EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.3.2021

COM(2021) 201 final

2021/0077(BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Kreekat ja Prantsusmaad seoses looduskatastroofidega ning teha Albaaniale, Austriale, Belgiale, Eestile, Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Itaaliale, Kreekale, Leedule, Luksemburgile, Lätile, Montenegrole, Portugalile, Prantsusmaale, Rumeeniale, Saksamaale, Serbiale, Tšehhile ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga

SELETUSKIRI

1.Ettepaneku taust

Käesolev otsus käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „ELSF“) kasutuselevõtmist kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 1 (edaspidi „määrus“) summas 484 199 841 eurot, et anda abi Kreekale ja Prantsusmaale pärast neis riikides 2020. aastal toimunud piirkondlikke looduskatastroofe ning 20 liikmesriigile ja läbirääkijariigile (Albaania, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Montenegro, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Tšehhi, Ungari) 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tõttu.

Selle kasutuselevõtuga kaasneb paranduseelarve projekt nr 2/2021, 2 milles tehakse ettepanek kanda 2020. aasta kasutamata eraldisest otse ELSFi tegevuskulude eelarvereale üle 47 981 598 eurot, ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus nr 03/2021, milles tehakse ettepanek kanda solidaarsus-ja hädaabireservi reservi eelarverealt ELSFi tegevuskulude eelarvereale üle 427 543 750 eurot nii kulukohustuste kui ka maksetena. Kooskõlas ELSFi määruse artikli 4a lõikega 4 on juba kantud 2021. aasta üldeelarvesse 50 000 000 eurot (kulukohustuste ja maksetena) ettemaksete tegemiseks. Neid assigneeringuid kasutatakse, et teha 8 674 493 euro eest ettemakseid seoses Kreekas ja Prantsusmaal toimunud piirkondlike looduskatastroofidega. COVID-19ga seotud juhtumite ettemaksed summas 132 736 830 eurot tasuti 2020. aasta ELSFi eraldisest.

2.Teave ja tingimused

2.1.Kreeka – üleujutused Sterea Elladas 2020. aasta augustis

(1)29. oktoobril 2020 taotles Kreeka ELSFist finantsabi, et rahastada hädaolukorra ja päästeoperatsioone pärast 2020. aasta augustis Sterea Ellada piirkonnas toimunud üleujutusi.

(2) Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi, mis registreeriti 9. augustil 2020, ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Taotluses kirjeldati juhtunut määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud piirkondliku looduskatastroofina, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kreeka ametiasutuste hinnangul on otseste kahjude kogusumma 132 004 000 miljonit eurot. Tekkinud kahju moodustab 1,54 % kõnealuse NUTS 2. tasandi Sterea Ellada piirkonna SKPst ja seega ületab künnist 128 286 000 eurot (1,5 % piirkonna SKPst). Seepärast on Kreeka taotlus kõlblik ELSFist abi saamiseks.

(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artikli 3 lõikes 2 määratletud hädaolukorra ja päästeoperatsioonide meetmeteks, v.a punkt e.

(6)Kreeka küsis oma 29. oktoobri 2020. aasta taotluses määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset. 2. märtsil 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2021) 1507, millega nähti ette 330 010 euro suurune ettemakse. Ettemakse summat võetakse arvesse abisaajariigile tehtava lõppmakse arvutamisel. Komisjon nõuab alusetult tehtud ettemaksed sisse.

(7)Taotluses kirjeldatakse üksikasjalikult juhtunut ja kogu tekkinud kahju. 9. augustil 2020 tugevnes Kreeka mandri kesk- ja kaguosas suvine torm Thalia, mis oli kaks päeva varem tabanud Kreeka põhjaosa, ning põhjustas vertikaalsed õhuvoolud ja äärmuslikud ilmastikunähtused. Äärmuslikud ilmastikutingimused põhjustasid paduvihmad (300 mm vihmavett kaheksa tunni jooksul), tugevad äiksetormid ja tugeva tuule. Paduvihma tõttu tõusis kahe jõe veetase üle kallaste, teed muutusid läbimatuks ja üleujutuses sai kannatada 3 000 kodu, mille tulemusena jäid lõksu nii turistid kui ka kohalikud elanikud. Kõik Lilase jõe kuus peamist silda varisesid kokku ja jõeäärsed teemulded said kahjustada. Äärmuslikud ilmastikutingimused kahjustasid tõsiselt elektrivõrku, avalikku taristut ja eramaju ning suur osa piirkondlikust teedevõrgust muutus ajutiselt või püsivalt kasutamatuks. Kaldus maapinna tõttu põhjustas tihe vihmasadu katastroofilised äkktulvad ja maalihked (peamiselt jõgede valgalades). Üleujutuste ja mudalaviinide tõttu hukkus kaheksa inimest. Samuti kannatasid märkimisväärset kahju ettevõtjad ja põllumajandussektor. Üldiselt moodustavad võrgutaristule (vesi/reovesi, transport, sillad, energia- ja telekommunikatsioonivõrk) põhjustatud füüsilised kahjustused suurima osa taotluses esitatud üldise hinnangulise otsese kogukahju kuludest.

