EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.9.2022

COM(2022) 483 final

EUROOPA KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMITEELE NING TÖÖHÕIVEKOMITEELE

Aruanne COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kohta vastavalt nõukogu määruse (EL) 2020/672 artiklile 14











TERA: kahe aasta kokkuvõte

Kokkuvõte

Käesolev aruanne on neljas poolaastaaruanne eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kohta. Aruandes kinnitatakse eelmistes aruannetes esitatud järeldusi, kirjeldatakse rahastu senist tegevust ja kasutamist ning antakse ülevaade selle sotsiaal-majanduslikust mõjust. TERA on 100 miljardi euro suuruse eelarvega kriisiohjevahend, mille Euroopa Liit (EL) on loonud selleks, et aidata liikmesriikidel COVID-19 pandeemia ajal kaitsta töökohti ja töötajate sissetulekuid. TERA on ka kõigi ELi liikmesriikide solidaarsuse jõuline väljendus: kõik liikmesriigid nõustusid andma ELile kahepoolsed tagatised, et liit saaks võtta turgudelt väga soodsatel tingimustel laenu TERA laenude rahastamiseks.

Kiiresti rakendatud uus vahend pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks

Rahastu rakendamine oli kiire ja sujuv. Komisjon esitas ettepaneku TERA määruse kohta 2. aprillil 2020 osana ELi esmastest meetmetest pandeemiale reageerimiseks. Nõukogu võttis määruse vastu 19. mail 2020. Rahastu 100 miljardi euro suurune rahastamispakett muutus kättesaadavaks 22. septembril 2020, kui kõik liikmesriigid olid tagatislepingutele alla kirjutanud. Komisjon kiirendas tihedas koostöös liikmesriikidega rahastu rakendamist. Suurem osa eraldatud finantsabist maksti välja vaid seitsme kuu jooksul, 2020. aasta oktoobrist 2021. aasta maini. 2022. aasta märtsis tehti veel üks väljamakse liikmesriikidele, kes eelistasid saada rahalised vahendid hiljem.

EL emiteeris esmakordselt sotsiaalseid võlakirju, et rahastada TERA kaudu liikmesriikidele antavat finantsabi. Lisaks TERA määruse nõuete täitmisele esitatakse käesolevas aruandes ELi TERA sotsiaalsete võlakirjade raamistiku alusel avaldamisele kuuluv asjakohane teave ja kinnitatakse veel kord, et TERA toel tehtud kulutused on olnud kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

2022. aasta märtsis emiteeris komisjon edukalt veel 2,2 miljardi euro väärtuses TERA sotsiaalseid võlakirju. Emiteeritud võlakirjade suur ülemärkimine annab tunnistust investorite kindlustundest ELi rahastamissuutlikkuse ja TERA programmi usaldusväärsuse osas. Pärast seda kaheksandat TERA sotsiaalsete võlakirjade tehingut ja väljamakset oli TERA kaudu makstud 19 liikmesriigile välja 91,8 miljardit eurot finantsabi, st peaaegu kogu nõukogu eraldatud summa (93,3 miljardit eurot pärast hiljutist nõukogu rakendusotsust Rumeenia kohta).

TERA jätkuv kasutamine toetatud liikmesriikides 

Käesolev aruanne kinnitab varasemat hinnangut, et TERA kaudu toetati 2020. aastal, mil puhkes pandeemia, hinnanguliselt 31,5 miljonit inimest ja 2,5 miljonit ettevõtet. Need arvud moodustavad peaaegu kolmandiku kogutööhõivest ja ettevõtete koguarvust toetatud liikmesriikides. Peamised TERA finantsabi saajad on olnud VKEd. Sektorid, mida toetati kõige enam, olid inimestevahelist kontakti eeldavad teenused (majutus- ja toitlustusteenused, hulgi- ja jaekaubandus) ning töötlev tööstus.

2021. aastal, eriti aasta esimeses pooles, mil pandeemia külvas ikka veel kaost, jätkati hinnanguliselt 9 miljoni inimese ja enam kui 800 000 ettevõtte toetamist TERA kaudu. 2021. aasta esimeses pooles oli endiselt vaja meetmeid majanduse toetamiseks, kuid hiljem neist järk-järgult loobuti, kuna aasta edenedes nõrgenes tänu vaktsineerimisele ja riikide majanduse kohanemisele COVID-19 pandeemiast tingitud muudatustega nii pandeemia majanduslik kui ka tervisealane mõju.

2022. aasta esimeses pooles, mil järk-järgult lõpetati enamiku TERA abil rahastatud kulutuste tegemine, pikendasid mitu liikmesriiki oma pandeemiaga seotud lühendatud tööaja kavade rakendamist. Enamik liikmesriike ei kasutanud 2022. aastal enam TERAt ning koos pandeemia mõju vähenemisega kahanesid igakuised TERA toel tehtud kulutused tühisteks. Hoolimata kulutuste vähenemisest 2022. aastal toetati siiski hinnanguliselt 220 000 inimest ja 10 000 ettevõtet kolmes liikmesriigis.

Peaaegu kõik TERA raames kavandatud avaliku sektori kulutused on nüüdseks tehtud. Avaliku sektori kogukulutused TERA raames abikõlblikele meetmetele peaksid ulatuma toetatud liikmesriikides nüüd 119 miljardi euroni. See ületab tublisti eraldatud finantsabi kogusummat (93 miljardit eurot), kuna mõni liikmesriik täiendas TERAst abikõlblike meetmete jaoks saadud rahalisi vahendeid riiklike vahenditega, mis näitab, et TERA kaudu toetatavad meetmed on liikmesriikidele olulised. Pool TERA raames abikõlblikele meetmetele tehtud avaliku sektori kogukulutustest oli seotud lühendatud tööaja kavadega. Kolmandik tehti füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud samalaadsetele meetmetele. Ülejäänud avaliku sektori kulutused tehti palgatoetusmeetmete ja tervishoiuga seotud meetmete jaoks. Taas leidis kinnitust, et tervishoiuga seotud kulutused, mis moodustasid kulutuste kogusummast vaid 3,2 %, on täiendavat laadi. 38 % neist kulutustest oli seotud meetmetega, mida võeti töökohal, et tagada ohutu tegevuse jätkumine, nagu soovitatakse TERA määruses.

TERA kaudu saadud finantsabi kasutuselevõtu määr on valdavas enamikus liikmesriikides kõrge. Kahes liikmesriigis, kus see oli madalam, tegeletakse probleemiga. 2022. aasta juulis muutis nõukogu oma rakendusotsust Rumeenia kohta, et lisada veel 21 meedet ja kahandada eraldatav summa summale, mis oli juba välja makstud (3 miljardit eurot). Sellega vähenes märkimisväärselt – umbes kolme neljandiku võrra – eelmistes poolaastaaruannetes kindlaks tehtud suur kasutuselevõtu puudujääk. Poola puhul on kinnitust leidnud mõõdukas erinevus kogukulutuste ja eraldatud summa vahel. Praegu peetakse komisjoniga tehnilist dialoogi, et lisada rakendusotsusesse täiendavad abikõlblikud meetmed. TERA kaudu saadud finantsabi rakendamist mõlemas liikmesriigis jälgitakse tähelepanelikult ka tulevikus. 

Ajakohastatud hinnang TERA mõju kohta

COVID-19 kriisile reageerimiseks võetud poliitikameetmetega, sealhulgas TERAga, hoiti 2020. aastal ära ligikaudu 1,5 miljoni inimese töötuksjäämine. Vaatamata SKP suurele langusele oli töötuse kasv toetatud liikmesriikides 2020. aastal väga tagasihoidlik ja oodatust oluliselt väiksem. See saavutati tänu sellele, et töötajatel oli võimalik jääda oma ettevõttesse tööle ja füüsilisest isikust ettevõtjad said jätkata tegevust, mis aitas ka ära hoida ebavõrdsuse suurenemise tööturul, vähendades erinevusi töötuse määras, eelkõige TERA toetusesaajate seas. See on vastuolus arenguga, mis leidis aset pärast ülemaailmset finantskriisi.

