This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022PC0176
Proposal for a COUNCIL DECISION on the position to be taken on behalf of the European Union in the EPA Committee established under the stepping stone Economic Partnership Agreement between Ghana, of the one part, and the European Union and its Member States, of the other part, regarding the adoption of the Rules of Procedure for Dispute Settlement
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vaidluste lahendamise töökorra vastuvõtmisega
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vaidluste lahendamise töökorra vastuvõtmisega
COM/2022/176 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.4.2022
COM(2022) 176 final
2022/0116(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vaidluste lahendamise töökorra vastuvõtmisega
SELETUSKIRI
1.Kavandatav reguleerimisese
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega kehtestatakse seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vaidluste lahendamise töökorra ja tegevusjuhendi vastuvõtmisega.
2.Ettepaneku taust
2.1.Vahepealne majanduspartnerlusleping ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel
Ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on:
(a)võimaldada Ghanale parem juurdepääs liidu turule, mida liit pakub majanduspartnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste raames, et vältida häireid Ghana ja liidu vahelises kaubanduses ajavahemikul Cotonou lepingus sätestatud kaubanduse üleminekurežiimi kehtivusaja lõppemisest 31. detsembril 2007 kuni täieliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni;
(b)luua alus läbirääkimiste pidamiseks majanduspartnerluslepingu üle, mis aitaks vähendada vaesust, edendaks piirkondlikku integratsiooni, majanduskoostööd ja head valitsemistava Lääne-Aafrikas ning parandaks Lääne-Aafrika kaubanduspoliitilist ja kaubandusega seotud küsimuste alast suutlikkust;
(c)edendada Ghana harmoonilist ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse vastavalt Ghana poliitilistele valikutele ja arengueesmärkidele;
(d)tugevdada lepinguosaliste vahelisi olemasolevaid suhteid, mis põhinevad solidaarsusel ja vastastikusel huvil;
(e)koostada 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli kohane leping.
Lepingut kohaldatakse alates 15. detsembrist 2016 ajutiselt ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.
2.2.Majanduspartnerluslepingu komitee
Lepingu artikliga 73 luuakse majanduspartnerluslepingu komitee ja sätestatakse, et see komitee vastutab kõikide lepingu reguleerimisalasse jäävate valdkondade haldamise ning kõigi lepingus nimetatud ülesannete täitmise eest. Lepingu kohaselt määrab majanduspartnerluslepingu komitee kindlaks oma töökorralduse ja tegevuse põhimõtted. Komitee võttis vastavalt vastu oma töökorra 1 .
V jaotise (Vaidluste vältimine ja lahendamine) artiklis 59 (Töökord) on sätestatud, et selle jaotise 3. peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleerib töökord, mille majanduspartnerluslepingu ühisnõukogu võtab vastu kolme kuu jooksul pärast komitee moodustamist Artikli 64 lõikes 2 on sätestatud, et töökorrale on lisatud tegevusjuhend. Vahendajate suhtes on asjakohane kohaldada vahekohtunike tegevusjuhendit.
2.3.Majanduspartnerluslepingu komitee kavandatav akt
2022. aasta teisel poolel võtab majanduspartnerluslepingu komitee vastu otsuse vaidluste lahendamise töökorra kohta (edaspidi „kavandatav akt“). Kavandatava akti eesmärk on kehtestada vaidluste lahendamist reguleeriv töökord ja sellega seotud tegevusjuhend.
3.Liidu nimel võetav seisukoht
Käesoleva ettepanekuga nõukogu otsuse kohta määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel lepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses majanduspartnerluslepingu komitee vaidluste lahendamise töökorra ja sellega seotud tegevusjuhendiga. Vahendajate suhtes on asjakohane kohaldada vahekohtunike tegevusjuhendit.
Lepinguosalised arutasid kavandatavat töökorda ja tegevusjuhendit ning leppisid kokku, et majanduspartnerluslepingu komitee võtab töökorra ja tegevusjuhendi vastu 2022. aasta teisel poolel, kui liidu otsustamismenetlustest ei tulene teisiti.
Kavandatava töökorra ja sellega seotud tegevusjuhendi sisu on sarnane muude liidu kaubanduslepingute töökordade ja tegevusjuhendite sisuga.
