EUROOPA KOMISJON
Brüssel,10.12.2021
COM(2021) 776 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,
millega muudetakse määrust (EL) nr 549/2013 ja tunnistatakse kehtetuks 11 rahvamajanduse arvepidamise valdkonna õigusakti
1. LISA
Määruse (EL) nr 549/2013 A lisa muudetakse järgmiselt.
1.Punkti 1.51 alapunkt b asendatakse järgmisega:
(ei puuduta eestikeelset versiooni).
2.Punkti 1.51 alapunkt h asendatakse järgmisega:
„h) selgitatud on avaliku sektori ettevõtete makstud superdividendide käsitlemist – neid käsitatakse erakorraliste maksetena ja käsitletakse mahaarvamistena omakapitalist;“.
3.Punktis 1.118 esitatud diagramm pealkirjastatakse järgmiselt:
„Diagramm 1.1 – Kontode kogum“.
4.Punktis 3.98 asendatakse tekst „Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (P.3) sisaldavad nii nagu KTKTIde omad kahte järgmist liiki kulutusi:“ järgmisega:
„Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused (P.3), nagu ka KTKTIde omad, sisaldavad kahte järgmist liiki tehinguid:“.
5.Punkt 3.105 asendatakse järgmisega:
„Alternatiivina vastavad valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused individuaalse lõpptarbimise klassifikaatori (COICOP) 15. jaole, mis sisaldab järgmisi gruppe:
15.1 Eluase (samaväärne COFOGi grupiga 10.6)
15.2 Tervishoid (samaväärne COFOGi gruppidega 7.1–7.4)
15.3 Vaba aeg ja kultuur (samaväärne COFOGi gruppidega 8.1 ja 8.2)
15.4 Haridus (samaväärne COFOGi gruppidega 9.1–9.6)
15.5 Sotsiaalkaitse (samaväärne COFOGi gruppidega 10.1–10.5 ja 10.7)“.
6.Punkt 3.124 asendatakse järgmisega:
„Määratlus: kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g) koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel.“
7.Punkti 3.132 alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c) üle ühe aasta tootmises kasutatav arvutitarkvara ja andmebaasid;“.
8.Punkt 3.138 asendatakse järgmisega:
„Omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud võivad kehtida nii toodetud vara, sh põhivara, kui ka mittetoodetud vara, näiteks maa puhul.
Toodetud vara korral lisatakse need kulud ostjahindadele. Maa ja muu mittetoodetud vara korral eraldatakse need ostudest ja müükidest ning kirjendatakse põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse liigituses eraldi jaotuse (P.512) all.“
9.Punktis 3.181 asendatakse tekst „Olemasolevate kaupade siirded kirjendatakse müüja puhul negatiivse kulutusena (soetamine) ja ostja puhul positiivse kulutusena (soetamine).“ järgmisega:
„Olemasolevate kaupade siirded kirjendatakse müüja puhul negatiivse kulutusena (realiseerimine) ja ostja puhul positiivse kulutusena (soetamine).“
10.Punktist 4.40 jäetakse välja järgmine tekst:
„Muud tootmissubsiidiumid (D.39) kirjendatakse subsiidiumi saavate tegevusalade või sektorite tulude moodustamise kontol ressursina.“
11.Punkt 4.50 asendatakse järgmisega:
„Intresse kirjendatakse tekkepõhiselt: st intresse kirjendatakse võlausaldajale tasumata võla põhiosale aja jooksul pidevalt lisanduvatena. Igal arvestusperioodil lisanduvad intressid tuleb kirjendada, sõltumata sellest, kas neid tegelikult maksti või lisati need tasumata võla põhiosale. Kui neid ei makstud, kirjendatakse võla põhiosa kasv finantskontol kui finantsvara soetamine võlausaldaja poolt ja sama suure finantskohustuse omandamine võlgniku poolt.“
12.Punktis 4.82 asendatakse tekst „Mõnel juhul saab tulumaksu maksmise kohustuse kindlaks määrata alles hilisemal arvestusperioodil kui see, millal tulu on tekkinud. Seepärast on selliste maksude kirjendamise aja osas vajalik teatud paindlikkus. Tulu allikas maha arvatavat tulumaksu (nagu töötasult kinnipeetavad maksud) ja tulumaksude regulaarseid ettemakseid võib kirjendada perioodil, kui need makstakse, ja mis tahes lõplikku tulumaksukohustust võib kirjendada perioodil, kui kohustus kindlaks määratakse.“ järgmisega:
„Mõnel juhul saab tulumaksu maksmise kohustuse kindlaks määrata alles hilisemal arvestusperioodil kui see, millal tulu on tekkinud. Seepärast on selliste maksude kirjendamise aja osas vajalik teatud paindlikkus. Tulu allikas kinnipeetavat tulumaksu (nagu töötasult kinnipeetavad maksud) ja tulumaksude regulaarseid ettemakseid võib kirjendada perioodil, kui need makstakse, ja mis tahes lõplikku tulumaksukohustust võib kirjendada perioodil, kui kohustus kindlaks määratakse.“
13.Punkti 4.93 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) sotsiaalmaksed, mille on maksnud isikud, kes ei ole riiklikule sotsiaalkindlustusfondile seadusega kohustatud maksma;“.
