EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.5.2023

COM(2023) 251 final

2023/0147(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2023–2028) liidu nimel sõlmimise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Põhiõigused

Uus protokoll sisaldab klauslit Cotonou lepingu 10 artiklis 9 või sellele järgneva lepingu vastavas artiklis sätestatud inimõiguste oluliste osade rikkumise tagajärgede kohta.

4.MÕJU EELARVELE

Liidu makstav aastane rahaline toetus on 760 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

a)    360 000 euro suurune aastane summa uue protokolli kehtivusaja jooksul juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;

b)    400 000 euro suurune aastane toetus uue protokolli kehtivuse ajal Kiribati kalandusvaldkonna arendamiseks.

Toetus vastab Kiribati poliitika eesmärkidele edendada oma merekalavarude säästvat majandamist kogu uue rakendusprotokolli kehtivusaja jooksul.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks 11 .

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

2023/0147 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2023–2028) liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 12

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt nõukogu […] otsusele [XXX] 13 allkirjastati [lisada kuupäev] Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2023–2028) (edaspidi „protokoll“), 14 eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)Protokolli eesmärk on rakendada kalandusalast lepingut, et anda liidu laevadele kalapüügivõimalused Kiribati vetes asuvates püügipiirkondades ning võimaldada liidul ja Kiribatil teha tihedamat koostööd, et edendada ookeanide säästvat arengut ja kalanduspoliitikat ning aidata kaasa inimväärsete töötingimuste loomisele kalandussektoris.

(3)Protokolliga nähakse liidu laevadele ette kalapüügivõimalused Kiribati vetes, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele ning järgides Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(4)Protokoll tuleks liidu nimel heaks kiita.

(5)Kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 asutatakse ühiskomitee, kelle ülesanne on lepingu kohaldamise jälgimine. Kooskõlas protokolli artiklitega 8 ja 18 võib ühiskomitee heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Selliste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need konkreetsetel sisulistel ja menetlustingimustel lihtsustatud korras liidu nimel heaks kiita.

(6)Liidu seisukoha protokolli kavandatud muudatuste kohta peaks kehtestama nõukogu. Esitatud muudatusettepanekud tuleks heaks kiita, välja arvatud juhul, kui selle vastu on Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 4 vastav liikmesriikide blokeeriv vähemus.

(7)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 15 artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [lisada kuupäev],

(8)Otsus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, pidades silmas liidu püügitegevuse majanduslikku tähtsust Kiribati vetes ja vajadust lühendada nii palju kui võimalik ajavahemikku, mil püügitegevus on katkestatud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati valitsuse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2023–2028) (edaspidi „protokoll“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele I lisana.

Artikkel 2

Komisjon esitab liidu nimel protokolli artiklis 23 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Artikkel 3

Võttes arvesse II lisa sätteid, on komisjon volitatud liidu nimel heaks kiitma ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 asutatud ühiskomitee poolt vastu võetud protokolli muudatused.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise täpne ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 16  

◻    Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻    Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunamist uude meetmesse 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise täpne ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

·☑    Ettepanek/algatus hõlmab viie aasta pikkust ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast 2023. aastal kuni 2028. aasta lõpuni

·☑    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2023–2028

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

·Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

·millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 17

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

avalik-õiguslikele asutustele;

avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.MAJANDAMISMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–x    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–X    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse juba meedet haldava peadirektoraadi assigneeringutega ja/või assigneeringute ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–X    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–x    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–x    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 205, 7.8.2007, lk 3).

(2)     https://www.consilium.europa.eu/et/documents-publications/treaties-agreements/agreement/?id=2007060&DocLanguage=en  

(3)    Kalandusalase partnerluslepingu artikkel 11.

(4)    Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. septembrist 2006 kuni 15. septembrini 2012 (ELT L 205, 7.8.2007, lk 8).

(5)    Protokoll, millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 300, 30.10.2012, lk 3).

(6)    Nõukogu otsus, millega antakse komisjonile volitused alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi protokolli (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) pikendamise üle (26.1.2015, 5059/15).

(7)    Läbirääkimised aeglustusid aastatel 2016–2021 muu hulgas komisjoni 21. aprilli 2016. aasta otsuse (2016/C 144/05) tõttu, millega teavitatakse kolmandat riiki tema võimalikust liigitamisest ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks (ELT C 144, 23.4.2016, lk 4). Läbirääkimisprotsess saadi lõpetada pärast teadet (2020/C 424/04) selliste demaršide tagasivõtmise kohta, mis esitati kolmandale riigile, kellele teatati 21. aprillil 2016 tema võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT C 424, 8.12.2020, lk 29).

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(9)    Merendus- ja kalandusasjad: Euroopa Liidu ja Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu kehtiva protokolli järelhindamine ja tulevase protokolli eelhindamine, sealhulgas analüüs selle mõjust kestlikkusele. https://webgate.ec.testa.eu/publications/studiesdb/Consultation.action?studyProjectId=5911  

(10)    Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 – Protokollid – Lõppakt – Deklaratsioonid (ELT L 317, 15.12.2000, lk 3).

(11)    Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).

(12)    [Lisada viide].

(13)    [Lisada viide].

(14)    [Lisada viide].

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ ( ELT L 295, 21.11.2018, lk 39 ).

(16)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(17)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(18)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(19)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(20)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(21)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(22)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(23)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärk/eesmärgid ...“

(24)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(25)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(26)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(27)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).

(28)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(29)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.5.2023

COM(2023) 251 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2023–2028) liidu nimel sõlmimise kohta

I LISA

PROTOKOLL

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise kohta (2023–2028)

EUROOPA LIIT (endine Euroopa Ühendus), edaspidi „liit“,

ning

KIRIBATI VABARIIK, edaspidi „Kiribati“,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste tihedat koostööd, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (edaspidi „AKV riigid“) ning liidu vaheliste suhete kontekstis, ning nende ühist soovi neid suhteid tihendada,

OLLES ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „leping“) osalised,

TULETADES MEELDE lepingu sätteid,

TULETADES samuti MEELDE põhimõtet, mille järgi peavad kõik riigid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada mereressursside säästev majandamine ja kaitse ning teha sel eesmärgil üksteisega koostööd,

KINNITADES veel kord pika rändega kalavarude säästva ühiskasutuse ja ühise majandamise tagamise eesmärki,

ARVESTADES, et on oluline edendada rahvusvahelist koostööd teadusuuringute valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse lepingu artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „püügipiirkonnad“ – Kiribati vetes asuvad piirkonnad, mis on määratletud lisa I peatüki 2. jaos;

(b)„saak“ – merevees elavad liigid, mis on püütud kalalaeva kasutatavate püügivahenditega;

(c)„lossimine“ – kalandustoodete mis tahes koguse esialgne laadimine kalalaevalt kaldale;

(d)„delegatsioon“ – liidu Vaikse ookeani piirkonna delegatsioon Suvas (Fidži);

(e)„tõsine vaidlus“ – lahkarvamused, mis tulenevad käesoleva protokolli tõlgendamisest või takistavad selle rakendamist;

(f)„püügiluba“ – kehtiv õigus või luba püüda teatavaid kalaliike eriomaste püügivahenditega kindlaksmääratud püügipiirkonnas ja kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul vastavalt lisas sätestatud tingimustele;

(g)„säästev kalapüük“ – FAO 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kindlaks määratud eesmärkide ja põhimõtete kohane kalapüük;

(h)„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

(i)„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ja jaemüügi mis tahes etapiga;

(j)„protokoll“ – käesolev lepingu rakendamise protokoll, selle lisa ja liited;

(k)„püügipäev“ – kalendripäev või kalendripäeva osa, mille jooksul liidu seinnoodalaev viibib püügipiirkonnas, kuid mitte kalendripäev või kalendripäeva osa, mis on Kiribati 2014. aasta kalanduseeskirjades (seinnoodalaevade püügipäevagraafik) määratletud püügivaba päevana;

(l)„erakorralised asjaolud“ – asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad püügitegevust Kiribati vetes.

Artikkel 2

Eesmärk ja kohaldamisaeg

1.Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada lepingut, täpsustades eelkõige liidu laevade püügipiirkondadele juurdepääsu tingimusi ja säästva kalapüügi partnerluse rakendamise sätteid.