(8)Kreeka hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt abikõlblike hädaolukorra ja päästeoperatsioonide maksumuseks 106 124 000 eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa (üle 69 miljoni euro) on seotud transporditaristu (teed ja sillad) taastamise kuluga, millele järgneb katastroofist mõjutatud ala korrastustööde kulu (üle 27 miljoni euro).

(9)Kreeka ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(10)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

(11)Direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) rakendamise raames on lõpule viidud järgmised meetmed: esialgne üleujutusriski hindamise aruanne (märts 2012), võimalike suure üleujutusriskiga piirkondade kindlaksmääramine riigi 14 valgalapiirkonnas ja esialgse üleujutusriski hindamise aruande ajakohastamine (november 2012). 2017. aasta märtsis viidi riigis ellu 14 valgalapiirkonna üleujutusriski- ja ohuhindamine. Riigis koostati kõigi valgalapiirkondade üleujutusriski maandamise kavad.

2.2.Kreeka – tsüklon Ianos 2020. aasta septembris

(1)9 detsembril 2020 taotles Kreeka ELSFist finantsabi, et rahastada hädaolukorra ja päästeoperatsioone pärast 2020. aasta septembris Vahemere tsükloni Ianos tõttu põhjustatud kahjustusi.

(2)Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi, mis registreeriti 19. septembril 2020, ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Taotluses kirjeldati juhtunut määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud piirkondliku looduskatastroofina, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP) või 1,5 % kaalutud SKPst mitut piirkonda hõlmava katastroofi puhul. Taotlus käsitleb viit NUTS 2. tasandi Kreeka piirkonda (Ionia Nisia (EL62), Sterea Ellada (EL64), Ditiki Ellada (EL63), Thessalia (EL61), Peloponnisos (EL65)). Kreeka ametiasutuste hinnangul on otseste kahjude kogusumma 863 540 756 miljonit eurot. Põhjustatud kahju moodustab 11,08 % viie asjaomase NUTS 2. tasandi piirkonna kaalutud SKPst ja seega ületab künnist. Seepärast on Kreeka taotlus kõlblik ELSFist abi saamiseks.

(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artikli 3 lõikes 2 määratletud hädaolukorra ja päästeoperatsioonide meetmeteks, v.a punkt e.

(6)Kreeka küsis oma 9. detsembri 2020. aasta taotluses määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset. 2. märtsil 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2021) 1511, millega nähti ette 2 158 852 euro suurune ettemakse. Ettemakse summat võetakse arvesse abisaajariigile tehtava lõppmakse arvutamisel. Komisjon nõuab alusetult tehtud ettemaksed sisse.

(7)Taotluses kirjeldatakse üksikasjalikult juhtunut ja kogu tekkinud kahju. Tsüklon Ianos (ehk Vahemere orkaan Ianos) oli haruldane Vahemerel ilmnenud troopilise tsükloni sarnane tsüklon, mis mõjutas Kreekat ajavahemikul 17.–20. september 2020. See haruldane orkaanisarnane torm liikus üle Kreeka läbi Tessaalia keskosa, tingides mõjutatud piirkondades kuni 120 km/h tuulepuhangud, paduvihma ja üleujutused, mille tõttu hukkus neli inimest ning kannatasid ülisuurt kahju elamud ja taristu. Tihe vihmasadu mõjutas mitut järskude kallakutega jõesängi, mille tõttu tekkisid suured üleujutuslained. Karditsa ja Mouzaki linna voolas ülisuures koguses vett ja need olid mitu päeva üle ujutatud. Karditsa linnas ujutati kokku üle 5 000 kinnistut, 97 % poodidest kannatas kahju ja piirkonnas hävis 15 küla. Elektrivõrgus tekkisid ulatuslikud katkestused ja mitmes külas katkes veevarustus. Raudteetaristu ja teedevõrk said tõsiselt kahjustada. Mägipiirkondades registreeriti 100 maalihet ja 40 läbimatuks muutunud silda. Teedevõrgus põhjustasid probleeme mitu tonni setteid ja rususid, sajad maha langenud puud ja oksad. Ithaka, Kefalloniá ja Zákynthose saarel kuulutati ulatuslike üleujutuste ja elektrikatkestuste tõttu välja hädaolukord. Hädaabiteenistused teatasid, et neile laekus rohkem kui 2 500 abikõnet inimestelt, kes jäid lõksu oma üleujutatud kodudesse ja autodesse, ning Kreeka tuletõrje päästis mõjutatud piirkondades peaaegu 1 000 inimest.