14.Punkt 5.117 asendatakse järgmisega:
„Laenutehingute (F.4) ja hoiusetehingute (F.22) eristamine seisneb selles, et võlausaldaja pakub mittestandardiseeritud mittekaubeldavat lepingut laenu puhul, kuid mitte hoiuse puhul.“
15.Punkt 5.235 asendatakse järgmisega:
„Toimunud, kuid veel maksmata kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) kuuluvad vastava finantsinstrumendi alla ja ettemakstud kindlustuspreemiad kuuluvad kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste (F.61) alla; kummalgi juhul ei tehta kirjet kaubanduskrediidi ja ettemaksete all.“
16.Punkti 5.236 alapunkt c asendatakse järgmisega:
(ei puuduta eestikeelset versiooni)
17.Punkt 7.88 asendatakse järgmisega:
„Forvardlepingute turuväärtus võib muutuda positiivsest positsioonist (vara) negatiivseks positsiooniks (kohustus) ja vastupidi sõltuvalt alusvara hinnamuutustest; seega võivad need instrumendid väljakirjutajate ja ostjate jaoks muutuda varadest kohustusteks ja vastupidi. Mõnede forvardlepingute puhul rakendatakse tagatismakseid ning kasumeid ja kahjumeid arveldatakse iga päev; sellistel juhtudel on bilansiline väärtus null.“
18.8. peatükis asendatakse tabel 8.1 järgmisega:
„Tabel 8.1. Kontode, tasakaalustavate kirjete ja peamiste koondnäitajate kokkuvõtlik esitus
|
Kontod
|
Tasakaalustavad kirjed
|
Peamised koondnäitajad
|
|
Institutsionaalsete sektorite täielik kontode kogum
|
|
Jooksevkontod
|
I.
|
Tootmiskonto
|
I.
|
Tootmiskonto
|
|
|
|
|
B.1g
|
Kogulisandväärtus
|
Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
|
|
|
II.
|
Tulude jaotamise ja kasutamise kontod
|
II.1
|
Tulu esmase jaotamise kontod
|
II.1.1
|
Tulude moodustamise konto
|
|
|
B.2g
B.3g
|
Tegevuse koguülejääk
Kogusegatulu
|
|
|
|
|
|
|
|
II.1.2
|
Esmaste tulude jaotamise konto
|
II.1.2.1
|
Ettevõtlustulu konto
|
B.4g
|
Ettevõtluse kogutulu
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
II.1.2.2
|
Muude esmaste tulude jaotamise konto
|
B.5g
|
Esmaste kogutulude bilanss
|
Kogurahvatulu
|
|
|
|
|
II.2
|
Tulude teisese jaotamise konto
|
|
|
|
|
B.6g
|
Kasutatav kogutulu
|
Kasutatav kogurahvatulu
|
|
|
|
|
II.3
|
Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto
|
|
|
|
|
B.7g
|
Korrigeeritud kasutatav kogutulu
|
|
|
|
|
|
II.4
|
Tulude kasutamise konto
|
II.4.1
|
Kasutatava tulu kasutamise konto
|
|
|
B.8g
|
Kogusääst
|
Rahvamajanduse kogusääst
|
|
|
|
|
|
|
II.4.2
|
Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto
|
|
|
|
|
|
|
Akumulatsioonikontod
|
III.
|
Akumulatsioonikontod
|
III.1
|
Kapitalikonto
|
III.1.1
|
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto
|
|
|
B.101
|
Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused
|
|
|
|
|
|
|
|
III.1.2
|
Mittefinantsvara soetuste konto
|
|
|
B.9
|
Netolaenuandmine/-võtmine
|
|
|
|
|
|
III.2
|
Finantskonto
|
|
|
|
|
B.9F
|
Netolaenuandmine/-võtmine
|
|
|
|
|
|
III.3
|
Vara muude muutuste konto
|
III.3.1
|
Vara muude mahumuutuste konto
|
|
|
B.102
|
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses
|
|
|
|
|
|
|
|
III.3.2
|
Ümberhindluskontod
|
|
|
B.103
|
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III.3.2.1
|
Neutraalse kapitalikasumi/-kahjumi konto
|
B.1031
|
Neutraalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III.3.2.2
|
Reaalse kapitalikasumi/-kahjumi konto
|
B.1032
|
Reaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses
|
|
|
Bilansid
|
IV.
|
Bilansid
|
IV.1
|
Algbilanss
|
|
|
|
|
B.90
|
Netoväärtus
|
Rahvuslik rikkus
|
|
|
|
|
IV.2
|
Bilansimuutused
|
|
|
|
|
B.10
|
Muutused netoväärtuses, kokku
|
Muutused rahvuslikus rikkuses
|
|
|
|
|
IV.3
|
Lõppbilanss
|
|
|
|
|
B.90
|
Netoväärtus
|
Rahvuslik rikkus
|
|
Tehingute kontod
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0.
|
Kaupade ja teenuste konto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Välismaailma konto (välistehingute konto)
|
|
Jooksevkonto
|
V.
