EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.5.2023

COM(2023) 621 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Poola 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2023. aasta lähenemisprogrammi kohta

{SWD(2023) 621 final}

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Poola 2023. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2023. aasta lähenemisprogrammi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arves nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust,

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust,

võttes arvesse majanduspoliitika komitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)19. veebruaril 2021 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, 2 millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb ELi rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab see kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning kestlike reformide ja investeeringute tegemisele, et eelkõige edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust ELis ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist. 30. juunil 2022 ajakohastati vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 taaste- ja vastupidavusrahastust igale liikmesriigile eraldatavat maksimaalset rahalist toetust.

(2)22. novembril 2022 võttis komisjon vastu 2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, 3 mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2023) algust. 23. märtsil 2023 kiitis Euroopa Ülemkogu analüüsi prioriteedid konkurentsivõimelise kestlikkuse nelja mõõtme raames heaks. 22. novembril 2022 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka 2023. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Poolat ühe liikmesriigina, keda võib mõjutada tasakaalustamatus või kelle puhul on oht, et teda võib mõjutada tasakaalustamatus, ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Komisjon võttis vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille nõukogu võttis vastu 16. mail 2023, ning ettepaneku 2023. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist ning mille nõukogu võttis vastu 13. märtsil 2023.

(3)Kuigi ELi riikide majandus on olnud märkimisväärselt vastupidav, mõjub geopoliitiline kontekst neile jätkuvalt negatiivselt. Kuna EL toetab kindlalt Ukrainat, keskendutakse ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika tegevuskavas sellele, et vähendada lühiajalises perspektiivis energiašokkide negatiivset mõju haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning jätkata jõupingutusi, et viia ellu rohe- ja digipööre, toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, tagada makromajanduslik stabiilsus ja suurendada vastupidavust keskpikas perspektiivis. Samuti keskendutakse jõuliselt ELi konkurentsivõime ja tootlikkuse suurendamisele.

(4)1. veebruaril 2023 avaldas komisjon teatise „Rohelise kokkuleppe tööstuskava kliimaneutraalsuse ajastuks“, 4 et edendada ELi kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõimet ja toetada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele. Kava täiendab Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ raames tehtavaid jõupingutusi. Sellega tahetakse luua keskkond, mis aitaks paremini suurendada ELi suutlikkust töötada välja kliimaneutraalseid tehnoloogiaid ja toota tooteid, mida on vaja ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks, samuti tagada juurdepääs asjakohastele kriitilise tähtsusega toorainetele, sealhulgas mitmekesistades hankimist, kasutades parimal viisil liikmesriikide maavarasid ja maksimeerides toorainete ringlussevõttu. Kava aluseks on neli sammast: prognoositav ja lihtsam õigusraamistik, kiirem juurdepääs rahastusele, oskuste edendamine ning avatud kaubandus tarneahelate vastupidavuse tagamiseks. Komisjon avaldas 16. märtsil 2023 ka teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, 5 milles on esitatud üheksa üksteist tugevdavat tegurit koos eesmärgiga välja kujundada majanduskasvu soodustav õigusraamistik. Teatises seatakse poliitilised prioriteedid, mille eesmärk on aktiivselt tagada struktuursed parandused, sihipärased investeeringud ja reguleerivad meetmed ELi ja selle liikmesriikide pikaajalise konkurentsivõime edendamiseks. Allpool esitatud soovitused aitavad neid prioriteete ellu viia.

(5)2023. aastal jätkab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta arenemist kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavades käsitletakse kõiki viimastel aastatel esitatud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi või märkimisväärset osa neist. 2019., 2020. ja 2022. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased ka taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mida on läbi vaadatud, ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.

(6)27. veebruaril 2023 vastu võetud REPowerEU määruse 6 eesmärk on kiiresti kaotada ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitab tugevdada energiajulgeolekut ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning edendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust. Määrus võimaldab liikmesriikidel lisada oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse uue REPowerEU peatüki, et rahastada olulisi reforme ja investeeringuid, mis aitavad saavutada REPowerEU eesmärke. Samuti aitavad need suurendada ELi kliimaneutraalse tööstuse konkurentsivõimet, nagu on kirjeldatud rohelise kokkuleppe tööstuskavas kliimaneutraalsuse ajastuks, ja käsitleda energiaalaseid riigipõhiseid soovitusi, mis esitati liikmesriikidele 2022. aastal ja esitatakse neile vajaduse korral ka 2023. aastal. REPowerEU määrusega kehtestatakse uus tagastamatu rahalise toetuse kategooria, mille kaudu saavad liikmesriigid rahastada taaste- ja vastupidavuskavade raames uusi energiaga seotud reforme ja investeeringuid.

