EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.6.2023

COM(2023) 314 final

2023/0177(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 241 final} - {SWD(2023) 204 final} - {SWD(2023) 207 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek on lahutamatu osa Euroopa Komisjoni uuendatud kestliku rahanduse strateegiast, 1 mis võeti vastu 2021. aasta juulis.

Keskkonnaalane, sotsiaalne ja äriühingu üldjuhtimisega seotud (ESG) investeerimine, st investeerimine, mis võtab investeerimisotsuste tegemisel arvesse ESG tegureid (mida nimetatakse ka kestlikeks investeeringuteks), on muutumas tavapärase rahastamise oluliseks osaks. Eelkõige on arvult, suuruselt ja kaasatud kapitali liigi poolest oluliselt suurenenud kestlike omaduste või eesmärkidega investeerimisfondide arv. Sellega seoses on välja töötatud ESG investeeringute ökosüsteem, mis hõlmab muu hulgas ESG reitingute pakkumist. Selliseid ESG reitinguid turustatakse kui arvamuse andmist ettevõtja või üksuse kokkupuute kohta keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja/või äriühingu üldjuhtimisega seotud tegurite kohta ning nende mõju kohta ühiskonnale.

ESG reitingutel on üha suurem mõju kapitaliturgude toimimisele ja investorite kindlustundele seoses kestlike toodetega. Eelkõige on ESG reitingutel toetav roll ELi kestliku rahanduse turu nõuetekohases toimimises, pakkudes olulisi teabeallikaid, mida investorid ja finantsasutused saavad kasutada investeerimisstrateegiates, riskijuhtimises ja avalikustamiskohustuses. Neid kasutavad ka ettevõtjad, keafs püüavad paremini mõista oma või oma partnerite tegevusega seotud kestlikkusriske ja -võimalusi ning võrrelda end oma kolleegidega.

ESG reitingute turg kasvab lähiaastatel eeldatavasti märkimisväärselt. ESG reitingute arvu kasv ja nõudluse suurenemine on tingitud ettevõtjaid ähvardavate riskide muutuvast olemusest, investorite kasvavast teadlikkusest nende riskide finantsmõju kohta ning selliste investeerimistoodete kasvust, mille selge eesmärk on vastata teatavatele kestlikkusstandarditele või saavutada teatavaid kestlikkusega seotud eesmärke. Samuti on see seotud kestlikku rahandust käsitlevate õigusaktidega, mida EL on alates 2018. aastast esitanud.

Praegusel ESG reitingute turul on siiski puudusi ja see ei toimi nõuetekohaselt, kuna investorite ja hinnatavate üksuste vajadused seoses ESG reitingutega ei ole rahuldatud ning reitingute usaldusväärsus on ohustatud. Sellel probleemil on mitu tahku: i) ESG reitingute omaduste, meetodite ja andmeallikate läbipaistmatus ning ii) selguse puudumine selle kohta, kuidas ESG reitingu andjad tegutsevad. ESG reitingud ei anna kasutajatele, investoritele ega hinnatavatele üksustele piisavaid võimalusi teha teadlikke otsuseid ESGga seotud riskide, mõju ja võimaluste kohta.

Seega võttis komisjon uuendatud kestliku rahastamise strateegias kohustuse võtta meetmeid, et suurendada ESG reitingute usaldusväärsust, võrreldavust ja läbipaistvust. Täpsemalt on käesoleva ettepaneku eesmärk parandada ESG reitinguid käsitleva teabe kvaliteeti, i) suurendades ESG reitingute omaduste ja meetodite läbipaistvust ning ii) tagades suurema selguse ESG reitingu andjate tegevuse ning huvide konflikti riski vältimise kohta ESG reitingu andjate tasandil. Kuna ESG reitinguid ning nende aluseks olevaid andmeid kasutatakse investeerimisotsuste tegemiseks ja kapitali jaotamiseks, on algatuse üldeesmärk parandada ESG reitingute kvaliteeti, et investorid saaksid kestlikkusega seotud eesmärkide puhul teha teadlikumaid investeerimisotsuseid. Samuti võimaldab see hinnatavatel üksustel teha teadlikke otsuseid ESG riskide juhtimise ja oma tegevuse mõju kohta. Ühtlasi on äärmiselt oluline suurendada usaldust ja kindlustunnet ESG reitingu andjate tegevuse vastu, tagades selleks turu nõuetekohase toimimise ning selle, et ESG reitingu andjad hoiavad ära ja haldavad huvide konflikte.

Käesoleva ettepaneku eesmärk ei ole ühtlustada ESG reitingute arvutamise meetodeid, vaid suurendada nende läbipaistvust. ESG reitingu andjad säilitavad täieliku kontrolli kasutatavate meetodite üle ning nad on oma valikutes endiselt sõltumatud (st ESG reitingud võivad üksteisest erineda ja hõlmata eri valdkondi), et tagada eri lähenemisviiside kättesaadavus ESG reitingute turul.

Ettepanekuga püütakse lihtsustada Euroopa ühtse turu ja kapitaliturgude liidu potentsiaali paremat ärakasutamist ning aidata minna üle täielikult kestlikule ja kaasavale majandus- ja finantssüsteemile kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe 2 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

Kõigis majandusharudes on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid, et saavutada kliimaneutraalne majandus ja liidu keskkonnasäästlikkuse eesmärgid. Investoritele ja ettevõtjatele on vaja teha keskkonnasäästlike investeeringute väljaselgitamine lihtsamaks ning tagada selliste investeeringute tõsiseltvõetavus.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt kuulub siinne ettepanek jagatud pädevuse valdkonda ning põhineb nimetatud lepingu artiklil 114, mis annab ELile pädevuse kehtestada sobivaid sätteid siseturu rajamiseks ja selle toimimiseks.

ELi toimimise lepingu artikkel 114 võimaldab liidul võtta meetmeid, millega mitte ainult ei kaotata olemasolevaid põhivabaduste kasutamise takistusi, vaid ka ennetatakse nende tekkimist tulevikus. See hõlmab lisaks takistusi, mis teevad siseturu eeliste täieliku kasutamise turuosalistele (nt ESG reitingu andjatele või investoritele) keeruliseks.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liikmesriigid ei saa käesoleva algatuse eesmärki, st eesmärki suurendada selgust ESG reitingute ning reitingute andjate tegevuse suhtes, sõltumatult tegutsedes piisaval määral saavutada ning seega on ELi kapitaliturgude nõuetekohaseks toimimiseks vaja ELi tasandi meetmeid.

Praegu puudub ESG reitingu andjate jaoks ELi õigusraamistik. Liikmesriigid ei reguleeri ESG reitingu andjate tegevust ega tingimusi, mille alusel nad reitinguid annavad. Iga ESG reitingu andja järgib oma eeskirju; seejuures puudub selgus selle suhtes, mida nad teevad ja kuidas nad seda teevad.

ESG reitingute turg on ülemaailmne. Mõne suure ESG reitingu andja peakorter asub ELis, samas kui paljudel teistel asuvad need EList väljaspool, kuid neil on tütarettevõtjad ELis.

Kuigi liikmesriigid võiksid võtta meetmeid individuaalselt, et parandada ESG reitingute usaldusväärsust ja läbipaistvust, oleksid sellised meetmed liikmesriigiti tõenäoliselt väga erinevad. See võib lisaks reitingute võrreldavuse piiramisele kaasa tuua erineva läbipaistvustaseme, tõkked turuosalistele ja probleemid piiriüleselt tegutsevatele isikutele (nagu ELi turul, kus kasutajad on mitmes liikmesriigis). Kui aga ESG reitingu andjate tegevust puudutavaid eeskirju üldse ei ole, jäävad praegune olukord ja läbipaistvusega seotud probleemid püsima ning olukord võib veelgi halveneda.

Kuna kestlikud investeeringud ning ESG reitingud pälvivad üha suuremat tähelepanu kogu maailma jurisdiktsioonides, muutub sidusale ja terviklikule lähenemisviisile tuginev koostöö partneritega ELile väga oluliseks. Algatus ei asendaks riiklikke õigusakte, kuna praegu ei ole üheski liikmesriigis õigusakte, mis reguleeriksid ESG reitingu andjate tegevust.

Siseturu toimimist parandaks suurem selgus nende üksuste tegevuse kohta, kellel on järjest olulisem roll rahastamise suunamisel.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada süsteem, mis muudaks ESG reitingud selgemaks. Seetõttu kehtestatakse ettepanekus eeskirjad ELis tegutsevatele ESG reitingu andjatele. Ettepanekuga püütakse paremini ära kasutada Euroopa ühtse turu potentsiaali ning soodustada üleminekut täielikult kestlikule ja kaasavale majandus- ja finantssüsteemile kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks on vaja määrust ning see on parim viis muuta selgemaks rahastamise suunamisel üha olulisemaks muutunud üksuste tegevus.

Õigusraamistik viidaks vastavusse teiste finantsturu osaliste suhtes kohaldatava lähenemisviisiga ja asjakohaste õigusaktidega, nt ELi võrdlusaluste määrusega, reitinguagentuuride määrusega ja Euroopa roheliste võlakirjade standardi ettepanekuga, millega nähakse ette pidev järelevalve ning kehtestatakse mitmed organisatsioonilised nõuded ning juhtimisprotsesside ja -dokumentidega seotud nõuded. Muud vahendid, nagu pehme õiguse meetmed ja käitumisjuhendid, võimaldaksid saavutada käesoleva algatuse eesmärgid vaid osaliselt, sest puudub stiimul koostada piisavalt range käitumisjuhend. Praegune turusurve paneks paika käitumisjuhendi ranguse ja terviklikkuse ning selline surve on osutunud probleemide lahendamisel ebapiisavaks. Pealegi oleks käitumisjuhend vabatahtlik. Mõned reitingu andjad võivad otsustada seda mitte kasutusele võtta või tekkida võib mitu sektoris kasutatavat juhendit. Mõlemal juhul satuksid ohtu kasutajate või hinnatavate üksuste väljavaated saavutada turul tervikuna suurem selgus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on kogunud märkimisväärsel hulgal tõendeid eri allikatest, sealhulgas Euroopa Komisjoni finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi tellitud uuringust, komisjoni konsultatsioonidest ja teavitustegevusest ning teabevahetusest sidusrühmadega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) toetas samuti komisjoni tööd 2022. aastal avaldatud tõendite esitamise üleskutsega ja kaardistas ELis tegutsevad ESG reitingu andjad. Komisjon analüüsis ka olemasolevaid rahvusvahelisi soovitusi ja juhendeid ESG reitingu andjatele, eelkõige Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) soovitusi. Seda algatust toetavale sihtotstarbelisele konsultatsioonile vastas kokku 168 organisatsiooni ja eraisikut, peamiselt investorid, ESG reitingu andjad ning börsil noteeritud äriühingud.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Sellel probleemil on mitu tagajärge. Kasutaja seisukohast on tagajärjed järgmised.

(1)Investorid ei suuda oma investeerimisotsustes piisavalt arvesse võtta ei kestlikkusega seotud ega ka muid mitterahalisi riske ja võimalusi.

(2)Investoritel on samuti vähem võimalusi suunata rahalisi vahendeid sotsiaal- ja keskkonnaprobleemidega tegelevatele ning neid mittesüvendavatele ettevõtjatele ja majandustegevusse.

(3)Võrdlusaluste haldurid koostavad võrdlusalused ESG reitingute põhjal, kui neil ei ole täielikku selgust nende arvutamise viisi kohta.

(4)Ettevõtjad ei saa võtta arvesse kõiki oma tegevusest tulenevaid võimalikke riske ja võimalusi ega suunata oma investeeringuid selle kohaselt.

Konkreetne tagajärg hinnatava üksuse seisukohast on see, et ta võib saada ESG reitingu aegunud või ebaõigete andmete põhjal ja see võib mõjutada tema juurdepääsu rahastamisele.

Teiste sidusrühmade seisukohast on konkreetne tagajärg see, et valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja muud sidusrühmad ei suuda panna ettevõtjaid vastutama ühiskonnale ja keskkonnale avaldatava mõju eest.

Nendel probleemidel on negatiivsed tagajärjed ELi kestliku finantsturu toimimisele, jättes lõhe suurema läbipaistvuse tagamiseks loodud ELi kestliku rahanduse raamistiku ja vahendite vahele, mis võimaldavad erakapitalil liikuda üleminekuks hädavajalike kestlike investeeringute suunas. Laiem tagajärg on see, et Euroopa ühtse turu potentsiaali aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid, ei kasutata täielikult ära.

(1)puudub selgus ESG reitingu andjate tegevuse kohta ja puudub kontroll nende tegevuse üle;

(2)puudub selgus ESG reitingute, nende meetodite ja andmeallikate kohta (sh nende koostamise viis ja nende andmete avalikustamine/läbipaistvus);

·suurem selgus ESG reitingu andjate tegevuse kohta ning huvide konflikti riskide ennetamine ESG reitingu andjate tasandil;

·vajadus muuta ESG reitingud selgemaks (st mida need tähendavad ja mis eesmärke nendega taotletakse, meetodid ja andmeallikad või nende väljatöötamiseks kasutatud hinnangud).

Analüüsiti mitut seadusandlikku ja mitteseadusandlikku poliitikavarianti, pidades silmas järgmist kahte mõõdet: üksused (ESG reitingu andjad) ja tooted (ESG reitingud). ESG reitingu andjate tegevuse reguleerimise puhul olid kolm kaalutud varianti sektori käitumisjuhend (variant 1), registreerimine ja leebe järelevalve (variant 2) ning tegevuslubade andmine, põhimõtetel rajanevad organisatsioonilised nõuded ja riskipõhine järelevalve (variant 3). ESG reitingute ja nende meetoditega seotud läbipaistvusnõuete ulatuse puhul olid kaks kaalutud varianti avalikkuse minimaalse teavitamise nõue (variant 1) ning avalikkuse minimaalse teavitamise nõue ja põhjalikuma avalikustamise nõue ESG reitingu andjate ja hinnatavate üksuste klientide puhul (variant 2). Analüüsis käsitletakse tähelepanelikult ka variantide kulutasuvust ja sidusust. Järgmised variandid jäeti varajases etapis kõrvale: registreerimine ja järelevalve riiklikul tasandil, ESG reitingu andjate metoodika ühtlustamine, ESG reitingute sisu miinimumnõuete kehtestamine ning üksikasjalike vormide koostamine avalikustamisega seotud nõuete jaoks.

Tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususe võrdluse põhjal hõlmaks eelistatud variant ESG reitingu andjaid käsitlevat varianti 3 (tegevusloa andmine, organisatsioonilised nõuded ja järelevalve) ning ESG reitinguid käsitlevat varianti 2 (avalikkuse minimaalse teavitamise nõue ja põhjalikum avalikustamise nõude ESG reitingu andjate ja hinnatavate üksuste klientidele puhul). Üksikasjalikus analüüsis leiti, et selliste variantide kombineerimine aitaks eesmärke täielikult saavutada (erinevalt muudest variantidest) ning tooks suurimat kasu kasutajatele, hinnatavatele üksustele ning reitingu andjatele endile ja ühiskonnale. Kuigi eelistatud variandiga võivad kaasneda suuremad algkulud, on pikas perspektiivis oodata, et kasu kaalub kulud üles.