|
Välismaailma konto
|
V.I
|
Kaupade ja teenuste välismajanduskonto
|
|
|
|
|
B.11
|
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo
|
Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo
|
|
|
|
|
V.II
|
Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduse konto
|
|
|
|
|
B.12
|
Välismajanduse jooksevkonto saldo
|
Välismajanduse jooksevkonto saldo
|
|
Akumulatsioonikontod
|
|
|
V.III
|
Välismaailma akumulatsioonikontod
|
V.III.1
|
Kapitalikonto
|
V.III.1.1
|
Välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto
|
B.101
|
Välismajanduse jooksevkonto saldost ja kapitalisiiretest tulenevad muutused netoväärtuses
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
V.III.1.2
|
Mittefinantsvara soetuste konto
|
B.9
|
Netolaenuandmine/-võtmine
|
|
|
|
|
|
|
|
V.III.2
|
Finantskonto
|
|
|
B.9F
|
Netolaenuandmine/-võtmine
|
Netolaenuandmine/-võtmine
|
|
|
|
|
|
|
V.III.3
|
Vara muude muutuste konto
|
V.III.3.1
|
Vara muude mahumuutuste konto
|
B.102
|
Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
V.III.3.2
|
Ümberhindluskontod
|
B.103
|
Nominaalsest kapitalikasumist/-kahjumist tingitud muutused netoväärtuses
|
|
|
Bilansid
|
|
|
V.IV
|
Välisvara ja -kohustuste konto
|
V.IV.1
|
Algbilanss
|
|
|
B.90
|
Netoväärtus
|
Rahvusvaheline neto-investeerimispositsioon
|
|
|
|
|
|
|
V.IV.2
|
Bilansimuutused
|
|
|
B.10
|
Muutused netoväärtuses
|
|
|
|
|
|
|
|
V.IV.3
|
Lõppbilanss
|
|
|
B.90
|
Netoväärtus
|
Rahvusvaheline neto-investeerimispositsioon
|
“
19.Punkt 9.61 asendatakse järgmisega:
„Toodete kaupa esitatud tabelite ja tegevusalade kaupa esitatud tabelite analüütilised omadused ei erine siiski märkimisväärselt. Toodete kaupa esitatud tabelite ja tegevusalade kaupa esitatud tabelite erinevused tulenevad kõrvaltoodangu üldiselt piiratud kogusest. Tegelikult lähtutakse sisend-väljundtabelite analüütilisel kasutamisel vaikimisi tegevusala tehnoloogia eeldusest, olenemata sellest, kuidas tabelid on esialgu koostatud. Pealegi on iga toodete kaupa esitatud tabel tegelikult töödeldud tegevusalade kaupa esitatud tabel, sest see sisaldab endiselt kõiki tegevusalaüksustele ja ettevõtetele iseloomulikke andmeid, mis on esitatud pakkumise ja kasutamise tabelites.“
20.Punkt 10.27 asendatakse järgmisega:
„Teenustega tehtavate tehingute puhul on sageli raskem kirjeldada iseloomulikke tunnuseid, mille abil määrata füüsilisi ühikuid, ning kasutatavate kriteeriumide osas võivad tekkida eriarvamused. Keerulise olukorraga võib olla tegemist oluliste tegevusalade puhul, nagu finantsvahendusteenused, hulgi- ja jaekaubandus, ettevõtetele osutatavad teenused, haridus, teadus- ja arendustegevus, tervishoid või vaba aeg. Füüsiliste ühikute valik selliste tegevuste puhul on esitatud rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate hinna ja mahu näitajate käsiraamatus (Handbook on prices and volume measures in national accounts)(20).“
Punkti 10.27 joonealune märkus 20 asendatakse järgmisega:
„Eurostat, Handbook on prices and volume measures in national accounts, 2016.“
21.Punkti 10.56 joonealune märkus 22 asendatakse järgmisega:
„Eurostat-OECD, Eurostat-OECD Methodological manual on purchasing power parities, 2012.“
22.Punktis 14.06 asendatakse tekst „FISIMi arvutamisel keskendutakse allsektoritele S.122 ja S.125; kokkuleppe kohaselt ei arvutata FISIMi keskpangale (vt VI osa).“ järgmisega:
„FISIMi arvutamisel keskendutakse allsektoritele S.122 ja S.125; kokkuleppe kohaselt ei arvutata FISIMi keskpangale (vt punkt 14.16).“
23.15. peatükis asendatakse tabel 15.4 järgmisega:
„
|
Tehingu / muu majandusliku voo liik
|
Kasutamise/ostmise liik ning vara liik ja makse liik
|
|
Vahetarbimine
|
Toodetud vara kasutusrent, nt masinad ja intellektuaalomandiõigused
Korrapärased maksed äriühingutelt veega varustamise eest
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM), mis on seotud kapitalirendi pakkumisega
|
|
Põhivara kulum
|
Ainult toodetud varade ja majandusliku omaniku puhul
|
|
Lõpptarbimiskulutused
|
Kestvuskaupade kasutusrent
Kestvuskaupade ost, sealhulgas siis, kui seda rahastatakse kapitalirendi või järelmaksuga ostu lepingu kaudu
|
|
Mittefinantsvarade ost
|
|
|
Kapitalimahutus põhivarasse
|
Toodetud varade ost (sealhulgas siis, kui seda rahastatakse kapitalirendi kaudu)
|
|
Loodusvarade soetamine
|
Loodusvara ost, sealhulgas õigus kasutada loodusvara selle lõppemiseni
Loodusvara pikemaajalise kasutamisõiguse ost, nt püügikvoot
|
|
Muu mittetoodetud vara soetamine
|
Üleantav osaajalise kasutamise õigus
Kolmandale isikule üleantava lepingu ost
Tulevase tootmisega seotud lepingud, näiteks lepingud jalgpallurite või kirjanikega
|
|
Makse omandituluna
|
Loodusvarade rent, st makse loodusvarade lühiajalise kasutamise eest
|
|
Rent
|
Korrapärased maksed veevõtuõiguse eest
Kapitalirent, st mittefinantsvara ost, mida rahastatakse samaaegselt laenuga
|
|
Sissetulekute ülekanne
|
