(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 26 lõike 2 kohaselt hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle eesmärgi saavutamiseks on ELi toimimise lepingu artiklis 50 sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad direktiivide abil meetmeid, et saavutada teataval tegevusalal asutamisvabadus. Lisaks on ELi toimimise lepingu artikliga 114 antud Euroopa Parlamendile ja nõukogule volitus võtta liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

(2)

Mittetulundusühingute tegevuse arendamise ees seisvate takistuste kõrvaldamine kõigis liikmesriikides on oluline selleks, et saavutada nende asutamisvabadus ja muud põhivabadused, nagu kapitali pakkumise ja saamise vabadus ning teenuste osutamise ja saamise vabadus siseturul. Ühtlustades nende vabaduste teostamist mõjutavaid siseriiklikke õigusnorme, aitab käesolev direktiiv parandada siseturu toimimist. Sel moel teenib käesolev direktiiv ka eesmärki tugevdada Euroopa integratsiooni ning tagada võrdne kohtlemine, edendades , edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu ELi kodanike jaoks ning hõlbustada ja hõlbustades kogu liidus kogunemis- ja ühinemisvabaduse tõhusat kasutamist. [ME 1]

(3)

Euroopa Parlament võttis 17. veebruaril 2022 vastu resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta (2).

(4)

Euroopa Komisjon võttis 9. detsembril 2021 vastu sotsiaalmajanduse tegevuskava (3). Tegevuskavas esitas komisjon konkreetsed meetmed, mille abil luua sotsiaalmajanduslikele üksustele võimalused tegevust alustada ja laiendada ning teha sotsiaalmajandus ja selle võimalused nähtavamaks. 6. juuli 2022. aasta resolutsioonis (4) väljendas Euroopa Parlament tegevuskava üle heameelt.

(5)

Sotsiaalmajanduse tegevuskava järelmeetmena pakkus komisjon välja konkreetseid meetmeid toetamaks sotsiaalmajandust, milles seatakse kasumi asemel esikohale inimesed ning sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid. 13. juuni 2023. aasta ettepanek, mis käsitleb nõukogu soovitust sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta (5), sisaldab soovitusi liikmesriikidele sotsiaalmajanduse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Samal päeval avaldas komisjon ka kaks talituste töödokumenti, et parandada arusaamist asjakohastest maksureeglitest, mis kehtivad sotsiaalmajanduse üksuste (6) ja avalikes huvides tehtavate algatuste jaoks mõeldud piiriüleste annetuste (7) suhtes.

(6)

Mittetulundussektoris ja sotsiaalmajanduses kättesaadavate õiguslike vormide seast on valdava enamuse valikuks mittetulundusühing. Lisaks sellele, et mittetulundusühingud aitavad kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ja aitavad saavutada avalikes huvides olevaid eesmärke, annavad nad olulise panuse ka siseturu toimimisse, kuna osalevad korrapäraselt mitmesuguses mittemajanduslikus ja majandustegevuses, näiteks pakkudes teenuseid sellistes sektorites nagu sotsiaalteenused ja tervishoid, side ja teave, huvide esindamine, kultuur, keskkonnakaitse, haridus, vaba aja veetmine, sport ning teaduse ja tehnoloogia arengu edendamine. See on tõsi nii juhul, kui majandustegevus on mittetulundusühingu põhitegevus või -eesmärk, kui ka muudel juhtudel. [ME 2]

(6a)

Kuigi suurem osa mittetulundusorganisatsioonide tegevusest toimub praegu riigi tasandil, tegutsevad neist üha rohkemad piiriüleselt, tugevdades seeläbi sotsiaalset ühtekuuluvust liikmesriikide vahel ja süvendades siseturgu. Selleks, et kasutada täielikult ära mittetulundusühingute ja nendega seotud üksuste sotsiaal-majanduslikku potentsiaali ning nende panust Euroopa integratsiooni, tuleks kõrvaldada nende piiriülest tegevust takistavad tõkked. [ME 3]

(7)

Et edendada liikmesriikides majanduslikku ja sotsiaalset kasvu, on hädavajalik täielikult toimiv siseturg, kus mittetulundusühingud saaksid tegutseda. Praegu ei lase siseturul esinevad tõkked ja puudulik ühtlustamine mittetulundusühingutel laiendada oma tegevust üle riigipiiride ja takistavad seega , kuna nad puutuvad sageli kokku põhjendamatute piirangutega, mis takistab siseturu tõhusat toimimist. Täielikult toimiva ja tõhusa siseturu poole püüdlemisel tuleb tagada täielik asutamisvabadus kõigi tegevuste jaoks, mis aitavad kaasa liidu eesmärkide saavutamisele , tugevdades seeläbi ühtekuuluvust ja koostööd kogu liidus . [ME 4]

(8)

Et luua mittetulundusühingute majandustegevusele tõeline siseturg, on vaja kaotada kõik asutamisvabaduse ning teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise põhjendamatud piirangud ning tõkked , mis teatavate liikmesriikide õigusaktides veel kehtivad. Need piirangud tekitavad õiguskindlusetust ning tõkestavad ja takistavad mittetulundusühingutel tegutseda piiriüleselt, eelkõige seetõttu, et tekitavad neile erilise vajaduse eraldada vahendeid tarbetute haldus- või vastavustoimingute jaoks, millel on eriti heidutav mõju, arvestades ühingute mittetulunduslikku laadi. Seetõttu ei peaks liikmesriigid kohaldama piiravaid või häirivaid meetmeid, mis võivad mittetulundusühingute jaoks tähendada ülemäärast või kulukat koormat. Ühinemisvabadus ei tähenda mitte ainult ühingu asutamise või selle tegevuse lõpetamise võimalust, vaid ka võimalust tegutseda ilma liikmesriigi põhjendamatu sekkumiseta. Siia alla käib ka vahendite taotlemise, hankimise ja kasutamise suutlikkus, mis on kõigi ühingute toimimiseks hädavajalik. Eelkõige sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklites 63 ja 65 koos Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 7, 8 ja 12 kõigil tasandeil ühinemisvabaduse, ja kaitstakse mittetulunduslikke organisatsioone diskrimineerivate, ebavajalike ja põhjendamatute piirangute eest kapitali vaba liikumise osas. Seda põhimõtet on edasi arendanud Euroopa Kohus oma kohtupraktikas, sealhulgas 10. juuni 2020. aasta otsuses kohtuasjas C-78/18, Euroopa Komisjon vs. Ungari  (8) . [ME 5]

(9)