Töökord on oluline lepingu institutsioonilise raamistiku väljakujundamiseks ja seega lepingu tõrgeteta rakendamise tagamiseks.
4.Õiguslik alus
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 2 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Majanduspartnerluslepingu komitee on lepinguga, käesoleval juhul ELi ja Ghana vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud organ.
Akt, mille majanduspartnerluslepingu komitee peab vastu võtma, on õigusliku toimega akt, sest sellega kehtestatakse osaliste vaheliste vaidluste lahendamist reguleerivad siduvad õigusnormid.
Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2.Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Vastavalt lepingu artiklile 46 ei kohaldata lepingu V jaotises sätestatud vaidluste vältimise ja lahendamise mehhanismi lepingu II jaotise (Arengupartnerlus) suhtes. Sellest järeldub, et V jaotises sätestatud vaidluste vältimise ja lahendamise mehhanismi kohaldatakse kaubandusvaidluste suhtes, mis liidu seisukohast kuuluvad ühise kaubanduspoliitika alla. Seetõttu kohaldatakse ka töökorda ja sellega seotud tegevusjuhendit, mille majanduspartnerluslepingu komitee võtab vastu lepingu V jaotise artikli 59 ja artikli 64 lõike 2 kohaselt, kaubandusvaidluste suhtes.
Eeltoodut arvestades on selge, et kavandatava akti sisu on seotud ühise kaubanduspoliitikaga.
Esildatud otsuse materiaalõiguslik alus on seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik.
4.3.Järeldus
Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimene lõik koostoimes artikli 218 lõikega 9.
5.Kavandatava akti avaldamine
Kuna majanduspartnerluslepingu komitee aktiga kehtestatakse vaidluste lahendamise töökord lepingu raames, on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
2022/0116 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vaidluste lahendamise töökorra vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liit ja selle liikmesriigid allkirjastasid ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) 28. juulil 2016 3 . Lepingut kohaldatakse ajutiselt ELi ja selle liikmesriikide ning Ghana vahel alates 15. detsembrist 2016 4 .
(2)Vastavalt lepingu artikli 73 lõikele 3 vastutab majanduspartnerluslepingu komitee kõikide lepingu reguleerimisalasse jäävate valdkondade haldamise ning kõigi lepingus nimetatud ülesannete täitmise eest.
(3)Vastavalt artiklile 59 reguleerib vaidluste lahendamise menetlust töökord, mille majanduspartnerluslepingu komitee võtab vastu kolme kuu jooksul pärast komitee moodustamist.
(4)Vastavalt artikli 64 lõikele 2 on töökorrale lisatud tegevusjuhend. Tegevusjuhendi ülesanne on sätestada juhtpõhimõtted, mida vahekohtunikud peavad järgima, ning nende õigused ja kohustused. Vahendajate suhtes on asjakohane kohaldada vahekohtunike tegevusjuhendit mutatis mutandis.
(5)Majanduspartnerluslepingu komitee peab vaidluste lahendamise töökorda käsitleva otsuse vastu võtma 2022. aasta teisel poolel.
(6)On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel majanduspartnerluslepingu komitees võetav seisukoht, kuna majanduspartnerluslepingu komitee kavandatava otsusega kehtestatakse vaidluste lahendamist reguleerivad siduvad õigusnormid,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu nimel võetav seisukoht põhineb käesoleva otsuse lisal.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.4.2022
COM(2022) 176 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu otsus
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses vaidluste lahendamise töökorra vastuvõtmisega
LIIDE
Ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud
MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS nr …/2022
vaidluste lahendamist reguleeriva töökorra vastuvõtmise kohta
MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut 1 (edaspidi „leping“), mis kirjutati alla 28. juulil 2016 Brüsselis, eriti selle artiklit 59,
Võttes arvesse, et lepingus on sätestatud, et vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse töökorraga, mille võtab vastu majanduspartnerluslepingu komitee. Tegevusjuhend lisatakse käesolevale töökorrale.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Vaidluste lahendamise töökord võetakse vastu vastavalt lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
[Väljaandmise aeg ja koht]
LISA
VAIDLUSTE LAHENDAMISE TÖÖKORD
a. Mõisted
1.Lepingu 3. peatükis (Vaidluste lahendamise menetlus) ja käesolevas töökorras kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„haldustöötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;
(b)„nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud enda nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega;
(c)„assistent“ – isik, kes ametisse nimetamise tingimuste kohaselt ning vahekohtuniku juhtimise ja kontrolli all teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;
(d)„kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist lepingu artikli 49 (Vahekohtumenetluse algatamine) alusel;
(e)„päev“ – kalendripäev;
(f)„vahekohus“ – lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) kohaselt moodustatud kohus;
(g)„vahekohtunik“ – vahekohtu liige;
(h)„lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub lepingu sätteid;
(i)„lepinguosalise esindaja“ – töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist lepinguga seotud vaidluses.
