EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.12.2021
COM(2021) 760 final
2021/0395(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ, nõukogu raamotsuseid 2002/465/JSK, 2002/584/JSK, 2003/577/JSK, 2005/214/JSK, 2006/783/JSK, 2008/909/JSK, 2008/947/JSK, 2009/829/JSK ja 2009/948/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL seoses õigusalase koostöö digiteerimisega
{SWD(2021) 392}
{SWD(2021) 393}
{SEC(2021) 580}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•
Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Tõhus piiriülene õigusalane koostöö eeldab kohtute ja pädevate asutuste vahelist turvalist, usaldusväärset ja aegasäästvat suhtlemist. Lisaks peaks see koostöö toimuma viisil, mis ei tekita ebaproportsionaalset halduskoormust ja on vastupidav vääramatu jõu esinemise korral.
Liidu tasandil on olemas terviklik kogum õigusakte, mille eesmärk on edendada õigusalast koostööd piiriülestes tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Paljud neist reguleerivad ametiasutustevahelist suhtlust, sealhulgas teatavatel juhtudel suhtlemist justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste ja organitega. Enamikus neist õigusaktidest ei ole aga ette nähtud sellise suhtluse toimumist digivahendite kaudu. Ja isegi kui on, esineb muid vajakajäämisi, nagu turvaliste ja usaldusväärsete digitaalsete sidekanalite puudumine või e-dokumentide, -allkirjade ja -templite mittetunnustamine. Sellega on jäetud õigusalase koostöö tegijad ilma võimalusest kasutada kõige tõhusamaid, turvalisemaid ja usaldusväärsemaid sidekanaleid, mis on olemas.
COVID-19 pandeemia on näidanud, et vääramatu jõud võib tõsiselt mõjutada liikmesriikide õigussüsteemide tavapärast toimimist. Kriisi ajal ei saanud liikmesriikide kohtud viiruse leviku tõttu paljudel juhtudel jätkata oma tavapärase tegevusega. Liikmesriigid olid sunnitud võtma mitmeid meetmeid alates kohtute täielikust sulgemisest kuni vaid teatavate esmatähtsate asjade menetlemiseni. Samal ajal sai tegevus, mida oli võimalik ellu viia digitaalselt (nt e-posti või videokonverentsi teel), jätkuda ilma katkestuseta. Paljud kasutusele võetud tehnilised lahendused töötati siiski välja ajutiste lahendustena, mistõttu nad ei pruukinud vastata täielikult julgeoleku ja põhiõigustega seotud standarditele. COVID-19 pandeemia on samamoodi mõjutanud piiriülest õigusalast koostööd ELis, tuues esile vajaduse tagada suhtlemise järjepidevus.
Seda arvesse võttes on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu digiteerimist käsitlevad ühtlustatud eeskirjad, mille eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust ning kohtuasutuste ja muude pädevate asutuste vahelise piiriülese koostööga seotud teabevoogude tõhusust ja vastupidavust [viide digiteerimismäärusele]. Kavandatud määrusega nähakse ette, et tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös osalevate pädevate asutuste vahelises kirjalikus suhtluses tuleks kasutada digitaalset sidekanalit, välja arvatud põhjendatud erandjuhtudel. Kandmaks hoolt selle eest, et suhtlemine toimub kõigi tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjade valdkonnas kohaldatavate liidu õigusaktide alusel ühetaoliselt, tuleb teatavad sätted, millega suhtlemist juba reguleeritakse, viia vastavusse eesmärgiga tagada vaikimisi digitaalne teabevahetus. Muudatuste eesmärk on tagada õiguskindlus olukorras, kus suhtlus on reguleeritud kehtivate sätetega teisiti kui kavandatud määrusega. Kuna mõned asjaomastest õigusaktidest on raamotsused ja direktiivid, on asjakohane muuta neid direktiiviga, milles sätestatakse ka ülevõtmise aspektid.
Kuna raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kohaldatakse jätkuvalt nii nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes määrus (EL) 2018/1805 ei ole siduv, kui ka selle määrusega mitteseotud liikmesriigi (eelkõige Iirimaa) ja liikmesriigi vahel, kelle suhtes määrus on siduv, on käesolevas ettepanekus kavandatud ka nende raamotsuste muudatused, juhuks kui Iirimaa otsustab rakendada digiteerimismäärust
*.
•
Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Komisjoni ettepanekus õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu digiteerimise kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades (edaspidi „määruse ettepanek“) on sätestatud terviklik kogum horisontaalseid eeskirju, mis käsitlevad digitaalse sidekanali kasutamist kohtuasutuste vahel, füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalust suhelda kohtuasutustega elektrooniliste vahendite kaudu ning videokonverentside kasutamine.
Kuna käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada tsiviil- ja kriminaalasjade valdkonnas kohaldatavate raamotsuste ja direktiivide vastavus määruse ettepaneku sätetega ja vastuolus olevaid õigusnorme muuta, viidatakse kavandatud direktiivis kõigi horisontaalsete teabevahetuseeskirjade puhul pidevalt määruse ettepanekule.
•
Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Määruse ettepanek vastab täielikult kehtivatele usaldusteenuseid ja andmekaitset käsitlevatele õigusnormidele.