Eelistatud variant peaks tooma märkimisväärset majanduslikku kasu. Eeldatakse, et see algatus mõjutab positiivselt finantsturgude toimimist ja ESG investeeringute tingimusi. Eelistatud variant peaks võimaldama investoritel ja hinnatavatel üksustel reitinguid mõista ning teha nende puhul teadlikke ESG valikuid. Samuti peaks see vähendama teabe kogumise kulusid ja vajadust kasutada täiendavaid reitinguandjaid, vähendades seega äritegevusega seotud kulusid. Samuti ei diskrimineeriks eelistatud variant kedagi ning seda kohaldataks võrdselt nii riigisiseste kui ka kolmandate riikide turuosaliste suhtes. See algatus võib mõjutada ESG reitingu andjate üldist konkurentsivõimet, suurendades tõenäoliselt nende jaoks lühiajalises perspektiivis äritegevuse kulusid, kuid suurem usaldus ESG reitingute vastu võib samas suurendada turu kasvu. Et leevendada turulepääsu kaotamisega seotud võimalikku muret, võiks ette näha üleminekuperioodi, mis annaks eelkõige väiksematele turuosalistele rohkem aega kohanemiseks. Algatusel on eeldatavasti ka positiivne – kuigi marginaalne – kaudne sotsiaalne ja keskkonnamõju.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Et leevendada käesolevast määrusest tulenevate uute nõuetega seotud kulusid ja mõju väiksematele reitinguandjatele, pakutakse järgmisi leevendusmeetmeid.

(1)Üleminekuperiood. Leevendamaks tegevusloa andmise protsessist tulenevat turuosaliste võimalikku muret turule juurdepääsu kaotamise pärast, lubatakse reitinguandjatel jätkata tegutsemist tingimusel, et nad teavitavad ESMA-t ja saavad tegevusloa eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku, st üleminekuperioodi jooksul.

(2)Järelevalvetasude kohandamine teenuseosutaja suuruse alusel. Tasud jaotataks reitinguandjate vahel proportsionaalselt, tuginedes nende aasta netokäibele.

(3)Proportsionaalne järelevalve. ESMA on võtnud järelevalve tegemisel kasutusele riskipõhise ja andmepõhise lähenemisviisi 12 ning seab oma järelevalvetegevused tähtsuse järjekorda vastavalt tuvastatud riskitasemele ja järelevalve alla kuuluvate üksuste tähtsusele/suurusele.

(4)Väiksematel ja innovaatilistel üksustel on võimalus taotleda erandit paljudest asutusesisestest organisatsioonilistest meetmetest juhul, kui nad suudavad tõendada, et nõuded on ebaproportsionaalsed nende äritegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning nende tootega hinnatavate küsimuste laadi ja ulatusega (nt andmepõhine hindaja 13 või uuenduslik, tulevikku suunatud hindaja 14 ).

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepaneku kohaselt antaks ESMA-le uus ülesanne, st ülesanne anda tegevusluba käesoleva määruse kohaseid teenuseid osutavatele ESG reitingu andjatele ja teha nende üle järelevalvet. Selle kohaselt peaks ESMA küsima ESG reitingu andjatelt tasu, mis peaks katma kõik tema halduskulud, mis on tekkinud loa andmise ja järelevalvetegevuse tõttu. Turu suurus on 59 üksust: 30 ELis asuvat ESG reitingu andjat (3 suurt, 6 keskmise suurusega, 9 väikest ja 12 mikroettevõtet); 29 ELi-välist üksust. Tuginedes hinnangule, et suure ESG reitingu andja üle järelevalve tegemiseks kasutab ESMA 1,7 täistööajale taandatud töötajat ja väikese ESG reitingu andja üle järelevalve tegemiseks 0,2 täistööajale taandatud töötajat, oleme välja arvutanud, et aastas on vaja 20 täistööajale taandatud töötajat. Sama hinnangu kohaselt vajab ESMA alates aastast N+1 7 ajutise teenistuja ametikohta ja 12 lepingulise töötaja ametikohta, et anda tegevusluba 30 ELi üksusele ja 29 ELi-välisele üksusele ning teha järelevalvet 30 ELi üksuse ja 29 ELi-välise üksuse üle. Peame tõenäoliseks, et lubade väljastamisega seotud ühekordsed tööd on esimesel aastal (aasta N) tipus. Seetõttu on oluline, et ESMA-le antaks algusest peale 19 täistööajale taandatud töötajat, et selle tippkoormusega toime tulla.

Kogukulud suurenevad hinnanguliselt ligikaudu 3,7–3,8 miljoni euro võrra aastas. Seda kulu ei kaeta ELi eelarvest, kuna ettepanek võimaldab ESMA-l nõuda ESG reitingu andjatelt sisse tegevusloa andmise ja järelevalve tasusid, et katta kõik järelevalvekulud. See on samamoodi ka teistes valdkondades, kus ESMA vastutab teatavate üksuste (nt reitinguagentuurid) järelevalve eest. Üksikasjalikum teave on esitatud finantsselgituses.

5.MUUD ANDMED:

•Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Komisjon tagab, et käesolevas määruses valitud meetmed aitavad saavutada poliitikaeesmärgid selliste konkreetsete seiretegevuste kombineerimisega, mille eesmärk on mõõta rakendamise tõhusust ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, aga ka muude seirevahendite kasutamisega, mis aitavad kaasa üldeesmärkide saavutamisele. Neid tegevusi ja vahendeid kirjeldatakse täpsemalt allpool. Et jälgida erieesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme, uurib komisjon võimalust teha korrapäraseid küsitlusi investorite, ettevõtjate ja ESG reitingu andjate seas.

Küsitluste käigus kogutakse andmeid järgmise kohta: 1) kasutajate ja hinnatavate üksuste suhtumine kättesaadava teabe muutustesse, eelkõige seoses 4. jaos määratletud erieesmärkidega, ning arusaam sellest, kas need eesmärgid on saavutatud; 2) ESG reitingute reguleerimise ja järelevalve kulud ja tulud ESG reitingu andjate seisukohast. Selliste küsitluste tegemine sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.

Erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme saab jälgida ka mitme näitaja abil, nagu kättesaadavaks tehtud ESG reitingute arv, ESG reitingute kasutamise kasv kasutajate ja andjate poolt ning üldine suurem korrelatsioon ESG reitingute vahel.

Üldeesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude jälgimine on oma olemuselt tunduvalt keerulisem, sest metoodiliselt on kavandatud meetmete mõju ESG reitingutele raske muudest võimalikest teguritest eristada. Sellest hoolimata teeb komisjon ettepaneku jälgida üldeesmärkidega seotud edusamme järgmiste meetmete abil:

–jälgida kestliku majandustegevusega tegelevatesse ettevõtjatesse tehtavate investeeringute suundumusi, pöörates tähelepanu keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektidele; 15

–teha koostööd järelevalveasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et hinnata, kas ESG reitinguga seotud rohepesu probleemid on vähenenud.

Samuti on võib-olla võimalik kasutada investorite, ettevõtjate ja ESG reitingu andjate pakutud küsitlusi, et koguda tõendeid selle kohta, kas sidusrühmade hinnangul on ESG reitingu andjad hakanud oma tegevuse eest rohkem vastutama.

Selle algatuse raames oleks ESMA ESG reitingu andjate järelevalve tegijana sobiv organ, kes teeks kokkuvõtte arengust ja tõstaks esile võimalikud probleemküsimused, tehes koostööd selle liikmesriigi asjaomaste ametiasutustega, kus ESG reitinguid kasutatakse ning kus ESG reitingu andjad asuvad ja tegutsevad.

Lisaks avaldavad mitmed sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, ESG reitingu andjad, äriorganisatsioonid ja avaliku sektori asutused tõenäoliselt valdkonna arengut jälgivaid aruandeid, mis on kasulik täiendus komisjoni tehtavale seirele.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku erisätete üksikasjalik selgitus (täidetakse, kui artiklite numeratsioon / järjestuse muutmine on selge)

2023/0177 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 16 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)25. septembril 2015 võttis ÜRO Peaassamblee vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“, 17 milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ 18 seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, tagamaks, et kõigi liidu meetmete ja poliitikaalgatuste puhul arvestataks liidus ja mujal maailmas kestliku arengu eesmärke algusest peale. Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustes 19 kinnitati Euroopa Liidu ja liikmesriikide pühendumust 2030. aasta tegevuskava täielikule, järjepidevale, terviklikule, integreeritud ja tulemuslikule rakendamisele tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega. 11. detsembril 2019 avaldas komisjon teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ 20 .

(2)Üleminek kestlikule majandusele on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamise võti. Kestlikkus on kaua olnud liidu prioriteet ning ka liidu aluslepingutes tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

(3)Selleks et saavutada liidus kestliku arengu eesmärgid, on vaja suunata kapitalivood kestlikesse investeeringutesse. Tähtis on kasutada nende eesmärkide saavutamiseks täielikult kõiki siseturu võimalusi. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist kestlike investeeringute poole, ja ennetada selliste takistuste teket.

(4)ELi lähenemisviis kestlikule ja kaasavale majanduskasvule tugineb Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttele, et tagada õiglane üleminek nimetatud eesmärgile ja poliitikale, mis ei jäta kedagi kõrvale. Lisaks on ELi sotsiaalvaldkonna õigustikus, sealhulgas võrdõiguslikkuse liidu strateegiates, 21 sätestatud standardid tööõiguse, võrdsuse, juurdepääsetavuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas.

(5)2018. aasta märtsis avaldas komisjon tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, 22 milles on kehtestatud jätkusuutliku rahastamise strateegia. Tegevuskava eesmärk on lõimida jätkusuutlikkusega seotud tegurid riskijuhtimisse ning suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.

(6)Tegevuskava raames tellis komisjon uuringu „Study on Sustainability related Ratings, Data and Research“, 23 et teha kokkuvõte kestlikkusega seotud toodete ja teenuste turu arengust, määratleda peamised turuosalised ja tuua esile võimalikud puudused. Uuringu tulemusel koostati turuosaliste, kestlike toodete ja turul pakutavate teenuste loetelu ja liigitus ning analüüsiti seda, kuidas turuosalised kestlikkusega seotud tooteid ja teenuseid kasutavad ning millisena nad tajuvad nende kvaliteeti. Uuringus rõhutati, et ESG reitingute metoodikad ei ole läbipaistvad ega täpsed ning et nende andjate tegevus ei ole selge.

(7)Euroopa rohelise kokkuleppe raames esitas komisjon kestliku rahanduse uuendatud strateegia. Kestliku rahanduse uuendatud strateegia võeti vastu 6. juulil 2021 24 ..

(8)Järelmeetmena kuulutas komisjon kestliku rahanduse uuendatud strateegias välja ESG reitinguid käsitleva avaliku konsultatsiooni, mille tulemusi võetakse arvesse mõjuhinnangus. 2022. aastal toimunud avalikus konsultatsioonis kinnitasid sidusrühmad muret selle pärast, et ESG reitingute meetodid ja eesmärgid ei ole läbipaistvad ning et ESG reitingutega seotud tegevus on ebaselge.

(9)Rahvusvahelisel tasandil avaldas Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) 2021. aasta novembris aruande, mis sisaldab soovitusi ESG reitingu andjate kohta 25 .

(10)ESG reitingutel on üleilmsetel kapitaliturgudel oluline roll, kuna investorid, laenuvõtjad ja emitendid kasutavad neid üha enam teadlike ja kestlike investeerimis- ja rahastamisotsuste tegemisel. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, elu- ja edasikindlustusandjad ning teisedki kasutavad neid sageli oma investeerimistegevuse kestlikkuse või kestlikkusriskide ja -võimaluste võrdlusalusena. Seetõttu mõjutavad ESG reitingud oluliselt turgude toimimist ning investorite ja tarbijate usaldust ja kindlustunnet. Tagamaks, et liidus kasutatavad ESG reitingud oleksid sõltumatud, objektiivsed ja piisavalt kvaliteetsed, on oluline korraldada ESG reitingutega seotud tegevust terviklikkuse, läbipaistvuse, vastutustunde ja hea valitsemistava põhimõtete kohaselt. ESG reitingute parem võrreldavus ja suurem usaldusväärsus suurendaks selle kiiresti kasvava turu tõhusust, hõlbustades seeläbi liikumist rohelise kokkuleppe eesmärkide suunas.

(11)ESG reitingutel on toetav roll liidu kestliku rahanduse turu nõuetekohases toimimises, pakkudes olulisi teabeallikaid, mida investorid ja finantsasutused saavad kasutada investeerimisstrateegiate, riskijuhtimise ja avalikustamiskohustuse jaoks. Seepärast on vaja tagada, et ESG reitingud annaksid kasutajatele olulist otsustamiseks vajalikku teavet ning et ESG reitingute kasutajad mõistaksid paremini nende reitingute eesmärke ning seda, milliseid konkreetseid aspekte ja näitajaid nende reitingutega mõõdetakse.

(12)Tuleb arvesse võtta asjaolu, et ESG reitingute turul on erinevad ärimudelid. Esimene ärimudel on nn kasutaja maksab (user-paid) mudel, mida kasutavad peamiselt investorid, kes ostavad ESG reitinguid investeerimisotsuste tegemiseks. Teine ärimudel on nn emitent maksab (issuer-pay) mudel, mille puhul ettevõtjad ostavad ESG reitinguid, et hinnata oma tegevusega seotud riske ja võimalusi.

(13)Liikmesriigid ei tee järelevalvet ESG reitingu andjate tegevuse ega ESG reitingute andmise tingimuste üle ega reguleeri neid. On tõenäoline, et tagamaks kooskõla kestliku arengu ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, võtavad liikmesriigid olemasolevaid erinevusi, vähest läbipaistvust ja ühiste eeskirjade puudumist arvestades vastu üksteisest erinevad meetmed ja lähenemisviisid, mis kahjustavad ja takistavad otseselt siseturu korralikku toimimist ning on kahjulikud ka ESG reitingute turule. ESG reitingu andjate suhtes, kes annavad ESG reitinguid liidu finantsasutustele ja ettevõtjatele, kohaldataks eri liikmesriikides erinevaid eeskirju. Erinevad standardid ja turutavad raskendaksid reitingute koostamise protsessis selguse saavutamist ja nende võrdlemist, luues seega kasutajatele ebavõrdsed turutingimused, tekitades siseturul lisatõkkeid ning investeerimisotsuste moonutamise riski.

(14)Käesolev määrus täiendab olemasolevat ELi kestliku rahanduse raamistikku. Kokkuvõttes peaksid ESG reitingud lihtsustama teabe liikumist, et hõlbustada investeerimisotsuste tegemist.

(15)ESG reitingu andjaid puudutavaid eeskirju ei tuleks kohaldada eritellimusel koostatud ESG reitingute suhtes, mis edastatakse üksnes tellimuse esitanud isikule ning mida ei kavatseta avalikustada ega levitada ega muul viisil tellijatele kättesaadavaks teha. Selliseid eeskirju ei tuleks kohaldada Euroopa finantsettevõtjate koostatud ESG reitingute suhtes, kui neid kasutatakse asutusesisestel eesmärkidel. Eeskirjade kohaldamisest tuleks vabastada ka Euroopa või riiklike ametiasutuste ja keskpankade väljatöötatud ESG reitingud. Veel ei tohiks selliseid eeskirju kohaldada selliste ESG andmete esitamise suhtes, mis ei sisalda andmeid reitingu või punktisumma kohta ning mille suhtes ei kohaldata modelleerimist või analüüsi, mille tulemusel koostataks ESG reiting.

(16)Oluline on kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et liidus tegevusloa saanud ESG reitingu andjate antud ESG reitingud on piisavalt kvaliteetsed, nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid nõudeid ja nendega tagatakse turu usaldusväärsus. Neid eeskirju kohaldataks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid sisaldavate üldiste ESG reitingute suhtes ning reitingute suhtes, mis käsitlevad ainult ühte keskkonna-, sotsiaal- või juhtimistegurit või selle teguri alakomponenti.

