EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022DC0470
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL 40th Annual Report from the Commission to the European Parliament and the Council on the EU’s Anti-Dumping, Anti-Subsidy and Safeguard activities and the Use of Trade Defence Instruments by Third Countries targeting the EU in 2021
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Komisjoni 40. aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi dumpingu-, subsiidiumivastase ja kaitsemeetmetealase tegevuse ning kaubanduse kaitsemeetmete kasutamise kohta kolmandate riikide poolt ELi vastu 2021. aastal
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Komisjoni 40. aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi dumpingu-, subsiidiumivastase ja kaitsemeetmetealase tegevuse ning kaubanduse kaitsemeetmete kasutamise kohta kolmandate riikide poolt ELi vastu 2021. aastal
COM/2022/470 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,19.9.2022
COM(2022) 470 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Komisjoni 40. aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi dumpingu-, subsiidiumivastase ja kaitsemeetmetealase tegevuse ning kaubanduse kaitsemeetmete kasutamise kohta kolmandate riikide poolt ELi vastu 2021. aastal
{SWD(2022) 294 final}
Kokkuvõte
Käesolev aruanne on Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatav 40. aruanne, milles käsitletakse ELi dumpingu- ja subsiidiumivastast ning kaitsemeetmete alast tegevust ning kaubanduse kaitsemeetmeid, mida kolmandad riigid on ELi vastu 2021. aastal võtnud, ja ärakuulamise eest vastutava ametniku tegevust.
Hoolimata COVID-19 pandeemia põhjustatud jätkuvatest probleemidest 2021. aastal jätkas komisjon kaubanduse kaitsemeetmete jõulist kohaldamist. Tänu pandeemia alguses välja töötatud ja põhjalikult järeleproovitud töömeetoditele vastasid kõik läbiviidud uurimised kõrgeimatele standarditele, millega tagati ELi tootjate kaitse ebaausa kahjustava impordi eest.
Komisjoni jaoks on põhiküsimus meetmete tulemuslikkus ja nende täitmise tagamine ning aruandes rõhutatakse aasta jooksul kehtestatud täiustatud järelevalvetavasid. Olles teadlik asjaolust, et tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmine võib COVID-19-järgses taastumisetapis ulatuslikumaks muutuda, kontrolliti meetmeid, eelkõige suuremat tollimaksude vältimise riski kujutavaid meetmeid tõhusamalt. Vajaduse korral algatas komisjon nii kõrvalehoidmis- kui ka absorptsioonivastaseid uurimisi, andes ettevõtjatele märku, et EL kavatseb selliste tavade vastu võidelda.
Samuti käsitletakse käesolevas aruandes seda, kuidas rakendatakse 2017/2018. aastal tehtud seadusandlikke muudatusi, mis võeti vastu selleks, et meetmete abil suudetaks tegeleda tegevuspõhimõtete ja probleemidega ülemaailmses kaubanduses. Need hõlmavad kaubanduse kaitsemeetmetega seotud sotsiaalseid ja keskkonnanõudeid, mida võetakse praegu arvesse uurimistes, kus on kohandatud sihthindu, et arvestada ELi osalusega mitmepoolsetest keskkonnalepingutest tulenevaid tulevasi kulusid. Selle tulemusel olid tollimaksud mõnel juhul suuremad, millega tagati, et kahjumarginaalid on jätkuvalt mõtestatud ja et meetmed liidu tootmisharu tegelikult abistavad.
Aasta jooksul oli komisjoni jaoks prioriteet rakendada soovitused, 1 mis Euroopa Kontrollikoda esitas pärast ELi kaubanduse kaitsemeetmete auditeerimist 2020. aastal. Enamik soovitusi rakendati 2021. aastal. Selle tegevusega tugevdatakse ELi juba niigi kõrgeid standardeid meetmete kohaldamisel.
Selles kontekstis on äärmiselt oluline aidata väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel mõista, mis meetmetega on tegemist ning kuidas neid kasutada ja neist kasu saada.
2021. aastal nõudis EL kolmandatelt riikidelt, kes kaubanduslikke kaitsemeetmeid kasutavad, sama kõrgete standardite järgmist kui need, mida EL kohaldab oma uurimistes. Kolmandad riigid kehtestavad ELi eksportijatele üha enam kaubanduse kaitsemeetmeid, mida kahjuks ei rakendata kooskõlas WTO eeskirjadega. Kahjuliku majandusmõju vähendamise ja meetmete ebaõiglase/põhjendamatu kehtestamise ärahoidmise eesmärgil toimunud liidu sekkumine ELi tootmisharu/eksportijaid käsitlevatesse kolmandate riikide uurimistesse andis mitmeid positiivseid tulemusi, tagades seeläbi ELi eksportijate jätkuva turulepääsu.
Samuti juhitakse aruandes tähelepanu kaubanduse kaitsemeetmete ja muude ELi poliitikavaldkondade vahelisele suhtele. 2021. aasta veebruaris avaldatud teatises ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta kutsuti üles kasutama ELi poliitikaeesmärkide toetamiseks kõiki kaubandusvahendeid. Kaubanduslikel kaitsemeetmetel on selles kontekstis jätkuvalt väga tähtis roll: lisaks sellele, et nendega kaitstakse rohkem kui 460 000 töökohta, tagavad need, et EL täidab oma kohustust avada õiglane kaubandus, ja toetavad muid poliitikavaldkondi, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja digitaalarengu tegevuskava, kaitstes taastuvenergia ja digitaalse väärtusahela oluliste elementide tootmist ELis.
Kooskõlas komisjoni aruandekohustustega 2 on aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument koos lisadega, milles esitatakse täpsemat teavet ja statistikat.
1Kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamine 2021. aastal
1.1Uurimistegevus
1.1.1Üldine ülevaade
2021. aasta lõpul kehtis ELis 163 lõplikku kaubanduse kaitsemeedet: 109 lõplikku dumpinguvastast meedet (mida laiendati 31 juhtumi puhul), 19 subsiidiumivastast meedet (laiendati ühe juhtumi puhul) ja kolm kaitsemeedet. 2020. aastaga võrreldes kasvas meetmete arv 13 võrra. Nende meetmetega kaitsti rohkem kui 462 000 otsest töökohta.