Kuna vahetatav teave on väga tundlik, on oluline, et töövahendite kogumil põhinevat lähenemisviisi rakendataks õigusemõistmise digiteerimisel, sealhulgas käesoleva ettepaneku kaudu, nii, et oleksid tagatud ranged küberturvalisuse standardid. See on kooskõlas ELi küberturvalisuse strateegias visandatud lähenemisviisiga ning komisjoni ettepanekuga võtta vastu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, mille eesmärk on veelgi suurendada avaliku ja erasektori üksuste, pädevate asutuste ja liidu kui terviku suutlikkust küberturvalisuse ja elutähtsa taristu kaitse valdkonnas. Kuna liikmesriikide kohtud ei kuulu küberturvalisuse 2. direktiivi ettepaneku kohaldamisalasse, on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid riiklikud meetmed, mis tagavad samal tasemel küberturvalisuse.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•
Õiguslik alus
Digitaalsete sidekanalite kasutamine piiriülestes kohtumenetlustes hõlbustaks õigusalast koostööd tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Seepärast on käesoleva ettepaneku õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 lõige 2 ja artikli 82 lõige 1.
Digitaalsete sidekanalite kasutamine hõlbustaks õigusalast koostööd ja tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele tsiviilasjades kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 81 lõikega 2. ELi toimimise lepingu artikli 82 lõige 1 on õiguslik alus, millele tuginedes liit hõlbustab liikmesriikide kohtuasutuste ja muude pädevate asutuste koostööd kriminaalmenetlustes ja otsuste täitmisel.
•
Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punkti j alusel jagavad liit ja liikmesriigid pädevust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevate meetmete vastuvõtmisel. Seepärast võivad liikmesriigid tegutseda üksi, et reguleerida digitaalsete sidekanalite kasutamist õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu tagamise valdkonnas, niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Samas oleks ilma ELi meetmeteta edasiminek eeldatavasti väga aeglane ning isegi kui liikmesriigid võtavad meetmeid, on väga keeruline tagada ilma ELi tasandil koordineerimise ja sekkumiseta sidekanalite koostalitlust. Peale selle on kavandatud digiteerimismeetmed rangelt seotud piiriülese õigusalase koostöö valdkonnas kehtivate liidu õigusaktidega ja liikmesriigid ei oleks võimelised neid meetmeid üksi ellu viima. Seega ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes käesoleva ettepaneku eesmärke täielikult saavutada. Need on võimalik saavutada üksnes ELi tasandil.
Teatavad ELi eeskirjad, millega reguleeritakse teabevahetust, on juba olemas, kusjuures mõnega neist on isegi ette nähtud nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine. Paraku ei taga kehtivad eeskirjad piisavat ja terviklikku taristut üksikisikute, juriidiliste isikute ja pädevate asutuste elektrooniliseks teabevahetuseks teise liikmesriigi ametiasutustega.
Selleks et koordineerida liikmesriikide jõupingutusi ja luua kehtivate ELi eeskirjade jaoks sidus raamistik, on vaja ELi meetmeid. Need suurendaksid piiriülese mõjuga kohtumenetluste tõhusust, vastupidavust, turvalisust ja kiirust ning lihtsustaksid ja kiirendaksid liikmesriikide ametiasutuste vahelist suhtlust. Sellega paraneks piiriülese mõjuga õigusemõistmine.
Kasu toob ka ELi õigusalase koostöö digiteerimise edendamine ja kõigi liikmesriikide kaasamine, kuna sellega paraneks praegune olukord, kus meetmeid on võtnud vaid teatavad liikmesriikide rühmad, mille tulemuseks on piiratud ja killustatud reageerimine kindlakstehtud probleemidele.
•
Proportsionaalsus
Kavandatud meetmetega ei koormata liikmesriike rohkem kui on vajalik selleks, et saavutada eesmärk tagada digitaalne teabevahetus õigusalase koostöö tegemisel tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Teabevahetust reguleerivaid sätteid tuleb muuta, et lisada neisse digitaalne sidekanal. Kuna need sätted on kehtestatud liidu õigusaktidega, on ainus asjakohane vahend nende muutmiseks uus liidu õigusakt.
Kavandatud muutmisdirektiivis ei sätestata uusi sisulisi eeskirju, vaid üksnes laiendatakse teabevahetuseeskirju, et lisada neisse kooskõlas määruse ettepanekuga digitaalne sidekanal.
•
Vahendi valik
Kuna ettepanekuga muudetavad õigusaktid on raamotsused ja direktiivid, on asjakohane muuta neid direktiiviga, milles sätestatakse ka ülevõtmise aspektid.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•
Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon on tegelenud e-õiguskeskkonna poliitika väljatöötamisega üle kümne aasta, tehes tihedat koostööd mitmesuguste sidusrühmadega. Nende sidusrühmadega on konsulteeritud ettepaneku eesmärkide ja kindlakstehtud poliitikavariantide osas. Kooskõlas käesoleva ettepaneku puhul rakendatud konsulteerimisstrateegiaga konsulteeriti paljude erinevate sidusrühmadega. Konsultatsioone peeti nõukogu e-õiguskeskkonna töörühmas (EJUSTICE), nõukogu tsiviilõiguse töörühmas (JUSTCIV), nõukogu kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmas (COPEN), tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevas Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus ning kriminaalasju käsitlevas Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus.