2.Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle allkirjastamise kuupäevast vastavalt artiklile 22, juhul kui ei teatata käesoleva protokolli artikli 19 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 3

Protokolli ja lepingu vaheline seos

Käesoleva protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse lepingu kontekstis ning sellega kooskõlas.

Artikkel 4

Protokolli ning muude lepingute ja õigusaktide vaheline seos

Käesoleva protokolli sätteid tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas:

(a)soovituste ja resolutsioonidega, mille on vastu võtnud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) ja Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) ning muud asjaomased allpiirkondlikud või rahvusvahelised organisatsioonid, mille liikmed lepinguosalised on;

(b)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 1995. aasta rakenduskokkuleppega;

(c)ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendiga;

(d)FAO rahvusvahelise tegevuskavaga ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

(e)ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise koostöölepingu (edaspidi „Cotonou leping“) artiklis 9 nimetatud või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärsesse artiklisse üle võetud oluliste osadega.

Artikkel 5

Kalapüügivõimalused

1.Kiribati annab liidu tuunipüügilaevadele püügiload vastavalt lepingu artiklile 6, võttes arvesse Kiribati tuunivarude majandamise kava ning WCPFC kaitse- ja majandamismeetmetega kehtestatud piire ning IATTC resolutsioone.

2.Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud pika rändega liikide püügivõimalused jaotatakse nelja seinnoodalaeva vahel käesoleva protokolli lisas sätestatud tingimustel.

3.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 6 ja 8 kohaselt.

Artikkel 6

Rahaline toetus – makseviisid

1.Artiklis 2 osutatud ajavahemikul on lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli kehtivuse ajal kokku kolm miljonit kaheksasada tuhat (3 800 000) eurot.

2.Liidu rahaline toetus hõlmab järgmist:

(a)püügipiirkondadele juurdepääsu eest antav iga-aastane summa kolmsada kuuskümmend tuhat (360 000) eurot aastas ja

(b)iga-aastane eritoetus nelisada tuhat (400 000) eurot Kiribati kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3.Lõike 2 punktis a osutatud summa eest annab Kiribati liidu laevadele juurdepääsu püügipiirkondadele vähemalt 160 püügipäevaks aastas. Lisas täpsustatud sätete kohaselt võib liidu laevadele anda täiendavaid püügipäevi.

4.Lisaks maksavad kalapüügiga tegelevad käitajad Kiribatile püügipäevade arvul põhinevat iga-aastast juurdepääsutasu, nagu on kindlaks määratud lisa II peatüki 6. jaos.

5.Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 7 ja 9 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

6.Lõike 2 punktis a osutatud summa maksab liit esimesel aastal hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva ning järgmistel aastatel hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva aastapäeval.

7.Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine on Kiribati ametiasutuste ainupädevuses.

8.Lõike 2 punkti a kohane liidu rahaline toetus ja lõike 4 kohane käitajate iga-aastane juurdepääsutasu makstakse Kiribati valitsuse kontole nr 1 pangas ANZ Bank of Kiribati, Ltd (Bairiki, Tarawa).

9.Lõike 2 punktis b osutatud liidu rahaline toetus makstakse Kiribati valitsuse kontole nr 4 pangas ANZ Bank of Kiribati, Ltd (Bairiki, Tarawa) (selgitusega „Kalandussektori toetus“).

10.Kiribati ametiasutused kinnitavad igal aastal liidule asjaomase pangakonto andmed.

Artikkel 7

Valdkondlik toetus

1.Artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalist toetust kasutavad Kiribati ametiasutused selleks, et toetada kalavarude majandamist ja arendamist, sealhulgas püügitegevuse seiret, kontrolli ja järelevalvet ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise eesmärgil, järgides seejuures Kiribati 20 aasta visiooni, riiklikku kalanduspoliitikat ja muud sellega seotud poliitikat, mis mõjutab vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki.

2.Hiljemalt 120 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepib ühiskomitee kokku järgmises:

(a)ühe- ja mitmeaastased valdkondlikud programmid artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamiseks;

(b)nii ühe- kui ka mitmeaastased eesmärgid, mis tuleb saavutada, et aja jooksul edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki;

(c)üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja -menetlused, sealhulgas asjakohasel juhul eelarvelised ja finantsnäitajad, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3.Artikli 6 lõike 2 punkti b kohase valdkondliku toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse igal aastal vastavalt saavutatud edusammudele. Protokolli esimesel aastal makstakse rahalist toetust vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgnevatel kohaldamisaastatel makstakse rahalist toetust valdkondliku kava rakendamisel saavutatud tulemuste alusel vastavalt lõike 2 punktis c osutatud üksikasjalikele rakenduseeskirjadele ja -menetlustele. Rahalise toetuse maksmine peab toimuma hiljemalt 45 päeva pärast ühiskomitee otsust saavutatud tulemuste kohta.

4.Kiribati esitab igal aastal ühiskomiteele aruande elluviidud meetmete kohta ja valdkondliku toetuse abil saavutatud tulemuste kohta. Kiribati koostab enne käesoleva protokolli kehtivusaja lõppu ka lõpparuande.

5.Liit võib käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmise osaliselt või täielikult läbi vaadata või peatada:

(a)kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

(b)kui rahalist toetust ei kasutata ühiskomitee kindlaks määratud viisil.

6.Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud. Artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud rahalist toetust ei saa aga enam maksta pärast kaheksa kuu möödumist käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisest.

7.Lepinguosalised kohustuvad tagama valdkondliku toetuse abil rakendatud meetmete nähtavuse.

Artikkel 8

Kalapüügivõimaluste kohandamine

Ühiskomitee võib vastastikusel kokkuleppel kohandada artiklis 5 osutatud kalapüügivõimalusi, kui WCPFC või IATTC, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Kiribati kalavarude säästva majandamise. Sellisel juhul kohandatakse käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust vastastikusel kokkuleppel proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 9

Kalapüügitingimused

1.Liidu laevad võivad püügipiirkondades kala püüda üksnes juhul, kui neil on Kiribati ametiasutuste poolt käesoleva protokolli alusel välja antud kehtiv püügiluba.

2.Lepinguosalised teevad koostööd, et ühiselt jälgida kalapüügivõimaluste kasutamist liidu laevade poolt asjakohaste kontrollide abil, kasutades muu hulgas inspekteerimist merel ja lossimisel, elektroonilist jälgimist ning muid asjakohaseid vahendeid ja elektroonilist laevaettekannete süsteemi.

3.Lisaks vahetavad lepinguosalised lepingu artiklis 9 osutatud ühiskomitee aastakoosolekul teavet Kiribati vetes eelneval aastal rakendatud üldise püügikoormuse kohta, võttes arvesse asjaomastes piirkondlikes ja allpiirkondlikes organisatsioonides kokku lepitud eeskirju. Vajaduse korral võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et kohandada protokolliga järgmiseks aastaks ette nähtud kalapüügivõimalusi.

Artikkel 10

Teaduskoostöö säästva kalapüügi tagamiseks

1.Lepinguosalised edendavad kalavarude ja mereökosüsteemide säästvat majandamist ning vastutustundlikku kalapüüki Kiribati vetes.

2.Lepinguosalised kohustuvad edendama teaduskoostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas allpiirkondlikul tasandil, eelkõige WCPFCs ja IATTCs ning muudes asjaomastes allpiirkondlikes või rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu nad kuuluvad.

3.Vastavalt lepingu artiklile 4, käesoleva protokolli artiklile 8 ja parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele võivad lepinguosalised vajaduse korral võtta ühiskomitees meetmeid käesoleva protokolli alusel püügiluba omavate liidu laevade tegevuse suhtes, et tagada Kiribati vetes kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 11

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.Kui erakorralised asjaolud takistavad püügitegevust püügipiirkondades, võib käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse maksmise läbi vaadata või peatada pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist ja kokkulepet kahe kuu jooksul pärast ühe lepinguosalise taotluse saamist ning tingimusel, et liit on peatamise ajaks kõik tasumisele kuuluvad summad täielikult tasunud.

2.Maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3.Rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui olukord on parandatud pärast eespool nimetatud asjaolude leevendamiseks võetud meetmeid ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast püügitegevust.