(7)8. märtsil 2023 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks. Selle eesmärk on toetada liikmesriike stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel ning seeläbi tugevdada poliitika koordineerimist 7 . Komisjon tuletas meelde, et stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamine lõpetatakse 2023. aasta lõpus. Ta kutsus üles kohaldama 2023.–2024. aastal eelarvepoliitikat, mis tagab võla jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis ja suurendab kestlikul viisil potentsiaalset majanduskasvu. Liikmesriike kutsuti üles määrama oma 2023. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammides kindlaks, kuidas eelarvekavadega tagatakse keskpikas perspektiivis eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse (3 % SKPst) järgimine ning võla usutav ja pidev vähendamine või selle hoidmine usaldusväärsel tasemel. Komisjon kutsus liikmesriike üles kaotama järk-järgult riiklikud eelarvemeetmed, mis on kehtestatud kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmiseks energiahinnašoki eest, ja alustama kõige vähem suunatud meetmetest. Komisjon märkis, et kui uue energiahinnasurve tõttu on vaja toetusmeetmeid pikendada, peaksid liikmesriikide sellised meetmed olema varasemast palju paremini suunatud haavatavatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Komisjon pani ette, et eelarvesoovitused tuleks kvantifitseerida ja diferentseerida ning sõnastada esmaste netokulude alusel, nagu on kavandatud komisjoni teatises ELi majanduse juhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta 8 . Komisjon soovitas, et kõik liikmesriigid peaksid jätkama riiklikult rahastatavaid investeeringuid ning tagama taaste- ja vastupidavusrahastu ning muude ELi vahendite tõhusa kasutamise, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega ning vastupidavuseesmärkidega. Komisjon märkis, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks olemasolevate õigusnormide kohaselt 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal.

(8)26. aprillil 2023 esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud ELi majandusjuhtimise eeskirjade põhjalikuks reformimiseks. Ettepanekute põhieesmärk on parandada valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning edendada reformide ja investeeringute kaudu kõigis liikmesriikides kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Ettepanekutega soovitakse anda liikmesriikidele suurem kontroll keskpika perioodi kavade koostamise üle, kuid kehtestada ka rangem nõuete täitmise tagamise kord tagamaks, et liikmesriigid täidavad oma keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades võetud kohustusi. Eesmärk on viia seadusandlik töö lõpule 2023. aastal.

(9)3. mail 2021 esitas Poola vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. 17. juunil 2022 võttis nõukogu vastu otsuse Poola taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta 9 . Osamaksete tegemine sõltub komisjoni otsusest, mis on tehtud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõikele 5 selle kohta, et Poola on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjaomased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.

(10)27. aprillil 2023 esitas Poola kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 8 lõikega 1 oma 2023. aasta riikliku reformikava ja oma 2023. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid koos. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2023. aasta riiklik reformikava ka Poola kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.

(11)24. mail 2023 avaldas komisjon Poola kohta 2023. aasta riigiaruande 10 . Selles hinnati Poola edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2022 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Poola on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Poola edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning ELi peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

(12)Eurostati kinnitatud andmete põhjal 11 suurenes Poola valitsemissektori eelarvepuudujääk 1,8 %-lt SKPst 2021. aastal 3,7 %-le SKPst 2022. aastal, samas kui valitsemissektori võlg vähenes 53,6 %-lt SKPst 2021. aasta lõpus 49,1 %-le SKPst 2022. aasta lõpus. 24. mail 2023 avaldas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande; 12 selles arutati Poola eelarveseisundit, kuna riigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ületas 2022. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Aruandes jõuti järeldusele, et puudujäägikriteerium ei ole täidetud. Kooskõlas 8. märtsi 2023. aasta teatisega 13 ei teinud komisjon ettepanekut algatada 2023. aasta kevadel uued ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused; seevastu märkis komisjon, et teeb nõukogule ettepaneku, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused algatataks 2024. aasta kevadel 2023. aasta tulemuste põhjal. Poola peaks seda arvesse võtma oma 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarve koostamisel.