Esialgse mõjuhinnangu avaldamisel ja avaliku konsultatsiooni käivitamisel pöördus komisjon mitmesuguste sidusrühmade poole, kelle hulka kuulusid liikmesriikide ametiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, kutseliidud, äriorganisatsioonid ja üksikisikud.
Konsultatsioonide tulemustest on näha, et ettepaneku eesmärke toetatakse. Sidusrühmad eelistasid digitaalse sidekanali kohustuslikku kasutamist selle vabatahtlikule kasutamisele õigusalases koostöös. Nad toetasid ka piiriüleste menetluste osaliste võimalust osaleda suulistel ärakuulamistel videokonverentsi vahendusel või kasutades mõnda muud kaugsidetehnoloogiat.
•
Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Komisjon kasutas mõjuhinnangut toetava uuringu koostamiseks töövõtja teenuseid. Töövõtja pidas sidusrühmadega mitmesuguseid konsultatsioone, mis olid kavandatud spetsiaalselt asjaomase uuringu jaoks, näiteks kutsus kokku ELi tasandi teemarühma, konsulteeris riiklike sidusrühmadega poliitikavariantide mõju teemal, korraldas riikliku uuringu, pidas individuaalseid vestlusi jne.
Kõiki kogutud andmeid kasutati ettepaneku, sealhulgas mõjuhinnangu koostamisel.
Peale selle kasutas komisjon olemasolevat suurt hulka andmeid õigusemõistmise digiteerimise kohta ELis, näiteks andmeid ELi õigusemõistmise tulemustabelist, õigusriigi olukorda käsitlevast aruandest, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindavalt komisjonilt (CEPEJ) ja digitaalset kriminaalõigust käsitlevast uuringust.
•
Mõjuhinnang
Kuna käesolev ettepanek sisaldab vastavusse viimise sätteid, mille eesmärk on tagada sidusus eeskirjadega, mis on sätestatud ettepanekus võtta vastu määrus õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu digiteerimise kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades, siis on käesoleva ettepaneku mõju hinnatud mõjuhinnangus, mis on esitatud määruse ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
Õiguskontrollikomitee arutas esialgset mõjuhinnangut 22. septembril 2021 ja esitas 27. septembril 2021 positiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee andis järgmised soovitused.
1) Probleemianalüüsi tuleks täiustada, et tuua välja peamised probleemid, mida püütakse ettepanekuga lahendada. Analüüsi peaksid toetama tõendid, mis kinnitavad vabatahtlikku osalemist digiteerimises, e-dokumentide, -allkirjade või -templite mittetunnustamist ning koostalitlusvõimet.
2) Aruandes tuleks selgitada, kuidas ettepanek tagab sidususe muude digiteerimise parandamiseks kavandatud ELi tasandi õigusaktidega, mida saab kasutada piiriüleses õigusalases koostöös. Samuti tuleks aruandes selgitada, miks liikmesriigid ei kasuta täiel määral olemasolevaid digiteerimisvõimalusi.
3) Mõjuanalüüsi tuleks täiustada, kirjeldades selgelt mõju, eelkõige investeerimiskulusid ja mõjutatud sidusrühmi. Selles tuleks tunnistada tehtud eelduste ebakindlust ja selle tagajärgi hinnatud mõjule.
4) Aruandes tuleks hinnata piiriüleste kohtuasjade hulga võimaliku suurenemise mõju. Selles tuleks arutada, kas õiguskaitse parem kättesaadavus ja tõhusam piiriülene õigusalane koostöö toob kaasa riski, et kohtuasjade menetlemisel tekib kohtunike töökoormuse suurenemise ja menetlustele kuluva aja tõttu viivitusi.
5) Aruandes tuleks selgitada asjaomaseid andmekaitseküsimusi ning tunnistada, et paberkandjalt digitaalsele vormingule üleminekuga kaasnevad muud riskid. Aruandes tuleks käsitleda võimalikke tundlikke küsimusi, mis on seotud asjaoluga, et suurema hulga andmete digitaalsel kujul kättesaadavus küll hõlbustab andmete edastamist, kuid tekitab ka andmete kaitse ja turvalisusega seotud probleeme. Arvesse tuleks võtta muret, mida sidusrühmad väljendasid seoses andmekaitsega.
Õiguskontrollikomitee saatis ka lisasoovitused koos kvaliteedi kontroll-loendiga.
Õiguskontrollikomitee soovituste täitmiseks on tehtud mõjuhinnangusse järgmised muudatused.
1) Probleemimääratlus on ümber sõnastatud, nii et see kajastab tegelikke probleeme, mida analüüsitakse punktis 2.
2) Selgitatud on sidusust teiste algatustega, nagu e-CODEX ja eIDAS, ning seoseid Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga.
3) Punkt 6 lähtestsenaariumi ja poliitikavariantide mõju kohta on ümber korraldatud ning kirjeldatud on iga variandi peamist mõju (st majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju põhiõigustele). Selles punktis vaadeldakse ka seda, kuidas mõjutab ettepanek peamisi sidusrühmi.
4) Punktis 6, kus käsitletakse mõju, on selgitatud, kas on olemas piiriüleste kohtuasjade hulga suurenemise risk, ning vaadeldakse kohtunike suutlikkust sellise arenguga toime tulla.