Valitsemissektori poolt välja antud spetsiifilised tegevusload, mis ei sõltu kvalifitseerumise kriteeriumidest või mille eest nõutav maks on ebaproportsionaalne võrreldes lubade süsteemi haldamiskuludega
Valitsemissektori väljastatud heiteload, et kontrollida koguheidet
|
|
Muud tootmismaksud
|
|
|
Finantstehing: laen
|
Kapitalirent, st mittefinantsvara ost, mida rahastatakse samaaegselt laenuga
|
|
Vara muu mahumuutus
|
Loodusvarade lõpuni kasutamine omaniku poolt
Ebaseaduslik metsaraie, kalapüük või jahipidamine (kultiveeritud varade või loodusvarade hüvituseta võõrandamine)
|
|
Vara hinnamuutus
|
Varadena kirjendatud lepingute, litsentside ja lubade kehtivuse lõppemine
|
“
24.Punktis 15.27 asendatakse tekst „Kõnealust vara (kategooria AN.222) kajastatakse ainult siis, kui selle väärtus (ehk kasu valdajale, mis ületab rendileandjale makstava väärtuse) on realiseeritav vara üleandmisega. Esimesel korral võetakse neid arvesse vara majandusliku tekkimisena (kategooria K.1, vt punkti 6.06 alapunkt g). Kui vara väärtust ei realiseerita, muutub see rendiperioodi lõppedes lähedaseks nullile.“ järgmisega:
„Kõnealust vara (kategooria AN.222) kajastatakse ainult siis, kui selle väärtus (ehk kasu valdajale, mis ületab rendileandjale makstava väärtuse) on realiseeritav vara üleandmisega. Esimesel korral võetakse neid arvesse vara majandusliku tekkimisena (kategooria K.1, vt punkti 6.06 alapunkt g). Kui vara väärtust ei realiseerita, muutub see rendiperioodi lõppedes lähedaseks nullile.“
25.Punkt 15.32 asendatakse järgmisega:
„Kui valitsusasutused piiravad lubasid väljastades näiteks taksodena kasutatavate autode arvu või piiravad kasiinode arvu, siis tegelikult nad loovad tunnustatud ettevõtjatele monopoolseid kasumeid ning saavad osa kasumist lõivuna. Kõnealused lõivud kirjendatakse muude tootmismaksudena. Seda põhimõtet kohaldatakse kõigil juhtudel, kui valitsusasutused annavad välja lube, et piirata nende üksuste arvu, kes tegutsevad teatavas valdkonnas, kus piirarv määratakse kindlaks suvaliselt ning see ei sõltu ainult kvalifitseerumiskriteeriumidest.“
26.Punkt 15.35 asendatakse järgmisega:
„Spetsiifiline tegevusluba kirjendatakse varana esmalt vara muude mahumuutuste kontol. Väärtuse muutused, nii suurenemised kui ka vähenemised, kirjendatakse soetaja ümberhindluskontol.“
27.16. peatükis asendatakse tabel 16.1 järgmisega:
„
|
Kasutamine
|
Vahendid
|
|
|
|
|
S.1
|
S.15
|
S.14
|
S.13
|
S.12
|
S.11
|
|
|
S.11
|
S.12
|
S.13
|
S.14
|
S.15
|
S.1
|
|
|
|
|
|
Järgmiste kontode vastavad kirjed
|
|
Järgmiste kontode vastavad kirjed
|
|
|
Kokku
|
Kaupade ja teenuste konto
|
Välismaailma konto
|
Kogumajandus
|
KTKTId
|
Kodumajapidamised
|
Valitsemissektor
|
Finantsinstitutsioonid
|
Mittefinantsettevõtted
|
|
Tehingud ja tasakaalustavad kirjed
|
Mittefinantsettevõtted
|
Finantsinstitutsioonid
|
Valitsemissektor
|
Kodumajapidamised
|
KTKTId
|
Kogumajandus
|
Välismaailma konto
|
Kaupade ja teenuste konto
|
Kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Välismajanduskonto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0
|
|
0
|
|
|
|
|
|
|
P.62
|
Teenuste eksport
|
|
|
|
|
|
|
|
0
|
0
|
|
0
|
0
|
|
|
|
|
|
|
|
P.72
|
Teenuste import
|
|
|
|
|
|
|
0
|
|
0
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tootmiskonto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6
|
6
|
|
|
|
|
|
|
|
P.1
|
Toodang
|
|
6
|
|
|
|
6
|
|
|
6
|
|
4
|
|
0
|
4
|
0
|
3
|
0
|
0
|
1
|
P.2
|
Vahetarbimine
|
|
|
|
|
|
|
|
4
|
4
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esmaste tulude jaotamise konto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6
|
|
|
6
|
|
|
|
6
|
|
D.441
|
Kindlustusvõtjatele omistatav omanditulu
|
5
|
0
|
0
|
1
|
0
|
6
|
0
|
|
6
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulude teisese jaotamise konto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
44
|
|
1
|
43
|
0
|
31
|
4
|
0
|
8
|
D.711
|
Kahjukindlustuse netopreemiad
|
|
44
|
|
|
|
44
|
|
|
44
|
|
45
|
|
0
|
45
|
|
|
|
45
|
|
D.721
|
Kahjukindlustuse nõuded
|
6
|
0
|
1
|
35
|
0
|
42
|
3
|
|
45
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasutatava tulu kasutamise konto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2
|
|
|
2
|
|
2
|
|
|
|
P.3
|
Lõpptarbimiskulutused
|
|
|
|
|
|
|
|
2
|
2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsbilanss (algsaldo)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
74
|
|
0
|
74
|
|
40
|
0
|
9
|
25
|
AF.61
|
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised
|
|
74
|
|
|
|
74
|
|
|
74
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsbilanss (lõppsaldo)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
81
|
|
0
|
81
|
0
|
44
|
0
|
11
|
25
|
AF.61
|
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised
|
|
81
|
|
|
|
81
|
|
|
81
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantstehing
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7
|
|
0
|
7
|
0
|
4
|
0
|
2
|
1
|
F.61
|
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised
|
|
7
|
|
|
|
7
|
|
|
7
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümberhindluskonto
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0
|
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
0
|
AF.61
|
Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised
|
|
0
|
|
|
|
0
|
|
|
0
|
“
28.Punkt 17.148 asendatakse järgmisega:
„Kui valitsemissektor võtab bilansis kajastatud tehingu kaudu vastutuse selliste töötajate pensionide maksmise eest, kes ei kuulu valitsemissektori üksuse alla, tuleb iga valitsemissektori alla mittekuuluva üksuse makse kirjendada ettemakstud sotsiaalmaksena (F.89). Sellist korraldust käsitletakse põhjalikumalt punktides 20.273–20.275.“
29.Punkt 17.165 asendatakse järgmisega:
„Kogunenud pensioniõiguste puhul on tulevaste pensionihüvitiste hindamisel kohaldatav diskontomäär üks olulisemaid eeldusi, mida tuleb pensioniskeemide modelleerimisel arvesse võtta, kuna sellel võib aastakümnete jooksul olla väga suur kumulatiivne mõju. Valitud lähenemisviisist tulenev diskontomäär võib aja jooksul muutuda, mistõttu tuleb arvepidamises teha ümberhindlusi.“
30.Punkti 18.26 joonealune märkus 29 asendatakse järgmisega:
“United Nations, International merchandise trade statistics: Concepts and definitions, 2010.“
31.Punktides 20.57. 20.63 ja 20.65 asendatakse tekst „(v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid)“ järgmisega:
(ei puuduta eestikeelset versiooni)
32.Punktis 20.76 olev tabel asendatakse järgmisega:
„
|
Kogutulu
|
=
|
|
maksude kogusumma
|
D.2 + D.5 + D.91
|
|
|
|
+
|
netosotsiaalmaksed
|
D.61
|
|
|
|
+
|
kaupade ja teenuste müügitulu kogusumma
|
P.11 + P.12 + P.131
|
|
|
|
+
|
muud jooksvad tulud
|
D.39 + D.4 + D.7
|
|
|
|
+
|
muu kapitalitulu
|
D.92 + D.99
|
“
33.Punkt 20.77 asendatakse järgmisega:
„Maksude kogusumma moodustavad tootmis- ja impordimaksud (D.2), jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5) ning kapitalimaksud (D.91). Netosotsiaalmaksed koosnevad tegelikest sotsiaalmaksetest (tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) ja kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613)), tööandjate arvestuslikest sotsiaalmaksetest (D.612) ja kodumajapidamiste sotsiaalmaksete täiendustest (D.614), millest on maha arvatud sotsiaalkindlustusskeemi teenustasud (D.61SC).“
34.Punktis 20.84 asendatakse tabel 20.1 järgmisega:
„
|
ESA: ressursid
|
ESA: valitsemissektori finantsstatistika tulud
|
|
P.1
|
Toodang, sh:
|
|
|
|
turutoodang (P.11)
|
Kaupade ja teenuste müügitulu
|
|
|
toodang enda lõpptarbeks (P.12)
|
Kaupade ja teenuste müügitulu
|
|
|
turuväline toodang (P.13), sh:
|
|
|
|
— maksed turuvälise toodangu eest (P.131)
|
Kaupade ja teenuste müügitulu
|
|
|
— muu turuväline toodang (P.132)
|
Ei arvestata kogutulu hulka
|
|
D.2
|
Tootmis- ja impordimaksud (saadavad)
|
Maksude kogusumma
|
|
D.3
|
Subsiidiumid (saadavad)
|
Muud jooksvad tulud
|
|
D.4
|
Omanditulu
|
Muud jooksvad tulud
|
|
D.5
|
Jooksvad tulumaksud, omandimaksud
|
Maksude kogusumma
|
|
D.61
|
Sotsiaalmaksed
|
Netosotsiaalmaksed
|
|
D.7
|
Muud jooksvad siirded
|
Muud jooksvad tulud
|
|
D.91r
|
Kapitalimaksud (saadavad)
|
Maksude kogusumma
|
|
D.92r
|
Investeeringutoetused (saadavad)
|
Muu kapitalitulu
|
|
D.99r
|
Muud kapitalisiirded (saadavad)
|
Muu kapitalitulu
|
|
|
|
|
|
ESA: kasutamine ja kapitalitehingud
|
ESA: valitsemissektori finantsstatistika kulud
|
|
P.2
|
Vahetarbimine
|
Vahetarbimine
|
|
D.1
|
Hüvitised töötajatele
|
Hüvitised töötajatele
|
|
D.2
|
Tootmis- ja impordimaksud (makstavad)
|
Muud jooksvad kulud
|
|
D.3
|
Subsiidiumid (makstavad)
|
Subsiidiumid
|
|
D.41
|
Intressid
|
Intressid
|
|
D.4
|
Omanditulu (v.a D.41)
|
Muud jooksvad kulud
|
|
D.5
|
Jooksvad tulumaksud
|
Muud jooksvad kulud
|
|
D.62
|
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded
|
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded
|
|
D.632
|
Mitterahalised sotsiaalsiirded turutootjate kaudu
|
Mitterahalised sotsiaalsiirded turutootjate kaudu
|
|
D.7
|
Muud jooksvad siirded
|
Muud jooksvad kulud
|
|
D.8
|
Kohandus pensioniõiguste muutuste arvessevõtmiseks
|
Muud jooksvad kulud
|
|
P.31
|
Individuaalsed tarbimiskulutused turutoodangule
|
Mitterahalised sotsiaalsiirded turutootjate kaudu
|
|
P.31
|
Individuaalsed tarbimiskulutused turuvälisele toodangule
|
Ei arvestata kogukulu hulka
|
|
P.32
|
Kollektiivsed tarbimiskulutused
|
Ei arvestata kogukulu hulka
|
|
P.5
|
Kapitali kogumahutus
|
Kapitalikulud
|
|
NP
|
Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine
|
Kapitalikulud
|
|
D.92p
|
Investeeringutoetused (makstavad)
|
Kapitalikulud
|
|
D.99p
|
Muud kapitalisiirded (makstavad)
|
Kapitalikulud
|
|
|
|
|
|
|
ESA keskses raamistikus on netolaenuandmine/-võtmine (B.9) kapitalikonto tasakaalustav kirje. Valitsemissektori tasakaalustav kirje ESA GFSi aruandluses on võrdne netolaenuandmise/-võtmisega (B.9). Siin kastis on selgitatud selle põhjuseid.