Need takistused tulenevad liikmesriikide õigusraamistike erinevustest. Õigusraamistik, milles mittetulundusühingud liidus tegutsevad, põhineb siseriiklikel õigusaktidel, mida ei ole liidu tasandil ühtlustatud. Praegu ei tunnustata mittetulundusühingute juriidilise isiku staatust ja õigusvõimet kogu Euroopa Liidus ühetaoliselt ning nad peavad sageli järgima erinevaid haldusmenetlusi mitmes liikmesriigis, näiteks teist korda registreeruma mõnes muus liikmesriigis või isegi asutama uue juriidilise isiku, et alustada tegevust muus liikmesriigis kui see, kus nad on asutatud. Mittetulundusühingute liidusisese liikuvuse põhielemendid ei ole endiselt piisavalt reguleeritud, mille tulemuseks on õiguslik ebaselgus kõigi piiriülese tegevusega mittetulundusühingute jaoks. Näiteks valitseb endiselt ebakindlus juhtudel, kui mittetulundusühingud kavatsevad viia oma registrijärgse asukoha üle uude liikmesriiki. Eelkõige takistab asjaolu, et registrijärgset asukohta ei ole võimalik ilma ühingut likvideerimata üle viia, mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist, liikumist ja restruktureerimist Euroopa Liidus. Riiklikud õigusnormid erinevad ega paku sageli selgeid lahendusi ja menetlusi mittetulundusühingute piiriülese liikuvuse teostamiseks ja majandustegevusega tegelemiseks. [ME 6]

(9a)

Liikmesriikide õigusaktide heterogeensus ja mitteühtlustatud tavad põhjustavad samuti ebavõrdseid tingimusi, mis tulenevad erisugustest turutingimustest ja mitmesugustest takistustest, millega mittetulundusorganisatsioonid eri liikmesriikides kokku puutuvad, näiteks pangakontode avamisel, rahaliste vahendite, sealhulgas välismaise rahastuse kogumisel ja arvestusel, avaliku sektori toetusmeetmetest ja -kavadest kasu saamisel ning läbipaistvuskohustustega seotud nõuete kontrollimisel ja täitmisel. [ME 7]

(10)

Võimalus pääseda piiriüleselt ligi rahalistele vahenditele ja kapitalile ja neid tõhusalt suunata on vajalik, et hõlbustada mittetulundusühingute tegevust siseturul . Koostöö ja parimate tavade vahetamine eri riikide mittetulundusühingute vahel võib aidata suurendada nende tegevuse tõhusust ja mõju Euroopa tasandil. Ühiste standardite ja ühtse lähenemisviisi edendamisega saab vähendada bürokraatiat ning soodustada piiriülest rahalist toetust sujuvamal ja tõhusamal viisil . Siia alla kuulub tasu majandustegevuse eest, aga ka annetused, pärand või muud liiki rahastus. Liikmesriikide erinevad õigusraamistikud ja annetuste ja muude sarnaste maksete nõutamisel ja vastuvõtmisel kehtivad piirangud põhjustavad siseturu killustumist ja takistavad siseturu toimimist. [ME 8]

(11)

Lisaks on teatavate liikmesriikide seadustega mittetulundusühingute liikmetele või mittetulundusühingute täitevorganite liikmetele kehtestatud kodakondsuse või seadusliku riigis elamise nõuded. Sellised nõuded tuleks kaotada, et kaitsta ELi kodanike asutamisvabaduse ja ühinemisvabaduse kasutamist , mis soodustaks liidu kodanike aktiivset osalemist erinevates mittetulundusühingutes, olenemata nende kodakondsus- või elukohariigist . [ME 9]

(11a)

Nende eripära ja mittetulunduslikku eesmärki arvestades võib suur osa mittetulundusühingute tegevusest olla korraldatud mitteärilisel viisil ja seega olla mittemajandusliku iseloomuga. [ME 10]

(12)

Ühinemisvabadus on demokraatia toimimiseks esmatähtis, kuna see on oluline tingimus, et üksikisikud saaksid kasutada muid põhiõigusi, sealhulgas õigust väljendus- ja teabevabadusele. Nagu on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, kuulub ühinemisvabadus põhiõiguste hulka. Lisaks peetakse olulist rolli, mida täidavad kodanikuühiskonna ja esindusorganisatsioonid demokraatiale igal tasemel kaasaaitamisel, üheks liidu põhiväärtuseks, mida tunnustatakse eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 11, ning mis nõuab avatud, läbipaistvat ja struktureeritud dialoogi; Seetõttu annab see samuti mõista, et käesoleva direktiivi rakendamiseks ja kohaldamiseks tuleks kasutada sellise dialoogi raamistikke. [ME 11]

(13)

Seepärast on oluline tagada ühtlustamine liidu tasandil ja vältida tarbetut killustumist. Selleks on vaja kehtestada ühtlustatud õigusnormid, mis lihtsustaksid mittetulundusühingute piiriülest tegevust. Olemasolevaid siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad piiriüleseid ühinguid, tuleks ühtlustada, et need võimaldaksid neil mittetulundusühingutel tegutseda õiguslikus vormis, mis on spetsiaalselt kavandatud piiriülese tegevuse hõlbustamiseks. See õiguslik vorm tuleks ette näha liikmesriigi õiguskorras ja selleks tuleks kohandada asjakohaseid õigusnorme, mis käsitlevad mittetulundusühinguid. Seda õiguslikku vormi, mida nimetatakse „Euroopa piiriüleseks ühinguks“, peaksid kõik liikmesriigid automaatselt tunnustama, see võimaldab mittetulundusühingutel ületada takistused, millega nad siseturul kokku puutuvad, austades samal ajal liikmesriikide traditsioone mittetulundusühingute alal. Need on olulised sammud siseturu süvendamise ja lõpliku väljakujundamise poole. [ME 12]

(13a)

Kui mittetulundusühingud tegutsevad muus riigis kui see, kus nad on asutatud, siis ei tunnustata neid praegu automaatselt, ning sageli peavad nad asutama uue üksuse; nii on ligikaudu 310 000 ELis asuva ühenduse puhul, kusjuures veel 185 000 üksust tegelevad tõenäoliselt piiriülese tegevusega lihtsustatud raamistiku alusel. Euroopa piiriülese ühingu põhikiri peaks hõlbustama mittetulundusühingute piiriülest tegevust ja nende liikuvust. Tunnistus, mis sellega kaasneb, peaks andma neile automaatse tunnustuse ja võimaldama neil arendada oma tegevust ka muudes liikmesriikides, kasutades seega täiel määral ära siseturu eeliseid. [ME 13]

(14)

Lisaks on oluline võimaldada mittetulundusühingutel kasutada liidus täiel määral asutamisvabadust ühtse registreerimise kaudu, mis kehtiks kogu liidus, ja automaatselt tunnustada nende juriidilise isiku staatust, sest see on otseselt seotud siseturu toimimisega ja võimalusega sellest vabadusest tulenevaid õigusi tõhusalt kasutada.