(13)Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud eelarvepoliitilised meetmed, mis on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. 2022. aastal hõlmasid sellised tulusid vähendavad meetmed energia ja kütuste käibemaksu ning aktsiisi langetamist. Sellised kulusid suurendavad meetmed hõlmasid samas rahalisi toetusi ja kodumajapidamiste elektrihindade ülempiiri ning ettevõtetele makstavaid gaasikulutoetusi. Komisjoni hinnangul oli nende meetmete eelarveline netokulu 2022. aastal 1,9 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepositsiooni on mõjutanud ka Ukraina põgenike ajutise kaitsega seotud eelarvekulud, mis olid 2022. aastal hinnanguliselt 0,5 % SKPst. Samal ajal langesid COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete hinnangulised kulud 2,4 %-lt SKPst 2021. aastal 0,7 %-le SKPst 2022. aastal.

(14)18. juunil 2021 soovitas nõukogu Poolal 14 järgida 2022. aastal toetavat eelarvepoliitikat, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust saadav impulss, ning säilitada riiklikult rahastatavad investeeringud.

(15)Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika 15 2022. aastal toetav (-3,0 % SKPst), nagu soovitas nõukogu. Nagu nõukogu soovitas, jätkas Poola majanduse taastamise toetamist taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavate investeeringutega. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatud kulude maht oli 2022. aastal 1,0 % SKPst (2021. aastal 1,3 % SKPst). Riiklikult rahastatavad investeeringud andsid eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 0,2 protsendipunkti 16 . Seetõttu säilitas Poola riiklikult rahastatavad investeeringud, nagu soovitas nõukogu. Samal andis riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma uute tulumeetmeteta) eelarvepoliitikasse ekspansiivse panuse 2,3 protsendipunkti. See märkimisväärne ekspansiivne panus hõlmas energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamise meetmete täiendavat mõju (täiendav eelarveline netokulu 1,9 % SKPst) ning Ukrainast ümberasustatud isikutele ajutise kaitse pakkumise kulusid (0,5 % SKPst). Seega hoidis Poola riiklikult rahastatavate jooksvate kulude kasvu piisavalt kontrolli all.

(16)Lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2023. aastal ja edaspidi realistlik. Valitsuse prognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2023. aastal 0,9 % ja 2024. aastal 2,8 %. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on SKP reaalkasv veidi väiksem – 2023. aastal 0,7 % ja 2024. aastal 2,7 %, mis tuleneb peamiselt väiksemast prognoositud sisenõudluse osakaalust.

(17)Valitsus prognoosib oma 2023. aasta lähenemisprogrammis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk suureneb 2023. aastal 4,7 %-le SKPst. 2023. aasta kasv kajastab peamiselt suuremaid kulutusi kaitsele, tervishoiule, avaliku sektori palkadele ja pensionide indekseerimisele, samas kui energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks võetavate meetmete kulud jäävad suureks. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 49,1 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 50,5 %-le SKPst 2023. aasta lõpus. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aastal 5,0 % SKPst. See on suurem kui lähenemisprogrammis prognoositud puudujääk, peamiselt põllumajandustootjatele erakorralise abi andmise meetmete tõttu, mida ei olnud programmis veel täpsustatud. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori võla suhe SKPsse 2023. aasta lõpus sarnane (50,5 %).

(18)2023. aastal peaksid valitsemissektori eelarvepositsiooni jätkuvalt mõjutama meetmed, mida on võetud energiahindade tõusu majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamiseks. Need koosnevad peamiselt uutest meetmetest, nagu elektri- ja gaasihindade külmutamise kavad ning toetused energiatootjatele ja energiamahukatele tööstusharudele. Nende meetmete kulusid tasakaalustavad osaliselt energiatarnijate juhusliku kasumi maksud, nimelt gaasi- ja elektritootjate maksud. Neid tulusid arvesse võttes on komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt toetusmeetmete eelarveline netokulu 2023. aastal 1,7 % SKPst 17 . Enamik 2023. aasta meetmetest ei näi olevat suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele või ettevõtetele ega säilita täielikult hinnasignaali energianõudluse vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Seepärast on sihipäraste toetusmeetmete summa, mida võetakse arvesse 2023. aastaks esitatud eelarvesoovituse järgimise hindamisel, komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt 2023. aastal 0,2 % SKPst (võrreldes 0,1 %ga SKPst 2022. aastal). Ukrainast põgenike ajutise kaitsega seotud eelarvekulud peaksid võrreldes 2022. aastaga vähenema 0,2 protsendipunkti SKPst. 2023. aasta valitsemissektori eelarvepositsioon peaks saama kasu COVID-19 ajutiste erakorraliste meetmete järkjärgulisest kaotamisest mahus 0,7 % SKPst.