5) Punkti 6 on lisatud selgitused andmekaitse kohta.
Peale selle on täiendatud mõjuhinnangut andmetega, mis saadi toetavast uuringust ja aruande 7. lisast. Aruandesse on lisatud majandusanalüüs ja liikmesriikidel tekkivad kulud. Vastavates aruande punktides on välja toodud konsulteeritud sidusrühmade seisukohad. Arvesse on võetud tehnilisi soovitusi, nagu avaliku konsultatsiooni tulemuste liitmine 2. lisaga, lisade lehekülgede nummerdamine ja subsidiaarsuse tabelit sisaldava lisa väljajätmine.
Mõjuhinnangus tehti kindlaks üks mitteseadusandlik ja üks seadusandlik poliitikavariant, millel on kolm allvarianti. Oli ka muid variante, mis jäeti varakult kõrvale. Loobuti reklaamikampaaniast, mis käsitles digivahendite ja e-CODEXi süsteemi kasutamist suhtlemiseks piiriülestes kohtumenetlustes, kuna leiti, et selline kampaania ei ole arvestatav alternatiiv regulatiivmeetmetele ning et selle võib lähtestsenaariumi osana nagunii korraldada. Poliitikavarianti, mis seisnes teabe ja andemete elektroonilises vahetamises ELi kesksüsteemi kaudu, ei peetud asjakohaseks, kuna seda oli keeruline õigustada proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse vaatenurgast. Lisaks hoitaks kogu teavet ja andmeid ning kõiki dokumente komisjoni või süsteemi haldava üksuse (nt eu-LISA) taristus, samal ajal kui kumbki ei osale piiriüleses teabevahetuses. Kesksüsteem oleks ka nõrk lüli, kuna kõiki andmeid hoitaks ühes kohas, vastupidiselt detsentraliseeritud süsteemile, kus iga liikmesriik säilitab andmeid eraldi.
Lähtestsenaariumis, mille taustal kaht peamist poliitikavarianti hinnati, ei olnud kavandatud ühtki meedet, millega edendada piiriülese õigusalase koostöö digiteerimist ja digivahendite kasutamist eesmärgiga parandada juurdepääsu õigusemõistmisele. Seega jääks elektrooniliste sidekanalite kasutamine ametiasutuste vahel vabatahtlikuks. E-allkirjade/-templite kasutamine ja andmekaitsealane vastutus oleks jätkuvalt killustatud. Seetõttu kaaluti ettepaneku kavandatud eesmärke silmas pidades kaht poliitikavarianti: komisjoni soovituse vastuvõtmine (mitteseadusandlik poliitikavariant) ja õigusakti (määruse) vastuvõtmine (seadusandlik poliitikavariant).
Seadusandlik poliitikavariant eeldab paketti, kuhu kuuluvad määrus, mis sisaldab horisontaalseid sätteid ja kehtivatesse määrustesse kooskõla tagamiseks tehtavaid muudatusi, ning direktiiv, mis sisaldab kehtivatesse direktiividesse ja raamotsustesse tehtavaid muudatusi.
Mitteseadusandlik poliitikavariant hõlmab meetmeid, millega innustatakse liikmesriike kasutama piiriülese digitaalside jaoks ja õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks e-CODEXi süsteemi. Komisjoni soovitus võiks julgustada liikmesriike järgima elektrooniliste sidevahendite, sealhulgas videokonverentside ning e-dokumentide, -templite ja -allkirjade kasutamisel ühtlustatud lähenemisviisi. Selle lähenemisviisi vabatahtlikkust arvesse võttes on liikmesriikidel vabadus töötada välja oma enda digivahendid. Selline meede võiks olla tehniliselt ja praktiliselt teostatav. Kulutasuvus sõltuks konkreetses liikmesriigis digiteerimise suhtes rakendatavast lähenemisest ning asjaomase riigi vajadustest ja vahenditest. Kui vaadelda, mil määral täidab see poliitikavariant ettepaneku eesmärke, siis soovitus ei tagaks digitaalsete sidevahendite tegelikku rakendamist, digitaalse kanali koostalitlusvõimet, e-dokumentide aktsepteerimist ega usaldusteenuste kasutamist ja tunnustamist käsitlevaid ühiseid standardeid.