b. Teated
2.Iga teade, kirjalik esildis või muu dokument:
(a)mille on koostanud vahekohus, saadetakse ühel ja samal ajal mõlemale lepinguosalisele;
(b)mille on koostanud lepinguosaline ja mis on suunatud vahekohtule, lisatakse samal ajal koopiana teisele lepinguosalisele ja
(c)mille on koostanud lepinguosaline ja mis on suunatud teisele lepinguosalisele, lisatakse vajaduse korral samal ajal koopiana vahekohtule.
3.Punktis 2 osutatud teated edastatakse e-posti teel või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, millega tagatakse teate saatmise registreerimine. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.
4.Kõik teated adresseeritakse Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile ja Ghana kaubandus- ja tööstusministeeriumi peadirektorile.
5.Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused on selgelt välja toodud.
6.Kui dokumendi kättetoimetamise viimane päev langeb Euroopa Liidu institutsioonide või Ghana valitsuse puhkepäevale, lõpeb dokumendi kättetoimetamise tähtaeg esimesel järgneval tööpäeval.
c. Vahekohtunike ametisse nimetamine
7.Kui vastavalt lepingu artiklile 50 lõikele 3 (Vahekohtu moodustamine) valitakse vahekohtunik loosi teel, teatab kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja loosimise kuupäeva, kellaaja ja koha kohe selle lepinguosalise poolt nimetatud kaaseesistujale, kelle vastu kaebus esitati. Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistujal või tema esindajal palutakse loosimine läbi viia lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) lõigete 3 ja 4 kohaselt. Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja võib vahekohtuniku loosi teel valimise delegeerida.
8.Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja valib loosi teel vahekohtuniku või eesistuja viie päeva jooksul pärast artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist, kui ükski artikli 64 (Vahekohtunike nimekiri) lõikes 1 osutatud osanimekirjadest:
(a)ei ole koostatud – sel juhul valitakse lepinguosaline või eesistuja nende isikute hulgast, kelle üks või mõlemad lepinguosalised on selle osanimekirja koostamiseks ametlikult esitanud, või
(b)ei sisalda enam vähemalt viit isikut – sel juhul valitakse lepinguosaline või eesistuja nende isikute hulgas, kes on sellesse osanimekirja jäänud.
Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja võib vahekohtuniku loosi teel valimise delegeerida.
9.Kaebuse esitanud lepinguosalise poolt nimetatud majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja teavitab iga vahekohtunikuks valitud isikut kirjalikult tema ametisse nimetamisest. Iga selline isik kinnitab oma valmisolekust sellele ametikohale asumiseks mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil talle nimetamisest teatati. Lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) lõike 5 kohase vahekohtu moodustamise kuupäeva kindlaks määramisel käsitatakse vahekohtunike valimise kuupäevana kuupäeva, mil viimane kolmest valitud vahekohtunikust teatab oma nõusolekust.
d. Pädevus
10.Kui osapooled ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, on vahekohtu volitused järgmised:
„vaadata läbi vahekohtu moodustamise taotluses nimetatud küsimus, pidades silmas käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid, millele lepinguosalised on viidanud, teha järeldused kõnealuse meetme vastavuse kohta artiklis 46 (Reguleerimisala) osutatud lepingusätetele ning esitada aruanne vastavalt artiklitele 51 (Vahearuanne) ja 52 (Vahekohtu otsus).“
11.Kui lepinguosalised lepivad kokku muudes volitustes, teavitavad nad vahekohut kokkulepitud volitustest punktis 10 osutatud tähtaja jooksul.
e. Vahekohtu ülesanded
12.Vahekohus:
(a)annab objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, mis muu hulgas hõlmab hinnangu andmist juhtumiga seotud faktidele, kohaldatavusele ning kooskõlale vaidlusaluste meetmetega;
(b)esitab oma otsustes ja aruannetes tuvastatud asjaolud, hõlmatud sätete kohaldatavuse ning oma leidude ja järelduste peamised põhjendused ning
(c)peaks konsulteerima regulaarselt pooltega ja pakkuma piisavalt võimalusi mõlemat poolt rahuldava lahenduse väljatöötamiseks.