(17)Võttes arvesse väljaspool liitu asuvatelt teenuseosutajatelt saadud ESG reitingute kasutamist, on vaja kehtestada nõuded, mille alusel kolmandate riikide ESG reitingu andjad võivad pakkuda oma teenuseid liidus. See on vajalik selleks, et tagada turu usaldusväärsus, investorite kaitse ja õigusnormide nõuetekohane täitmine. Seepärast on nende kolmandate riikide ESG reitingu andjate jaoks kavandatud kolm võimalikku korda: samaväärsus, kinnitamine ja tunnustamine. Üldpõhimõttena peaksid järelevalve ja reguleerimine kolmandas riigis olema samaväärsed liidu ESG reitingute järelevalve ja reguleerimisega. Seepärast saab kolmandas riigis asuva ESG reitingu andja antud ESG reitinguid liidus pakkuda üksnes juhul, kui komisjon on teinud positiivse otsuse kolmandas riigis kasutatava korra samaväärsuse kohta. Et vältida võimalikku kahjulikku mõju, mis tuleneb sellest, kui kolmanda riigi ESG reitingu andja lõpetab järsku ESG reitingu pakkumise liidus, tuleks siiski ette näha ka teatavad muud mehhanismid, st kinnitamine ja tunnustamine. Igal kontsernistruktuuriga ESG reitingu andjal peaks olema võimalik kasutada väljaspool liitu väljatöötatud ESG reitingute kinnitamise mehhanismi, tingimusel et ta asutab kontsernisiseselt liidu tegevusloaga ESG reitingu andja. Väiksemad ESG reitingu andjad (direktiivi 2013/34/EL kohaste väikeettevõtjate määratlemiseks kasutatud netokäibe maksimumkünnise tähenduses), 26 kes üldjuhul ei kuulu kontserni ja kellel ei pruugi olla vahendeid, et liidus tegevusloa saanud juriidiline isik omandada, peaksid saama jätkata oma teenuste pakkumist liidus või hakata neid pakkuma ning seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada leebemat korda, s.o tunnustamist. Kui kolmanda riigi ESG reitingu andja suhtes kohaldatakse järelevalvet, tuleks kehtestada asjakohane koostöökord, et tagada nõuetekohane teabevahetus kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega.

(18)Et tagada investorite ja tarbijate suur usaldus siseturu vastu, tuleks anda tegevusluba ESG reitingu andjatele, kes annavad ESG reitinguid liidus. Seega on vaja kehtestada sellise tegevuslubade andmise ühtlustatud tingimused ning tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

(19)Et tagada investoritele ja teistele ESG reitingute kasutajatele kõrgetasemeline teave, tuleks ESG reitinguid ja ESG reitingu andjaid puudutav teave teha kättesaadavaks Euroopa ühtses juurdepääsupunktis (ESAP) 27 . ESAP peaks andma üldsusele lihtsa tsentraliseeritud juurdepääsu sellisele teabele.

(20)Et tagada ESG reitingute kvaliteet ja usaldusväärsus, peaksid ESG reitingu andjad kasutama rangeid, süstemaatilisi, objektiivseid, pidevaid ning valideeritavaid reitingumeetodeid. ESG reitingu andjad peaksid ESG reitingute meetodid läbi vaatama pidevalt ja vähemalt kord aastas.

(21)Et tagada suurem läbipaistvus, peaksid ESG reitingu andjad avalikustama teabe meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste kohta, mida nad kasutavad oma ESG reitingutega seotud tegevuses ning igas oma ESG reitingu tootes. Võttes arvesse seda, kuidas investorid ESG reitinguid kasutavad, tuleks reitingutoodetes sõnaselgelt avalikustada, millist kahest olulisuse perspektiivist reitingus käsitletakse, kas tegemist on hinnatava ettevõtja olulise finantsriskiga ja hinnatava üksuse olulise mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale üldiselt või võetakse arvesse ainult ühte neist. Samuti peaksid reitingu andjad sõnaselgelt avaldama, kas reiting käsitleb muid mõõtmeid. Samal põhjusel peaksid ESG reitingu andjad esitama ESG reitingute tellijatele üksikasjalikumat teavet meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste kohta. Selline teave peaks võimaldama ESG reitingute kasutajatel hoolikalt hinnata, kas tugineda kõnealustele ESG reitingutele või mitte. Mudeleid puudutav teave ei tohiks samas paljastada tundlikku äriteavet ega takistada uuendustegevust.

(22)ESG reitingu andjad peaksid tagama, et nende antavad ESG reitingud on sõltumatud, objektiivsed ja piisavalt kvaliteetsed. Oluline on kehtestada organisatsioonilised nõuded, millega tagatakse võimalike huvide konfliktide ennetamine ja leevendamine. Et tagada oma sõltumatus, peaksid ESG reitingu andjad vältima huvide konflikte ning kui konflikti teke on vältimatu, siis seda sobilikul viisil ohjama. ESG reitingu andjad peaksid huvide konfliktist kiiresti teatama. Samuti peaksid nad registreerima kõik mainimisväärsed ohud ESG reitingu andja ja reitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikute sõltumatusele ning meetmed, mida on võetud, et selliseid ohte leevendada. Lisaks ei tohiks ESG reitingu andjatel võimalike huvide konfliktide vältimiseks olla lubatud pakkuda mitmeid muid teenuseid, sealhulgas konsultatsiooniteenuseid, krediidireitinguid, võrdlusaluseid, investeerimistegevust, auditit või pangandus-, kindlustus- ja edasikindlustustegevust. Huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks, ohjamiseks ja avalikustamiseks ning selleks, et tagada igal ajal ESG reitingute andmise ja kontrollimise protsessi kvaliteet, terviklikkus ja põhjalikkus, peaksid ESG reitingu andjad seoses reitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikutega kehtestama veel ka asjakohased asutusesisesed tegevuspõhimõtted ja sisekorra. Need peaksid eelkõige hõlmama sisekontrollimehhanismi ja täitmiskontrolli.

(23)Et suurendada selgust ja usaldust ESG reitingu andjate tegevuse vastu, on vaja kehtestada nõuded ESG reitingu andjate pidevaks järelevalveks liidu tasandil. Et tagada pideva järelevalvega seotud võrdsed võimalused ja kõrvaldada kõigis liikmesriikides õigusliku arbitraaži risk, tuleks ESMA-le anda sellise tegevuslubade andmise ja järelevalve ainupädevus. Ühtlasi peaks niisugune ainupädevus optimeerima liidu tasandil järelevalveressursside kasutamist, nii et ESMA-st saab järelevalve keskus.

(24)ESMA peaks saama välja nõuda kogu teabe, mida ta tulemuslikuks järelevalveks vajab. Seega peaks ta saama seda küsida ESG reitingu andjatelt, ESG reitingutega seotud tegevustes osalevatelt isikutelt, hinnatavatelt üksustelt ja kolmandatelt isikutelt, kellele ESG reitingu andjad on andnud edasi tegevusfunktsioonid, ning teistelt ESG reitingu andjatelt või sellise hindamisega tihedalt ja oluliselt seotud isikutelt.

(25)ESMA-l peaks olema võimalik teha järelevalvet ning eelkõige kohustada ESG reitingu andjad rikkumist lõpetama, esitama täielikku ja paikapidavat teavet ning nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga. Et ESMA saaks neid järelevalveülesandeid täita, peaks tal olema võimalik määrata karistusi või sunniraha.

(26)Arvestades ESMA rolli ESG reitingu andjatele tegevuslubade andmisel ja nende üle järelevalve tegemisel, peaks ESMA komisjonile esitamiseks välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid. ESMA peaks lisaks täpsustama, millist teavet on vaja selleks, et anda ESG reitingu andjatele tegevusluba. Komisjonile tuleks anda õigus kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid delegeeritud õigusaktide abil vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 28 vastu võtta.

(27)ESMA-l peaks ESG reitingu andjatele tegevuslubade andmise ja nende üle järelevalve tegemise rollis olema õigus võtta järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt järelevalvetasusid. Selliseid tasusid peaksid maksma järelevalve alla kuuluvad üksused.

(28)Et käesoleva määruse tehnilisi aspekte täiendavalt täpsustada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte selliste spetsifikatsioonide puhul, milles käsitletakse trahvide või sunniraha määramise korda (sh sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, aegu ja trahvide või sunniraha sissenõudmist, ning täpsed eeskirjad sunniraha määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegade ning tasuliikide kohta, samuti selle kohta, mille eest tasu küsitakse, millised on tasu määrad ja milline on nende tasude maksmise viis). On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 29 . Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalus osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)Vaja on mitut meedet, millega toetatakse väiksemaid ESG reitingu andjaid, et võimaldada neil jätkata oma tegevust või siseneda turule pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Selliste meetmete hulgas peaks olema ESMA-le antav võimalus vabastada väiksemad ESG reitingu andjad teatavatest organisatsioonilistest nõuetest, kui nad vastavad teatavatele kriteeriumidele. Lisaks tuleks esimesteks kuudeks pärast käesoleva määruse kohaldamist kehtestada üleminekukord, et lihtsustada kohaldamise algetappi väiksemate ESG reitingu andjate jaoks. Samuti peaks järelevalvetasu suurus olema proportsionaalne asjaomase ESG reitingu andja aastase netokäibega.

(30)Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada järjepidev ja tõhus kord ESG reitingutega tekkivate probleemide ja haavatavusega tegelemiseks, küll aga saab neid määruse ulatuse ja toimega arvestades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine regulatiivne lähenemisviis, et suurendada ESG reitingutega seotud tegevuse terviklikkust, läbipaistvust, vastutust, head valitsemistava ja sõltumatust, aidates parandada ESG reitingute läbipaistvust ja kvaliteeti. Määruse eesmärk on aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning saavutada samal ajal tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse, vältides samuti rohepesu või muud liiki väärinfot, sealhulgas nn sotsiaalset rohepesu (social-washing), kehtestades ESG reitingutega seotud läbipaistvusnõuded ning eeskirjad ESG reitingu andjate tegevuse korralduse ja läbiviimise kohta.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse liidus tegutsevate ESG reitingu andjate antud selliste ESG reitingute suhtes, mis on avalikustatud või mida levitatakse liidu reguleeritud finantsettevõtjatele, ettevõtjatele, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse, või liidu või liikmesriikide avaliku sektori asutustele.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)ESG erareitingud, mis ei ole ette nähtud avalikustamiseks ega levitamiseks;

b)liidu reguleeritud finantsettevõtjate antud ESG reitingud, mida kasutatakse asutusesisestel eesmärkidel või asutusesiseste finantsteenuste ja -toodete pakkumiseks;

c)selliste ESG toorandmete esitamine, mis ei sisalda reitingu või punktisumma andmeid ning mille suhtes ei kohaldata ühtegi modelleerimist või analüüsi, mille tulemusel koostatakse ESG reiting;

d)vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009 30 antud krediidireitingud;

e)tooted või teenused, mis hõlmavad ESG reitingu andmeid;

f)sõltumatu hindaja arvamused kestlikkusega seotud võlakirjade kohta;

g)liidu või liikmesriikide ametiasutuste koostatud ESG reitingud;

h)ESG reitingute volitatud andja antud ESG reitingud, mille teeb kasutajatele kättesaadavaks kolmas isik;

i)ESG reitingud, mille on koostanud keskpangad ja mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)nende eest ei maksa tasu hinnatav üksus;

b)neid ei avalikustata üldsusele;

c)nende andmisel järgitakse põhimõtteid, standardeid ja menetlusi, millega tagatakse reitingutegevuse piisavus, terviklikkus ja sõltumatus, nagu on sätestatud käesolevas määruses;

d)need ei ole seotud liikmesriikide keskpankade emiteeritud finantsinstrumentidega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ESG reiting“ – arvamus, punktisumma või mõlema kombinatsioon üksuse, finantsinstrumendi, finantstoote või ettevõtja ESG profiili või omaduste või ESG riskidele või ühiskonnale ja keskkonnale avalduva mõju kohta, mis põhineb kehtestatud metoodikal ja reitingukategooriate kindlaksmääratud järjestamise süsteemil ning mida antakse kolmandatele isikutele, olenemata sellest, kas selline ESG reiting on selgelt tähistatud kui „reiting“ või „ESG punktisumma“;

(2)„arvamus“ – hinnang, mis rajaneb reeglitepõhisel metoodikal ja reitingukategooriate kindlaksmääratud järjestamise süsteemil, kaasates reitinguanalüütiku otseselt reitinguprotsessi või infotöötlussüsteemi protsessi;

(3)„punktisumma“ – andmetest reeglipõhise metoodikaga tuletatud mõõt, mis põhineb üksnes eelnevalt kindlaks määratud statistilisel või algoritmilisel süsteemil või mudelil, ilma et analüütik annaks täiendavat olulist analüütilist sisendit;

(4)„ESG reitingu andja“ – juriidiline isik, kes pakub ja levitab oma kutsetegevuse raames ESG reitinguid või punktisummasid;

(5)„liidus reguleeritav finantsettevõtja“ – mis tahes õiguslikus vormis ettevõtja, kes on:

–i)        Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 31 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

–ii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL 32 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

–iii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL 33 artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013 34 artikli 3 punktis c määratletud kvalifitseeruva riskikapitalifondide valitseja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 35 artikli 3 punktis c määratletud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 36 artikli 2 punktis 12 määratletud pikaajalise investeerimisfondi valitseja;

–iv)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ 37 artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofondi) fondivalitseja;

–v)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ 38 artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandja;

–vi)    direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud edasikindlustusandja;

–vii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2341/EÜ 39 artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;

–viii)    pensionikindlustusasutused, kes haldavad selliseid pensioniskeeme, mida loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 40 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 41 kohaldamisalasse kuuluvateks pensioniskeemideks, ning kõik juriidilised isikud, kes on asutatud sellistesse skeemidesse investeerimiseks;

–ix)    alternatiivne investeerimisfond, mida haldab direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, või alternatiivne investeerimisfond, mille üle tehakse järelevalvet kohaldatava siseriikliku õiguse alusel;

–x)    direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 punktis 2 määratletud eurofond;

–xi)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 42 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

–xii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 43 artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;

–xiii)    direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 kohaselt tegevusloa saanud kindlustuse või edasikindlustuse eriotstarbeline varakogum;

–xiv)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/2402 44 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;

–xv)    direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f määratletud kindlustusvaldusettevõtja või direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis h määratletud segafinantsvaldusettevõtja, mis kuulub kindlustusgruppi, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 213 kohaselt konsolideerimisgrupi tasandil järelevalvet ja mis ei ole nimetatud direktiivi artikli 214 lõike 2 kohaselt grupi järelevalvest vabastatud;

–xvi)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 45 artikli 1 lõike 1 punktis d määratletud makseasutus;

–xvii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ 46 artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutus;

–xviii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 47 artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud ühisrahastusteenuse osutaja;

–xix)    [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge 48 ] artikli 3 lõike 1 punktis 8 määratletud krüptovarateenuse osutaja, kui ta osutab ühte või mitut [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb krüptovaraturge] artikli 3 lõike 1 punktis 9 määratletud krüptovarateenust;

–xx)    määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 2 määratletud kauplemisteabehoidla;

–xxi)    määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 23 määratletud väärtpaberistamise register;

–xxii)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 49 artikli 3 lõike 1 punktis 3 määratletud võrdlusaluste haldur;

–xxiii)    määruse (EL) nr 1060/2009 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud reitinguagentuur;

(6)„reitingu analüütik“ – isik, kes koostab ESG reitingute andmiseks vajalikke analüüse;

(7)„hinnatav üksus“ – ESG reitinguga või punktisummaga otseselt või kaudselt hinnatav juriidiline isik, finantsinstrument, finantstoode või ametiasutus või avalik-õiguslik isik olenemata sellest, kas sellist reitingut on taotletud ja kas juriidiline isik on esitanud teavet kõnealuse ESG reitingu või punktisumma jaoks;

(8)„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas ametiasutus või avalik-õiguslik isik, kellele antakse ESG reiting;

(9)„pädevad asutused“ – asutused, mille iga liikmesriik on käesoleva määruse kohaldamiseks määranud;

(10)„kõrgem juhtkond“ – isik või isikud, kes tegelikult juhivad ESG reitingu andja tegevust, ning selle ESG reitingu andja haldus- või järelevalvenõukogu liige või liikmed;

(11)„ESG reitingu andjate kontsern“ – liidus asutatud ettevõtete kontsern, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest direktiivi 2013/34/EL artikli 2 tähenduses, ning ettevõtjad, kellel on ärisuhe ja kelle tegevuse hulka kuulub ESG reitingute andmine.