(8)Kreeka hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt abikõlblike hädaolukorra ja päästeoperatsioonide maksumuseks 507 660 619 eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa (üle 293 miljoni euro) on seotud transporditaristu taastamise kuluga, millele järgneb vee- ja reoveetaristu taastamise kulu (üle 13 miljoni euro).

(9)Kreeka ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(10)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

(11)Direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) rakendamise raames on lõpule viidud järgmised meetmed: esialgne üleujutusriski hindamise aruanne (märts 2012), võimalike kõrge üleujutusriskiga piirkondade kindlaksmääramine riigi 14 valgalapiirkonnas ja esialgse üleujutusriski hindamise aruande ajakohastamine (november 2012). 2017. aasta märtsis viidi riigis ellu 14 valgalapiirkonna üleujutusriski- ja ohuhindamine. Riigis koostati kõigi valgalapiirkondade üleujutusriski maandamise kavad.

2.3.Kreeka – maavärin Sámose, Ikaría ja Chíose saarel 2020. aasta oktoobris

(1)22. jaanuaril 2021 taotles Kreeka ELSFist finantsabi, et rahastada hädaolukorra ja päästeoperatsioone pärast 2020. aasta oktoobris Sámose, Ikaría ja Chíose saarel maavärinast põhjustatud kahjustusi.

(2)Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi, mis registreeriti 30. oktoobril 2020, ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Taotluses kirjeldati juhtunut määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud piirkondliku looduskatastroofina, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kreeka ametiasutuste hinnangul on otseste kahjude kogusumma 101 252 020 miljonit eurot. Tekkinud kahju moodustab 39,72 % kõnealuse NUTS 2. tasandi Voreio Aigaio piirkonna SKPst ja seega ületab künnist 38 239 500 eurot (1,5 % piirkonna SKPst). Seepärast on Kreeka taotlus kõlblik ELSFist abi saamiseks.

(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artikli 3 lõikes 2 määratletud hädaolukorra ja päästeoperatsioonide meetmeteks, v.a punkt e.

(6)Kreeka küsis oma 22. jaanuari 2021. aasta taotluses määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset. 8. märtsil 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2021) 1623, millega nähti ette 253 131 euro suurune ettemakse. Ettemakse summat võetakse arvesse abisaajariigile tehtava lõppmakse arvutamisel. Komisjon nõuab alusetult tehtud ettemaksed sisse.

(7)Taotluses kirjeldatakse üksikasjalikult juhtunut ja kogu tekkinud kahju. 30. oktoobril 2020 toimus Kreeka Sámose saarest 14 km kirdes maavärin magnituudiga 7,0. Kolm päeva pärast peamist maavärinat registreeriti ligikaudu 150 erineva tugevusega järeltõuget. Esimese maavärina ajal toimunud maakoore lõhenemise tõttu muutus järsult merepõhi ja toimus veelune maalihe. Seetõttu järgnes esimesele maavärinale kolm kuni 1,5 meetri kõrgust tsunamit, mis ujutasid üle mitmed alad Sámose saare põhjaosas. Maavärin ja tsunamid põhjustasid kahjustusi Sámose, Ikaría ja Chíose saarel Põhja-Egeuse piirkonnas. Hoonete kokkuvarisemise ja langeva rusu tõttu sai katastroofi käigus surma kaks ja vigastada 19 inimest. Kirikud, koolid, muuseumiväljapanekud ja eramajad kannatasid suuri kahjustusi. Sámose saarel Vathis oli katastroofil märkimisväärne mõju, kahjustused on suured ja eluasemeta jäi 2 000 – 3 000 inimest. Kõik vanad kivihooned said kahjustusi, mis ulatusid väikestest kahjustustest kuni täieliku purunemiseni. Pärast maavärinat sai Sámose saarel mingil moel kahjustada kokku 300 hoonet. Maavärin hävitas olulise osa teedevõrgust.

(8)Kreeka hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt abikõlblike hädaolukorra ja päästeoperatsioonide maksumuseks 23 785 020 eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa (üle 10 miljoni euro) on seotud transporditaristu (teed ja sillad) taastamise kuluga, millele järgneb haridustaristu taastamise (üle 6,6 miljoni euro) ning katastroofist mõjutatud ala korrastustööde kulu (üle 4,5 miljoni euro).

(9)Kreeka ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(10)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

(11)Kreeka taotluses on esitatud looduskatastroofi liigist lähtuva ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise kirjeldus. Aastatel 1978–1981 Kreekat tabanud tugevate maavärinate kogemusele toetudes koostas Kreeka valitsus looduskatastroofide riskide ennetamise ja juhtimise strateegia, mille eesmärk on suurendada kohalike kogukondade vastupanuvõimet, võimaldades rakendada poliitikameetmeid teadaolevate riskide vähendamiseks ja maavärinate tagajärgedega tegelemiseks ning menetlusi/meetmeid uute riskide vältimiseks. Kreeka maavärinavastane ehitusseadustik sisaldab ajakohastatud maavärinaohu kaarti.

