EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.4.2023

COM(2023) 217 final

2023/0124(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 170 final} - {SWD(2023) 113 final} - {SWD(2023) 114 final} - {SWD(2023) 115 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Võttes arvesse detergentide määruse hindamise 8 ja kemikaalide toimivuskontrolli 9 käigus kindlaks tehtud puudusi, mida on põhjalikult käsitletud detergentide määruse läbivaatamise mõjuhinnangus, 10 on käesoleva ettepaneku eesmärk ajakohastada detergente käsitlevaid eeskirju, tugevdades täitmise tagamist, et liidu turule tuleksid nõuetele paremini vastavad detergendid ja pindaktiivsed ained, ning käsitleda järgmisi küsimusi.

(1)Detergentide määruses ei võeta arvesse uusi turuarenguid: alates määruse vastuvõtmisest 2004. aastal on välja töötatud uuenduslikke tooteid ja uusi kestlikke tavasid, mida kehtivad eeskirjad ei hõlma (mikroobsed puhastusained) või mille puhul ei ole selge, kas ja kuidas kehtivad eeskirjad neid hõlmavad (taastäitemüük).

(2)Detergentide kohta puuduvad tõhusad teabele esitatavad nõuded: detergentide määruse ning ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (CLP-määruse) 11 kattuvused viivad sageli selleni, et sama aine esineb ühel märgistusel kaks või kolm korda ja mõnikord täiesti erinevate nimetuste all. Teine kattuvus nende ELi õigusaktide vahel on CLP-määruse kohaselt ohtlikeks liigitatud detergentide puhul tervisealases hädaolukorras tegutsemise kohta esitatava teabe dubleerimine (detergentide määruse kohased koostisosade andmelehed ja CLP-määruse kohane teave mürgistusteabekeskustele).

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna korral)

Detergentide määruse hindamisel jõuti järeldusele, et detergentide kättesaadavaks tegemist ja turule laskmist käsitlevate ühtlustamiseeskirjade lisaväärtus on vaieldamatu. Detergentide määrus on aidanud luua detergentide tootjatele võrdsed võimalused, lihtsustades ettevõtjate piiriülest kauplemist ning andes positiivseid tulemusi inimeste tervise ja keskkonna seisukohast.

Hindamise jaoks korraldatud konsultatsioonide käigus valitses sidusrühmade seas laialdane üksmeel selles, et määruses käsitletud küsimused nõuavad jätkuvalt ELi tasandi meetmeid. Seda seetõttu, et detergentide määruses käsitletud aspektidel on nii inimeste tervise- kui ka keskkonnakaitse seisukohast kogu ELi hõlmav mõõde. Sama kehtib tuvastatud probleemide kohta, mis ei ole konkreetselt riikliku või piirkondliku tähendusega, vaid millel on pigem kogu ELi hõlmav mõju (näiteks taastäitemüük, mikroobsed puhastusained, tarbijate vähene arusaamine ja teadlikkus kemikaalide märgistusest). Seetõttu tuleb neid küsimusi käsitleda ELi tasandil, et tagada ühtse turu hea toimimine ning inimeste tervise- ja keskkonnakaitse võrdne tase kogu ELis.

ELi tasandi regulatiivmeetmed tagaksid õigusliku konteksti, mis võimaldab uut tüüpi toodete, uute turustamistehnikate ja uute märgistustehnoloogiate innovatsiooni kogu ühtsel turul, kaitstes inimeste tervist ja keskkonda samal tasemel kogu ELis. Need ajakohastaksid õigusakte, lisades määruse kohaldamisalasse uuenduslikud tooted ja uued kestlikud tavad, vähendaksid detergentide tootjate regulatiivset koormust lihtsustatud ja ühtlustatud nõuete abil (teabe kohta) ning kohandaksid õigusakte digiajastuga, võttes kasutusele digimärgistuse. Sellised regulatiivmeetmed i) aitaksid veelgi arendada ühtset turgu, ii) tagaksid tööstuses õiguskindluse ja võrdsed võimalused ning iii) tagaksid inimeste tervise ja keskkonna optimaalse kaitse.

•Proportsionaalsus

Nõuetele vastavuse teavet sisaldava tootepassi kasutuselevõtt aitab tõhusalt vähendada nõuetele mittevastavate detergentide ja pindaktiivsete ainete hulka liidu turul, sealhulgas internetimüügi kaudu. Määrusega tagatakse, et tollile esitatud detergent või pindaktiivne aine lubatakse vabasse ringlusse ja lastakse liidu turule ainult siis, kui sellel on vastav tootepass. See suurendab märkimisväärselt nii turujärelevalveasutuste kui ka tolli tõhusust, tekitamata tööstusele ebaproportsionaalseid kulusid. Selle suhtes kohaldatakse samu tehnilisi nõudeid nagu kestlike toodete ökodisaini käsitlevas ettepanekus kavandatud tootepassi suhtes, et vältida tööstuse digiteerimisalaste jõupingutuste dubleerimist ja tagada koostalitlusvõime muude liidu õigusaktide alusel loodud tootepassidega.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõjuhinnang

Komisjon tegi detergentide määruse läbivaatamise kohta mõjuhinnangu. Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu projekti kohta positiivse arvamuse 16. septembril 2022. Komitee arvamus, lõplik mõjuhinnang ja selle kommenteeritud kokkuvõte avaldatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Peale lähtestsenaariumi, mille kohaselt meetmeid ei võeta, on käesolevas mõjuhinnangus kindlaks määratud kaks varianti (1a ja 1b) esimese probleemi lahendamiseks (uusi turuarenguid ei võeta arvesse) ning kaks varianti (2a ja 2b) teise probleemi lahendamiseks (tõhusate teabele esitatavate nõuete puudumine).

Poliitikavariant 1a tagaks, et tarbijad saavad täitedetergentide ostmisel vajalikku teavet ja et eeskirjad on detergentide tootjatele ühesugused. Mikroobsed puhastusained lisataks detergentide määruse kohaldamisalasse ja neile kehtestataks minimaalsed teabele esitatavad nõuded (märgistamine), et lõppkasutaja oleks teadlik mikroobide olemasolust puhastamiseks kasutatavas tootes.

Poliitikavariant 1b lähtub taastäitemüüki käsitlevast variandist 1a, tehes sellele lisaks ettepaneku võtta kasutusele täitedetergentide digimärgistus. Selle kestliku tegevuse edasiseks toetamiseks ja võimaluste täielikuks ärakasutamiseks võib digimärgistuse kaudu esitada kogu detergentide määruse kohase märgistusteabe, välja arvatud doseerimisjuhised. Mikroobsete puhastusainete puhul tehakse variandis 1b ettepanek kehtestada nende toodete kohta riskijuhtimisnõuded. Siia kuuluvad detergentides mikroobide kasutamise üldised kriteeriumid, märgistamisnõuded, teatavad mikroobide kasutamise piirangud ja läbivaatamisklausel.

Poliitikavariandi 2a korral kaotataks ära nii ohtlike kui ka mitteohtlike detergentide koostisosade andmeleht. Samuti soovitatakse selle variandiga ühtlustada märgistamisnõudeid ja pakkuda digimärgistamise võimalust. Ühtlustamist oleks võimalik saavutada ühekordse märgistamisega (vastavalt rangematele eeskirjadele, allvariant 1) või dubleerivate sätete eemaldamisega detergentide määrusest (allvariant 2). Digimärgistamise kasuks otsustamise korral saaksid tootjad kasu ka võimalusest esitada teatavat teavet ainult digimärgistuse kaudu. Tootjad saaksid oma toodetele lisada digimärgistuse ainult siis, kui kohaldatakse digimärgistamise kohustuslikke põhimõtteid.

Poliitikavariandiga 2b tehakse ettepanek kaotada detergentide määrusest koostisosade andmelehe esitamise dubleeriv nõue ainult ohtlike detergentide puhul ja jätta see alles mitteohtlike detergentide puhul. Märgistamise osas on variant 2b sama kui variant 2a.

Eelistatud poliitikavariantide kombinatsioon koosneb poliitikavariandist 1b ja poliitikavariandist 2b. Need variandid said üldiselt parema tulemuse võrreldes nende alternatiividega mitmesuguste kriteeriumide puhul (positiivne majanduslik, sotsiaalne, keskkonna- ja tervisemõju, tulemuslikkus, tõhusus ja sidusus). Eelkõige eeldatakse, et variantide 1b ja 2b kasu avaldub nii tööstusharu koormuse vähendamise ja kulude kokkuhoiu kui ka detergentide märgistuse parema loetavusena. Samuti peaksid need variandid vähendama ettevõtjate koormust, tegeledes laiaulatuslike ja kattuvate märgistamisnõuetega detergentide suhtes kohaldatavas laiemas ELi õigusraamistikus. See saavutatakse eelkõige sellega, et kõrvaldatakse kõik dubleerivad nõuded teabe esitamise kohta ja võimaldatakse paindlikkust osa teabe esitamiseks digimärgistuse kaudu. Samuti oleks võimalik saavutada mastaabisääst ja turustuskulude kokkuhoid sellega, et füüsilisele märgisele mahub tekst rohkemates keeltes, ning paremini realiseerida detergentide ühtse turu kogu potentsiaali.

Kestlikumate toodete (mikroobsete puhastusainete) ja uute tavade (taastäitemüügi) ühtsustatud kriteeriumide kehtestamine ja nõuete täpsustamine aitab kaasa rohepöördele, tagades samas, et innovatsiooni ei takistata. Võttes arvesse, et nendes turusegmentides domineerivad praegu VKEd, suurendab see VKEde juurdepääsu ja integratsiooni väärtusahelatesse ning kogu turule, aidates seega kaasa ÜRO kestliku arengu 9. eesmärgi (tööstus, innovatsioon ja taristu) saavutamisele 24 .

Poliitikavariantide 1b ja 2b kombinatsioon tagab inimeste tervise, ohutuse ja keskkonna parema kaitse ning aitab saavutada kestliku arengu 3. eesmärki (hea tervis ja heaolu) ja 12. eesmärki (tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid). Mikroobseid puhastusaineid puudutavate riskijuhtimismeetmete rakendamine tagab eelkõige, et detergentides sisalduvad mikroobid on ohutud nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale, ning võimaldab lõppkasutajatel teha teadlikke valikuid ja end paremini kaitsta, kui nad on mikroobide suhtes tundlikud või vastuvõtlikud. Märgistusel esitatud suunatud ja lihtsustatud kasutusjuhised aitavad kasutajatel neid tooteid õigesti kasutada, tagades nii optimaalse keskkonnakaitse. Peale selle tagatakse taastäitemüügi erinõuete kehtestamisega, et tarbijad saavad täitedetergentide ostmisel kogu ohutus- ja kasutusteabe, ning edendatakse kestlikke tavasid, millel on pakendijäätmeid arvestades oluline keskkonnakasu. Kui lubada teatava märgistusteabe ainult digitaalset esitamist, vähendab see kasutamata märgisevarude kõrvaldamisest tulenevaid jäätmeid veelgi.

Märgistamisnõuete ühtlustamine ja lihtsustamine muudab detergentide märgistuse loetavamaks ja arusaadavamaks. See aitab lõppkasutajatel leida asjakohast teavet lihtsamalt ja kiiremini, mis on eriti oluline õnnetusjuhtumi korral.

Eelistatakse poliitikavaliku 2a allvarianti 1, mille kohaselt esitatakse koostisosade märgistus ainult üks kord rangemate kohaldatavate eeskirjade alusel, sest see tagab inimeste tervise parema kaitse. Peale selle võimaldab vabatahtliku digimärgistamise kasutuselevõtt ühest küljest täiendavat kasutuslihtsust ja teadlikkust, sest oluline teave füüsilisel märgisel muutub selgemaks, ning teisest küljest täiendavaid eeliseid haavatavatele ja nägemispuudega kasutajatele. Digipõhimõtted, mida kohaldatakse siis, kui ettevõtjad otsustavad rakendada digimärgistamist, tagavad inimeste tervise kaitse kõrge taseme. Peale selle tagab mitteohtlike detergentide koostisosade andmelehe nõude säilitamine detergentide määruses jätkuvalt väga kõrge kaitstuse taseme.

Eelistatud poliitikavariandi puhul on mikroobsete puhastusainete ja taastäitemüügi ühtsustatud eeskirjade kehtestamine kasuks ühtse turu toimimisele, sest tagab neile võrdsed tingimused. Eelistatud poliitikavariant ei too ettevõtjatele kaasa mingeid kulusid või toob kaasa väga vähe kulusid ja suure kulude kokkuhoiu. Suurimat mõju kulude kokkuhoiule avaldab ohtlike detergentide koostisosade andmelehe nõude kaotamine, mis annaks hinnanguliselt 7 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas. Koostisosade andmelehe praegune vorm säilitatakse, et vältida tarbetuid lisakulusid ja keerukust tööstuse, eelkõige VKEde jaoks.

Mikroobseid puhastusaineid puudutavate riskijuhtimisnõuete tõttu on oodata väikest lisakoormust, mis ulatub 200 000 euroni ettevõtja kohta aastas. Tuleb siiski märkida, et tegemist on hinnangulise ülempiiriga, mis arvutatakse keskmiste katsekulude ja tootjate teatatud suurima partiide arvu põhjal. Samuti on väga tõenäoline, et see arv varieerub mitmest tegurist sõltuvalt (näiteks äriühingu või tooteportfelli suurus, praegune nõuetele vastavuse tase jne), kuid see ei mõjuta mingil juhul negatiivselt tootjaid (peamiselt VKEsid), kes teatasid küsitluste käigus, et need kulud on vastuvõetavas vahemikus. Ettevõtjate puhul, kes tegelevad praegu tuntud mikroobidega, on uute nõuetega seotud kulud eeldatavasti tühised, sest paljud kavandatud nõuded on juba täidetud või neid saab täita tühiste kuludega. Need ettevõtted saavad seega ilma lisakuludeta töötada ja oma tootmist laiendada.

Eelistatud poliitikavariant on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See hõlmab üksnes teadaolevate eesmärkide saavutamiseks vajalikku. Õigusnormide kattuvuse kõrvaldamine tagab suurema kooskõla detergentide suhtes kohaldatava laiema ELi õigusraamistikuga. Taastäitemüügi hõlbustamine on kooskõlas ELi üldiste algatustega, mille eesmärk on vähendada keskkonnamõju, ning kestliku arengu 12. eesmärgiga (tagada kestlikud tarbimis- ja tootmisviisid). (Vabatahtliku) digimärgistamise kasutuselevõtt nii täitedetergentide puhul kui ka üldiselt on kooskõlas digiüleminekuga ja paralleelsete digiteerimisalgatustega kemikaalide valdkonnas, nagu CLP-määrus ja väetisetoodete määrus. Kuna digimärgistamise valdkonnas on saadud kogemusi ja kindlustunnet, võib tulevikus olla võimalik suurendada digitaalselt kättesaadava teabe hulka, mis võib veelgi suurendada lihtsustamispotentsiaali tööstuse jaoks.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

·Märgistamisnõuete lihtsustamine ja ühtlustamine vähendab ettevõtjate regulatiivset koormust, sest neil on lihtsam eeskirju järgida.

·Ohtlike detergentide koostisosade andmelehe kaotamine toob aastas kaasa 7 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.

·Ettepanekuga kaotatakse ka kohustus kaasata heakskiidetud laboreid, kes määruse alusel pidid katseid tegema.

·Ettepanekuga kaotatakse kohustus, mille kohaselt detergentide ja pindaktiivsete ainete tootjad peavad olema asutatud ELis. Tootepassi kehtestamine ja detergentide turujärelevalve uued sätted tagavad siiski, et kõik ELi turule lastavad detergendid ja pindaktiivsed ained vastavad nõuetele, olenemata tootja tegevuskohast.

·Taastäitemüügi hõlbustamine aitab eeldatavasti väiksema koguse plastijäätmete kõrvaldamise vajaduse tõttu detergentide tööstusel igal aastal kulusid kokku hoida. Kuigi sellist kokkuhoidu ei olnud võimalik kvantifitseerida, on see lähtestsenaariumi järgi hinnanguliselt 3,3 miljonit eurot. Üldiselt peaks eelistatud variant tagama detergentide tööstusele rohkem kui 10 miljoni euro suuruse kokkuhoiu aastas.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus 

I peatükk. Üldsätted

Kavandatav määrus hõlmab detergente ja pindaktiivseid aineid, mis on turule lastud eraldi ainena või sisalduvad detergentides. Peale selle kehtestatakse kavandatava määrusega jätkuvalt ranged biolagundatavuse nõuded pindaktiivsetele ainetele. Võrreldes määrusega (EÜ) nr 648/2004 on siiski kasutusele võetud võimalus laiendada kohaldamisala tulevikus nii, et see hõlmaks detergentides sisalduvate ainete ja segude biolagunevust. Laiendatud kohaldamisala hõlmab ka detergentide märgistuse digiteerimist ja detergentides sisalduvate mikroorganismide ohutust.

Ettepanekus säilitatakse mitmed olemasolevad määratlused, kuid võetakse kasutusele ka detergendi uus määratlus. See määratlus põhineb suurel määral määruses (EÜ) nr 648/2004 esitatud määratlusel, kuid seda on ühelt poolt selgitatud ja teiselt poolt ajakohastatud, et hõlmata ka uusi tooteid, millele on tahtlikult lisatud mikroorganisme.

Ettepanekus kasutatakse ka otsuse 768/2008/EÜ 25 üldmääratlusi ja see sisaldab tootepassiga seotud täiendavaid mõisteid kooskõlas Euroopa kestlike toodete ettepanekus esitatud määratlustega. Taastäitmise määratlus on kooskõlas pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevas ettepanekus kasutatud määratlusega.

II peatükk. Tootenõuded

Sarnaselt määruses (EÜ) nr 648/2004 sätestatule peavad pindaktiivsed ained vastama lõpliku biolagundatavuse kriteeriumidele, et neid saaks turule lasta kas eraldi ainena või detergentides sisalduvana. Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse esimest korda ohutusnõuded, millele detergentides sisalduvad mikroorganismid peavad vastama.

Säilitatud on fosfaatide ja muude fosforiühendite sisalduse piiramine kodumajapidamises kasutatavates pesupesemisvahendites ja kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatavates pesuvahendites.

III peatükk. Ettevõtjate kohustused

IV peatükk. CE-märgis ja märgistamine

Pärast vastavushindamise lõppemist peavad tootjad kinnitama detergentidele ja pindaktiivsetele ainetele CE-märgise kooskõlas CE-märgise suhtes kohaldatavate üldpõhimõtete ja eeskirjadega.

Ettepanekus säilitatakse enamik määruses (EÜ) nr 648/2004 sätestatud märgistamiseeskirjadest, nähes samas ette võimaluse kasutada eespool kirjeldatud digimärgistust.