II JAOTIS

ESG reitingu andmine liidus

Artikkel 4

Nõuded ESG reitingu andmiseks liidus

Iga juriidilise isiku suhtes, kes soovib anda liidus ESG reitinguid, kohaldatakse üht järgmistest nõuetest:

a)ESMA väljastatud tegevusluba, millele on osutatud artiklis 5;

b)artiklis 9 osutatud rakendusotsus;

c)artiklis 10 osutatud luba kinnitamiseks;

d)artiklis 11 osutatud tunnustamine.

1. PEATÜKK

Luba anda ESG reitinguid liidus

Artikkel 5

Taotlus saada tegevusluba ESG reitingu andmiseks

1.Liidus asutatud juriidilised isikud, kes soovivad anda liidus ESG reitinguid, taotlevad ESMA-lt tegevusluba.

2.Tegevusloa taotlus sisaldab kogu I lisas loetletud teavet ja see esitatakse ükskõik millises liidu ametlikus keeles. ESMA ning ESG reitingu andjate ja nende töötajate vahelise muu suhtluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis nõukogu määrust nr 1 50 .

3.ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada I lisas loetletud teavet.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt XX XXXX.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4.Tegevusloa saanud ESG reitingu andja peab alati täitma esmase tegevusloa tingimused.

5.ESG reitingu andjad teavitavad põhjendamatu viivituseta ESMA-t kõigist olulistest muudatustest esmase tegevusloa andmise tingimustes, sealhulgas filiaali avamisest või sulgemisest liidus.

Artikkel 6

ESG reitingu andjatele tegevusloa andmise taotluse läbivaatamine ESMA poolt

1.ESMA hindab artikli 5 lõikes 2 osutatud taotluse täielikkust 30 tööpäeva jooksul pärast selle saamist. Kui taotlus ei ole täielik, määrab ESMA tähtaja, mille jooksul taotleja peab esitama lisateabe.

2.Olles hinnanud seda, kas taotlus on täielik, teatab ESMA taotlejale hindamise tulemustest.

3.120 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teatamist võtab ESMA vastu täielikult põhjendatud otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta.

4.ESMA võib pikendada lõikes 3 osutatud tähtaega 140 tööpäevani, eelkõige juhul, kui taotleja:

a)kavatseb hakata kinnitama ESG reitingud, nagu on osutatud artiklis 10,

b)kavatseb kasutada allhanget või

c)taotleb artikli 20 kohaselt erandit nõuete järgimisest.

5.Otsus, mille ESMA on lõike 3 kohaselt vastu võtnud, jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 7

Otsus anda ESG reitingu andmise tegevusluba või keelduda selle andmisest ning sellest otsusest teatamine

1.ESMA annab taotlejale loa tegutseda ESG reitingu andjana, kui ta jõuab artiklis 6 osutatud taotluse läbivaatamise tulemusel järeldusele, et taotleja vastab käesolevas määruses sätestatud reitingute andmise tingimustele.

2.ESMA teavitab taotlejat viie tööpäeva jooksul alates esimeses lõigus osutatud otsusest.

3.ESMA teavitab kõigist lõike 2 kohaselt tehtud otsustest komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet (EIOPA).

4.Tegevusluba kehtib kogu liidu territooriumil.

Artikkel 8

Tegevusloa peatamine või kehtetuks tunnistamine

1.ESMA tunnistab ESG reitingu andja tegevusloa kehtetuks või peatab selle järgmistel juhtudel:

a)ESG reitingu andja on tegevusloast sõnaselgelt loobunud või ei ole andnud ühtegi ESG reitingut üheksa kuu jooksul enne kõnealust tühistamist või peatamist;

b)ESG reitingu andja on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)ESG reitingu andja ei täida enam tingimusi, mille alusel ta tegevusloa sai;

d)ESG reitingu andja on raskelt või korduvalt rikkunud käesolevat määrust.

2.Tegevusloa kehtetuks tunnistamise või selle peatamise otsus kehtib kogu liidus.

2. PEATÜKK

ESG reitingute andmine liidus kolmanda riigi ESG reitingu andjate poolt

Artikkel 9

Samaväärsust kinnitav otsus

1.Kolmanda riigi ESG reitingu andja, kes soovib anda ESG reitinguid liidus, saab seda teha üksnes juhul, kui ta on kantud artiklis 13 osutatud registrisse ja kui ta on täitnud kõik järgmised tingimused:

a)kolmanda riigi ESG reitingu andja on juriidiline isik, tal on asjaomases kolmandas riigis tegevusluba või ta on registreeritud seal ESG reitingu andjana ja tema üle teeb järelevalvet kõnealune kolmas riik;

b)kolmanda riigi ESG reitingu andja on teatanud ESMA-le, et ta soovib anda liidus ESG reitinguid, ning on teatanud ESMA-le kolmandas riigis enda järelevalve eest vastutava pädeva asutuse nime;

c)komisjon on lõike 2 kohaselt vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse;

d)järgitakse lõikes 4 osutatud koostöökorda.

2.Komisjon võib vastu võtta rakendusotsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad järgmise:

a)asjaomases kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud ESG reitingu andjad täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega;

b)punktis a osutatud siduvate nõuete järgimisega kaasneb selles kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja täitmise tagamine.

Punkti a kohaldamisel võtab komisjon arvesse, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad vastavuse 2021. aasta novembris avaldatud IOSCO soovitustele ESG reitingute kohta.

Selline rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artiklis 47 osutatud kontrollimenetlusega.

3.Komisjon võib vastavalt artiklile 45 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et määrata kindlaks esimese lõigu punktides a ja b osutatud tingimusi. Komisjon võib lõikes 2 osutatud rakendusotsuse kohaldamisel lähtuda järgmisest:

a)see kolmas riik täidab tegelikult ja pidevalt kõnealuses rakendusotsuses sätestatud tingimusi, mille eesmärk on tagada samaväärsed järelevalve ja regulatiivsed standardid;

b)ESMA suudab tulemuslikult täita järelevalveülesandeid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 33.

4.    ESMA sõlmib koostöökorra selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille õigusraamistikku ja järelevalvetavasid peetakse samaväärseks kooskõlas lõikega 2. Selles määratakse kindlaks kõik alljärgnev:

a)ESMA ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste teabevahetuse mehhanism, sealhulgas juurdepääs kogu asjakohasele teabele kolmandas riigis tegevusloa saanud või seal registreeritud ESG reitingu andja kohta, mida ESMA nõuab;

b)mehhanism ESMA kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud ning kõnealuse kolmanda riigi pädeva asutuse järelevalve all tegutsev ESG reitingu andja rikub tegevusloa andmise või registreerimise tingimusi või muud selle kolmanda riigi siseriiklikku õigusnormi;

c)järelevalvetegevuse, sealhulgas kohapealsete kontrollide koordineerimise kord.

Artikkel 10

Kolmanda riigi ESG reitingu andja antud ESG reitingute kinnitamine

1.Liidus asuv ja artikli 7 kohaselt tegevusloa saanud ESG reitingu andja võib kinnitada samasse kontserni kuuluva kolmanda riigi ESG reitingu andja antud ESG reitinguid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)liidus asuv ESG reitingu andja on esitanud ESMA-le taotluse sellisele kinnitamisele loa saamiseks;

b)liidus asuv ESG reitingu andja on kontrollinud ja suudab ESMA-le pidevalt tõendada, et kinnitatavate ESG reitingute andmine vastab vähemalt niisama rangetele nõuetele kui käesoleva määruse nõuded;

c)liidus asuval ESG reitingu andjal on vajalikud teadmised, et tõhusalt jälgida, kuidas kolmanda riigi ESG reitingu andja ESG reitinguid annab, ja juhtida sellega seotud võimalikke riske;

d)olemas on objektiivne põhjus, miks kolmanda riigi ESG reitingu andja peab andma ESG reitingu ja miks see ESG reiting tuleb liidus kasutamiseks heaks kiita;

e)liidus asuv ESG reitingu andja esitab ESMA-le taotluse korral kogu teabe, mis on vajalik selleks, et ESMA saaks pidevalt jälgida, kas kolmanda riigi ESG reitingu andja täidab käesolevat määrust;

f)kui kolmandas riigis asuva ESG reitingu andja üle tehakse järelevalvet, reguleerib ESMA ja selle reitingu andja asukohariigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse suhteid asjakohane koostöökord, et tagada tõhus teabevahetus.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võib ESMA leida, et kinnitatava ESG reitingu andmise vastavus IOSCO soovitustele ESG reitingute kohta on samaväärne kui vastavus käesoleva määruse nõuetele.

2.ESG reitingu andja, kes esitab lõikes 1 osutatud kinnitamistaotluse, esitab ESMA-le kogu teabe, mida on ESMA-l vaja veendumaks, et taotluse esitamise ajal on täidetud kõik nimetatud lõike tingimused.

3.90 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kinnitamistaotluse saamist vaatab ESMA taotluse läbi ning võtab vastu otsuse lubada kinnitamist või jätta taotlus rahuldamata. ESMA teeb avalikult teatavaks kinnitamisotsuse, mille on esitanud kolmanda riigi ESG reitingu andja.

4.Kinnitatud ESG reitingut käsitatakse kinnitava ESG reitingu andja antud ESG reitinguna. Kinnitav reitingu andja ei kasuta kinnitamist selleks, et käesoleva määruse nõudeid vältida või nendest kõrvale hoida.

5.ESG reitingu andja, kes on kinnitanud kolmanda riigi ESG reitingu andja antud ESG reitingu, jääb täielikult vastutavaks sellise ESG reitingu ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

6.Kui ESMA-l on põhjendatud alus arvata, et lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, on tal õigus nõuda, et ESG reitingu kinnitanud ESG reitingu andja lõpetaks kinnitamise.

Artikkel 11

Kolmandate riikide ESG reitingu andjate tunnustamine

1.Seni kuni komisjon on vastu võtnud artiklis 9 osutatud samaväärsust kinnitava otsuse või – juhul, kui selline otsus on juba vastu võetud – samaväärsust kinnitava otsuse kehtetuks tunnistamise korral võivad kolmanda riigi ESG reitingu andjad, kelle ESG reitinguga seotud tegevuse aastane netokäive kolmel järjestikusel aastal on alla 12 miljoni euro, anda liidu reguleeritud finantsettevõtjatele ESG reitinguid, tingimusel et ESMA on tunnustanud kõnealust kolmanda riigi ESG reitingu andjat kooskõlas käesolevate lõigetega XX ja YY.

2.Kolmanda riigi ESG reitingu andjad, kes soovivad, et neid lõike 1 kohaselt tunnustataks, täidavad käesolevas määruses sätestatud nõudeid ja taotlevad ESMA-lt tunnustamist. ESG reitingu andjad võivad seda tingimust täita, kohaldades IOSCO soovitusi ESG reitingute kohta, tingimusel et selline kohaldamine on samaväärne käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmisega.

Esimese lõigu kohaldamisel võib ESMA võtta arvesse kas sõltumatu välisaudiitori hinnangut või selle kolmanda riigi pädeva asutuse sertifikaati, kus kolmanda riigi ESG reitingu andja asub.

3.Kolmanda riigi ESG reitingu andjatel, kes soovivad, et neid lõike 1 kohaselt tunnustataks, peab olema seaduslik esindaja. Esindaja peab olema liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kelle kõnealune kolmanda riigi ESG reitingu andja on sõnaselgelt nimetanud tegutsema selle ESG reitingu andja nimel seoses käesolevast määrusest tulenevate ESG reitingu andja kohustustega ning vastutab selle eest ESMA ees.

4.Kolmanda riigi ESG reitingu andja esitab ESMA-le enne lõikes 1 osutatud tunnustamist järgmise teabe:

a)kogu teave, mis on vajalik, et ESMA saaks veenduda, et kõnealune kolmanda riigi ESG reitingu andja on kehtestanud vajaliku korra lõikes 2 osutatud nõuete täitmiseks;

b)loetelu tegelikest või tulevastest ESG reitingutest, mida kavatsetakse liidus pakkuda;

c)vajaduse korral asjaomases kolmandas riigis tema järelevalve eest vastutava asutuse nimi ja kontaktandmed.

ESMA kontrollib 90 tööpäeva jooksul alates käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotluse saamisest, kas lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused on täidetud.

5.ESMA tunnustab lõikes 1 osutatud kolmanda riigi ESG reitingu andjat, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)kolmanda riigi ESG reitingu andja on täitnud kõik lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimused;

b)kui kolmandas riigis asuva ESG reitingu andja üle tehakse järelevalvet, püüab ESMA sisse seada asjakohase koostöökorra selle reitingu andja asukohariigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutusega, et tagada tõhus teabevahetus.

6.Tunnustus jäetakse andmata, kui käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete tulemuslikku täitmist ESMA poolt takistavad selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus ESG reitingu andja on asutatud, või kõnealuse kolmanda riigi pädeva asutuse järelevalve- ja uurimisvolituste (kui neid kohaldatakse) piirid.

7.ESMA määrab kooskõlas artikliga 30 trahvi või kas peatab lõikes 1 osutatud tunnustuse või siis tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks, kui tal on põhjendatud ja dokumentaalsetele tõenditele tuginev alus arvata, et ESG reitingu andja:

a)tegutseb või on tegutsenud viisil, mis selgelt kahjustab tema ESG reitingute kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist;

b)on rängalt rikkunud käesolevas määruses sätestatud kohaldatavaid nõudeid;

c)on esitanud valeandmeid või kasutanud muid ebaseaduslikke võtteid tunnustuse saamiseks.

8.ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud tunnustamise taotluse vorm ja sisu ning lõikes 4 nõutud teabe esitamise viis. ESMA esitab need komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 12

Koostöökord

1.Artikli 9 lõikes 4, artikli 10 lõike 1 punktis f ja artikli 11 lõike 5 punktis b osutatud koostöökorra suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklis 44 sätestatutega. Niisuguse koostöökorra alusel toimuv teabevahetus on mõeldud selleks, et saaks täita ESMA või pädevate asutuste ülesandeid.

2.Isikuandmete edastamisel kohaldab ESMA Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 51 .

3. PEATÜKK

Register ja teabe kättesaadavus

Artikkel 13

ESG reitingu andjate register ja teabe kättesaadavus Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu

1.ESMA loob registri, mida ta haldab ja mis sisaldab teavet kõige järgmise kohta:

a)artikli 7 kohaselt tegevusloa saanud ESG reitingu andjad;

b)artiklis 9 sätestatud tingimustele vastavate kolmanda riigi ESG reitingu andjad ja nende kolmanda riigi ESG reitingu andjate järelevalve eest vastutavate kolmandate riikide pädevad asutused;

c)kinnitav ESG reitingu andja ning artiklis 10 osutatud kinnitatud kolmanda riigi ESG reitingu andja ning vajaduse korral kolmanda riigi pädevad asutused, kes vastutavad kolmanda riigi ESG reitingu andja järelevalve eest;

d)artikli 11 kohaselt tunnustatud kolmanda riigi ESG reitingu andjad ja vajaduse korral nende kolmanda riigi ESG reitingu andjate järelevalve eest vastutavad kolmandate riikide pädevad asutused.