Artikkel 12

Püügilubade kohaldamise peatamine ja ennistamine

1.Kiribati jätab endale õiguse konkreetse laeva artikli 5 kohane püügiluba peatada ja kehtetuks tunnistada, kui

(a)leitakse, et laev rikub tõsiselt Kiribati õigusnorme, või

(b)laevaomanik ei ole järginud laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust.

2.Peatatud püügiluba jääb peatatuks, välja arvatud juhul, kui lõike 1 punkti b kohast kohtu korraldust on järgitud ja kui Kiribati ametiasutused on nõus püügiloa järelejäänud kehtivusajaks ennistama.

Artikkel 13

Protokolli kohaldamise peatamine

1.Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva protokolli kohaldamise, sealhulgas artikli 6 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmise omal algatusel peatada järgmistel juhtudel:

(a)liit ei tee käesoleva protokolli artikli 6 lõikes 2 sätestatud makseid põhjustel, mida ei ole käsitletud artikli 7 lõikes 5 ja artikli 11 lõikes 1;

(b)lepinguosaliste vahel tekib tõsine vaidlus, mis tuleneb käesoleva protokolli tõlgendamisest või takistab selle rakendamist;

(c)kui ükski liidu laev ei taotle püügilubade uuendamist;

(d)    üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli sätteid;

(e)üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 või sellele järgneva liidu ja AKV riikide vahelise lepingu samaväärses artiklis sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2.Asjaomane lepinguosaline annab protokolli kohaldamise peatamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja peatamine jõustub kolm kuud pärast teate kättesaamist. Pärast teate saamist lepingu kohaldamise peatamise kohta konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et leida kolme kuu jooksul mõlemat poolt rahuldav lahendus. Kui selline lahendus saavutatakse või kui lõike 1 punktis a nimetatud sündmustele eelnenud olukord on taastatud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning artiklis 6 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Riiklikud õigusnormid

1.Kui lepingus, käesolevas protokollis ning selle lisas ja liidetes ei ole sätestatud teisiti, reguleeritakse liidu laevade püügitegevust käesoleva protokolli kohastes püügipiirkondades Kiribatis kohaldatavate õigusnormidega.

2.Liit kohustub võtma kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et liidu laevad järgiksid Kiribati õigusnorme, samuti selleks, et tagada käesoleva protokolliga ette nähtud püügitegevuse seire, kontrollimise ja järelevalve meetmete tõhus rakendamine.

3.Liidu laevade käitajad peavad tegema koostööd seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate Kiribati ametiasutustega.

4.Lepinguosalised teavitavad teineteist kõikidest muudatustest oma kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides, mis võivad mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva protokolli raames.

5.Kõiki olulisi muudatusi või uusi õigusakte, mis oluliselt mõjutaksid liidu laevade tegevust, kohaldatakse nende suhtes kõige varem 60. päeval pärast seda, kui liit sai Kiribatilt muudatuse kohta teate.

Artikkel 15

Diskrimineerimiskeeld ja läbipaistvus

1.Lepingu artikli 3 lõike 1 järgi kehtivad liidu laevade suhtes sama soodsad tehnilised püügitingimused, nagu kohaldatakse teiste samade omadustega ja samade liikide püügiga tegelevate välisriikide laevastike suhtes.

2.Lepinguosalised kohustuvad vahetama ühiskomitees teavet kõikide kokkulepete kohta, mis lubavad välisriikide laevadel siseneda püügipiirkondadesse, eelkõige seoses Kiribati vetes tegutsevate välisriikide laevade suhtes kohaldatavate tehniliste tingimustega.

3.Liit kohustub tegema Kiribatile kord kvartalis kättesaadavaks koondandmed püügipiirkondades püütud saagi koguste ja lossimiskohtade kohta.

Artikkel 16

Andmekaitse

1.Lepinguosalised kohustuvad tagama, et kogu tundlikku äriteavet ja kõiki isikuandmeid liidu laevade ja nende püügitegevuse kohta, mis on saadud protokolli kohaldamise raames, töödeldakse kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega. Lepinguosalised tagavad, et püügitegevuse kohta püügipiirkondades avaldatakse üksnes koondandmed, järgides kohaldatavaid siseriiklikke õigusakte ning piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide asjakohaseid andmete jagamise ja kaitse protokolle.

2.Pädevad asutused töötlevad andmeid üksnes lepingu rakendamiseks, eelkõige kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks. Andmete töötlemise eest vastutavad liidu puhul Euroopa Komisjon või lipuriik ja Kiribati puhul asjaomane pädev asutus.

3.Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev.

4.Seoses käesoleva protokolli rakendamisega, eelkõige seoses püügiloa taotluste menetlemise, püügitegevuse seire ja ebaseadusliku kalapüügi vastase võitlusega, võib vahetada ja töödelda järgmisi andmeid:

(a)laeva tunnusandmed ja kontaktandmed;

(b)laeva tegevus või laevaga seotud tegevus, laeva asukoht ja liikumine, püügitegevus või kalapüügiga seotud tegevus; neid andmeid kogutakse seire, inspekteerimise või vaatlejate kaudu kooskõlas kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega ning asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide andmete jagamise ja kaitse protokollidega;

(c)laevaomaniku (laevaomanike) või tema (nende) esindajaga seotud andmed, näiteks nimi, kodakondsus, tööalased kontaktandmed ja tööalane pangakonto;

(d)kohaliku esindajaga seotud andmed, näiteks nimi, kodakondsus ja tööalased kontaktandmed;

(e)andmed laevakaptenite ja laevapere liikmete kohta, näiteks nimi, kodakondsus, amet ja kapteni puhul kontaktandmed;

(f)pardale võetud meremeestega seotud andmed, näiteks nimi, kontaktandmed, koolitus, tervisetõend.

5.Käesoleva protokolli alusel taotletavad ja edastatavad isikuandmed peavad olema täpsed, piisavad, asjakohased ja piirduma sellega, mis on vajalik lepingu rakendamiseks.

6.Lepinguosalised vahetavad lepingu alusel isikuandmeid üksnes lepingus sätestatud konkreetsetel eesmärkidel.

7.Saadud andmeid ei töödelda edasi viisil, mis ei ole nende eesmärkidega kooskõlas.

8.Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid vahetati, kuid mitte kauem kui kümme aastat, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid on vaja rikkumis-, kontrolli- või kohtu- või haldusmenetluse järelmeetmete võtmiseks. Sellisel juhul võib isikuandmeid säilitada 20 aastat. Kui isikuandmeid säilitatakse pikema aja jooksul, muudetakse need anonüümseks.

9.Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, võttes arvesse töötlemise konkreetseid riske, sealhulgas kaitset loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotsimineku, hävitamise või kahjustumise eest.

10.Kumbki lepinguosaline tagab, et andmesubjekte teavitatakse nende isikuandmete töötlemise viisist ning nende õigustest ja õiguskaitsevahenditest üldise teatega, nt käesoleva protokolli avaldamisega, või individuaalse teatega, nt isikuandmete kaitse põhimõtetega, mis tuleb esitada püügiloa taotlemise käigus.

11.Andmesubjektidel on tõhusad ja kohtulikult kaitstavad õigused seoses nende õigustega, mis tulenevad iga ametiasutuse jurisdiktsioonis kohaldatavatest õiguslikest nõuetest. Ametiasutused näevad ette kaitsemeetmed isikuandmete kaitseks, kombineerides selleks seadusi ja määrusi ning oma sise-eeskirju ja menetlusi. Eelkõige tuleb kõik kaebused lepinguosaliste ametiasutuste vastu seoses käesoleva protokolli kohase isikuandmete töötlemisega adresseerida Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui tegemist on liidu ametiasutustega, või Kiribati puhul asjaomasele pädevale asutusele.

12.Lepinguosalise ametiasutused ei edasta käesoleva protokolli alusel jagatud andmeid kolmandale isikule muus riigis kui lipuliikmesriik.

13.Ühiskomitee võib kehtestada täiendavaid asjakohaseid kaitsemeetmeid ja õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 17

Ainuõigus

1.Lepingu artikli 6 kohaselt tegelevad liidu laevad püügipiirkonnas püügitegevusega vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt väljastatud püügiluba.

2.Kiribati ametiasutused väljastavad liidu laevadele püügilube üksnes käesoleva protokolli alusel. Käesoleva protokolliga hõlmamata liidu laevadele on keelatud välja anda ükskõik missugust püügiluba, eelkõige otseluba.