V peatükk. Tootepass

Ühtsel turul võrdsete tingimuste tagamiseks on oluline ühelt poolt tagada väärtusahelas detergentide ja pindaktiivsete ainete põhiomaduste suurem läbipaistvus ning teiselt poolt tugevdada eeskirjade täitmise tagamist, et vähendada nõuetele mittevastavust. Selle asemel et tugineda otsuses 768/2008/EÜ sätestatud ELi vastavusdeklaratsioonile, on käesoleva ettepanekuga ette nähtud uuenduslik viis selle topelteesmärgi saavutamiseks. Uue õigusraamistiku 26 hindamine näitas, et raamistiku võimaliku tulevase läbivaatamise käigus võidakse kaaluda võimalust võtta kasutusele tootepass. Hindamise kohaselt võib tootepass sisaldada elektroonilist vastavusdeklaratsiooni ja vastavushindamise kirjeldust. Hinnangus juhitakse tähelepanu sellele, et tooteteabe digiteerimine võib muuta turujärelevalveasutuste ja tolli töö tõhusamaks.

Määruse tulevikukindlaks muutmiseks asendatakse käesoleva ettepanekuga otsuses 768/2008/EÜ sätestatud ELi vastavusdeklaratsioon kohustusega, et detergentidel ja pindaktiivsetel ainetel peab olema tootepass, mis tõendab vastavust käesoleva määruse nõuetele. Tootepass ühendatakse andmekandja kaudu toote kordumatu tunnuskoodiga ja see vastab samadele tootepassi tehnilistele nõuetele kestlike toodete ökodisaini määruse 27 alusel. Tootepassi viide tuleb kanda komisjoni keskregistrisse, mis luuakse kestlike toodete ökodisaini määruse alusel, ning see teave tuleb esitada tollile.

VI peatükk. Turujärelevalve

Peale tootepassi luuakse käesoleva ettepanekuga selgem raamistik eeskirjade paremaks jõustamiseks. Selles kinnitatakse, et määrust (EL) 2019/1020 kohaldatakse jätkuvalt detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes. Samuti esitatakse ettepanekus üksikasjalikumad turujärelevalve sätted, mis põhinevad otsusel nr 768/2008/EÜ. Peale selle on otsusel nr 768/2008/EÜ põhinevas erisättes esitatud konkreetsed põhjendused meetmete võtmiseks nende detergentide või pindaktiivsete ainete vastu, mis vastavad nõuetele, kuid ohustavad tervist või keskkonda. Kokkuvõttes annab see säte komisjonile õiguse võtta teatavatel tingimustel meetmeid konkreetsete detergentide või pindaktiivsete ainete vastu.

VII peatükk. Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Ettepanekuga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut, uusi teaduslikke tõendeid ning digivalmiduse ja digikirjaoskuse taset. See õigus tuleks delegeerida komisjonile eelkõige selleks, et i) täiendada digimärgistamise üldnõudeid; ii) muuta loetelu märgistusteabest, mida võib esitada ainult digivormingus; iii) kohandada allergeensete lõhnaainete piirnormi, kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 alusel kehtestatakse lõhnaainetest allergeenide kohta individuaalsed riskipõhised sisalduse piirväärtused; iv) kehtestada detergentides (sealhulgas detergentide kapslites) sisalduvate ainete ja segude (mis ei ole pindaktiivsed ained) biolagundatavuse nõuded, kui uued teaduslikud tõendid seda nõuavad; v) muuta passi kantavat konkreetset teavet ning komisjoni registrisse kantavat teavet; vi) määrata kindlaks registris säilitatav lisateave, mida toll kontrollib; vii) esitada käesoleva määruse lisa, mis sisaldab määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide loetelu ning detergentide ja pindaktiivsete ainete tootekirjeldusi, ja ajakohastada seda lisa ning viii) muuta I–VII lisa.

Ettepanekuga volitatakse komisjoni võtma vajaduse korral vastu rakendusakte, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine. Eelkõige tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused detergentide ja pindaktiivsete ainete tootepassi üksikasjalike tehniliste nõuete kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

Komisjonile tuleks anda ka rakendamisvolitused, et teha kindlaks, kas inimeste tervist ja ohutust või keskkonda ohustavat detergenti või pindaktiivset ainet käsitlev liikmesriigi meede on põhjendatud. Samuti tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et teha kindlaks, kas selline liikmesriigi võetud meede on põhjendatud, kui liikmesriik leiab, et nõuetele vastavad detergendid või pindaktiivsed ained ohustavad inimeste tervist või ohutust või keskkonda. Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide eripära ja tehnilist laadi, ei võeta neid vastu kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud rakendusakte käsitlevate sätetega.

VIII peatükk. Ülemineku- ja lõppsätted

Komisjon jälgib uute sätete rakendamist, kohaldamist ja järgimist, et hinnata nende kasulikku mõju. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse määruse tulemuslikkust viie aasta jooksul pärast rakendamist. Ettepanekuga nähakse ette ka detergentides sisalduvate mikroorganismide ohutusnõuete läbivaatamine ja võimalus lubada detergentides kasutada rohkem mikroorganismide tüvesid.

Kavandatavat määrust hakatakse kohaldama kaks ja pool aastat pärast selle jõustumist ühelt poolt selleks, et võimaldada komisjonil ette valmistada tootepassi tehniliste nõuete rakendamine ja teiselt poolt anda tootjatele ja liikmesriikidele aega käesolevas määruses sätestatud uute nõuetega kohanemiseks. Määruse (EÜ) nr 648/2004 kohaselt toodetud detergentide ja pindaktiivsete ainete jaoks on ette nähtud üleminekusätted, nii et käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval on võimalik müüa varusid, mis on kas turustusahelas või laos tootja või importija tegevuskohas. Määrus (EÜ) nr 648/2004 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kavandatava määrusega.

2023/0124 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 28 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Detergentide ja detergentide pindaktiivsete ainete turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimused on ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2004 29 .

(2)Komisjoni hinnangus määruse (EÜ) nr 648/2004 kohta 30 jõuti järeldusele, et üldiselt on määrus oma eesmärgid suures osas saavutanud. Hindamise käigus tuvastati siiski ka mitmeid puudusi ja parandamist vajavaid valdkondi. Viimastel aastatel on kemikaale käsitlev õigusraamistik radikaalselt muutunud, mistõttu ei ole detergentide suhtes kohaldatavad eeskirjad ja eelkõige nende teabele esitatavad nõuded sidusad ning dubleerivad üksteist. Seetõttu on vaja tagada järjepidevus ja kõrvaldada dubleerivad teabele esitatavad nõuded.

(3)Turul on esile kerkinud uued suundumused, eelkõige mikroorganisme sisaldavate detergentide arendamine ja detergentide taastäitemüük, mida määrus (EÜ) nr 648/2004 kas ei hõlma täielikult või hõlmab osaliselt. Teisest küljest pakub digiüleminek võimalusi lihtsustamiseks, koormuse vähendamiseks ning praegu puuduoleva ohutus- ja kasutusteabe kasutuslihtsuse ja arusaadavuse suurendamiseks. Seepärast on vaja arvesse võtta uusi tooteid ja tavasid ning suurendada digitaliseerimisalaseid jõupingutusi kooskõlas liidu üldiste eesmärkidega, eelkõige seoses kestlikkuse ning rohe- ja digipöördega.

(4)Kõige asjakohasemate kemikaale käsitlevate õigusaktide toimivuskontroll 31 (millest jäeti välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 32 ) tõi esile kemikaale käsitleva liidu õigusraamistiku keerukuse ning selle põhjuseks leiti olevat suur hulk omavahel seotud toote- ja sektoripõhiseid õigusakte. Toimivuskontrolli käigus juhiti tähelepanu ka sellele, et teabega üle koormatud märgistusel on teabe edastamist tootekasutajatele võimalik lihtsustada, ning leiti, et praegu ei kasutata tooteteabe edastamiseks uuenduslikke vahendeid parimal viisil. Seepärast on vaja kehtivaid eeskirju lihtsustada, mis vähendaks ettevõtjate koormust, parandaks arusaadavust tarbijate jaoks ja hõlbustaks turujärelevalvet. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 648/2004 asendada.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ 33  on esitatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et luua ühtne alus kõnealuste õigusaktide läbivaatamiseks. Detergentide ja pindaktiivsete ainete uus õigusraamistik tuleks viia võimalikult suures ulatuses vastavusse nende ühiste põhimõtete ja erisätetega.

(6)Õiguskindluse ja võrdsete tingimuste tagamiseks ettevõtjatele peaks detergendi määratlus hõlmama kõiki ühtlustatavaid tooteid, sealhulgas uusi väljatöötatud detergente, mis sisaldavad tahtlikult lisatud mikroorganisme. Samuti peaks määratlus hõlmama puu- ja köögiviljade pinna puhastamiseks mõeldud tooteid.

(7)Kuna pindaktiivseid aineid müüakse peamiselt ettevõtjatevahelistes tehingutes detergentide tootmiseks, ei pea nende suhtes kohaldama samu nõudeid nagu detergentide suhtes. Seepärast tuleks sätestada pindaktiivsete ainete miinimumnõuded, nimelt lõpliku biolagundatavuse eeskirjad, märgistusel esitatav minimaalne teave ning ettevõtjate kohustus koostada tehniline dokumentatsioon ja luua tootepass.

(8)Käesolev määrus peaks täiendama muudes õigusaktides sätestatud kehtivaid eeskirju ega tohiks mõjutada selliste kehtivate liidu õigusaktide kohaldamist, mis on seotud tervise, ohutuse ja keskkonna kaitse aspektidega, mida käesolev määrus ei hõlma. Eelkõige tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1907/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 35 kohaldamist.

(9)Pindaktiivsed ained on ained, mis lagundavad vee ja õlide või mustuse vahelist piirpinda. Need on üks peamisi detergentide koostisosi. Pindaktiivsed ained võivad siiski kujutada endast ohtu keskkonnale, sest need juhitakse kanalisatsioonivõrku või otse pinnavette. Selleks et vältida pindaktiivsete ainete võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, on vaja kehtestada nõuded, millega tagatakse, et pindaktiivsed ained on täielikult biolagunevad siis, kui need lastakse turule eraldi ainena ja need on ette nähtud kasutamiseks detergentides või kui need sisalduvad detergentides.

(10)Fosfor on detergentide peamine koostisosa. Kuid fosfor ja selle ühendid võivad kahjustada ökosüsteeme ja veekeskkonda, sest need soodustavad eutrofeerumist. Selleks et tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja vähendada detergentide soodustavat mõju nimetatud nähtusele, on vaja kehtestada ühtlustatud piirnormid fosfaatide ja fosforiühendite sisaldusele kodumajapidamises kasutatavates pesupesemisvahendites ja kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatavates pesuvahendites. Samasuguseid piiranguid ei nõuta muud tüüpi detergentide puhul seetõttu, et nende mõju ei ole suur, või seetõttu, et sobivad alternatiivid ei ole praegu kättesaadavad.

(11)Viimastel aastatel on välja töötatud uudsed puhastusained, mis sisaldavad toimeainetena elusaid mikroorganisme. Mikroorganismidel on oma bioloogia ja reaktsioonid keskkonnale. Tänu mikroorganismide paljunemisvõimele on tavapäraste ja mikroobsete detergentide vahel selge erinevus. Seetõttu ei ole olemuslikud ohud ja tekkivad riskid tingimata sama laadi nagu kemikaalidega kaasnevad ohud, eelkõige arvestades mikroorganismide võimet jääda ellu ja paljuneda eri keskkondades ning toota mitmesuguseid metaboliite ja toksiine, mis võivad olla toksikoloogiliselt olulised.

(12)Kuna mikroorganisme ei pea registreerima määruse (EÜ) nr 1907/2006 ega ka ühegi muu liidu õigusakti kohaselt, millega nõutakse tootjatelt otstarbekohase kasutuse ohutuse tõendamist, peaksid need olema detergentides kasutamiseks lubatud üksnes niivõrd, kui need on selgelt tuvastatud ja tuginetakse andmetele, mis tõendavad nende kasutamise ohutust, ning nende suhtes kohaldatakse nende ohutust reguleerivaid erinõudeid. Seepärast tuleks kehtestada ühtlustatud eeskirjad, millega reguleeritakse mikroorganismide ohutust detergentides, ning asjakohased katsemeetodid ettevõtjatele, et tõendada nende eeskirjade järgimist. Mikroorganisme sisaldavate detergentide turule laskmise vormi tuleb piirata, kui need sisaldavad sensibiliseerivaid koostisosi. Inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks ka sensibiliseeritud inimeste puhul tuleks veenduda, et mikroorganisme sisaldavad ja pihusena turule lastavad detergendid on sellisel kujul kasutamiseks ohutud.

(13)Avalike huvide kaitse kõrge taseme ja ausa konkurentsi tagamiseks siseturul peaksid ettevõtjad vastutama detergentide või pindaktiivsete ainete vastavuse eest käesolevale määrusele vastavalt oma osale tarneahelas. Kui see on asjakohane, peaksid tootjad ja importijad pisteliselt kontrollima detergente ja pindaktiivseid aineid, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, et kaitsta tarbijate tervist ja ohutust ning keskkonda.

(14)Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et nad teevad liidu turul kättesaadavaks üksnes käesoleva määruse nõuetele vastavad detergendid ja pindaktiivsed ained. Vaja on ette näha selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusahelas.

(15)Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused kontrollida turul kättesaadavaks tehtud detergentide ja pindaktiivsete ainete vastavust käesoleva määruse nõuetele, on vaja ette näha vastavushindamise menetlus. Otsuses nr 768/2008/EÜ on esitatud vastavushindamise menetluse moodulid kõige vähem rangemast kuni kõige rangema menetluseni vastavalt riski tasemele ja nõutavale ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja juhtumipõhiste lahenduste vältimise eesmärgil on otsusega nr 768/2008/EÜ kindlaks määratud, et vastavushindamise menetlused tuleks valida kõnealuste moodulite hulgast.

(16)Tootjal on üksikasjalikud teadmised toote väljatöötamis- ja tootmisprotsessist ning seega on temal kõige paremad võimalused tagada detergendi või pindaktiivse aine vastavus käesoleva määruse nõuetele. Seepärast peaksid detergentide ja pindaktiivsete ainete vastavushindamise menetluse läbiviimise eest vastutama üksnes tootjad. Detergentide ja pindaktiivsete ainete vastavushindamise korral tuleks kohaldada moodulit A. Samuti peaksid tootjad koostama tehnilise toimiku, mis tõendab detergendi või pindaktiivse aine vastavust asjakohastele eeskirjadele ja katsemeetoditele.

(17)Selleks et hõlbustada tootjatel käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmist, peaks liidus asutatud tootjatel olema lubatud määrata volitatud esindaja, kes täidab nende nimel konkreetseid ülesandeid. Peale selle on vastutuse selge ja proportsionaalse jagamise tagamiseks tootja ja volitatud esindaja vahel vaja kehtestada loetelu ülesannetest, mida tootjal peaks olema lubatud volitatud esindajale usaldada. Selleks et tagada turujärelevalve nõuete täidetavus ja tulemuslikkus ning et liidu turule lastaks ainult nõuetele vastavaid detergente ja pindaktiivseid aineid, peaks volitatud esindaja määramine olema kohustuslik, kui tootja on asutatud väljaspool liitu.

(18)Teabevahetuse hõlbustamiseks ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel peaksid ettevõtjad lisama oma kontaktandmete hulka peale postiaadressi ka veebisaidi aadressi.

(19)Selleks et kaitsta siseturu toimimist ning tagada tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase, on vaja kehtestada nõue, et kolmandatest riikidest liidu turule tulevad detergendid ja pindaktiivsed ained peavad samuti vastama käesolevale määrusele. Eelkõige tuleb tagada, et tootjad on kõnealuste toodete suhtes läbi viinud asjakohased vastavushindamise menetlused. Samuti on vaja kehtestada importijatele eeskirjad, millega tagatakse, et nende poolt turule lastavad detergendid ja pindaktiivsed ained vastavad kõnealustele nõuetele ning et tootjate koostatud dokumendid ja vajaduse korral CE-märgis on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad. Samuti tuleks sätestada, et importijad tagavad nende toodete tootepassi olemasolu.

(20)Kuna importijatel on keskne osa imporditud detergentide ja pindaktiivsete ainete nõuetele vastavuse tagamisel liidu turul, peaksid importijad detergendi või pindaktiivse aine turule laskmise korral märkima tootele oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi, samuti oma postiaadressi ja võimaluse korral elektroonilised sidevahendid, mille kaudu on võimalik nendega ühendust võtta.

(21)Kuna turustaja teeb detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on toote turule lasknud, peaks turustaja hoolikalt järgima kohaldatavaid nõudeid. Samuti peaks turustaja tagama, et detergendi või pindaktiivse aine käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt selle vastavust käesolevale määrusele.

(22)Kuna turustajad ja importijad tegutsevad turu lähedal ja neil on oluline osa toote nõuetele vastavuse tagamisel, peaksid nad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tehtavasse turujärelevalvesse ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele kogu vajaliku teabe asjaomase detergendi või pindaktiivse aine kohta.

(23)Kui ettevõtja laseb detergendi või pindaktiivse aine turule oma nime või kaubamärgi all või muudab detergenti või pindaktiivset ainet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesolevale määrusele, tuleks teda käsitada tootjana ja ta peaks võtma endale tootja kohustused. Muul juhul peaksid teiste ettevõtjate poolt juba turule lastud detergenti või pindaktiivset ainet üksnes pakendavad või ümber pakendavad ettevõtjad suutma tõendada, et pakendamine või ümberpakendamine ei ole mõjutanud detergendi või pindaktiivse aine vastavust käesoleva määruse nõuetele, märkides pakendile oma andmed ning säilitades ühe eksemplari algse märgistusteabega.

(24)CE-märgis, mis näitab detergendi vastavust käesolevale määrusele, on kogu vastavushindamist laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulemus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 36 on sätestatud CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted. Kõnealust määrust tuleks kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud detergentide suhtes, tagamaks, et liidus vabalt liikuvad tooted vastavad nõuetele, mis tagavad avalike huvide, nagu tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse. Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt peaks CE-märgis olema ainus vastavusmärgis, mis näitab detergendi vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele.

(25)Inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamiseks tuleks tootjatelt nõuda, et nad esitaksid mitteohtlike detergentide koostisosade andmelehe. Selleks et optimeerida asjaomaste nõuete tõhusust ja pidades silmas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 juba kehtestatud tervisealases hädaolukorras tegutsemise süsteemi, peaksid tootjad taotluse korral hoidma seda teavet mürgistusteabekeskustele kättesaadavana.