Tänu tööhõive kaitsele pandeemia kahel esimesel aastal taastus majandus 2021. aastal kiiremini kui eelmiste kriiside järel. Uuringuandmetest on näha, et TERA kaudu toetati 2021. aastal sektoreid, mida pandeemia oli mõjutanud kõige enam. TERA toel tehti kulutusi enamjaolt aasta esimeses pooles, mil tõkestamismeetmed olid rangemad. See osutab sellele, et TERA abil lahendati kõige pakilisemaid vajadusi, toetades kõige rohkem kannatada saanud sektoreid.

Saades TERA kaudu finantsabi, on liikmesriigid säästnud intressimaksetelt kokku hinnanguliselt 8,5 miljardit eurot. 2022. aasta märtsis tehtud TERA kaheksanda tehinguga see summa suurenes.

TERA rakendamist õigustavate erandlike asjaolude jätkumine

Samal ajal kui eeldatavasti üha enam loobutakse järk-järgult COVID-19ga seotud ajutistest erakorralistest meetmetest, püsib ELis pandeemia taaspuhkemise oht. Enamik liikmesriike kaotas 2022. aasta jooksul peaaegu täielikult COVID-19ga seotud piirangud, viirus võib aga talvel uuesti levima hakata.  

Ülejäänud TERA raames antav finantsabi on kättesaadav kuni 31. detsembrini 2022. Praeguse seisuga on selle ajani kättesaadav üle 6 miljardi euro. 2022. aasta lõpuks see summa tõenäoliselt kahaneb oluliselt, sest mitu liikmesriiki on väljendanud huvi TERA kaudu täiendava finantsabi saamise vastu.

Sissejuhatus

Käesolev aruanne on neljas poolaastaaruanne eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) kohta. TERA loodi Euroopa Liidus (EL) 2020. aasta mais selleks, et aidata liikmesriikidel kaitsta COVID-19 pandeemia ajal töötajate töökohti ja sissetulekut 1 . Taotluse esitanud liikmesriigid saavad TERAst liidu finantsabi (kuni 100 miljardit eurot) soodsatel tingimustel antavate laenude vormis. Laenude eesmärk on aidata rahastada liikmesriikide lühendatud tööaja kavasid või samalaadseid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, ning täiendavaid tervishoiuga seotud meetmeid, eelkõige töökohal.

Käesoleva poolaastaaruande esitamine on õigusaktist tulenev kohustus. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) võtab selle vastu kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2020/672 (TERA määrus) 2 artikliga 14, et täita oma kohustust anda aru Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja rahanduskomiteele ning tööhõivekomiteele 3 . Järgmine aruanne esitatakse 2023. aasta märtsi lõpuks. Käesolevas aruandes esitatud teave on liikmesriikide andmete osas 7. juuni 2022. aasta seisuga ning epidemioloogiliste andmete osas 28. augusti 2022. aasta seisuga 4 .

Käesolevas aruandes esitatakse uued või ajakohastatud andmed, mis 2022. aasta juuni seisuga kinnitatavad eelmistes poolaastaaruannetes esitatud positiivseid hinnanguid TERA kohta. Aruande peamised järeldused võib kokku võtta järgmiselt:

-2020. aastal toetati TERA kaudu hinnanguliselt 31,5 miljonit inimest ja 2,5 miljonit ettevõtet.

-2021. aastal toetati TERA kaudu 9 miljonit inimest ja enam kui 800 000 ettevõtet 13 liikmesriigis; 2022. aastal, mil TERA kasutamisest selgelt järk-järgult loobuti, toetati 220 000 inimest ja 10 000 ettevõtet kolmes liikmesriigis.

-Hinnangute kohaselt aidati TERA kaudu toetatud riiklike tööturumeetmetega 2020. aastal ära hoida ligikaudu 1,5 miljoni inimese töötuksjäämine.

-See poliitikameede aitas ka kahandada ebavõrdsust tööturul, vähendades erinevusi töötuse määras, eelkõige TERA toetusesaajate seas.

-TERAst on saanud finantsabi 19 liikmesriiki, kellest seitsmele on antud ka lisatoetust 5 .

-Eraldatud on üle 93 miljardi euro (pärast eraldatava summa vähendamist ühes liikmesriigis), millest on välja makstud peaaegu 92 miljardit eurot.

-Liikmesriigid on eraldanud TERA kaudu saadud finantsabist poole lühendatud tööaja kavade toetamiseks ja kolmandiku füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud samalaadsete meetmete tarbeks.

-3,2 % finantsabist on eraldatud tervishoiuga seotud meetmetele, mis TERA määruse kohaselt on täiendavat laadi. Enam kui kolmandik sellest summast on läinud töökohal võetavatele meetmetele.

-19st toetatud liikmesriigist 17s on TERA kaudu saadud finantsabi kasutuselevõtu määr kõrge.

-Ühes liikmesriigis on kasutuselevõtu määr pärast nõukogu rakendusotsuse muutmist märkimisväärselt paranenud ja teises liikmesriigis jälgitakse seda tähelepanelikult 6 .

-Sotsiaalse ja tööhõivealase kasu kõrval on liikmesriigid säästnud intressimaksetelt hinnanguliselt 8,5 miljardit eurot.

-TERA raames on kättesaadav veel üle 6 miljardi euro vähemalt 2022. aasta lõpuni, mil kohaldatakse aegumissätet, kui just nõukogu ei tee komisjoni ettepaneku põhjal seoses COVID-19 pandeemia põhjustatud majandushäirete jätkumisega pikendamisotsust.

Käesolevas aruandes ajakohastatakse esimeses kolmes TERA kohta koostatud poolaastaaruandes esitatud teavet ja esitatakse mõningane lisaanalüüs. Aruanne hõlmab institutsionaalset arengut alates 2022. aasta märtsi algusest (kolmanda aruande jaoks andmete esitamise tähtaeg), sealhulgas märtsis tehtud 2,2 miljardi euro suurust väljamakset ja Rumeeniat käsitleva nõukogu rakendusotsuse muutmist, mille eesmärk oli kaotada sealne kasutuselevõtu puudujääk. Samuti ajakohastatakse eelmistes aruannetes esitatud analüüsi, eelkõige TERAst toetust saanud liikmesriikide avaliku sektori kulutuste kohta, tuginedes 2022. aasta juunis esitatud liikmesriikide poolaastaaruandlusele, ning TERA hinnangulise mõju kohta, tuginedes viimastele makromajanduslikele näitajatele. Aruandes käsitletakse üksikasjalikumalt 2022. aastal toimunud arengut, eelkõige töötajate, füüsilisest isikutest ettevõtjate ja ettevõtete hõlmatust.

Kontrolli- ja auditisüsteeme, mille eesmärk on tagada laenulepingus sätestatud kohustuste täitmine, vaadeldakse põhjalikumalt järgmises TERA kohta koostatavas poolaastaaruandes. Liikmesriigid peaksid vastavalt TERA määrusele ja kahepoolsetele laenulepingutele tagama rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise riigi tasandil, ennetama õigusnormide rikkumist ja pettust ning nõudma tagasi väärkasutatud vahendid. Veendumaks, et liikmesriikidel on olemas selle kohustuse täitmiseks vajalikud süsteemid, korraldas komisjon 18. jaanuaril 2022 sihtotstarbelise küsitluse. Selle tulemustest on antud ülevaade kolmandas poolaastaaruandes. Komisjon kavatseb võtta selle küsitlusega seoses järelmeetmeid, et ajakohastada ja täiendada juba kogutud teavet, ning anda sellest aru järgmises, viiendas aruandes.

Käesolev aruanne koosneb viiest osast. I osas antakse ülevaade liikmesriikidele eraldatud finantsabist, sealhulgas väljamakstud ja väljamaksmata summadest ning tagasimaksegraafikust. II osas esitatakse kokkuvõte liikmesriikide avaliku sektori kogukulutustest TERA raames toetatud riiklikele meetmetele 7 . III osas ajakohastatakse ja laiendatakse eelmistes aruannetes esitatud hinnangut TERA mõju kohta. IV osas käsitletakse erandlikke asjaolusid, mis õigustavad TERA rakendamise jätkamist. V osas esitatakse ELi TERA sotsiaalsete võlakirjade raamistiku punkti 2.4 alusel kohustuslikud asjakohased andmed, mis on liidetud käesoleva aruandega 8 .