2.Lõikes 1 osutatud register on ESMA veebisaidil avalikult kättesaadav ja seda ajakohastatakse vajaduse korral kiiresti.

3.Alates 1. jaanuarist 2028 tagavad liikmesriigid, et artikli 18 lõike 1 ja artikli 21 lõike 1 kohase teabe avalikustamisel esitab ESG reitingu andja kõnealuse teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 6 osutatud asjakohasele kogumisasutusele, et võimaldada selle teabe kättesaadavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus]* alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.

4.Kõnealune teave peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

a)teave koostatakse määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või kui see on liidu õiguses nõutud, siis masinloetavas vormingus määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;

b)teave esitatakse koos kõigi järgmiste metaandmetega:

(1)teavet esitava ESG reitingu andja kõik nimed;

(2)ESG reitingu andja juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4;

(3)ESG reitingu andja suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4;

(4)teabe laad vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikes 4 esitatud liigitusele;

(5)metaandmed, milles täpsustatakse, kas teave sisaldab isikuandmeid.

5.Lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamiseks peavad ESG reitingu andjad omandama juriidilise isiku tunnuse, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 7 lõikele 4.

6.Lõikes 1 osutatud teabe ESAPi kaudu kättesaadavaks tegemisel on määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus ESMA.

7.Alates 1. jaanuarist 2028 tehakse teave, millele on osutatud lõikes 1 ning artikli 10 lõikes 3, artikli 33 lõikes 1 ning artiklites 34 ja 35, ESAPi kaudu kättesaadavaks. Seega on kõnealuse määruse artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus ESMA. Kõnealune teave koostatakse määruse (EL) XX/XXXX [ESAPi määrus] artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus ning see sisaldab ESG reitingu andja nimesid ja juriidilise isiku tunnust – kui see on olemas –, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 4, ja teabe liiki vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 4 ning märgitud on see, kas teave sisaldab isikuandmeid.

8.Et tagada lõike 3 kohaselt esitatud andmete tõhus kogumine ja haldamine, töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a)mis tahes muud konkreetsed metaandmed, mis teabele lisatakse;

b)andmete struktureerimine teabes;

c)millise teabe puhul on nõutav masinloetav vorming ja millist masinloetavat vormingut tuleb kasutada.

Enne rakenduslike tehniliste standardite eelnõu väljatöötamist koostab ESMA kulude-tulude analüüsi. Punkti c kohaldamisel hindab ESMA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased reaaltingimustes katsed.

ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

9.Vajaduse korral võtab ESMA vastu üksustele mõeldud suunised, et tagada lõike 8 esimese lõigu punkti a kohaselt esitatud metaandmete õigsus.

III JAOTIS

ESG REITINGUTE TERVIKLIKKUS JA USALDUSVÄÄRSUS

1. PEATÜKK

Juhtimisega seotud organisatsioonilised nõuded, protsessid ja dokumentatsioon

Artikkel 14

Üldpõhimõtted

1.ESG reitingu andjad tagavad oma reitingutega seotud tegevuse sõltumatuse, sealhulgas sõltumatuse kõikidest poliitilistest ja majanduslikest mõjutustest ja piirangutest.

2.ESG reitingu andjad kehtestavad eeskirjad ja korra, millega tagatakse, et nende ESG reiting antakse ja avaldatakse või tehakse kättesaadavaks kooskõlas käesoleva määrusega.

3.ESG reitingu andjad kasutavad süsteeme, ressursse ja menetlusi, mis on piisavad ja tõhusad selleks, et täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

4.ESG reitingu andjad võtavad vastu ja rakendavad kirjalikud põhimõtted ja menetlused, millega tagatakse, et nende ESG reitingud rajanevad kogu neile kättesaadava asjakohase teabe põhjalikul analüüsil.

5.ESG reitingu andjad võtavad vastu organisatsioonisisese hoolsuskohustuse põhimõtted ja korra, mis tagavad, et nende ärihuvid ei kahjusta hindamistegevuse sõltumatust ega korrektsust, ning rakendavad neid.

6.ESG reitingu andjad võtavad vastu usaldusväärse haldus- ja raamatupidamiskorra, sisekontrollimehhanismid ning infotöötlussüsteemide tulemusliku kontrolli ja kaitsmise korra ning rakendavad neid.

7.ESG reitingu andjad kasutavad oma antavate ESG reitingute puhul reitingumeetodeid, mis on ranged, süstemaatilised, objektiivsed ja valideerimisvõimelised, ning kohaldavad neid reitingumeetodeid pidevalt.

8.ESG reitingu andjad vaatavad lõikes 6 osutatud reitingu andmise meetodid läbi pidevalt ja vähemalt kord aastas.

9.ESG reitingu andjad jälgivad ja hindavad vähemalt korra aastas lõikes 2 osutatud süsteemide, ressursside ja korra piisavust ja tulemuslikkust ning kui nad avastavad nendes puudusi, võtavad sobivaid meetmeid nende kõrvaldamiseks.

10.ESG reitingu andjad seavad sisse alalise ja tõhusa järelevalvefunktsiooni ning hoiavad selle toimivana, et tagada järelevalve oma ESG reitingute andmise kõigi aspektide üle.

ESG reitingu andjad töötavad välja ja säilitavad oma järelevalvefunktsiooniga seotud töökindlad menetlused.

11.ESG reitingu andjad võtavad, rakendavad ja jõustavad meetmeid tagamaks, et nende antavad ESG reitingud põhinevad kogu neile kättesaadava ja nende analüüsi seisukohast vastavalt nende reitingu andmise meetoditele asjakohase teabe põhjalikul analüüsil. Nad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et teave, mida nad ESG reitingute koostamiseks kasutavad, on piisavalt kvaliteetne ja pärineb usaldusväärsest allikast. ESG reitingu andjad märgivad sõnaselgelt, et nende ESG reitingud on nende enda arvamus.

12.ESG reitingu andjad ei avalikusta teavet oma intellektuaalse kapitali, intellektuaalomandi, oskusteabe ega innovatsiooni tulemuste kohta, mis kvalifitseeruksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 52 artikli 2 punktis 1 määratletud ärisaladusteks.

13.ESG reitingu andjad muudavad oma ESG reitinguid üksnes kooskõlas oma reitingumeetoditega, mis on avaldatud artikli 21 kohaselt.

Artikkel 15

Äri ja tegevuse lahusus

1.ESG reitingu andjad ei paku ühtegi järgmistest:

a)konsultatsiooniteenus investoritele või ettevõtjatele;

b)krediidireitingute väljastamine ja müük;

c)võrdlusaluste väljatöötamine;

d)investeerimistegevus;

e)auditeerimistegevus;

f)pangandus-, kindlustus- või edasikindlustustegevus.

2.ESG reitingu andjad tagavad, et muude kui lõikes 1 osutatud teenuste osutamine ei tekita tema ESG reitingutega seotud tegevuses huvide konflikti ohtu.

Artikkel 16

Reitingu analüütikud, töötajad ja muud ESG reitingute andmisega seotud isikud

1.ESG reitingu andjad tagavad, et reitingu analüütikutel, töötajatel ja kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenused on nende käsutuses või kontrolli all ja kes on otseselt seotud ESG reitingute andmisega, sealhulgas analüütikutel, kes on otseselt seotud reitingute andmise protsessiga, ja punktisummade andmises osalevatel isikutel on teadmised ja kogemused, mida on määratud kohustuste ja ülesannete täitmiseks vaja.

2.ESG reitingu andjad tagavad, et lõikes 1 osutatud isikutel ei ole lubatud algatada hinnatava üksusega või isikuga, kellel on hinnatava üksuse üle otsene või kaudne kontroll, tasude või maksete teemalisi läbirääkimisi ega sellistel läbirääkimistel osaleda.

3.Lõikes 1 osutatud isikud ei osta ega müü hinnatava üksuse emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatavat mis tahes finantsinstrumenti, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas hallatud fondides, ega osale selliste finantsinstrumentidega üheski tehingus.

4.Lõikes 1 osutatud isikud ei osale ühegi hinnatava üksuse ESG reitingu määramisel ega mõjuta seda muul viisil, kui need isikud:

a)omavad hinnatava üksuse finantsinstrumente, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades;

b)omavad selliseid finantsinstrumente hinnatava üksusega seotud üksuses, mille omamine võib põhjustada või võib üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti, välja arvatud osalused hajutatud investeerimiskavades;

c)on hinnatava üksusega hiljuti omanud töö-, äri- või muud suhet, mis võib põhjustada või võib üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti.

5.ESG reitingu andjad tagavad, et lõikes 1 osutatud isikud:

a)võtavad kõik mõistlikud meetmed, et kaitsta ESG reitingu andja valduses olevat vara ja andmeid pettuse, varguse ja väärkasutamise eest, võttes arvesse ESG reitingu andjate äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning ESG reitingutega seotud tegevuste laadi ja ulatust;

b)ei jaga ESG reitingu andjale usaldatud konfidentsiaalset teavet ühegi isikuga, kes ei ole otseselt seotud ESG reitingu alase tegevusega, sealhulgas reitingu analüütikutega ning mis tahes sellise isiku töötajatega, kes on kontrolli kaudu otseselt või kaudselt seotud ESG reitingu andjaga, ega mis tahes füüsilise isikuga, kelle teenused on või on olnud ESG reitingu andjaga kontrolli kaudu otseselt või kaudselt seotud isiku käsutuses või kontrolli all;

c)ei kasuta ega jaga konfidentsiaalset teavet muuks otstarbeks kui ESG reitingu alaseks tegevuseks, sh finantsinstrumentidega kauplemiseks.

6.Lõikes 1 osutatud isikud, kes leiavad, et lõikes 1 osutatud mis tahes muu isik on osalenud tegevuses, mida nad peavad ebaseaduslikuks, teatab sellest viivitamata vastavuskontrolli funktsiooni täitjale. ESG reitingu andja tagab, et sellisel teatamisel ei ole rikkumisest teatavale isikule negatiivseid tagajärgi.

7.Kui reitingu analüütik lõpetab oma töösuhte ESG reitingu andjaga ja ühineb hinnatud üksusega, millele reitingu andmisega ta on olnud seotud, vaatab ESG reitingu andja läbi töö, mis reitingu analüütik on teinud lahkumisele eelnenud ühe aasta jooksul.

8.Lõikes 1 osutatud isikud ei tohi kuue kuu jooksul pärast sellise reitingu andmist asuda olulisele juhtivale ametikohale hinnatavas üksuses, millele reitingu andmisega nad on olnud seotud.

Artikkel 17

Andmete säilitamise nõuded

1.ESG reitingu andjad registreerivad oma ESG reitingute alase tegevuse. Kõnealused registreeritud andmed sisaldavad II lisas loetletud teavet.

2.ESG reitingu andjad säilitavad lõikes 1 osutatud teavet vähemalt viis aastat ja sellisel kujul, et ESG reitingu kindlaksmääramist on võimalik korrata ja täielikult mõista.

Artikkel 18

Kaebuste lahendamise kord

1.ESG reitingu andjad kehtestavad ja avaldavad oma veebisaidil menetlused esitatud kaebusi käsitlevate andmete vastuvõtmiseks, uurimiseks ning säilitamiseks.

2.Lõikes 1 osutatud menetlused tagavad, et:

a)ESG reitingu andja teeb üldsusele kättesaadavaks kaebuste käsitlemise põhimõtted, mille abil saab kaebusi esitada järgmise kohta:

(1)konkreetse ESG reitingu puhul kasutatud andmeallikad;

(2)viis, kuidas reitingute andmise metoodikat on kohaldatud seoses konkreetse ESG reitinguga;

(3)kas konkreetne ESG reiting on hinnatava üksuse suhtes representatiivne;

(4)ESG reitingute kindlaksmääramise protsessi kavandatud muudatus;

(5)muud ESG reitinguga seotud otsused;

b)kaebusi uuritakse õigel ajal ja õiglaselt ning uurimise tulemused edastatakse kaebuse esitajale mõistliku aja jooksul, välja arvatud juhul, kui selline teavitamine oleks vastuolus avaliku korra eesmärkidega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 596/2014; 53

c)uurimine toimub sõltumatult töötajatest, kes on olnud kaebuse esemega seotud.

Artikkel 19

Tegevuse edasiandmine

1.ESG reitingu andjad ei anna olulist tegevust edasi, kui selline edasiandmine kahjustaks oluliselt ESG reitingu andja sisekontrolli põhimõtete ja menetluste kvaliteeti või Euroopa Järelevalveasutuse (ESMA) suutlikkust teha järelevalvet selle üle, kas ESG reitingu andja täidab käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi või mitte.

2.ESG reitingu andjad, kes annavad edasi ESG reitingu andmiseks vajalikke funktsioone või teenuseid või tegevust, jäävad täielikult vastutavaks kõigi käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest.

3.ESG reitingu andjad, kes annavad edasi funktsioone või teenuseid või tegevust, mis on olulised ESG reitingu andmiseks, jäävad täielikult vastutavaks II lisas osutatud teabe avaldamise eest.

Artikkel 20

Juhtimisnõuete erandid

1.ESMA võib ESG reitingu andja tema taotluse korral vabastada mõne artiklis 14 sätestatud nõude täitmisest, kui kõnealune ESG reitingu andja suudab tõendada, et need nõuded ei ole tema äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning ESG reitingute andmise laadi ja ulatust arvestades proportsionaalsed ning tingimusel, et:

a)ESG reitingu andja on vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele väike või keskmise suurusega ettevõtja;

b)ESG reitingu andja on võtnud meetmeid ja järginud menetlusi, eelkõige sisekontrollimehhanismi, aruandluskorda ja meetmeid, millega tagatakse reitingu analüütikute ja ESG reitinguid heakskiitvate isikute sõltumatus ning mis tagavad käesoleva määruse tõhusa täitmise;

c)ESG reitingu andja suurus ei ole kindlaks määratud viisil, millega ESG reitingu andja või ESG reitingu andjate kontsern väldiks käesoleva määruse nõuete täitmist.

2.ESG reitingu andjate kontserni puhul tagab ESMA, et vähemalt üks kontserni kuuluv ESG reitingu andja ei ole vabastatud käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

2. PEATÜKK

Läbipaistvusnõuded

Artikkel 21

ESG reitingutega seotud tegevustes kasutatud meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste avalikustamine

1.ESG reitingu andjad avalikustavad oma veebisaidil metoodika, mudelid ja peamised hindamise eeldused, mida nad kasutavad oma ESG reitingutega seotud tegevuses, sealhulgas III lisa punktis 1 osutatud teabe.

2.ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada andmeid, mis tuleb lõike 1 kohaselt avalikustada.

3.ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt XX XXXX.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Artikkel 22

ESG reitingute tellijatele ja hinnatavatele üksustele avaldatav teave

1.ESG reitingu andjad avalikustavad oma tellijatele ja hinnatavatele üksustele vähemalt III lisa punktis 2 osutatud teabe.

2.ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada andmeid, mis tuleb lõike 1 kohaselt avalikustada.

3.ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt XX XXXX.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3. PEATÜKK

Sõltumatus ja huvide konflikt

Artikkel 23

Sõltumatus ja huvide konfliktide vältimine

1.ESG reitingu andjatel peab olema töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist struktuuri, kus kõigi ESG reitingu väljaandmises osalevate isikute ülesanded ja vastutusalad on täpselt kindlaks määratud, läbipaistvad ning järjepidevad.