(26)Märgistusel esitatakse kasutaja jaoks oluline kasutus- ja ohutusteave, nagu naha või hingamiselundite sensibilisaatorite (näiteks allergeensete lõhnaainete, säilitusainete või ensüümide) olemasolu detergentides ja pindaktiivsetes ainetes. Kui detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistusel esitatakse teave nende ainete sisalduse kohta, on allergilisel või allergilise eelsoodumusega kasutajal võimalik teha teadlikke valikuid ning seega vähendatakse detergentide ja pindaktiivsete ainete kasutamisega seotud võimalikke reaktsioone. Seepärast on vaja kehtestada detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistamisnõuded.

(27)Kuna detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistamine võib kuuluda mitme liidu õigusakti kohaldamisalasse, tuleb detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistusel esitatavat teavet ühtlustada nii, et kui detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistusel nõutakse liidu eri õigusaktidest tulenevalt sarnast teavet, esitatakse see teave ainult üks kord vastavalt rangematele eeskirjadele. Ühelt poolt parandab see detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistuse loetavust ja arusaadavust lõppkasutaja jaoks ning teiselt poolt vähendab detergentide ja pindaktiivsete ainete tootja regulatiivset koormust.

(28)Lõhnaained on iseloomuliku, tavaliselt meeldiva lõhnaga orgaanilised ühendid, mida kasutatakse laialdaselt detergentides, aga ka paljudes muudes toodetes, nagu parfüümid ja muud lõhnastatud kosmeetikatooted. Kokkupuude nende ainetega võib põhjustada allergilise reaktsiooni, eriti sensibiliseeritud inimestele, isegi nende ainete väikese kontsentratsiooni korral. Seepärast on oluline anda teavet üksikute allergeensete lõhnaainete kohta detergentides, et sensibiliseeritud inimesed saaksid vältida kokkupuudet ainega, mille vastu nad allergilised on. Seepärast on vaja kehtestada ranged nõuded allergeensete lõhnaainete märgistamisele. Nende ainete suhtes võib siiski kehtida ka määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohane märgistamisnõue. Seepärast tuleks kehtestada märgistamise erinõuded, mida rakendataks üksnes siis, kui ei järgita määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaseid märgistamiskünniseid. See hoiab ära ettevõtja tarbetu koormuse ja tagab ka selle, et lõppkasutajale esitatakse teave selgel viisil, tagades sedasi isegi sensibiliseeritud inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse.

(29)Teatavate ainete, näiteks säilitusainete puhul on tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks vaja täiendavaid märgistamisnõudeid. Seetõttu peaksid säilitusainete märgistamisnõuded hõlmama nii neid säilitusaineid, mille tootja on detergendile tahtlikult lisanud, kui ka neid säilitusaineid, mis tulenevad detergendi koostisse kuuluvatest segudest ja mida sageli nimetatakse ülekanduvateks säilitusaineteks.

(30)Kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite ja kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatavate pesuvahendite märgistusele tuleks lisada teave selle kohta, millises koguses detergente puhastustoimingute käigus kasutada, st doseerimisteave, et vältida detergentide võimalikku liigkasutamist, vähendades seeläbi keskkonda sattuvate detergentide ja pindaktiivsete ainete koguhulka.

(31)Digimärgistamine võiks parandada märgistusteabe edastamist, vältida füüsilise märgise ülekoormamist teabega ja võimaldada kasutajal tugineda erinevatele teabe lugemise võimalustele, mis on kättesaadavad ainult digivormingus, nagu suurem kiri, automaatne otsing, etteloetav tekst või tõlge teistesse keeltesse. Digimärgistuse kasutamine võib aidata ka ettevõtjatel tõhusamalt hallata märgistamiskohustusi, hõlbustada märgistusteabe ajakohastamist, vähendada märgistamiskulusid ja võimaldada sihipärasema teabe andmist kasutajatele. Seepärast peaks ettevõtjatel olema lubatud esitada teatavat märgistusteavet ainult digimärgistusel konkreetsetel tingimustel, et tagada detergentide kasutaja kõrgetasemeline kaitse.

(32)Ettevõtjate tarbetu halduskoormuse vältimise huvides ja põhjusel, et enamikul juhtudel digimärgistus üksnes täiendab füüsilist märgitust, peaks ettevõtjatel olema võimalik otsustada, kas kasutada digimärgistust või esitada kogu teave ainult füüsilisel märgistusel. Digimärgistuse kasutamise valiku peaksid tegema tootjad ja importijad, kes vastutavad täpse märgistusteabe esitamise eest.

(33)Digimärgistamine võib tekitada probleeme ka haavatavatele elanikkonnarühmadele, kellel puuduvad digioskused või on need ebapiisavad, ning suurendada digilõhet. Seepärast peaks üksnes digimärgistusel esitatav konkreetne teave kajastama ühiskonna digitaliseerimise praegust olukorda ja detergentide kasutajate konkreetset olukorda. Peale selle peaks kogu märgistusteave tervise- ja keskkonnakaitse kohta ning detergentide minimaalsed kasutusjuhised jääma füüsilisele märgistusele, et võimaldada kõigil lõppkasutajatel teha teadlikke valikuid enne detergendi ostmist ning et tagada selle ohutu kasutamine.

(34)Siiski tuleks teha erand selliste detergentide suhtes, mida müüakse lõppkasutajale täitepakendis. Selleks et kasutada täielikult ära nii digitaliseerimisest tulenevaid eeliseid kui ka pakendite ja nendega seotud pakendijäätmete vähendamisest tulenevat suurt keskkonnakasu, mida taastäitemüük võimaldab, peaks olema lubatud esitada digitaalselt kogu märgistusteave, välja arvatud kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite doseerimisjuhised.

(35)Detergente turul kättesaadavaks tegevatele ettevõtjatele võrdsete tingimuste tagamiseks ja lõppkasutajate kaitsmiseks tuleks sätestada digimärgistamise üldnõuded. Näiteks peaks ettevõtja tagama vaba ja lihtsa juurdepääsu digimärgistusele ning käesoleva määruse alusel nõutava kohustusliku märgistusteabe eraldamise muust teabest.

(36)Võttes arvesse digioskuste praegust arengut, peaks ettevõtja esitama märgistusteabe ka muude vahendite abil, kui lõppkasutajal puudub juurdepääs digimärgisele. See kohustus tuleks kehtestada ohutusmeetmena, et vähendada märgistusteabe puudumisest tulenevaid võimalikke riske, eelkõige täitedetergentide puhul, mille kohta võib kogu teabe esitada digimärgisel.

(37)Olenemata sellest, millisel kujul detergendid turul kättesaadavaks tehakse, on neil sama kasutusotstarve ja nendega kaasnevad samad ohud, mistõttu peaksid ettevõtjad, kes teevad detergendid turul kättesaadavaks täitepakendis, tagama nende vastavuse samadele nõuetele nagu kinnispakis detergendid. Samuti peaksid tarbijad saama nõutavat märgistusteavet ka siis, kui nad otsustavad täitedetergentide kasuks. Seepärast peaks käesolev määrus sõnaselgelt hõlmama detergentide taastäitemüüki, et tagada tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase ning võrdsed tingimused ettevõtjatele.

(38)Detergendi või pindaktiivse aine jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab muuta turujärelevalve lihtsamaks ja tõhusamaks. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtja, kes tegi nõuetele mittevastava detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks.

(39)Tootjad peaksid looma tootepassi, et anda teavet detergentide ja pindaktiivsete ainete vastavuse kohta käesolevale määrusele ning muudele õigusaktidele, millele detergent või pindaktiivne aine peab vastama. Detergentide või pindaktiivsete ainete kontrollimise hõlbustamiseks ning tarneahelas osalejatele ja lõppkasutajatele juurdepääsu võimaldamiseks vajalikule teabele, näiteks teabele koostisosade kohta ja kasutusjuhistele, tuleks tootepassis sisalduv teave esitada digitaalselt ja vahetult juurdepääsetaval viisil detergendi või pindaktiivse aine füüsilisele märgisele või toote pakendile või saatedokumentidele kinnitatud andmekandjal. Seepärast peaks turujärelevalveasutustel, ettevõtjatel ja lõppkasutajatel olema andmekandja kaudu vahetu juurdepääs nõuetele vastavuse teabele või muule teabele detergendi või pindaktiivse aine kohta.

(40)Selleks et vältida digitaliseerimisse tehtavate investeeringute dubleerimist kõigi asjaosaliste, sealhulgas tootjate, turujärelevalveasutuste ja tolli poolt, peaks käesoleva määruse alusel loodud tootepass olema täielikult koostalitlusvõimeline muudes liidu õigusaktides nõutud tootepassiga.

(41)Eelkõige on [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) .../..., millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ], samuti ette nähtud digitaalse tootepassi nõuded ja tehniline kirjeldus, komisjoni keskregistri loomine passiteabe säilitamiseks ning selle registri ühendamine tolli IT-süsteemidega. Kõnealuse määruse kohaldamisalasse võiks keskpikas perspektiivis kuuluda detergendid või pindaktiivsed ained ja seega nõutaks nende ainete puhul digitaalse tootepassi olemasolu.

(42)Käesoleva määruse alusel loodud detergentide ja pindaktiivsete ainete tootepass peaks seega vastama samadele nõuetele ja tehnilistele elementidele, mis on sätestatud määruses (EL) .../... kestlike toodete ökodisaininõuete kohta, sealhulgas tootepassi otspunktside ja andmeedastuse tehniliste, semantiliste ja korralduslike aspektide poolest.

(43)Kui detergentide või pindaktiivsete ainete suhtes kohaldatavate muude liidu õigusaktide kohaselt on vaja tootepassi, peaks detergentide ja pindaktiivsete ainete jaoks olema üks tootepass, mis sisaldab käesoleva määruse ja muude liidu õigusaktidega nõutavat teavet.

(44)Väga oluline on selgitada nii tootjatele kui ka kasutajatele, et detergendi või pindaktiivse aine tootepassi loomisega ja vajaduse korral CE-märgise kinnitamisega tootele kinnitab tootja, et detergent või pindaktiivne aine vastab kõigile kohaldatavatele nõuetele ja et tootja võtab endale selle eest täieliku vastutuse.

(45)Kui teatav teave esitatakse ainult digitaalselt, on vaja selgitada, et see teave tuleb esitada eraldi ja muust teabest selgelt eristatuna, kuid samal andmekandjal. See hõlbustab turujärelevalveasutuste tööd, kuid samuti annab see lõppkasutajale selguse neile digivormingus kättesaadava teabe eri osade kohta.

(46)Detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 37 VII peatükki, millega kehtestatakse liidu turule tulevate toodete kontrollimise eeskirjad. Kontrollimise eest vastutavad asutused, kelleks on peaaegu kõigis liikmesriikides toll, peavad kontrolle tegema riskianalüüsi alusel, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 38 artiklites 46 ja 47, selle rakendusaktides ja vastavates suunistes. Seepärast ei tohiks käesoleva määrusega mingil viisil muuta määruse (EL) 2019/1020 VII peatükki ega viisi, kuidas liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavad asutused enda tegevust korraldavad ja oma ülesandeid täidavad.

(47)Peale määruse (EL) 2019/1020 VII peatükiga kehtestatud kontrolliraamistikule tuginemise peaks tollil olema võimalik automaatselt kontrollida, kas käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate imporditud detergentide ja pindaktiivsete ainete jaoks on olemas tootepass, et tugevdada kontrolli liidu välispiiridel ning vältida nõuetele mittevastavate detergentide ja pindaktiivsete ainete tulemist liidu turule.

(48)Kui kolmandatest riikidest pärit detergendid ja pindaktiivsed ained esitatakse vabasse ringlusse lubamiseks, peaks toll tagama, et ettevõtja teeb tolliasutustele kättesaadavaks viite tootepassile ja et see viide vastab toote kordumatule tunnuskoodile, mis on salvestatud [kestlike toodete ökodisaini määruse (EL) .../... artikli 12] alusel komisjoni loodud tootepassiregistris. Kõnealuse registri ja tolli IT-süsteemi omavaheline ühendamine, nagu on sätestatud [kestlike toodete ökodisaini määruse (EL) .../... artiklis 13], peaks võimaldama automaatselt kontrollida selle detergendi või pindaktiivse aine tollile esitatud tootepassi, tagamaks, et vabasse ringlusse lubatakse üksnes need detergendid ja pindaktiivsed ained, millel on kehtiv viide registris sisalduvale toote kordumatule tunnuskoodile.

(49)Kui [kestlike toodete ökodisaini määruse (EL) .../... artikli 12] alusel loodud tootepassiregistris säilitatakse peale toote kordumatu tunnuskoodi ja ettevõtja kordumatu tunnuskoodi muud teavet, peaks komisjonil olema võimalik delegeeritud õigusaktiga ette näha, et tollil on lubatud kontrollida kõnealuse lisateabe ja ettevõtja poolt tollile kättesaadavaks tehtud teabe ühtsust, et parandada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatud detergentide ja pindaktiivsete ainete vastavust käesolevale määrusele.

(50)Tootepassis sisalduv teave võib võimaldada tollil tõhustada ja hõlbustada riskijuhtimist ning paremini suunata liidu välispiiridel tehtavaid kontrolle. Seepärast peaks tollil olema võimalik võtta ja kasutada tootepassis ja sellega seotud registris sisalduvat teavet oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu õigusaktidele, sealhulgas riskijuhtimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013.

(51)Asjakohane on näha ette, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teade, milles on märgitud kuupäev, mil võetakse kasutusele ühendus registri ja [kestlike toodete ökodisaini määruse (EL) .../... artiklis 13] osutatud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi vahel, et hõlbustada üldsuse juurdepääsu kõnealusele teabele.

(52)Kui toll automaatselt kontrollib liidu turule tulevate detergentide ja pindaktiivsete ainete tootepassi viidet, ei tohiks see asendada ega muuta turujärelevalveasutuste kohustusi, vaid see üksnes täiendab liidu turule tulevate toodete kontrollimise üldist raamistikku. Turujärelevalveasutused peaksid vastavalt määrusele (EL) 2019/1020 kontrollima tootepassis sisalduvat teavet ja turul olevaid tooteid ning, juhul kui liidu välispiiridel kontrolli tegema määratud asutused peatavad toote vabasse ringlusse lubamise, tegema määruse (EL) 2019/1020 VII peatüki kohaselt kindlaks toote nõuetele vastavuse ja toote põhjustatavad tõsised ohud.

(53)Turujärelevalve on oluline vahend, sest sellega tagatakse liidu õigusaktide asjakohane ja ühetaoline kohaldamine. Määruses (EL) 2019/1020 on sätestatud selliste toodete turujärelevalve raamistik, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte. Seepärast peaksid liikmesriigid korraldama ja tegema detergentide ja pindaktiivsete ainete turujärelevalvet vastavalt kõnealusele määrusele.

(54)Määrust (EL) 2019/1020 juba kohaldatakse detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes, sest määrus (EÜ) nr 648/2004 on loetletud selle I lisas. Õiguskindluse tagamiseks on siiski vaja selgitada, et määruses (EL) 2019/1020 sätestatud siseturu järelevalvet ja siseturule tulevate toodete kontrollimise eeskirju kohaldatakse ka käesoleva määrusega hõlmatud detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1020 muuta nii, et selles oleks viide käesolevale määrusele.

(55)Määruses (EÜ) nr 648/2004 on sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida, kas liikmesriigi võetud meede ohtlikeks peetavate detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes on põhjendatud. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja eelmist kaitsemeetmete menetlust parandada, et muuta see tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele tuginevaks. Eelmine süsteem tuleks asendada menetlusega, mille kohaselt teatatakse huvitatud isikutele kavandatavatest meetmetest, mis on seotud tervisele või keskkonnale ohtlike detergentide ja pindaktiivsete ainetega. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste detergentide ja pindaktiivsete ainete puhul varakult meetmeid võtta. Komisjon peaks rakendusaktidega (jättes nende eripära ja tehnilist laadi arvesse võttes määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamata) kindlaks määrama, kas riiklik meede on ohtliku detergendi või pindaktiivse aine puhul põhjendatud.

(56)Kogemused määrusega (EÜ) nr 648/2004 on näidanud, et kohaldatavatele nõuetele vastavad detergendid ja pindaktiivsed ained on teatavatel juhtudel kujutanud endast ohtu tervisele või keskkonnale. Tuleks ette näha sätted, millega tagatakse, et turujärelevalveasutused võtavad meetmeid kõigi tervisele või keskkonnale ohtlike detergentide või pindaktiivsete ainete suhtes, isegi kui need vastavad õiguslikele nõuetele. Komisjon peaks rakendusaktidega (jättes nende eripära ja tehnilist laadi arvesse võttes määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamata) kindlaks määrama, kas riiklik meede on põhjendatud sellise nõuetele vastava detergendi või pindaktiivse aine puhul, mis liikmesriigi arvates kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele või keskkonnale.

(57)Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut või uusi teaduslikke tõendeid ning digivalmiduse taset, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et täiendada veelgi digimärgistamise üldnõudeid, muuta märgistusteavet, mida võib esitada ainult digivormingus, muuta allergeensete lõhnaainete piirnormi, kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 alusel kehtestatakse lõhnaainetest allergeenide kohta individuaalsed riskipõhised sisalduse piirväärtused, muuta olemasolevaid biolagundatavuse nõudeid, et võtta kasutusele detergentides (sealhulgas detergentide kapslites) sisalduvate ainete ja segude (mis ei ole pindaktiivsed ained) biolagundatavuse nõuded, kui uued teaduslikud tõendid seda nõuavad, ning muuta I–VII lisa. Samuti tuleks komisjonile anda volitus muuta tootepassi kantavat konkreetset teavet ning komisjoni registrisse kantavat teavet. Peale selle tuleks komisjonile anda volitus täiendada käesolevat määrust sellega, et ta määrab kindlaks registris säilitatava lisateabe, mida toll kontrollib. Selleks et hõlbustada tolli tööd, mis on seotud detergentide ja pindaktiivsete ainetega ning käesolevas määruses sätestatud nõuetega, peaks komisjonil samuti olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, koostades lisa, mis sisaldab määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri koodide loetelu ning detergentide ja pindaktiivsete ainete tootekirjeldusi, ja ajakohastades seda.

(58)Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise korral käesoleva määruse alusel on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid korraldataks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 39 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(59)Käesoleva määruse ühetaoliste rakendamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused detergentide ja pindaktiivsete ainete tootepassi üksikasjalike tehniliste nõuete kehtestamiseks. Nende volituste kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 40 .

(60)Pidades silmas vajadust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning vajadust võtta arvesse teaduslikel faktidel põhinevaid uusi arengusuundi, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Komisjon peaks oma aruandes muu hulgas hindama, kas käesolev määrus täidab oma eesmärke, võttes arvesse mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(61)Selleks et tagada tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase, edendada innovatsiooni ja suurendada konkurentsivõimet, peaks komisjon hindama mikroorganisme sisaldavate detergentide ohutusnõudeid ja võimalust lubada detergentides kasutada uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid.