Artikkel 18

Läbivaatamisklausel

Lepinguosalised võivad ühiskomitees protokolli, lisa ja liidete sätteid läbi vaadata ning vajaduse korral teha muudatusi järgmistes küsimustes:

(a)kalapüügivõimaluste ja seetõttu ka artikli 6 lõike 2 punktis a nimetatud rahalise toetuse kohandamine kooskõlas artikliga 8;

(b)valdkondliku toetuse ja seetõttu ka artikli 6 lõike 2 punktis b nimetatud rahalise toetuse maksmise kord;

(c)liidu laevade püügitegevuse tehnilised tingimused ja kord.

Artikkel 19

Lõpetamine

1.Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, liidu laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vastu võitlemisega.

2.Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist. Eelmises lauses osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosalistevahelisi konsultatsioone.

3.Käesoleva protokolli artiklis 6 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 20

Elektrooniline teabevahetus

1.Kiribati ja liit soodustavad kogu käesoleva protokolli rakendamisega seotud teabe ja dokumentide elektroonilist vahetamist.

2.Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberil oleva vormiga.

3.Mõlemad lepinguosalised teatavad teisele lepinguosalisele viivitamata sellist andmevahetust takistavatest arvutisüsteemi tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse käesoleva protokolli rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberil dokumentidega.

Artikkel 21

Kohustused käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel

1.Käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt selle artiklile 19 või lepingu artiklile 12 vastutavad liidu laevaomanikud jätkuvalt lepingu või käesoleva protokolli sätete või Kiribati õigusaktide rikkumise eest, mis toimus enne käesoleva protokolli lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda käesoleva protokolli kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik maksmata loatasud või tasumata maksed.

2.Kooskõlas artikliga 7 ja valdkondliku toetuse rakenduskorraga jätkavad lepinguosalised vajaduse korral järelevalvet artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondliku toetuse rakendamise üle.

Artikkel 22

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev protokoll ning selle lisa ja liited jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED VASTAVALT ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA TEISELT POOLT KIRIBATI VABARIIGI VAHELISE KALANDUSALASE PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE PROTOKOLLILE

I PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

1. jagu

Pädevate asutuste määramine

1.Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu või Kiribati pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

(a)Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) puhul: Euroopa Komisjon;

(b)Kiribati puhul: kalanduse ja mereressursside arendamise ministeerium.

2.Lepinguosalised vahetavad enne käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust kõiki käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke kontaktandmeid ja edastavad need vajaduse korral teineteisele.

2. jagu

Püügipiirkonnad

1.Liidu laevadel, millel on Kiribati poolt protokolli alusel välja antud püügiluba, on lubatud kala püüda Kiribati püügipiirkondades, st Kiribati vetes kooskõlas Kiribati õigusaktidega, välja arvatud territoriaalmeres ning kaitse- ja keelualadel.

2.Kiribati edastab liidule Kiribati vete ning kaitse- või keelualade koordinaadid enne protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

3.Kooskõlas protokolli artikli 14 lõikega 4 teatab Kiribati liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud piirkondadega.

3. jagu

Kalapüügi majandamise vööndid

1.Vastavalt oma piirkonnapõhise majandamise lähenemisviisile ja kooskõlas 2014. aasta kalanduseeskirjadega (seinnoodalaevade püügipäevagraafik) on Kiribati jaotanud oma püügipiirkonnad kolmeks kalapüügi majandamise vööndiks, nimelt Gilberti, Phoenixi ja Line’i piirkonnaks.

2.Kiribati edastab liidule kalapüügi majandamise vööndite koordinaadid enne protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva.

3.Kooskõlas protokolli artikli 14 lõikega 4 teatab Kiribati liidule kõikidest muudatustest seoses osutatud kalapüügi majandamise vöönditega.

4.Lisaks II peatüki 6. jaos kindlaks määratud ettemaksele, mida laevaomanikud peavad maksma, makstakse II peatüki 7. jaos kirjeldatud korras püügipäeva kohta järgmised lisatasud:

(a)kui püügipäev on toimunud Line’i piirkonnas, lisatasu ei võeta;

(b)    kui püügipäev on toimunud Phoenixi piirkonnas, kaasneb sellega ühe tuhande (1 000) USA dollari suurune lisatasu;

(c)    kui püügipäev on toimunud Gilberti piirkonnas, kaasneb sellega ühe tuhande (1 000) USA dollari suurune lisatasu.

4. jagu

Laeva esindaja

Iga püügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada esindaja (äriühing või eraisik), kelle alaline asukoht/elukoht on Kiribatil ja kellest on nõuetekohaselt teatatud Kiribati pädevale asutusele.

5. jagu

Nõuetele vastavad liidu laevad

Liidu laev vastab püügiloa saamise nõuetele ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole kalapüügikeeldu Kiribati vetes. Nad peavad järgima Kiribati õigusakte ning olema täitnud kõik varasemad kohustused, mis tulenevad liiduga sõlmitud kalanduskokkulepete alusel teostatavast kalapüügist Kiribati vetes. Lisaks peavad nad järgima püügilube käsitlevaid asjakohaseid liidu õigusakte, olema kantud WCPFC kalalaevade registrisse, Nauru lepingu osaliste registrisse ja Vaikse ookeani saarte foorumi kalandusagentuuri (Pacific Islands Forum Fisheries Agency, FFA) usaldusväärsete kalalaevade registrisse ning ei tohi olla kantud piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

II PEATÜKK – PÜÜGILITSENTSIDE HALDAMINE

1. jagu

Registreerimine

1.Püügipiirkonnas kala püüdvatel liidu laevadel peab olema Kiribati pädevate asutuste välja antud registreerimisnumber.

2.Registreerimistaotlused esitatakse 1. liite kohasel vormil, mille Kiribati pädevad asutused on selleks ette näinud.

3.Registreerimise tingimuseks on 3 000 USA dollari suuruse summa tasumine laeva kohta aastas registreerimistasuna, mis makstakse pärast lubatud mahaarvamiste tegemist Kiribati valitsuse kontole nr 3.

2. jagu

Püügiloa kehtivusaeg

1.Püügiluba kehtib aastase püügiperioodi jooksul.

2.See aastane püügiperiood tähendab:

(a)    aastal, mil algab protokolli ajutine kohaldamine, ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

(b)    seejärel iga täielikku kalendriaastat;

(c)    aastal, mil protokolli kehtivusaeg lõpeb, ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

3.Litsentse võib pikendada, tingimusel et protokoll kehtib.

4.Esimese ja viimase aastase püügiperioodi jooksul laevaomanike makstav 6. jao punkti 2 kohane tasu arvutatakse pro rata temporis põhimõttel.

3. jagu

Püügiloa taotlemine

1.Püügiloa võivad saada ainult käesoleva lisa I peatüki 5. jaos kindlaks määratud nõuetele vastavad liidu laevad.

2.Liidu pädev asutus esitab Kiribati pädevale asutusele elektrooniliselt (ja märgib koopia saajaks delegatsiooni) 1. liite kohase püügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib protokolli alusel kala püüda, vähemalt 20 tööpäeva enne püügiloa aastase kehtivusaja alguskuupäeva, nagu on sätestatud käesoleva peatüki 2. jaos.

3.Kui püügiloa taotlust ei ole esitatud enne aastase kehtivusaja algust, võib laevaomanik seda siiski teha hiljemalt 20 tööpäeva enne püügitegevuse taotletud algust. Sellisel juhul kehtib püügiluba üksnes kuni selle aastase kehtivusaja lõpuni, mille jooksul luba taotleti. Sellisel juhul tasub laevaomanik kõik püügiloaga seotud ettemaksed kogu püügiloa kehtivusaja eest.