(19)12. juulil 2022 soovitas nõukogu 18 Poolal võtta meetmeid, tagamaks 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv on kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, 19 võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Poola peaks olema valmis kohandama jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Poolal suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, kasutades selleks ka taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid liidu vahendeid.

(20)Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepoliitika 2023. aastal kiire inflatsiooni tingimustes ekspansiivne (-0,8 % SKPst). See järgneb 2022. aasta ekspansiivsele eelarvepoliitikale (-3,0 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) peaks andma 2023. aastal eelarvepoliitikasse ekspansiivne panuse 0,8 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele suunatud toetusmeetmete kulude suurenemist 0,1 % SKPst. Samuti hõlmab see Ukraina põgenikele ajutise kaitse pakkumise kulude vähenemist (0,2 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude ekspansiivne panus ei ole seega tingitud sihipärasest toetusest kodumajapidamistele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukraina põgenikele. Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude ekspansiivne kasv tuleneb mittesihtotstarbelistest energiatoetusmeetmetest, suurematest kaitse- ja tervishoiukulutustest ning avaliku sektori palkade ja sotsiaaltoetuste püsivast suurenemisest. Kokkuvõttes ei ole riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kavandatud kasv nõukogu soovitusega kooskõlas. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetustest ja muudest ELi vahenditest rahastatavate kulude maht peaks 2023. aastal olema 1,8 % SKPst, samas kui riiklikult rahastatavad investeeringud peaksid andma eelarvepoliitikasse pärssiva panuse 0,2 protsendipunkti 20 . Seega kavatseb Poola rahastada täiendavaid investeeringuid taaste- ja vastupidavusrahastust ja muudest ELi vahenditest ning ei säilita prognoosi kohaselt riiklikult rahastatavaid investeeringuid. Ta kavatseb rahastada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse sellistes valdkondades nagu hoonete energiatõhusus, maismaa ja avamere tuuleenergia, energia salvestamine, elektrivõrkude moderniseerimine, vesiniku tootmine ja kestlik liikuvus, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi fondidest.

(21)Lähenemisprogrammi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2024. aastal vähenema (3,4 %-le SKPst). Vähenemine 2024. aastal tuleneb peamiselt energiakriisiga seotud toetusmeetmete kaotamisest. Programmis prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse tõuseb 2024. aasta lõpuks 52,4 %ni. Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal hinnatakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk on 2024. aastal 3,7 % SKPst. See on suurem kui programmis prognoositud puudujääk, peamiselt meetmete tõttu, mida ei olnud programmis veel täpsustatud. Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori võla suhe SKPsse 2024. aasta lõpus sarnane (53,0 %).

(22)Lähenemisprogrammis nähakse ette enamiku energiatoetusmeetmete järkjärguline kaotamine 2024. aastal. Komisjoni praegusel hinnangul on energiatoetusmeetmete netokulu 2024. aastal 0,3 % SKPst. See sõltub eeldusest, et energiahinnad ei tõuse uuesti. Enamik energiatoetusmeetmetest, mis peaksid praeguse kava kohaselt jääma 2024. aastal kehtima, ei näi olevat suunatud haavatavatele kodumajapidamistele või ettevõtetele ega säilita täielikult hinnasignaali energianõudluse vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks.

(23)Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1466/97 on seatud struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastase parandamise sihtmärgiks 0,5 % SKPst keskpika perioodi eesmärgi suunas 21 . Võttes arvesse riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi 22 ja vajadust vähendada eelarvepuudujääki allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, oleks asjakohane parandada struktuurset eelarvepositsiooni 2024. aastal vähemalt 0,5 % SKPst. Sellise paranemise tagamiseks ei tohiks riiklikult rahastatavate esmaste netokulude kasv 23 2024. aastal ületada 7,8 %, nagu on kajastatud käesolevas soovituses. Samal ajal tuleks ülejäänud energiatoetusmeetmed (komisjoni praeguse hinnangu kohaselt 1,7 % SKPst 2023. aastal) sõltuvalt energiaturu suundumustest järk-järgult kaotada, alustades kõige vähem suunatud meetmetest, ning sellest saadava kokkuhoiu arvel tuleks vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki. Komisjoni hinnangute kohaselt tooks see kaasa esmaste netokulude kasvu alla 2024. aastaks soovitatud maksimaalse kasvu. Lisaks ei ole komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate netokulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu soovitusega. Kui see leiab kinnitust, oleks 2024. aastal asjakohane esmaste netokulude väiksem kasv.