(62)Käesoleva määrusega nähakse ette võimalus esitada teatavas olukorras kogu kohustuslik tooteteave või osa sellest ainult digimärgistusel ning nõutakse detergentide ja pindaktiivsete ainete jaoks digitaalse tootepassi loomist. Seepärast on vaja anda piisavalt aega ettevõtjatele käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks, liikmesriikidele selle määruse kohaldamise jaoks vajaliku haldustaristu loomiseks ja komisjonile tootepassi tehniliste nõuete rakendamise ettevalmistamiseks. Sellest tulenevalt tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata kuupäevani, milleks kõnealused ettevalmistused on võimalik mõistlikult lõpetada.

(63)Õiguskindluse tagamiseks ja jäätmete tekke vältimiseks peab ettevõtjatel olema võimalik müüa käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval kas turustusahelas olevaid või ladustatud varusid. Seepärast on vaja ette näha üleminekukord, mis võimaldab teha turul kättesaadavaks detergendid ja pindaktiivsed ained, mis on turule lastud vastavalt määrusele (EÜ) nr 648/2004 enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, ilma et need tooted peaksid vastama käesolevas määruses sätestatud tootenõuetele. Seepärast peaks turustajatel olema võimalik tarnida enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva turule lastud detergente ja pindaktiivseid aineid, st varusid, mis on juba turustusahelas.

(64)Samuti tuleks kehtestada üleminekukord, mis võimaldab turule lasta detergente ja pindaktiivseid aineid, mis käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval ei ole veel turustusahelas, ilma et need tooted peaksid vastama käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tingimusel et turule laskmise ajal vastavad need endiselt määrusele (EÜ) nr 648/2004. Seepärast peaks tootjatel ja importijatel olema võimalik lasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva turule detergente ja pindaktiivseid aineid, st varusid, mis ei ole veel turustusahelas.

(65)Kuna liikmesriigid ei suuda piisavas ulatuses saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada siseturu toimimine ja samas kindlustada, et turul olevad detergendid ja pindaktiivsed ained vastavad nõuetele, millega tagatakse tervise- ja keskkonnakaitse kõrge tase, küll aga on eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega nähakse ette detergentide ja pindaktiivsete ainete vaba liikumise kord siseturul, tagades samal ajal tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

2.Käesolev määrus ei mõjuta järgmiste õigusaktide kohaldamist:

(a)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 41 ;

(b)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 42 ;

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012 43 .

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„detergent“ – üks järgmistest:

–aine, segu või mikroorganism või kaks või rohkem sellist materjali koos, mis on ette nähtud pesu, nõude või pindade puhastamiseks;

–segu, mis on ette nähtud riide või nõude leotamiseks (eelpesuks), loputamiseks või pleegitamiseks;

–segu, mis on ette nähtud riide pehmendamiseks pesemisega kaasnevates täiendavates protsessides;

(2)„kodumajapidamises kasutatav pesupesemisvahend“ – pesuvahend, mis on lastud turule muu kui kutsealase kasutuse tarbeks, sealhulgas selvepesulates;

(3)„kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatav pesuvahend“ – pesuvahend, mis on lastud turule kasutamiseks nõudepesumasinates, välja arvatud kutsealaseks kasutamiseks;

(4)„mikroorganisme sisaldav detergent“ – detergent, millele on tahtlikult lisatud ühte või mitut mikroorganismi kas eraldi või detergendi ühe komponendi kaudu;

(5)„kutsealaselt kasutatav detergent“ – detergent, mis on ette nähtud väljaspool kodumajapidamist toimuvateks puhastustöödeks, mida teostab eritooteid kasutav eriväljaõppega personal;

(6)„puhastamine“ – protsess, mille käigus soovimatud ained eraldatakse alusmaterjalilt või alusmaterjali seest ning viiakse üle lahustunud või dispergeeritud olekusse;

(7)„aine“ – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine;

(8)„segu“ – määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu;

(9)„mikroorganism“ – määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud mikroorganism;

(10)„geneetiliselt muundatud mikroorganismid“ – mikroorganismid, mille geneetilist materjali on muudetud geeni- või rakutehnoloogia abil või mõnel muul viisil, mis paaritumise või loodusliku rekombinatsiooni teel looduslikult ei esine;

(11)„pindaktiivne aine“ – detergentides kasutatav mistahes orgaaniline aine või segu, millel on pindaktiivsed omadused ning mis koosneb ühest või enamast hüdrofiilsest ja ühest või enamast hüdrofoobsest rühmast, mis on sellise iseloomu ja suurusega, et see põhjustab

–vee pindpinevuse vähenemist nii, et see on alla 45 mN/m;

–õhu ja vee piirpinnal leviva või adsorptsioonilise monokihi moodustumist;

–emulsioonide ja/või mikroemulsioonide ja/või mitsellide moodustumist;

–adsorptsiooni vee ja tahke aine piirpindadel;

(12)„lõplik aeroobne biolagunemine“ – biolagunemise ulatus, mis saavutatakse, kui aine või segu on hapniku juuresolekul mikroorganismide poolt täielikult ära kasutatud, mille tulemuseks on selle lagunemine süsinikdioksiidiks, veeks ja mis tahes teiste süsteemis leiduvate elementide mineraalsooladeks, mõõdetuna I lisas loetletud katsemeetoditega, ja uuteks mikroobseteks rakulisteks koostisosadeks;

(13)„turul kättesaadavaks tegemine“ – toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

(14)„turule laskmine“ – toote esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

(15)„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab detergendi või pindaktiivse aine või laseb need välja arendada või valmistada ja kes turustab seda detergenti või pindaktiivset ainet oma nime või kaubamärgi all;

(16)„volitatud esindaja“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse täita tema nimel kindlaksmääratud ülesandeid;

(17)„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit detergendi või pindaktiivse aine;

(18)„turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks;

(19)„ettevõtja“ – tootja, volitatud esindaja, importija või turustaja;

(20)„turujärelevalve“ – turujärelevalveasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid käesolevas määruses kehtestatud nõuetele;

(21)„turujärelevalveasutus“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 4 määratletud turujärelevalveasutus;

(22)„tagasivõtmine“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 22 määratletud tagasivõtmine;

(23)„turult kõrvaldamine“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 23 määratletud turult kõrvaldamine;

(24)„CE-märgis“ – märgistus, millega tootja kinnitab, et detergent vastab märgise tootele kinnitamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

(25)„parandusmeede“ – määruse (EL) 2019/1020 artikli 3 punktis 16 määratletud meede;

(26)„vabasse ringlusse lubamine“ – määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud menetlus;

(27)„andmekandja“ – lineaarne vöötkood, kahemõõtmeline sümbol või muu automaatse tuvastamise ja andmete kogumise vorming, mida saab lugeda seadme abil;

(28)„toote kordumatu tunnuskood“ – kordumatu märgijada, mis võimaldab tuvastada toote ja anda veebilingi tootepassile;

(29)„ettevõtja kordumatu tunnuskood“ – kordumatu märgijada, mis võimaldab tuvastada toote väärtusahelas osalevad ettevõtjad;

(30)„toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud tolliasutused;

(31)„ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2399 artiklis 4 osutatud süsteem 44 ;

(32)„üksikpakend“ – pakend, milles detergent või pindaktiivne aine on turul kättesaadavaks tehtud ja mis on ette nähtud pakendi sisuga kaasas olema kuni kasutuskohani;

(33)„taastäitmine“ – toiming, millega detergenti lisatakse müügikohas suurest mahutist lõppkasutaja enda pakendisse käsitsi või automaatsete või poolautomaatsete seadmete abil;

(34)„partii“ – kindlaksmääratud kogus lõpptooteid, mis vastab järgmistele tingimustele:

–on toodetud ühes tootmisprotsessis või mitmes sama tootmistsükli jooksul toimuvas protsessis;

–peab samade katsemeetodite kohaselt katsetamise korral olema ühesuguse koostisega ja

–on selgelt määratletud tüübinumbri, partiinumbri või muu märkega, mis võimaldab seda identifitseerida;

(35)„lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti detergent või pindaktiivne aine kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames.

II PEATÜKK

TOOTENÕUDED

Artikkel 3

Vaba liikumine

1.Detergente ja pindaktiivseid aineid võib turule lasta üksnes juhul, kui need vastavad käesolevale määrusele.

2.Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva määruse nõuetele vastavate detergentide või pindaktiivsete ainete turule laskmist.

Artikkel 4

Biolagundatavus

1.Detergendid ja pindaktiivsed ained peavad vastama I lisas kehtestatud biolagundatavuse nõuetele.

2.Lõiget 1 ei kohaldata

(a)pindaktiivsete ainete suhtes, mis on toimeained määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti c tähenduses ning mida kasutatakse desinfektsioonivahenditena, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

i)pindaktiivsed ained on kantud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 sätestatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja;

ii)pindaktiivsed ained on lisatud läbivaatamisprogrammi, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1062/2014 45 ;

(b)pindaktiivsete ainete suhtes, mis on määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt loa saanud biotsiidide koostisosad;

(c)pindaktiivsete ainete suhtes, mis on biotsiidide koostisosad ja mida võib turul kättesaadavaks teha või kasutada vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõikele 2.

Artikkel 5 
Mikroorganisme sisaldavad detergendid

Mikroorganisme sisaldavad detergendid peavad vastama II lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 6

Fosfaatide ja muude fosforiühendite sisalduse piirangud

III lisas loetletud detergendid peavad vastama kõnealuses lisas sätestatud fosfaatide ja muude fosforiühendite sisalduse piirangutele.

III PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7
Tootja kohustused

1.Detergentide või pindaktiivsete ainete turule laskmise korral tagab tootja, et need detergendid või pindaktiivsed ained on välja arendatud ja toodetud vastavalt käesolevale määrusele.

2.Tootja koostab IV lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teeb kõnealuses lisas osutatud vastavushindamise.

Kui detergendi või pindaktiivse aine vastavus kehtestatud nõuetele on tõendatud esimeses lõigus osutatud menetlusega, peab tootja

(a)koostama tootepassi vastavalt artiklile 18,

(b)tagama, et andmekandja trükitakse või paigutatakse muul viisil detergendi või pindaktiivse aine märgistusele või pakendile nähtaval ja loetaval viisil vastavalt artikli 18 lõikele 3,

(c)vajaduse korral kinnitama tootele CE-märgise vastavalt artiklile 14,

(d)enne detergentide või pindaktiivsete ainete turule laskmist lisama artikli 20 lõikes 1 osutatud registrisse viite tootepassile.

3.Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja tootepassi kümme aastat alates nimetatud dokumentides või tootepassis märgitud detergendi või pindaktiivse aine turule laskmisest.

4.Tootja tagab, et on kehtestatud menetlused, millega tagatakse seeriatoodangu püsiv nõuetelevastavus. Arvesse võetakse muudatusi tootedisainis või -omadustes ja neis katsemeetodites, mille põhjal toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse seoses detergendi või pindaktiivse aine toimimisega või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollib tootja selliseid detergente või pindaktiivseid aineid pisteliselt, uurib kaebusi, ning kui see on vajalik, peab registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate detergentide või pindaktiivsete ainete ja selliste detergentide või pindaktiivsete ainete tagasivõtmiste kohta ning teavitab turustajaid sellisest järelevalvest.

5.Detergente või pindaktiivseid aineid turule laskev tootja tagab, et need vastavad artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud märgistamisnõuetele.

6.Tootja, kes laseb turule detergente, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastele ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele, esitab kõnealuse määruse artiklis 45 osutatud liikmesriikide määratud organitele IV lisa punkti 2.2 alapunktis e osutatud koostisosade andmelehe.

Tootja esitab koostisosade andmelehe esimeses lõigus osutatud liikmesriikide määratud organitele järgmistel juhtudel:

a) liikmesriikide määratud organite taotluse korral;

b) kui detergent, mille kohta andmelehte on juba taotletud, ei vasta enam sellel andmelehel esitatud teabele.

Esimeses lõigus osutatud määratud organ ja meditsiinitöötajad, kellele teabelehel sisalduv teave on esitatud, hoiavad seda konfidentsiaalsena ja kasutavad seda üksnes meditsiinilistel eesmärkidel.

7.Tootja, kes arvab või kellel on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine, mille ta on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune detergent või pindaktiivne aine nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui tootja arvab või kui tal on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine, mille ta on turule lasknud, ohustab tervist või keskkonda, teatab ta sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, mille turul ta on detergendi või pindaktiivse aine kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi nõuetele mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitab tootja detergendi või pindaktiivse aine käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kui kõnealune asutus seda taotleb, teeb tootja temaga koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud tema poolt turule lastud detergentidest või pindaktiivsetest ainetest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 8

Volitatud esindaja

1.Tootja võib kirjaliku volitusega määrata oma volitatud esindaja.

2.Kui tootja asukoht ei ole liidus, võib detergendi või pindaktiivse aine lasta liidu turule üksnes juhul, kui tootja määrab kirjaliku volitusega volitatud esindaja.

3.Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Taotluse korral esitab volitatud esindaja pädevale asutusele volituse koopia.

Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

(a)kontrollida, et tootepass on koostatud vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni ja teinud vastavushindamise vastavalt artikli 7 lõikele 2;

(b)hoida tootepassi ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele esitamiseks alles kümme aastat alates kõnealustes dokumentides märgitud detergendi või pindaktiivse aine turule laskmisest;

(c)esitada riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral sellele asutusele kogu teabe ja dokumentatsiooni, mida on vaja, et tõendada detergendi või pindaktiivse aine vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele;

(d)teha riigi pädevate asutustega nende taotluse korral koostööd kõigis meetmetes, mis võetakse volitatud esindaja volitusega hõlmatud detergentide või pindaktiivsete ainete põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks;

(e)lõpetada volitus, kui tootja ei täida käesolevast määrusest tulenevaid tootja kohustusi.

4.Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja volituse hulka.

Artikkel 9

Importija kohustused

1.Importija laseb turule üksnes nõuetele vastavaid detergente või pindaktiivseid aineid.

2.Enne detergendi või pindaktiivse aine turule laskmist tagab importija, et

(a)tootja on teinud vastavushindamise ja koostanud artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;

(b)detergendil on artiklis 14 osutatud CE-märgis;

(c)tootja on koostanud artikli 7 lõikes 2 osutatud tootepassi;

(d)asjakohane teave tootepassi kohta on kantud artikli 20 lõikes 1 osutatud registrisse.

3.Kui importija arvab või kui tal on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis ei lase importija detergenti ega pindaktiivset ainet turule enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Kui detergent või pindaktiivne aine ohustab tervist või keskkonda, siis teatab importija sellest tootjale ja turujärelevalveasutustele.

4.Importija märgib oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi ja e-posti aadressi detergendi või pindaktiivse aine märgistusele. Kontaktandmed esitatakse lõppkasutajale ja turujärelevalveasutustele kergesti arusaadavas keeles.

5.Importija tagab, et tema poolt turule lastavad detergendid ja pindaktiivsed ained vastavad artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud märgistamisnõuetele.

6.Importija tagab, et sel ajal, kui detergent või pindaktiivne aine on tema vastutusel, ei sea selle ladustamise ega transportimise tingimused ohtu toote vastavust käesoleva määruse nõuetele.

7.Kui seda peetakse detergendi või pindaktiivse aine toimimise või sellest tuleneva ohu tõttu vajalikuks, kontrollib importija selliseid detergente või pindaktiivseid aineid pisteliselt, uurib kaebusi, ning kui see on vajalik, peab registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate detergentide või pindaktiivsete ainete ja selliste detergentide või pindaktiivsete ainete tagasivõtmiste kohta ning teavitab turustajaid sellisest järelevalvest.

8.Importija, kes arvab või kellel on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine, mille ta on turule lasknud, ei vasta käesolevale määrusele, võtab viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune detergent või pindaktiivne aine nõuetega vastavusse, või kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui importija arvab või kui tal on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine, mille ta on turule lasknud, ohustab tervist või keskkonda, teatab ta sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, mille turul ta on detergendi või pindaktiivse aine kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi nõuetele mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.Importija hoiab viidet toote kordumatule tunnuskoodile turujärelevalveasutustele esitamiseks alles kümme aastat alates detergendi või pindaktiivse aine turule laskmisest ning tagab, et tehniline dokumentatsioon on kõnealustele asutustele taotluse korral kättesaadav.

10.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitab importija detergendi või pindaktiivse aine käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kui kõnealune asutus seda taotleb, teeb importija temaga koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud tema poolt turule lastud detergentidest või pindaktiivsetest ainetest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 10

Turustaja kohustused

1.Detergenti või pindaktiivset ainet turul kättesaadavaks tehes peab turustaja vajaliku hoolikusega järgima käesoleva määruse nõudeid.

2.Enne detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks tegemist kontrollib turustaja, et täidetud on järgmised tingimused:

(a)detergendi või pindaktiivse ainega on kaasas ettenähtud dokumendid ning märgistus, mis vastab artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud nõuetele;

(b)detergendil on artiklis 14 osutatud CE-märgis;

(c)tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuded või (kui see on asjakohane) importija on täitnud artikli 9 lõikes 2 esitatud nõuded.

3.Kui turustaja arvab või kui tal on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis ei tee turustaja detergenti ega pindaktiivset ainet turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega vastavusse. Kui detergent või pindaktiivne aine ohustab tervist või keskkonda, siis teatab turustaja sellest tootjale ja vajaduse korral volitatud esindajale või importijale ning ka turujärelevalveasutustele.

4.Turustaja tagab, et sel ajal, kui detergent või pindaktiivne aine on tema vastutusel, ei sea selle ladustamise ega transportimise tingimused ohtu toote vastavust käesoleva määruse nõuetele.

5.Turustaja, kes arvab või kellel on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale määrusele, peab tagama, et detergendi või pindaktiivse aine vastavusse viimiseks võetakse vajalikke parandusmeetmeid, vajaduse korral kõrvaldatakse see turult või võetakse tagasi. Kui turustaja arvab või kui tal on põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine, mille ta on turul kättesaadavaks teinud, ohustab tervist või keskkonda, teatab ta sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevatele asutustele, mille turul ta on detergendi või pindaktiivse aine kättesaadavaks teinud, esitades eelkõige üksikasjad kõigi nõuetele mittevastavuste ja võetud parandusmeetmete kohta.

6.Riigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse korral esitab turustaja detergendi või pindaktiivse aine käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Kui kõnealune asutus seda taotleb, teeb turustaja temaga koostööd mis tahes meetme korral, mis on võetud tema poolt turul kättesaadavaks tehtud detergentidest või pindaktiivsetest ainetest tulenevate ohtude kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Juhtumid, kus importijate ja turustajate suhtes kohaldatakse tootja kohustusi

Importijat või turustajat käsitatakse käesoleva määruse tähenduses tootjana ja tema suhtes kohaldatakse artikli 7 alusel tootja kohustusi, kui ta laseb detergendi või pindaktiivse aine turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud detergenti või pindaktiivset ainet viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesolevale määrusele.