2.4. Prantsusmaa – torm Alex Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas 2020. aasta oktoobris

(1)21. detsembril 2020 taotles Prantsusmaa ELSFist finantsabi, et rahastada hädaolukorra ja päästeoperatsioone pärast 2020. aasta oktoobris Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas tormist Alex põhjustatud kahjustusi.

(2)Taotlus esitati 12 nädala jooksul pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi, mis registreeriti 2. oktoobril 2020, ja see sisaldab kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(3)Tegemist on looduskatastroofiga ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(4)Taotluses kirjeldati juhtunut määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud piirkondliku looduskatastroofina, mis on mis tahes looduskatastroof, mis põhjustab abikõlbliku riigi NUTS 2. tasandi piirkonnas otsest kahju, mis on suurem kui 1,5 % kõnealuse piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prantsusmaa ametiasutuste hinnangul on otseste kahjude kogusumma 2 373 000 000 eurot. Tekkinud kahju moodustab 1,5 % kõnealuse NUTS 2. tasandi Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonna SKPst ja seega ületab künnist 2 372 040 600 eurot (1,5 % piirkonna SKPst). Seepärast on Prantsusmaa taotlus kõlblik ELSFist abi saamiseks.

(5)ELSFist eraldatava rahalise toetuse arvutamise alus on otsese kahju kogusumma. Rahalist toetust võib kasutada ainult määruse artikli 3 lõikes 2 määratletud hädaolukorra ja päästeoperatsioonide meetmeteks, v.a punkt e.

(6)Prantsusmaa küsis oma 21. detsembri 2020. aasta taotluses määruse artikliga 4a ette nähtud ettemakset. 22. veebruaril 2021 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2021) 1340, millega nähti ette 5 932 500 euro suurune ettemakse. Ettemakse summat võetakse arvesse abisaajariigile tehtava lõppmakse arvutamisel. Komisjon nõuab alusetult tehtud ettemaksed sisse.

(7)Taotluses kirjeldatakse üksikasjalikult juhtunut ja kogu tekkinud kahju. Torm Alex läbis Prantsusmaad 1.–4. oktoobrini 2020. Torm põhjustas eriti suuri kahjustusi Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas – harukordselt tihe vihmasadu mõjutas mitut Alpide orgu Nice’ist põhjas; mitmes kohas sadas vihma 100 aasta arvestuses rekordkoguses. Tiheda vihmasaju ja kohaliku morfoloogia (kitsad orud ja järsud kallakud) koosmõju tõttu ilmnes mitu ohtlikku nähtust, näiteks maalihked, rusuvoolud, äkktulva lained ja veekogude äärne tõsine erosioon. Nii suurt vihmavee summaarset kogust ei ole varem registreeritud. Selle tulemusena sai tõsiselt kahjustada või hävis täielikult kogu taristuvõrk ning mitu linna jäi sildade ja peamiste maanteede kokkuvarisemise tõttu isoleerituks. Sajad hooned said kahjustada, hukkus üheksa inimest. Sellist vihmasaju tihedust ja vihmavee kogust nähakse tavaliselt vaid korra sajandis või vähem ja sellega kaasnesid tugevad tuuled (kiirusega kuni 161 km/h). Kahju oli eriti suur Roya, Tiné ja Vésubia orus asuvates omavalitsustes. Kahjustada said ka Estéroni ja Vari org, kuid vähemal määral. Tormi alguses läksid rivist välja kõik Roya, Tiné ja Vésubia oru taristuvõrgud (vee-, elektri- ja teedevõrk), mille tulemusena lõigati inimesed ülejäänud maailmast ära. Torm laastas avaliku ja erasektori vara ning kahjustas märkimisväärselt maantee- ja raudteetaristut ning elektrivõrke. Katastroof mõjutas tõsiselt ettevõtlust ja turismi.

(8)Prantsusmaa hindas määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt abikõlblike hädaolukorra ja päästeoperatsioonide maksumuseks 1 805 243 000 eurot ning esitas meetmete kulud tegevuse laadi järgi. Suurim osa (üle 663 miljoni euro) on seotud maanteetaristu taastamise kuluga, millele järgneb avaliku sektori hoonete ja objektide parandamise kulu (üle 340 miljoni euro).

(9)Prantsuse ametiasutused kinnitasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

(10)Mis puutub suurõnnetuse ohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisse, siis ei ole praegu pooleli ühtegi rikkumismenetlust.