(15)

Ametiühingutel ja ametiühingute liitudel ei tohiks lubada Euroopa piiriülest ühingut luua, kuna neil on liikmesriikide õiguskorras eristaatus. Sellistel organisatsioonidel peaks siiski olema võimalik soovi korral saada Euroopa piiriülese ühingu liikmeks, kuigi mitte asutajaliikmeks. [ME 14]

(16)

Samuti ei tohiks lubada luua Euroopa piiriülest ühingut erakondadel ja erakondade liitudel, kuna neil on siseriiklikus õiguses ja liidu õiguses eristaatus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 (9). [ME 15 ei puuduta eestikeelset versiooni]

(17)

Kirikutel ja muudel usuorganisatsioonidel ning filosoofilistel ja mitteusulistel organisatsioonidel ELi toimimise lepingu artikli 17 tähenduses ning nende organisatsioonide liitudel ei tohiks samuti olla lubatud luua Euroopa piiriülest ühingut, kuna liidul puudub pädevus nende staatust reguleerida ja kuna neil üksuste ühendustel on siseriiklikus õiguses eristaatus , mida käesolev direktiiv ei tohiks kahjustada . Seepärast peaks neil organisatsioonidel olema samuti soovi korral lubatud luua Euroopa piiriülene ühing või saada selle liikmeks. [ME 16]

(18)

Euroopa piiriülene ühing peaks sündima kokkuleppe põhjal, mille sõlmivad liidu kodanikud või liidus seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud või liidus asutatud juriidilised isikud, välja arvatud isikud, kes on süüdi mõistetud rahapesus, sellega seotud eelkuritegudes (10) või terrorismi rahastamises või kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, mis keelavad nende tegevuse liikmesriigis samadel alustel. Sellega seoses tuleks tagada vastutavuse proportsionaalne tase, avalik aruandlus ja rahastamise ning juhtimisstruktuuri läbipaistvus. Pidades silmas Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslikku otstarvet, peaksid juhul, kui ühing on asutatud juriidiliste isikute poolt, ka nemad olema mittetulunduslikud. [ME 17]

(19)

Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslik otstarve peaks tähendama, et kui majandustegevuse kaudu teenitakse kasumit, tuleks seda kasutada üksnes ühingu põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning seda ei tohi otseselt ega kaudselt ümber jaotada selle liikmete, sealhulgas juhtorganite liikmete, ega selle asutajate ega muude eraõiguslike isikute vahel. Selles suhtes ei tohiks käsitada eraõiguslike isikutena selliste organisatsioonide otseseid kasusaajaid, mille eesmärk on pakkuda konkreetsete sotsiaalsete vajaduste või terviseprobleemidega isikutele hooldusteenuseid . Seetõttu tuleks kehtestada varade lukustamine, mis tähendab, et vara ei või liikmetele jaotada, isegi mitte tegevuse lõpetamise korral. Viimasel juhul tuleks jääkvara üle anda omakasupüüdmatul moel, näiteks teistele samal eesmärgil tegutsevatele mittetulundusühingutele või kohalikele asutustele samal eesmärgil kasutamiseks . [ME 18]

(20)

Ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, diskrimineerimiskeeld, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus, peaksid Euroopa piiriülesed ühingud järgima eesmärke, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtustega, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Lisaks ei tohiks olla võimalik kasutada Euroopa piiriüleseid ühinguid terrorismi rahastamiseks, maksudest kõrvalehoidumiseks, maksustamise vältimiseks, rahapesuks või kuritegelikel või ebaseaduslikel eesmärkidel.

(20a)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa Liidu väärtusi tuleks austada nii Euroopa piiriülese ühingu eesmärgis kui ka tegevuses, kõikjal ja igal ajal. Selleks peaks Euroopa piiriülese ühingu põhikiri sisaldama deklaratsiooni selle kohta, et ta austab oma eesmärkides ja tegevuses neid väärtusi. [ME 19]

(21)

Piiriülesus on Euroopa piiriülese ühingu puhul kesksel kohal. Seega peaks Euroopa piiriülene ühing tegutsema või tema põhikirjas peaks olema ette nähtud eesmärk tegutseda liidus piiriüleselt vähemalt kahes liikmesriigis ja/või tema asutajaliikmetel peaksid olema sidemed vähemalt kahe liikmesriigiga, võttes füüsiliste isikute puhul aluseks kodakondsuse või seadusliku elukoha ja juriidiliste isikute puhul nende registrijärgse asukoha. Käesolevas direktiivis kasutatud mõiste „piiriülene“ ei piira selle mõiste kohaldamist muudes liidu õigusaktides. [ME 20]

(22)

Tagamaks, et Euroopa piiriülesed ühingud täidavad oma eesmärke, peaks ühingu omaduste ja õiguste ühtlustamise tase olema proportsionaalne nende tuvastatud probleemide ulatuse ja ulatusega, millega mittetulundusühingud piiriüleses tegevuses silmitsi seisavad.

(23)

Et tagada siseturu nõuete kohaselt kõigile Euroopa piiriülestele ühingutele võrdsed võimalused ja õiguskindlus , on oluline ühtlustada kogu liidus Euroopa piiriüleste ühingute juriidilise isiku staatuse ja õigusvõime põhijooned ning nende automaatne tunnustamine kõigis liikmesriikides ja registreerimismenetlus, ilma et liikmesriigid kehtestaksid nende küsimuste kohta erinevaid norme. See võib vähendada kulusid, anda ühingutele parema juurdepääsu ühtsele turule, tagada kvaliteetsemate teenuste ja toodete suuremat pakkumist ja tihedamat konkurentsi ning soodustada innovatsiooni. Euroopa piiriüleste ühingute tegevuse neid aspekte, mida ei ole käesoleva direktiiviga ühtlustatud, tuleks reguleerida siseriiklike õigusnormidega, mida kohaldatakse siseriiklikus õiguses kõige sarnasemat liiki või ühesainsas kõige sagedamini kasutatavas õiguslikus vormis mittetulundusühingute suhtes . See kehtib näiteks liikmesriikide normide kohta, mis käsitlevad avalikes huvides tegutsemise staatuse võimalikku omandamist või tööhõivealaste õigusaktide kohaldamist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kus asjaomased tegevused ja toimingud aset leiavad . Sellised üksused, sõltumata nende nimetusest siseriiklikus õiguskorras, peaksid igal juhul põhinema liikmesusel ja olema autonoomsed , nad peaksid olema oma laadilt mittetulunduslikud ja neil peaks olema juriidilise isiku staatus. „Autonoomne“ tähendab käesolevas kontekstis mittetulundusühingut, millel on institutsiooniline struktuur, mis võimaldab tal täita kõiki organisatsioonisiseseid ja -väliseid ülesandeid ning teha olulisi otsuseid, mida viiakse ellu sõltumatult; Läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamiseks peaksid liikmesriigid komisjonile nendest õigusnormidest teatama ja Euroopa piiriüleste ühingute komiteele teada andma, milline on siseriiklikus õiguses üksainus kõige sarnasem või kõige sagedamini kasutatav mittetulundusühingu õiguslik vorm ja milliseid õigusnorme sellise õigusliku vormi suhtes kohaldatakse . [ME 21]