Artikkel 12

Pakendamine ja ümberpakendamine importija või turustaja poolt

Kui detergendi või pindaktiivse aine pakendab või pakendab ümber importija või turustaja, kelle suhtes ei kohaldata artikli 11 kohaselt tootja kohustusi, siis sellel importijal või asjakohasel juhul turustajal on järgmised kohustused:

(a)tagada, et pakendile on märgitud tema nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja postiaadress, millele eelnevad sõnad „pakendaja:“ või „ümberpakendaja:“;

(b)tagada artiklite 14–17 järgimine;

(c)hoida viide toote kordumatule tunnuskoodile turujärelevalveasutustele esitamiseks alles kümme aastat alates detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks tegemisest.

Artikkel 13

Ettevõtjate identifitseerimine

1.Kui turujärelevalveasutus seda taotleb, siis esitavad ettevõtjad talle teabe, mille alusel on võimalik kindlaks teha:

(a)iga ettevõtja, kes on neile detergenti või pindaktiivset ainet tarninud;

(b)iga ettevõtja, kellele nad on detergenti või pindaktiivset ainet tarninud.

2.Ettevõtjad peavad lõikes 1 osutatud teabe hoidma esitamiseks alles kümme aastat alates sellest, kui neile detergenti või pindaktiivset ainet tarniti või kui nad ise detergenti või pindaktiivset ainet tarnisid.

IV PEATÜKK

CE-MÄRGIS JA MÄRGISTAMINE

Artikkel 14

CE-märgise kinnitamise nõuded ja tingimused

1.CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.CE-märgis kinnitatakse detergendile enne turule laskmist nii, et see on nähtav, loetav ja kustumatu.

CE-märgis kinnitatakse detergendi märgistusele või pakendile või, kui detergent tarnitakse lahtiselt, detergendiga kaasasolevale dokumendile.

Kui ettevõtja võib vastavalt artikli 16 lõikele 2 esitada ainult digimärgistuse, esitatakse CE-märgis digimärgistusel.

3.Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-märgise kasutamise korra nõuetekohane rakendamine, ja võtavad märgistuse vale kasutamise korral asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 15

Üldised märgistamisnõuded

1.Selliste detergentide ja pindaktiivsete ainetega, mis on turul kättesaadavaks tehtud üksikpakendis või täitepakendis, peab olema kaasas märgistus.

2.Ettevõtja, kes teeb detergendi turul kättesaadavaks otse lõppkasutajale täitepakendis, esitab füüsilise märgise või andmekandja, mille kaudu digimärgistus on lõppkasutajale kättesaadav.

3.Detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistus peab sisaldama järgmist teavet:

(a)tüübinumber, partiinumber või muu märge, mis võimaldab toote identifitseerida;

(b)tootja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ning ühenduse võtmiseks kasutatav postiaadress ja e-posti aadress. Tootjaga ühenduse võtmiseks antakse ainult üks postiaadress;

(c)toote nimetus ja kaubanimi;

(d)detergendi või pindaktiivse aine sisaldus vastavalt V lisa A osale;

(e)kasutusjuhised ja spetsiifilised ettevaatusmeetmed, kui see on vajalik ja asjakohane.

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud teave esitatakse kõigis lahtiselt transporditavate detergentide saatedokumentides.

4.Peale lõikes 3 osutatud teabe peab kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite ja kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatavate pesuvahendite märgistus sisaldama doseerimisteavet vastavalt V lisa B osale.

5.Lõigetes 3 ja 4 osutatud teave esitatakse lõppkasutajatele kergesti arusaadavas, asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles ning see on selge, arusaadav ja mõistetav. Kui detergent või pindaktiivne aine on turul kättesaadavaks tehtud, peab märgistus olema kontrollimiseks kättesaadav.

Artikkel 16

Märgistuse vorm

1.Kui detergendid või pindaktiivsed ained tehakse turul kättesaadavaks, peavad nendega kaasas olema artikli 15 lõikes 3 ja vajaduse korral artikli 15 lõikes 4 sätestatud märgistuselemendid järgmisel kujul:

(a)füüsilisel märgistusel;

(b)digimärgistusel ja koopiana füüsilisel märgistusel.

Erandina esimese lõigu punktist b ei pea V lisa C osas nimetatud märgistuselemente füüsilisel märgistusel dubleerima. Kui digimärgistusel on esitatud kodumajapidamises kasutatava pesupesemisvahendi doseerimisteave vastavalt V lisa B osa punktidele 1 ja 2, võib peale selle füüsilisel märgistusel esitada V lisa D osas esitatud lihtsustatud doseerimistabeli.

2.Erandina lõikest 1, kui detergendid tehakse turul kättesaadavaks otse lõppkasutajale täitepakendis, võib artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud märgistuselemendid esitada üksnes digimärgistusel, välja arvatud V lisa B osa punktides 1 ja 2 esitatud kodumajapidamises kasutatava pesupesemisvahendi doseerimisteave, mis tuleb esitada ka füüsilisel märgistusel.

Artikkel 17

Digimärgistusele esitatavad nõuded

1.Kui detergentidel ja pindaktiivsetel ainetel on vastavalt artiklile 16 digimärgistus, kohaldatakse selle märgistuse suhtes järgmisi nõudeid:

(a)kõik artikli 15 lõikes 3 ja vajaduse korral artikli 15 lõikes 4 osutatud märgistuselemendid esitatakse ühes kohas ja eraldatakse muust teabest;

(b)digimärgistusel esitatud teave on otsingu abil leitav;

(c)digimärgistusel esitatud teave on kättesaadav kõigile kasutajatele liidus;

(d)digimärgistus on tasuta kättesaadav ilma eelneva registreerimiseta, ilma vajaduseta rakendusi alla laadida või installida või kasutada salasõna;

(e)digimärgistusel esitatud teave vastab ka haavatavate rühmade vajadustele ja vajaduse korral toetab vajalikke kohandusi, et lihtsustada teabe kättesaadavust nende rühmade jaoks;

(f)digimärgistus on kättesaadav laialdaselt kasutatava digitehnoloogiaga ning ühildub kõigi peamiste operatsioonisüsteemide ja veebibrauseritega;

(g)kui digimärgistus on kättesaadav rohkem kui ühes keeles, ei sõltu keele valik lõppkasutaja geograafilisest asukohast;

(h)digimärgistus jääb kättesaadavaks kümneks aastaks alates detergendi või pindaktiivse aine turule laskmisest, seda ka märgistuse loonud ettevõtja maksejõuetuse, likvideerimise või tegevuse lõpetamise korral liidus, või pikemaks ajavahemikuks, nagu on nõutud muudes liidu õigusaktides, mis hõlmavad selles sisalduvat teavet;

(i)digimärgistusel esitatud teave on kättesaadav andmekandjal.

2.Andmekandja peab olema füüsiliselt olemas detergendil või pindaktiivsel ainel, selle pakendil või sellega kaasas olevatel dokumentidel.

Peale esimeses lõigus sätestatud nõude peab juhul, kui detergendid ja pindaktiivsed ained tehakse turul kättesaadavaks täitepakendis, andmekandja olema taastäitmiskohas.

Andmekandja peab olema lõppkasutajale enne ostmist ja turujärelevalveasutustele selgelt nähtav, sealhulgas vajaduse korral juhul, kui detergent või pindaktiivne aine tehakse kättesaadavaks kaugmüügi teel.

3.Kui ettevõtjad esitavad digimärgistuse, lisatakse andmekandjale märge „Põhjalikum teave toote kohta on kättesaadav veebis“ või muu samalaadne märge.

4.Digimärgistust pakkuvad ettevõtjad ei jälgi, analüüsi ega kasuta kasutusteavet muul eesmärgil kui see, mis on tingimata vajalik digimärgistusel oleva teabe esitamiseks veebis.

5.Digimärgistust pakkuvad ettevõtjad esitavad digimärgistusel oleva teabe muul viisil järgmistel juhtudel:

(a)lõppkasutaja suulise või kirjaliku taotluse korral;

(b)kui digimärgistus ei ole ajutiselt kättesaadav, sealhulgas ostmise ajal.

Ettevõtjad esitavad esimeses lõigus osutatud teabe detergendi või pindaktiivse aine ostmisest sõltumatult ja tasuta.

V PEATÜKK

TOOTEPASS

Artikkel 18

Tootepass

1.Enne detergendi või pindaktiivse aine turule laskmist koostavad tootjad nende toodete jaoks tootepassi. Tootepass peab vastama käesolevas artiklis ja artiklis 19 esitatud nõuetele.

2.Tootepass peab vastama järgmistele nõuetele:

(a)see peab vastama detergendi või pindaktiivse aine konkreetsele partiile;

(b)selles märgitakse, et detergendi või pindaktiivse aine vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele on tõendatud, ning vajaduse korral märgitakse kasutatud katsemeetodid;

(c)see sisaldab vähemalt VI lisas esitatud teavet;

(d)see on ajakohane;

(e)see on kättesaadav keeles või keeltes, mida nõuab liikmesriik, kus detergent või pindaktiivne aine turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse;

(f)see on kättesaadav lõppkasutajatele, turujärelevalveasutustele, tollile, komisjonile ja teistele ettevõtjatele;

(g)see on kättesaadav kümne aasta jooksul pärast detergendi või pindaktiivse aine turule laskmist, seda ka tootepassi koostanud ettevõtja maksejõuetuse, likvideerimise või tegevuse lõpetamise korral liidus;

(h)see on kättesaadav andmekandja kaudu;

(i)see peab vastama lõike 8 kohaselt sätestatud eri- ja tehnilistele nõuetele.

3.Andmekandja peab olema füüsiliselt olemas detergendil või pindaktiivsel ainel, selle pakendil või sellega kaasas olevatel dokumentidel vastavalt lõikes 8 osutatud rakendusaktile.

Peale esimeses lõigus sätestatud nõude peab juhul, kui detergendid ja pindaktiivsed ained tehakse turul kättesaadavaks täitepakendis, andmekandja olema taastäitmiskohas.

Andmekandja peab olema lõppkasutajale enne ostmist ja turujärelevalveasutustele selgelt nähtav, sealhulgas vajaduse korral juhul, kui detergent või pindaktiivne aine tehakse kättesaadavaks kaugmüügi teel.

4.Kui ettevõtjad pakuvad digimärgistust, kasutatakse tootepassile ja digimärgistusele juurdepääsuks sama andmekandjat.

5.Kui muude liidu õigusaktidega on ette nähtud, et teave detergendi või pindaktiivse aine kohta peab olema kättesaadav andmekandja kaudu, kasutatakse käesoleva määruse ja muude liidu õigusaktide kohaselt nõutava teabe esitamiseks sama andmekandjat.

6.Kui detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes kohaldatavate muude liidu õigusaktide kohaselt on nõutav tootepass, koostatakse detergentide ja pindaktiivsete ainete jaoks ühtne tootepass, mis sisaldab lõikes 2 sätestatud teavet ja mis tahes muud teavet, mida nõutakse tootepassi jaoks nimetatud muude liidu õigusaktidega.

7.Ettevõtjad võivad peale lõigetes 5 ja 6 osutatud teabe teha muu teabe kättesaadavaks lõikes 6 osutatud andmekandja kaudu. Sellisel juhul eraldatakse see teave selgelt käesoleva määruse ja vajaduse korral muude liidu õigusaktide alusel nõutavast teabest.

8.Tootepassi koostamisega võtab tootja endale vastutuse detergendi või pindaktiivse aine vastavuse eest käesolevale määrusele.

9.Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks detergentide ja pindaktiivsete ainete tootepassiga seotud eri- ja tehnilised nõuded. Nendes nõuetes sätestatakse vähemalt järgmine:

(a)kasutatavate andmekandjate tüübid;

(b)andmekandja paigutus ja asukoht;

(c)passi tehnilised elemendid, mille kohta kasutatakse kindlaks määratud Euroopa või rahvusvahelisi standardeid;

(d)osalejad, kes võivad tootepassi teavet lisada või seda ajakohastada, sealhulgas vajaduse korral uue tootepassi koostamine, sealhulgas tootjad, riigi pädevad asutused ja komisjon või nende nimel tegutsevad organisatsioonid, ning teabe liigid, mida nad võivad esitada või ajakohastada.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Tootepassi tehniline teostus ja käitamine

Tootepassi tehniline teostus ja käitamine peavad vastama järgmistele nõuetele:

(a)käesoleva määruse kohaselt koostatud tootepassid on muude liidu õigusaktidega nõutavate tootepassidega otspunktside ja andmeedastuse tehniliste, semantiliste ja korralduslike aspektide poolest täiesti koostalitlusvõimelised;

(b)kogu tootepassis sisalduv teave peab põhinema koostalitlusvõimelises vormingus välja töötatud avatud standarditel ning olema masinloetav, struktureeritud ja otsingu abil leitav;

(c)lõppkasutajatel, ettevõtjatel ja muudel asjaomastel osalejatel on tootepassile tasuta juurdepääs;

(d)tootepassis sisalduvad andmed säilitab tootepassi koostamise eest vastutav ettevõtja või teevad seda tema nimel tegutsema volitatud ettevõtjad;

(e)kui tootepassis sisalduvaid andmeid säilitavad või töötlevad muul viisil ettevõtjad, kes on volitatud tegutsema detergenti või pindaktiivset ainet turule laskvate ettevõtjate nimel, ei tohi kõnealused ettevõtjad selliseid andmeid tervikuna või osaliselt müüa, taaskasutada ega töödelda rohkem, kui on vaja asjaomaste säilitamis- või töötlemisteenuste osutamiseks;

(f)ettevõtjad ei tohi jälgida, analüüsida ega kasutada kasutusteavet muul eesmärgil kui see, mis on tingimata vajalik tootepassis sisalduva teabe esitamiseks veebis.

Artikkel 20

Tootepassiregister

1.Enne detergendi või pindaktiivse aine turule laskmist laadivad ettevõtjad määruse (EL).../... (kestlike toodete ökodisaini kohta) artikli 12 lõike 1 kohaselt loodud registrisse üles detergendi või pindaktiivse aine toote kordumatu tunnuskoodi ja ettevõtja kordumatu tunnuskoodi.

2.Komisjonil, turujärelevalveasutustel ja tollil on oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks juurdepääs lõikes 1 osutatud registrile.

Artikkel 21

Tootepassiga seotud tollikontroll

1.Liidu turule tulevate detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud kontrollimisi ja muid meetmeid.

2.Määruse (EL) 952/2013 artikli 5 punktis 15 määratletud deklarandid lisavad iga detergendi või pindaktiivse aine vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni toote kordumatu tunnuskoodi.

3.Toll kontrollib, kas deklarandi poolt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud toote kordumatu tunnuskood vastab artikli 20 lõike 1 kohaselt registrisse kantud toote kordumatule tunnuskoodile.

4.Peale lõikes 3 osutatud kontrollimise kontrollib toll, kas deklarantide poolt tollile kättesaadavaks tehtud teave on kooskõlas artikli 20 lõikes 1 osutatud registris säilitatava muu teabega, mis on loetletud artikli 26 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktis.

5.Lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollimised toimuvad elektrooniliselt ja automaatselt enne vabasse ringlusse lubamist.

6.Lõigete 3–5 kohaldamisel kasutatakse artikli 20 lõikes 1 osutatud registri ja [kestlike toodete ökodisaini määruse (EL).../... artiklis 13] osutatud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi omavahelisi ühendusi.

7.Lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse alates päevast, mil registri ja [kestlike toodete ökodisaini määruse (EL).../... artiklis 13] osutatud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi vaheline ühendus toimima hakkab.

Komisjon avaldab sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära võrkudevahelise ühenduse toimima hakkamise kuupäeva.

8.Toll võib võtta ja kasutada tootepassis ja artikli 20 lõikes 1 osutatud registris sisalduvat teavet oma ülesannete täitmiseks vastavalt liidu õigusaktidele, sealhulgas riskijuhtimiseks vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklitele 46 ja 47.

9.Käesolevas artiklis sätestatud kontrollimised ja muud meetmed tehakse määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri koodide loetelu alusel, milles detergendid ja pindaktiivsed ained on klassifitseeritud, ning nende detergentide ja pindaktiivsete ainete tootekirjelduste alusel.

10.Käesolevas artiklis sätestatud kontrollimised ja meetmed ei mõjuta toodete vabasse ringlusse lubamist reguleerivate muude liidu õigusaktide, sealhulgas määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46, 47 ja 134 kohaldamist ega määruse (EL) 2019/1020 VII peatükis osutatud kontrolle.

VI PEATÜKK

TURUJÄRELEVALVE

Artikkel 22
Siseriiklik menetlus ohtlike detergentide ja pindaktiivsete ainetega tegelemiseks

1.Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et detergent või pindaktiivne aine ohustab inimeste tervist või keskkonda, siis korraldavad nad selle detergendi või pindaktiivse aine hindamise, mis hõlmab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

2.Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et I või II lisas loetletud meetodite kohaselt tehtud katse on andnud valesid tulemusi, kontrollivad nad detergendi või pindaktiivse aine vastavust käesolevale määrusele vastavalt I, II ja VII lisas esitatud võrdlusmeetoditele. Ettevõtjad ei ole kohustatud maksma ühegi kordus- või täiendava katse eest, eeldusel et algne katse on näidanud detergentide või pindaktiivsete ainete vastavust käesoleva määruse nõuetele.

3.Kui turujärelevalveasutused leiavad lõikes 1 või 2 osutatud kontrollimisel, et detergent või pindaktiivne aine ei vasta käesoleva määruse nõuetele, siis nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed detergendi või pindaktiivse aine vastavusse viimiseks nende nõuetega, kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mis vastab lõikes 1 osutatud ohu laadile.

4.Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et nõuetele mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teiste liikmesriikide turujärelevalveasutusi hindamise tulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

5.Ettevõtja tagab, et kõik vajalikud parandusmeetmed võetakse kõigi asjakohaste detergentide või pindaktiivsete ainete korral, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud.

6.Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, rakendavad turujärelevalveasutused kõiki sobivaid ajutisi meetmeid, et keelata või piirata detergendi või pindaktiivse aine kättesaadavaks tegemist oma riigi turul või et detergent või pindaktiivne aine turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teatavad nendest meetmetest viivitamata komisjonile ja teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustele.

Teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki kasutadaolevaid andmeid: eelkõige nõuetele mittevastava detergendi või pindaktiivse aine identifitseerimiseks vajalikud andmed, detergendi või pindaktiivse aine päritolu, leitud mittevastavuse ja kaasneva riski laad, liikmesriigis võetud meetmete laad ja kestus, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohad.

7.Nende liikmesriikide turujärelevalveasutused, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teatavad viivitamata komisjonile ja teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustele nende võetud meetmetest ja mis tahes muust asjakohase detergendi või pindaktiivse aine nõuetele mittevastavusega seotud teabest, mis neil on, ning oma vastuväidetest, juhul kui nad ei ole nõus liikmesriigis võetud meetmega.