4.Esimese püügiloa taotluse korral või kui asjaomast laeva on tehniliselt suures ulatuses muudetud, esitab liit Kiribati pädevale asutusele e-posti teel taotluse 1. liites sätestatud vormil ja lisab sellele järgmised dokumendid:

(a)tõend, et püügiloa kehtivusaja eest on tasutud juurdepääsutasud;

(b)kuupäevatempliga märgistatud hiljutine (12 kuud või vähem) digitaalne värvifoto laevast külgvaates resolutsiooniga 72 dpi, 1 400 × 1 050 pikslit, millel on näha laeva nimi ISO standardile vastava ladina tähestiku kohaselt;

(c)laeva ohutusvahendite tunnistuse koopia;

(d)laeva registreerimistunnistuse koopia;

(e)laeva hügieenikontrolli sertifikaadi koopia;

(f)FFA usaldusväärsete kalalaevade registri sertifikaadi koopia;

(g)lastiplaan;

(h)püügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

(i)vaatlejatasu 3 000 USA dollarit laeva kohta aastas.

5.Kui pikendatakse sellise laeva püügiluba, mille tehnilisi näitajaid ei ole muudetud, esitatakse koos pikendamistaotlusega tõend tasutud juurdepääsutasude kohta, FFA usaldusväärsete kalalaevade registri kehtiva sertifikaadi koopia ning punktides c, d, e ja h osutatud koopiad, kui nende algdokumente on uuendatud.

6.Tasu makstakse Kiribati valitsuse pangakontole nr 3. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

7.Kiribati ametiasutused kinnitavad igal aastal liidule asjaomase pangakonto andmed.

8.Maksed hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9.Kui taotlus on puudulik või ei vasta eespool punktides 4, 5, 6 ja 7 osutatud tingimustele, teatavad Kiribati ametiasutused seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast elektroonilise taotluse kättesaamist liidu pädevale asutusele (saates koopia delegatsioonile) põhjused, miks on taotlus nende arvates puudulik või ei vasta muul moel punktides 4, 5, 6 ja 7 sätestatud tingimustele.

4. jagu

Püügiloa väljaandmine

1.Kiribati annab püügiloa välja 15 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse kättesaamisest e-posti teel, kui Kiribati on kinnitanud makse kättesaamist.

2.Kiribati pädev asutus edastab püügiloa viivitamata elektrooniliselt laevaomanikule või laeva esindajale ja liidu pädevale asutusele ning koopia saadetakse delegatsioonile. Samal ajal saadetakse laevaomanikule püügiluba ka paberil.

3.Pärast püügiloa väljaandmist kannab Kiribati pädev asutus laeva nende liidu laevade loetellu, kellel on lubatud püügipiirkondades kala püüda. Loetelu tehakse kättesaadavaks kõigile Kiribati asjaomastele seire-, kontrolli- ja järelevalveüksustele ning liidu pädevale asutusele ja koopia saadetakse delegatsioonile.

4.Elektrooniline püügiluba asendatakse esimesel võimalusel paberil püügiloaga.

5.Püügiluba antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda, välja arvatud erakorraliste asjaolude korral kooskõlas 5. jao sätetega.

6.Püügiluba (elektrooniline või paberil, kui see on olemas) tuleb hoida kogu aeg laeva pardal.

5. jagu

Erakorralised asjaolud

1.Kui tõendatud on erakorraliste asjaolude esinemist ja liit seda taotleb, võib laeva püügiloa selle järelejäänud kehtivusajaks lõpetada. Laevaomanik või laeva esindaja tagastab oma püügiloa Kiribati pädevale asutusele ning teatab sellest liidu asutusele ja delegatsioonile.

2.Uus püügiluba antakse sarnaste omadustega laevale 4. jao sätete kohaselt ning kui 3. jaos sätestatud taotlustingimused on täidetud, siis uut ettemaksu ei nõuta.

3.Uus püügiluba hakkab kehtima päeval, mil Kiribati pädev asutus saab kätte erakorralistest asjaoludest mõjutatud laeva püügiluba. Tagastatud luba loetakse tühistatuks. Kiribati pädev asutus teavitab liidu asutust ja delegatsiooni uue püügiloa väljaandmisest.

6. jagu

Püügilubade tingimused – tasud ja ettemaksed

1.Kiribati võimaldab liidu laevadele juurdepääsu kolmele püügipiirkondade vööndile kooskõlas 3. jaoga.

2.Püügiluba antakse välja siis, kui Kiribati valitsuse kontole nr 3 on tasutud ettemakse seitsesada kakskümmend tuhat (720 000) USA dollarit liidu laeva kohta, mis annab kalalaevale neljakümneks (40) päevaks õiguse püügipiirkondades kala püüda. Käesoleva protokolli kohase esimese ja viimase aastase püügiperioodi eest, mis on määratletud 2. jao punkti 2 alapunktides a ja c, tasutakse ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

3.Punktis 2 esitatud ettemakse summa hõlmab laevade püügipäevagraafiku kohaseid pikkusepõhiseid korrigeerimistegureid, mida kohaldatakse kõigi püügipiirkondades kala püüdvate laevade suhtes vastavalt 2014. aasta kalanduseeskirjadele (seinnoodalaevade püügipäevagraafik).

4.Liidu laevade käitajad võivad ostetud püügipäevi omavahel oma äranägemise järgi jagada. Sellisel juhul teavitavad käitajad Kiribatit ja liidu ametiasutusi viivitamata asjaomaste laevade vahel jagatavate püügipäevade arvust.

5.Lisaks punkti 2 kohaselt ostetud päevadele saavad käitajad osta olemasolu korral täiendavaid püügipäevi, kui liidu pädev asutus esitab Kiribati ametiasutusele vastava taotluse. Kiribati ametiasutused teatavad liidu pädevale asutusele kõnealuste täiendavate püügipäevade kokkulepitud arvu ja hinna.

7. jagu

Tasude lõpparuanded

1.Kiribati pädev asutus koostab igal aastal 1. novembril liidu laevade püügitegevuse eest kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. oktoobrini tasumisele kuuluvate tasude lõpparuande, võttes aluseks I peatüki 3. jaos määratletud kalapüügi majandamise vööndid, kus liidu laevad on tegutsenud.

2.Iga aasta 1. märtsil koostab Kiribati pädev asutus liidu laevade püügitegevuse eest eelneva kalendriaasta 1. novembrist kuni 31. detsembrini tasumisele kuuluvate tasude lõpparuande, võttes aluseks I peatüki 3. jaos määratletud kalapüügi majandamise vööndid, kus liidu laevad on tegutsenud.

3.Liidu pädev asutus edastab mõlemad tasude lõpparuanded samal ajal laevaomanikele ja asjaomaste lipuriikide ametiasutustele.

4.Laevaomanikud võivad esitada tasude lõpparuande suhtes vastuväiteid viieteistkümne kalendripäeva jooksul alates päevast, mil nende liikmesriigi ametiasutused lõpparuande kätte said. Kui vastuväiteid ei esitata, loetakse tasude lõpparuanne laevaomanike poolt heakskiidetuks.

5.Kui mõlemad lepinguosalised on tasude lõpparuande heaks kiitnud, väljastab Kiribati pädev asutus tasumata tasude kohta arve. Liidu laevade eest makstakse Kiribati valitsusele 30 kalendripäeva jooksul (Kiribati valitsuse kontole nr 3).

6.Lepinguosalised püüavad lahendada kõik erimeelsused 30 kalendripäeva jooksul alates tasude lõpparuande kättesaamisest.

7.Kui laevaomanike ja Kiribati pädeva asutuse vahelised erimeelsused püsivad, võib kas Kiribati pädev asutus või liidu pädev asutus taotleda ühiskomitee erikoosoleku pidamist, nagu on ette nähtud lepingu artikli 9 lõikega 2. Ühiskomitee teeb vastastikusel kokkuleppel lõpliku otsuse tasude lõpparuande kohta. Laevaomanikud teevad Kiribati pädevatele asutustele hiljemalt üks kuu pärast ühiskomitee koosoleku kuupäeva protokolli artikli 6 lõike 8 kohaselt kõik täiendavad maksed pärast lubatud mahaarvamiste tegemist.

III PEATÜKK – TEHNILISED MEETMED

1. jagu

Peibutuspüügivahenditega seotud meetmed

Peibutuspüügivahenditega püük ja tuunisaagi pardal hoidmine toimub kooskõlas WCPFC asjakohaste kaitse- ja majandamismeetmetega ning Nauru lepingu asjakohase rakenduskorraga.