2.ESG reitingu andjad võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ühtegi antud ESG reitingut ei mõjuta ükski olemasolev või potentsiaalne huvide konflikt või ärisuhe, mis puutub ESG reitingut andvasse reitinguagentuuri, selle juhatusse, reitingu väljatöötamisega seotud reitingu analüütikutesse, töötajatesse või teistesse füüsilistesse isikutesse, kelle teenuseid ESG reitingu andja kasutab või kontrollib, või selle kontrolliga otseselt või kaudselt seotud isikutesse.

3.Kui ESG reitingu andjas on huvide konflikti oht omandistruktuuri, kontrollivate huvide või tegevuse tõttu selles ESG reitingu andjas, üksuses, mis ESG reitingu andjat omab või seda kontrollib, või üksuses, mis on ESG reitingu andja omanduses või selle kontrolli all, või ESG reitingu andja sidusettevõtjas, võib ESMA nõuda, et ESG reitingu andja võtaks meetmeid selle riski maandamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata sõltumatu järelevalvefunktsiooni loomist, mis esindaks tasakaalustatult sidusrühmi, sealhulgas ESG reitingute kasutajaid ja sellistesse reitingutesse panustajaid.

Kui esimeses lõigus osutatud huvide konflikti ei ole võimalik nõuetekohaselt hallata, võib ESMA nõuda, et ESG reitingu andja lõpetaks tegevuse või suhted, mis tekitavad huvide konflikti, või nõuda, et ESG reitingu andja lõpetaks ESG reitingute andmise.

4.ESG reitingu andjad annavad ESMA-le teada kõigist olemasolevatest või võimalikest huvide konfliktidest, sealhulgas neist, mis tulenevad ESG reitingu andjate omandist või kontrollist.

5.ESG reitingu andjad kehtestavad huvide konfliktide tuvastamiseks, avalikustamiseks, ennetamiseks, haldamiseks ja leevendamiseks põhimõtted, menetlused ja tõhusa organisatsioonilise korra ning rakendavad neid. ESG reitingu andjad vaatavad need põhimõtted, menetlused ja korra korrapäraselt läbi ning ajakohastavad neid. Need põhimõtted, menetlused ja kord peavad konkreetselt ära hoidma, juhtima ja leevendama huvide konflikte, mis tulenevad ESG reitingu andja omandist või kontrollist või muudest huvidest ESG reitingu andja kontsernis, või huvide konflikte, mille on põhjustanud muud isikud, kes mõjutavad või kontrollivad ESG reitingu andjat seoses ESG reitingu määramisega.

6.ESG reitingu andjad vaatavad vähemalt kord aastas oma tegevuse läbi, et teha kindlaks võimalikud huvide konfliktid.

Artikkel 24

Töötajate võimalike huvide konfliktide lahendamine

1.ESG reitingu andja tagab oma töötajate ja kõigi teiste selliste füüsiliste isikute puhul, kelle teenuseid ta kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud ESG reitingu väljaandmisega, järgmise:

a)neil on oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud oskused ning nende suhtes kohaldatakse tõhusat juhtimist ja järelevalvet;

b)nende suhtes ei kohaldata lubamatut mõjutamist ja neil puudub huvide konflikt;

c) nende isikute hüvitis ja tulemuslikkuse hindamine ei tekita huvide konflikte ega mõjuta muul viisil ESG reitingute määramise protsessi terviklikkust;

d)neil ei ole huve ega ärisidemeid, mis kahjustaksid ESG reitingu andja tegevust;

e)neil on keelatud mõjutada ESG reitingu koostamist ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes osalemisega enda või turuosaliste nimel, v.a juhul, kui selline osalemine on ESG reitingu metoodika osana sõnaselgelt nõutav ning selle suhtes kohaldatakse selles sätestatud erinorme;

f)nende puhul rakendatakse tõhusaid menetlusi, mille eesmärk on kontrollida teabevahetust teiste töötajatega, kes on seotud huvide konflikti põhjustada võiva tegevusega, või kolmandate isikutega, kui kõnealune teave võib ESG reitingut mõjutada.

2.ESG reitingu andja kehtestab konkreetsed sisekontrollimenetlused, mis tagavad ESG reitingut koostava töötaja või isiku aususe ja usaldusväärsuse, sealhulgas nõude, et enne ESG reitingu levitamist tuleb selleks saada juhtkonna heakskiit.

Artikkel 25

ESG reitingute kasutajate õiglane, mõistlik, läbipaistev ja mittediskrimineeriv kohtlemine

1.ESG reitingu andjad võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et klientidelt võetavad tasud on õiglased, mõistlikud, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning põhinevad kuludel.

2.Lõike 1 kohaldamisel võib ESMA nõuda, et ESG reitingu andjad esitaksid talle dokumenteeritud tõendid, võtta järelevalvemeetmeid kooskõlas artikliga 33 ja otsustada määrata trahve kooskõlas artikliga 34, kui ta leiab, et ESG reitingu andjate tasud ei ole õiglased, mõistlikud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ega põhine tegelikel kuludel.

4. PEATÜKK

ESMA-poolne järelevalve

1. jagu

Üldpõhimõtted

Artikkel 26

Reitingute sisu ja metoodika mittemõjutamine

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta ESMA, komisjon ega liikmesriigi mis tahes ametiasutused ESG reitingute sisu ega metoodikat.

Artikkel 27

ESMA

1.Kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 annab ESMA välja suunised ESMA ja pädevate asutuste vahelise koostöö kohta käesoleva määruse kohaldamisel, sealhulgas ülesannete delegeerimisega seotud menetlused ja üksikasjalikud tingimused, ning ajakohastab neid.

2.Vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 annab ESMA koostöös EBA ja EIOPAga välja ja ajakohastab suunised käesoleva määruse artiklis 10 osutatud kinnituskorra kohaldamiseks hiljemalt XX XXXX.

3.ESMA avaldab aastaaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas ESMA poolt käesoleva määruse alusel võetud järelevalvemeetmete ja määratud karistuste kohta, sealhulgas trahvide ja sunniraha kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige ESG reitingute turu arengut puudutavat teavet ning hinnangut artiklites 9, 10 ja 11 osutatud kolmandaid riike käsitlevate sätete kohaldamisele.

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

4.ESMA teeb oma ülesannete täitmisel koostööd EBA ja EIOPAga ning konsulteerib enne suuniste väljaandmist ja ajakohastamist ning regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude esitamist EBA ja EIOPAga.

Artikkel 28

Pädevad asutused

1.Iga liikmesriik määrab hiljemalt XX XXXX käesoleva määruse täitmiseks pädeva asutuse.

2.Pädevatel asutustel on käesoleva määruse rakendamiseks piisaval arvul asjatundlikke töötajaid.

Artikkel 29

Artiklites 30 kuni 32 osutatud pädevuste kasutamine

ESMA-le või selle ametnikele või teistele ESMA volitatud isikutele artiklitega 30 kuni 32 antud õigusi ei tohi kasutada selleks, et nõuda kutsesaladuse alla kuuluvate andmete ja dokumentide avaldamist.

Artikkel 30

Teabenõuded

1.ESMA võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et ESG reitingu andjad, ESG reitingutega seotud tegevusse kaasatud isikud, hinnatavad üksused, kolmandad isikud, kellele ESG reitingu andjad on allhanke korras edasi andnud tööülesandeid või tegevusi, ning isikud, kes on muul moel lähedalt ja oluliselt seotud ESG reitingu andjate või ESG reitingutega seotud tegevusega, esitavad kogu teabe, mida ESMA-l on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.Kui ESMA saadab lõike 1 kohase lihtteabenõude, siis:

a)viitab ta käesolevale artiklile kui teabenõude õiguslikule alusele;

b)nimetab teabenõude otstarbe;

c)näitab ära, millist teavet on vaja;

d)määrab tähtaja, mille jooksul tuleb teave esitada;

e)teavitab isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud teavet andma, kuid taotlusele vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f)teatab artiklis 34 sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

3.Kui ESMA nõuab teabe esitamist lõike 1 kohase otsusega, siis:

a)viitab ta käesolevale artiklile kui teabenõude õiguslikule alusele;

b)nimetab teabenõude otstarbe;

c)näitab ära, millist teavet on vaja;

d)määrab tähtaja, mille jooksul tuleb teave esitada;

e)teatab artiklis 35 sätestatud sunnirahast puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f)teatab artiklis 34 sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g)teavitab õigusest vaidlustada otsus apellatsiooninõukogus ja õigusest kaevata otsus vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklite 60 ja 61 kohaselt edasi Euroopa Kohtusse.

4.Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatuseta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Need kliendid jäävad täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

5.ESMA edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 31

Üldised uurimised

1.Et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, võib ESMA korraldada artikli 30 lõikes 1 osutatud isikute suhtes vajalikke uurimisi. Selleks antakse ESMA ametnikele ja teistele ESMA volitatud isikutele õigus:

a)kontrollida dokumente, andmeid, tegevuskorda ja muid materjale, mis seonduvad tema ülesannete täitmisega, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b)teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, tegevuskorrast ja muudest materjalidest tõestatud koopiaid või väljavõtteid;

c)kutsuda artikli 30 lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja, et paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta, ning salvestada vastuseid;

d)küsitleda kõiki teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;

e)nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

2.Lõikes 1 osutatud ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on uurimiseks volitanud, täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on märgitud uurimise ese ja eesmärk. Volituses tuleb mainida ka artikli 35 lõikes 1 sätestatud sunniraha puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, tegevuskorda ja muid materjale või vastuseid artiklis osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 34 sätestatud trahve puhuks, kui artiklis osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3.Artikli 30 lõikes 1 osutatud isikud alluvad ESMA otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 3 sätestatud sunniraha, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid ning õigus nõuda Euroopa Liidu Kohtult otsuse läbivaatamist.

4.Aegsasti enne uurimist teavitab ESMA selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ja volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad ESMA taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral samuti uurimises osaleda.

5.Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnede ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on liikmesriigi õigusnormi kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6.Lõikes 5 osutatud loataotluse esitamise korral kontrollib liikmesriigi õigusasutus ESMA otsuse autentsust ning veendub, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida ESMA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks ESMA kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks ESMA toimikus sisalduv teave. ESMA otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Liidu Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 32

Kohapealsed kontrollid

1.Et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, võib ESMA teha artikli 30 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib ESMA kohapealse kontrolli teha eelnevalt teavitamata.

2.Ametnikud ja muud isikud, keda ESMA on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse ESMA vastuvõetud uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 31 lõikes 1 sätestatud õigused. Samuti on neil õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli tegemiseks.

3.ESMA ametnikud ja teised isikud, kes on saanud temalt kohapealse kontrolli volitused, esitavad oma volitusi kasutades kirjaliku volituse, milles on kirjas kontrolli ese ja otstarve ning artiklis 31 sätestatud sunniraha juhuks, kui asjaomased isikud kontrolliga ei nõustu. Aegsasti enne kontrollimist teavitab ESMA kontrollimisest selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub.

4.Artikli 30 lõikes 1 osutatud isikud alluvad ESMA otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses märgitakse kontrollimise ese, eesmärk ja alguskuupäev ning teavitatakse artiklis 31 sätestatud sunnirahast, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus. ESMA võtab kõnealused otsused vastu pärast seda, kui ta on konsulteerinud selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus kontrollimine toimub.

5.Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad ESMA taotluse korral aktiivselt ESMA ametnikke ja teisi volitatud isikuid. Selleks võivad nad kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad samuti kohapealses kontrollis osaleda.

6.ESMA võib samuti paluda pädevatel asutustel teha ESMA nimel konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 31 lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel ESMAga samad õigused, nagu on sätestatud käesolevas artiklis ja artikli 31 lõikes 1.

7.Kui ESMA volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli tegemiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

8.Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abistamiseks on liikmesriigi õigusnormi kohaselt nõutav õigusasutuse luba, tuleb seda taotleda. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

9.Lõikes 8 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus ESMA otsuse autentsust ning veendub, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida ESMA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks ESMA kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Liikmesriigi õigusasutus ei kontrolli siiski uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks ESMA toimikus sisalduv teave. ESMA otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Liidu Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

2. jagu

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

Artikkel 33

ESMA järelevalvemeetmed

1.Kui ESMA leiab, et ESG reitingu andja ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, võtab ta ühe või mitu järgmistest järelevalvemeetmetest:

a)tühistab ESG reitingu andja tegevusloa;

b)keelab ajutiselt ESG reitingu andjal anda ESG reitinguid, kuni rikkumine on lõpetatud;

c)peatab ESG reitingu andja antud ESG reitingute kasutamise, kuni rikkumine on lõpetatud;

d)nõuab ESG reitingu andjalt rikkumise lõpetamist;

e)määrab trahve vastavalt artiklile 34;

f)väljastab avaliku hoiatuse.

2.Lõikes 1 osutatud järelevalvemeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.Lõikes 1 osutatud järelevalvemeetme võtmisel arvestab ESMA rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumitest:

a)rikkumise kestus ja sagedus;

b)kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c)kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

d)rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

e)ESG reitingu andja finantstugevus, mida näitab tema aastane netokäive;

f)rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

g)ESG reitingu andja poolt rikkumise tulemusena teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui sellist kasumit või kahjumit saab kindlaks määrata;

h)ESG reitingu andja valmidus teha ESMAga koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada ESG reitingu andja teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

i)ESG reitingu andja varasemad rikkumised;

j)meetmed, mida ESG reitingu andja on pärast rikkumist võtnud, et rikkumise kordumist ära hoida.

4.ESMA teavitab põhjendamatu viivituseta rikkumise eest vastutavat isikut lõike 1 alusel võetud meetmetest. ESMA avaldab teabe iga sellise meetme kohta oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast meetme võtmise kuupäeva.

Esimeses lõigus osutatud avaldamine hõlmab kõiki järgmisi aspekte:

a)märkus selle kohta, et ESG reitingu andjal on õigus otsus edasi kaevata;

b)asjakohasel juhul märkus, millega kinnitatakse, et meede on edasi kaevatud, ja täpsustatakse, et selline kaebus ei peata otsuse täitmist;

c)märkus selle kohta, et ESMA võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.

Artikkel 34

Trahvid

1.Kui ESMA leiab, et ESG reitingu andja või, kui see on asjakohane, tema seaduslik esindaja on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud käesolevat määrust, võtab ta vastu trahvi määramise otsuse. Trahvi maksimumsumma on 10 % ESG reitingu andja aastasest netokäibest ja see arvutatakse kõige viimaste kättesaadavate finantsaruannete põhjal, mille on heaks kiitnud ESG reitingu andja juhtorgan.

2.Kui ESG reitingu andja on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab direktiivi 2013/34/EL kohaselt koostama konsolideeritud aastaaruande, siis on asjakohane kogukäive aastas selline aastane kogukäive või vastav tululiik vastavalt raamatupidamise valdkonnas kehtivale asjakohasele liidu õigusele, mis on esitatud põhiemaettevõtja kõige viimases kättesaadavas konsolideeritud raamatupidamisaruandes, mille on heaks kiitnud juhtorgan.

3.Trahvi suuruse määramisel vastavalt lõikele 1 võtab ESMA arvesse kriteeriume, mis on sätestatud artikli 33 lõikes 3.

4.Olenemata lõikest 3 on trahvisumma juhul, kui ESG reitingu andja on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

5.Kui ESG reitingu andja tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks käesoleva määruse rikkumine, kohaldatakse üksnes suuremat trahvisummat, mis on seotud ühega neist rikkumistest ja arvutatud vastavalt lõikele 2.