(24)Eeldades, et poliitikat ei muudeta, prognoositakse komisjoni 2023. aasta kevadprognoosis, et riiklikult rahastatavad esmased netokulud kasvavad 2024. aastal 5,6 %, mis on soovitatud kasvumäärast vähem. Komisjoni prognoosis ette nähtud kohandus on veidi väiksem kui energiatoetusmeetmete täielikust järkjärgulisest kaotamisest tulenev sääst, kuna mõned energiatoetusmeetmed jäävad prognooside kohaselt 2024. aastal kehtima.

(25)Programmi kohaselt peaksid valitsemissektori investeeringud jääma 2024. aastal sarnaselt 2023. aastale tasemele 4,2 % SKPst. Programmis osutatakse reformidele ja investeeringutele, mis peaksid aitama kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ning kestlikule ja kaasavale majanduskasvule. Need hõlmavad eelarveraamistiku reforme, mis on samuti osa taaste- ja vastupidavuskavast.

(26)Lähenemisprogrammis on esitatud keskpika perioodi eelarvekava aastani 2026. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk olema 2025. aastal 2,9 % ja jääma 2026. aastal samale tasemele. Seega langeb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2025. aastal kava kohaselt tasemele alla 3 % SKPst. Programmi kohaselt peaks valitsemissektori võla suhe SKPsse tõusma 52,4 %-lt SKPst 2024. aasta lõpus 55,4 %-le SKPst 2026. aasta lõpus.

(27)Sotsiaaltoetustele tehtavate avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks on veel palju võimalusi. Sotsiaaltoetused jäävad suures osas mittesihipäraseks ja nende saamiseks ei hinnata leibkonna majanduslikku olukorda. Suure osa avaliku sektori kulutustest kannavad suure sissetulekuga leibkonnad, kuna kõige rikkamad 20 % poolakatest saavad sama suure osa avaliku sektori rahaülekannetest kui kõige vaesemad 20 %. Toetuste parem suunamine võimaldaks tõhusamalt kasutada avaliku sektori vahendeid vaesuse vastu võitlemiseks ja kõige enam abi vajavate inimeste toetamiseks.

(28)Kiiresti vananev elanikkond tekitab probleeme Poola pensionisüsteemile. Praegune pensionisüsteem eeldab pensioniiga, mis ei tõuse isegi siis, kui keskmine oodatav eluiga ja pensionil oldud aastad jätkuvalt tõusevad. Praegune kindlaksmääratud sissemaksetega pensionisüsteem on rahaliselt tasakaalus, kuid tooks kaasa olukorra, kus tulevased pensionihüvitised on viimase palgaga võrreldes oluliselt väiksemad. Selle olukorra jätkudes oleks suur osa pensionäridest seega vaesuse ohus. Komisjoni analüüsist nähtub, et ainuüksi selleks, et säilitada hüvitised praeguse taseme lähedal, peaks Poola 2070. aastaks kulutama veel 6,7 % oma SKPst. Hiljutised muudatused üldises pensionisüsteemis ja kulukad eripensionisüsteemid on muutnud pensioni maksmise praeguste pensionäride jaoks heldemaks. See on vähendanud stiimuleid töötada kauem kui suhteliselt madal pensioniiga, milleks naistel on 60 aastat ja meestel 65 aastat, ning on suurendanud vananemisega seotud kulusurvet.

(29)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Kuna Poola taaste- ja vastupidavuskava võeti hilinemisega vastu 2022. aasta juunis, on selle rakendamine märkimisväärselt viibinud. Kohtute sõltumatuse ja erapooletuse tugevdamine ning nende kohtunike olukorra parandamine, keda mõjutavad kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi otsused distsiplinaarasjades ja kohtuliku puutumatusega seotud asjades, on eelduseks sellele, et komisjon saaks teha riigile väljamakseid ja tagada liidu finantshuvide kaitse, ning võimaldavad kava kiiret ja jätkuvat rakendamist. Poola on hakanud rakendama taaste- ja vastupidavuskava põhimeetmeid, sealhulgas reforme eelarveraamistiku, tervishoiu, digiülemineku, energiatõhususe ja tööturu valdkonnas. Kuigi Poola ei ole ametlikult esitanud kava addendume ega REPowerEU peatükki, jätkuvad arutelud komisjoniga. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 14 lõikele 6 teatas Poola 31. märtsil 2023 oma kavatsusest taotleda taaste- ja vastupidavusrahastust täiendavat laenutoetust summas 23 miljardit eurot. Uue REPowerEU peatüki kiire lisamine taaste- ja vastupidavuskavasse võimaldab rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid, et toetada Poola strateegilisi eesmärke energia ja rohepöörde vallas. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmade süstemaatiline ja tulemuslik kaasamine, samuti sotsiaaldialoogi üldine kvaliteet on jätkuvalt olulised taaste- ja vastupidavuskava ning üleüldise majandus- ja tööhõivepoliitika edukaks rakendamiseks, et tagada laialdane isevastutus üldise poliitilise tegevuskava eest.