I.TERA raames saadud finantsabi kasutamine: eraldatud ja välja makstud summad ning muud finantsaspektid 

1.1. Ülevaade toetatud liikmesriikidest ja eraldatud summadest

TERA kaudu antud finantsabi kogusumma on nüüd 93,3 miljardit eurot, mis on väiksem kui eelmises TERA aruandes nimetatud 94,4 miljardit eurot. Selle kahanemise põhjus on nõukogu 18. juuli 2022. aasta otsus vähendada Rumeeniale eraldatavat kogusummat 1,1 miljardi euro võrra, mis tehti komisjoni ettepanekul ja Rumeenia ametiasutuste nõusolekul 9 . Pärast eelmist aruannet, mis esitati 2022. aasta märtsis, ei ole uut finantsabi eraldatud. Samal ajal on mitu liikmesriiki väljendanud huvi aasta lõpuks TERA kaudu täiendava finantsabi saamise vastu 10 .

Tabel 1. Ülevaade TERA kaudu antud finantsabist (eurodes)

*Väljamaksete tegemisel ümardati eraldatud summad tegevusalastel eesmärkidel allapoole.

1.2. Väljamaksed, tasumata summad ja kohaldatav tagasimaksegraafik

22. märtsil 2022 emiteeris komisjon ELi nimel edukalt veel 2,2 miljardi euro väärtuses TERA sotsiaalseid võlakirju. Ehkki turukeskkond oli Ukrainas puhkenud sõja tõttu veelgi keerulisem, oli investorite huvi jätkuvalt suur. 15-aastase tähtajaga võlakirja tellimusraamatu maht ulatus 35 miljardi euroni ehk see võlakiri märgiti 16 korda üle, mis annab tunnistust investorite kindlustundest ELi rahastamissuutlikkuse ja TERA programmi usaldusväärsuse suhtes. 29. märtsil 2022 maksti välja 2,2 miljardit eurot: 1,5 miljardit Poolale, 523 miljonit Portugalile ja 147 miljonit Ungarile.

2022. aasta augustiks oli TERA kaudu makstud välja 92 miljardit eurot finantsabi 19 liikmesriigile (tabel 1). See summa moodustab 98 % kogu finantsabist, mille nõukogu on TERA raames eraldanud. Poolale eraldatud 1,5 miljardi euro suuruse finantsabi väljamaksmine on edasi lükatud, kuni laheneb rahaliste vahendite kasutuselevõtu probleem (vt punkt 2.1.2). Täiendavad üksikasjad TERA raames tehtud tehingute ja liikmesriikidele tehtud väljamaksete kohta on esitatud lisa tabelites A1 ja A2.

Liikmesriikidele tehtud väljamaksete keskmine tagasimaksetähtaeg on jätkuvalt 14,5 aastat. See on ligilähedane nõukogu rakendusotsuses sätestatud maksimaalselt 15 aasta pikkusele tagasimaksetähtajale. Laenu põhisumma ja intresside makseid käsitlevad andmed on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. ELi TERA raames antud laenude tagasimaksegraafik

II.TERA kasutamine: TERAga hõlmatud avaliku sektori kulutused ja riiklikud meetmed

Selles osas käsitletakse rahastu poliitilist kasutamist. Täpsemalt esitatakse siin kokkuvõte TERAga hõlmatud või selle raames abikõlblikest avaliku sektori kulutustest ja toetatud riiklike meetmete laadist. Samuti esitatakse selles TERA kaudu toetatud meetmetest kasu saanud töötajate ja ettevõtete arv.

2.1. TERA raames toetatavad tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused

2.1.1. Abikõlblikele meetmetele tehtavate avaliku sektori kulutuste järelevalve

TERA raames antud finantsabi kavandatud ja tegeliku kasutamise üle järelevalve tegemisel kasutatakse andmeid, mille toetatud liikmesriigid esitavad kaks korda aastas. Nõutavad andmed hõlmavad avaliku sektori kulutusi TERAga hõlmatud meetmetele (ning töötajate ja ettevõtete hõlmatust nende meetmetega, mida käsitletakse punktis 2.3). Seni on andmeid esitatud viiel korral: 2020. aasta augustis (algsed andmed), 2021. aasta jaanuaris-veebruaris (esimene aruanne), 2021. aasta juunis (teine aruanne), 2022. aasta jaanuaris (kolmas aruanne) ja 2022. aasta juunis (uusimad andmed). Käesolevas aruandes esitatakse teave TERA raames abikõlblike meetmete kohta liikmesriikide esitatud andmete põhjal. Mõni liikmesriik on kulutanud summa, mis ületab TERA kaudu saadud finantsabi summat, ja/või on täiendanud TERA toetust riikliku rahastamise või ELi struktuurifondide rahaliste vahenditega, mistõttu võivad kogukulutused olla suuremad kui TERA raames eraldatud summa. Aruandlus võimaldab mõõta TERAst saadud finantsabi kasutuselevõttu, võrreldes seda nõukogu eraldatud summaga 12 .

Peaaegu kõik TERA raames kavandatud avaliku sektori kulutused on nüüdseks tehtud. TERA määrus võimaldab kasutada finantsabi TERAga hõlmatud meetmetele tehtud avaliku sektori kulutuste jaoks ja nende kulutuste kavandatud suurendamiseks 13 . Kavandatud kulutuste osakaal kahanes 54 %-lt 2020. aasta juunis 10 %-le 2021. aasta juunis ja vaid 2 %-le 2021. aasta lõpuks (joonis 2). TERA raames abikõlblike meetmetega seotud tehtud kulutuste osakaal ulatus 2022. aasta maiks 99 %ni 14 .

Avaliku sektori kogukulutused TERA raames abikõlblikele meetmetele küündivad eeldatavasti umbes 119 miljardi euroni, ületades TERAst antud finantsabi kogusummat. See summa sarnaneb summaga, mida eeldati kolmandas aruandes (joonis 1). Kulutused neile üksikutele kavadele, mille rakendamine 2022. aastal jätkus, suurenesid veidi, kasvades kavandatud 2,8 miljardilt eurolt 3,7 miljardile eurole, samal ajal kui mõni varasem kulutus korrigeeriti allapoole. 2022. aastal teatas kulutustest 13 liikmesriiki võrreldes 10 liikmesriigiga eelmise aruande puhul. Kogukulutused (119 miljardit eurot) on suuremad kui TERA raames eraldatud kogusumma (93,3 miljardit eurot), sest mõni liikmesriik kavatseb kulutada abikõlblikele meetmetele taotletud ja saadud finantsabist rohkem 15 . See kinnitab TERA kohaldamisala jätkuvat olulisust liikmesriikide jaoks. 

Koos pandeemia mõju vähenemisega 2022. aastal on igakuised kulutused TERA raames abikõlblikele meetmetele kahanenud tühisteks. Jooniselt 2 on näha, et 2022. aastal olid kulutused kõige suuremad (ent ometi väikesed) jaanuaris ja kahanesid seejärel kiiresti. 2022. aasta alguses keskenduti kulutuste tegemisel eeskätt sellistele meetmetele nagu karantiiniga seotud meetmed, COVID-19 testimine ja tervishoiutöötajatele spetsiaalse hüvitise maksmine. 2022. aasta detsembris kavatsetakse kulutada vaid 38 miljonit eurot.

 2.1.2. Rahaliste vahendite kasutamine

TERA kaudu saadud finantsabi kasutuselevõtu määr on valdavas enamikus liikmesriikides kõrge. Nüüdseks on tehtud peaaegu kõik avaliku sektori kulutused ja pärast kolmanda poolaastaaruande avaldamist ei ole esile kerkinud ühtki uut probleemi rahaliste vahendite kasutamisel. 19 liikmesriigist 17 on juba kulutanud abikõlblikele meetmetele vähemalt kogu saadud finantsabi (joonis 3). 15 liikmesriiki on kulutanud või kavatseb kulutada eraldatud summast rohkem, sealhulgas rahastades ülejäänud osa riiklikest vahenditest.