8.Kui turujärelevalveasutus või komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates lõike 6 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest esitanud vastuväiteid liikmesriigi võetud ajutise meetme kohta, loetakse see meede põhjendatuks.

9.Turujärelevalveasutused tagavad, et asjakohase detergendi või pindaktiivse aine suhtes võetakse viivitamata vajalikke piiravaid meetmeid, nagu detergendi või pindaktiivse aine turult kõrvaldamine.

10.Kui lõigete 4, 6, 7 ja 8 kohaldamisel edastatakse komisjonile või muudele turujärelevalveasutustele teavet, siis see teave tuleb edastada määruse (EL) 2019/1020 artikli 34 lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu.

Artikkel 23
Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.Kui artikli 22 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse turujärelevalveasutuse võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et liikmesriigi meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis algatab komisjon viivitamata konsulteerimise turujärelevalveasutustega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab liikmesriigi meedet. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles tehakse kindlaks, kas liikmesriigi meede on õigustatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2.Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada nõuetele mittevastava detergendi või pindaktiivse aine kõrvaldamine oma turult, ja teatavad sellest komisjonile.

3.Kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, siis liikmesriik tühistab selle meetme.

Artikkel 24
Nõuetele vastavad detergendid ja pindaktiivsed ained, mis ohustavad tervist või keskkonda

1.Kui turujärelevalveasutus leiab pärast artikli 22 lõike 1 kohast hindamist, et käesoleva määruse nõuetele vastav detergent või pindaktiivne aine ohustab siiski tervist või keskkonda, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohased meetmed, mis tagavad, et see detergent või pindaktiivne aine ei kujuta endast turule laskmise korral enam ohtu, kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi ohu laadile vastava mõistliku aja jooksul.

2.Ettevõtja tagab, et parandusmeetmed võetakse kõigi asjakohaste detergentide või pindaktiivsete ainete korral, mille ta on liidu turul kättesaadavaks teinud.

3.Turujärelevalveasutus teatab sellest viivitamata komisjonile ja teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustele. Kõnealune teave hõlmab kõiki kasutadaolevaid andmeid: eelkõige kõnealuse detergendi või pindaktiivse aine identifitseerimiseks vajalikud andmed, detergendi või pindaktiivse aine päritolu ja tarneahel, kaasneva riski laad ning liikmesriigis võetud meetmete laad ja kestus.

4.Komisjon algatab viivitamata konsulteerimise turujärelevalveasutustega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab liikmesriigi meedet. Selle hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, kas liikmesriigi meede on põhjendatud, ning esitab vajaduse korral ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõigile liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

Artikkel 25
Vormiline mittevastavus

1.Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, nõuab turujärelevalveasutus asjaomaselt ettevõtjalt asjakohase nõuetele mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

(a)CE-märgis ei ole kinnitatud artikli 14 kohaselt või CE-märgis puudub;

(b)tootepass ei ole koostatud artiklite 18 ja 19 kohaselt;

(c)artikli 7 lõikes 2 osutatud tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

(d)andmekandjat, mille kaudu tootepass ja vajaduse korral digimärgistus on kättesaadav, ei ole esitatud detergendil või pindaktiivsel ainel, selle pakendil, sellega kaasas olevatel dokumentidel ega taastäitmiskohas;

(e)märgistust ei ole esitatud või artiklis 15 ja V lisas osutatud märgistusteave on vale või puudulik.

2.Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata detergendi või pindaktiivse aine turul kättesaadavaks tegemist või see keelata või tagada, et toode võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

VII PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 26
Delegeeritud volitused

1.Komisjonil on õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse VI lisa seoses tootepassis esitatava teabega, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga ning turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate digivalmiduse tasemega.

2.Komisjonil on õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta artikli 20 lõiget 1, nõudes VI lisas loetletud teabe hulka kuuluva täiendava teabe säilitamist registris.

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel esimese lõigu kohaselt võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

(a)kooskõla muude asjakohaste liidu õigusaktidega, kui see on asjakohane;

(b)vajadus võimaldada tootepassi autentsuse kontrollimist;

(c)teabe asjakohasus detergentide ja pindaktiivsete ainete turujärelevalve tehtava kontrolli ja tollikontrolli tõhususe ning tulemuslikkuse parandamiseks;

(d)vajadus vältida ettevõtjatele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamist.

3.Komisjonil on õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, määrates kindlaks artikli 20 lõikes 1 osutatud registris säilitatava lisateabe, mida kontrollib toll.

4.Komisjonil on õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, koostades lisa, mis sisaldab määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide loetelu ning detergentide ja pindaktiivsete ainete tootekirjeldusi, ning ajakohastades seda lisa.

5.Komisjonil on õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte I–VII lisa muutmiseks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut.

6.Kui uued teaduslikud tõendid osutavad vajadusele kehtestada detergentides (sealhulgas detergentide kapslites) sisalduvate ainete ja segude (mis ei ole pindaktiivsed ained) biolagundatavuse nõuded, on komisjonil õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa, et kehtestada nende ainete ja segude biolagundatavuse kriteeriumid ning katsemeetodid nende täitmise kontrollimiseks.

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel esimese lõigu kohaselt võtab komisjon arvesse praegusi tootmistavasid, tehniliselt ja majanduslikult teostatavate alternatiivide kättesaadavust ning mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

7.Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1223/2009 46 on kehtestatud lõhnaainetest allergeenide kohta individuaalsed riskipõhised sisalduse piirväärtused, võtab komisjon kooskõlas artikliga 27 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse V lisa, et kohandada vastavalt kõnealuse määruse III lisas loetletud allergeensete lõhnaainete piirväärtusi.

8.Hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev – selle kuu esimene päev, mis järgneb 30 kuule alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] võtab komisjon artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks detergentide digimärgistamise konkreetsed nõuded. Nende nõuetega kehtestatakse vähemalt IT-lahenduste liigid, mida ettevõtjad võivad kasutada, ja alternatiivsed vahendid teabe esitamiseks artiklis 17 osutatud digimärgistusel.

Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume:

(a)kooskõla muude asjakohaste liidu õigusaktidega, kui see on asjakohane;

(b)vajadus soodustada innovatsiooni;

(c)tehnoloogia neutraalsus, tegemata tehnoloogia või seadmete valiku piiranguid ega ettekirjutusi, kuni valik tagab ühilduvuse ja võimaldab vältida häireid;

(d)vajadus tagada, et digimärgistamine ei ohustaks lõppkasutajate ohutust ega keskkonda;

(e)digivalmiduse tase liidu kõigi elanikkonnarühmade seas.

9.Komisjonil on õigus võtta artikli 27 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V lisa seoses märgistusteabega, mida ettevõtjatel on lubatud esitada üksnes digitaalselt vastavalt artiklile 16, et kohandada seda tehnika ja teaduse arenguga ning detergentide lõppkasutajate digivalmiduse tasemega. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

Artikkel 27
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 26 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 26 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega konsulteerib komisjon enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 26 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 28
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab detergentide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 29
Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud meetmetest ning kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 30

Määruse (EL) 2019/1020 muutmine

Määruse (EL) 2019/1020 I lisa punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../... detergentide ja pindaktiivsete ainete turul kättesaadavaks tegemise kohta (ELT L ...).“

Artikkel 31
Aruanne

Hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mil täitub viis aastat käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas käesolev määrus oma eesmärke saavutab, sealhulgas hinnangut väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele avalduva mõju kohta.

Artikkel 32

Mikroorganisme käsitlev läbivaatamine

Hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mil täitub kolm aastat käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] hindab komisjon käesoleva määruse nõuete tulemuslikkust ja asjakohasust mikroorganisme sisaldavate detergentide suhtes ning võimalust lisada II lisasse uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid, mida on lubatud detergentides kasutada.

Artikkel 33
Määruse (EÜ) nr 648/2004 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 648/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 34

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste detergentide ja pindaktiivsete ainete turul kättesaadavaks tegemist, mis on turule lastud enne [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil täitub 30 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] kooskõlas määrusega (EÜ) nr 648/2004, nagu seda kohaldatakse ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis on üks päev enne 30 kuu möödumist alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Detergendid ja pindaktiivsed ained, mis lastakse turule pärast [väljaannete talitus: palun lisada kohaldamise kuupäev, mis on üks päev enne 30 kuu möödumist käesoleva määruse jõustumise kuupäevast] ja mis nende turule laskmise ajal vastavad määruse (EÜ) nr 648/2004 nõuetele, nagu seda kohaldatakse [väljaannete talitus: palun lisada kohaldamise kuupäev, mis on üks päev enne 30 kuu möödumist käesoleva määruse jõustumise kuupäevast], võib teha turul kättesaadavaks kuni [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil täitub 36 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Artikkel 35

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mil täitub 30 kuud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(2)    Pindaktiivsed ained on ained, mis lagundavad vee ja õlide ja/või mustuse vahelist piirpinda. Need on üks peamisi detergentide koostisosi.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta detergentide määruse (EÜ) nr 648/2004 hindamine, SWD(2019)298 .

(4)    Kõige asjakohasemate kemikaale käsitlevate õigusaktide (v.a REACHi määrus) toimivuskontroll, SWD(2019) 199 .

(5)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, COM(2021) 350 final.

(6)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ (168 final).

(7)    https://ec.europa.eu/info/publications/2022-commission-work-programme-key-documents_et.

(8)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta) hindamine, SWD(2019) 298.

(9)    Kõige asjakohasemate kemikaale käsitlevate õigusaktide (v.a REACHi määrus) toimivuskontroll, SWD(2019) 199.

(10)    Komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnang järgmise ettepaneku kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004“.

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ.

(13)    SWD(2022) 364.

(14)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2022. aasta määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ, COM(2022) 142 final.

(15)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ, COM(2022) 677.

(16)     https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/european-declaration-digital-rights-and-principles .

(17)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“, COM(2021) 350 final.

(18)    Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks: https://commission.europa.eu/document/41514677-9598-4d89-a572-abe21cb037f4_et .

(19)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“, COM 667 final.

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta.

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003.

(22)    Kõige eelistatum variant oli märgistamisnõuete kehtestamine variandi 1a raames.

(23)    See puudutab nõuete kehtestamist üldiselt, st nii variandi 1a kui ka variandi 1b korral.

(24)     https://sdgs.un.org/goals .

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ; ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/768(1)/oj .

(26)    SWD(2022) 364.

(27)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2022. aasta määrus, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ, COM(2022) 142 final.

(28)    ELT C ..., ..., lk …

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 648/2004 (detergentide kohta) hindamine, SWD(2019) 298.

(31)    Kõige asjakohasemate kemikaale käsitlevate õigusaktide (v.a REACHi määrus) toimivuskontroll, SWD(2019) 199 .

(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogumäärus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogudirektiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(37)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1).

(38)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(39)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.    

(40)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(41)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2399, millega luuakse Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond ja muudetakse määrust (EL) nr 952/2013 (ELT L 317, 9.12.2022, lk 1).

(45)    Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).

(46)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.4.2023

COM(2023) 217 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

milles käsitletakse detergente ja pindaktiivseid aineid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004

{SEC(2023) 170 final} - {SWD(2023) 113 final} - {SWD(2023) 114 final} - {SWD(2023) 115 final}

I LISA

ARTIKLIS 4 OSUTATUD BIOLAGUNDATAVUSE NÕUDED

PINDAKTIIVSETE AINETE JA DETERGENTIDES SISALDUVATE PINDAKTIIVSETE AINETE LÕPLIKU BIOLAGUNDATAVUSE KRITEERIUMID JA KATSEMEETODID

1.Käesolevas määruses sätestatud võrdlusmeetod pindaktiivse aine lõpliku biolagundatavuse laboratoorseks katsetamiseks põhineb standardil EN ISO 14593: 1999 (CO2 vabaruumi katse).

2.Pindaktiivsed ained ja detergentides sisalduvad pindaktiivsed ained peavad olema lõplikult biolagundatavad, nagu on kindlaks määratud vastavalt punktis 3 sätestatud kriteeriumidele.

3.Pindaktiivsed ained ja detergentides sisalduvad pindaktiivsed ained loetakse lõplikult biolagundatavateks, kui need vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest.

(a)Biolagundatavus (mineralisatsioon) on 28 päeva jooksul vähemalt 60 % mõõdetuna vastavalt ühele järgmistest katsemeetoditest:

i)standard EN ISO 14593: 1999. Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas. Anorgaanilise süsiniku analüüsimeetod hermeetilistes anumates (CO2 vabaruumi katse);

ii)meetod C.4.-C, süsinikdioksiidi (CO2) eraldumise katse (muudetud Sturmi katse), mida on kirjeldatud komisjoni määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osa IV osas 1 ;

iii)meetod C.4-D, manomeetrilise respiromeetria katse, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osa V osas;

iv)meetod C.4-E, suletud pudeli katse, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osa VI osas;

v)meetod C.4-F, MITI (Jaapani väliskaubandus- ja tööstusministeeriumi) katse, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osa VII osas;

vi)ISO 10708: 1997. Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas. Biokeemilise hapnikutarbe määramine suletud pudeli kahefaasilise katsega.

(b)Biolagundatavus (mineralisatsioon) on 28 päeva jooksul vähemalt 70 % mõõdetuna vastavalt ühele järgmistest katsemeetoditest:

i)meetod C.4-A, lahustunud orgaanilise süsiniku (DOC) vähenemise katse, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osa II osas;

ii)meetod C.4-B, muudetud OECD sõelkatse, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa C osa III osas.

Üheski punktides a ja b osutatud katsemeetodis ei kasutata eelnevat kohandamist ega kohaldata 10-päevase akna põhimõtet.

4.Punktis 3 osutatud katsed tehakse laborites, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

(a)laborid järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/10/EÜ 2 sätestatud heade laboritavade põhimõtteid või samaväärseks tunnistatud rahvusvahelisi standardeid;

(b)laborid on akrediteeritud vastavalt laboristandardile, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 765/2008.

II LISA

NÕUDED ARTIKLIS 5 OSUTATUD MIKROORGANISME SISALDAVATELE DETERGENTIDE KOHTA

1.Detergentidele tahtlikult lisatud mikroorganismid peavad vastama järgmistele tingimustele:

(a)neil on Ameerika Tüüpkultuuride Kollektsiooni (ATCC) number, need kuuluvad rahvusvahelise deponeerimisasutuse (IDA) kogusse või nende DNA on identifitseeritud vastavalt tüve identifitseerimise protseduurile (16S ribosomaalse DNA järjendamise või samaväärse meetodi kasutamise abil);

(b)need kuuluvad mõlemasse järgmisse rühma:

i)tööl esinevate bioloogiliste mõjurite 1. riskirühm, mis on määratletud direktiivis 2000/54/EÜ;

ii)Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) välja antud ohutuse eeldusele vastavaks kvalifitseeritud (QPS) bioloogiliste mõjurite loend.

Käesolevat punkti ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse eesmärgil turule lastavatele detergentidele tahtlikult lisatud mikroorganismide suhtes.

2.Osutatud katsemeetodite või samaväärsete meetoditega kontrollimisel ei tohi valmistootes esineda järgmiste patogeensete mikroorganismide tüvesid:

(a)E. coli, katsemeetod ISO 16649-3:2005;

(b)Streptococcus (Enterococcus), katsemeetod ISO 21528-1:2004;

(c)Staphylococcus aureus, katsemeetod ISO 6888-1;

(d)Bacillus cereus, katsemeetod ISO 7932:2004 või ISO 21871;

(e)Salmonella, katsemeetod ISO 6579:2002 või ISO 19250.

3.Tahtlikult lisatud mikroorganismid ei tohi olla geneetiliselt muundatud mikroorganismid.

4.Tahtlikult lisatud mikroorganismid (välja arvatud need, millel on loomulik resistentsus) peavad antimikroobikumitundlikkuse määramise Euroopa komitee (EUCAST) diskdifusioonimeetodi või samaväärse meetodi kohaselt olema vastuvõtlikud kõigile peamistele antibiootikumiklassidele, nimelt aminoglükosiididele, makroliididele, beetalaktaamidele, tetratsükliinidele ja fluorokinoloonidele.

5.Turule laskmisel peab mikroobide üldarv mikroorganisme sisaldavates detergentides olema võrdne või suurem kui 1 × 105 kolooniat moodustavat ühikut ml kohta vastavalt standardile ISO 4833-1:2014.

6.Mikroorganisme sisaldava detergendi minimaalne säilivusaeg ei tohi olla lühem kui 24 kuud ja vastavalt standardile ISO 4833-1:2014 ei tohi mikroobide arv väheneda rohkem kui 10 % iga 12 kuu jooksul.

7.Pihustatava vahendina turule lastavates detergentides sisalduvad mikroorganismid peavad läbima sissehingamisel avalduva ägeda mürgisuse katse vastavalt määruse (EÜ) nr 440/2008 lisa B osas kirjeldatud katsemeetodile B.2.

8.Mikroorganisme sisaldavaid detergente ei tohi turule lasta täitepakendis.

9.Kõiki tootja väiteid tootes sisalduvate mikroorganismide toime kohta tuleb toetada kolmandate isikute tehtavate katsetega.

10.Märgistusel või mis tahes muus teates on keelatud väita või vihjata, et detergendil on mikroobivastane või desinfitseeriv toime, välja arvatud juhul, kui detergent vastab määrusele (EL) nr 528/2012.

11.Punktides 2, 5, 6, 7 ja 9 osutatud katsed tehakse laborites, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

(a)laborid järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/10/EÜ 3 sätestatud heade laboritavade põhimõtteid või samaväärseks tunnistatud rahvusvahelisi standardeid;

(b)laborid on akrediteeritud vastavalt laboristandardile, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 765/2008.

III LISA

ARTIKLIS 6 OSUTATUD FOSFAATIDE JA MUUDE FOSFORIÜHENDITE SISALDUSE PIIRANGUD

IV LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 2 OSUTATUD VASTAVUSHINDAMINE

Moodul A. Tootmise sisekontroll

1.Mooduli kirjeldus

Tootmise sisekontroll on vastavushindamise osa, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab oma ainuvastutusel, et detergent või pindaktiivne aine vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva määruse nõuetele.