(30)Komisjon kiitis 2022. aastal heaks kõik Poola ühtekuuluvuspoliitika programmidokumendid. Ühtekuuluvuspoliitika programmide kiire rakendamine vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga, sealhulgas REPowerEU peatükiga, on esmatähtis, et viia Poolas ellu rohe- ja digipööre, suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning tagada tasakaalustatud territoriaalne areng.

(31)Lisaks taaste- ja vastupidavuskavas käsitletud majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele seisab Poola silmitsi mitme muu probleemidega, mis on seotud investeerimiskliima, energiapoliitika ja rohepöördega.

(32)Kohtusüsteemi sõltumatus, tõhusus ja kvaliteet on stabiilse ja prognoositava ettevõtluskeskkonna ning sõbraliku investeerimiskliima jaoks määrava tähtsusega. Neil on oluline roll kestliku majanduskasvu saavutamisel keskpikas ja pikas perspektiivis. Poola investeerimiskliimat halvendavad jätkuvalt tõsised mured, mis on seotud õigusriigi olukorraga, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatusega, nagu on kindlaks tehtud Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustes. Lisaks kaebas Euroopa Komisjon Poola 15. veebruaril 2023 Euroopa Kohtusse seoses ELi õiguse rikkumisega Poola konstitutsioonikohtu poolt ja nimetatud kohtu kohtupraktikaga, mis on eelkõige vastuolus ELi õiguse ülimuslikkusega.

(33)Poola energiaallikate jaotuses domineerivad ülekaalukalt fossiilkütused, millest kivisüsi moodustas 2021. aastal ligikaudu 60 % ja taastuvad energiaallikad üksnes 13 %. Poola on lõpetanud maagaasi impordi Venemaalt alates 2022. aasta aprillist ja nafta impordi alates 2023. aasta veebruarist. Viimastel aastatel tehtud mitmekesistamispüüdlused on vähendanud selle mõju riigi energiavarustuskindlusele. Poola on CO2 heidet vähendanud teistest ELi liikmesriikidest oluliselt vähemal määral. Poolas on jätkuvalt arvukalt regulatiivseid, haldus- ja taristuga seotud tõkkeid, mis takistavad taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu. Taastuvatest energiaallikatest energia tootmise suurendamine on Poola majanduse CO2 heite vähendamise ja kliimaneutraalsuse saavutamise võti. Taastuvate energiaallikate potentsiaali vallandamiseks peab Poola täiustama oma sisevõrke energia ülekandmiseks ja jaotamiseks, samuti energia salvestamiseks, ning reformima oma õiguskeskkonda. Eelkõige peaks Poola rakendama meetmeid, millega kõrvaldada takistused taastuvate energiaallikate loamenetluselt. Need meetmed peaksid keskenduma järgmisele: i) taastuvate energiaallikate ruumilistesse planeeringutesse kaasamise kiirendamine; ii) taastuvenergia eelisarendusalade loomine; iii) võrguga liitumise lubasid käsitlevate eeskirjade muutmine ning iv) vananenud ja ebatõhusate jaotusvõrkude ajakohastamine. Täiendavaid reforme on vaja selleks, et: i) võimaldada tööstusel saada kasu puhtast energiast pikaajaliste energiavarustuse ja -nõudluse lepingute, näiteks energiaostulepingute kaudu; ii) kaotada energiakogukondadele kehtestatud piirangud ning iii) edendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu kaugküttesektoris.

(34)2022. aasta augustist kuni 2023. aasta märtsini vähenes Poolas maagaasi tarbimine võrreldes eelneva viie aasta sama perioodi keskmise gaasitarbimisega 13 %, st veidi vähem, kui oli seatud eesmärgiks (15 %). Poolat julgustatakse tegema suuremaid jõupingutusi gaasinõudluse ajutiseks vähendamiseks kuni 31. märtsini 2024 24 . Vaatamata mitmetele meetmetele, mis on võetud energianõudluse piiramiseks, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi energiatõhususe parandamiseks, eelkõige elamute ja kaugküttesüsteemide puhul. Lõppenergia tarbimine Poolas oli 2021. aastal 75,2 miljonit naftaekvivalenttonni ja see on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Üle poole elamute kütteenergiavajadusest rahuldatakse praegu kivisöega, kasutades seda kas otse või kaudselt kaugküttes. Siiski on eluhooned endiselt suures osas ebatõhusad, mistõttu on investeerimisvajadused võrreldes teiste ELi riikidega suuremad. Lisaks vajab kaugküttesektor sihipäraseid reforme ja suuremaid investeeringuid, et kiirendada sektori CO2 heite vähendamist, suurendada tõhusust ja tagada pikaajaline rahaline elujõulisus.