Joonis 3. Abikõlblike meetmetega seoses kavandatud ja tehtud avaliku sektori kulutuste suhe laenusummasse (% laenusummast)

Allikas: liikmesriikide esitatud teave.

Märkus. Avaliku sektori kulutused on kulutused, millest on teatatud seoses nõukogu rakendusotsuses sätestatud meetmetega; välja on jäetud rahastamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Mõned liikmesriigid (Eesti, Sloveenia) on lõpetanud andmete esitamise TERA raames abikõlblike meetmete kohta, sest nad ei kasuta enam TERA finantsabi nende meetmete rahastamiseks, olles eraldatud summa juba ületanud. Rumeenia näitaja on komisjoni hinnang, mis põhineb varasemal kogemusel ja kus tervishoiuga seotud kulutuste puhul on kohaldatud ülemmäära 49 % abikõlblikest kogukulutustest (nii et need kulutused jääksid laadilt täiendavaks, nagu on ette nähtud TERA määrusega).

Poolas kasutati ära kogu väljamakstud summa, kuid kogukulutuste ja antud summa vahel tehti kindlaks mõõdukas erinevus. Poola teatatud kogukulutused (9,9 miljardit eurot) ületasid väljamakstud summat (9,7 miljardit eurot). Samas, nagu märgitud kolmandas aruandes, teatas Poola, et avaliku sektori kogukulutused nõukogu rakendusotsuses ette nähtud meetmetele olid väiksemad kui nõukogu eraldatud summa (11,2 miljardit eurot). Erinevus tuli ilmsiks pärast andmete läbivaatamist mõne meetme puhul ja selle põhjuseks võib pidada oodatust hoogsamat majanduse elavnemist. Selle erinevuse kaotamiseks on liikmesriigi ametiasutused teinud ettepaneku lisada kaks täiendavat meedet (mis on TERA raames abikõlblikud), eelkõige kuni 2021. aastani tehtud kulutuste jaoks. Praegu peetakse komisjoniga tehnilist dialoogi ning on kokku lepitud, et ülejäänud vahendite (1,5 miljardit eurot) väljamaksmine lükatakse edasi kuni selle dialoogi lõppemiseni.

Rumeenias on rahaliste vahendite kasutuselevõtu märkimisväärset puudujääki oluliselt vähendatud TERA raames abikõlblike uute meetmete lisamisega ja eraldatava summa vähendamisega. Kuna pandeemia mõju Rumeenia majandusele oli 2020. aastal oodatust nõrgem ja Rumeenia majandus taastus 2021. aastal oodatust hoogsamini, tehti 2021. aasta alguses kindlaks puudujääk, mis moodustas eraldatud summast peaaegu kolmveerandi (eraldatud 4,1 miljardist eurost on 2,9 miljardit alles kasutamata). Puudujääk oli märkimisväärne (1,8 miljardit eurot) ka juba välja makstud summa puhul. Komisjoni ja Rumeenia ametiasutuste vahel peetud tehnilise dialoogi tulemusel muutis nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal Rumeenia kohta tehtud algset rakendusotsust, et lisada täiendavad TERA raames abikõlblikud meetmed. Lisaks vähendati Rumeeniale eraldatavat finantsabi kokkuleppel Rumeenia ametiasutustega 3 miljardile eurole, nii et väljamaksmata 1,1 miljardit eurot jääbki välja maksmata ja see tehakse kättesaadavaks ELi liikmesriikide võimalike lisavajaduste rahuldamiseks.

Rumeeniat käsitlev muudetud nõukogu rakendusotsus sisaldab 21 täiendavat abikõlblikku meedet, mida on juba rakendatud. Kaks neist meetmetest – haigushüvitis ja toetus töötajatele kodukontori seadmete soetamiseks – on samalaadsed lühendatud tööaja kavadega, kuna nendega taotletakse eesmärki säilitada töökohad ja sissetulek 16 . Ülejäänud 19 meedet on seotud tervishoiuga, hõlmates näiteks lisatasu tervishoiutöötajatele, kaitsevarustust ning ravimeid ja vaktsiine, et võidelda COVID-19 pandeemia vastu. Kuna tervishoiuga seotud meetmed on TERA määruse alusel laadilt täiendavad, on abikõlblike tervishoiukulutuste ülemmäär 49 % kogukulutustest.

Komisjon jälgib ka tulevikus tähelepanelikult vahendite kasutuselevõtu määra Rumeenias ja võib tekkida vajadus võtta lisameetmeid. Kasutuselevõtu puudujääk kahanes ja on praegu hinnanguliselt umbes 350 miljonit eurot 17 . Ei ole veel selge, kas see puudujääk jääb lõppkokkuvõttes püsima, kuna see sõltub kavandatud kulutuste arengust 2022. aastal, mis omakorda oleneb COVID-19 pandeemia edasisest käigust. Puudujäägi püsimajäämise korral võidakse muuta nõukogu rakendusotsust ja lisada sinna täiendavad abikõlblikud tööturumeetmed või võidakse uurida võimalust allesjäänud erinevus tagasi maksta.

2.2. Riiklikud meetmed: TERA kaudu toetatavad lühendatud tööaja kavad või samalaadsed meetmed

Lõviosa TERA raames abikõlblike meetmetega seotud avaliku sektori kogukulutustest tehti lühendatud tööaja kavade ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud samalaadsete meetmete jaoks. 50 % neist kogukulutustest oli seotud lühendatud tööaja kavadega, mida rahastavad TERAst toetust saavast 19 liikmesriigist 17 liikmesriiki. 32 % tehti füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud samalaadsete meetmete rakendamiseks 18 . 9 % tehti seoses palgatoetuskavadega ning 6 % muude samalaadsete meetmetega, millega toetatakse töökohtade säilimist ja töötajate sissetulekut, sh haigushüvitise maksmine 19 . 12 liikmesriiki kasutasid TERA raames saadud finantsabi üksnes tööturumeetmete rakendamiseks (joonis 4).

Kinnitust on leidnud, et tervishoiuga seotud kulutused on täiendavat laadi. Ainult 3,2 % kogukulutustest tehti või kavatsetakse teha tervishoiuga seotud meetmete rakendamiseks. Tervishoiuga seotud meetmete rahastamiseks kasutasid TERA toetust vaid seitse liikmesriiki 19st. TERA määrus võimaldab rahastada ükskõik millist COVID-19ga seotud tervishoiumeedet, kuid selles on rõhutatud eelkõige töökohal võetavaid meetmeid, millele on tehtud 38 % kõigist tervishoiuga seotud kulutustest (joonis 5) 20 .

2.3. Töötajate ja ettevõtete hõlmatus TERAga

2020. aastal toetati TERA kaudu hinnanguliselt 31,5 miljonit inimest ja 2,5 miljonit ettevõtet. Need arvud moodustavad peaaegu kolmandiku kogutööhõivest ja ettevõtete koguarvust 19 toetatud liikmesriigis 21 . See tööhõivenäitaja hõlmab hinnanguliselt ligikaudu 22,25 miljonit palgatöötajat ja 9,25 miljonit füüsilisest isikust ettevõtjat. Joonistel 6 ja 7 on esitatud hõlmatus TERAga liikmesriikide kaupa. Neis hinnangutes ei ole arvesse võetud inimesi, keda on toetatud TERA raames vaid tervishoiuga seotud meetmetega, mistõttu võib neid hinnanguid pidada konservatiivseteks 22 .

Peamised TERA kaudu toetuse saajad on olnud VKEd (joonis 7). Pandeemia tõi kaasa selle, et lühendatud tööaja kavu, mida varem olid kasutanud peamiselt suurettevõtted, hakkasid rakendama ka VKEd, mis moodustavad enamiku TERAga hõlmatud ettevõtetest (joonis 8) 23 , 24 . Lühendatud tööaja kavu kasutati eeskätt teenuste- ja jaemüügisektoris. Umbes viiendik TERA raames toetatud kulutustest tehti siiski töötlevale tööstusele. Sektorid, mille kulutuste osakaal oli uusimate andmete kohaselt suurim, on i) majutus- ja toitlustusteenused, ii) hulgi- ja jaekaubandus ning iii) töötlev tööstus (joonis 9). Paljudes liikmesriikides anti nõukogu rakendusotsuses kindlaks määratud sihipäraste meetmete kaudu toetust ka muudele sektoritele, näiteks kultuurisektorile. 