Seadusandliku poliitikavariandi rakendamisel võetakse vastu seadusandlikud meetmed (määrus ja direktiiv). Määrus sisaldaks eeskirju, millega luuakse turvaline elektrooniline kanal, mis põhineb e-CODEXil (mida peetakse mõjuhinnangus, mis on lisatud komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus e-CODEXi kohta, kõige asjakohasemaks tehniliseks lahenduseks). Seda kanalit, mis kujutab endast detsentraliseeritud IT-süsteemi, kasutataks teabe, andmete ja dokumentide edastamiseks ja vahetamiseks kohtute ja pädevate asutuste vahel ning vajaduse korral justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste ja organitega. Kehtestatakse eeskirjad, mis toetavad üksikisikute ja juriidiliste isikute ning liikmesriikide kohtute ja pädevate asutuste vahelist suhtlust, sealhulgas eeskirjad videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamise kohta. Kirjeldatakse isikuandmete vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesandeid. See poliitikavariant põhineb eeldusel, et komisjoni välja töötatud IT-süsteeme, mida kasutatakse Euroopa uurimismääruste vahetamiseks ja dokumentide kättetoimetamiseks / tõendite kogumiseks, laiendatakse kogu piiriülesele õigusalasele teabevahetusele, mis on reguleeritud õigusalast koostööd käsitlevate ELi õigusaktidega. Liikmesriigid saavad ühendada oma riiklikud IT-süsteemid detsentraliseeritud võrguga või kasutada komisjoni välja töötatud tasuta tarkvaralahendust. See võimaldab kohtutel ja/või pädevatel asutustel, kes osalevad tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades tehtavat piiriülest õigusalast koostööd käsitlevate ELi õigusaktide alusel menetlustes, omavahel otse suhelda. Seadusandliku poliitikavariandi all kaaluti kolme allvarianti: a) digitaalse kanali kohustuslik vs. vabatahtlik kasutamine, b) füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud elektrooniliselt edastatud teabe kohustuslik vs. vabatahtlik aktsepteerimine ning c) regulatiivse vs. mitteregulatiivse lähenemisviisi rakendamine usaldusteenuste kasutamise ja tunnustamise suhtes. Direktiiviga muudetakse kehtivaid raamotsuseid ja direktiive, et viia need vastavusse määruse eeskirjadega.
Pärast poliitikavariantide ja allvariantide võrdlemist ja hindamist ettepaneku eesmärkide valguses valiti eelistatud poliitikavariandina välja seadusandlik poliitikavariant. Selle poliitikavariandi rakendamisel muutuks digitaalse side kasutamine suhtluses kohtute ja pädevate asutuste vahel (ning nende suhtluses justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste ja organitega) kohustuslikuks (v.a põhjendatud erandjuhtudel). Lisaks kohustatakse kohtuid ja pädevaid asutusi aktsepteerima füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt elektrooniliselt edastatud teavet, sätestatakse õiguslik alus videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks piiriüleste kohtuasjade puhul toimuvate suuliste ärakuulamiste jaoks ning nähakse ette usaldusteenuste kasutamine ja tunnustamine.
Ehkki kohtud ja pädevad asutused on kohustatud aktsepteerima füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt elektrooniliselt edastatud teavet, on digitaalse kanali kasutamine füüsilistele ja juriidilistele isikutele vabatahtlik. Nad võivad kasutada tavapäraseid sidevahendeid, sealhulgas soovi korral paberipõhiseid.
Digitaalse kanali kasutamisel on eeldatavasti hea mõju keskkonnale, kuna kasutatakse vähem paberit ja postiteenuseid. See keskkonnamõju on peamiselt seotud elektrooniliste sidevahendite kasutuselevõtuga ning sellega, et videokonverentside ja muu kaugsidetehnoloogia kasutamine kohtus kohapeal ärakuulamise asemel tõenäoliselt suureneb. Ehkki võib eeldada, et seadmete tootmiseks ja käitamiseks kulub energiat, on üldine mõju keskkonnale positiivne.
•
Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta piiriülese mõjuga tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös kasutusele nüüdisaegne digitehnoloogia. Eeldatav tulemus on pädevate asutuste vaheline kiirem, odavam, turvalisem ja usaldusväärsem suhtlus.
Digitaalse sidekanali kasutamisel väheneb halduskoormus ja muutub tõhusamaks kohtuasjade menetlemine.
•
Põhiõigused
Digitaalse sidekanali kasutamine liikmesriikide kohtute ja pädevate asutuste vahel aitab kaotada viivitused, vähendab halduskoormust ning hõlbustab ja kiirendab kohtute ja pädevate asutuste vahelist teabevahetust. Selle tulemusel lüheneb kohtuasjade menetlemisele kuluv aeg ja vähenevad menetluste kulud.
Süsteem, mis luuakse kavandatud määrusega õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu digiteerimise kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades selleks, et vahetada teavet kohtute ja pädevate asutuste vahel, samuti nende üksuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, on laadilt detsentraliseeritud, mis tähendab, et süsteemi osade operatiivjuhtimise eest vastutav üksus ei tegele andmete säilitamise ega töötlemisega. Sõltuvalt sellest, kas süsteemi juurdepääsupunkti haldab ELi institutsioon, asutus või organ või tehakse seda riigi tasandil, ning sellest, milline liikmesriigi ametiasutus isikuandmeid töötleb ja millisel eesmärgil, kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725, isikuandmete kaitse üldmäärust või direktiivi (EL) 2016/680.4.MÕJU EELARVELE
Käesolev ettepanek tagab sidususe eeskirjadega, mis on sätestatud kavandatud määruses õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu digiteerimise kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Seepärast on selle mõju eelarvele juba vaadeldud seoses kavandatud määrusega, milles käsitletakse rakendamise tehnilisi aspekte, samal ajal kui käesoleva ettepanekuga tagatakse õigusaktide vastavusse viimine.
Seetõttu ei ole käesoleval muutmisdirektiivi ettepanekul mingit eraldi mõju eelarvele.
5.MUU TEAVE
•
Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Kuna digitaalse sidekanali kaudu tehtava õigusalase koostöö tehnilised aspektid on reguleeritud kavandatud määrusega õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu digiteerimise kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades, toimub selle koostöö erieesmärkide saavutamisega seotud rakendamine, järelevalve, hindamine ja aruandlus kavandatud määruse eeskirjade kohaselt.