(35)Ajavahemikus 2005–2021 on riigisisesest transpordist (v.a lennundus) tulenev kasvuhoonegaaside heide Poolas kasvanud 88,3 %, mis on teravas vastuolus ELi keskmise 7,5 % vähenemisega. Isegi Poola energia- ja kliimakavas sisalduvate lisameetmete kasutamise korral prognoositakse, et 2030. aastaks on selle sektori kasvuhoonegaaside heide endiselt 56 % suurem kui 2005. aastal. Tuginedes Poola taaste- ja vastupidavuskava reformidele ja investeeringutele, on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et edendada säästvaid ühistranspordiliike. Riigisisese transpordi elektrifitseerimine peab käima käsikäes elektrivarustuse dekarboniseerimisega, et vähendada tulemuslikult sektorite heitkoguseid.

(36)Tööjõu- ja oskuste nappus rohepöörde jaoks olulistes sektorites ja kutsealadel, sealhulgas kliimaneutraalsete tehnoloogiate väljatöötamine, kasutuselevõtt ja hooldamine, tekitab probleeme üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Kvaliteetsed haridus- ja koolitussüsteemid, mis vastavad tööturu muutuvatele vajadustele, ning sihipärased täiend- ja ümberõppe meetmed on esmatähtsad, et vähendada oskuste nappust ning edendada töötajate kaasamist ja üleminekut. Kasutamata tööjõupakkumise rakendamiseks peavad need meetmed olema kättesaadavad eelkõige rohepöördest enim mõjutatud üksikisikutele ning sektorites ja piirkondades. Seoses rohepöördega on Poolas viimastel aastatel suurenenud tööjõupuudus peamistes sektorites, mis on ühtlasi seotud asjakohaste oskuste puudumisega, ning see tekitab probleeme üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. 2022. aastal teatati tööjõunappusest kui tootmist piiravast tegurist tööstus- (63,4 % ettevõtetest) ja ehitussektoris (74,6 % ettevõtetest).

(37)Võttes arvesse komisjoni hinnangut, on nõukogu 2023. aasta lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus 25 kajastub allpool esitatud soovituses 1,

SOOVITAB Poolal võtta 2023. ja 2024. aastal järgmisi meetmeid.

1.Kaotada kehtivad energiatoetusmeetmed 2023. aasta lõpuks ja kasutada sellest tulenevat kokkuhoidu valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Kui energiahindade uue tõusu tõttu on vaja toetusmeetmeid, tagada, et need on suunatud haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks.

Tagada konservatiivne eelarvepoliitika, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude nominaalset kasvu 2024. aastal kuni 7,8 %ni.

Säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada taaste- ja vastupidavusrahastu toetuste ja muude ELi vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks.

Jätkata pärast 2024. aastat keskpika perioodi eelarvestrateegia rakendamist, mis hõlmab järkjärgulist ja kestlikku konsolideerimist koos investeeringute ja reformidega, mis soodustavad hoogsamat kestlikku majanduskasvu, et saavutada keskpikas perspektiivis usaldusväärne eelarvepositsioon.

Parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust, sealhulgas sotsiaaltoetuste parema suunamise kaudu. Tagada tulevaste pensionihüvitiste piisavus ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, võttes meetmeid tegeliku pensioniea tõstmiseks ja reformides eripensioniskeeme.

2.Täita kiiresti liidu finantshuvide kaitsega seotud vahe-eesmärgid ja sihid, et võimaldada liidu taaste- ja vastupidavuskava kiiret ja järjepidevat rakendamist. Viia kiiresti lõpule REPowerEU peatüki koostamine, et alustada viivitamata selle elluviimist. Jätkata ühtekuuluvuspoliitika programmide kiiret rakendamist täielikus vastastikuses täiendavuses ja koostoimes taaste- ja vastupidavuskavaga.

3.Parandada investeerimiskliimat, sealhulgas kohtute sõltumatuse tagamise kaudu.