2021. aastal, eriti aasta esimeses pooles, mil pandeemia külvas jätkuvalt kaost, toetati TERA kaudu hinnanguliselt 9 miljonit inimest ja enam kui 800 000 ettevõtet. Toetati peaaegu 5,75 miljonit palgatöötajat ja 3,25 miljonit füüsilisest isikust ettevõtjat, kes moodustavad peaaegu 17 % kogutööhõivest ja ettevõtetest 13s toetatud liikmesriigis, kes jätkasid 2021. aastal TERA kasutamist (joonised 10 ja 11) 25 . Kuna majandus taastus 2021. aastal ebaühtlaselt, oli aasta jooksul eri etappides endiselt vaja meetmeid majanduse toetamiseks. Nagu on näha jooniselt 1, võeti neid rohkem 2021. aasta esimeses pooles ja hiljem vähem, kuna aasta edenedes pandeemia majanduslik ja tervisealane mõju tänu vaktsineerimisele ja muudele majanduses tehtud kohandustele nõrgenes.

Ehkki enamiku TERA abil rahastatud kulutuste tegemine on nüüdseks järk-järgult lõpetatud, jätkasid mitu liikmesriiki 2022. aasta esimeses pooles oma pandeemiaga seotud lühendatud tööaja kavade rakendamist. Bulgaarias maksti töötajatele kuni 2022. aasta juuni alguseni palgatoetust. Belgia pikendas seoses COVID-19 pandeemiaga kuni 2022. aasta juunini oma lühendatud tööaja kavaga ette nähtud lihtsustatud menetluse kohaldamist. Malta palgatoetuskava ja Kreeka lühendatud tööaja kava pikendati kuni 2022. aasta maini ning Rumeenia pikendas oma lühendatud tööaja kava aasta lõpuni. Horvaatias, Itaalias ja Portugalis rahastati kogu 2022. aasta esimese kvartali vältel COVID-19 pandeemiaga seotud meetmeid töökohtade säilitamiseks. Hispaanias lõpetati järk-järgult lühendatud tööaja kavaga ERTE seotud hädaolukorra eeskirjade kohaldamine – mõne toetuse maksmist ja sotsiaalmaksete korrigeerimist pikendati 31. märtsini 2022 26 .

2022. aastal toetati TERA kaudu hinnanguliselt 220 000 inimest ja 10 000 ettevõtet, mis on kooskõlas TERAga seotud kulutuste vähenemisega. Neist ligikaudu 80 000 olid palgatöötajad ja 140 000 füüsilisest isikust ettevõtjad (joonis 10). Enamik liikmesriike ei kasutanud 2022. aastal enam TERAt. Seda kasutasid meetmete rahastamiseks 2022. aastal vaid kolm liikmesriiki, samal ajal kui 14 liikmesriiki rahastasid TERA raames abikõlblikke meetmeid muudest allikatest.

III.TERA mõju esialgne analüüs

Selles osas ajakohastatakse ja laiendatakse eelmistes poolaastaaruannetes esitatud analüüsi, mis käsitleb TERA mõju töötusele ja reaalmajandusele ning TERA otsest finantsmõju.

3.1. TERA hinnanguline mõju töötusele

Selles punktis esitatakse ajakohastatud hinnang TERA mõju kohta töötusele toetatud liikmesriikides. TERA eesmärk on aidata liikmesriikidel säilitada COVID-19 pandeemia ajal palgatöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tööhõive, kaitstes sel viisil ka töötajate sissetulekuid. Tulemused annavad väärtuslikku teavet, kuid metoodikaga seotud põhjustel tuleks tõlgendada neid ettevaatusega 27 .

Töötuse kasv toetatud liikmesriikides oli 2020. aastal oodatust oluliselt väiksem, mis hinnangute kohaselt hoidis ära 1,5 miljoni inimese töötuks jäämine. 2020. aastal COVID-19 kriisi lahendamiseks võetud kiired ja märkimisväärsed poliitikameetmed, sh TERA, leevendasid SKP vähenemise mõju töötusele, tänu millele kasvas töötus enamikus riikides oodatust vähem 28 . Lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ulatuslik kasutamine, mis võimaldas TERA kaudu toetatud liimesriikides 1,5 miljonil inimesel säilitada 2020. aastal oma töökoha, selgitab osaliselt, miks töötus suurenes võrreldes SKP vähenemisega tagasihoidlikult. Mida suurem oli 2020. aastal TERA kaudu saadud summa, seda tagasihoidlikum oli töötuse kasv toetatud liikmesriikides. Samal ajal õnnestus mõnel liikmesriigil, keda TERA kaudu ei toetatud, kasutada ulatuslike lühendatud tööaja kavade rakendamiseks ära oma soodne finantspositsioon ja soodsad rahastamistingimused (joonis 13).

TERA aitas ka liikmesriikides ära hoida ebavõrdsuse suurenemist tööturul. Tundub, et TERA abil hoiti ära suur töötuse kasv riikides, kelle tööturule oli ülemaailmne finantskriis mõjunud rängemalt. Esiteks oli keskmise töötuse määra tõus pärast COVID-19 kriisi TERA toetusesaajate seas väga lähedane keskmise töötuse määra tõusule riikides, kes ei saanud TERA kaudu toetust. Seevastu pärast ülemaailmset finantskriisi oli keskmine töötuse määr tõusnud TERA toetusesaajate seas oluliselt rohkem võrreldes toetusesaajate hulka mittekuuluvate riikidega (joonis 14). Teiseks vähenesid alates COVID-19 pandeemiast märgatavalt TERA toetusesaajate vahelised erinevused töötuse määras, lähenedes järk-järgult väiksematele erinevustele, mida esines riikides, kes ei saanud TERA kaudu toetust (joonis 15). See töötuse tasemes esinenud ebavõrdsuse vähenemine oli vastupidine sellele, mida oli kogetud ülemaailmse finantskriisi ajal. See tulemus osutab sellele, et TERA toetusesaajad olid need liikmesriigid, kelle tööturg vajas rahastut kõige enam.

Seda, kuidas TERA aitas kaasa töötuse määra tõusu piiramisele 2020. aastal, on käsitletud üksikasjalikult esimeses poolaastaaruandes. Muu hulgas suurendas TERA üldist kindlustunnet kõikjal ELis, toetas ja soodustas lühendatud tööaja kavade kasutamist ning võimaldas liikmesriikidel teha rohkem kulutusi tööhõive toetamisele ja muudele pandeemiaga seotud poliitikameetmetele. Esimeses aruandes esitatud eriuuringu andmete kohaselt mängis TERA enamikus toetatud liikmesriikides rolli uue lühendatud tööaja kava vastuvõtmise või olemasoleva kava muutmise üle otsustamisel ning võimaldas mõnel liikmesriigil võtta kaugeleulatuvamaid lühendatud tööaja kavaga samalaadseid meetmeid. Samuti aitas TERA liikmesriikidel pikendada oma tööhõive säilitamise kavade kestust või pakkuda nende raames soodsamaid tingimusi, julgustades liikmesriike laenama ja kulutama rohkem kui muidu, sest nad said kasu ELi saavutatud soodsamast intressimäärast, ehkki nende endi krediidireitingud olid madalamad. Kindlustunnet suurendavat mõju kinnitavad ka 2021. aasta detsembris tehtud Eurobaromeetri uuringu tulemused, mida on tutvustatud kolmandas aruandes. Neist on näha, et 82 % euroala kodanikest leidis, et TERA laenud on hea mõte.