(11)Direktiiv 2007/60/EÜ võeti Prantsusmaa õigusesse üle 12. juuli 2010. aasta seaduse nr 2010-788 (millega kehtestatakse riiklik keskkonnakohustus) artikliga 221 ning 2. märtsi 2011. aasta dekreediga 2011-227 üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta. Kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks on Prantsuse riik otsustanud kasutada riiklikke meetmeid, koostades riikliku üleujutusriski maandamise strateegia, ning territoriaalseid meetmeid, kasutades üleujutusriski maandamise kavasid, mis on koostatud valgalapiirkonna tasandil. Üleujutusriski maandamise kavade abil rakendatakse üleujutuste direktiivi kohalikul tasandil.

2.5. Albaania, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Montenegro, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Tšehhi ja Ungari –2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatuslik rahvatervise hädaolukord

2019. aasta detsembris teatas Hiina linn Wuhan WHO-le teadmata päritoluga kopsupõletiku epideemiast. Hiljem tuvastati see uue koroonaviiruse tüvena, mida ei ole varem inimestel täheldatud – 2019. aasta koroonaviirushaigusena (COVID-19). 30. jaanuaril 2020 kuulutas WHO uue koroonaviiruse epideemia tõttu välja rahvusvahelise epidemioloogilise hädaolukorra.

2020. aastal muudeti 3 osana koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatusest (CRII) ELSFi määrust, lisades ulatuslikud rahvatervise hädaolukorrad ELi solidaarsuspõhimõtte kohaldamisalasse.

Seejärel on komisjon taotluste esitamise tähtpäevaks 24. juuniks 2020 saanud 22 taotlust ELSFist rahalise toetuse saamiseks. Kokku on abi taotlenud 19 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari) ning kolm läbirääkijariiki (Albaania, Montenegro ja Serbia).

Komisjoni talitused on kõik laekunud taotlused kooskõlas ELSFi määrusega ning eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4 põhjalikult läbi vaadanud. Allpool on esitatud hinnangute kõige olulisemad asjaolud.

(1)Kõik COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatuslikku rahvatervise hädaolukorda käsitlevad 22 taotlust esitati ametlikuks tähtpäevaks, mis oli 24. juuni 2020 (s.o 12 nädala jooksul alates muutmismääruse (EL) 2020/461 jõustumisest).

(2)COVID-19 pandeemia on ulatuslik rahvatervise hädaolukord ja see kuulub ELSFi kohaldamisalasse.

(3)Laekunud 22 taotlust sisaldavad kogu määruse artikli 4 alusel nõutavat teavet.

(4)Seitse ELi liikmesriiki (Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Saksamaa ja Ungari) küsisid oma taotlustes ELSFi eeldatava toetuse ettemakset. Määruse artiklis 4a lubatakse ELSFi vahendite ettemakset küsida ainult liikmesriikidel. Komisjoni talitused on esialgselt hinnanud neilt seitsmelt liikmesriigilt saadud taotlusi ning järeldanud, et ELSFist ettemakse tegemise tingimused on täidetud kõigi seitsme taotluse puhul.

(5)Esialgse hindamise põhjal määrasid komisjoni talitused 2020. aastal esialgu kindlaks Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Portugali, Saksamaa ja Ungari jaoks heaks kiidetud kogukulud ainult ettemakse kindlaksmääramise otstarbel. ELSFi viimase muudatusega tõsteti ettemakse maksimumtase 25 %ni finantstoetuse summast ning kehtestati nõue, et see ei tohi ületada 100 miljonit eurot.

(6)27. novembril 2020 võttis komisjon vastu rakendusotsuse C(2020) 8574, millega eraldatakse ELSFist ettemakse summas 23 279 441 eurot, ja maksis selle Iirimaale välja.

(7)2. detsembril 2020 võttis komisjon vastu

–rakendusotsuse C(2020) 8686, millega eraldatakse ELSFist 8 462 280 euro suurune ettemakse, ja maksis selle summa Horvaatiale välja;

–rakendusotsuse C(2020) 8667, millega eraldatakse ELSFist 15 499 409 euro suurune ettemakse, ja maksis selle summa Saksamaale välja;

–rakendusotsuse C(2020) 8687, millega eraldatakse ELSFist 4 535 700 euro suurune ettemakse, ja maksis selle summa Kreekale välja;

–rakendusotsuse C(2020) 8683, millega eraldatakse ELSFist 26 587 069 euro suurune ettemakse, ja maksis selle summa Ungarile välja;

–rakendusotsuse C(2020) 8688, millega eraldatakse ELSFist 37 528 511 suurune ettemakse, ja maksis selle summa Portugalile välja;

–rakendusotsuse C(2020) 8696, millega eraldatakse ELSFist 16 844 420 euro suurune ettemakse, ja maksis selle summa Hispaaniale välja.