2021. aastal läbiviidud uurimistegevus oli kooskõlas eelmiste aastate tööga. Pooleli oli 88 uurimist (2020. aastal 85), millest 29 olid algsed uurimised ja 59 läbivaatamisega seotud uurimised. 2021. aasta lõpu seisuga oli endiselt pooleli 43 uurimist, mis on sama palju kui 2020. aasta lõpus.
2021. aastal taotlesid paljud sektorid kaubanduse kaitsemeetmete peatamist, et tulla toime negatiivsete turusuundumustega, eeskätt tarneahelate väidetavate häiretega peamiselt COVID-19 kriisi tagajärjel. Selle harva kasutatud sättega kehtestatakse peatamisele ranged kriteeriumid. 2021. aasta oktoobris peatas komisjon üheksaks kuuks Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete suhtes kohaldatavad meetmed, kehtestades samal ajal toodete impordi järelevalve. 2021. aasta detsembris keeldus komisjon peatamast Venemaalt pärit kasevineerile kehtestatud meetmeid, sest tingimused ei olnud täidetud.
Käesolevale aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud üksikasjalikumat teavet ja statistikat ning mis hõlmab allpool esitatud punktide seisukohast asjakohaseid lisasid.
1.1.2Dumpingu- ja subsiidiumivastased uurimised (vt lisad A–I)
2021. aastal algatas komisjon 14 uut uurimist (11 dumpinguvastast ja 3 subsiidiumivastast); 2020. aastal algatati selliseid uurimisi 15. Komisjon kehtestas 10 dumpinguvastase uurimise tulemusel ajutised tollimaksud ja viis lõpule 12 uurimist, kehtestades lõplikud tollimaksud (11 dumpinguvastast uurimist ja 1 subsiidiumivastane uurimine). Komisjon viis lõpule ühe subsiidiumivastase uurimise meetmeid kehtestamata, sest kaebus võeti tagasi.
2020. aastaga võrreldes suurenes 2021. aastal mõnevõrra kehtivate meetmete läbivaatamiste arv (vastavalt 28 ja 30). Need hõlmasid kümmet aegumise läbivaatamist ja nelja vahepealset läbivaatamist. 15 aegumise läbivaatamist lõpetati tollimaksu kinnitamisega 2021. aastal.
Eri liiki uurimisi algatati kokku 48, mida on rohkem kui ühelgi eelneval viiel aastal.
1.1.3Kaitsemeetmetega seotud uurimised
2021. aastal uusi kaitsemeetmetega seotud uurimisi ei algatatud.
Komisjon vaatas läbi 2019. aastal teatavate terasetoodete impordile kehtestatud ELi kaitsemeetme. Selle tulemusel pikendati meedet 2021. aasta juulis kuni 30. juunini 2024 ja kohandati selle teatavaid aspekte. Komisjon järeldas, et meede on jätkuvalt vajalik tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ning et liidu terasetööstus kohaneb. Komisjon leidis, et kaitsemeetme kehtivusajal jätkus liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine impordisurve tõttu, mis avaldus ajavahemikul, mil liidu tootmisharu tehtud kohandused ei olnud veel positiivset mõju avaldanud. 17. detsembril 2021 algatas komisjon meetme toimimise kolmanda läbivaatamise ja võimalikud kohandused peaksid jõustuma 1. juulil 2022.
1.1.4Kontrollimine uurimiste käigus
Terviseohtudest ja reisipiirangutest tulenevate takistuste tõttu jätkas komisjon kohapealsete kontrollide asemel huvitatud isikute esitatud andmete kaugkontrollimist.
2020. aastal saadud kogemustele tuginedes täitis komisjon oma kohustused, tagades samal ajal huvitatud isikute õiguste järgimise. 2021. aastal kontrollis komisjon kaugmeetodil 197 äriühingu andmeid. Nende hulka kuulus 111 Euroopa äriühingut ja 86 äriühingut väljaspool ELi. Kuna reisipiiranguid 2021. aasta viimases kvartalis leevendati, tehti 12 ELi äriühingusse kohapealseid külastusi. Loodetavasti on see märk sellest, et edaspidi tehakse taas rohkem kohapealseid kontrolle.
1.2Kaubanduse kaitsemeetmete tõhus kohaldamine ja täitmise tagamine
1.2.1Euroopa Kontrollikoja soovituste rakendamine – ELi kaubanduse kaitsemeetmete audit
2021. aastal tegi komisjon tööd selle nimel, et rakendada soovitusi, mis esitati 2020. aasta juulis avaldatud Euroopa Kontrollikoja aruandes ELi kaubanduse kaitsepoliitika kohta. Euroopa Komisjonil soovitati a) dokumenteerida oma hinnangud osapooltelt saadud dokumentide konfidentsiaalsuse kohta, b) otsida täiendavaid teavitamiskanaleid, et suurendada sidusrühmade teadlikkust, c) parandada asjakohaste konkurentsiaspektide kohta antavaid suuniseid, d) täiustada järelevalvemeetmeid ja hinnata korrapäraselt kaubanduse kaitsemeetmete tulemuslikkust, e) algatada ise rohkem uurimisi ja f) kasutada selgeid kriteeriume, et seada prioriteediks vastumeetmed kolmandate riikide meetmetele.
Vastusena nendele soovitustele töötas komisjon dokumentide konfidentsiaalsuse hindamiseks 2021. aastal välja IT-lahenduse, mis võeti kasutusele 2022. aasta alguses. Mis puudutab teadlikkust kaubanduse kaitsemeetmetest, siis hakati 2021. aastal levitama teavitusvideoid ja koostama seitsmest moodulist koosnevat teavituspaketti, mis tehti elektrooniliselt kättesaadavaks 2022. aasta alguses ning mida levitatakse liikmesriikide kontaktisikute ja asjaomaste sidusrühmade kaudu. COVID-19 pandeemiaga seotud ebakindluse tõttu lükati edasi silmast silma teabekohtumised sidusrühmadega. Mis puudutab kaubanduskaitsealaste uurimiste konkurentsiaspekte, siis koostas komisjon nii sidusrühmadele / huvitatud isikutele kui ka juhtumite menetlejatele suunised selle kohta, kuidas nende küsimustega uurimistes tegeleda.