13.Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaekogude ja apellatsioonikogu aruannetes, mille vaidluste lahendamise organ on vastu võtnud.
f. Korralduslik istung
14.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:
(a)vahekohtunikele makstav tasu ja hüvitatavad kulud, kui need ei ole juba varem kokku lepitud. Tasu peab olema kooskõlas WTO normidega;
(b)assistentidele makstav tasu, kui see ei ole juba varem kokku lepitud. Ühegi vahekohtuniku assistendi või assistentide töötasu kogusumma ei tohi ületada 50 % asjaomase vahekohtuniku töötasust;
(c)menetluse ajakava ning
(d)sihtotstarbelised menetlused konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks.
15.Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellisel kohtumisel telefoni või videokonverentsi teel.
g. Kirjalikud esildised
16.Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise kirjaliku esildise kättetoimetamist.
h. Vahekohtu töö
17.Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki selle istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.
18.Kui lepingu 3. peatükis (Vaidluste lahendamise menetlus) või käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus oma tegevuses kasutada kõiki sidevahendeid, sealhulgas telefoni, faksi ja arvutisidet.
19.Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada oma assistentidel nõupidamise juures viibida.
20.Mis tahes otsuse ja aruande koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei tohi delegeerida.
21.Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud lepingu 3. peatükiga (Vaidluste lahendamise menetlus), võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.
22.Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega (v.a lepingu 3. peatükis (Vaidluste lahendamise menetlus) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või halduslikke kohandusi, konsulteerib ta esmalt lepinguosalistega ja seejärel teatab neile kirjalikult muudatuse või kohanduse põhjustest, märkides ära vajaliku uue tähtaja või kohanduse.
i. Asendamine
23.Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei vasta vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhendis (käesoleva töökorra I lisa) esitatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab kõnealune lepinguosaline sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast piisavate tõendite saamisest selle kohta, et vahekohtunik ei vasta väidetavalt tegevusjuhendi nõuetele.
24.Lepinguosalised konsulteerivad omavahel 15 päeva jooksul pärast punktis 23 osutatud teate saamist. Nad teavitavad vahekohtunikku tema väidetavast puudusest ja võivad nõuda, et vahekohtunik astuks samme puuduse kõrvaldamiseks. Samuti võivad nad kokkuleppe korral asjaomase vahekohtuniku ametist vabastada ja valida uue vahekohtuniku vastavalt lepingu artiklile 50 (Vahekohtu moodustamine).
25.Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku (välja arvatud eesistuja) asendamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat, kes teeb lõpliku otsuse.
Kui vahekohtu eesistuja leiab, et vahekohtunik ei vasta vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhendis esitatud nõuetele, valitakse uus vahekohtunik vastavalt lepingu artiklile 50 (Vahekohtu moodustamine).
26.Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks mõnele teisele isikule, kes on kantud lepingu artikli 64 (Vahekohtunike nimekiri) kohasesse eesistujate osanimekirja. Tema nime valib loosi teel taotluse esitanud poolt nimetatud lepinguosalise majanduspartnerluslepingu komitee kaaseesistuja või tema esindaja. Valitud isiku otsus eesistuja väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.
Kui see isik leiab, et eesistuja ei vasta vahekohtunike ja vahendajate tegevusjuhendis esitatud nõuetele, valitakse uus eesistuja vastavalt lepingu artiklile 50 (Vahekohtu moodustamine).