(23a)

Ühingutel on juba võimalik saada avalikes huvides tegutsemise staatus kõigis liikmesriikides, kuigi selle staatuse saamise nõuded ja tagajärjed on väga erinevad. Olenemata selle täpsest nimetusest, annab see staatus mitmeid eeliseid. Avalikes huvides tegutsemise staatuse tunnustamise või andmise osas on liikmessriikides erinevad lähenemisviisid ja normid. Mõnes liikmesriigis on selline õiguslik seisund seotud näiteks maksusoodustustega või avaliku sektori rahastuse saamisega ning ühingud võivad otsustada saada selle staatuse lisaks oma õiguslikule vormile, tingimusel et nad vastavad teatavatele nõuetele ja olenevalt jurisdiktsioonist, kus nad tegutsevad. Näiteks võivad ühingu vormis seaduslikult asutatud üksused saada mittetulundusliku organisatsiooni, avalikes huvides tegutseva organisatsiooni, valitsusvälise organisatsiooni, kodanikuühiskonna organisatsiooni, kolmanda sektori organisatsiooni või heategevusorganisatsiooni õigusliku staatuse ja nimetuse, kui nad vastavad selle staatuse ja nimetuse õiguslikele nõuetele. Käesolev direktiiv ei tohiks sellist eelisstaatust mõjutada ja peaks edendama ühingute tegevust, olenemata riigisiseste normide alusel antud staatusest. Komisjon peaks siiski edaspidi hindama, kas on asjakohane edasi arendada õigusakte ka sellise staatuse reguleerimiseks liidu tasandil. [ME 22]

(24)

Tagamaks, et liikmesriikidel on asjakohased vahendid terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks ja teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvuse tagamiseks, ei tohiks Käesoleva direktiivi alusel Euroopa piiriülese ühingu suhtes kehtivad reeglid ei tohiks piirata liikmesriikide võetud meetmeid, mille eesmärk on vältida mittetulundusühingute väärkasutamist avaliku korra ja julgeolekuga seotud kaalutlustel ja tagada teatavate kapitaliliikumiste läbipaistvus seoses terrorismivastase võitluse ja rahapesu tõkestamisega , kui see on nõutav liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õigusega. Sellised meetmed peaksid olema õiguspärased ja asjakohased ega tohiks minna kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik, ning meetme mõju Euroopa piiriülesele ühingule peaks olema taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Selleks et tagada nende kaitsemeetmete järgimine, peaks nende kohaldamine põhinema liikmesriigi pädevate asutuste üksikjuhtumipõhisel hindamisel. [ME 23]

(25)

Et kõrvaldada rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute õiguslikud ja haldustakistused ning tagada siseturu toimimine, peaksid kõik liikmesriigid automaatselt tunnustama Euroopa piiriülese ühingu juriidilise isiku staatust ja õigusvõimet. Selline juriidilise isiku staatus ja õigusvõime tuleks anda siis, kui Euroopa piiriülene ühing on end liikmesriigis registreerinud.

(26)

Euroopa piiriülesel ühingul peaks olema võimalik vabalt otsustada oma tegevuseeskirja üle. Liikmesriigid võivad seda vabadust piirata üksnes juhul, kui piirangut kohaldatakse üldiselt ja mittediskrimineerivalt, seadusega ette nähtud viisil, mis on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga , olema asjakohane ja piirduma rangelt vajalikuga, ning meetme mõju Euroopa piiriülesele ühingule peaks olema ja sobiv taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik eesmärgiga proportsionaalne . [ME 24]

(27)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 52, 62 ja 65 ning asjakohast kohtupraktikat kohaldatakse ka Euroopa piiriüleste ühingute suhtes. Nendes ELi toimimise lepingu artiklites on sätestatud asutamisvabadust, teenuste osutamise vabadust ja kapitali vaba liikumist piiravate meetmete põhjendatus avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise huvidega. Lisaks on Euroopa Kohus oma kohtupraktikas välja töötanud mõiste „avalikust huvist tulenevad ülekaalukad põhjused“, millele viidatakse käesoleva direktiivi teatavates sätetes. Liikmesriikide meetmeid, mis võivad takistada aluslepingus sätestatud vabaduste kasutamist või muuta selle vähem atraktiivseks, tuleks lubada üksnes juhul, kui neid saab põhjendada aluslepingus loetletud eesmärkidega või liidu õiguses tunnustatud ülekaaluka avaliku huviga. Kuigi ammendavat määratlust ei ole, on Euroopa Kohus tunnistanud, et piirangud on võimalikud mitmesugustel põhjustel, nagu avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis, korra säilitamine ühiskonnas, sotsiaalpoliitika eesmärgid, teenusesaajate kaitse, tarbijakaitse, töötajate kaitse, või võlausaldajate kaitse, kui muud tingimused on täidetud. Sellised meetmed peavad igal juhul olema asjaomase eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik seadusega ette nähtud, asjakohased ja piirduma rangelt vajalikuga ning meetme mõju Euroopa piiriülesele ühingule peab olema taotletava eesmärgiga proportsionaalne. See on eriti oluline, kuna paljud ühingud tegutsevad käesolevas põhjenduses nimetatud avalikes huvides olevates valdkondades . [ME 25]

(28)

Selleks et tagada kogu liidus ühine ja sobiv lähenemine juhtimisele, peaks Euroopa piiriülesel ühingul olema otsuseid tegev organ, kuhu kuuluvad kõik liikmed – mõnes liikmesriigis nimetatakse seda tavaliselt üldkoosolekuks või üldkoguks. Euroopa piiriülesel ühingul peaks olema ka täitevorgan, mida mõnes liikmesriigis nimetatakse tavaliselt täitevkomiteeks või juhatuseks; täitevorgan peaks vastutama Euroopa piiriülese ühingu haldamise, juhtimise ja tegevuse korraldamise eest. See peaks tagama ka Euroopa piiriülese ühingu põhikirja ja õiguslike kohustuste täitmise ning esindama ühingut suhetes kolmandate isikutega ja kohtumenetlustes. Euroopa piiriülese ühingu täitevorgan peaks koosnema vähemalt kolmest isikust, olgu need siis füüsilised isikud või juriidilised isikud nende esindajate kaudu.

