikkumisest teavitajatel rikkumistest anonüümselt teatamist võimaldava veebiplatvormi – kaudu saadud teabe asjus. Komisjoni loodud varade külmutamise ja arestimise töökond hakkas aktiivsemalt tagama Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja üksuste vastaste sanktsioonide täitmist, tõkestades sanktsioonide rikkumisi. Selle töö tulemusena on kooskõlastatud rohkem kui 27 miljardi euro väärtuses erasektori varade külmutamist ning rohkem kui 200 miljardi euro väärtuses Venemaa riigi varade tõkestamist.