27.Aruande või otsuse esitamise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mis on vajalik uue vahekohtuniku nimetamiseks.
j. Peatamine ja lõpetamine
28.Mõlema lepingupoole taotlusel peatab vahekohus oma töö poolte vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus alustab uuesti tööd enne peatamisaja möödumist mõlema lepinguosalise kirjaliku taotluse korral või peatamisaja möödumisel kummagi lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline esitab vastava teate teisele lepinguosalisele. Kui lepinguosaline ei taotle vahekohtu töö peatamiseks ettenähtud tähtaja möödumisel vahekohtu töö jätkamist, kaotavad vahekohtu volitused kehtivuse ja vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas jaos sätestatud tähtaegu sama aja võrra, mille jooksul vahekohtu töö oli peatatud.
k. Istungid
29.Vastavalt punktis 14 kohaselt kindlaks määratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele istungi kuupäeva, kellaaja ja toimumise koha. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks see lepinguosaline, kelle territooriumil istung toimub, välja arvatud juhul, kui istung on kinnine.
30.Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Ghana, ja Accras, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kannab istungi logistilised halduskulud.
31.Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.
32.Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.
33.Kui pooled ei lepi kokku teisiti, võivad istungil osaleda järgmised isikud olenemata sellest, kas istung on avalik või kinnine:
(a)lepinguosalise esindajad;
(b)nõustajad;
(c)assistendid ja haldustöötajad;
(d)vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning
(e)eksperdid, kui vahekohus lepingu artikli 60 (Teave ja tehniline nõustamine) kohaselt nii otsustab.
34.Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikute kohta, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.
35.Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete esitamiseks.
Väited
(a)kaebuse esitanud lepinguosalise väited;
(b)selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.
Vastuväited
(a)kaebuse esitanud lepinguosalise repliik;
(b)selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.
36.Vahekohus võib istungi jooksul esitada igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi.
37.Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.
38.Mõlemad lepinguosalised võivad 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi.
l. Kirjalikud küsimused
39.Vahekohus võib menetluse käigus esitada igal ajal ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele lepinguosalisele.
40.Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele ka koopia oma vastustest vahekohtu küsimustele. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada asjaomase lepinguosalise vastuste kohta kirjalikke märkusi viie päeva jooksul pärast sellise koopia kättesaamist.
41.Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda lepinguosalistelt asjaomast teavet, mida ta peab vajalikuks ja asjakohaseks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabenõudele kiiresti ja ammendavalt.
m. Konfidentsiaalsus
42.Mõlemad lepinguosalised ja vahekohus käsitlevad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule kirjaliku esildise, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul ka konfidentsiaalse teabeta esildise, mis avalikustatakse.
43.Miski käesolevas töökorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.
44.Kui lepinguosalise esildised ja argumendid sisaldavad konfidentsiaalset teavet, peab vahekohus istungi asjaomased osad kinniselt. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.
n. Ühepoolsed kontaktid
45.Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi kohal.
46.Ükski vahekohtunik ei tohi arutada menetluse sisu ühe või mõlema lepinguosalisega, kui teised vahekohtunikud ei viibi kohal.
o. Kolmanda poole esildised
47.Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepinguosalise territooriumil asuvad füüsilised või juriidilised isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud omal algatusel, tingimusel et
(a)vahekohus saab need kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva;
(b)need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 lehekülge (trükitud kahekordse reavahega), kaasa arvatud lisad;
(c)need puudutavad otseselt vahekohtu käsitletavat faktilist või õiguslikku küsimust;
(d)need sisaldavad esildise esitanud isiku kirjeldust, sh füüsilise isiku puhul tema kodakondsust ja juriidilise isiku puhul tema asukohta, tegevuse laadi, õiguslikku seisundit, üldeesmärke ja rahastamisallikaid;
(e)nendes on märgitud, mis laadi huvi on asjaomasel isikul vahekohtumenetluse suhtes ning
(f)need on koostatud vastavalt käesoleva töökorra punktidele 54 ja 55 lepinguosaliste valitud keeltes.
48.Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada kümne päeva jooksul alates esildise edastamisest.
49.Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on saanud vastavalt punktile 47. Vahekohus ei pea oma aruandes käsitlema kõnealustes esildistes esitatud argumente, kui ta aga seda teeb, siis võtab ta arvesse ka kõiki märkusi, mis lepinguosalised on teinud punkti 48 kohaselt.
p. Kiireloomulised juhtumid
50.Lepingu artikli 52 (Vahekohtu otsus) lõikes 2 osutatud kiireloomulistel juhtudel kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist vastavalt vajadusele käesolevas töökorras osutatud tähtaegu, välja arvatud punktis 10 (Pädevus) osutatud ajavahemikud. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.