(8)Kooskõlas määrusega on ettemakse summat võetud arvesse abisaajariigile tehtava lõppmakse arvutamisel. Komisjon nõuab alusetult tehtud ettemaksed sisse.

(9)Kõiki laekunud taotlusi hinnati järjepideva ja võrdse kohtlemise tagamiseks ühe paketina. Komisjon analüüsis põhjalikult mitut aspekti, näiteks kulutuste abikõlblikkust (sh seda, kas kirjeldatud kulutused olid seotud abikõlblike operatsioonidega ja jäid abikõlblikku ajavahemikku), kulutuste erakorralist olemust, otsest seost COVID-19 pandeemiaga ning üldise hinnangu järjepidevust. Komisjon küsis taotluse esitanud riikidelt vajaduse korral lisateavet, selgitusi ja põhjendusi.

(10)Mitu konsultatsiooni vastutavate riiklike asutustega võimaldas komisjonil saada selgust küsimustes, mis olid seotud teatud liiki deklareeritud kulude abikõlblikkusega, ja viia oma hindamine lõpule. Seega tegid komisjoni talitused kindlaks iga taotluse korral hädaolukorrale reageerimise meetmete jaoks heaks kiidetud avaliku sektori kogukulud.

(11)Hindamise käigus ja pärast suhtlust Poola ametiasutustega tegid komisjoni talitused kindlaks, et Poola ametiasutuste pool 22. juunil 2020 esitatud ELSFi taotluses teatatud avaliku sektori otsesed kogukulud olid ülehinnatud, ning neid vähendati seega Poola ametiasutuste nõusolekul. Kuna Poola ulatusliku rahvatervise hädaolukorra künnis 2020. aastal on 1 430,574 miljonit eurot ja läbivaadatud avaliku sektori kogukulud jäävad märkimisväärselt alla selle künnise, ei ole Poola taotlus ELSFist toetuse saamiseks abikõlblik.

(12)Hindamise käigus ja pärast suhtlust Sloveenia ametiasutustega tegid komisjoni talitused kindlaks, et Sloveenia ametiasutuste pool 17. juunil 2020 esitatud ELSFi taotluses teatatud avaliku sektori kogukulud olid ülehinnatud, ning neid tuli seega vähendada. Kuna Sloveenia ulatusliku rahvatervise hädaolukorra künnis 2020. aastal on 135,102 miljonit eurot ja läbivaadatud avaliku sektori kogukulud jäävad alla selle künnise, ei ole Sloveenia taotlus ELSFist toetuse saamiseks abikõlblik.

2.6.Järeldus

Eespool märgitud põhjustel vastavad Kreeka ja Prantsusmaa esitatud taotlustes kirjeldatud katastroofid ning COVID-19 pandeemiaga seoses esitatud 20 taotlust määruses sätestatud tingimustele.

3.Rahastamine ELSFi 2021. aasta eraldistest

Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) nr 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, 4 edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“), eriti selle artikli 9 kohaselt võib ELSFi kasutusele võtta solidaarsus-ja hädaabireservi kontekstis. Eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sh tegevuskava uute omavahendite kehtestamiseks käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe 5 punktis 10 on sätestatud solidaarsus-ja hädaabireservi kontekstis ELSFi kasutuselevõtmise kord.

Kuna ELSFi loomise peamine põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et antav abi peaks olema progresseeruv. See tähendab, et senise tava kohaselt peaks abi osatähtsus ELSFi vahendite kasutuselevõtmise korral olema suure looduskatastroofi künnisest (s.o 0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2011. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem) suurema kahju puhul suurem kui künnisest väiksema kahju puhul. Varem kasutatud määr assigneeringute määramiseks suurtele katastroofidele on 2,5 % kogu otsesest kahjust, mis on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 % kahjust, mis künnist ületab. Piirkondlike katastroofide ja naaberriigi kriteeriumile vastavate katastroofide puhul on määr 2,5 %.

Toetus ei tohi ületada abikõlblike meetmete hinnangulist kogumaksumust. Abi arvutamise metoodika esitati ELSFi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Kreeka ja Prantsusmaa taotluste ning tekkinud otsese kahju hinnangulise kogusumma alusel on ELSFist antava rahalise toetuse suurus arvutatud järgmiselt.

Ulatuslike rahvatervise hädaolukordade puhul kasutab komisjon abisummade kindlaksmääramisel looduskatastroofide puhul kasutatavaga sarnast metoodikat: riik saab 2,5 % rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummast kuni ulatuslike rahvatervise hädaolukordade riigipõhise künniseni pluss 6 % künnist ületavatest avaliku sektori kuludest. See on märgitud ka komisjoni veebisaidil 7 . Kuna selle arvutuse tulemusel ületab kõikide riikide kogusumma saada olevaid eelarvevahendeid, siis vähendatakse riigipõhiseid summasid proportsionaalselt.