Käesoleva ettepanekuga muudetakse vaid teatavaid teabevahetust käsitlevaid õigusnorme. Seepärast tuleks ettepaneku mõju jälgida ja hinnata ning sellest aru anda konkreetse muudetud õigusakti alusel.
•
Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
Käesoleva direktiivi puhul ei ole vaja ülevõtmist selgitavaid dokumente.
•
Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklitega 1–11 tehakse muudatused tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjade valdkonnas kohaldatavatesse raamotsustesse ja direktiividesse, et lisada viited digitaalsetele sidevahenditele, mis võetakse kasutusele määrusega õigusalase koostöö ja õigusemõistmisele juurdepääsu digiteerimise kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades. Viidete eesmärk on vältida ebakindlust kehtivate õigusaktide alusel kasutatavate sidevahendite osas.
Artiklites 12–15 sätestatakse ülevõtmisperiood asjaomastesse direktiividesse ja raamotsustesse tehtud muudatuste rakendamiseks.
Artikliga 16 nähakse ette, et direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklis 17 selgitatakse, et direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.
2021/0395 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ, nõukogu raamotsuseid 2002/465/JSK, 2002/584/JSK, 2003/577/JSK, 2005/214/JSK, 2006/783/JSK, 2008/909/JSK, 2008/947/JSK, 2009/829/JSK ja 2009/948/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL seoses õigusalase koostöö digiteerimisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõike 2 punkte e ja f ning artikli 82 lõike 1 punkti d,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Komisjon osutas oma 2. detsembri 2020. aasta teatises õigusemõistmise digipöörde kohta ELis vajadusele ajakohastada liidu piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalõiguse menetluste õigusraamistikku kooskõlas põhimõttega „vaikimisi digitaalne“, tagades samal ajal kõik vajalikud kaitsemeetmed sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks.
(2)Liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamine on üks ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala peamisi eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotises.
(3)Õigusalase koostöö tõhustamiseks piiriülese toimega tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades tuleks liidu õigusakte, millega nähakse ette pädevate asutuste, sealhulgas liidu ametite ja asutuste vaheline teabevahetus, täiendada tingimustega sellise teabevahetuse digitaalseks toimimiseks.
(4)Nende eesmärkide saavutamiseks on vastu võetud määrus (EL) .../... [digiteerimismäärus].
(5)Selleks et tagada määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] eesmärkide täielik saavutamine ning viia tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju käsitlevad kehtivad liidu õigusaktid vastavusse selle määrusega, on vaja muuta järgmisi õigusakte: nõukogu direktiiv 2002/8/EÜ, nõukogu raamotsused 2002/465/JSK, 2002/584/JSK, 2003/577/JSK, 2005/214/JSK, 2006/783/JSK, 2008/909/JSK, 2008/947/JSK, 2009/829/JSK ja 2009/948/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL.
(6)Muudatuste eesmärk on tagada, et ametiasutuste vaheline teabevahetus toimuks kooskõlas määruses (EL) .../... [digiteerimismäärus] sätestatud eeskirjade ja põhimõtetega.
(7)Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette muudatuste tegemine eeskirjadesse, mis on juba liikmesriikide õiguskorda üle võetud, peaks see sisaldama ka erisätteid nende muudatuste ülevõtmise kohta. Ülevõtmissätted tuleks viia vastavusse määruses (EL) .../... [digiteerimismäärus] sätestatud rakendamise ajakavaga.
(8)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.
(9)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]
VÕI
[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud [[...] kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES, MIS KÄSITLEVAD ÕIGUSALAST KOOSTÖÖD TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJADES
Artikkel 1
Direktiivi 2002/8/EÜ muutmine
Direktiivi 2002/8/EÜ artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Pädev edastav asutus edastab taotluse teise liikmesriigi pädevale saavale asutusele määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artikli 3 kohaselt 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, kusjuures taotlus peab olema nõuetekohaselt vormistatud ühes käesoleva artikli lõikes 2 osutatud keeltest ning tõendavad dokumendid peavad vajaduse korral olema tõlgitud ühte nendest keeltest.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
II PEATÜKK
MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES, MIS KÄSITLEVAD ÕIGUSALAST KOOSTÖÖD KRIMINAALASJADES
Artikkel 2
Raamotsuse 2002/465/JSK muutmine
Raamotsuse 2002/465/JSK artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:
„13. Liikmesriikidevaheline kirjalik teabevahetus ühise uurimisrühma moodustamiseks ja ühise uurimisrühma moodustamise kokkuleppe allkirjastamiseks toimub vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3.
_______
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
Artikkel 3
Raamotsuse 2002/584/JSK muutmine
Raamotsust 2002/584/JSK muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„Vahistamismääruse teinud õigusasutus edastab Euroopa vahistamismääruse vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamist.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artikli 18 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kas nõustuma, et tagaotsitav tuleb ära kuulata vastavalt artiklile 19 või videokonverentsi teel vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 8“.