(29)

Et Euroopa piiriülesed ühingud saaksid tulemuslikult tegutseda ning et tagada võrdne kohtlemine võrreldes mittetulundusühingutega siseriiklikus õiguses, ei tohiks Euroopa piiriüleseid ühinguid kohelda ebasoodsamalt kui päritoluliikmesriigi õiguskorras ühteainsat kõige sarnasemat või kõige sagedamini kasutatava õigusliku vormiga mittetulundusühingut. [ME 26]

(30)

Vastavalt võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele põhimõtetele ning ühinemisvabaduse tagamiseks ei diskrimineerita käesoleva direktiivi rakendamisel ja kohaldamisel ühtegi rühma ega üksikisikut mis tahes põhjustel, näiteks sünnipära, vanuse, nahavärvi, bioloogilise või sotsiaalse soo, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, tervisliku seisundi, sisserände- või elukohastaatuse, geneetiliste omaduste, keele, rahvusliku, etnilise või sotsiaalse päritolu, poliitiliste või muude vaadete, rahvusvähemusse kuulumise, füüsilise või vaimse puude, varalise seisundi, rassi, usutunnistuse või veendumuste või muu seisundi alusel. [ME 27]

(31)

Liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid määrama pädeva asutuse, kes vastutab käesoleva direktiivi ülevõtmise õigusnormi kohaldamise eest (edaspidi „pädev asutus“) ning teavitab sellest komisjoni ja Euroopa piiriüleste ühingute komiteed. Pädevad asutused peaksid hoidma tihedat sidet komisjoni ja Euroopa piiriülese ühingu komiteega . Komisjon peaks avaldama pädevate asutuste nimekirja avalikul veebisaidil ja seda muudatuste korral põhjendamatu viivituseta ajakohastama . Et saada põhjalik ülevaade Euroopa piiriüleste ühingute õiguslikust kohtlemisest liikmesriikides, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile selliste asutuste nimed ja ülesanded, mis ei ole pädevad asutused, ent mis on asutatud või määratud nende siseriiklikus õiguskorras üheainsa kõige sarnasema või kõige sagedamini kasutatava mittetulundusühingu õigusliku vormi suhtes kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaldamise tarbeks. [ME 28]

(32)

Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 13 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peaks pädevate asutuste poolt käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaldamisel tehtud otsuseid saama kohtulikult kontrollida. Selline kohtulik kontroll pädevate asutuste otsuste suhtes, sealhulgas tegevusetuse suhtes, peaks olema kättesaadav nii Euroopa piiriülestele ühingutele kui ka muudele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Õigus kohtulikule kontrollile hõlmab õigust asja õiglasele ja avalikule arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus kohtus, mis on moodustatud seaduse alusel vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule õigusele, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.

(33)

Pidades silmas Euroopa piiriülese ühingu mittetulunduslikku otstarvet, peaks tal olema võimalik taotleda liikmesriikides, kus ta tegutseb, mittediskrimineerival alusel rahastamist avalik-õiguslikust või eraõiguslikust allikast. Seetõttu tuleks Euroopa piiriülese ühingu suhtes kohaldada samu eeskirju, mida kohaldatakse üheainsa kõige sarnasema või kõige sagedamini kasutatava õigusliku vormiga mittetulundusühingu suhtes. Euroopa piiriülese ühingu õigust saada ja anda rahalisi vahendeid ei tohiks piirata, välja arvatud juhul, kui piirang on seadusega ette nähtud, põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, sobib taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning või kui liikmesriik suudab tõendada, et Euroopa piiriülene ühing rikub oma tegevusega jämedalt ja korduvalt ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi, kui see on kooskõlas liidu õigusega , asjakohane ja piiratud rangelt vajalikuga ning kui piirangu mõju Euroopa piiriülesele ühingule on taotletava eesmärgiga proportsionaalne . [ME 29]

(34)

Tagamaks, et Euroopa piiriülesed ühingud saavad siseturust täit kasu, peaks Euroopa piiriülestel ühingutel olema võimalik osutada ja saada teenuseid ning tegeleda kaubavahetusega ilma liikmesriikide sekkumiseta. Piiranguid võib kehtestada üksnes juhul, kui need on seadusega ette nähtud, õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega ja sobivad taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. See ei tohiks mõjutada muude liidu õigusaktide sätteid. Siia hulka peaksid kuuluma põhivabadusi tugevdavate liidu õigusaktide sätted, näiteks need, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ (11), mis tagavad asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse, ning muude liidu õigusaktide sätted, millega reguleeritakse konkreetset majandustegevust, millega Euroopa piiriülesed ühingud tegelevad.

(35)

Et luua mittetulundusühingute jaoks tõeline siseturg, on vaja kaotada teatavad piirangud asutamisvabadusele ning teenuste ja kapitali vabale liikumisele, mis teatavate liikmesriikide õigusaktides veel kehtivad. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid kehtestada diskrimineerivaid nõudeid, mis põhinevad Euroopa piiriülese ühingu või selle täitevorgani liikmete kodakondsusel, välja arvatud käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel. Samuti ei tohiks liikmesriigid kehtestada nõuet, et liikmed peavad koosoleku kvoorumi tagamiseks füüsiliselt kohal viibima. Et võimaldada Euroopa piiriülesel ühingul kasutada kõiki siseturu eeliseid, ei tohiks liikmesriigid nõuda, et Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht oleks samas liikmesriigis, kus on tema juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht. Samuti ei tohiks liikmesriigid kehtestada Euroopa piiriülestele ühingutele üldkeeldu tegeleda majandustegevusega ega lubada neil tegeleda majandustegevusega üksnes juhul, kui see on seotud Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas sätestatud eesmärgiga.

(35a)

Vastavalt sõnavabaduse ja ühinemisvabaduse õigusele on oluline tagada, et liikmesriigid ei piiraks ühenduste õigust osaleda avalikus elus ning avalikes või poliitilistes aruteludes, näiteks seoses avalike huvide kaitsmise või rahumeelse kogunemise korraldamise või selles osalemisega. Selline osalemine avalikus või poliitilises arutelus ei tohiks siiski olla mõeldud ühelegi konkreetsele erakonnale või poliitilisele kandidaadile kasu toomiseks. [ME 30]

(36)

Euroopa piiriülese ühingu registreerimine peaks tähendama Euroopa piiriülese ühingu loomist. Registreerimiseks peaks Euroopa piiriülesel ühingul olema vähemalt kolm asutajaliiget. Euroopa piiriülese ühingu asutajaliikmeteks peaksid saama olla nii liidus asutatud mittetulunduslikud juriidilised isikud kui ka füüsilised isikud, kes on liidu kodanikud või elavad seaduslikult liidu territooriumil. Samuti peaks mittetulundusühingutel olema võimalik end samas liikmesriigis Euroopa piiriüleseks ühinguks ümber kujundada.