3.2. TERA hinnanguline mõju reaalmajandusele

Tänu tööhõive kaitsele pandeemia kahel esimesel aastal taastus majandus 2021. aastal kiiremini kui eelmiste kriiside järel. Esiteks jõudsid SKP ja töötuse määr TERA kaudu toetatud liikmesriikides 2021. aastal lähemale kriisieelsele tasemele kui sama pika aja jooksul ülemaailmse finantskriisi ja euroala võlakriisi järel (joonis 16). See toimus hoolimata pandeemia järgmistest lainetest, mille tõttu tuli kehtestada aasta jooksul uuesti piirangud 29 . Teiseks, 2022. aasta suvel koostatud komisjoni vaheprognoosi kohaselt majanduskasv 2022. ja 2023. aastal jätkub, ehkki mullu kevadel prognoositust aeglasemalt, mille põhjuseks on sellised COVID-19ga mitteseotud sündmused nagu energiakriis ja Venemaa sissetung Ukrainasse. Sellegipoolest on majandus taastunud kiiremini kui sama pika aja jooksul pärast ülemaailmset finantskriisi ja euroala võlakriisi, kuna ELi majanduse SKP naasis 2021. aastal pandeemiaeelsele tasemele, samal ajal kui kahe eelmise kriisi järel jäi selle tase sama pika aja möödudes tunduvalt allapoole kriisieelset taset 30 . See osutab sellele, et olemasoleva tööjõu ja ettevõtete vahelise sideme säilitamine lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmete abil aitas kaasa majanduse kiirele taastumisele, hoolimata keerulisest epidemioloogilisest olukorrast 2021. aastal 31 .

Joonis 16. SKP ja töötuse määra kriisijärgse taastumise võrdlus

Allikas: AMECO (aluseks komisjoni 2022. aasta kevadprognoos töötuse määra kohta ja 2022. aasta suve vaheprognoos SKP kohta), Eurostat.

Märkus. Näidatud on TERA kaudu toetatud liikmesriikide kogu SKP ja keskmine töötuse määr. Ajavahemik t–1 tähistab vastavale kriisile eelnenud aastat; t tähendab ülemaailmse finantskriisi puhul 2009. aastat, euroala võlakriisi puhul 2012. aastat ja COVID-19 kriisi puhul 2020. aastat; t+2 tähendab COVID-19 kriisi puhul 2022. aastat.

Uuringuandmetest on näha, et TERA kaudu toetati 2021. aastal tegevust neis majandussektorites, mida pandeemia oli mõjutanud kõige enam. ELi ettevõtjate ja tarbijate seas korraldatud uuring näitas, et teenusesektorites, mida COVID-19 oli mõjutanud TERA kaudu toetatud liikmesriikides kõige enam (majutus, toit ja jook, reisibürood, sporditegevus ja muud isikuteenused), oli nõudlus ja kindlustunne jätkuvalt väike, eriti 2021. aasta esimeses pooles (joonis 17). Töötlevat tööstust mõjutasid 2021. aasta alguse piirangud vähem ja seal oli olukord parem. Nagu on näidatud joonisel 17, olid sektorid, kus tehti suurim osa TERA toel tehtud kulutustest, majutus- ja toitlustusteenused ning hulgi- ja jaekaubandus, mis näitab, et TERA abil lahendati kõige pakilisemaid vajadusi, toetades kõige rohkem kannatada saanud sektoreid 32 .

 Joonis 17. Nõudlus eri sektorites ja TERA toel tehtud kulutused

Allikas: 2022. aasta juulis ELi ettevõtjate ja tarbijate seas korraldatud uuring, liikmesriikide esitatud teave (juuni 2022).

Märkus. Teenuste osas on näidatud majutuse, toidu ja joogi, reisibüroode, sporditegevuse ja muude isikuteenuste puhul keskmine tase.

3.3. Otsene finantsmõju: hinnangulised intressisäästud

Saades TERA kaudu finantsabi, säästsid liikmesriigid intressimaksetelt hinnanguliselt 8,5 miljardit eurot. See summa põhineb TERA esimesel kaheksal emissioonil kuni 29. märtsil 2022 tehtud väljamakseni 33 (tabel 3). Seega on tõenäoline, et pärast allesjäänud väljamaksete tegemist suureneb hinnanguline intressisääst veelgi. Nimetatud sääst tekkis seoses sellega, et TERA laenude puhul võimaldati liikmesriikidele madalamaid intressimäärasid kui need, mida oleks kohaldatud nende suhtes juhul, kui nad oleksid ise riigi võlakohustusi emiteerinud, ja seda keskmiselt peaaegu 15 aastaks 34 . Seda tänu ELi tugevale krediidireitingule ja TERA võlakirjade likviidsusele 35 . Kõige rohkem säästsid intressimaksetelt madalama krediidireitinguga liikmesriigid.

Tabel 3. Intressisääst liikmesriikide kaupa

Märkus. Intressisäästud arvutatakse võlakirjade kaupa ning need liidetakse emissioonikuupäevade ja tähtaegade lõikes.

* Ungari on alates 2020. aastast emiteerinud ainult kaks 10-aastase ja 30-aastase tähtajaga eurodes nomineeritud võlakirja, mõlemad 2020. aasta novembris. Neid kahte võlakirja kasutades ekstrapoleeriti intressikõverate vahe omavääringus ja eurodes muudele tähtaegadele ja muudele emissioonikuupäevadele.

** Eesti on emiteerinud ainult ühe lunastamata 10-aastase tähtajaga võlakirja, muude tähtaegade kohta andmed puudusid. Nende muude tähtaegade puhul eeldatakse, et intressivahe ELi TERA sotsiaalse võlakirjaga on nullilähedane.

IV.TERA määruse kohaldamist õigustavate erandlike asjaolude jätkumine

Selles osas antakse vastavalt TERA määrusele 36 aru TERA edasist rakendamist õigustavate erandlike asjaolude jätkumisest.

Enamik liikmesriike kaotas 2022. aasta jooksul peaaegu täielikult COVID-19ga seotud piirangud, 2022. aasta suvel liikus aga üle Euroopa uus laine. Kuna sai selgeks, et omikronvariandi põhjustatud oht oli võrreldes varasemate COVID-19 tüvede põhjustatud ohuga väiksem, leevendasid liikmesriigid 2022. aasta kevadel erineva kiirusega enamikku oma allesjäänud tõkestamismeetmeid. Paraku liikus 2022. aasta suvel üle Euroopa uus laine, mille tõttu tõusis taas viiruse leviku määr ning suurenesid hospitaliseerimine ja surmajuhtumite arv. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) sõnul tundub, et selle läänest itta suundunud laine haripunkt on jäänud nüüdseks kõigis ELi riikides selja taha 37 . 28. augusti 2022. aasta seisuga viiruse levik ELis/EMPs vähenes – haigusjuhtumitest teatamise määr oli alanenud eelmise nädalaga võrreldes 14 %, jäädes siiski võrdlemisi kõrgeks. COVID-19 põhjustatud suremuse 14 päeva kogumäär oli neli nädalat langenud, kuid kahes liikmesriigis oli see tõusnud.

Samal ajal kui eeldatavasti üha enam loobutakse järk-järgult COVID-19ga seotud ajutistest erakorralistest meetmetest, püsib ELis COVID-19 pandeemia taaspuhkemise oht. Nende meetmete rakendamise kavandatud lõpetamine on üks märke sellest, et vaktsineerimiskampaania on olnud ELis edukas, tänu millele on saanud valdavaks COVID-19 vähem agressiivsed tüved, ning sellest, et riikide majandus on kohanenud COVID-19 pandeemiast tingitud muudatustega. Samas ei tohiks välistada pandeemia taaspuhkemist ELis 2022. aasta sügisel või 2023. aasta talvel, mis võib tuua uuesti kaasa häired majanduses 38 .

Ülejäänud TERA raames antav finantsabi on kättesaadav kuni 31. detsembrini 2022. Veel on kättesaadav ligikaudu 6,7 miljardit eurot. 2022. aasta lõpuks see summa tõenäoliselt siiski kahaneb oluliselt, sest mitu liikmesriiki on väljendanud huvi TERA kaudu täiendava finantsabi saamise vastu.

V. ELi TERA sotsiaalsete võlakirjade raamistikust tulenev aruandekohustus

Käesolevas aruandes täidetakse lisaks TERA määruses sätestatud aruandekohustusele ka ELi TERA sotsiaalsete võlakirjade raamistikust tulenevat aruandekohustust 39 . Viimase kohaselt tuleb esitada teavet TERA tulude jaotumise, kulutuste liigi ja TERA mõju kohta.