3) Artikli 25 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Läbiveotaotluse ja käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud teabe võib saata käesoleva artikli lõike 2 alusel määratud asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3. Läbiveoliikmesriik teeb oma otsuse teatavaks samal moel.“
Artikkel 4
Raamotsuse 2003/577/JSK muutmine
Raamotsust 2003/577/JSK muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevas raamotsuses käsitletud arestimisotsuse teinud õigusasutus edastab otsuse ja käesoleva raamotsuse artiklis 9 ettenähtud tunnistuse otse selle täitmiseks pädevale õigusasutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artikli 5 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Aruanne arestimisotsuse täitmise kohta esitatakse viivitamata otsuse teinud riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
3) Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Iga otsus tunnustamisest või täidesaatmisest keeldumise kohta tehakse ja sellest teatatakse viivitamata otsuse teinud riigi pädevatele õigusasutustele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
4) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Arestimisotsuse täitmise edasilükkamist käsitlev aruanne, mis sisaldab edasilükkamise põhjusi ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavat tähtaega, esitatakse viivitamata otsuse teinud riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab täidesaatva riigi pädev õigusasutus viivitamata vajalikud meetmed arestimisotsuse täitmiseks ja teatab sellest otsuse teinud riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
Artikkel 5
Raamotsuse 2005/214/JSK muutmine
Nõukogu raamotsust 2005/214/JSK muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab otsuse või selle tõestatud koopia koos tunnistusega otse täidesaatva riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3. Otsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal saadetakse täidesaatvale riigile tema nõudmisel. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Lõikes 1 ja lõike 2 punktides c ja g osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne otsuse täieliku või osalise mittetunnustamise või mittetäitmise otsuse vastuvõtmist otsuse teinud riigi pädeva asutusega vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3 ja palub endale vajaduse korral viivitamata edastada mis tahes vajalikku teavet.“
3) Artikli 14 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab viivitamatult otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3:“.
Artikkel 6
Raamotsuse 2006/783/JSK muutmine
Raamotsust 2006/783/JSK muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab konfiskeerimisotsuse või selle tõestatud koopia koos tunnistusega otse selle täitmiseks pädevale täidesaatva riigi asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3. Konfiskeerimisotsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal saadetakse täidesaatvale riigile, kui täidesaatev riik seda nõuab. Kogu ametlik kirjavahetus toimub otse nimetatud pädevate asutuste vahel vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohase edasilükkamise korral teavitab täidesaatva riigi pädev asutus sellest viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3, ja otsuse teinud riigi pädev asutus täidab käesoleva raamotsuse artikli 14 lõikes 3 viidatud kohustusi.“;
b) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käesoleva artikli lõike 1 punktides b–e viidatud juhtudel edastab täidesaatva riigi pädev asutus otsuse teinud riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3 viivitamata edasilükkamist käsitleva aruande, mis sisaldab edasilükkamise põhjuseid ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavat kestust.
Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab täidesaatva riigi pädev asutus viivitamata vajalikud meetmed konfiskeerimisotsuse täitmiseks ja teatab sellest otsuse teinud riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
3) Artikli 14 lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab viivitamatult asjaomase täideviiva riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
4) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 15
Täitmise lõpetamine
Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3 igast otsusest või meetmest, mille tulemusena otsus ei ole enam täitmisele pööratav, või kui otsus võetakse täidesaatvast riigist mis tahes muul põhjusel tagasi. Täidesaatev riik lõpetab otsuse täitmise niipea, kui otsuse teinud riigi pädev asutus on teda sellisest otsusest või meetmest teavitanud.“
5) Artikli 17 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab viivitamatult otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3:“.
Artikkel 7
Raamotsuse 2008/909/JSK muutmine
Raamotsust 2008/909/JSK muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Väljaandjariigi pädev asutus edastab kohtuotsuse või selle tõestatud koopia koos tunnistusega otse täidesaatva riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3. Kohtuotsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal edastatakse täidesaatvale riigile tema nõudmisel. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Iga liikmesriik lubab süüdimõistetud isiku viimist täidesaatvasse riiki läbi oma territooriumi vastavalt oma riigi õigusele, eeldusel et väljaandjariik on talle esitanud koopia käesoleva raamotsuse artiklis 4 nimetatud tunnistusest koos läbiveotaotlusega. Läbiveotaotluse ja tunnistuse võib edastada vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3. Kui liikmesriigilt taotletakse luba läbiveoks, esitab väljaandjariik tunnistuse tõlke transiiti lubavale riigile vastuvõetavas keeles, mis nimetatakse taotlusel.“
3) Artikli 21 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab viivitamatult väljaandjariigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3:“.