2. jagu

Keelatud liigid

Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul on keelatud püüda või pardal hoida, müüa, ümber laadida või lossida järgmisi liike:

(a)igat liiki varilõpusesed (haid ja raid)

(b)igat liiki mereimetajad

(c)igat liiki roomajad

(d)igat liiki linnud

3. jagu

Mittesihtliigid

1.Liidu laevade käitajad tagavad, et püügitegevus toimub viisil, mis mõjutab mittesihtliike ja kaaspüügiliike võimalikult vähe.

2.Liidu laevade käitajad tagavad kaitsealuste liikide, sealhulgas delfiinide, kilpkonnade, haide ja merelindude vabastamise viisil, mis tagab WCPFC kohaldatavate suuniste alusel võimalikult suured ellujäämisvõimalused.

IV PEATÜKK – SEIRE

1. jagu

Püügi registreerimine ja aruandlus

1.Kuni mõlemad lepinguosalised võtavad kasutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS“), teatavad liidu laevad, millel on luba püügipiirkondades lepingu alusel kala püüda, oma saagist Kiribati pädevale asutusele järgmiselt.

2.Käitajad ajakohastavad Kiribati vetes viibides iga päev pärast iga püüki Nauru lepingu osaliste iFIMSi süsteemi elektroonilises püügipäevikus inglise keeles saaki (sealhulgas kaaspüüki) ja püügitegevust käsitlevaid andmeid ning saadavad need pärast püügi lõpetamist elektrooniliselt Nauru lepingu osaliste FIMSi süsteemi kaudu kalandus- ja mereressursside arendamise ministeeriumile.

3.Liidu laevad, kellel on luba püügipiirkondades kala püüda, täidavad iga püügipiirkondades viibitud päeva kohta Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi (SPC) veebisaidil esitatud SPC/FFA piirkondliku seinnooda püügipäeviku. Vorm tuleb täita ka juhul, kui saak puudus või laev oli ainult läbisõidul. Vorm tuleb täita loetavalt ja selle peab allkirjastama laeva kapten või tema esindaja.

4.Püügipiirkondades asuvad liidu laevad esitavad Kiribati pädevale asutusele igal kolmapäeval e-posti teel punkti 2 kohase püügipäeviku kokkuvõtte, kasutades selleks 2. liite vormi nr 1 ja liites esitatud kontaktandmeid.

5.Punktis 2 ette nähtud püügipäeviku üleandmiseks peavad liidu laevad, mis

(a)sisenevad Kiribati sadamasse, esitama täidetud vormi asjakohasele Kiribati ametiasutusele viie (5) päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Kiribati ametiasutus esitab kirjaliku vastuvõtuteatise;

(b)lahkuvad püügipiirkondadest ilma Kiribati sadamasse sisenemata, saatma püügipäeviku lehekülgede koopiad viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast püügipiirkonnast lahkumist e-posti teel Kiribati pädeva asutuse e-posti aadressile.

6.Iga püügipäeviku originaal tuleb saata seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast seda, kui laev on sisenenud esimesse sadamasse pärast püügipiirkonnast lahkumist.

7.Püügipäeviku lehekülgede koopiad tuleb saata samal ajal sellistele teadusasutustele nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar).

8.Ajavahemike kohta, mil laev viibib püügipiirkondades, märgitakse eespool mainitud püügipäeviku lehekülgedele „Kiribati püügipiirkonnad“.

9.Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et rakendada elektroonilist laevaettekannete süsteemi (ERS) püügipiirkondades kala püüdvate liidu laevade püügitegevuse seireks vastavalt ühisele kokkuleppele ERSi haldamise ja rakendamise suuniste kohta.

10.Kui elektrooniline laevaettekannete süsteem rakendub, asendab see täielikult punktides 2–4 osutatud registreerimise korra, välja arvatud tehniliste probleemide või rikete puhul, mille korral koostatakse püügiaruanded punktide 2–4 kohaselt.

11.Lepinguosalised vahetavad andmeid liidu laevade eelneva kalendriaasta saagi kohta püügideklaratsioonide ja muude asjakohaste allikate, näiteks vaatlusaruannete alusel.

2. jagu

Püügikoormuse haldamine ja seire

1.Mõlemad lepinguosalised jälgivad tähelepanelikult ja korrapäraselt, kuidas liidu laevad kasutavad püügipäevi püügipiirkondades. Nad püüavad tagada, et liidu laevadele eraldatud püügipäevade arvu püügipiirkondades ei ületata.

2.Laevaomanikud peavad iFIMSis esitama püügivabad päevad. Püügivabade päevade taotlust ei menetleta, välja arvatud juhul, kui laeva käitajad on esitanud iFIMSis asjakohased elektroonilise püügipäeviku andmed. Kiribati menetleb püügivabade päevade taotlusi piisavalt aegsasti kooskõlas Nauru lepingu osaliste seinnoodalaevade püügipäevagraafiku menetlustega.

3.Kui laevaomanikud ei nõustu Kiribati pädeva asutuse otsusega nende püügivabade päevade taotluse kohta, teatavad nad sellest liidu pädevale asutusele. Liit võtab viivitamata ühendust Kiribati pädeva asutusega. Tehakse mõistlikke jõupingutusi, et lahendada erimeelsused võimalikult kiiresti.

4.Kui liidu laevad on kasutanud 80 % neile eraldatud püügipäevadest, teavitab Kiribati igal nädalal liidu pädevat asutust, lipuriike ja laevaomanikke liidu ülejäänud püügipäevade kasutamisest, et tagada hoolikas järelevalve.

3. jagu

Teade Kiribati vetesse sisenemise ja sealt lahkumise kohta

1.Ilma et see piiraks käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud kohustuste täitmist, teatavad liidu laevad, millel on luba lepingu alusel kala püüda, Kiribati pädevale asutusele vähemalt kakskümmend neli (24) tundi ette oma kavatsusest siseneda Kiribati vetesse või sealt lahkuda. Teated esitatakse e-posti teel, kasutades 2. liites sätestatud vorme nr 2 ja nr 3 ning liites esitatud kontaktandmeid.

2.Liidu laevu, mis püüavad kala, kuid ei ole eelnevalt esitanud käesoleva jao punkti 1 kohast teadet vetesse sisenemise kohta, käsitatakse püügiloata laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse VI peatükis osutatud karistusi.

4. jagu

Lossimine

1.Lossimiseks määratud Kiribati sadamad on Tarawa ja Kiritimati sadam.

2.Kiribati püügiluba omavad liidu laevad, kes soovivad lossida saaki Kiribati määratud sadamates, teavitavad Kiribati ametiasutusi sellisest kavatsusest e-posti teel vähemalt 72 tundi varem, kasutades 2. liite vormil nr 4 ette nähtud teadet ja liites esitatud kontaktandmeid.

3.Liidu laevad peavad esitama oma lossimisdeklaratsiooni Kiribati pädevale asutusele ja lipuliikmesriigile e-posti teel hiljemalt 48 tundi pärast lossimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem, kasutades selleks 2. liite vormil nr 5 ette nähtud teadet.

4.Liidu laevad peavad esitama e-posti teel lõpetamisteate 24 tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist saagi mahalaadimisega muudes kalasadamates väljaspool Kiribatit, kasutades 2. liite vormil nr 6 ette nähtud teadet.

5. jagu

Ümberlaadimine

1.Kiribati püügiluba omavad liidu laevad, kes soovivad püügipiirkondades saaki ümber laadida, teevad seda üksnes Kiribati määratud sadamates, nagu on sätestatud IV peatüki 3. jao punktis 1. Ümberlaadimine merel väljaspool sadamaid on keelatud ja iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Kiribati õigusaktidega ettenähtud karistusi.

2.Liidu laevad teavitavad Kiribati ametiasutusi sellisest kavatsusest vähemalt 72 tundi varem e-posti teel, kasutades 2. liite vormil nr 4 ette nähtud teadet ja liites esitatud kontaktandmeid.

3.Liidu laevad esitavad oma ümberlaadimisteated Kiribati pädevatele asutustele e-posti teel hiljemalt 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist või igal juhul enne seda, kui ümberlaadiv laev sadamast lahkub, olenevalt sellest, kumb on varasem, kasutades selleks 2. liite vormil nr 5 ette nähtud teadet.

6. jagu

Sadamast lahkumine

Liidu laevad teavitavad Kiribati pädevaid ametiasutusi sadamast lahkumise kavatsusest e-posti teel vähemalt 24 tundi varem, kasutades 2. liite vormil nr 7 ette nähtud teadet ja liites esitatud kontaktandmeid.