Seoses ülejäänud soovitustega töötas komisjon 2021. aastal välja uue järelevalvepoliitika, mis hõlmab usaldusväärset riskipõhist prioriseerimist, ulatuslikumat koordineerimist komisjoni asjaomaste talitustega (OLAF, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat ning eelarve peadirektoraat) ja väliste sidusrühmadega ning tulemuste täiustatud dokumenteerimist ja nende kohta aru andmist. Seda uut järelevalvepoliitikat, mis kehtib alates detsembrist 2021, hinnatakse 2023. aastal. Komisjon ei nõustunud täielikult soovitusega ex officio uurimiste kohta, sest komisjoni arvamuse kohaselt kasutab ta ex officio tegevust käsitlevaid sätteid täiel määral. Sellegipoolest esitas komisjon 2021. aastal oma veebisaidil rohkem teavet ex officio uurimiste kohta, et käsitleda teatavaid väärarusaamasid ja anda Euroopa tootmisharule rohkem suuniseid. Seoses kolmandate riikide kaubanduse kaitsemeetmete jälgimisega kehtestas komisjon 2021. aastal kriteeriumid, et teha kindlaks need meetmed, mis pakuvad kõige suuremat majanduslikku ja süsteemset huvi ning millega Euroopa eksportijad teevad tihedat koostööd. Lisaks hindab komisjon 2023. aastal kaubanduse kaitsemeetmete tulemuslikkust.
1.2.2Meetmete järelevalve ja täitmise tagamine (vt lisad J, K, M ja Q)
Kuna kaubanduse kaitsemeetmete täitmise tagamine on Ursula von der Leyeni juhitava komisjoni tegevuskavas tähtsal kohal, oli kehtivate kaubanduse kaitsemeetmete järelevalve ka 2021. aastal jätkuvalt üks prioriteetidest. Erilist tähelepanu pöörati nendele kaubanduse kaitsemeetmetele, mille puhul oli kindlaks tehtud suurem tollimaksudest kõrvalehoidmise oht. Meetmete jõuline rakendamine on äärmiselt oluline komisjoni nõuete täitmise tagamise poliitika tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse säilitamiseks. Komisjon on võtnud kohustuse igakülgselt käsitleda mis tahes kõrvalehoidmist, ekspordihinna langetamist ja edasimüügihinna absorbeerimist, mis meetmete tulemuslikkust vähendavad.
Kõrvalehoidmine toimub siis, kui kolmandate riikide eksportivad tootjad tegelevad sellise tegevusega nagu toote saatmine riigi kaudu, mille suhtes tollimakse ei kohaldata (ümberlaadimine), toote mõningane muutmine, et selle suhtes ei kohaldataks tollimakse, või eksportimine sellise eksportiva tootja kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse (ümbersuunamine teise ettevõtja kaudu). Veel üks selline tegevus on tollimaksu absorbeerimine, kui eksportijad vähendavad hoolimata kehtestatud meetmetest oma hinda, et vältida tollimaksude mõju, või kui importijad ei kajasta tollimakse, kui nad toodet liidus edasi müüvad.
Komisjon võtab meetmeid sellise tegevuse vastu, mis tehakse kindlaks kas järelevalve teel või huvitatud isikutelt saadud teabe põhjal. Mis tahes probleemide võimalikult varajaseks kindlakstegemiseks kasutatakse järelevalveülesannete riskipõhist prioriseerimist. Tähelepanu pööratakse meetmetele, mille puhul uurimise käigus tehti kindlaks suurem tollimaksude vältimise risk, ja määrusesse, millega meetmed kehtestatakse, lisatakse eraldi järelevalveklausel. Selle klausli eesmärk on minimeerida teise ettevõtja kaudu ümbersuunamise teel tollimaksudest kõrvalehoidmise riski. 2021. aastal lisati selline klausel muu hulgas meetmetesse, mida kohaldati Hiinast pärit töödeldava alumiiniumfooliumi ja pressitud alumiiniumi impordi, Türgist pärit rauast kuumvaltsitud lehttoodete impordi ja Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes.
Järelevalve hõlmab selle toote impordi põhjalikku analüüsi, millele kaubanduse kaitsemeede on kehtestatud, sealhulgas sellest riigist, kellele meetmed on kehtestatud, pärit ekspordi suundumuste/dünaamika jälgimist. See annab tervikliku pildi kaubavoogudest ja turusuundumustest pärast meetmete kehtestamist. Komisjon kasutab siseandmebaase, milles sisalduv teave pärineb nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi tollilt ja statistikaametitelt, ja vajaduse korral kommertsandmebaase. Arvesse võetakse ka liidu tootmisharult saadud täiendavat turuteavet ning järeldusi meetmete täitmata jätmise kohta, mille on dokumenteerinud OLAF oma uurimiste tulemusel või liikmesriikide ametiasutused.
2021. aasta lõpus tehti erijärelevalvet kokku 54 toote üle, millele on kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed. Komisjon hoiatas liikmesriikide tolliasutusi, et nad pööraksid erilist tähelepanu selliste toodete impordile, millele on kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed, kui esines kahtlusi, et toimub näiteks ümberlaadimine. Kui komisjonil oli teavet, mis osutas impordiga seotud pettusele, siis teavitati sellest OLAFit. Ka OLAF esitas komisjonile asjakohase meetmete täitmise tagamisega seotud teabe. Tänu tihedatele kontaktidele komisjoni ja liidu tootmisharu vahel saadi turusuundumuste kohta terviklikumat teavet, mis hõlbustab kõige tõhusamate järelmeetmete võtmist.
Samuti kontrollis komisjon 2021. aastal rohkem kui kümmet eksportivate tootjate suhtes võetud hinnakohustust ja leidis, et need vastavad täielikult nõuetele.
Viimastel aastatel on komisjon täheldanud, et eelkõige Hiina eksportivad tootjad kasutavad tollimaksudest kõrvalehoidmiseks uusi mooduseid, näiteks viies teatavad toimingud ilma tegeliku majandusliku põhjenduseta üle muudesse riikidesse ja eksportides sealt ELi. Komisjon püüab järjekindlalt kõrvaldada kõik lüngad, et kaitsta ELi tootmisharu kahju eest.