Artikkel 35

Sunniraha

1.ESMA määrab oma otsusega sunniraha, et sundida:

a)ESG reitingu andjat rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 33 alusel;

b)artikli 30 lõikes 1 osutatud isikuid:

(1)esitama täielikku teavet, mis on nõutud artikli 30 alusel tehtud otsuses;

(2)alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, tegevuskorra või muu vajaliku materjali ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud artikli 30 kohase otsusega algatatud uurimise käigus;

(3)alluma kohapealsele kontrollimisele, mis on määratud artikli 32 alusel tehtud otsuses.

2.Sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne. ESMA määrab sunniraha iga päeva kohta seniks, kuni ESG reitingu andja või asjaomane isik täidab lõikes 1 osutatud asjaomast otsust.

3.Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on sunniraha summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates kuupäevast, mis on kindlaks määratud otsuses, millega sunniraha määratakse.

4.Sunniraha määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates ESMA otsuse teatavaks tegemisest. Pärast selle perioodi möödumist vaatab ESMA meetme läbi.

Artikkel 36

Trahvide ja sunniraha avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

1.ESMA avalikustab kõik artiklite 34 ja 35 kohaselt määratud trahvid ja kogu sunniraha, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Selline avalikustamine ei tohi sisaldada isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 54 tähenduses.

2.Artiklite 34 ja 35 kohased trahvid ja sunniraha on haldusõiguslikud.

3.Artiklite 34 ja 35 kohaselt määratud rahatrahvide ja sunniraha otsused on täitmisele pööratavad.

Trahvi või sunniraha täitmisele pööramist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad menetlusnormid, mille territooriumil see toimub.

4.Trahvide ja sunniraha summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

3. jagu

Menetlused ja läbivaatamine

Artikkel 37

Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise kord

1.Kui ESMA leiab, et on olulisi märke käesoleva määruse võimaliku rikkumise kohta, määrab ta juhtumi uurimiseks ESMA-s sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi osaleda ega olla varem osalenud otse ega kaudselt asjaomase rikkumisega seotud ESG reitingu järelevalves ja ta peab täitma oma ülesandeid ESMA järelevalvenõukogust sõltumatult.

2.Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võtab arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti ja esitab ESMA järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3.Uurijal on õigus esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 30 ning teha uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 31 ja 32.

4.Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele dokumentidele ja kogu teabele, mis ESMA on järelevalvetegevuse käigus kogunud.

5.Käesoleva artikli kohase uurimise käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute kaitseõigus.

6.Kui uurija esitab uurimistulemusi kajastava toimiku ESMA järelevalvenõukogule, teavitab ta sellest uurimisalust isikut.

7.Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ning juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, hindab ESMA järelevalvenõukogu pärast seda, kui ta on nende isikute seisukohad artikli 38 kohaselt ära kuulanud, kas uurimisalune isik või uurimisalused isikud on toime pannud ajaomased rikkumised, ja juhul kui ta jõuab järeldusele, et uurimisalune isik või uurimisalused isikud on sellised rikkumised toime pannud, võtab ta artikli 33 kohase järelevalvemeetme ja määrab artikli 34 kohase trahvi.

8.Uurija ei osale ESMA järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

9.Komisjon täiendab käesolevat määrust, võttes vastu täiendavad menetluseeskirjad ESMA-l oleva trahvide või sunniraha määramise õiguse kasutamise kohta, sealhulgas sätted kaitseõiguse, ajaliste sätete ja trahvide või sunniraha kogumise kohta, ning võttes vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.

Esimeses lõigus osutatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artikliga 45.

10.ESMA annab asja kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigiasutustele, kui ta leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise käigus, et on arvestatavaid märke selliste asjaolude olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. ESMA hoidub trahvide või sunniraha määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud riigisisese õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud seadusjõu.

Artikkel 38

Uurimisaluste isikute ärakuulamine

1.Enne otsuse tegemist artiklite 33, 34 ja 35 alusel annab ESMA menetlusalustele isikutele võimaluse esitada ESMA uurimistulemuste kohta oma seisukoht. ESMA otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta menetlusalustel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui selleks, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile, on vaja rakendada artikli 33 kohaseid kiireid meetmeid. Sellisel juhul võib ESMA teha vaheotsuse ning annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2.Uurimise käigus tagatakse täielikult uurimisaluste isikute kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda ESMA toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega ESMA asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavatele dokumentidele.

Artikkel 39

Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega ESMA on määranud trahve või sunniraha. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi või sunniraha tühistada, seda vähendada või suurendada.

4. jagu

Tasud ja delegeerimine

Artikkel 40

Järelevalvetasud

1.ESMA võtab ESG reitingu andjatelt tasu kooskõlas lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Need tasud katavad täielikult ESMA vajalikud kulutused, mis on seotud ESG reitingu andjate järelevalvega ning kõigi kulutuste hüvitamisega, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse kohase töö tegemisel, eelkõige tulenevalt artikli 41 kohaselt delegeeritud ülesannetest.

2.Individuaalse tasu suurus on proportsionaalne asjaomase ESG reitingu andja aasta netokäibega.

Komisjon võtab artikli 45 kohaselt XX XXXX vastu käesolevat määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks tasu liik, see, mille eest tasu tuleb maksta, tasu suurus ja tasu maksmise viis ning vajaduse korral viis, kuidas ESMA hüvitab pädevatele asutustele kulud, mis võivad olla tekkinud käesoleva määruse kohase töö tegemisel, eelkõige tulenevalt artikli 41 kohaselt delegeeritud ülesannetest.

5. PEATÜKK

ESMA ja riiklike pädevate asutuste koostöö

Artikkel 41

ESMA ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele

1.Kooskõlas suunistega, mille ESMA on välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16, võib ESMA delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik järelevalveülesande nõuetekohaseks täitmiseks. Sellised konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 30 ning korraldada uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 31 ja 32.

2.Enne ülesande delegeerimist vastavalt lõikele 1 konsulteerib ESMA asjakohase pädeva asutusega järgmistes küsimustes:

a)delegeeritava ülesande ulatus;

b)ülesande täitmise ajakava;

c)vajaliku teabe edastamine ESMA-le ja tema poolt.

3.ESMA hüvitab kulud, mida pädev asutus on kandnud delegeeritud ülesannete täitmisel, kooskõlas artiklis 45 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

4.ESMA vaatab lõike 1 kohase ülesande delegeerimise läbi sobilike ajavahemike järel. ESMA võib delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

5.Ülesannete delegeerimine ei mõjuta ESMA vastutust ega piira ESMA võimalust täita delegeeritud ülesandeid ja teha nende täitmise üle järelevalvet. ESMA ei delegeeri järelevalveülesandeid, sealhulgas tegevusloa andmise otsuseid ega rikkumistega seotud lõpphindamiste ja järelevalvealaste otsuste tegemist.

Artikkel 42

Teabevahetus

ESMA ja pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 43

Pädevate asutuste teated ja peatamise taotlused

1.Liikmesriigi pädev asutus, kes leiab, et tema enda või mõne teise liikmesriigi territooriumil toimub või on toimunud käesolevat määrust rikkuv tegevus, teavitab sellest ESMA-t. Pädev asutus, kes peab seda uurimise eesmärgil asjakohaseks, võib teha ESMA-le ettepaneku, et see hindaks vajadust kasutada artikli 30 kohaseid volitusi seoses nimetatud tegevusega seotud ESG reitingu andjaga.

2.ESMA võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust lõpptulemusest ja võimaluse korral ka olulistest vahepealsetest muutustest.

3.Liikmesriigi teavitav pädev asutus, kes leiab, et ESG reitingu andja, kes on kantud artiklis 13 osutatud registrisse ja kelle ESG reitinguid kasutatakse kõnealuse liikmesriigi territooriumil, on rikkunud käesolevat määrust viisil, mis oluliselt mõjutab investorite kaitset või finantssüsteemi stabiilsust selles liikmesriigis, võib taotleda, et ESMA peataks ESG reitingute andmise asjaomase ESG reitingu andja poolt. Teate esitanud pädev asutus esitab ESMA-le kõik taotluse põhjused.

4.Kui ESMA leiab, et lõikes 3 osutatud taotlus ei ole põhjendatud, teatab ta sellest teavitavale pädevale asutusele kirjalikult, esitades oma arvamuse põhjused. Juhul kui ESMA on seisukohal, et taotlus on põhjendatud, võtab ta asjakohased meetmed, et olukord lahendada.

Artikkel 44

Ametisaladus

1.Ametisaladuse kohustust kohaldatakse ESMA, pädevate asutuste ning kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud ESMA, pädevate asutuste või mõne teise isiku heaks, kellele ESMA on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas ESMA-ga lepingu sõlminud audiitorite ja ekspertide suhtes.

2.    Kogu teavet, mida vahetatakse käesoleva määruse alusel ESMA, pädevate asutuste, EBA, EIOPA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel, käsitatakse konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui:

a)ESMA või pädev asutus või muu asjaomane ametiasutus või organ täpsustab teavet edastades, et seda võib avalikustada;

b)avalikustamine on vajalik kohtumenetluse jaoks;

c)avalikustatud teavet kasutatakse kokkuvõttena või koondkujul, nii et üksikuid finantsturu osalisi ei ole võimalik kindlaks teha.

IV JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 45

Delegeerimise rakendamine ja tagasivõtmine ning vastuväited delegeeritud õigusaktidele

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklites 5, 21, 22 ja 40 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus: palun lisada jõustumise kuupäev].

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5, 21, 22 ja 40 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega, järgides põhimõtteid, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artiklite 7, 33, 34 ja 40 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

7.Kui pärast lõikes 6 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne kõnealuse tähtaja möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväide esitamata.

8.Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti kohta lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 296 delegeeritud õigusakti kohta esitatud vastuväiteid.

Artikkel 46

Lisade muutmine

Et võtta arvesse suundumusi – sealhulgas rahvusvahelist arengut – finantsturgudel, eriti seoses kestliku rahandusega, võib komisjon võtta delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artikliga 45 meetmeid lisade muutmiseks.

Artikkel 47

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ 55 . See komitee on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 56 kohane komitee.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Üleminekusätted

1.ESG reitingu andjad, kes osutasid oma teenuseid käesoleva määruse jõustumise kuupäeval, teavitavad ESMA-t kolme kuu jooksul, kui nad soovivad jätkata oma teenuste osutamist ja taotleda tegevusluba kooskõlas artikliga 5. Sel juhul taotlevad nad tegevusluba kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alustamise kuupäeva.

2.Erandina esimesest lõigust taotlevad ESG reitingu andjad, kes on liigitatuddirektiivi 2013/34/EL artikli 3 alusel väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks, tegevusluba 24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

3.Pärast [palun lisada kohaldamise alguskuupäev] turule sisenevad ESG reitingu andjad, kes on liigitatud direktiivi 2013/34/EL artikli 3 alusel väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks, teavitavad sellest ESMA-t enne oma teenuste osutamise alustamist ja taotlevad tegevusluba 12 kuu jooksul alates kõnealusest teavitamisest.

Artikkel 49

Läbivaatamine

1.Komisjon hindab [viie aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest] käesoleva määruse kohaldamist.

2.Komisjon esitab aruande peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hindamisel võtab komisjon arvesse turusuundumusi ja enda käsutuses olevaid asjakohaseid tõendeid.

3.Kui komisjon peab seda asjakohaseks, lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjakohaste sätete muutmiseks.

Artikkel 50

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourgis,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek käsitleb 

☑ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 57  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid 

1.4.2.Erieesmärgid 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad 

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise algusperiood hõlmab ajavahemikku 2022–2024,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viis(id) 59   

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ning kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju ESMA assigneeringutele 

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju ESMA inimressurssidele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)

3.2.3.2.Vastutava peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–◻    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa 3. jaos.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist. 68

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandatelt isikutelt saadavat kaasrahastust.

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastust, mille hinnanguline summa on järgmine:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

–◻    palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Esitage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

Finantsselgituse lisa

Üldised eeldused:

·Õigusakt jõustub 2024. aasta teisel poolel.

·Otsene järelevalve ja tasud algavad kuus kuud hiljem, 2025. aastal.

·Täiendavate personalikulude (I jaotis) arvutamisel on kasutatud alates 2023. aasta jaanuarist kohaldatavaid keskmisi personalikulusid, milleks on 171 000 eurot ajutise teenistuja kohta ja 91 000 eurot lepingulise töötaja kohta (st standardkulud, v.a hoone kui ametiruumide (nn habillage) standardne kulu 29 000 eurot, ja IT-kulud, mis on seotud täiendavate täistööajale taandatud töötajatega).

Nende standardkulude suhtes kohaldati praegu Pariisi suhtes kohaldatavat paranduskoefitsienti (118,7), mis seejärel indekseeriti 2 %ga 2023. aastale järgnevatel aastatel (nagu on liidu eelarve kavandamisel tavaks, võttes arvesse, et mõnel aastal võib inflatsioon olla väiksem ja teistel võib see olla suurem).

·Täiendavate taristu- ja tegevuskulude (II jaotis) arvutamisel on kasutatud standardset 29 000 euro suurust kulu ametiruumidele ja IT-kuludele, mis on seotud täiendavate täistööajale taandatud töötajatega ning mis on 2023. aastale järgnevatel aastatel indekseeritud 2 %ga. Samuti on lisatud standardkulu 2 500 eurot täistööajale taandatud töötaja kohta (mis on 2023. aastale järgnevatel aastatel samuti indekseeritud 2 %ga) muude halduskulude puhul, mida ametiruumide kulu ei kata.

Prognoositud mõju liidu eelarvele hinnati järgmiselt:

I jaotis. Personalikulud

·Arvutused põhinevad järgmistel andmetel: ELis tegutseb 59 üksust, kellest 30 asuvad ELis ja 29 EList väljaspool. ELi-välistel üksustel on kolm võimalust ELis teenuseid osutada: a) samaväärsus, b) kinnitamine, c) tunnustamine. Järelevalveülesannete mahukus varieerub olenevalt teenuseosutajate asukohast (EL ja kolmandad riigid). 

ELi-põhised üksused: 30 ELis asuva ESG reitingu andja puhul (3 suurt + 6 keskmise suurusega + 9 väikest + 12 mikroettevõtet): i) aastal (n) kulub ELis asuvale 30 üksusele tegevusloa andmiseks 6 kuud + 6 kuud nende üksuste järelevalveks, kellele on juba tegevusluba antud; ii) aastal n + 1 järelevalve 30 üksuse üle; iii) aastal n + 2 järelevalve 30 üksuse üle.

·ELi reitingu andjatega seotud eeldused: komisjon prognoosib ESMA andmete põhjal, et suure ESG reitingu andja järelevalveks kulub 1,7 täistööajale taandatud töötajat ja väikese ESG reitingu andja järelevalveks kulub 0,2 täistööajale taandatud töötajat. See põhineb eeldusel, et ESG reitingud ei ole süsteemselt nii olulised kui krediidireitingud ja seetõttu on vaja väiksemat järelevalve mahukust kui see, mida ESMA praegu reitinguagentuuride puhul kasutab, mistõttu on komisjon vähendanud reitinguagentuuride täistööajale taandatud töötajate arvu 50 %.

·ELi-väliste ESG reitingu andjatega seotud eeldused:

ELi-väliste teenuseosutajate puhul kaaluti 0,1 täistööajale taandatud töötajat (pool aega on eraldatud ELis asuvale ESG reitingu mikroteenuse osutajale), võttes arvesse 29 ELi-välist ESG teenuste osutajat, kaalusime kindlasummalist tasu 3 000 eurot iga EList väljaspool asuva ESG reitingu andja kohta (pool sertifitseeritud reitinguagentuuridelt võetavast tasust 6 000 eurot).