(36a)

Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama digiülemineku pakutavaid võimalusi, et hõlbustada ühinemis- ja asutamisvabaduse kasutamist ning vähendada halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Registreerimisprotsessi hõlbustamiseks, sealhulgas ühinemise või ümberkujundamise korral, peaksid liikmesriigid tagama, et registreerimistaotluse saab esitada veebis. See peaks kehtima ka registrijärgse asukoha üleviimise taotluste ja Euroopa piiriülese ühingu tunnistuse andmete muutmisest teavitamise kohta. Samuti tuleks julgustada digivahendite kasutamist, et võimaluse korral lihtsustada ja kiirendada haldusmenetlusi ja -koostööd. [ME 31]

(37)

Tagamaks, et Euroopa piiriülesed ühingud saavad tegutseda piiriüleselt, ja järgides proportsionaalsuse põhimõtet, peaksid nad end registreerima ainult üks kord oma päritoluliikmesriigis, et omandada juriidilise isiku staatus ja õigusvõime. Et tagada sellise registreerimise automaatne tunnustamine kogu liidus, on vaja registreerimismenetlus ühtlustada. See puudutab eelkõige dokumente ja teavet, mis on vajalikud Euroopa piiriülese ühingu registreerimistaotluse esitamiseks, samuti läbiviidavaid kontrolle.

(38)

Liikmesriikidel peaks olema õigus nõuda, et registreeritud Euroopa piiriülene ühing esitaks deklaratsiooni või teavet, taotleksid või saaksid lube teatava tegevusega tegelemiseks üksnes juhul, kui i) selliseid nõudeid kohaldatakse üldiselt ja mittediskrimineerivalt, ii) need on seadusega ette nähtud, iii) need on õigustatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjusega, iv) need on sobivad piirduvad vältimatult vajalikuga ning meetme mõju Euroopa piiriülesele ühingule peaks olema taotletava eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik eesmärgiga proportsionaalne . Sellised nõuded võivad näiteks olla seotud teatavate sektorite, nagu tervishoiu eripäradega. Kui liikmesriigid näevad ette selliseid täiendavaid menetlusi, tuleks see teave teha üldsusele kättesaadavaks selgel, kergesti ligipääsetaval ja arusaadaval viisil , et Euroopa piiriülene ühing saaks neid nõudeid täita. [ME 32]

(39)

Pettuste vältimiseks ja vastava registri usaldusväärsuse tagamiseks on tähtis, et liikmesriigid kontrolliksid Euroopa piiriülese ühingu asutajaliikmete ja seaduslike esindajate isikusamasust. Isikusamasuse kontrollimine on eriti oluline , eelkõige siis, kui registreerimistaotlus esitatakse elektrooniliselt. Liikmesriikide erinevate tavade tõttu peaksid isikusamasuse kontrollimise konkreetsed meetodid jääma asjaomase liikmesriigi otsustada. Selline lähenemisviis annab vajaliku paindlikkuse, et võtta arvesse iga liikmesriigi konkreetseid traditsioone, eripärasid ja menetlusi, tagades samas turva- ja autentsusstandardite järgimise liidu tasandil. [ME 33]

(40)

Austades asutamisvabadust ja ühinemisvabadust, tuleks Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest keelduda juhul, kui ei täideta käesolevas direktiivis sätestatud registreerimise vorminõudeid, kui taotlus ei ole täielik või kui põhikirjas kirjeldatud eesmärgid on vastuolus liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva liikmesriigi õigusega. Lisaks tuleb registreerimine tagasi lükata, kui taotlus ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud Euroopa piiriülese ühingu moodustamise põhinõuetele, milleks on mittetulunduslik otstarve, asutajaliikmete miinimumarv, piiriülesus, s.o tegevuse toimumine või eesmärk, et tegevus toimub vähemalt kahes liikmesriigis, ja asutajaliikmed, kellel on sidemed vähemalt kahe liikmesriigiga. Euroopa piiriülese ühingu registreerimisest keeldumist peab pädev asutus nõuetekohaselt põhjendama ja see tuleb edastada kirjalikus vormis. [ME 34]

(41)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad looksid registri Euroopa piiriüleste ühingute registreerimiseks ning selle teabe haldamiseks ja avaldamiseks või kasutaksid selleks mõnda olemasolevat riiklikku registrit . Register peaks sisaldama teavet Euroopa piiriüleste ühingute ja esitatud dokumentide kohta. Kuna registris säilitatav teave võib aeguda, peaksid liikmesriigid tagama, et Euroopa piiriülene ühing teatab pädevale asutusele kõigist muudatustest Euroopa piiriülest ühingut puudutavas teabes ja et registris hoitavat teavet ajakohastatakse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kasutada käesoleva direktiivi kohaldamisel olemasolevaid riiklikke registreid. Et tagada läbipaistvus eelkõige Euroopa piiriülese ühingu liikmetele ja võlausaldajatele, kui see on asjakohane, tuleks Euroopa piiriülese ühingu tunnistus ning teave selle likvideerimise ja tegevuse lõpetamise kohta teha üldsusele kättesaadavaks maksimaalselt kuue kuu jooksul pärast Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist lõpetamisele järgneva majandusaasta lõpuni . Koostalitlusvõimealased lahendused, mis on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku (millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus) (12) rakendamise raames, võivad veelgi toetada liikmesriike nende registrite piiriülese koostalitlusvõime suunas liikumisel. Tagamaks, et teave Euroopa piiriülese ühingu olemasolu kohta jääb kättesaadavaks ka pärast selle tegevuse lõpetamist, tuleks kõiki registris hoitavaid ja talletatavaid andmeid säilitada kaks vähemalt viis aastat pärast ühingu tegevuse lõpetamist. Euroopa piiriülese ühingu suhtes peaksid kehtima ka kõik riiklikud või Euroopa nõuded, mis puudutavad dokumentide või teabe autentsust, usaldusväärsust ja sobivat õiguslikku vormi, mis tuleb esitada üheainsa kõige sarnasema või sagedamini kasutatava juriidilise vormi veebipõhise registreerimise korral. [ME 35]

(42)

Käesoleva direktiivi raames toimuv isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete töötlemine riiklike registrite või Euroopa piiriüleste ühingute ja nende seaduslike esindajate registrite pidamiseks, juurdepääs sellistes registrites sisalduvatele andmetele ning halduskoostöö raames toimuv teabevahetus ja liikmesriikide vastastikune abi kooskõlas käesoleva direktiiviga, vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (13) loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu ning andmete säilitamine vastavalt käesolevale direktiivile peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (14) ja (EL) 2018/1725 (15).