TERA tulude jaotumine toetatud liikmesriikide ja abikõlblike sotsiaalkulutuste liikide kaupa on esitatud vastavalt punktides 1.1 ja 2.2. 2022. aasta juuni seisuga oli üle 98 % eraldatud 93,3 miljardist eurost liikmesriikidele välja makstud ja 99 % sellest summast oli juba kulutatud.

TERA raames tehtud avaliku sektori kulutused olid jätkuvalt kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. TERA abil rahastatud avaliku sektori kulutuste jaotusest sotsiaalsete võlakirjade raamistikus määratletud abikõlblike sotsiaalkulutuste lõikes on näha, et 97 % rahalistest vahenditest kulutati töö ja sissetuleku kaotuse riski vähendamiseks. Nagu on näidatud joonisel 18, toetati seeläbi kestliku arengu eesmärki nr 8 (inimväärne töö ja majanduskasv). Ülejäänud 3 % kulutati tervisega seotud meetmetele, millega toetati kestliku arengu eesmärki nr 3 (hea tervis ja heaolu).

TERA mõju on käsitletud punktides 2.3 ja 3. Esitatud on TERA kaudu toetatud inimeste ja ettevõtete hinnanguline arv nii 2020., 2021. kui ka 2022. aasta kohta. TERA aitas säilitada 2020. aastal peaaegu 1,5 miljonit töökohta, nagu on näidatud punktis 3.1. TERA toetas majanduskasvu hoogustumist 2021. ja 2022. aastal, nagu on näidatud punktis 3.2. Liikmesriigid on säästnud intressimaksetelt hinnanguliselt 8,5 miljardit eurot, nagu on näidatud punktis 3.3.

Joonis 18. Sotsiaalsete võlakirjade raamistik ja kestliku arengu eesmärgid

LISA. Lisateave TERA tehingute ja väljamaksete kohta

Tabel A1. TERA raames liikmesriikidele tehtud väljamaksed (miljardites eurodes)

Tabel A2. ELi TERA laenutehingute põhistatistika (eurodes)

Märkus. See statistika käsitleb komisjoni poolt liidu nimel võetud laene. Uue emissiooni soodustus viitab uue emissiooni raames võlakirju ostvatele investoritele pakutavale preemiale võrreldes hinnaga, millega vastavate võlakirjadega eeldatavasti kaubeldakse järelturul.

(1) TERA tuleneb komisjoni 2019.–2024. aasta poliitilistest suunistest, milles tehti ettepanek luua Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava, et kaitsta Euroopa kodanikke ja vähendada survet riigi rahandusele väliste šokkide ajal. TERA loodi seoses COVID-19 viiruse puhanguga Euroopas komisjoni 2. aprilli 2020. aasta ettepaneku alusel.

(2) Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), ELT L 159, 20.5.2020, lk 1 ( https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0672&from=et ).

(3) Määruse artikli 14 kohaselt peab komisjon esitama aruande finantsabi kasutamise kohta, sealhulgas väljamaksmata summade ja kohaldatava tagasimaksegraafiku kohta ning TERA määruse kohaldamist õigustavate erandlike asjaolude (COVID-19 pandeemia) jätkumise kohta. 

(4) Kõik aruandlustabelid esitati algselt 7. juuniks 2022 (v.a Portugal, kes esitas selle 27. juunil 2022). Lisaks esitati pärast seda kuupäeva mõned väikesed andmete täpsustused.

(5) Komisjoni 25. augusti 2022. aasta ettepanekut anda lisatoetust Bulgaariale vaadatakse praegu nõukogus läbi.

(6) Kasutuselevõtu määra all mõeldakse seda, mil määral liikmesriik kulutab nõukogu eraldatud rahalisi vahendeid abikõlblikele meetmetele. Rumeenia kasutuselevõtu puudujääk kahanes oluliselt tänu uute meetmete lisamisele ja eraldatava summa vähendamisele ning Poola on tähelepaneliku jälgimise all.

(7) I ja II osas käsitletakse TERA raames saadud finantsabi kasutamist vastavalt TERA määruse artikli 14 lõikele 1.

(8)   https://ec.europa.eu/info/strategy/eu-budget/eu-borrower/eu-borrowing-activities/eu-sure-social-bond-framework_et .

(9) Nõukogu 18. juuli 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/1262, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/1355, millega antakse Rumeeniale määruse (EL) 2020/672 alusel ajutist toetust töötusriski leevendamiseks COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras, ELT L 191, 20.7.2022, lk 72.

(10) Komisjon tegi 25. augustil 2022 ettepaneku anda Bulgaariale 460 miljonit eurot täiendavat finantsabi, mida nõukogu ei ole veel heaks kiitnud. 12. septembri 2022. aasta seisuga olid mõned liikmesriigid (Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu ja Portugal) ametlikult taotlenud TERAst lisatoetust, samal ajal kui mõned teised riigid olid mitteametlikult näidanud üles huvi selle saamise vastu. Enamik taotlustest põhinevad kulutustel, mis on juba tehtud.

(11) Kui nõukogu annab komisjoni ettepanekus kavandatud täiendava finantsabi (vt joonealune märkus 5), suureneb see summa 971 miljoni euroni.

(12) Kui kulutused, mille liikmesriik on teinud või kavandanud seoses TERA raames abikõlblike meetmetega, on väiksemad kui nõukogu antud summa, tekib kasutuselevõtu puudujääk. Osa puudujäägist võib olla tingitud sellest, et liikmesriik ei suuda ära kasutada juba välja makstud summat, millest võib kujuneda probleem, kui see puudujääk jääb pärast kavandatud kulutuste tegemist alles.

(13) Iirimaa ja Eesti taotlesid TERA raames toetust üksnes juba tehtud avaliku sektori kulutuste jaoks. Seetõttu ei ole nende andmed alates 2021. aasta märtsist muutunud. Pärast eelmist aruannet ei ole muutunud ka Küprose ja Sloveenia esitatud andmed 2020. ja 2021. aasta avaliku sektori kulutuste kohta.

(14) Abikõlblikud meetmed on määruse artikli 3 lõikes 2 kirjeldatud meetmed: riiklikud lühendatud tööaja kavad või samalaadsed meetmed ning täiendavad tervishoiuga seotud meetmed. Mõned liikmesriigid (Eesti, Sloveenia) on lõpetanud andmete esitamise TERA raames abikõlblike meetmete kohta, sest nad ei kasuta enam TERA finantsabi nende meetmete rahastamiseks, olles eraldatud summa juba ületanud. Seega on TERA raames abikõlblike meetmetele tehtud kogukulutused siin esitatust suuremad.

(15) Hispaania ja Itaalia puhul tuleneb see ka osakaalu piirmäärast (60 % 100 miljardi euro suurusest maksimumsummast; piirmäära kohaldatakse kolme suurima toetatava liikmesriigi suhtes).

(16) Pärast Rumeenia taotlust on komisjon ja nõukogu otsustanud edaspidi käsitada COVID-19ga seotud haigushüvitisi lühendatud tööaja kavadega samalaadse meetmena, mitte tervishoiuga seotud meetmena (mille suhtes kohaldatakse tulenevalt tervishoiuga seotud meetmete täiendavast laadist ülemmäära). Kuigi asjaolu, mis võimaldab meetmest kasu saada (st töötaja haigestumine), on seotud tervisega, sarnaneb meetme tegelik mõju ja eesmärk lühendatud tööaja kavade mõju ja eesmärgiga: selle raames antakse töötajatele, kes ei ole võimelised tööd tegema, sissetulekutoetust, säilitades nende töösuhte tööandjaga, ning see on otseselt seotud COVID-19ga kooskõlas TERA määruse eesmärgiga.

(17) Kui varasemaid kogemusi rakendada ka tulevaste meetmete puhul, võidakse teha vaid kolmandik (2022. aastaks) kavandatud kulutustest. Selles mõistlikus eelduses lepiti kokku Rumeenia ametiasutustega ja seda kajastatakse ka käesolevas aruandes näidatud kulutustes.

(18) See järeldus põhineb komisjoni analüüsil, milles liigitati liikmesriikide teatatud meetmed.