2.Tehniline dokumentatsioon

2.1.Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata detergendi või pindaktiivse aine vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldama riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

2.2.Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse detergendi või pindaktiivse aine kavandamist, tootmist ja otstarbekohast kasutamist selle hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon peab võimaluse korral sisaldama vähemalt järgmist:

(a)detergendi või pindaktiivse aine üldine kirjeldus ja ettenähtud kasutamise kirjeldus;

(b)katseprotokollid, mis tõendavad vastavust I lisale ja vajaduse korral II ja III lisale;

(c)käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatud katsemeetodite loetelu;

(d)tehtud arvutuste ja kontrollimiste tulemused;

(e)koostisosade andmeleht, mis vastab järgmistele nõuetele:

i)selles loetletakse kõik V lisa A osas osutatud tahtlikult lisatud ained ja säilitusained;

ii)selles esitatakse iga koostisosa tavapärane keemiline nimetus või IUPACi nimetus ja olemasolu korral INCI nimetus, CASi number ja Euroopa farmakopöa nimetus;

iii) kõik ained loetletakse massi vähenemise järjekorras, ning loetelu jaotatakse järgmisteks massiprotsentides väljendatud vahemikeks:

(1)10 % või rohkem,

(2)1 % või rohkem, kuid alla 10 %,

(3)0,1 % või rohkem, kuid alla 1 %,

(4)vähem kui 0,1 %.

Punkti e kohaldamisel käsitatakse parfüümi, eeterlikku õli või värvainet ühe komponendina.

3.Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid detergendi või pindaktiivse aine vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja selle suhtes käesoleva määrusega kohaldatavatele nõuetele.

V LISA

MÄRGISTAMISNÕUDED

A OSA. SISU MÄRGISTUSEL

Turul kättesaadavaks tehtud detergentide ja pindaktiivsete ainete märgistusel esitatav teave

1.Massiprotsentides väljendatud vahemikke „alla 5 %“, „5 % või rohkem, kuid alla 15 %“, „15 % või rohkem, kuid alla 30 %“, „30 % ja rohkem“ kasutatakse järgmiste allpool loetletud koostisosade sisalduse näitamiseks, kui neid on lisatud kontsentratsioonis üle 0,2 massiprotsendi:

(a)fosfaadid,

(b)fosfonaadid,

(c)anioonsed pindaktiivsed ained,

(d)katioonsed pindaktiivsed ained,

(e)amfoteersed pindaktiivsed ained,

(f)mitteioonsed pindaktiivsed ained,

(g)hapnikupõhised pleegitusained,

(h)klooripõhised pleegitusained,

(i)EDTA (etüleendiamiintetraäädikhape) ja selle soolad,

(j)NTA (nitrilotriäädikhape) ja selle soolad,

(k)fenoolid ja halogeenitud fenoolid,

(l)paradiklorobenseen,

(m)aromaatsed süsivesinikud,

(n)alifaatsed süsivesinikud,

(o)halogeenitud süsivesinikud,

(p)seep,

(q)tseoliidid,

(r)polükarboksülaadid.

2.Olenemata nende kontsentratsioonist loetletakse järgmised koostisosade klassid, kui need on lisatud:

(a)ensüümid,

(b)mikroorganismid,

(c)optilised valgendid,

(d)parfüümid.

3.Olenemata kontsentratsioonist loetletakse säilitusained, kasutades võimaluse korral määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 33 osutatud süsteemi, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

(a)need aitavad kaasa detergendi liigitamisele töödeldud tooteks määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punkti l) tähenduses;

(b)need on kantud detergendi koostisosal märgistusele.

Esimese lõigu punktis b loetletud tingimus ei pea olema täidetud, kui säilitusained ei ületa määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa punktis 3.4.3.3 / tabelis 3.4.6 osutatud esilekutsumiskünniseid või neil ei ole enam lõpptootes säilitusfunktsiooni isegi koostoimes muude säilitusainetega.

4.Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannetes 45, 67–92 ja [X] kuni [X] loetletud allergeenseid lõhnaaineid lisatakse suuremas kontsentratsioonis kui 0,01 massiprotsenti, siis märgistatakse need kõnealuse määruse artiklis 33 osutatud süsteemi kasutades. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata allergeensete lõhnaainete suhtes, mis ei ületa määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud märgistamiskünnist.

5.Punktides 1–4 osutatud nõudeid ei kohaldata erialaselt kasutatavate detergentide ja pindaktiivsete ainete suhtes, tingimusel et nendes punktides nõutud teabega samaväärne teave on esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 31 kohaselt koostatud ohutuskaardi punktis 15.

6.Peale punktides 1–5 loetletud teabe peab mikroorganisme sisaldavate detergentide märgistusel olema vastavalt vajadusele järgmine teave:

(a)märge või hoiatuslause selle kohta, et toodet ei tohi kasutada toiduga kokkupuutuvatel pindadel;

(b)märge toote säilivusaja kohta;

(c)vajaduse korral kasutusjuhend või spetsiifilised ettevaatusmeetmed.

B OSA. DOSEERIMISTEAVE MÄRGISTUSEL

Kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite ja kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatavate pesuvahendite märgistusel esitatav teave

1.Kodumajapidamises kasutatavate pesupesemisvahendite märgistus peab sisaldama järgmist teavet:

(a)pesumasina ühe tavalise töökorra jaoks soovitatav kogus ja/või doseerimisjuhised milliliitrites või grammides pehme, keskmise karedusega ja kareda vee korral, kusjuures nähakse ette ühe- või kahetsükliline pesemine;

(b)pesumasina tavaliste töökordade arv tugevatoimeliste detergentide jaoks normaalselt määrdunud pesu pesemisel ja pesumasina tavaliste töökordade arv õrnast riidest esemetele ettenähtud detergentide jaoks kergelt määrdunud pesu pesemisel, mille jaoks jätkub pakendi sisust, kui kasutada keskmise karedusega vett, mis vastab 2,5 millimoolile CaCO3/l;

(c)kui on lisatud mõõteanum, peab olema näidatud selle maht milliliitrites või grammides ning tähistatud pesumasina tavalise töökorra jaoks sobivad detergendidoosid pehme, keskmise karedusega või kareda vee korral.

2.Punkti 1 kohaldamisel on pesumasina tavalise töökorra koormus 4,5 kg kuiva pesu tugevatoimeliste detergentide korral ja 2,5 kg kuiva pesu õrnatoimeliste detergentide korral. Detergenti käsitatakse tugevatoimelisena, välja arvatud juhul, kui tootja väidab, et detergent on ette nähtud erihoolt vajava pesu pesemiseks (nt madalatemperatuuriline pesemine, õrnad kiud ja värvid).

3.Kodumajapidamises nõudepesumasinas kasutatava pesuvahendi märgistusel esitatakse standarddoos grammides või milliliitrites või tablettide arvus tavalise pesutsükli kohta tavalise määrdumusega nõude korral 12 nõudekomplekti mahutava täiesti täis nõudepesumasina jaoks, vajaduse korral täpsustustega pehme, keskmise karedusega ja kareda vee jaoks.

C OSA. DIGIMÄRGISTAMINE

A osas osutatud järgmist sisu käsitlevat teavet võib esitada üksnes digimärgistusel kooskõlas artikli 16 lõike 1 teise lõiguga selles osas täpsustatud viisil:

(a)anioonsed pindaktiivsed ained;

(b)katioonsed pindaktiivsed ained;

(c)amfoteersed pindaktiivsed ained;

(d)mitteioonsed pindaktiivsed ained;

(e)fosfaadid;

(f)fosfonaadid;

(g)seep.

D OSA. KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUPESEMISVAHENDITE LIHTSUSTATUD DOSEERIMISTEAVE

Lihtsustatud doseerimistabel peab sisaldama järgmist teavet:

(a)põhikasutusjuhend, kui see on asjakohane;

(b)soovitatavad kogused, mis põhinevad keskmise karedusega veel või vee kareduse keskväärtusel ja pesu eri määrdumisastmetel, ja

(c)märge pesumasinasse pandava pesukoguse kohta.

VI LISA

TOOTEPASS

Tootepass peab sisaldama järgmist teavet:

(a)detergendi või pindaktiivse aine toote kordumatu tunnuskood;

(b)tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress ning tootja kohta ettevõtja kordumatu tunnuskood;

(c)detergendi või pindaktiivse aine identifitseerimisandmed, mis võimaldavad jälgitavust, sealhulgas piisavalt selge värvipilt, mis võimaldab detergenti või pindaktiivset ainet tuvastada;

(d)nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 4 ettenähtud kaubakood, mille alla detergent või pindaktiivne aine tootepassi koostamise hetkel liigitatakse;

(e)viited liidu õigusaktidele, millele detergent või pindaktiivne aine vastab;

(f)täielik loetelu detergenti või pindaktiivsesse ainesse tahtlikult lisatud ainetest, ja säilitusainetest, mis on märgistatud vastavalt V lisa A osa punkti 3 esimese lõigu punktile b, kasutades kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelist nomenklatuuri või kui see ei ole kättesaadav, Euroopa farmakopöa nimetusi ja kui need ei ole kättesaadavad, siis tavapäraseid keemilisi nimetusi või Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu nimetusi.

Punktis f osutatud kohustust ei kohaldata erialaselt kasutatavate detergentide ega erialaselt kasutatavate detergentide jaoks ettenähtud pindaktiivsete ainete suhtes, mille kohta on olemas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 31 osutatud ohutuskaart.

VII LISA

ARTIKLI 22 LÕIKES 2 OSUTATUD KATSEMEETODID

1.Võrdlusmeetod (kinnitav katse)

1.1.Määratlus

Käesolev meetod kirjeldab aktiivmuda ja sekundaarse setiti laborimudelit, mis on ette nähtud munitsipaalreovee puhastamise jäljendamiseks. Kõnealuse katsemeetodiga võib rakendada tänapäevasele tehnikatasemele vastavaid töötingimusi, nagu on kirjeldatud standardis EN ISO 11733.

1.2.Mõõtmiseks vajalikud seadmed

Mõõtemeetodiga kasutatakse väikest aktiivmudapuhastit, mis on esitatud joonisel 1 ning üksikasjalikumalt joonisel 2. Seade koosneb tehisreovee kogumise anumast A, annustuspumbast B, õhustusanumast C, setitist D, aktiivmuda ringlussevõtuks ettenähtud õhktõstukist E ja töödeldud heitvee kogumisanumast F.

Anumad A ja F peavad olema valmistatud klaasist või sobivast plastist ning nende mahutavus peab olema vähemalt 24 liitrit. Pump B peab tagama tehisreovee püsiva juurdevoolu õhustusanumasse; kõnealune anum sisaldab tavapärasel töötamisel kolm liitrit aktiivmudasegu. Anuma C põhja koonilisse tippu riputatakse poorne õhustuskuubik G. Õhustist vette puhutava õhu kogust mõõdetakse vooluhulgamõõturi H abil.

1.3.Tehisreovesi

Katses kasutatakse tehisreovett. Iga liitri kraanivee kohta lahustatakse:

–160 mg peptooni,

–110 mg lihaekstrakti,

–30 mg karbamiidi (CO(NH2)2),

–7 mg naatriumkloriidi (NaCl),

–4 mg kaltsiumkloriidi (CaCl2·2H2O),

–2 mg magneesiumsulfaati (MgSO4·7H2O),

–28 mg dikaaliumvesinikfosfaati (K2HPO4)

–ja 10 ± 1 mg pindaktiivset ainet.

Iga päev valmistatakse värske tehisreovesi.

1.4.Proovide ettevalmistamine

Puhtaid pindaktiivseid aineid uuritakse algupärases olekus. Tehisreovee (1.3) valmistamiseks on vaja kindlaks määrata aktiivaine sisaldus pindaktiivse aine proovides.

1.5.Seadmete kasutamine

Kõigepealt täidetakse õhustusanum C ja setiti D tehisreoveega. Anum D peaks olema kinnitatud sellisele kõrgusele, et õhustusanumas C oleks kolm liitrit tehisreovett. Reovesi inokuleeritakse 3 ml puhastatud heitveega, mis on vahetult kogutud peamiselt olmereovett puhastavast aktiivmudapuhastist. Heitvesi tuleb proovivõtust kasutamiseni hoida aeroobsena. Seejärel pannakse tööle õhusti G, õhktõstuk E ja annustuspump B. Tehisreovesi peab voolama läbi õhustusanuma C kiirusega üks liiter tunnis; sellisel juhul on keskmine viibeaeg kolm tundi.

Õhustuskiirust tuleks reguleerida nii, et anuma C sisu hoitakse pidevalt suspensioonis ja lahustunud hapniku sisaldus on vähemalt 2 mg/l. Vahutamine tuleb asjakohaste vahendite abil ära hoida. Aktiivmuda inhibeerivaid või pindaktiivseid aineid sisaldavaid vahutamisvastaseid aineid ei tohi kasutada. Õhktõstuk E tuleb reguleerida nii, et taaskasutatav aktiivmuda liigub setitist pidevalt ja regulaarselt õhustusanumasse C. Muda, mis koguneb ümber õhustusanuma C tipu, setiti D põhjale või ringlustorustikku, tuleb vähemalt kord päevas harjamise abil või mõnel muul asjakohasel viisil ringlusse tagasi viia. Kui muda ei setti, võib selle settivust suurendada, lisades (vajaduse korral korduvalt) 2 ml kaupa 5 % raudtrikloriidi lahust.

Setitist D tulev heitvesi kogutakse anumasse F kahekümne neljaks tunniks, seejärel segatakse põhjalikult ning võetakse proov. Anum F tuleb seejärel hoolikalt puhastada.

1.6.Mõõteseadmete kontrollimine

Tehisreovee pindaktiivse aine sisaldus (mg/l) määratakse vahetult enne kasutamist.

Anumasse F kahekümne nelja tunni jooksul kogunenud heitvee pindaktiivse aine sisaldus (mg/l) tuleks sama meetodi abil analüütiliselt määrata vahetult pärast kogumist; kui see ei ole võimalik, tuleb proovid konserveerida, eelistatavalt külmutada. Kontsentratsioonid tuleb määrata täpsusega 0,1 mg pindaktiivset ainet liitri kohta.

Protsessi tõhususe kontrollimiseks määratakse vähemalt kaks korda nädalas anumasse F kogunenud, klaaskiudfiltri läbinud heitvee ning anumas A oleva filtreeritud tehisreovee keemiline hapnikutarve (KHT) või lahustunud orgaanilise süsiniku sisaldus (DOC).

KHT või DOC vähenemine peaks ühtlustuma siis, kui joonisel 3 esitatud sissetöötamisaja lõpuks saavutatakse ligikaudu korrapärane ööpäevane pindaktiivse aine lagunemine.

Õhustusanumas sisalduva aktiivmuda kuivainesisaldus tuleks määrata kaks korda nädalas grammides liitri kohta. Kui see on suurem kui 2,5 g/l, tuleb üleliigne aktiivmuda kõrvaldada.

Lagunemiskatse tehakse toatemperatuuril; see peab olema püsiv ja vahemikus 19–24 °C.

1.7.Biolagundatavuse arvutamine

Pindaktiivse aine lagunemise määr protsentides tuleb arvutada iga päev, võttes aluseks pindaktiivse aine sisalduse (mg/l) tehisreovees ja anumasse F kogunenud vastavas heitvees.

Nii saadud lagundatavuse väärtused tuleks esitada graafiliselt, nagu joonisel 3.

Pindaktiivse aine lagundatavus tuleks arvutada nende väärtuste aritmeetilise keskmisena, mis on saadud sissetöötamisele ja aklimatiseerimisperioodile järgneva 21 päeva jooksul, mil lagunemine on olnud korrapärane ning puhasti on töötanud tõrgeteta. Sissetöötamisaeg ei tohiks ühelgi juhul olla üle kuue nädala.

Ööpäevased lagunemisväärtused arvutatakse täpsusega 0,1 %, kuid lõpptulemus väljendatakse täisarvu täpsusega.

Mõnel juhul võib olla lubatud vähendada proovide võtmise sagedust, kuid keskmise arvutamiseks tuleks kasutada vähemalt 14 tulemust, mis on kogutud sissetöötamisajale järgneva 21 päeva jooksul.

2.Anioonsete pindaktiivsete ainete määramine biolagundatavuse katsetes

2.1.Põhimõte

Meetodi aluseks on asjaolu, et katioonne värvaine metüleensinine moodustab anioonsete pindaktiivsete ainetega sinise värvusega sooli (MBAS), mida saab ekstraheerida kloroformiga. Häirivate tegurite kõrvaldamiseks toimub ekstraheerimine kõigepealt leeliselahusest, seejärel segatakse ekstrakt happelise metüleensinise lahusega. Eraldatud orgaanilise faasi neelduvust mõõdetakse fotomeetriliselt suurima neeldumise lainepikkusel 650 nm.

2.2.Reaktiivid ja seadmed

2.2.1.Puhverlahus, pH 10

Deioniseeritud vees lahustatakse 24 g naatriumvesinikkarbonaati (NaHCO3, analüütiliselt puhas reaktiiv) ning 27 g veevaba naatriumkarbonaati (Na2CO3, analüütiliselt puhas reaktiiv) ning lahjendatakse 1 000 milliliitrini.

2.2.2.Neutraalne metüleensinise lahus

Deioniseeritud vees lahustatakse 0,35 g metüleensinist (analüütiliselt puhas reaktiiv) ning lahjendatakse 1 000 milliliitrini. Lahus valmistatakse vähemalt 24 tundi enne kasutamist. Tühikatsel ei tohi kloroformifaasi neelduvus 1 cm paksusega kihis olla suurem kui 0,015 mõõdetuna kloroformi suhtes lainepikkusel 650 nm.

2.2.3.Happeline metüleensinise lahus

500 milliliitris deioniseeritud vees lahustatakse 0,35 g metüleensinist (analüütiliselt puhas reaktiiv) ning segatakse 6,5 ml H2SO4-ga (d = 1,84 g/ml). Lahjendatakse deioniseeritud veega 1 000 milliliitrini. Lahus valmistatakse vähemalt 24 tundi enne kasutamist. Tühikatsel ei tohi kloroformifaasi neelduvus 1 cm paksusega kihis olla suurem kui 0,015 mõõdetuna kloroformi suhtes lainepikkusel 650 nm.

2.2.4.Kloroform (triklorometaan), analüütiliselt puhas reaktiiv, vahetult enne destilleeritud

2.2.5.Dodetsüülbenseensulfoonhappe metüülester

2.2.6.Kaaliumhüdroksiidi etanoollahus, KOH 0,1 M

2.2.7.Puhas etanool, C2H5OH

2.2.8.Väävelhape, H2SO4, 0,5 M

2.2.9.Fenoolftaleiini lahus

1 g fenoolftaleiini lahustatakse 50 milliliitris etanoolis ja lisatakse pidevalt segades 50 ml deioniseeritud vett. Filtritakse välja kogu tekkinud sade.

2.2.10.Soolhappe metanoolilahus: 250 ml soolhapet (analüütiliselt puhas reaktiiv) ja 750 ml metanooli

2.2.11.Jaotuslehter, 250 ml

2.2.12.Mõõtkolb, 50 ml

2.2.13.Mõõtkolb, 500 ml

2.2.14.Mõõtkolb, 1 000 ml

2.2.15.Lihvkorgiga ja püstjahutiga ümarkolb, 250 ml; keedugraanulid

2.2.16.pH-meeter

2.2.17.Fotomeeter mõõtmiseks lainepikkusel 650 nm, 1–5 cm küvettidega

2.2.18.Kvalitatiivseks analüüsiks sobiv filterpaber

2.3.Analüüsi käik

Analüüsitavaid proove ei tohi võtta läbi vahukihi.