7. jagu

Laevaseiresüsteem (VMS)

Ilma et see piiraks lipuliikmesriigi pädevust ning liidu laevade kohustusi nende lipuliikmesriikide suhtes, peavad kõik liidu laevad vastama püügipiirkondades kohaldatavatele FFA laevaseiresüsteemi (VMS) nõuetele.

8. jagu

Vaatlejad

1.Kiribati püügiloaga liidu laevad tagavad püügipiirkondades kala püüdes, et kooskõlas asjaomaste WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete ning Kiribati õigusaktidega on neil pardal vaatleja.

2.Liidu laevade pardal on WCPFC piirkondlike vaatlejate programmi volitatud vaatleja või IATTC vaatleja, kelle volitused on kokku lepitud vastastikuse mõistmise memorandumiga WCPFC ja IATTC vaatlejate vastastikuse heakskiitmise kohta.

3.Lepinguosalised püüavad pardale võtta Kiribati vaatleja.

V PEATÜKK – KONTROLL

1.Liidu laevad järgivad Kiribati asjakohaseid siseriiklikke püügitegevust käsitlevaid õigusakte ning samuti WCPFC vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.Kontrollimenetlused:

(a)püügipiirkondades kala püüdvate liidu laevade kaptenid teevad koostööd volitatud ja nõuetekohaselt identifitseeritud Kiribati ametiisikuga, kes inspekteerib ja kontrollib püügitegevust;

(b)ilma et see piiraks Kiribati siseriiklike õigusaktide sätteid, toimub pardaleminek nii, et inspekteerimisaluse ja inspektorite puhul on võimalik tuvastada, et tegemist on Kiribati volitatud ametiisikutega;

(c)Kiribati teeb liidu pädevale asutusele kättesaadavaks nimekirja kõigist inspekteerimisalustest, mida kasutatakse merel tehtavate kontrollide tarbeks. Kõnealune nimekiri peab sisaldama vähemalt järgmist:

i.patrull-laeva nimi;

ii.patrull-laeva andmed;

iii.patrull-laeva foto,

(d)Kiribati võib liidu taotluse korral lubada liidu inspektoritel kontrollida maismaal toimuvate kontrollide käigus liidu laevade tegevust, sealhulgas ümberlaadimist;

(e)kui kontroll on lõpule viidud ja inspektor kontrolliaruandele alla kirjutanud, esitatakse aruanne kaptenile allkirjastamiseks ja vajaduse korral märkuste tegemiseks. Antud allkiri ei piira lepinguosaliste õigusi väidetavate rikkumiste suhtes algatatud menetluste raames. Enne laevalt lahkumist annab inspektor laeva kaptenile kontrolliaruande koopia ja see saadetakse ka lipuriigile;

(f)inspektorid ei viibi pardal kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

3.Kiribati sadamas lossivate või ümberlaadivate liidu laevade käitajad võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist Kiribati volitatud ametiisikute poolt.

4.Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Kiribati ametiasutus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva püügiluba kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Kiribati õigusaktides sätestatud karistusi. Sellest teatatakse viivitamata lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele.

VI PEATÜKK – NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

1.Karistused

(a)Eespool esitatud peatükkide sätete, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmete või Kiribati õigusaktide rikkumise korral kohaldatakse Kiribati õigusaktides sätestatud karistusi.

(b)Lipuliikmesriigile ja liidu pädevale asutusele teatatakse viivitamata kõikidest karistustest ja nendega seotud asjakohastest faktidest.

(c)Kui karistuseks on püügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine, võib liidu pädev asutus peatatud või kehtetuks tunnistatud püügiloa järelejäänud kehtivusajal taotleda teist püügiluba, mida oleks muidu kohaldatud muu laevaomaniku laeva suhtes.

2.Kalalaevade arestimine ja kinnipidamine

(a)Kiribati teatab liidule ja lipuliikmesriigile viivitamata igast lepingu kohaselt püügiluba omava kalalaeva arestimisest ja/või kinnipidamisest.

(b)Kiribati edastab liidule ja lipuliikmesriigile kaheteistkümne (12) tunni jooksul arestimise ja/või kinnipidamise asjaolude ning põhjuste üksikasjalikku kirjeldust sisaldava inspekteerimisaruande koopia.

3.Arestimise ja/või kinnipidamise korral kohaldatav teabevahetusmenetlus

(a)Järgitakse arestimist ja/või kinnipidamist käsitlevate Kiribati õigusaktide alusel kohaldatavaid tähtaegu ja menetluskorda ning pärast eespool nimetatud teabe kättesaamist korraldatakse liidu ja Kiribati esindajate nõupidamine, millest võib osa võtta ka asjaomase lipuliikmesriigi esindaja.

(b)Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimise ja/või kinnipidamisega kaasnevatest meetmetest.

4.Arestimise ja/või kinnipidamisega seotud küsimuste lahendamine

(a)Eeldatav rikkumine püütakse lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kooskõlas Kiribati siseriiklike õigusaktidega tuleb menetlus lõpetada hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva arestimist ja/või kinnipidamist.

(b)Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse makstava summa kindlaksmääramisel Kiribati siseriiklikest õigusaktidest. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

(c)Laev ja selle kapten vabastatakse kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist või kohtu määratud kautsjoni maksmist.

5.Liidu pädevale asutusele ja delegatsioonile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud karistustest.

VII PEATÜKK – KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜGI VASTASES VÕITLUSES

1.Selleks et tõhustada järelevalvet kalapüügi üle ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, püüavad liidu laevade kaptenid anda teada igast muust kalalaevast Kiribati vetes.

2.Kui liidu laeva kapten märkab kalalaeva, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, kogub ta sellise laeva ja selle tegevuse kohta nägemisulatuses viibimise ajal võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata Kiribati pädevale asutusele ja koopia lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele.

3.Kiribati pädev asutus esitab liidule nii kiiresti kui võimalik iga tema valduses oleva vaatlusaruande kalalaeva kohta, mille tegevuses Kiribati vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VIII PEATÜKK – KESKKONNAVASTUTUS

1.Laeval olevate püügivahendite ja/või biolagunematute jäätmete (sh metallid, plast ja püügivahendite osad) kaadamine, merre heitmine või mahajätmine on keelatud.

2.Kahtluste vältimiseks ei tõlgendata triiviva peibutuspüügivahendi kasutamist püügivahendi mahajätmisena.

3.Keelatud on mis tahes laevalt 1999. aasta keskkonnaseaduses (muudetud 2007. aastal) määratletud jäätmete või saasteainete kaadamine, merre või üle parda heitmine või muul viisil merre viimine Kiribati vetes, välja arvatud vastavalt rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOLi konventsioon ja sellega seotud protokollid).

4.Kui Kiribati vetes toimub punkerdus või mõne muu ÜRO rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksiga hõlmatud toote mis tahes muu ümberpaigutamine, teavitavad liidu laevad Kiribati ametiasutusi sellest tegevusest e-posti teel, kasutades 2. liite vormidel nr 8 ja nr 9 ette nähtud teateid ning liites esitatud kontaktandmeid.

5.Liidu laevad teatavad Kiribati pädevatele asutustele vähemalt 12 tundi ette oma kavatsusest siseneda keelu- või kaitsealale ja teatavad neile sealt lahkumisest vahetult pärast lahkumist. Teated esitatakse e-posti teel, kasutades 2. liites sätestatud vormi nr 10 ja liites esitatud kontaktandmeid.

IX PEATÜKK – MEREMEESTE PARDALEVÕTMINE

1.Iga lepingu alusel kala püüdev liidu laev võtab laevapere liikmena tööle vähemalt kolm Kiribati meremeest. Laevaomanikud püüavad võtta pardale täiendava arvu Kiribati meremehi.

2.Laevaomanik maksab iga meremehe kohta 600 USA dollarit kuus loobumistasu, kui ta ei saa püügiloaga laevade pardale lõike 1 kohaselt Kiribati laevapere liikmeid tööle võtta. Laevaomanikud maksavad kõnealuse tasu igal aastal Kiribati valitsuse kontole nr 4.