4.Kiirendada fossiilkütuste kasutamise järkjärgulist lõpetamist ja taastuvenergia kasutuselevõttu. Reformida õigusraamistikku, mis on seotud võrguühenduslubade ja taastuvate energiaallikatega, sealhulgas energiakogukondade, biometaani ja saastevaba vesinikuga. Rakendada meetmeid energiasäästu edendamiseks ja gaasinõudluse vähendamiseks. Suurendada investeeringuid hoonete energiatõhususse ja vähendada kaugkütte soojusvarustussüsteemide CO2 heidet, et lahendada energiaostuvõimetuse probleemi. Edendada veelgi säästvaid ühistranspordiliike. Suurendada poliitilisi jõupingutusi rohepöördeks, sh hoonete renoveerimiseks vajalike oskuste pakkumiseks ja omandamiseks.

Brüssel,

(1)    ELT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(3)    COM(2022) 780 final.

(4)    COM(2023) 62 final.

(5)    COM(2023) 168 final.

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2023. aasta määrus (EL) 2023/435, millega muudetakse määrust (EL) 2021/241 riiklike taaste- ja vastupidavuskavade REPowerEU peatükkide osas ning määrusi (EL) nr 1303/2013, (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1755 ning direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 63, 28.2.2023, lk 1).

(7)    COM(2023) 141 final.

(8)    COM(2022) 583 final.

(9)    Nõukogu 17. juuli 2022. aasta rakendusotsus Poola taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta (ST 9728/22; ST 9728/22 ADD 1).

(10)    SWD(2023) 621 final.

(11)    Eurostat-Euro Indicators, 47/2023, 21.4.2023.

(12)    COM(2023) 631 final, 24.5.2023.

(13)    COM(2023) 141 final, 8.3.2023.

(14)    Nõukogu 18. juuni 2021. aasta soovitus, millega esitatakse nõukogu arvamus Poola 2021. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 304, 29.7.2021, lk 98).

(15)    Eelarvepoliitikat mõõdetakse esmaste kulude (ilma kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmeteta) muutusena keskpika perioodi potentsiaalse majanduskasvu suhtes, jättes välja COVID-19 kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed, kuid võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu tagastamatute toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavaid kulusid. Üksikasjalikum teave on esitatud eelarvestatistikatabelite tekstikastis 1.

(16)    Muud riiklikult rahastatavad kapitalikulud andsid ekspansiivse panuse 0,8 protsendipunkti SKPst, mis tulenes peamiselt valitsuse toetusest finantsasutustele.

(17)    See näitaja kajastab meetmete aastaste eelarvekulude taset, sealhulgas jooksvaid tulusid ja kulusid ning asjakohasel juhul kapitalikulumeetmeid.

(18)    Nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovitus, milles käsitletakse Poola 2022. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Poola 2022. aasta lähenemisprogrammi kohta (ELT C 334, 1.9.2022, lk 171).

(19)    Komisjoni 2023. aasta kevadprognoosi kohaselt on Poola keskpika perioodi (kümne aasta keskmine) nominaalne potentsiaalne SKP kasv, mida kasutatakse eelarvepoliitika mõõtmiseks, hinnanguliselt 15,5 %.

(20)    Muud riiklikult rahastatavad kapitalikulud peaksid andma pärssiva panuse 0,6 protsendipunkti SKPst, mis kajastab finantsasutustele antavate valitsuse toetuste kaotamise mõju 2022. aastal.

(21)    Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikkel 5, milles nõutakse kohandamist rohkem kui 0,5 % SKPst ka liikmesriikide puhul, kelle valitsemissektori võlg ületab 60 % SKPst või kelle võla jätkusuutlikkusega seotud riskid on suuremad.

(22)    Komisjoni hinnangul peaks Poola struktuurse esmase eelarvepositsiooni suhe SKPsse paranema keskmiselt 0,4 protsendipunkti aastas, et saavutada võla usutav vähenemine või tagada valitsemissektori võla hoidmine usaldusväärsel tasemel keskpikas perspektiivis. See hinnang põhines komisjoni 2022. aasta sügisprognoosil. Selle hinnangu lähtepunktiks olid 2024. aastaks prognoositud valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg, mille puhul eeldati energiatoetusmeetmete kaotamist 2024. aastal.

(23)    Esmased netokulud on riiklikult rahastatavad kulud ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta ning need ei hõlma intressikulusid ega tsüklilisi töötuskulusid.

(24)    Nõukogu määrus (EL) 2022/1369. Nõukogu määrus (EL) 2023/706.

(25)    Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 2 ja artikli 9 lõikele 2.