2021. aastal algatas komisjon neli meetmetest kõrvalehoidmise uurimist ja ühe absorptsioonivastase uurimise, seega on kõnealuseid uurimisi viimasel kolmel aastal algatatud kokku vastavalt 11 ja kaks.
Neli meetmetest kõrvalehoidmisega seoses algatatud uurimist käsitlevad Türgist ja Marokost pärit klaaskiust kangaste impordi suurenemist pärast seda, kui 2020. aastal kehtestati selle toote Hiinast ja Egiptusest pärit impordile dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud. Klaaskiust kangaid kasutatakse näiteks tuuleturbiinide labade tootmisel, paatide, veoautode ja spordivahendite tootmisel ning toruremondisüsteemides. Uurimistes keskenduti ümberlaadimisele pärast seda, kui asjaomane toode oli vastavalt Türgis ja Marokos kokku pandud. Need juhtumid sümboliseerivad Hiina poliitikaga „Üks vöönd, üks tee“ kaasnevaid probleeme ja komisjoni kindlat otsust võtta sellest tuleneva ebaausa kaubanduse vastu jõulisi meetmeid.
Ka 2021. aastal algatatud absorptsioonivastane uurimine on seotud klaaskiust kangastega. Selles uuriti, kas Egiptuse eksportivad tootjad on langetanud oma hindu, et vähendada 2020. aastal kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude tulemuslikkust.
Lisaks pikendas komisjon 2021. aastal meetmeid pärast kahte kõrvalehoidmise uurimist. Tehti kindlaks, et Hiinast pärit ning majapidamises kasutatava kahte eri liiki alumiiniumfooliumi suhtes praegu kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest hoiti kõrvale Tai kaudu, kus tootega tehti vaid ebaolulisi kokkupanemistoiminguid. Mõjutatud ELi tootmisharu koosneb peamiselt VKEdest, kes tegutsevad 12 liikmesriigis.
See näitab komisjoni kindlat otsust võidelda ebaausa kaubanduse kõikide vormide, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsiooni vastu.
1.2.3Järelevalvemeetmed
Kui (sageli asjaomaselt tootmisharult pärit teabe põhjal) on märke teatava toote impordi olulise suurenemise kohta, mis võib liidu tootmisharu kahjustada, saab komisjon kehtestada ka järelevalvemeetmed sellise importi jälgimiseks 3 . 2021. aastal jätkas komisjon terase ja alumiiniumi importimise suhtes tagasiulatuvat järelevalvet, mis kehtestati 2020. aasta mais ja millega asendati eelmine järelevalvesüsteem. Samuti jälgis komisjon tagasiulatuva järelevalve teel kütusena kasutatava taastuvallikatest toodetud etanooli importi.
Komisjon avaldab iga kuu järelevalveandmed kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi avalikul leheküljel „Impordi järelevalve“ 4 .
1.2.4Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kaitsmine
Selle tagamiseks, et VKEde ressurssidega seotud piirangud ei takistaks kaubanduse kaitsemeetmete kasutamist, pakub komisjon sellistele ettevõtjatele igakülgset tuge ja juhendamist.
2021. aastal tegi komisjon muu hulgas oma VKEde tugikeskuse kaudu täiendavaid pingutusi selle tagamiseks, et VKEd oleksid meetmetest teadlikud ja saaksid neist kasu. Sealhulgas on leevendatud nõuet teabe kohta, mis tuleb küsimustikkudes esitada, ja võimaluste piires on uurimisperioodid viidud vastavusse nende eelarveaastaga. Samuti töötas komisjon 2021. aastal välja teabepaketi, milles on meetmeid lihtsate terminitega selgitatud, ning kavas on koostada täiendavaid õppevideoid. Silmast silma teabeüritusi liikmesriikide VKEdele hakatakse uuesti korraldama siis, kui COVID-19ga seotud tingimused seda võimaldavad.
Komisjoni töö on olnud tulemuslik. Sektorid, kus tegutseb palju VKEsid, osalesid 2021. aastal jätkuvalt kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetlustes. Aasta jooksul algatas komisjon dumpinguvastase uurimise Türgist ja Indiast pärit keraamiliste plaatide impordi kohta, jätkus dumpinguvastane uurimine Hiinast pärit kinnitusdetailide impordi kohta ning lõpule viidi Türgist pärit forelli käsitlev aegumise läbivaatamine, mille tulemusel pikendati meetmeid veel viie aasta võrra. Asjaomased tootmisharud, kus tegutseb palju VKEsid, saavad nii tänu endapoolsele heale koordineerimisele kui ka komisjoni suunistele ja toele kasu samadest õigustest ja samast kaitsest ebaõiglase kaubanduse eest kui suuremad ettevõtjad.
1.3Suundumused 2021. aastal seoses 2017. ja 2018. aastal tehtud seadusandlike muudatustega
1.3.1Kaubanduse kaitsemeetmetes sisalduvad sotsiaalsed ja keskkonnanõuded
ELi pühendumus rangetele sotsiaalsetele ja keskkonnanõuetele kajastub pärast 2017. ja 2018. aastal tehtud seadusandlikke muudatusi läbiviidud dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste uurimiste teatavates aspektides. Need on muu hulgas järgmised.
-Kui uurimised on seotud riikidega, kus esineb suuri turumoonutusi, siis tuleb moonutamata normaalväärtuse arvutamiseks valida asjakohane võrdlusriik. Kui sobivad andmed on kättesaadavad rohkem kui ühe riigi kohta, teeb komisjon valiku, võttes arvesse sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset väljapakutud riikides.
-Kahjumarginaali arvutamisel uurimistes lisatakse ELi tootmisharu tootmiskuludesse mitmepoolsete keskkonnalepingute ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide täitmise kulud kaubanduse kaitsemeetme kehtivusaja jooksul ning mõnel juhul tehakse seda ka kohustuste heakskiitmise otsuste tegemisel.
Mis puudutab asjakohase võrdlusriigi valimist, siis 2021. aastal lõpuleviidud uurimistes sotsiaalsete ja keskkonnanõuete küsimust ei kerkinud, sest sobivad andmed olid iga juhtumi puhul kättesaadavad ainult ühe võrdlusriigi kohta.