·Tuleb märkida, et ESG reitingu andmise volitusega hõlmatud töötajate tasakaal (rohkem lepingulisi töötajaid vs. ajutisi töötajaid) erineb reitinguagentuuride puhul kohaldatavast lähenemisviisist. Mõlemal juhul on ESMA-l otsese järelevalve volitus, kuid reitinguagentuuride puhul on tal märkimisväärselt rohkem ajutisi töötajaid kui lepingulised töötajad (37 ajutist teenistujat ja 14 lepingulist töötajat), et tagada kvalifitseeritud ja kogenud töötajate alaline töölevõtmine.

·Peame tõenäoliseks, et tegevuslubade väljastamisega seotud ühekordsed tööd on esimesel aastal (2025. aasta) tipus. Sellega seoses on oluline, et ESMA-le antaks algusest peale eespool nimetatud 19 täistööajale taandatud töötajat, et selle tippkoormusega toime tulla. 2027. aastal väheneb tõenäoliselt registreerimise ja tegevuslubade andmise esialgne suur töökoormus ning ajutiste lepinguliste töötajate arvu võib vähendada, et kahandada täistööajale taandatud töötajate koguarv 17ni. 2027. aastal vastutab ESMA siiski kõigi 2025. ja 2026. aastal registreeritud ja tegevusloa saanud üksuste järelevalve eest, mistõttu ei saa kavandatav vähendamine olla liiga suur.

·Võrreldes reitinguagentuuride otsese järelevalvega seotud täistööajale taandatud töötajate arvuga on ESG reitingu andjate otsese järelevalvega seotud täistööajale taandatud töötajate arvu vähendatud rohkem kui 50 % (kokku 51 täistööajale taandatud töötajat reitinguagentuuride puhul võrreldes 19 täistööajale taandatud töötajaga aastatel 2025/2026 ja 17 täistööajale taandatud töötajat 2027. aastal ESG reitingu andjate puhul). Seda peetakse minimaalseks töötajate arvuks, kelle abil on võimalik tagada nõuetekohane otsene järelevalve 59 üksusest koosneva turu üle.

III jaotis. Tegevuskulud

·Põhjendus 35 000 euro eraldamiseks üksuste järelevalvelisesse aruandlussüsteemi registreerimiseks. See kulu on vajalik selleks, et luua süsteemis, mida ESMA kasutab järelevalvelise aruandluse jaoks, moodul BWise. Võttes arvesse otsese järelevalve uusi volitusi, tuleb järelevalvelist aruandlussüsteemi laiendada. Esialgsetele kuludele lisandub iga-aastane korduv hooldustasu 5 000 eurot.

·Aruandlussüsteem võimaldab ESMA-l töödelda üksustelt saadud järelevalvedokumente ning aitab vähendada käsitsi tööd e-posti manuste avamisel ja salvestamisel. Seega aitab see vähendada täistööajale taandatud töötajate kulusid.

Hinnangulised kulud, mis kaetakse kõigi ESMA otsese järelevalvega seotud ülesannete tasudest

EUR

(1)    Komisjoni teatis „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, COM(2021) 390 final . 

(2)    Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(3)    See tugineb järgmistele elementidele: 1) kestlike tegevuste klassifitseerimise süsteem ehk taksonoomia, 2) mittefinants- ja finantsettevõtjate avalikustamisraamistik ning 3) investeerimisvahendid, sealhulgas võrdlusalused, standardid ja märgised.

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega.

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris.

(7)    Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa roheliste võlakirjade kohta, COM(2021) 391 final.

(8)    Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega.

(9)    Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(10)    Vt 2. jagu, kus käsitletakse mõjuhinnangu probleemi määratlust.

(11)    Komisjoni talituste töödokument SWD (2023) [XXX].

(12)     ESMA riskipõhine ja andmepõhine lähenemisviis järelevalve tegemisele

(13)    Väike kvantitatiivanalüütikute rühm töötab välja andmepõhise ESG reitingute mudeli, mis hõlmab algusest peale väga laia ettevõtete spektrit.

(14)    Innovaatiline, kuid tulu mitteteeniv ettevõte, millel kulub enam kui seitse aastat asutamisest kuni oma ESG reitingu mudeli väljatöötamiseni.

(15)    Seda tehakse tihedas koostöös kestliku rahanduse platvormiga, mis jälgib suundumusi kapitalivoogude kestlikesse investeeringutesse suunamise valdkonnas, nagu on sätestatud taksonoomiamääruse artiklis 20.

(16)    ELT C , , lk .

(17)    Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ (ÜRO 2015).

(18)    COM(2016) 739 final.

(19)    CO EUR 17, CONCL. 5.

(20)    Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, COM(2019) 640 final.

(21)    Soolise võrdõiguslikkuse strateegia; LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia; romasid käsitlev strateegiline raamistik; puuetega inimeste õiguste strateegia.

(22)    Euroopa Komisjon, tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, COM(2018) 97 final.

(23)    Euroopa Komisjon, finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat, „Study on sustainability-related ratings, data and research“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2874/14850 .

(24)    Komisjoni teatis „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“, COM(2021) 390 final .

(25)     IOSCO aruanne ESG reitingute andjate ja andmetoodete pakkujate kohta , kättesaadav aadressil: https://www.iosco.org/library/pubdocs/pdf/IOSCOPD690.pdf .

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) XX/XXXX, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP), mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L [...], [...], lk [...]).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(29)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 18).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 98).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(39)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ja direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(47)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1).

(48)     COM/2020/593 final.

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

(50)    Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(51)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).

(53)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(54)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(55)    Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(57)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(58)    Tasude suhteline suurus sõltub ESG reitingu andjate suurusest. Järelevalvekulude ülekandmine järelevalve alla kuuluvatele üksustele on finantssektoris tüüpiline tava.

(59)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on täpsemalt selgitatud veebisaidil BudgWeb aadressil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(60)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(61)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(62)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral potentsiaalsed Lääne-Balkani kandidaadid.

(63)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(64)    Kõik tasudest rahastatavad (sh tööandjapensioni sissemaksed)

(65)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(66)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(67)    Peamiselt ühtekuuluvuspoliitika fondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF). 

(68)    Vt nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2093/2020 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artiklid 12 ja 13.

(69)    Traditsiooniliste omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 13.6.2023

COM(2023) 314 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvuse ja terviklikkuse kohta

{SEC(2023) 241 final} - {SWD(2023) 204 final} - {SWD(2023) 207 final}

I LISA
Tegevusloa taotluses esitatav teave

Loataotlus peab sisaldama järgmist teavet:

(a)taotleja täisnimi, liidus asuva registrijärgse asukoha aadress, taotleja veebisait ja (kui olemas) juriidilise isiku tunnus (LEI);

(b)kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 

(c)taotleja õiguslik seisund;

(d)taotleja omandistruktuur;

(e)taotleja kõrgema juhtkonna liikmete nimed, kvalifikatsioonitase, töökogemus ja väljaõpe;

(f)analüütikute, töötajate ja teiste hindamises otseselt osalevate isikute arv, töökogemus ja väljaõpe (nii taotleja juures kui ka üldse);

(g)kirjeldus ESG reitingute andmisel ja läbivaatamisel kasutatava menetluse ja metoodika kohta, mida taotleja järgib;

(h)põhimõtted ja kord, mida taotleja järgib määruse artiklis 14 nimetatud huvide konfliktide avastamisel, haldamisel ning avalikustamisel;

(i)vajaduse korral dokumendid ja teave käesoleva määrusega hõlmatud tegevuste edasiandmise või kavandatud edasiandmise kohta;

(j)vajaduse korral teave taotleja muude tegevuste kohta või teave, mida taotleja kavatseb esitada.

II LISA
Organisatsioonilised nõuded

1.Teave arvestuse pidamise kohta

ESG reitingu andjad peavad arvestust kõigi järgmiste andmete kohta:

(a)iga ESG reitingu puhul arvamuse vormis ESG reitingu kindlaksmääramisel osalevate reitingu analüütikute andmed, ESG reitingu heaks kiitnud isikute andmed, teave selle kohta, kas ESG reitingut taotleti või mitte, ning kuupäev, mil ESG reiting anti;

(b)iga ESG reitingu puhul punktisumma kujul eeskirjapõhise metoodika väljatöötamise eest vastutavate isikute nimed ja reitingute andmise metoodika heaks kiitnud isikute nimed;

(c)kontoandmed, mis on seotud hinnatavalt üksuselt või sellega seotud kolmandalt isikult või reitingu kasutajalt saadud tasudega;

(d)iga ESG reitingu tellija kontokirjed;

(e)andmed kehtestatud menetluste ja reitingumeetodite kohta, mida ESG reitingu andja kasutab ESG reitingute kindlaksmääramiseks;

(f)asutusesisesed andmed ning asutusevälised teatised ja toimikud, sealhulgas mitteavalik teave ja töödokumendid, mida kasutatakse ESG reitingute andmise otsuste alusena;

(g)andmed menetluste ja meetmete kohta, mida ESG reitingu andja on rakendanud, et käesolevat määrust järgida;

(h)ESG reitingu määramiseks kasutatud metoodika;

(i)standardprotseduuride ja -meetodite muutused või kõrvalekalded nendest;

(j)kõik kaebustega seotud dokumendid, sealhulgas kaebuse esitaja esitatud dokumendid.

2.Tegevuse edasiandmine

Kui ESG reitingu andjad tellivad teenuseosutajalt ESG reitingu andmisega seotud ülesandeid või mis tahes asjakohaseid teenuseid või tegevusi, tagab ESG reitingu andja, et täidetud on järgmised tingimused:

(a)teenuseosutajal on oskused, mida on vaja edasiandmise korras tehtavate ülesannete, teenuste või tegevuse usaldusväärseks ja asjatundlikuks teostamiseks, ja selleks seadusega nõutavad load ning ta tuleb töö mahuga toime;

(b)kui ilmneb, et teenuseosutaja ei pruugi edasiantavate tööülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, võtab ESG reitingu andja asjakohaseid meetmeid;

(c)ESG reitingu andjal on vajalikud eriteadmised, et teha edasiantavate tööülesannete tulemuslikku järelevalvet ja juhtida teenuseosutajaga seotud riske;

(d)teenuseosutaja teavitab ESG reitingu andjat kõikidest muutustest, mis võivad oluliselt mõjutada tema võimet täita edasiantud tööülesandeid tulemuslikult ning kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega;

(e)ESG reitingu andja saab vajaduse korral tegevuse edasiandmise lõpetada;

(f)ESG reitingu andja võtab tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas ettenägematu olukorra kavad, et hoida ära põhjendamatut tegevusriski, mis on seotud teenuseosutaja ESG reitingute määramise protsessis osalemisega.

III LISA
Avalikustamise nõuded

1.Üldsusele antav minimaalne teave

Kooskõlas määruse artikliga 12 avalikustavad ESG reitingu andjad oma veebisaidil ja Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu vähemalt järgmise teabe:

(a)kõrgetasemeline ülevaade kasutatud hindamismeetoditest (ja nende muudatustest), sealhulgas sellest, kas analüüs on tagasiulatuv või tulevikku suunatud;

(b)kõrgetasemeline ülevaade andmeprotsessidest (andmeallikad, sealhulgas juhul, kui need on avalikud või mitteavalikud, ning kui need on saadud direktiiviga (EL) 2022/2464 nõutud kestlikkusaruannetest, hinnang sisendandmetele, kui need ei ole kättesaadavad, andmete ajakohastamise sagedus);

(c)teave selle kohta, kas ja kuidas põhinevad meetodid teaduslikel tõenditel;

(d)teave reitingute eesmärgi kohta, märkides selgelt, kas reitinguga hinnatakse riske, mõju või mõnda muud mõõdet;

(e)reitingu ulatus – st agregeeritud reiting (E- ja S- ning G-teguri liitmine) või üksikute tegurite või konkreetsete küsimuste (nt üleminekuriskid) reiting;

(f)ESG koondreitingu puhul kolme üldise ESG teguri kategooria (nt 33 % keskkond, 33 % sotsiaalne, 33 % juhtimine) kaalumine ning kaalumismeetodi selgitus, sealhulgas kaal üksikute E-, S- ja G-tegurite kohta;

(g)E-, S- või G-tegurites ESG reitinguga / punktisummaga hõlmatud teemade täpsustamine ning see, kas need vastavad direktiivi 2013/34/EL artikli 29b kohaselt välja töötatud kestlikkusaruandluse standardite teemadele;

(h)teave selle kohta, kas reitingut väljendatakse absoluutsetes või suhtelistes väärtustes;

(i)vajaduse korral viide tehisintellekti kasutamisele andmete kogumisel või hindamise / punktisumma määramise protsessis;

(j)üldine teave kriteeriumide kohta, mida kasutatakse klientidele makstavate tasude kehtestamisel, täpsustades erinevaid arvesse võetud andmeid, nagu andmeanalüütikute kaasamine, IT-seadmed, andmete ostmine;

(k)ESG reitingute koostamiseks kasutatavate andmeallikate mis tahes piirangud.

2.Lisateabe avalikustamine direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse kuuluvatele ESG reitingute kasutajatele ja reitingu saanud ettevõtjatele

Lisaks määruse artiklis 13 osutatud andmetele teevad ESG reitingu andjad Euroopa reguleeritud finantsettevõtjatele ja direktiivi 2013/34/EL kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele, kellele sellist reitingut antakse, kättesaadavaks järgmise teabe:

(a)üksikasjalikum ülevaade kasutatud hindamismeetoditest (ja nende muudatustest), sealhulgas järgmine:

(1)vajaduse korral teaduslikud tõendid ja eeldused, millel reitingud põhinevad;

(2)see, kas analüüs on tagasiulatuv või tulevikku suunatud;

(3)see, millised mõõdikud on valitud asjakohaseks;

(4)asjakohased peamised tulemusnäitajad E-, S- ja G-teguri kohta ning kaalumismeetod;

(5)metoodika võimalikud puudused;

(6)metoodika läbivaatamise põhimõtted;

(7)läbivaatamise viimane kuupäev;

(b)üksikasjalikum ülevaade andmeprotsessidest, sealhulgas:

(1)üksikasjalikum selgitus kasutatud andmeallikate kohta, sealhulgas selle kohta, kas tegemist on avaliku sektori või mitteavalike andmeallikatega, märkides, kas need on tuletatud direktiivi 2013/34/EL / taksonoomiamääruse / jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse artikli 29b kohaselt välja töötatud kestlikkusaruandluse standarditest;

(2)vajaduse korral hinnangu ja tööstusharu keskmise kasutamine ning aluseks oleva metoodika selgitus;

(3)andmete ajakohastamise ja varasemate andmete läbivaatamise põhimõtted, andmete viimaste ajakohastuste kuupäev;

(4)andmete kvaliteedi kontroll;

(5)vajaduse korral meetmed, mida on võetud andmeallikate kohta kehtivate piirangute kõrvaldamiseks;

(c)vajaduse korral teave hinnatavate üksustega suhtlemise kohta;

(d)vajaduse korral selgitus mis tahes tehisintellektimetoodika kohta, mida kasutatakse andmete kogumisel või hinnangu andmise protsessis;

(e)kui hinnatava üksuse kohta saadakse olulist uut teavet, mis võib mõjutada ESG reitingu tulemust, teavitavad ESG reitingu andjad, kuidas nad on seda teavet arvesse võtnud ja kas nad on muutnud vastavat ESG reitingut.