Albaania, Austria, Belgia, Eesti, Horvaatia, Iirimaa Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Montenegro, Prantsusmaa, Portugali, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Tšehhi, Ungari ja Hispaania poolt COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud ulatusliku rahvatervise hädaolukorra kohta esitatud ELSFi taotluste puhul teevad komisjoni talitused seega eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku võtta kasutusele järgmised summad.

Kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõikega 2 on solidaarsus-ja hädaabireservi aastane künnis 1 200 000 000 eurot 2018. aasta hindades, mis on 1 273 450 000 eurot jooksevhindades. Mitmeaastase finantsraamistiku artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et 25 % solidaarsus-ja hädaabireservi 2021. aasta kogueraldisest (318 362 500 eurot jooksevhindades) tuleb säilitada kuni 1. oktoobrini 2021, aga see tehakse sellest kuupäevast alates kõigile solidaarsus-ja hädaabireservi komponentidele kättesaadavaks. Samuti kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõikega 4 on maksimumsumma, mille saab ELSFi jaoks kasutusele võtta kuni 1. septembrini, 50 % solidaarsus-ja hädaabireservi kogueraldisest pärast eespool nimetatud 25 % mahaarvamist. Seega on maksimumsumma, mille saab 2021. aasta eraldisest kuni 1. septembrini 2021 ELSFi jaoks kasutusele võtta, 477 543 750 eurot. Kooskõlas ELSFi määruse artikli 4a lõikega 4 on juba kantud 2021. aasta üldeelarvesse 50 000 000 eurot (kulukohustuste ja maksetena) ettemaksete tegemiseks. Seda summat kasutatakse nelja looduskatastroofiga seotud ettemaksete tegemiseks ning ülejäänud summa (s.o 41 325 507 eurot) on saadaval sel aastal vajalike tulevaste ettemaksete tegemiseks.

Lisaks sellele ei kasutatud 2020. aasta eraldisest 2020. aasta lõpuks 47 981 598 eurot ja see kanti üle 2021. aastasse.

Seega on ELSFist 2021. aasta praegusel hetkel saadaval olev maksimumsumma 525 525 348 eurot, millest piisab, et katta vajadused käesoleva kasutuselevõtmisotsuse alusel, nagu on kirjeldatud eespool (484 199 841 eurot, millest 86 744 920 eurot seoses Kreeka ja Prantsusmaa looduskatastroofidega ja 397 454 921 eurot COVID-19 taotlustega seotud ettemaksete jaoks).

2021/0077 (BUD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta, et aidata Kreekat ja Prantsusmaad seoses looduskatastroofidega ning teha Albaaniale, Austriale, Belgiale, Eestile, Hispaaniale, Horvaatiale, Iirimaale, Itaaliale, Kreekale, Leedule, Luksemburgile, Lätile, Montenegrole, Portugalile, Prantsusmaale, Rumeeniale, Saksamaale, Serbiale, Tšehhile ja Ungarile ettemakseid seoses rahvatervise hädaolukorraga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta, 9 eriti selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist ning uusi omavahendeid, sh tegevuskava uute omavahendite kehtestamiseks käsitlevat Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet, 10 eelkõige selle punkti 10,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (edaspidi „fond“) eesmärk on võimaldada liidul kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kriisiolukordadele ning näidata üles solidaarsust suure või piirkondliku looduskatastroofi või ulatusliku rahvatervise hädaolukorra tagajärjel kannatanud piirkondade elanikega.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 2020/2093 11 artikli 9 kohaselt ei tohi fond ületada ülemmäära. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 9 lõigete 2 ja 4 kohaselt on maksimumsumma, mille saab ELSFi jaoks 2021. aasta eraldisest kuni 1. septembrini 2021 kasutusele võtta, 477 543 750 eurot. Kooskõlas ELSFi määruse artikli 4a lõikega 4 on juba kantud 2021. aasta üldeelarvesse 50 000 000 eurot (kulukohustuste ja maksetena) ettemaksete tegemiseks. Lisaks sellele ei kasutatud 2020. aasta eraldisest 2020. aasta lõpuks 47 981 598 eurot ja see kanti üle 2021. aastasse. Seega on ELSFist 2021. aasta praegusel ajal saadaval olev maksimumsumma 525 525 348 eurot, millest piisab, et katta vajadused käesoleva kasutuselevõtmise otsuse alusel.

(3)29. oktoobril 2020 esitas Kreeka taotluse fondi kasutuselevõtmiseks pärast 2020. aasta augustis Sterea Ellada piirkonnas toimunud üleujutusi.

(4)9. detsembril 2020 esitas Kreeka taotluse fondi kasutuselevõtmiseks pärast tsüklonist Ianos 2020. aasta septembris põhjustatud kahjustusi, mis mõjutasid Ionia Nisia, Sterea Ellada, Ditiki Ellada, Thessalia ja Peloponnisose piirkonda.