3.Laevaomanikud võivad vabalt valida oma laevadele tööle võetavad meremehed kalanduse eest vastutava Kiribati ministeeriumi esitatud nimekirjast.

4.Laevaomanik või tema esindaja teatab kalanduse eest vastutavale Kiribati ministeeriumile asjaomase laeva pardale võetud Kiribati meremeeste nimed, märkides ära nende ametikoha laevaperes.

5.Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6.Kiribati meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu kalanduse eest vastutava Kiribati ministeeriumiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

7.Kiribati meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne püügiloa väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja kalanduse eest vastutava Kiribati ministeeriumi kokkuleppel. Kiribati meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui teiste Kiribati laevaperede puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

8.Iga liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

X PEATÜKK – KÄITAJA VASTUTUS

1.Laeva käitaja tagab, et laevad on merekõlblikud ning nende pardal on kõigi reisijate ja laevapere liikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

2.Kiribati ning selle kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab laeva käitaja oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja Kiribati ametiasutuste heakskiidetud kindlustusfirmas püügipiirkondade osas, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere ja veealuste korallrahude osas, mida tõendab käesoleva lisa II peatüki 3. jao punkti 4 alapunktis h osutatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

3.Kui liidu laevaga juhtub Kiribatil mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel reostatakse keskkonda või tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja laeva käitaja sellest viivitamata Kiribati ametiasutusi. Kui liidu laev põhjustas eespool osutatud kahju, maksavad laev ja laeva käitaja kahjust tingitud kulud.

Liited

1. liide. Kalalaeva registreerimistaotluse ja püügiloa taotluse vorm

2. liide. Teabevahetuse aruandevormid

1. liide

Kalalaeva registreerimistaotluse ja püügiloa taotluse vorm

Juhised

·Perekonnanimi alla joonida

·Aadress tähendab täielikku postiaadressi

·Selgelt märkida vajalikku kohta X; kui ei trükita, siis kirjutada selgelt

·Kõik arvud esitada meetermõõdustikus: muude süsteemide kasutamise korral tuleb ühikud täpsustada

·Taotlusele tuleb lisada laeva hiljutine värvifoto külg-/pealt- ja tagantvaates, mõõtudega 6 × 8 tolli

Mina, kalandusjuht, taotlen laeva registreerimist riiklikus kalandusregistris / püügiluba (mittevajalik maha tõmmata).

1. ÜLDINE TEAVE

2. LAEVA TÜÜP

3. OMANIKU JA KÄITAJA ANDMED

4. MÕÕTMED JA MAHUTAVUS

5. EHITAJA JA ÜLEANDMINE

6. MOOTORI SPETSIFIKATSIOONID

7. LAEVAPERE HALDAMINE

8. SADAM

9. KÜLMUTUSVÕIMSUS

10. LADUSTAMISMAHT

SEINNOODALAEV

Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene ja täielik. Mõistan, et pean 60 päeva jooksul teatama eespool esitatud teabe muudatustest, ning mõistan ka seda, et selle nõude täitmata jätmine võib mõjutada laeva staatust piirkondlikus registris.

2. liide. Teabevahetuse aruandevormid

Kõik teated edastatakse pädevale asutusele e-posti aadressil  fleu@mfmrd.gov.ki  

1.Iganädalane asukoha ja saagi teatamine Kiribati vetes viibimise ajal (igal kolmapäeval)

nt WPCR/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.17/0140N;16710W/SJ-23:YF-9:BE-3:OT-2.0/7

2.Kiribati vetesse sisenemisest teatamine (vähemalt 24 tundi varem)

nt ZENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.10.17/0635Z/0230N;17610E/SK-510:YF-120:BE-60:OT-10

3.Kiribati vetest lahkumisest teatamine (vähemalt 24 tundi varem)

nt ZDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/21.10.17/1045Z/0125S;16730E/SJ-450:YF-190:BE-60:OT-4/SJ-42:YF-70:BE-30:OT-1/14

4.Külastatud sadam, sh sisenemine ümberlaadimiseks, varude täiendamiseks, meeskonna vahetuseks või saagi lossimiseks (vähemalt 72 tundi enne seda, kui laev sadamasse siseneb)

nt PENT/89TKS-PS001TN/JJAP2/24.12.17/0130S;17010E/BETIO /26.12:1600L/SJ-562:YF-150:BE-50:OT-4/JAPANSTAR/ TRANSSHIPPING

5.Ümberlaadimise/lossimise teade (hiljemalt nelikümmend kaheksa (48) tundi pärast ümberlaadimise/lossimise lõpetamist või igal juhul enne ümberlaadiva laeva sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb toimub varem)

nt TSHP/89TKS-PS001TN/JJAP2/11.12.17:1200Z /BETIO/SJ-450:YF-150:BE-75:OT-0.0/JAPANSTAR/PAGO PAGO

6.Lõpetamisteade (neljakümne kaheksa (48) tunni jooksul pärast püügireisi lõpetamist mahalaadimisega muudes kalasadamates (väljaspool Kiribatit), sealhulgas tegevussadam või kodusadam)

nt COMP/89TKS-PS001TN/JJAP2/26.12.17/SJ-670:YF-65:BE-30:OT-0.0/BETIO

7.Sadamast lahkumine (teatamine vähemalt 24 tundi varem)

nt PDEP/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.17/BETIO/29.12:1600L/SJ-0.0:YF-0.0:BE-0.0:OT-4/PÜÜGIPIIRKOND

8.Punkerdamise eelteade (vähemalt kakskümmend neli (24) tundi enne litsentsi omavalt tankerilt tankimist)

nt FUEL/89TKS-PS001TN/JJAP2/06.02.17/0130S;17010E/35/08.02.17/0131S;17030E/CHEMSION

9.Punkerdamisteade (kohe pärast litsentsi omavalt tankerilt tankimist)

nt BUNK/89TKS-S001TN/JJAP2/08.02.17:1200Z/0131S;17030E/160/08.02.17:1800Z/0131S;17035E/CRANE PHOENIX

10.Suletud alale (keeluala) või kaitsealale sisenemine või sealt lahkumine (vähemalt kaksteist (12) tundi enne suletud alale (keeluala) või kaitsealale sisenemist ning kohe pärast sealt lahkumist)

nt ENCA/89TKS-PS001TN/JJAP2/30.12.17:1645Z/0130S;17010E/7:320/ENTER PORT

II LISA

ÜHISKOMITEES VASTU VÕETAVATE PROTOKOLLI MUUDATUSTE HEAKSKIITMISE MENETLUS

Kui ühiskomiteel palutakse vastu võtta protokolli muudatused vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli artiklitele 8 ja 18, kohaldatakse järgmist menetlust.

1.Komisjon tagab kavandatud muudatuste liidu nimel heakskiitmise puhul, et:

(a)see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega;

(b)see on kooskõlas piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastuvõetud asjaomaste õigusnormidega ja et selle puhul võetakse arvesse ühist haldamist rannikuriikide poolt;

(c)arvesse võetakse komisjonile saadetud uusimat statistilist, bioloogilist ja muud asjaomast teavet.

2.Enne kui komisjon kavandatud muudatused liidu nimel heaks kiidab, esitab komisjon need nõukogule piisavalt vara enne asjaomase ühiskomitee koosolekut.

3.Kavandatud muudatuste vastavust punktis 1 sätestatud kriteeriumidele hindab nõukogu.

4.Kui Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 4 kohasele blokeerivale vähemusele vastav arv liikmesriike ei väljenda nõukogus vastuseisu kavandatavatele muudatustele, kiidab komisjon need liidu nimel heaks. Sellise blokeeriva vähemuse olemasolu korral lükkab komisjon kavandatud muudatused liidu nimel tagasi.

5.Kui ühiskomitee järgmistel koosolekutel, sealhulgas kohapeal, on võimatu kokkuleppele jõuda, suunatakse küsimus punktide 2, 3 ja 4 kohaselt uuesti nõukogule, et liidu seisukohas võetaks arvesse uusi asjaolusid.

6.Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, et protokolli muuta, sealhulgas vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ja selle otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.

Muudes küsimustes, mis ei puuduta protokolli muudatusi vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli artiklitele 8 ja 18, määratakse liidu poolt ühiskomitees vastu võetav seisukoht kindlaks kooskõlas aluslepingutega ja väljakujunenud töökorraldusega.