(43)

Selleks et Euroopa piiriülesed ühingud saaksid siseturust täit kasu ning arvestades, et liikuvusega seotud õigused on otseselt seotud siseturu toimimisega ja selleks vajalikud, peaks Euroopa piiriülestel ühingutel olema võimalik viia oma registrijärgne asukoht üle ühest liikmesriigist teise. Selline registrijärgse asukoha üleviimine ei tohiks kaasa tuua Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamist päritoluliikmesriigis ega uue juriidilise isiku asutamist uues päritoluliikmesriigis ega mõjutada Euroopa piiriülese ühingu mis tahes varasid ega kohustusi, sealhulgas lepingutingimusi või laenusid, õigusi või kohustusi, mis kehtisid enne üleviimist. Liikuvuse korral peaksid liikmesriigid tagama vajaduse korral Euroopa piiriülese ühingu võlausaldajate huvide kaitse. Euroopa piiriülese ühingu töötajate kaitse tagamiseks tuleks nõuda, et Euroopa piiriülene ühing teataks neile aegsasti igast kavandatavast üleviimisest ning võimaldaks neil üleviimislepingu projektiga tutvuda. Kohaldada võib ka muid liidu ja siseriikliku õiguse sätteid, mis käsitlevad töötajate kaitset, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ (16).

(44)

Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise korra ühtlustamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et registrijärgse asukoha üleviimise otsustab asjaomase Euroopa piiriülese ühingu otsuseid tegev organ. Euroopa piiriülene ühing peaks esitama taotluse koos asjakohaste dokumentidega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kuhu asukoht üle viiakse, ning teavitama üleviimistaotluse esitamise ajal ka oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust . Üks asjakohastest dokumentidest üleviimise korral oleks aruanne, milles selgitatakse võlausaldajate ja töötajate kaitsemeetmeid, kui need on liidu või liikmesriigi õiguse alusel kohaldatavad. Liikmesriigid peaksid tagama, et sellise aruande koostamine ei põhjusta ülemäärast halduskoormust . Vajaduse korral tuleks kavandatavat Euroopa piiriülese ühingu põhikirja muuta vastavalt selle liikmesriigi siseriikliku õiguse nõuetele, kuhu Euroopa piiriülene ühing asukoha üleviimist taotleb. Registrijärgse asukoha üleviimisel saab Euroopa piiriülesest ühingust uue päritoluliikmesriigi siseriikliku õiguse kohane Euroopa piiriülene ühing. Registrijärgse asukoha üleviimisest tulenev kohaldatava õiguse muutus ei tohiks dubleerimise vältimiseks viia selleni, et uue päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib kõiki elemente, mida on eelmises liikmesriigis registreerimise ajal juba kontrollitud ja mis on käesoleva direktiiviga ühtlustatud. Selle liikmesriigi pädev asutus, kuhu Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht kavatsetakse üle viia, peaks lükkama üleviimise taotluse tagasi üksnes juhul, kui käesolevat direktiivi üle võtvates siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuded ei ole täidetud, ning ei tohiks sellest keelduda muudel põhjustel. Eelkõige ei tohiks pädev asutus taotlust tagasi lükata põhjusel, et täidetud ei ole sellised siseriiklikus õiguses sätestatud nõuded, mis ei saanud artikli 19 kohaselt olla põhjus registreerimisest keeldumiseks. Selleks et hõlbustada Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimist siseturul, peaks uue päritoluliikmesriigi pädev asutus andma välja ajakohastatud tunnistuse kooskõlas artikli 21 lõikega 2, kohandades kordumatut registreerimisnumbrit ja selle liikmesriigi kahetähelist riigikoodi, kuhu Euroopa piiriülese ühingu tegevuskoht üle viiakse, ning registrijärgse asukoha postiaadressi ja vajaduse korral muid elemente. [ME 36]

(45)

Kooskõlas kogunemis- ja ühinemisvabadusega tuleks Euroopa piiriülese ühingu tegevus lõpetada üksnes selle liikmete otsusega või päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsusega. Kui Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamine tuleneb selle liikmete otsusest, tuleks see vastu võtta erakorralisel koosolekul kahekolmandikulise häälteenamusega, mis esindab vähemalt poolt liikmete koguarvust. Viimase abinõuna võib Euroopa piiriülese ühingu tegevuse võib viimase abinõuna lõpetada mittevabatahtlikult lõpetamine olla mittevabatahtlik ja toimuda Euroopa piiriülese ühingu päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsusega . Seetõttu tuleks tegevus mittevabatahtlikult lõpetada üksnes juhul, kui Euroopa piiriülene ühing ei järgi oma mittetulunduslikku laadi, eesmärki või kui tema tegevus kujutab endast ohtu avalikule korrale või kui on tuvastatud, et ta on oma tegevusega jämedalt ja korduvalt rikkunud ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi, tingimusel et lõpetamisele eelneb riskihindamine, et see on seadusega ette nähtud, asjakohane ja rangelt vajalik, ning et Euroopa piiriülese ühingu täitevorgani liikmed on süüdi mõistetud eriti raskes kuriteos või kui ühing ise on kuriteos süüdi mõistetud, kui selline võimalus on siseriikliku õigusega lubatud tegevuse lõpetamine on taotletava eesmärgiga proportsionaalne . Sellisel juhul peaks pädev asutus teatama Euroopa piiriülesele ühingule ametlikult , igakülgselt ja põhjendatult oma kahtlustest ja kuulama ühingu ära, et anda talle võimalus mõistliku ajavahemiku jooksul vastata või olukorda parandada . Kõik otsused mittevabatahtliku lõpetamise kohta peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sisaldama igakülgset kirjalikku põhjendust. [ME 37]

(46)

Euroopa piiriülese ühingu tegevuse lõpetamine peaks kaasa tooma selle likvideerimise. Euroopa piiriülese ühingu likvideerimine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta, (17) , milles nõutakse, et maksejõuetusmenetluse ja selle mõju suhtes kohaldatakse tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, mille territooriumil menetlus on algatatud. Kooskõlas Euroopa piiriülese ühingu mittetulundusliku laadiga tuleks kõik lõpetatud Euroopa piiriülese ühingu varad üle anda mittetulunduslikule üksusele, kes tegeleb tegevusega, mis sarnaneb mõnega tegevuse lõpetanud ühinguga sarnase tegevusega ühingu tegevustest , või anda need üle kohalikule omavalitsusele, kes peaks neid kasutama samasuguse tegevuse jaoks nagu tegevuseks või eesmärgi saavutamiseks, mis sarnaneb mõnega tegevuse lõpetanud ühingu tegevus tegevustest või eesmärkidest . [ME 38]

(47)