(5)22. jaanuaril 2021 esitas Kreeka taotluse fondi kasutuselevõtmiseks pärast 2020. aasta oktoobris toimunud maavärinat, mis mõjutas Sámose, Ikaría ja Chíose saart.

(6)21. detsembril 2020 esitas Prantsusmaa taotluse fondi kasutuselevõtmiseks pärast tormist Alex Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas 2020. aasta oktoobris põhjustatud kahjustusi.

(5)24. juuniks 2020 esitasid Albaania, Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Montenegro, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Tšehhi ja Ungari taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses 2020. aasta alguses COVID-19 pandeemiast põhjustatud ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga.

(6)Nende liikmesriikide taotlused täidavad fondist rahalise abi saamise tingimused, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artiklis 4.

(7)Fond tuleks seega kasutusele võtta, et anda rahalist toetust Kreekale ja Prantsusmaale seoses looduskatastroofiga ning Albaaniale, Austriale, Belgiale, Eestile, Hispaaniale, Iirimaale, Itaaliale, Kreekale, Leedule, Luksemburgile, Lätile, Montenegrole, Portugalile, Prantsusmaale, Rumeeniale, Saksamaale, Serbiale, Tšehhile ja Ungarile seoses ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga.

(8) Kuna Horvaatia puhul ületab lõplik abisumma juba tehtud ettemakset, siis ei ole vaja täiendavat summat kasutusele võtta ja põhjendamatult tehtud ettemakse nõutakse sisse kooskõlas määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikliga 4a.

(9)Selleks et fondi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu 2021. aasta üldeelarves võetakse seoses looduskatastroofidega Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:

(a)Kreekale eraldatakse seoses Sterea Ellada piirkonnas toimunud üleujutustega 3 300 100 eurot, sh 330 010 eurot ettemaksena;

(b)Kreekale eraldatakse seoses tsükloniga Ianos 21 588 519 eurot, sh 2 158 852 eurot ettemaksena;

(c)Kreekale eraldatakse seoses Sámose, Chíose ja Ikaría saarel toimunud maavärinaga 2 531 301 eurot, sh 253 131 eurot ettemaksena;

(d)Prantsusmaale eraldatakse seoses tormiga Alex59 325 000 eurot, sh 5 932 500 eurot ettemaksena.

Artikkel 2

Liidu 2021. aasta üldeelarves võetakse seoses ulatusliku rahvatervise hädaolukorraga Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditest kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele järgmised summad:

a) Albaaniale eraldatakse 905 271 eurot;

b) Austriale eraldatakse 31 755 580 eurot;

c) Belgiale eraldatakse 37 298 777 eurot;

d) Tšehhile eraldatakse 17 373 205 eurot;

e) Eestile eraldatakse 3 588 755 eurot;

f) Prantsusmaale eraldatakse 91 365 053 eurot;

g) Saksamaale eraldatakse 13 648 386 eurot;

h) Kreekale eraldatakse 3 994 022 eurot;

i) Ungarile eraldatakse 13 136 857 eurot;

j) Iirimaale eraldatakse 20 480 330 eurot;

k) Itaaliale eraldatakse 76 271 930 eurot;

l) Lätile eraldatakse 1 177 677 eurot;

m) Leedule eraldatakse 2 828 291 eurot;

n) Luksemburgile eraldatakse 2 857 025 eurot;

o) Montenegrole eraldatakse 199 505 eurot;

p) Portugalile eraldatakse 18 039 670 eurot;

q) Rumeeniale eraldatakse 13 926 870 eurot;

r) Serbiale eraldatakse 11 968 276 eurot;

s) Hispaaniale eraldatakse 36 639 441 eurot.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates … [vastuvõtmise kuupäev] 12***.

Brüssel,

(1)    Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrusega (EL) nr 661/2014 (ELT L 189, 27.6.2014, lk 143) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrusega (EL) nr 461/2020 (ELT L 99, 31.3.2020, lk 9).

(2)    COM(2021) 200.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/461.

(4)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11.

(5)    ELT C 433I, 22.12.2020, lk 28.

(6)    Kuna tsüklon Ianose puhul mõjutas katastroof mitut piirkonda, on künnise arvutamise alus nende piirkondade keskmine SKP, mis on kaalutud vastavalt kogukahju osale igas piirkonnas, nagu on kehtestatud ELSFi määruse artikli 2 lõikes 3.

(7)    https://ec.europa.eu/regional_policy/en/funding/solidarity-fund/covid-19

(8)    Horvaatialt nõutakse sisse 844 010 eurot.

(9)    EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.

(10)    ELT L 433I, 22.12.2020, lk 28.

(11)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(12) ** Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne ELTs avaldamist.