51.Lepinguosalise taotluse korral otsustab vahekohus kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, kas juhtum on seotud kiireloomuliste küsimustega.
q. Kulud
52.Mõlemad lepinguosalised kannavad oma vahekohtumenetluses osalemise kulud ise.
53.Ilma et see piiraks punkti 30 kohaldamist, jagavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike ja nende assistentide töötasud ja kulud.
r. Kirjalik ja suuline tõlge
54.Lepingu artiklis 47 osutatud konsulteerimise või artiklis 48 osutatud vahendamise jooksul ja hiljemalt käesoleva töökorra punktis 14 osutatud istungil püüavad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles.
55.Kui lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles. Kumbki lepinguosaline esitab samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.
56.Vahekohtu aruanded ja otsused esitatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne ja lõpparuanne ühes WTO töökeeles.
57.Käesoleva töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad mõlemad lepinguosalised märkusi esitada.
58.Mõlemad lepinguosalised kannavad oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud ise. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad lepinguosalised võrdselt.
s. Muud menetlused
59.Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu kohandatakse vastavalt eritähtaegadele, mis on ette nähtud vahekohtu aruande või otsuse vastuvõtmiseks lepingu artiklis 54 (Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg), artiklis 55 (Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine), artiklis 56 (Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral) ja artiklis 57 (Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast asjakohaste meetmete võtmist) sätestatud menetlustes.
LISA
TEGEVUSJUHEND
I. Mõisted
1.Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a)„haldustöötajad“ – vahekohtuniku puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid;
(b)„assistent“ – isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku;
(c)„kandidaat“ – isik, kelle nimi on kantud lepingu artiklis 64 (Vahekohtunike nimekiri) osutatud vahekohtunike nimekirja ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) alusel;
(d)„vahendaja“ – isik, kes on vahendajaks valitud vastavalt lepingu artiklile 48 (Vahendamine);
(e)„vahekohtunik“ – vahekohtu liige.
II. Juhtpõhimõtted
2.Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, peab iga kandidaat ja vahekohtunik
(a)tutvuma käesoleva tegevusjuhendiga;
(b)olema sõltumatu ja erapooletu;
(c)vältima otsest ja kaudset huvide konflikti;
(d)hoiduma ebasobivast või ebasobivana või erapoolikuna näivast käitumisest;
(e)järgima rangeid käitumisnorme ning
(f)mitte laskma end mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele või kriitikakartusest.
3.Vahekohtunik ei võta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat vahekohtuniku ülesannete nõuetekohast täitmist.
4.Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik hoidub tegevusest, mis võib jätta mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võiks teda mõjutada.
5.Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.
6.Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje.
III. Avalikustamiskohustused
7.Enne seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega lepingu artikli 50 (Vahekohtu moodustamine) kohaselt, avalikustab ta kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mõistliku eelduse kohaselt tekitada menetluses ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.
8.Punkti 7 kohane avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis.
9.Kandidaat või vahekohtunik edastab kohe, kui ta sellest teada saab, teabe käesoleva tegevusjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumise kohta majanduspartnerluslepingu komiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.
IV. Vahekohtunike kohustused
10.Vahekohtunikuks nimetamisega nõustudes on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.
11.Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule.
12.Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistendid ja haldustöötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi II, III, IV ja VI osa kohastest kohustustest ning täidavad neid.
V. Endiste vahekohtunike kohustused
13.Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevust, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest.
14.Kõik endised vahekohtunikud peavad täitma käesoleva tegevusjuhendi VI osas sätestatud kohustusi.
VI. Konfidentsiaalsus
15.Vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta kunagi talle määratud menetlusega seotud või sellise menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet. Ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.
16.Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avalikustamist vastavalt lepingu 3. peatükile (Vaidluste lahendamise menetlus).
17.Vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta ega tee avaldusi talle määratud menetluse kohta või menetletavate vaidlusküsimuste kohta.
VII. Kulud
18.Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistentide ja haldustöötajate tööaja ja kulude kohta.
VIII.
Vahendajad
19.Käesolevat tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes mutatis mutandis.
****