(19) Palgatoetuskavad on töökohtade säilitamise kavad, mis sarnanevad lühendatud tööaja kavadega, kuid erinevad neist selle poolest, et makseid ei arvutata (mittetöötatud) tundide alusel, vaid need kujutavad endast pigem ühekordset summat või osa kogupalgast. Kokku tehti lühendatud tööaja kavadega samalaadsetele meetmetele 46 % TERA raames abikõlblikest kulutustest.

(20) Vt nõukogu 19. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/672 artikkel 1. Seda tingimust on selgitatud ka põhjenduses 5: „Selleks et säilitada käesoleva määrusega ette nähtud rahastu tugev fookus ja seeläbi selle tõhusus, võivad tervisemeetmed hõlmata meetmeid, mille eesmärk on vähendada kutseohte ning tagada töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kaitse töökohal, ning vajaduse korral ka mõningaid teisi tervisemeetmeid.“

(21) Hõlmatuse näitajad on eelmiste aruannetega võrreldes muutunud, sest liikmesriigid on ajakohastanud oma aruandlustabeleid, millega mõnel juhul on paranenud andmete kvaliteet. Näitajad hõlmavad inimesi ja ettevõtteid, kelle suhtes kohaldati mingil ajahetkel TERA kaudu toetatud lühendatud tööaja kavu või samalaadseid meetmeid. Nimetajad põhinevad liikmesriikide esitatud aruandlustabelitel erinevalt varasematest aruannetest, kus kasutati Eurostati andmeid. Ettevõtete koguarv hõlmab ettevõtteid, kus on vähemalt üks töötaja.

(22)  Lisaks esines mõnes liikmesriigis eri meetmete raames toetuse saajate märkimisväärne kattuvus, mida ei olnud võimalik asjakohaselt korrigeerida. Sellistel juhtudel paluti liikmesriikidel teatada ainult suurima(te) meetme(te) hõlmavusest, et vältida topeltarvestust. Seega võib tegelik hõlmatus olla veelgi suurem.

(23)  Euroopa Komisjon (2020), „Labour Market and Wage Developments in 2020“, 3. peatükk „Policy developments“; https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=23268&langId=en . Seda on käsitletud põhjalikumalt teises TERA aruandes.

(24)  Ehkki VKEd moodustavad enamiku ettevõtetest, oli 2020. aastal TERA raames abikõlblike meetmetega hõlmatud neist 30 %.

(25) Siia ei kuulu liikmesriigid, kes kasutasid 2020. aastal ära kogu neile TERA raames eraldatud finantsabi: Tšehhi, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Horvaatia ja Sloveenia. Mitu neist liikmesriikidest siiski jätkasid või kohandasid oma asjakohaseid meetmeid, rahastades neid muudest allikatest. See hinnanguline näitaja on tublisti suurenenud, kuna Itaalia esitas 2021. aasta kohta esimest korda hõlmatuse andmed.

(26) Pandeemiaga seotud lühendatud tööaja kavade pikendamine ei tähenda tingimata seda, et asjaomased liikmesriigid kasutavad nende rahastamiseks TERAt. Mõni liikmesriik on pikendanud oma kava, kasutades muid rahastamisallikaid (nt ELi struktuurifondid ja riiklik rahastamine). Näiteks Hispaanias jõustus 1. aprillil uus üldist laadi alalise kava reform, mis põhines COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustel.

(27)  Esiteks on keeruline kujundada stsenaariumi selle kohta, kuidas tööturg toimiks TERA puudumisel. Teiseks mõjutavad SKP ja tööhõive suhet mitmesugused tegurid, sealhulgas TERA. Muud tegurid on seotud asjaoluga, et inimestel ei ole olnud võimalik aktiivselt tööd otsida või nad loobusid seda tegemast, sest suur osa majandusest oli seiskunud.

(28)  Majanduskasvu muutuste ja töötuse vahelist seost nimetatakse majandusalases kirjanduses sageli Okuni seaduseks. Täpsemad üksikasjad on esitatud Euroopa Komisjoni 2021. aasta kvartaliaruandes euroala kohta (III jaos), 20. köide, nr 2. Horvaatiat ei ole andmete kättesaadavusega seotud põhjustel arvesse võetud. 

(29) Tuleks siiski märkida, et tulenevalt ülemaailmse finantskriisi laadist, eeskätt finantsvõimenduse järsust vähendamisest, mille kriis sundis peale erasektoris, olid finantskriisi tagajärjed tegevusele ja tööhõivele iseäranis rasked, olenemata tööhõive toetamise meetmetest, mida oleks võidud võtta.

(30) Majanduse taastumine on siiski olnud ebaühtlane. Kõige suuremat rolli majanduskasvus on etendanud tööhõive inimestevahelist kontakti eeldavates sektorites, samal ajal kui töötlevas tööstuses on tööhõive püsinud samal tasemel. Peale selle jääb jätkuvalt maha madala kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive tase.

(31)

 Täpsemad üksikasjad on esitatud Euroopa Komisjoni 2022. aasta kvartaliaruandes euroala kohta (III jaos), 21. köide, nr 2. Sellest on näha, et TERA ei kahjustanud tööjõu liikuvust, mis oli oluline selleks, et ressursid pärast pandeemia puhkemist tõhusalt ümber paigutada ning saavutada sellega struktuurne mõju ELi majandusele.

(32) See näib osutavat sellele, et TERA raames anti eelkõige vajalikku toetust. Nagu on märgitud joonealuses märkuses 31, on 2022. aasta kvartaliaruandes euroala kohta jõutud järeldusele, et ei ole ühtki tõendit sellest, et TERA oleks takistanud majanduse taastumist, toetades tarbetult ettevõtteid ning pärssides sellega tööjõu liikuvust ja tõhusat ümberpaigutamist.

(33) Üksikasjalikumat teavet metoodika kohta leiab euroala kvartaliaruande III jaost (2021, köide 20, nr 2).

(34) Neis hinnangutes ei ole arvesse võetud uute erakorraliste vahendite, sealhulgas TERA võimalikku lisamõju majandustegevuses osalejate kindlustundele ja liikmesriikide riigilaenude intressivahedele. Peale selle said liikmesriigid vähendada neil rahastamisperioodidel riigivõlakirjade emissioonide mahtu, mis tõenäoliselt parandas tingimusi, mis neil oli võimalik nende emissioonidega saavutada.

(35) ELil on Fitchi, Moody’se, DBRSi ja Scope’i reitinguskaalal reiting AAA ning Standard and Poor’si reitinguskaalal reiting AA (stabiilne väljavaade).

(36) TERA määruse artikli 14 lõige 1. TERA määruse artikli 12 lõike 3 kohaselt lõpeb rahastu kättesaadavusperiood, mille jooksul võib vastu võtta nõukogu rakendusotsuse, 31. detsembril 2022. Artikli 12 lõikes 4 on sätestatud, et kui komisjon on jõudnud rakendamisaruandes järeldusele, et COVID-19 puhangust põhjustatud tõsised majandushäired, mille tõttu on vajalik abikõlblike meetmete rahastamine, jätkuvad, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada pikendada rahastu kättesaadavusperioodi, iga kord kuue kuu võrra.

(37) Vt ECDC riikide ülevaatearuanne, 2022. aasta 34. nädal (mis lõppes 28. augustil): https://covid19-country-overviews.ecdc.europa.eu/index.html .

(38) Võimaliku uue viirusepuhanguga seotud majanduslanguse riski võimendab suurenenud majanduslik ja poliitiline ebakindlus, mis on seotud uute probleemidega, mis tulenevad Venemaa sissetungist Ukrainasse, eelkõige energiahinna tõusuga.

(39) ELi TERA sotsiaalsete võlakirjade raamistik kujutab endast standardit, mis annab investoritele kindluse, et selle raamistiku alusel emiteeritud ELi võlakirjad on seotud projektidega, millel on tõeline sotsiaalne eesmärk. Raamistik on seega kooskõlas Rahvusvahelise Kapitaliturgude Assotsiatsiooni põhimõtetega sotsiaalsete võlakirjade kohta, mis hõlmavad i) tulude kasutamist, ii) projektide hindamise ja valimise protsessi, iii) tulude haldamist ning iv) aruandlust. Lisateabe saamiseks vt eu_sure_social_bond_framework.pdf (europa.eu) .