|
|
|
|
|
|
|
|
ESA keskne raamistik
|
|
|
|
|
|
|
|
Esimene konto on tootmiskonto ja seega on ESAs institutsionaalse sektori esmane ressurss tema toodang. Kuna enamikku valitsemissektori osutatavatest teenustest ei müüda majanduslikult olulise hinnaga ja need on seega turuvälised, mõõdetakse valitsemissektori toodangut kokkuleppeliselt tootmiskulude kogusummana.
|
|
|
|
|
|
|
|
Samamoodi mõõdetakse kollektiivseid lõpptarbimiskulutusi, mis seisnevad valitsemissektori poolt ühiskonnale osutatavates teenustes, nagu üldteenused, riigikaitse, julgeolek ja avalik kord, tootmiskulude summana. Samuti võrduvad kollektiivsed tarbimiskulutused (P.32) kokkuleppeliselt valitsemissektori tegeliku lõpptarbimisega (P.4).
|
|
|
|
|
|
|
|
Ka neid kodumajapidamiste individuaalseid lõpptarbimiskulutusi, mis seonduvad valitsemissektori poolt otse turuväliselt osutatavate teenustega, mõõdetakse tootmiskulude alusel.
|
|
|
|
|
|
|
|
Sellest tulenevalt arvestatakse ESA valitsemissektori arvepidamises kahte tüüpi arvestuslikke vooge:
|
|
|
|
|
|
|
|
(1)ressursside poolel muu turuväline toodang (P.132), mis on kirjendatud tootmiskontol;
|
|
|
|
|
|
|
|
(2)kasutamise poolel tegelik lõpptarbimine (P.4) ja mitterahalised sotsiaalsiirded – turuväline toodang(D.631). Need kirjendatakse mitterahalise tulu ümberjaotamise kontol ja korrigeeritud kasutatava tulukasutamise kontol.
|
|
|
|
|
|
|
|
Iga arvestuslik voog võrdub tegelike voogude summaga – tootmiskuludega. Nimetatud kaks arvestusliku voo tüüpi – ressursside ja kasutamise poolel – on ESA kontode kogumis tasakaalus.
|
|
|
|
|
|
|
|
ESA GFSi aruandlus
|
|
|
|
|
|
|
|
ESA GFSi aruandluses kasutatakse valitsemissektori kogutulu ja kogukulu saamiseks samu tehingute aluskategooriaid, kuid need põhinevad peamiselt tegelikel rahavoogudel. Arvestuslikke vooge võetakse arvesse üksnes valikuliselt – arvestuslikud sotsiaalmaksed ja mitterahalised kapitalisiirded.
|
|
|
|
|
|
|
|
Eemaldades ressursside poolelt kogutulu saamise eesmärgil turuvälise toodangu (P.132) ning kasutamise poolelt kogukulu saamise eesmärgil tegeliku lõpptarbimise (P.4 = P.32) ja mitterahalised sotsiaalsiirded – turuvälise toodangu (D.631), saab tulemuseks sama tasakaalustava kirje – netolaenuandmine/-võtmine (B.9)
|
|
|
|
|
|
|
|
Ainukesed mitterahalised sotsiaalsiirded, mida GFSi valitsemissektori kogukulude koondnäitajas arvesse võetakse, on turutootjate kaudu kodumajapidamistele pakutavad mitterahalised sotsiaalsiirded (D.632), sest valitsusüksused teevad nendega seoses tegelikke makseid. Need tehingud tuleb valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste saamiseks lisada ka tootmiskulude summale (mis võrdub muu turuvälise toodanguga, P.132).
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
P.3 = P.132 + D.632
|
|
|
|
|
|
|
“
35.Punkt 20.90 asendatakse järgmisega:
„Valitsusüksuste saadavad subsiidiumid koosnevad üksnes muudest tootmissubsiidiumidest. Kui tootesubsiidiumide saajaks on valitsemissektorisse kuuluv tootmisüksus, lisatakse need subsiidiumid toodangu ja müügitulu alushindades hinnatud väärtuse alla.“
36.Punkt 20.130 asendatakse järgmisega:
„Kui üksus ostab kohustuse tagasi, ei kirjendata seda mitte varade soetamise, vaid kohustuse lunastamisena. Samamoodi kajastub allsektori või sektori tasandil see, kui valitsusüksus ostab teise asjaomase allsektori üksuse välja antud kohustuse, konsolideeritud esitusviisis kohustuse lunastamisena selle allsektori või sektori poolt.“
37.Punkt 20.158 asendatakse järgmisega:
„Ühe valitsusüksuse või -asutuse poolt teisele makstavaid makse või subsiidiume ei konsolideerita. Tootemakse või -subsiidiume ei saa süsteemis konsolideerida, sest ESAs puudub nende tehingute jaoks tehingu vastaspooleks olev sektor: asjaomaseid summasid ei kajastata eraldi (vastavalt) kulude ja tuludena ning need lisatakse hoopis vahetarbimise või müügitulu väärtusele või arvatakse sellest maha.“
38.Punkt 21.22 asendatakse järgmisega:
„Bilansis annab varade kajastamine õiglases väärtuses mitte ainult parema ülevaate kui nende kajastamine algväärtuses, vaid sellega kaasneb ka rohkem andmeid kapitalikasumi ja -kahjumi kohta.“
39.Punkt 22.13 asendatakse järgmisega:
„COICOPis eristatakse 15 peamist rühma:
a) toit ja alkoholita joogid;
b) alkoholjoogid, tubakatooted ja narkootikumid;
c) rõivad ja jalatsid;
d) eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus;
e) sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus;
f) tervishoid;
g) transport;
h) info ja side;
i) vaba aeg, sport ja kultuur;
j) haridusteenused;
k) restoranid ja majutusteenused;
l) kindlustus- ja finantsteenused;
m) isikuhooldus, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused;
n) kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide individuaalsed tarbimiskulutused ja
o) valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused.