Mitme 2021. aastal lõpuleviidud juhtumi puhul lisas komisjon kasumliku sihthinna arvutusse mitmepoolsete keskkonnalepingute ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide täitmise kulud. See on eriti asjakohane heitkogustega kauplemise süsteemi puhul. Mõjutatud uurimised käsitlesid muu hulgas Hiinast pärit pressitud alumiiniumit, töödeldavat alumiiniumfooliumit ja alumiiniumist lehtvaltstooteid, Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstooteid ning Venemaalt pärit kasevineeri. See suurendas nende tootmisharude sihthinda, sest see sisaldas liidu osalusega mitmepoolsetest keskkonnalepingutest tulenevaid tulevasi kulusid, mida liidu tootmisharu meetmete kehtivusajal kannab. Nende kahe juhtumi puhul, kui tollimaks põhines kahjumarginaalidel (töödeldav alumiiniumfoolium ja alumiiniumist lehtvaltstooted), tõstsid seoses sotsiaalsete ja keskkonnanõuete kuludega tehtud kohandused kehtestatud meetmete taset.
2021. aastal ei tõstatunud see küsimus seoses kohustuste pakkumisega, sest need lükati tagasi muudel põhjustel.
1.3.2Väiksema tollimaksu reegel
WTO eeskirjade alusel võib meetmeid kehtestada dumpingu- või subsiidiumimarginaali tasemel. Enne 2018. aasta juunis tehtud seadusandlikke muudatusi kohaldas EL alati väiksema tollimaksu reeglit. See tähendas seda, et meetmed kehtestati alati dumpingu või subsideerimise täielikust ulatusest madalamal tasemel, kui see madalam tase (kahjumarginaal) oli piisav ELi tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks. Alates kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamisest ei kohaldata aga dumpingu- ja subsiidiumivastaste juhtumite suhtes väiksema tollimaksu reeglit automaatselt.
Subsiidiumivastaste juhtumite puhul väiksema tollimaksu reeglit enam ei kohaldata – välja arvatud juhul, kui selle kohaldamata jätmine on vastuolus ELi üldiste huvidega –, tagades seeläbi, et EL saab ebaausa subsideeritud impordi vastu jõulisemalt võidelda. Ühe 2021. aastal lõpule viidud subsiidiumivastase juhtumi uurimise puhul (Hiinast pärit töödeldav alumiiniumfoolium) kehtestas komisjon selle põhjal tollimaksud subsiidiumimarginaali täieliku määra ulatuses.
Dumpinguvastaste juhtumite puhul võib meetmeid kehtestada dumpingumarginaalist madalamal tasemel siis, kui selline madalam tase on piisav dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Kui leitakse, et eksportivas riigis esineb olulisi moonutusi toorainete hinnas, peetakse kahjuliku dumpingu kõrvaldamiseks vajalikuks täieliku dumpingumarginaali ulatuses tollimaksude kehtestamist. Moonutatud hinnaga tooraine peab moodustama üle 17 % tootmiskuludest ja selle hind peab olema moonutamata hindadest oluliselt madalam.
11st lõpuleviidud juhtumist 8 puhul põhinesid meetmed dumpingumarginaalidel, sest need olid kahjumarginaalist madalamad ja kujutasid seega õigusaktide kohaselt kõrgeimat taset, mille juures meetmeid oli võimalik kehtestada. Ülejäänud kolmel juhul põhinesid tollimaksud kahjumarginaalidel, sest need olid dumpingumarginaalidest madalamad ja peamiste toorainete ekspordipiiranguid käsitlevad kriteeriumid ei olnud täidetud: see tähendab, et Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete ja töödeldava alumiiniumi puhul ei olnud moonutatud toorainehinnad rahvusvahelistest turuhindadest oluliselt madalamad ning Hiinast pärit terasest tuuleturbiinide juhtumis seda küsimust ei kerkinud.
1.4Kohtulik kontroll ELi kohtutes (lisa S)
2021. aastal võeti Üldkohtus ja Euroopa Kohtus kaubanduse kaitsemeetmete juhtumites vastu 21 kohtuotsust ja -määrust: Üldkohus tegi 14 otsust ning Euroopa Kohus 4 eelotsust ja otsused 3 kaebuse kohta. 2021. aastal esitati 18 uut kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevat hagi – 12 Üldkohtule ja 6 Euroopa Kohtule.
2021. aasta kohtupraktika annab huvitava pildi kaubanduse kaitsemeetmete vastu algatatud hagide vastuvõetavusest, eelkõige kaebeõiguse küsimusest ning importijate ja kasutajate suutlikkusest algatada selliste juhtumite suhtes kohtumenetlusi.
2021. aastal tegi Üldkohus oma esimese kohtuotsuse kaitsemeetmete ja dumpinguvastaste/tasakaalustavate meetmete seotuse kohta. Peale selle kinnitas Üldkohus komisjoni praktikat rakendada kohtu ebasoodsaid otsuseid kõikide kohtu kindlakstehtud õigusvastasuste kõrvaldamise teel ning hüvitada tollimakse ainult sel määral, mille võrra korrigeeritud tollimaks on väiksem. Muud küsimused, mida kohtud 2021. aastal käsitlesid, hõlmasid tagasimaksetega seotud uurimistes kasutatavat metoodikat, muutuste püsivat laadi vahepealsete läbivaatamiste puhul, dumpingu arvutamise mitmesuguseid aspekte, kahju ja põhjusliku seose hindamist ning kättesaadavate faktide kasutamist.
Kõige olulisemaid kohtuotsuseid on kirjeldatud komisjoni talituste töödokumendis.
2Ärakuulamise eest vastutava ametniku tegevus
2021. aastal laekus ärakuulamise eest vastutavale ametnikule 25 sekkumistaotlust ja ta korraldas 15 ärakuulamist. Alati, kui huvitatud isikud esitasid sekkumise taotluse samaaegselt uurimise eest vastutavates komisjoni talitustes ärakuulamise taotlusega, jäi ärakuulamise eest vastutav ametnik oma seisukoha juurde, et huvitatud isikud peaksid kõigepealt pöörduma oma probleemidega komisjoni talituste poole. Ärakuulamise eest vastutav ametnik sekkuks ainult juhul, kui lahendust ei leita. See võimaldas huvitatud isikutel leida paljudel juhtudel lahenduse otse koos uurimismeeskondadega. Samuti esitati ärakuulamise eest vastutavale ametnikule taotlus vastaspoolte ärakuulamiseks, mis lõpuks toimus vastutavate talituste osalusel.