Selleks et võimaldada Euroopa piiriülesel ühingul tõendada, et ta on end liikmesriigis registreerinud, hõlbustada veelgi piiriüleseid menetlusi ning lihtsustada ja vähendada formaalsusi, peaksid pädevad asutused registreerimisprotsessi viimase sammuna välja andma tunnistuse (edaspidi „Euroopa piiriülese ühingu tunnistus“), mis sisaldab olulist registreerimisteavet, sealhulgas Euroopa piiriülese ühingu nime , millele järgneb või millele eelneb akronüüm „ECBA“ , registrijärgse asukoha aadressi ja seaduslike esindajate nimesid. Et hõlbustada kõnealuse tunnistuse kasutamist eri liikmesriikides ilma täiendavate kohanduste või nõuete täitmisega seotud kuludeta, peaks komisjon kehtestama standardvormi, mis on kättesaadav kõigis liidu keeltes. Seega tuleks selleks, et tagada käesoleva õigusakti ühetaolised rakendamistingimused, anda komisjonile rakendamisvolitused standardvormi koostamiseks, sealhulgas vormi tehnilise kirjelduse kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (18). Nimetatud rakendusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 39]

(48)

Liikmesriigid peaksid määratlema mõiste „eriti raske kuritegu“, mille hulka võib kuuluda terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvakaubandus, rahapesu, korruptsioon, maksevahendi võltsimine, küberkuritegevus ja organiseeritud kuritegevus. [ME 40]

(49)

Et liikmesriigid saaksid tõhusalt rakendada käesoleva direktiivi halduskoostööd käsitlevaid õigusnorme ja et hõlbustada koostööd, peaksid liikmesriigid kasutama siseturu infosüsteemi (IMI). Eelkõige peaksid pädevad asutused kasutama siseturu infosüsteemi selleks, et teatada teiste liikmesriikide pädevatele asutustele uue Euroopa piiriülese ühingu loomisest, sealhulgas juhul, kui mittetulundusühing kujundatakse ümber Euroopa piiriüleseks ühinguks. Kui pädev asutus saab registreerimistaotluse, peaks ta IMI kaudu suhtlema nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus need dokumendid on välja antud, et kontrollida näiteks nende seaduslikkust. Euroopa piiriülese ühingu registrijärgse asukoha üleviimise korral peaks uue päritoluliikmesriigi pädev asutus teatama üleviimisest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja ajakohastama infosüsteemi asjakohase teabega. Nii vabatahtliku kui ka mittevabatahtliku tegevuse lõpetamise korral peaks pädev asutus andma sellest teada ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et teatada neile tegevuse lõpetamisest ja ajakohastada infosüsteemi asjakohase teabega.

(49a)

Kooskõlas õigusega heale haldusele ning vastavalt avaliku halduse tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele peaks käesoleva direktiivi ülevõtmine soodustama halduseeskirjade lihtsustamist ning halduskulude ja -koormuse vähendamist. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et Euroopa piiriüleste ühingute haldusmenetlusi ja -kohustusi saab täita internetis ning et sellised menetlused on kergesti kättesaadavad. Liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks kogu vajaliku teabe ja pakkuma Euroopa piiriüleste ühingutega seotud haldusprotsesside korral tuge. [ME 41]

(49b)

Käesoleva direktiivi rakendamise jälgimiseks peaks komisjoni abistama liikmesriikide esindajatest koosnev EKP komitee. Kooskõlas liidu põhimõtetega ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 peaks komitee koosseis olema tasakaalus. Komitee peaks vajaduse korral kaasama oma töösse ka muid asjaomaseid liidu organeid ja komiteesid ning sidusrühmi, näiteks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ja mittetulundusorganisatsioone. Komiteemenetlusi käsitleva teabe kättesaadavus üldsusele tuleks tagada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. [ME 42]

(49c)

Käesoleva direktiiviga astutakse oluline samm ühtse turu väljakujundamise ja selle mittetulundussektorile avamise poole. Seda silmas pidades palutakse komisjonil hinnata, lisaks käesolevale direktiivile, kui kasulik ja teostatav oleks täiendada seda direktiivi meetmetega, millega toetatakse korrapärast, sisukat ja struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonna ja esindusorganisatsioonidega, samalaadse Euroopa reguleeriva raamistiku kohta seoses sihtasutustega. [ME 43]

(50)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt siseturu toimimise parandamist rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate mittetulundusühingute õiguslike ja haldustõkete kõrvaldamise teel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(51)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 27. juunil 2023,

a)

„päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus Euroopa piiriülese ühingu registrijärgne asukoht asub või kuhu see üle viiakse;

b)

„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus Euroopa piiriülene ühing tegutseb;

c)

„mittetulunduslik otstarve“ – olenemata sellest, kas ühingu tegevus on majanduslikku laadi või mitte, kasutatakse saadud kasumit üksnes Euroopa piiriülese ühingu põhikirjas määratletud eesmärkide saavutamiseks ja seda ei jaotata liikmete vahel , sealhulgas tema juhtorganite liikmete ega asutajate ega muude eraõiguslike osapoolte vahel, ei otseselt ega kaudselt ; [ME 44]

d)

„mittetulundusühing“ – siseriikliku õiguse kohane juriidiline isik, mis põhineb liikmesusel, on autonoomne, mittetulundusliku otstarbega ning juriidilise isiku staatusega; [ME 45]

e)

Euroopa piiriülese ühingu tunnistus – päritoluliikmesriigi pädeva asutuse välja antud tunnistus, mis tõendab Euroopa piiriülese ühingu registreerimist , juriidilise isiku staatust ja õigusvõimet . [ME 46]

ea)

„eriti raske kuritegu“ – üks nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 loetletud süütegudest, mida liikmesriigid tõlgendavad rangelt ja mida kohaldatakse mittediskrimineerival viisil. [ME 47]

a)

nõuded, mis otseselt või kaudselt põhinevad Euroopa piiriülese ühingu või selle täitevorgani liikmeks olevate füüsiliste isikute kodakondsusel või elukohal, välja arvatud käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel;

b)

nõue, et Euroopa piiriülese ühingu või selle otsuseid tegeva või täitevorgani liikmed peavad koosoleku kvoorumi tagamiseks füüsiliselt kohal olema;

c)

nõue, et juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht peab olema samas liikmesriigis, kus on registrijärgne asukoht;

d)

nõue, millega vastuvõttev liikmesriik seab teises liikmesriigis registreeritud Euroopa piiriülese ühingu tunnustamise tingimuseks selle riigi piiriüleste ühingute tunnustamise asjaomases teises liikmesriigis;

e)

nõue, et vastuvõtvas liikmesriigis tegutsemiseks peab Euroopa piiriülene ühing olema olnud teatava aja päritoluliikmesriigis registreeritud;

f)

nõue, et annetuste saamiseks liidus asuvatest allikatest on vaja liikmesriigi ametiasutuse luba või heakskiitu;

g)

järgmised piirangud regulaarsele või juhuti toimuvale majandustegevusele , välja arvatud juhul, kui selline keeld võimaldaks Euroopa piiriülesel ühingul saada teistsuguse eelisseisundi : [ME 83]

ga)

piirangud või lisanõuded avalikus arutelus osalemise kohta, olenemata sellest, kas seda tehakse regulaarselt või aeg-ajalt. [ME 84]