Esimesed 13 rühma kokku moodustavad kodumajapidamiste individuaalsed tarbimiskulutused. Viimase kahe rühmaga määratakse kindlaks kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused, st nende mitterahalised sotsiaalsiirded. Kõik 15 rühma kokku näitavad kodumajapidamiste tegelikku lõpptarbimist.“
40.Punkt 22.14 asendatakse järgmisega:
„Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide ja valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused jagatakse viide üldisesse alamrühma, mis kajastavad peamisi poliitikavaldkondi: eluase, tervishoid, vaba aeg ja kultuur, haridus ja sotsiaalkaitse. Need on ka COICOPi funktsioonid kodumajapidamiste individuaalsete tarbimiskulutuste puhul; sotsiaalkaitse on 13. rühma (isikuhooldus, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused) alamrühm. Selle tulemusena näitab COICOP ka nende viie alamrühma puhul kodumajapidamiste, valitsemissektori ning kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide rolli. Näiteks näitab see valitsemissektori rolli eluaseme, tervishoiu ja hariduse tagamisel.“
41.Punkt 22.16 asendatakse järgmisega:
„Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (COFOG) on peamine vahend riigi rahanduse kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Eristatakse 10 peamist rühma:
a) üldised avalikud teenused;
b) riigikaitse;
c) avalik kord ja julgeolek;
d) majandus;
e) keskkonnakaitse;
f) elamu- ja kommunaalmajandus;
g) tervishoid;
h) vaba aeg, kultuur ja religioon;
i) haridus ja
j) sotsiaalkaitse.
Klassifikaatorit kasutatakse valitsuse individuaalsete ja kollektiivsete tarbimiskulutuste liigitamiseks. See selgitab siiski ka muud liiki kulutuste, nagu subsiidiumide, investeeringutoetuste ja sotsiaaltoetuste rolli poliitiliste eesmärkide saavutamisel.“
42.Punkt 23.05 asendatakse järgmisega:
(ei puuduta eestikeelset versiooni)
43.23. peatükis pealkirja „Tehingud toodetega (P)“ all olev tabel asendatakse järgmisega:
„
|
P.1
|
Toodang
|
|
P.11
|
Turutoodang
|
|
P.119
|
Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)
|
|
P.12
|
Toodang enda lõpptarbimiseks
|
|
P.13
|
Turuväline toodang
|
|
P.131
|
Maksed turuvälise toodangu eest
|
|
P.132
|
Muu turuväline toodang
|
|
P.2
|
Vahetarbimine
|
|
P.3
|
Lõpptarbimiskulutused
|
|
P.31
|
Individuaalsed tarbimiskulutused
|
|
P.32
|
Kollektiivsed tarbimiskulutused
|
|
P.4
|
Tegelik lõpptarbimine
|
|
P.41
|
Tegelik individuaalne tarbimine
|
|
P.42
|
Tegelik kollektiivne tarbimine
|
|
P.5
|
Kapitali kogumahutus / P.5n – kapitali netomahutus
|
|
P.51g
|
Kapitali kogumahutus põhivarasse
|
|
P.511
|
Põhivara soetamine miinus realiseerimine
|
|
P.5111
|
Uue põhivara soetamine
|
|
P.5112
|
Olemasoleva põhivara soetamine
|
|
P.5113
|
Olemasoleva põhivara realiseerimine
|
|
P.512
|
Mittetoodetud vara omandiõiguse ülemineku kulu
|
|
P.51c
|
Põhivara kulum (–)
|
|
P.51c1
|
Põhivara kulum tegevuse koguülejäägilt (–)
|
|
P.51c2
|
Põhivara kulum kogusegatulult (–)
|
|
P.51n
|
Kapitali netomahutus põhivarasse
|
|
P.52
|
Varude muutus
|
|
P.53
|
Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine
|
|
P.6
|
Kaupade ja teenuste eksport
|
|
P.61
|
Kaupade eksport
|
|
P.62
|
Teenuste eksport
|
|
P.7
|
Kaupade ja teenuste import
|
|
P.71
|
Kaupade import
|
|
P.72
|
Teenuste import
|
“
44.23. peatükis pealkirja „Kestvuskaubad“ all esitatud tekst ja tabel asendatakse järgmisega:
„Kestvuskaupade koodide eesliide on X, millele lisatakse DHHCE (kodumajapidamiste kestvuskaupade tarbimiskulutus) ning ühekohaline number alamrühma ja kahekohaline number punkti kohta.