Kahel korral pikendas ärakuulamise eest vastutav ametnik asjaomaste isikute taotlusel märkuste esitamise tähtaega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas komisjoni talitustel teha teatav teave kõikidele isikutele mittekonfidentsiaalses toimikus kättesaadavaks. Peamised ärakuulamisel tõstatatud küsimused puudutasid täiendava avalikustamise, anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse taotlusi. Kaks isikut taotlesid kehtestatavate meetmete peatamist nende meetmete vastuvõtmise ajal. Selle tingimused ei olnud aga täidetud. Teise juhtumi puhul keeldus üks isik esitamast toimikusse lisatavaid dokumente, mis olid komisjonile vajalikud asjaomase teabe kontrollimiseks, väites, et selle asemel oleksid komisjoni talitused pidanud läbi viima kohapealse kontrolli. COVID-19 kontekstis ei olnud see aga teostatav. Muudel juhtudel jõuti talitustega kokkuleppele kõnealused küsimused läbi vaadata või esitada selgitusi.
Jätkuva COVID-19 kontekstis esitati taotlusi endiselt ebakorrapäraselt, kuid tänu reisipiirangute kaotamisele oli ärakuulamiste korraldamine lihtsam.
3Tegelemine ELi vastu suunatud kaubanduse kaitsemeetmetega
Komisjon sekkub juhul, kui Euroopa eksportijaid takistavad kolmandate riikide kehtestatud põhjendamatud kaubanduse kaitsemeetmed. Kuigi kolmandatel riikidel on täielik õigus meetmeid kasutada, siis on äärmiselt oluline, et järgitakse WTO eeskirju ja et kaubanduse kaitsemeetmed ei muutu de facto kaubandustõketeks. Võttes arvesse ekspordi tähtsust Euroopa majandusele ning selle panust töökohtade ja majanduskasvu tagamisele, sekkub komisjon eesmärgiga vähendada mis tahes meetmete negatiivset majandusmõju või ELi eksportijatele põhjendamatute kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamist täielikult vältida.
Komisjoni sekkumised kolmandate riikide kehtestatud meetmete puhul ulatuvad tehnilistest kirjalikest esildistest ärakuulamistel osalemiseni, et esitada vajaduse korral oma seisukohti nii kirjalikult kui ka suuliselt poliitilisel tasandil.
Näited komisjoni tegevusest 2021. aastal hõlmavad osalemist Kanada ametiasutuste korraldatud ärakuulamistel rafineeritud suhkrut käsitlevates dumpinguvastastes ja subsiidiumivastastes juhtumites; kõnealust osalemist toetas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. Muid kaubanduskaitse juhtumeid arutati kaubanduskomitee korrapärastel kohtumistel Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC), Kanada ja Lõuna-Aafrikaga. Komisjon arutas juhtumeid ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastaste meetmete ja kaubanduse kaitsemeetmete komiteedes. Neid sekkumisi koordineeriti nii ELi tootmisharu kui ka liikmesriikidega, käsitades prioriteetsena juhtumeid, mis avaldasid Euroopa ettevõtjatele olulist majandusmõju ja mille puhul esines süsteemseid probleeme.
Juhul kui põhjendamatuid meetmeid ei ole võimalik vältida, võib komisjon tugineda WTO meetmetele. Komisjon tegi seda dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete puhul, mille Ameerika Ühendriigid kehtestasid 2018. aastal Hispaaniast pärit küpsetele oliividele. Selle vaidluse kohta võeti 20. detsembril 2021 vastu ELi seisukohti toetav vaekogu aruanne. 2021. aastal jätkus veel üks WTO vaekogu menetlus seoses Colombia kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega külmutatud friikartulitele. Esimene ja teine sisuline kohtumine toimusid veebis vastavalt 2021. aastal juulis ja 2022. aasta jaanuaris.
Komisjoni sekkumistel, millega juhitakse tähelepanu juhtumites esinevatele õiguslikele ebajärjepidevustele ja süsteemsetele vigadele, on olnud oluline roll põhjendamatute meetmete kehtestamise vältimisel. Mõned 2021. aastal saavutatud edukad tulemused hõlmavad järgmist.
·India lõpetas 2021. aasta märtsis roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes algatatud dumpinguvastase uurimise meetmeid kehtestamata. See oli oluline tulemus, kuna kaalul oleva majandusliku huvi väärtus on ligikaudu 98 miljonit eurot. Tihedas koostöös tootmisharuga sekkus komisjon algusest saadik juhtumisse aktiivselt, tehes kolm kirjalikku esildist ja osaledes avalikus ärakuulamises.
·2021. aasta septembris ei kiitnud Pärsia lahe nõukogu ministrite komitee heaks alalise komitee ettepanekut kehtestada lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordile
·Tänu komisjoni sekkumisele Ukraina läbiviidud dumpinguvastasesse uurimisse seoses Poolast ja Slovakkiast pärit alumiiniumredelite impordiga lõpetati uurimine 2021. aasta oktoobris.
·2021. aasta mais lõpetas Uus-Meremaa Belgiast ja Madalmaadest pärit külmutatud friikartulite impordi suhtes algatatud dumpinguvastase uurimise, mille tulemusel säilis 3 miljoni euro väärtuses eksporti. Seda tehti osaliselt tänu komisjoni kirjalikule sekkumisele, mida koordineeriti ELi tootmisharuga ja milles näidati, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tingimused ei olnud täidetud.
·2021. aasta oktoobris algatas Kanada ex officio kordusuurimise, et hinnata uuesti EList pärit rafineeritud suhkru impordile kehtestatud dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid meetmeid. See toimus komisjoni arvukate sekkumiste tulemusel, mille käigus selgitati, et kõnealused tasakaalustavad meetmed põhinevad ELi vanadel subsiidiumikavadel ega kajasta subsiidiumide praegusi oluliselt madalamaid tasemeid. Subsiidiumivastast tollimaksu vähendati märkimisväärselt (58 %-lt 9 %-le). Kanada leidis, et ELi ühise põllumajanduspoliitika alusel tehtavad tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste maksed ei ole konkreetsed ega vaidlustatavad.