Artikkel 8
Raamotsuse 2008/947/JSK muutmine
Raamotsust 2008/947/JSK muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab kohtuotsuse ja vajaduse korral vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tunnistusega otse täidesaatva riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3. Kohtuotsuse originaal ja vajaduse korral vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse originaal või nende tõestatud koopiad ja samuti tunnistuse originaal edastatakse täidesaatva riigi pädevale asutusele, kui ta seda taotleb. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“;
b) lõige 7 asendatakse järgmisega:
„7. Kui täidesaatva riigi asutus, kes saab kohtuotsuse ja vajaduse korral vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos käeoleva artikli lõikes 1 osutatud tunnistusega, ei ole pädev seda tunnustama ja võtma sellest tulenevalt vajalikke meetmeid tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi üle järelevalve teostamiseks, edastab ta selle ex officio pädevale asutusele ja teavitab sellest viivitamata otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
2) Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Täidesaatva riigi pädev asutus otsustab esimesel võimalusel, kuid igal juhul 60 päeva jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte kohtuotsuse ja vajaduse korral vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitleva otsuse koos käeoleva raamotsuse artikli 6 lõikes 1 osutatud tunnistusega, kas tunnustada kohtuotsust ja vajaduse korral vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevat otsust ning võtta vastutus tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest. Ta teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust viivitamata oma otsusest vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
3) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. „Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3 viivitamata kõigist otsustest, mis seonduvad:
a) tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite muutmisega;
b) kohtuotsuse täitmise peatamise tühistamise või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tühistamisega;
c) vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme täitmisele pööramisega tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmise korral;
d) tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi aegumisega.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Otsuse teinud riigi pädev asutus teavitab täidesaatva riigi pädevat asutust vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3 viivitamata kõigist asjaoludest või tähelepanekutest, mis tema hinnangul võivad kaasa tuua ühe või mitme käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b või c osutatud otsuse vastuvõtmise. “
4) Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 nimetatud tähelepanekutest teatamisel kasutatakse II lisas esitatud tüüpvormi. Käesoleva artikli lõike 1 punktis c nimetatud faktidest ja asjaoludest teatatakse vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3, sealhulgas võimaluse korral käesoleva raamotsuse II lisas esitatud vormi kasutades.“
5) Artikli 18 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust viivitamata vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3:“.
Artikkel 9
Raamotsuse 2009/829/JSK muutmine
Raamotsust 2009/829/JSK muudetakse järgmiselt
1) Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Otsuse teinud riigi pädev asutus edastab järelevalvemeetmete rakendamise otsuse või selle tõestatud koopia koos tunnistusega otse täidesaatva riigi pädevale asutusele vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3. Järelevalvemeetmete rakendamise otsuse originaal või selle tõestatud koopia ja tunnistuse originaal edastatakse täidesaatvale riigile tema nõudmisel. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artikli 20 lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Täidesaatva riigi pädev asutus teavitab otsuse teinud riigi pädevat asutust viivitamata vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3:“.
Artikkel 10
Raamotsuse 2009/948/JSK muutmine
Raamotsuse 2009/948/EL artikkel 7 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 7
Teabevahendid
Ühendust võtnud asutus ja reageeriv asutus vahetavad teavet vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
Artikkel 11
Direktiivi 2014/41/EÜ muutmine
Direktiivi 2014/41/EL muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva direktiivi artikli 5 kohaselt tehtud Euroopa uurimismäärus edastatakse taotlevalt asutuselt või ametiisikult määrust täitvale asutusele või ametiisikule vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3.
________
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) […], mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L ...).“
2) Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata vajalikud meetmed Euroopa uurimismääruse täitmiseks ja teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“
3) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 10 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev asutus või ametiisik taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata mis tahes viisil,
a) kui määrust täitval asutusel või ametiisikul ei ole võimalik tunnustamise või täitmise otsust teha põhjusel, et A lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne;
b) kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab Euroopa uurimismääruse täitmise käigus ilma edasiste järelepärimisteta, et võib olla asjakohane teha uurimistoiminguid, mida ei olnud esialgu ette nähtud või mida ei saanud Euroopa uurimismääruse koostamise ajal kindlaks määrata, et taotlev asutus või ametiisik saaks konkreetsel juhul võtta edasisi meetmeid; või
c) kui määrust täitev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul vastavalt artiklile 9 täita taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt väljendatud formaalsusi ja menetlusi.
Taotleva asutuse või ametiisiku taotluse korral kinnitatakse seda teavet viivitamata vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artiklile 3.“;
b) lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 10 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata vastavalt määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus]* artiklile 3“.
III PEATÜKK
ÜLEVÕTMINE
Artikkel 12
Artiklite 3, 7 ja 11 ülevõtmine
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 3, 7 ja 11 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artikli 12 lõikes 3 osutatud rakendusakti vastuvõtmist]. Nad edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele pärast määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artikli 12 lõikes 3 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesoleva direktiivi artiklitele 3, 7 ja 11. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 13
Artikli 1 ülevõtmine
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artikli 12 lõikes 4 osutatud rakendusakti vastuvõtmist]. Nad edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele pärast määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artikli 12 lõikes 4 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesoleva direktiivi artiklile 1. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 14
Artiklite 4, 5, 6 ja 10 ülevõtmine
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 4, 5, 6 ja 10 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast määruse (EL) .../... (digiteerimismäärus) artikli 12 lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist]. Nad edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele pärast määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artikli 12 lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesoleva direktiivi artiklitele 4, 5, 6, 10 ja 11. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 15
Artiklite 2, 8 ja 9 ülevõtmine
Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 2, 8 ja 9 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast määruse (EL) .../... (digiteerimismäärus) artikli 12 lõikes 6 osutatud rakendusakti vastuvõtmist]. Nad edastavad nende normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele pärast määruse (EL) .../... [digiteerimismäärus] artikli 12 lõikes 6 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesoleva direktiivi artiklitele 2, 8 ja 9. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 17
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