Pärast hoolikat puhastamist veega tuleb analüüsiseadmed põhjalikult loputada soolhappe metanoolilahusega (2.2.10) ning seejärel, enne kasutamist, deioniseeritud veega.

Aktiivmudapuhastisse sissevoolav ja sealt väljavoolav uuritav heitvesi filtritakse vahetult proovi võtmisel. Filtraadi esimesed 100 ml kõrvaldatakse.

Mõõdetud proovikogus, mis on vajaduse korral neutraliseeritud, valatakse 250 ml jaotuslehtrisse (2.2.11). Proovikoguse MBASi sisaldus peaks olema vahemikus 20–150 g. Väiksema MBASi sisalduse korral võib ära kasutada kuni 100 ml proovist. Kui kasutatakse ära vähem kui 100 ml, tuleb võetud kogus lahjendada deioniseeritud veega 100 milliliitrini. Proovile lisatakse 10 ml puhverlahust (2.2.1), 5 ml neutraalset metüleensinise lahust (2.2.2) ja 15 ml kloroformi (2.2.4). Segu loksutatakse minuti jooksul ühtlaselt ja mitte liiga tugevasti. Pärast faaside eraldumist viiakse kloroformikiht teise jaotuslehtrisse, milles on 110 ml deioniseeritud vett ja 5 ml happelist metüleensinise lahust (2.2.3). Segu loksutatakse ühe minuti jooksul. Kloroformikiht juhitakse läbi eelnevalt puhastatud ja kloroformiga niisutatud vatifiltri mõõtkolbi (2.2.12).

Leeliselisi ja happelisi lahuseid ekstraheeritakse kolm korda, ning teisel ja kolmandal ekstraheerimisel kasutatakse 10 ml kloroformi. Kloroformiekstraktide segu filtritakse läbi sama vatifiltri ja lahjendatakse 50 ml kolvil (2.2.12) oleva märgini sama kloroformiga, mida kasutati vati ülepesemisel. Kloroformilahuse neeldumist mõõdetakse kloroformi suhtes fotomeetriliselt lainepikkusel 650 nm 1–5 cm küvettides. Kogu toimingut korratakse tühikatses.

2.4.Kaliibrimiskõver

Valmistatakse kaliibrimislahus standardainest dodetsüülbenseensulfoonhappe metüülestrist (tetrapropüleeni tüüp, molekulmass 340), kui see on seebistatud kaaliumisoolaks. MBAS arvutatakse naatriumdodetsüülbenseensulfonaadina (molekulmass 348).

Kaalumispipetist kaalutakse umbes 0,1 mg täpsusega ümarkolbi 400–450 mg dodetsüülbenseensulfoonhappe metüülestrit (2.2.5) ning lisatakse 50 ml kaaliumhüdroksiidi etanoolilahust (2.2.6) ja mõned keedugraanulid. Paigaldatakse püstjahuti ja keedetakse ühe tunni jooksul. Pärast jahutamist pestakse jahuti ja lihvühendus umbes 30 ml etanooliga ning pesuvedelik lisatakse kolbi. Lahust tiitritakse väävelhappega fenoolftaleiini kasutades, kuni see muutub värvituks. Lahus valatakse 1 000 ml mõõtkolbi (2.2.14), lahjendatakse deioniseeritud veega kuni märgini ning segatakse.

Seejärel lahjendatakse sellest pindaktiivse aine põhilahusest veel üks osa. Lahusest võetakse 25 ml, valatakse 500 ml mõõtkolbi (2.2.13), lahjendatakse deioniseeritud veega kuni märgini ning segatakse.

See standardlahus sisaldab:

kus E on proovi mass milligrammides.

Kaliibrimiskõvera koostamiseks võetakse standardlahusest 1, 2, 4, 6, 8 ml ja lahjendatakse iga kogust deioniseeritud veega 100 milliliitrini. Seejärel jätkatakse punktis 2.3 kirjeldatud viisil, sealhulgas tehakse tühikatse.

2.5.Tulemuste arvutamine

Anioonse pindaktiivse aine kogus (MBAS) proovis loetakse kaliibrimiskõveralt (2.4). Proovi MBASi sisaldus arvutatakse valemist:

kus V = kasutatud proovi maht (ml).

Tulemused väljendatakse naatriumdodetsüülbenseensulfonaadina (molekulmass 348).

2.6.Tulemuste esitamine

Tulemused esitatakse MBASina mg/l, täpsusega 0,1 mg/l.

3.Mitteioonsete pindaktiivsete ainete määramine biolagunemise katsevedelikes

3.1.Põhimõte

Pindaktiivsed ained kontsentreeritakse ja eraldatakse gaasidesorptsiooniga. Kasutatavas proovis peab mitteioonsete pindaktiivsete ainete kogus olema vahemikus 250–800 g.

Desorbeeritud pindaktiivne aine lahustatakse etüülatsetaadis.

Pärast faaside eraldumist ja lahusti aurustamist sadestatakse mitteioonne pindaktiivne aine vesilahuses modifitseeritud Dragendorffi reaktiiviga (KBiI4 + BaCl2 + jää-äädikhape).

Sade filtritakse, pestakse jää-äädikhappega ja lahustatakse ammooniumtartraadi lahuses. Lahuses olev vismut tiitritakse potentsiomeetriliselt pürrolidiinkarbamaadi lahusega pH väärtusel 4–5, kasutades läikplaatinast indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodina kalomel- või hõbe/hõbekloriidelektroodi. Meetodit saab kasutada mitteioonsete pindaktiivsete ainete korral, mis sisaldavad 6–30 alküleenoksiidrühma.

Võrdlusainena kasutatavale 10 mooli etüleenoksiidiga kondenseeritud nonüülfenoolile (NP 10) teisendamiseks korrutatakse tiitrimistulemus empiirilise teguriga 54.

3.2.Reaktiivid ja seadmed

Reaktiivid tuleb valmistada deioniseeritud vees.

3.2.1.    Puhas etüülatsetaat, vahetult enne destilleeritud.

3.2.2.    Naatriumvesinikkarbonaat NaHCO3, analüütiliselt puhas reaktiiv.

3.2.3.    Lahjendatud soolhape (20 ml kontsentreeritud hapet (HCl) lahjendatakse veega 1 000 milliliitrini).

3.2.4.    Metanool, analüütiliselt puhas reaktiiv, vahetult enne destilleeritud, säilitatakse klaaspudelis.

3.2.5.    Bromokresoolpurpur, 0,1 g 100 ml metanoolis.

3.2.6.    Sadesti: sadesti on segu kahest osast lahusest A ja ühest osast lahusest B. Segu säilitatakse pruunis pudelis ja seda saab kasutada kuni ühe nädala jooksul pärast segamist.

3.2.6.1.    Lahus A

20 milliliitris jää-äädikhappes lahustatakse 1,7 g vismutnitraati BiONO3·H2O (analüütiliselt puhas reaktiiv) ning lisatakse vett kuni 100 milliliitrini. Seejärel lahustatakse 200 milliliitris vees 65 g kaaliumjodiidi (analüütiliselt puhas reaktiiv). Need kaks lahust segatakse 1 000 ml mõõtkolvis, lisatakse 200 ml jää-äädikhapet (3.2.7) ja lisatakse vett kuni 1 000 milliliitrini.

3.2.6.2.    Lahus B

1 000 milliliitris vees lahustatakse 290 g baariumkloriidi BaCl2·2H2O (analüütiliselt puhas reaktiiv).

3.2.7.    Jää-äädikhape 99–100 % (väiksem kontsentratsioon ei sobi).

3.2.8.    Ammooniumtartraadi lahus: segatakse 12,4 g viinhapet (analüütiliselt puhas reaktiiv) ja 12,4 ml ammoniaagilahust [analüütiliselt puhas reaktiiv, d = 0,910 g/ml] ning lisatakse vett kuni 1 000 milliliitrini [või kasutatakse samaväärset kogust ammooniumtartraati (analüütiliselt puhas reaktiiv)].

3.2.9.    Lahjendatud ammoniaagilahus: 40 ml ammoniaagilahust [analüütiliselt puhas reaktiiv, d = 0,910 g/ml] lahjendatakse veega 1 000 milliliitrini.

3.2.10.    Standardne atsetaatpuhver: keeduklaasis lahustatakse 500 milliliitris vees 40 g tahket naatriumhüdroksiidi (analüütiliselt puhas reaktiiv) ning lastakse jahtuda. Lisatakse 120 ml jää-äädikhapet (3.2.7). Segatakse põhjalikult, jahutatakse ning valatakse 1 000 ml mõõtkolbi. Lisatakse vett kuni märgini.

3.2.11.    Pürrolidiinditiokarbamaadi lahus (tuntakse karbaadilahusena): 103 mg naatriumpürrolidiinditiokarbamaati C5H8NNaS2·2H2O lahustatakse umbes 500 ml vees, lisatakse 10 ml n-amüülalkoholi (analüütiliselt puhas reaktiiv) ja 0,5 g NaHCO3 (analüütiliselt puhas reaktiiv) ning lisatakse vett 1 000 milliliitrini.

3.2.12.    Vasksulfaadi lahus (punktis 3.2.11 osutatud lahuse standardimiseks).

PÕHILAHUS

Segatakse 1,249 g vasksulfaati CuSO4·5H2O (analüütiliselt puhas reaktiiv) 50 ml 0,5 M väävelhappega ning lisatakse vett kuni 1 000 milliliitrini.

STANDARDLAHUS

50 ml põhilahust segatakse 10 ml 0,5 M H2SO4-ga ning lisatakse vett kuni 1 000 milliliitrini.

3.2.13.    Naatriumkloriid (analüütiliselt puhas reaktiiv).

3.2.14.    Gaasidesorptsioonseade (vt. joonist 5). Poorse ketta diameeter peab olema sama nagu silindri sisemine diameeter.

3.2.15.    Jaotuslehter, 250 ml.

3.2.16.    Magnetsegur, 25–30 mm magnetiga.

3.2.17.    Goochi tiigel, perforeeritud aluse diameeter = 25 mm, tüüp G4.

3.2.18.    Ümmargused klaaskiust filterpaberid, diameetriga 27 mm, kiu diameetriga 0,3–1,5 m.

3.2.19.    Kaks filtrimiskolbi adapteritega ja kummist kraedega, vastavalt 500 ja 250 ml.

3.2.20.    Registreeriv potentsiomeeter, mis on varustatud läikplaatinaindikaatorelektroodiga ja kalomel- või hõbe/hõbekloriidvõrdluselektroodiga mõõtepiirkonnaga 250 mV, 20–25 ml automaatbüretiga, või alternatiivne manuaalne seade.

3.3.Meetod

3.3.1.Pindaktiivse aine kontsentreerimine ja eraldamine

Vesilahuses proov filtritakse läbi kvalitatiivseks analüüsiks sobiva filterpaberi. Filtraadi esimesed 100 ml kõrvaldatakse.

Eelnevalt etüülatsetaadiga loputatud desorptsiooniseadmesse viiakse mõõdetud kogus proovi, mis sisaldab 250–800 g mitteioonset pindaktiivset ainet.

Paremaks eraldumiseks lisatakse 100 g naatriumkloriidi ja 5 g naatriumvesinikkarbonaati.

Kui proovi maht ületab 500 ml, siis lisatakse nimetatud soolad desorptsiooniseadmesse tahkes olekus ja lahustatakse lämmastiku või õhu läbijuhtimisega.

Kui kasutatakse väiksema suurusega proovi, lahustatakse soolad 400 ml vees ning viiakse seejärel desorptsiooniseadmesse.

Lisatakse vett, et viia tase ülemise korkkraanini.

Vee peale lisatakse ettevaatlikult 100 ml etüülatsetaati.

Gaasitoruga (lämmastiku või õhuga) ühendatud pesupudel täidetakse kahe kolmandiku ulatuses etüülatsetaadiga.

Seadmest juhitakse läbi gaasivoog vooluhulgaga 30–60 l tunnis; soovitatav on kasutada vooluhulgamõõturit. Õhustamise kiirust tuleb alguses järgukaupa suurendada. Faaside segunemise ja etüülatsetaadi vees lahustumise minimeerimiseks tuleb gaasi vooluhulk reguleerida selliseks, et faasid jääksid märgatavalt eraldi. Gaasivool peatatakse viie minuti pärast.

Kui orgaanilise faasi maht väheneb vees lahustumise tõttu rohkem kui 20 %, tuleb sublatsiooni korrata, pöörates erilist tähelepanu gaasi vooluhulgale.

Orgaaniline faas viiakse üle jaotuslehtrisse. Jaotuslehtrisse vesifaasist tulev vesi (seda peaks olema vaid mõni milliliiter) viiakse tagasi desorptsiooniseadmesse. Etüülatsetaadi faas filtritakse läbi kvalitatiivseks analüüsiks sobiva kuiva filterpaberi 250 ml keeduklaasi.

Desorptsiooniseadmesse lisatakse veel 100 ml etüülatsetaati ja sellest juhitakse veel viis minutit läbi lämmastikku või õhku. Orgaaniline faas viiakse esimeseks eraldamiseks kasutatud jaotuslehtrisse, vesifaas eemaldatakse ja orgaaniline faas filtritakse läbi sama filtri, mida kasutati esimese etüülatsetaadikoguse korral. Nii jaotuslehtrit kui ka filtrit loputatakse umbes 20 ml etüülatsetaadiga.

Etüülatsetaadi ekstrakt aurutatakse veevannil (tõmbekapis) kuivaks. Aurustumise kiirendamiseks suunatakse lahuse pinnale nõrk õhuvoog.

3.3.2.Sadestamine ja filtrimine

Punktis 3.3.1 saadud kuivjääk lahustatakse 5 ml metanoolis, lisatakse 40 ml vett ja 0,5 ml lahjendatud HCl (3.2.3) ning segatakse segu magnetseguriga.

Sellele lahusele lisatakse mõõtsilindrist 30 ml sadestit (3.2.6). Sade moodustub pärast korduvat segamist. Pärast segamist kümne minuti jooksul jäetakse segu vähemalt viieks minutiks seisma.

Segu filtritakse läbi Goochi tiigli, mille põhi on kaetud klaaskiust filterpaberiga. Kõigepealt pestakse filtrit imamise abil ligikaudu 2 ml jää-äädikhappega. Seejärel pestakse keeduklaas, magnet ja tiigel põhjalikult jää-äädikhappega, mida on vaja umbes 40–50 ml. Kogu keeduklaasi seintele kleepuvat sadet ei ole vaja kvantitatiivselt filtrile kanda, sest tiitrimiseks kasutatav sademe lahus viiakse uuesti sadestamiskeeduklaasi ning allesjäänud sade lahustub seejärel.

3.3.3.Sademe lahustamine

Sade lahustatakse filtertiiglis kuuma ammooniumtartraadi lahuse (umbes 80 °C) (3.2.8) lisamisega kolme 10 ml kogusena. Igal kogusel lastakse tiiglis mõni minut seista ja filtritakse siis vaakumi abil kolbi.

Filtrimiskolvi sisu viiakse sadestamiseks kasutatud keeduklaasi. Keeduklaasi seinu loputatakse allesjäänud sademe lahustamiseks veel 20 ml tartraadilahusega.

Tiigel, adapter ja filtrimiskolb pestakse hoolikalt 150–200 ml veega ning loputusvesi viiakse sadestamiseks kasutatud keeduklaasi.

3.3.4.Tiitrimine

Lahust segatakse magnetseguriga (3.2.16), lisatakse mõni tilk bromokresoolpurpurit (3.2.5) ja lisatakse lahjendatud ammoniaagilahust (3.2.9), kuni värvus muutub violetseks (loputamiseks kasutatud äädikhappe jäägi tõttu on lahus algselt nõrgalt happeline).

Seejärel lisatakse 10 ml standardset atsetaatpuhvrit (3.2.10), sukeldatakse elektroodid lahusesse ja tiitritakse potentsiomeetriliselt standardse karbaadilahusega (3.2.11), kusjuures büreti ots peab olema lahuses.

Tiitrimiskiirus ei tohiks ületada 2 ml/min.

Lõpp-punkt on potentsiaalikõvera kahe haru puutujate lõikepunktis.

Mõnel juhul muutub potentsiaalikõvera käänukoht laugemaks, seda saab kõrvaldada plaatinaelektroodi ettevaatliku puhastamisega (poleerides seda smirgelpaberiga).

3.3.5.Tühikatsed

Samal ajal tehakse kogu toiming läbi tühikatsel 5 ml metanooliga ja 40 ml veega vastavalt punktis 3.3.2 esitatud juhistele. Tühikatsel peaks tiitrimiseks kuluma alla 1 ml, vastasel juhul on reaktiivide (3.2.3, 3.2.7, 3.2.8, 3.2.9, 3.2.10) puhtus ja eriti nende raskmetallide sisaldus kaheldav ning need tuleb asendada. Tühikatsed tuleb tulemuste arvutamisel arvesse võtta.

3.3.6.Karbaadilahuse teguri kontroll

Karbaadilahuse tegur määratakse kasutamispäeval. Selleks tiitritakse 10 ml vasksulfaadi lahust (3.2.12) karbaadilahusega pärast 100 ml vee ja 10 ml standardse atsetaatpuhvri (3.2.10) lisamist. Kui kasutatud kogust mõõdetakse milliliitrites, on tegur f järgmine:

ja kõik tiitrimistulemused korrutatakse selle teguriga.

3.4.Tulemuste arvutamine

Igal mitteioonsel pindaktiivsel ainel on oma tegur, mis sõltub selle koostisest ning eriti alkeenoksiidahela pikkusest. Mitteioonse pindaktiivse aine kontsentratsioon väljendatakse standardaine (kümne etüleenoksiidlüliga nonüülfenooli NP 10) suhtes, mille korral on teisendustegur 0,054.

Seda tegurit kasutades leitakse proovis sisalduva pindaktiivse aine kogus milligrammides NP 10 ekvivalendina järgmiselt:

(b–c) × f × 0,054 = mg mitteioonset pindaktiivset ainet väljendatuna kui NP 10,

kus

3.5.Tulemuste esitamine

Tulemused esitatakse ühe kümnendkoha täpsusega mg/l väljendatuna kui NP 10.

Joonis 1. Aktiivmudapuhasti: ülevaatejoonis

Joonis 2. Aktiivmudapuhasti: detailjoonis (mõõtmed millimeetrites)

Joonis 3. Biolagundatavuse arvutamine. Kinnitav katse

VIII LISA

VASTAVUSTABEL

(1)    Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/10/EÜ, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiv 2004/10/EÜ, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).

(4)    Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (ELT L 256, 7.9.1987, lk 1).