2021. aasta lõpus kehtis 177 ELi eksporti mõjutavat kaubanduse kaitsemeedet, mida on ühe võrra vähem kui eelmisel aastal, mil kehtis suurim arv kaitsemeetmeid komisjoni järelevalvetegevuse jooksul.
Dumpinguvastased meetmed on endiselt ülemaailmselt kõige enam kasutatav vahend, moodustades 177st kehtivast meetmest 128. Meetmetest 42 olid kaitsemeetmed (võrreldes 39ga 2020. aastal) ja seitse olid subsiidiumivastased meetmed.
2021. aastal algatatud 26 uuest uurimisest (2020. aastal 22) 17 on dumpinguvastased ja 9 kaitsemeetmete alased uurimised.
ELi ekspordile on kõige rohkem meetmeid kehtestanud Ameerika Ühendriigid, kus kehtib 37 meedet, järgnevad Hiina 19, Türgi 17, Brasiilia, Kanada ja India 12 ning Indoneesia 11 meetmega.
Suurim arv meetmeid on seotud terasetoodetega (62 meedet), järgnevad keemiatooted (48 meedet), põllumajandustooted (22 meedet), tekstiil (12 meedet) ja paber (10 meedet).
4Tegevus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames
2021. aastal korraldas WTO aprillis ja oktoobris subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete, dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete komiteede virtuaalsed koosolekud. Mitteametlik dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vastane töörühm kokku ei tulnud. Dumpinguvastaste meetmete rakendamise töörühma kohtumine toimus 2021. aasta oktoobris.
Juulis 2021 esitas komisjon WTO-le ELi subsiidiume käsitleva teate. See läbipaistvust parandav toiming on äärmiselt oluline WTO riikide antud subsiidiumide taseme ja mõju mõistmiseks. Kahjuks on liikmed seni esitanud teateid puudulikult, seega soovitas komisjon tungivalt neil oma kohustusi täita.
Dumpinguvastaste meetmete komitees tõstatas komisjon küsimused seoses Lõuna-Aafrika Tolliliidu (SACU) läbivaatamisega seotud uurimisega, mis käsitles Belgiast ja Madalmaadest pärit külmutatud friikartulite importi, Taanist, Madalmaadest, Ühendkuningriigist ja Belgiast pärit rafineeritud suhkru suhtes kehtestatud meetmete läbivaatamisega Kanada poolt ning seitsmest ELi liikmesriigist pärit tavalisest alumiiniumsulamist lehtede impordile Ameerika Ühendriikide poolt kehtestatud esialgsete dumpinguvastaste tollimaksudega.
Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitees arutati turutingimustest odavama rahastamise rolli liigse tootmisvõimsuse suurendamisel. Samuti toimus arutelu liigse tootmisvõimsuse mõju kohta nii keskkonnale kui ka konkureerivate tootmisharude poolt teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute vähenemisele.
WTO kaitsemeetmete komitee koosolekutel tõstatas EL küsimused seoses järgmiste uurimistega: Indoneesia – rõivad ja rõivamanused, Maroko – kuumvaltsitud teras, valtstraat ja sarrusevardad, külmvaltslehtteras ja valgustipostid, Lõuna-Aafrika – kuuskantpeaga teraskruvid, Türgi – polüesterstaapelkiud ning Ukraina – naatriumhüpoklorit ja PVC-profiilid. EL kaitses oma kaitsemeetmeid seoses teatavate terasetoodetega, mida kritiseerisid India, Hiina, Venemaa, Jaapan, Šveits ja Korea.
Juhul kui kehtestatakse põhjendamatuid kaubanduse kaitsemeetmeid, saab komisjon kasutada WTO vaidluste lahendamise menetlust, eelkõige juhul, kui on kindlaks tehtud olulisi süsteemseid probleeme. Praegu on pooleli üks vaidluste lahendamise menetlus, mille EL algatas seoses Colombia poolt Belgiast, Saksamaalt ja Madalmaadest pärit külmutatud friikartulitele kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega. Eelduste kohaselt esitatakse seda menetlust käsitlev vaekogu lõplik aruanne pärast 2022. aasta suve. Ameerika Ühendriikide poolt Hispaania küpsetele oliividele kehtestatud dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid tollimakse käsitlev vaekogu aruanne võeti vastu 20. detsembril 2021. 1. juulil 2022 leppisid pooled kokku, et Ameerika Ühendriikidele nähakse ette mõistlik rakendamisperiood, mis lõpeb 14. jaanuaril 2023.
Novembris 2021 kohtus juhtiv asepresident ja kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis virtuaalselt Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kaubandusministritega, et uuendada kolmepoolset partnerlust. Lepiti kokku, et tehakse kindlaks turgu moonutavatest tegevuspõhimõtetest ja tavadest tingitud ülemaailmsed probleemid, mida ei ole praegu WTO eeskirjades ega olemasolevates nõuete täitmise tagamise vahendites piisavalt käsitletud, ja hakatakse neid lahendama. Ministrid nõustusid pidama kolmepoolseid arutelusid kolmes keskses valdkonnas:
·turuvälistest tavadest tingitud probleemide kindlakstegemine;
·olemasolevates nõuete täitmise tagamise vahendites esinevate lünkade ja selliste tavadega toimetulekuks vajaliku lisatöö kindlakstegemine ning olemasolevate vahendite kasutamisel tehtava koostöö arutamine;
·nende valdkondade kindlakstegemine, kus on vaja teha täiendavat tööd selliste tavade vastu võitlemist võimaldavate eeskirjade väljatöötamiseks.
5ELi muid poliitikavaldkondi toetav kaubanduskaitse
2021. aastal avaldatud ELi dokumendis „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ rõhutati vajadust kõik kaubandusmehhanismid ELi poliitikaeesmärkide toetamiseks omavahel kooskõlla viia ja neid kasutada. Selles kontekstis on kaubanduse kaitsemeetmetel oluline roll. Nende põhieesmärk on kaitsta ELi tootjaid kahjustava impordi eest, ent samas aitavad need tugevdada ELi kohustust avada turud ja tagada vaba ja aus kaubandus ning toetavad ELi eesmärki saavutada avatud strateegiline autonoomia. Kaubanduskaitse lahutamatuks osaks on konkurentsivõime, õigluse ja eeskirjadel põhineva kaubanduse kontseptsioonid, mis on mõned peamised elemendid, millele ELi kaubanduspoliitika eesmärgid tuginevad.