|
SNA koodid
|
|
|
XDHHCE1
|
Mööbel ja kodumasinad
|
|
XDHHCE11
|
Mööbel ja sisustus
|
|
XDHHCE12
|
Vaibad ja muud põrandakatted
|
|
XDHHCE13
|
Suured elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad
|
|
XDHHCE14
|
Suured majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed
|
|
XDHHCE2
|
Isiklikud transpordivahendid
|
|
XDHHCE21
|
Sõiduautod
|
|
XDHHCE22
|
Mootorrattad
|
|
XDHHCE23
|
Jalgrattad
|
|
XDHHCE24
|
Loomveokid
|
|
XDHHCE3
|
Vabaaja- ja meelelahutuskaubad
|
|
XDHHCE31
|
Telefoni- ja faksiseadmed
|
|
XDHHCE32
|
Seadmed heli ja pildi vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja taasesitamiseks
|
|
XDHHCE33
|
Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad
|
|
XDHHCE34
|
Infotöötlusseadmed
|
|
XDHHCE35
|
Suured vabaaja-kestvuskaubad vabas õhus kasutamiseks
|
|
XDHHCE36
|
Muusikariistad ja suured vabaaja-kestvuskaubad siseruumides kasutamiseks
|
|
XDHHCE4
|
Muud kestvuskaubad
|
|
XDHHCE41
|
Ehted, kellad ja käekellad
|
|
XDHHCE42
|
Terapeutilised vahendid ja seadmed
|
“
45.23. peatükis pealkirja „INDIVIDUAALSE TARBIMISE KLASSIFIKAATOR EESMÄRGI JÄRGI (COICOP)“ all olev tabel asendatakse järgmisega:
„
|
01
|
Toit ja alkoholita joogid
|
|
01.1
|
Toit
|
|
01.2
|
Alkoholita joogid
|
|
01.3
|
Toidu ja alkoholita jookide põhitoodete töötlemise teenused
|
|
02
|
Alkoholjoogid, tubakatooted ja narkootikumid
|
|
02.1
|
Alkoholjoogid
|
|
02.2
|
Alkoholitootmise teenused
|
|
02.3
|
Tubakatooted
|
|
02.4
|
Narkootikumid
|
|
03
|
Rõivad ja jalatsid
|
|
03.1
|
Rõivad
|
|
03.2
|
Jalatsid
|
|
04
|
Eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus
|
|
04.1
|
Tegelik eluasemeüür
|
|
04.2
|
Arvestuslik eluasemeüür
|
|
04.3
|
Eluruumi korraline hooldus ja remont ning turvalisus
|
|
04.4
|
Veevarustus ja mitmesugused eluruumiga seotud teenused
|
|
04.5
|
Elekter, gaas ja muu kütus
|
|
05
|
Sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus
|
|
05.1
|
Mööbel, sisustus ja lahtised vaibad
|
|
05.2
|
Kodutekstiilid
|
|
05.3
|
Kodumasinad
|
|
05.4
|
Klaastooted, lauanõud ja tarberiistad
|
|
05.5
|
Majapidamis- ja aiatööriistad ning -seadmed
|
|
05.6
|
Igapäevase koduhoolduse kaubad ja teenused
|
|
06
|
Tervishoid
|
|
06.1
|
Ravimid ja tervisetooted
|
|
06.2
|
Ambulatoorsed teenused
|
|
06.3
|
Haiglateenused
|
|
06.4
|
Muud tervishoiuteenused
|
|
07
|
Transport
|
|
07.1
|
Sõidukite ost
|
|
07.2
|
Isiklike transpordivahendite kasutamine
|
|
07.3
|
Reisijateveoteenused
|
|
07.4
|
Kaubaveoteenused
|
|
08
|
Info ja side
|
|
08.1
|
Info- ja sideseadmed
|
|
08.2
|
Tarkvara, v.a mängud
|
|
08.3
|
Info- ja sideteenused
|
|
09
|
Vaba aeg, sport ja kultuur
|
|
09.1
|
Vabaaja kestvuskaubad
|
|
09.2
|
Muud vabaajakaubad
|
|
09.3
|
Aiandustooted ja lemmikloomad
|
|
09.4
|
Vabaajateenused
|
|
09.5
|
Kultuuriväärtused
|
|
09.6
|
Kultuuriteenused
|
|
09.7
|
Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed
|
|
09.8
|
Pakettreisid
|
|
10
|
Haridusteenused
|
|
10.1
|
Alusharidus ja põhiharidus
|
|
10.2
|
Keskharidus
|
|
10.3
|
Kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil
|
|
10.4
|
Kõrgharidus
|
|
10.5
|
Haridus, mille taset ei ole võimalik määrata
|
|
11
|
Restoranid ja majutusteenused
|
|
11.1
|
Toitlustusteenused
|
|
11.2
|
Majutusteenused
|
|
12
|
Kindlustus- ja finantsteenused
|
|
12.1
|
Kindlustus
|
|
12.2
|
Finantsteenused
|
|
13
|
Isikuhooldus, sotsiaalkaitse ning mitmesugused kaubad ja teenused
|
|
13.1
|
Isikuhooldus
|
|
13.2
|
Muud isiklikud esemed
|
|
13.3
|
Sotsiaalkaitse
|
|
13.9
|
Muud teenused
|
|
14
|
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide individuaalsed tarbimiskulutused
|
|
14.1
|
Eluase
|
|
14.2
|
Tervishoid
|
|
14.3
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
14.4
|
Haridus
|
|
14.5
|
Sotsiaalkaitse
|
|
14.6
|
Muud teenused
|
|
15
|
Valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused
|
|
15.1
|
Eluase
|
|
15.2
|
Tervishoid
|
|
15.3
|
Vaba aeg ja kultuur
|
|
15.4
|
Haridus
|
|
15.5
|
Sotsiaalkaitse
|
“