Kaubanduslikud kaitsemeetmed tagavad ELi tootjatele võrdsed võimalused ja ausa konkurentsi, toetades seeläbi majanduskasvu, töökohtade stabiilsust, tulusid ja investeeringuid. On äärmiselt tähtis, et ELi tootmisharu suudaks investeerida muu hulgas teadus- ja arendustegevusse, et tugevdada oma elujõulisust ning suutlikkust täita sellistes laiemates poliitikaalgatustes nagu rohelises kokkuleppes ja digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärgid.
Konkreetselt rohelise kokkuleppe kontekstis kaitsevad sellistele toodetele või sisenditele nagu Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kangad (mida kasutatakse tuuleturbiinide labade tootmisel) ning Hiinast pärit solaarklaas (mida kasutatakse päikesepaneelide tootmisel) kehtestatud meetmed ELis toodetud olulisi säästva energia väärtusahela elemente ebaausate kaubandustavade eest. 2021. aastal kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit tuuleturbiinidele, mis on ELi taastuvenergia ja CO2 heitkoguste vähendamise eesmärkide seisukohast samuti oluline toode. Komisjon rõhutas, et need meetmed ei takista taastuvenergiaeesmärkide täitmist, nagu on väitnud teatavad sidusrühmad, vaid kui nüüdisaegsesse tootmisse ning teadus- ja arendustegevusse ei investeerita, siis kaotab Euroopa tootmisharu oma koha ülemaailmses konkurentsis tuuleenergia valdkonnas tehnoloogilise juhtpositsiooni saavutamise nimel. Meetmetega toetatakse liidu tuuleturbiinide tootjaid ning tagatakse majanduskasv, töökohtade stabiilsus, tulud ja investeeringud. Kasutajad omakorda peaksid saama kasu asjaolust, et liidus on palju konkurentsivõimelisi, usaldusväärseid ja rahaliselt elujõulisi terasest tuuleturbiinide tootjaid. Hiinast pärit impordi tekitatud ebaausa konkurentsi kõrvaldamiseta ei oleks see võimalik. Komisjon järeldas, et meetmed aitaksid kaasa tuuleenergia kasutuselevõtule kogu liidus, luues kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas Hiina tootjatele, võrdsed võimalused õiglastel tingimustel konkureerida.
ELi digitaalarengu tegevuskava kontekstis on oluline roll 2021. aastal Hiinast pärit optiliste kiudude impordile kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel. Kiudoptilisi kaableid kasutatakse kiirete lairibavõrkude loomiseks. Sellised võrgud on äärmiselt olulised, et toetada kaugtööd ja -õpet, ettevõtete juhtimist või kodanike, ettevõtjate ja avalik-õiguslike üksuste poolt teenuste pakkumist üle ELi. Kuna Euroopa Liidu üks põhiprioriteet on kõrgtehnoloogilise lairibataristu kasutuselevõtt kogu ELis, on kiudoptilised kaablid võtmetähtsusega nii selles kontekstis kui ka ELi digikümnendi ja ELi digitaalse suveräänsuse seisukohast. Mõni huvitatud isik väitis, et dumpinguvastaste meetmete tagajärjel tõuseks võrguprojektide koguhind. Komisjon leidis aga, et kiudoptiliste kaablitega seotud kulud moodustavad ainult väikese osa võrguprojekti kogukuludest ega avalda olulist mõju. Kui Hiina eksportivate tootjate ebaausate kaubandustavade suhtes meetmeid ei võetaks, seaks see ohtu ELi tootmisharu tuleviku, sest tema finantsolukord (kasumlikkus ja investeeringud) halveneks veelgi. Arvestades selle tootmisharu olulist rolli ELi digitaalarengu tegevuskavas, on äärmiselt oluline tagada, et see püsib elujõuline ning et ebaaus import ja kõlvatu konkurents seda ei nõrgesta.
Tuleb meeles pidada, et kui meetmete kehtestamine on põhjendatud, siis ei takista see kolmandatest riikidest pärit importi, mis liidu turul ausalt konkureerib. Kuigi tunnistatakse, et meetmete kehtestamata jätmine võiks odavamate toodete näol olla kasutajatele, importijatele, lõpptarbijatele ja avaliku sektori eelarvetele lühiajaliselt kasulik, siis paratamatult tõrjub dumpinguhinnaga import liidu tootjaid liidu turult välja. Pikas perspektiivis kaotatakse selle tulemusel väärtuslikke tarneallikaid, samuti võivad liidu tootjate poolse konkurentsi puudumisel tõusta impordihinnad. See omakorda kahjustab ELi tööstuslikku baasi, millele tuginevad liidu muud poliitikavaldkonnad.
Seega aitavad kaubanduse kaitsemeetmed ausa konkurentsi taastamise teel säilitada liidus konkurentsivõimelist, usaldusväärset ja rahaliselt elujõulist tootmist. Samal ajal tagab ELi tasakaalustatud lähenemisviis nendele meetmetele, muu hulgas nii paljudel juhtudel väiksema tollimaksu reegli kohaldamine kui ka liidu huvide analüüsimine enne meetmete kehtestamist, et kasutajad saavad jätkuvalt kasu paljude tarnijate olemasolust.
Järeldused
2021. aastal, mil ELis taastus COVID-19-järgne tavapärane olukord, esines ülemaailmses kaubanduses jätkuvalt probleeme. Kaubanduse kaitsemeetmete jõulise kohaldamise kaudu jätkas EL oma ettevõtjate kaitsmist ebaausa kaubanduse eest. See ei aidanud mitte üksnes täita ELi kaubanduspoliitika üldeesmärke, vaid toetas kaudselt ka selliseid laiemaid poliitikaalgatusi nagu roheline kokkulepe ja digitaalarengu tegevuskava. Meetmete tõhusam järelevalve ja täitmise tagamine tugevdas veelgi kaubanduspoliitika jätkuvalt olulist rolli vastupidavama Euroopa ettevõtluse ülesehitamisel.
11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 artikkel 11 (ELT L 86, 27.3.2015, lk 16).
